Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi

teadusprojektid Andra Siibak ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt

Ajalooliselt Rahvusvaheliselt on ajakirjanduse ja meedia uuringuid

tehtud nii humanitaarses ja sotsioloogilises võtmes.

Instituudi algusaegadel on uuringud olnud pigem humanitaarsed – ajaloolised, keele ja märkide kesksed.

Hilisemal ajal on tegeletud uuringutega ennekõike sotsioloogilises võtmes. Samas on tehtud ka mõningad psühholoogilisi uuringuid - ennekõike uuritud identiteetide kujunemise ja meedia mõju.

Ajakirjandus

Meedia-uuringud

Sotsiaalne kommuni-katsioon

Kolm õppetooli, uurimisteemadelt

tugevad ülekattumised, kuid

siiski kolme valdkonda uurimisobjekte ja

küsimusi

• Postkommunistlik transformatsioon

• Eesti sotsiaalne ja poliitiline kujunemine ja kommunikatsioon

• Avalik sfäär• Elanikkonna

kultuurisuhete muutumine

• Kollektiivsed identiteedid Eestis muutunud rahvuslik-poliitilises ja majanduslikus kontekstis

• Muutuste kommunikatsioon ja sotsiaalsed praktikad

• Muulaste identiteet ja väärtuste kujunemine

• Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas

• Väärtused, identiteetide kujunemine

• Diskursusanalüüsi meetod erinevat sorti tekstide analüüsis

• Ajakirjanduskultuur• Ajakirjaniku professionaalsed

väärtused• Väärtuskasvatus koolis ja

väljaspool• Vaba ka sõltumatu meedia• Meedia vastutuse ja

läbipaistvuse küsimusedProf.

Halliki Harro-

Loit

Prof. Veronika Kalmus

Prof. Marju

Lauristin

Prof. Triin

Vihalemm

Instituudi käimasolevad projektid Sihtfinantseeritavaid projektid – 2 Kuulumine tippkeskustesse - 1 Grandiprojektid – 8 RAAM 7 projektid – 2 Rahvusvahelised projektid – 6 Praktilised projektid – 1

SIHTFINANTSEERITAVAD TEEMAD

Eesti kui kujunev info- ja tarbimisühiskond: sotsiaalne jätkusuutlikkus ja elukvaliteet Uurimisteema kujutab endast sotsiaalse transformatsiooni alast

alusuuringut, mille sihiks on Eesti jätkusuutliku arengu sotsiaalsete tegurite selgitamine rahvusvahelistuva info ja -tarbimisühiskonna tingimustes.

Tähelepanu keskmes on inimkapitali jätkusuutlikkus, sh erinevate earühmade ootused eneseteostusele ja elukvaliteedile ning toimetulek uues kultuurilises, tehnoloogilises ja sotsiaalses keskkonnas.

Uurimust iseloomustab kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi (makro- ja mikroanalüüsi) integreerimine.

Töö empiiriline sisu seisneb eri rahvarühmade majandusliku, kultuurilise ja poliitilise aktiivsuse, infotarbimise, elulaadi, väärtuste ja identiteetide dünaamika analüüsis.

Kultuurikommunikatsiooni komplekssus ja kultuuriuurimise metodoloogilised väljakutsed Uurimisküsimused

1. Kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised aspektid sh transdistsiplinaarse tõlke probleemid;

2. Kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused sh mäletamise praktikad, ajaloo- ja kultuuritegelikkuse

aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja hübriid-diskursustes;

3. Identiteediloome mehhanismid sh vähemuste kultuuridialoogi võimalused ühiskonnas

Interdistsiplinaarsed uuringud koos kultuuriantropoloogia ja etnoloogiaga

Humanitaarses meediauuringute suunas Dokumendianalüüsid, intervjuud, elulugude analüüsid

Kultuuriteooria tippkeskus: Kultuurikommunikatsiooni uurimisrühm Projekti juht: prof. Halliki Harro-Loit Eesmärk on leida metodoloogilisi lahendusi inter- ja

transdistsiplinaarset uurimistööd takistavate mõistmisraskuste ületamiseks kultuurikommunikatsiooni valdkonnas, et suurendada eri distsipliinide dialoogi- ja koostöövõimet.

Uuringu kesksed teoreetilised mõisted on komplekssus, refleksiivsus ja dialoogilisus, vahendatud kommunikatsioon ja diskursiivsed praktikad. Neid rakendatakse kolmes omavahel integreeritud uurimisvaldkonnas:

kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised aspektid (sh transdistsiplinaarse tõlke probleemid);

kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused (sh mäletamise praktikad, ajaloo- ja kultuuritegelikkuse aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja hübriid-diskursustes);

identiteediloome mehhanismid (sh vähemuste kultuuridialoogi võimalused ühiskonnas).

ETF grandid

ETF grant: Meedia ja kommunikatsiooni geograafiad siirdeühiskonnas Projekti juht: Anu Masso

Eesmärk analüüsida sotsiaal-kultuurilist transitsiooni Eestis, vaadatuna sotsiaalse ruumi perspektiivist.

Tuginedes David Harvey teooriale, kontseptualiseeritakse personaalset sotsiaalset ruumi läbi kolme koostisosa: ruumi kättesaadavus ja distantseeritus, ruumi hõlmamine ja kohandumine ning ruumi domineerimine ja kontroll.

Peamise empiirilise fookusena uuritakse võõrkeelte oskuse ja omandamise rolli.

Empiirilised analüüsid viiakse läbi kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid.

ETF grant: Elanikkonna kultuurisuhte muutumine Eestis 1970ndatest kaasajani Projekti juht: prof. Marju Lauristin

Eesmärk on välja töötada ühtne indikaatorite süsteem, mis võimaldaks tagasivaates võrrelda erinevate ajastute kultuuritarbimist

Kombineeritakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Analüüsitakse paljude küsitluste tulemusi kultuurilise aktiivsuse taseme ja suuna ning kultuurisuhte erinevate aspektide, kultuuritarbimise sotsiaalsete (integratiivsete) või individuaalsete (elamuslike) funktsioonide domineerimise seisukohalt.

Alaprojektid keskenduvad erinevatele kultuurivaldkondadele: 1. Raamatute ja raamatukogu rolli muutumine 2. Muusika roll erinevatel ajaloo järkudel ja muusikaharrastuste levik

erinevates rahvarühmades, funktsioonid ja eelistused 3. Muuseumi roll kultuurimeediumina 4. Kultuuri institutsioonilise infrastruktuuri muutumine

ETF grant: Kollektiivsed identiteedid Eestis muutunud rahvuslik-poliitilises ja majanduslikus kontekstis

Projekti juht: prof. Triin Vihalemm Analüüsitakse kollektiivseid identiteete kui olulist ühiskonna

jätkusuutlikkuse ressurssi Eestis majanduskriisi ja kaasneva ühiskondliku pinge kontekstis.

Empiiriliste uuringute objektiks on etniline identiteet, mis on Eesti elanike kollektiivsetes enesemääratluses kesksel positsioonil.

Uurimise põhiteemad ja meetodid:

1) Eestlaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Tekstianalüüsi meetodeid kasutades uuritakse keelepoliitikat kui keskset identiteedi kehtestamise instrumenti ning seonduvaid probleeme; küsitlusmeetodil uuritakse isikutasandi identiteedistruktuure.

2) Venelaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Kavas on ulatuslik võrdlev uuring Eestis ja Venemaal, mis käsitleb etnilist identiteeti, selle seosed keele, religiooni jt kultuurikomponentidega, samuti poliitilise käitumisega (Läbi viidud 2011 Integratsiooni Monitooring).

3) Kas keeleliselt “integreerunud” venelastest Eestis võib kujuneda eliit või ähvardab neid kultuuriline marginaliseerumine? Kavas fookusgrupid, süvaintervjuud, keelekümbluse läbinud laste juhtumiuuring.

ETF grant: Mälupraktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises Projekti juht: Ene Kõresaar

Projekti keskne ülesanne on 20. sajandi mäletamise praktikate põhjal uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist (mälu)kultuuris.

Uurimus keskendub n-ö rohujuuretasandi ja igapäevastele mäletamise praktikatele, mille keskmes on 20. sajandi kogemus. Valitud lähenemine on põhistatud: uurimuse eeldatavad teoreetilised tulemid põhinevad konkreetsete mäletamispraktikate analüüsil ja võrdlusel, milles eristatakse: sündmuse (põhisündmused Teine maailmasõda ja

sotsialism), meediumi (omaeluloolised jutustused,

muuseumiekspositsioonid, ajakirjandusžanrid, kommemoratiivsed rituaalid ja memoriaalid, tähtpäevad, ajaloolised dokumendid)

ja diskursuse tasandeid.

ETF grant: Põlvkonnad ja põlvkondadevahelised suhted kujunevas infoühiskonnas Projekti juht: prof. Veronika Kalmus Põhieesmärgiks on analüüsida erinevate vanuserühmade kogemusi

igapäevases kokkupuutes traditsioonilise ja uue meediaga ning nende meediakasutuspraktikaid ning uurida põlvkondade vahelist interaktsiooni kujunevasse infoühiskonna sotsialiseerumise protsessis.

Uuritakse üheaegselt kaht peamist sotsialiseerimismõjurit vanemas põlvkonnas – lapsevanemaid ja õpetajaid – ja seda, kuidas nad reflekteerivad omavahelist rollijaotust sotsialiseerimisülesannete jagamisel. Lisaks teismelistele ja kooliealistele lastele kui tavapäraselt uuritavale vanuserühmale keskendub projekt ka vähemuuritud vanusesegmendile – eelkooliealistele lastele. Tähelepanu all on ka eakaaslased ja õed-vennad ise-sotsialiseerimise mõjuritena.

Projekti metodoloogilist lähenemist iseloomustab mitmekülgsus ja interdistsiplinaarsus – kasutatakse nii sotsioloogia, meediauuringute, kasvatusteaduste, psühholoogia kui ka etnograafia lähenemisviiside ja meetodite kombinatsiooni.

ETF grant: Muutuste kommunikatsioon ja sotsiaalsed praktikad Projekti juht: Margit Keller Eesmärk on analüüsida, kuidas ja miks professionaalne

muutuste kommunikatsioon suudab või ei suuda transformeerida nii koduseid tarbimispraktikaid kui ka organisatsioonide praktikaid.

Keskendutakse järgmistele kitsamatele tarbijaharidusega seotud valdkondadele: säästev tarbimine, finantskirjaoskus, tervisekäitumine ning teisalt organisatsioonide muutumisele, sh nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate innovatsioon, keskkonda säästvate praktikate juurutamine jms.

Projekti metodoloogiline lähenemine on peamiselt kvalitatiivne: viiakse läbi intervjuusid, fookusgruppe, osalusvaatlusi nii tarbijatega kui ka organisatsioonide liikmetega, samuti dokumendianalüüsi.

ETF grant: Eesti avalik-õigusliku meedia perspektiivid teel võrguühiskonda Projekti juht: Maarja Lõhmus Grandiprojekt püüab vastata küsimusele, milliseks

saame kujundada avalik-õigusliku meedia rolli Eesti ühiskonnas 21. sajandil.

VÄLISED TINGIMUSED JA VAHENDID (regulatsioon, tehnoloogiate arendused, rahvusvaheline meedia-integratsioon, interaktsioon). Väliste tingimuste raames uurime maailma parimate meediakeskuste tehno-strateegiaid ja Eesti keskkonda sobivaid variante ning sünteesime Eesti kodanikuühiskonnale sobivaid variante, uue ERRi maja võimalusi silmas pidades

EESTI KODANIKE PRAKTIKAD, sh uued ja vanad praktikad ning ootused Ringhäälingule võrgustunud keskkonna

ETF grant: Muuseumi kommunikatsiooni arendamine 21. sajandi infokeskkonnas Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt Põhieesmärgiks on muuseumi kommunikatsiooni,

kultuurilise osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) veebi- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis.

Projekt on kahetasandiline – uurimuslik: teoreetiline ja analüütiline tasand, mis uurib ERMi

olemasolevaid kommunikatsiooni ja auditooriumide kaasamise protsesse;

rakenduslik: mis uurib ja tutvustab erinevaid auditooriumide kaasamise ja kommunikatsiooni viise traditsioonilise ja uue meedia kaudu rea sekkuvate uuringute printsiibil läbi viidud rakendusprojektide läbi.

Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis on grandi raames plaanis luua veebikeskkond ja suurendada muuseumi nähtavust olemasolevates veebikogukondades.

RAHVUSVAHELISED PROJEKTID

MEDIADEM: European Media Policies Revisited: Valuing and Reclaiming Free and Independent Media in Contemporary Democratic Systems

Projekti juht: Halliki Harro-Loit

Projekti eesmärk on selgitada välja faktorid, mis edendavad või takistavad meediapoliitikate arendamist sõltumatu ja vaba meedia toimimiseks. Projekt kombineerib konkreetsete maade uuringud meediasektorite ja meediateenuste võrdleva analüüsiga ning uurib meediapoliitilisi praktikaid arenenud EÜ maades ning mitteliikmesmaades.

Projekt vaatleb, kuidas riiklikud ja mitteriiklikud visioonid meedia rollist kaasaegses ühiskonnas mõjutavad vastavate normide kehtestamist. Detailselt uuritakse, kuidas selliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit tegevus mõjutab meediaregulatsiooni erinevates maades. Projekt uurib ka, kuidas uute meediateenuste poolt loodud võimalused ja väljakutsed mõjutavad meedia vabadust ja sõltumatust.

MediaAct: Media Accountability and Transparency in Europe

Projekti juht: Halliki Harro-Loit

Projektis käsitletakse võrdlevalt meedia eneseregulatsiooni mehhanisme kui meedia pluralismi indikaatoreid. Selgitatakse nii traditsioonilisi eneseregulatsiooni süsteeme (pressinõukogud, eetikakoodeksid jms) kui uue meedia eneserefleksiooni ja -regulatsiooni, mis on hakanud kujunema internetis (nt meediakriitilised blogid, online ombudsmanid jms).

FP7 projekt: UaESMC - Kasutajasõbralikud ja kiired turvalised ühisarvutused 2012-2015 Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt Arvutiteaduste projekt – sotsiaalinformaatika Projekti raames kogutakse turvalise

ühisarvutuse tehnikale võimalike tulevaste kasutajate vaatenurki tehnoloogia rakendatavuse kohta nende valdkonnas

Konstruktiivse tehnoloogiahindamise lähenemine, mille eesmärk on mõjutada tehnoloogiad kujunemisprotsessis ning anda võimalike kasutajatelt sisendit tegelike probleemide näol.

Uurimismeetodiks ekspertintervjuud võimalikult erinevate elualade esindajatega

EU Kids Online Projekti juht: prof Veronika Kalmus Projekt püüab suhestada online-riskid ja -

võimalused laste argipraktikatega, puudutades teemasid nagu seksuaalse alatooniga ja vägivaldne sisu, kiusamine, internetisõltuvus ning turvalisus jututubades ja sotsiaalsetes võrgustikes, ning pöörates tähelepanu ka laste kogemustele mobiiltelefonidega.

Projekti finantseerib Euroopa Komisjoni programm Turvalisem Internet Pluss

GTO projekt Projekti juht: Andra Siibak Koostöös Södertörni Ülikooliga Projekti eesmärk on võrrelda, kuidas Rootsi ja

Eesti 11-14 aastased lapsed konstrueerivad ning väljendavad oma soolist identiteeti online-keskkondades. Analüüsitakse ka virtuaalse identiteediloome tähtsust igapäevases offline elus.

Kvalitatiivsed uurimismeetodid: intervjuud, vaatlus, visuaalianalüüs, loomingulised uurimismeetodid

Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt

Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas õpetajad mikrotasandil (tunnis, konkreetsete lausungite tasandil) ning üldisemalt, oma õppetöölise tegevuse kaudu annavad edasi oma IKT alast kompetentsi, kuidas hindavad seda õpilased ning milline on õpetajate enesehinnang nende IKT kompetentsile ning selle kasutamisele õppetunnis.

Kasutavateks meetoditeks on tunnivaatlused, intervjuud õpetajatega, õpilaste ankeedid ning hiljem ka kvantitatiivne küsitlus

Mina.Maailm.Meedia

Mina. Maail

m. Meedi

a

Meedia- ja sotsiaalse

d geograafia

dIdentiteedid

ja vähemused

Kultuuri-tarbimin

e

Muuseumi

kommunikatsioon

Avalik õiguslik meedia

Laste- ja noorte

käsitlused

Mälu ja kultuuri-kommunikatsioo

ni uuringu

d

Muutuvad kommunikatsiooni-praktikad

Mina. Maailm. Meedia. Uuringu läbiviimise aastad

Dets. 2002 - jaan. 2003 November 2005 November 2008 Oktoober-november 2011

Igas ankeedis enam kui 600 küsimust, lisaks enam kui 200 suulise intervjuu küsimust. Küsimus tähendab ka nt tabelite korral iga eraldi tunnust, mille kohta infot saadakse.

Kaheastmeline küsitlusprotsess: Kõigepealt viiakse küsitluspunkti kirjalik ankeet Hiljem külastatakse küsitluspunkti uuesti, kusjuures viiakse läbi ka

suuline intervjuu vastavalt täidetud ankeedile Representatiivne valim 1500 +- 20 inimest

U. 1000 eestikeelse ankeedi täitjat U. 500 venekeelse ankeedi täitjat

Läbiviijad erinevad eesti uuringufirmad: SaarPoll, Turu-uuringute AS jt Ankeedi koostamise protsess keskmiselt 8-12 kuud

Mina. Maailm. Meedia. 2011 aasta alablokid ANKEET Hinnangud muutustele Huvid ja väärtused Osalus ühiskonnaelus Osalus kodanikuühendustes Ajalugu, lähiminevik,

traditsioonid Inimsuhted, kuuluvustunne,

identiteet Kontaktid, liikumisvõimalused Religioon Elulaad, harjumused,

tegevused Huvi kultuuri vastu Tarbimine ja keskkond Ohud ja riskid

Tulevik Lapsed ja noored Meediakasutus, infokanalid Arvutid ja internet Ettevõtlus, töö, elujärg Pere sissetulekud Elukoht, eluase Ühiskondlik seisund INTERVJUU Kultuurihuvi Maailm Eestist väljaspool Meedia tarbimine Kirjandushuvi Elukestvas õppes osalemine Töökoht