Avaliku teenuse mõiste ning avalike teenuste lepingulise delegeerimise protsess

5. oktoobril 2011 Võrus

Lektor Kaie Toobal

Kaie Toobal 2

AVALIKU TEENUSE MÄÄRATLEMINE

Avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor

Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid.

Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või sunnatud konkreetsele sihtgrupile.

Kaie Toobal 3

AVALIKUD TEENUSED

Avalik võim – riik ja kohalikud omavalitsused ning nende asutused

Avalike teenuste lepinguline üleandmine

era - ja kolmandale sektorile on protsess, mille käigus teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi tööettevõtja või teenuse osutaja (MTÜ)

Kaie Toobal 4

AVALIKUD TEENUSED

Avaliku teenuse üleandmise eesmärgiks võib olla:

teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine või säilitamine;

teenusepakkumise tõhususe parandamine; mõne muu sotsiaalselt aktsepteeritud eesmärgi

saavutamine.

Avaliku teenuse üleandmisel tegutsevad üleandja ja osutaja lähtudes vajadusest kaitsta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi.

Kaie Toobal 5

AVALIKUD TEENUSED

Lepinguline delegeerimine

Avaliku teenuse või tugifunktsiooni täitmiseks andmine eraettevõttele, vabaühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile.

Teenuse üleandja määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, üldjuhul finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning teeb järelevalvet teenuse pakkumise üle.

AVALIKUD TEENUSED

Partnerlus

olukord, kus vabaühendused või eraettevõtted osutavad avalikke teenuseid koostöös avaliku sektoriga:

sihtotstarbelised toetused teenuste osutamiseks ühisorganisatsioonide loomine taristu rajamine ja haldamine

Kaie Toobal 6

Kaie Toobal 7

AVALIKUD TEENUSED

Avalike teenuste lepingulise üleandmise korral jääb omavalitsus vahendite omanikuks ja teenuse eest vastutavaks, aga igapäevast tööd teostab lepingu alusel eraldiseisev organisatsioon - tööettevõtja.

Kaie Toobal 8

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine

ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Kaie Toobal 9

Kaie Toobal 10

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas

sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti, ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu,

juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Kaie Toobal 11

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS§ 22. Volikogu pädevus(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste

küsimuste otsustamine:

1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;4) koormiste määramine;

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest

finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;7) valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

Kaie Toobal 12

Kaie Toobal 13

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

§ 32. Õigusaktide algatamise õigus(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel

valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud

algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Kaie Toobal 14

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS§ 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja

valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

Kaie Toobal 15

Kaie Toobal 16

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

(1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.(5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

Kaie Toobal 17

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS§ 37. Arengukava(1) Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva

seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

Kaie Toobal 18

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 37. Arengukava

(8) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest valla- või linnavolikogu poolt. Valla- või linnasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

Kaie Toobal 19

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS§ 44. Küsimuste arutelu volikogus

(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja

volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

Kaie Toobal 20

DELEGEERIMINE

Avalike teenuste üleandmise hea tava (EMSL) ettevalmistamine; lepingupartneri valimine (pakkumiskonkurss,

partnerlus) läbirääkimised ja lepingu sõlmimine; lepingu juhtimine ja järelevalve

Kaasamise hea tava

Avalike teenuste standardid ja nende koostamise juhtnöörid

Kaie Toobal 21

DELEGEERIMINE

Miks delegeerida?

Konkurentsi jõud – teenuse odavam pakkumine

Teadmised ja oskused – teenuse kvaliteedi tõus ja

järjepidevus Bürokraatia vähendamine Parem kontakt sihtrühmaga

Kaie Toobal 22

DELEGEERIMINE

Hea valitsemine

Hea valitsemine on läbipaistev

otsustusprotsess, mille kaudu eestvedajad suunavad vahendeid ja teostavad võimu, võttes aluseks jagatud väärtused ning tehes seda tõhusalt ja vastutustundlikult.

Kaie Toobal 23

DELEGEERIMINE

Delegeerimise põhjused: võimalus rahastada teenust mitmest allikast; soov toetada ja tugevdada kodanikuühendusi MTÜ-d võimaldavad paremini arvestada sihtrühma

eripärasid ja vajadusi MTÜ-d võimaldavad leida paremaid lahendusi teenuste

osutamisel vähendavad KOV-i administratiivseid kulusid teadmised teiste KOV-ide kogemustest

kodanikeühendustele delegeerimisel KOV enda vähene kompetents antud teenuse osutamiseks

Kaie Toobal 24

DELEGEERIMINE

Delegeerimise ohud: vastutuse hajumine võimaluse vähenemine kontrollida teenuse

pakkumist aruandluse probleemid

Kaie Toobal 25

DELEGEERIMINE

Millest sõltub?

Teenuse pakkujate arv (konkurentsi olemasolu), tingimused ja teenuste iseloom

Lepingute järelevalve: tasuvuse hindamine teenusepakkumise järelevalve tulemuste hindamine

Kaie Toobal 26

DELEGEERIMINE

Miks kolmandale sektorile? võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna

gruppideni paindlikkus teenuse käivitamisel ja ka lõpetamisel paindlikult tegutsemine seaduslikes raamides säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti paljudel juhtudel võime osutada teenuseid

efektiivsemalt kui avalik sektor kolmas sektor omab osavõtlikkust, kaasatust ja

kaastunnet, mistõttu nähakse probleeme selgelt ja terviklikult

Kaie Toobal 27

DELEGEERIMINE

Olulised põhimõtted:

Eesmärgiks on teenuste kvaliteedi tõstmine ja teenuste ligipääsetavuse parandamine

Üleandmise protsess peab olema läbipaistev ja lähtuma kehtivatest õigusaktidest

KOV on lõppvastutaja ja delegeeritud teenuse suhtes tuleb teostada järelevalvet.

Kaie Toobal 28

KOOSTÖÖ

Tehke kindlaks, milliseid teenuseid teie omavalitsus osutab

Haridus:Lasteaiad Koolid Täiskasvanute koolitus

Ühistransport: Koolibuss Muu transport

Raamatukoguteenused Eluasemed:

Ehitus Hooldus

Vanurite eest hoolitsemine Kultuuritegevus Kohalik keskkonnakaitse Ühiskondlike ehitiste ja avalike kohtade hooldus

Kaie Toobal 29

KOOSTÖÖ KOV

Paljude teenuste sihtrühm väike ja mõistlik on osutada neid koostöös naabervaldadega

Paljud teenused osutatakse ametnike poolt, kes täidavad samaaegselt mitmeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ülesandeid. Praktikas tähendab see vajalikust tasemest olulisemalt vähemat asjatundlikkust konkreetse teenuse osutamisel ja pealiskaudsemaid kontakte sihtrühmaga

Kaie Toobal 30

KOOSTÖÖ MTÜ

MTÜ-d, kes osutavad avalikke teenuseid on pikaajalise kogemusega selles valdkonnas

Ebakindlust tekitab lepingute lühike kestvus ja nende üldsõnalisus

KOV-id eeldavad MTÜ-delt tasuta tööd ja vabatahtlikke kaasamist

Teenuste delegeerimine toimub sageli ots-otsaga väljatulemise põhimõttel

KOV ei käsitle MTÜ-d võrdväärse partnerina

Kaie Toobal 31

DELEGEERITAVA TEENUSE ETTEVALMISTAMINE Määratleda : eesmärk; sihtrühm; tehnilised tingimused rahalised võimalused nõuded inimestele

Uurida, kes on teostaja, kus nad asuvad, millised on nende tingimused

Kaie Toobal 32

DELEGEERIMINE

Ühingutele tuleb kasuks: Eelnev kontakt või koostöö omavalitsusega Eelnev töökogemus antud sihtrühmaga/valdkonnas Professionaalsus Iseseisev majanduslik toimetulekuvõime Iseseisva mõtlemise võime Teotahe – motiveeritus Arendamisvõime Paindlikus Enda ruumid, vahendid Avatus k.a lepinguväline

Kaie Toobal 33

DELEGEERIMINE

Delegeerija peab: Teadma, mida tahab Olema selgelt arusaadav, konkreetne Kohtlema pakkujaid/konkurente võrdselt Olema erapooletu Olema valmis ennast kehtestama ja tegema

raskeid otsuseid

Kaie Toobal 34

KAASAMINE, KOOSTÖÖ

Teenuste üleandmise hea tava

Avalike teenuste üleandmise ehk lepingulise delegeerimise hea tava eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise.

Kaie Toobal 35

KAASAMINE, KOOSTÖÖ

Kaasamine - ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Kaie Toobal 36

KAASAMINE, KOOSTÖÖ

Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid, avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele.

http://www.ngo.ee/KHT

Kaie Toobal 37

OLULISED SEADUSED

Haldusmenetluse seadus (HMS) Halduskoostöö seadus (HKTS) Riigihangete seadus (RHS) KOKS Riigivastutuse seadus (RVastS)(§ 12 lg 3) Eriseadused (nt ühistranspordiseadus,

sotsiaalhoolekande seadus) Tsiviilseadustiku üldosa seadusTsÜS jm

eraõiguse üldseadused Võlaõigusseadus (VÕS)

Kaie Toobal 38

OLULISED SEADUSED

KOV-poolsed delegeerimise viisid:

Halduslepinguga Tsiviilõigusliku lepinguga

Haldusaktiga

Kaie Toobal 39

OLULISED SEADUSED

Halduskoostöö seadus

Haldusülesande täitmine seisneb haldusülesannete täitmises väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat järelevalvet

Kaie Toobal 40

OLULISED SEADUSED

Tsiviilõigusliku lepinguga võib, kui

.. seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi.

Kaie Toobal 41

Kaie Toobal 42

RIIGIHANGETE SEADUS

Eesmärk: tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel

Riigihangete RHS tähenduses on muuhulgas teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine

Selged regulatsioonid hangete liikide ja erisuste kohta

§ 15. Piirmäärad

Kaie Toobal 43

Iga lahendus sünnitab uusi probleeme.

Kaie Toobal 44

KOKKUVÕTTEKS

Kodanikeühenduste üleandmise objektiks võivad olla kõik avalikud teenused, mille delegeerimist ei välista Põhiseadus ja mille elluviimisel on võimalik tagada selgete vastutusmehhanismide realiseerimine.

Kaie Toobal 45

KÕIGE TÄHTSAM

Leping Teenuse osutamise kord Vara Raha Aruandlus

Kaie Toobal 46

MAJANDUSTEGEVUS

§ 35. Raamatupidamine

Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§ 36. Majandusaasta aruanne

(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

Kaie Toobal 47

MAJANDUSTEGEVUS

vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;

kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;

Kasum/kahjum (mittetulundusühingu korral tulem) on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe.

Kaie Toobal 48

TULUDE JA KULUDE ARVESTUS

Tulu ettevõtlusest

aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist ja vahendamisest saadud tulu

Kaie Toobal 49

TULUDE JA KULUDE ARVESTUS

Tööjõu kulud palgakulu

aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele

sotsiaalmaks töötuskindlustusmakse.

Kaie Toobal 50

TULUMAKSUSEADUS

§ 14 Ettevõtlustulu

(2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Kaie Toobal 51

FINANTSEERIMINE

Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Varade sihtfinantseerimine võib endas sisaldada täiendavaid tingimusi nagu näiteks põhivara soetamise ajagraafik, soetatava põhivara liik, tema asukoht ning hoidmise periood.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine,

Mitterahaline sihtfinantseerimine toimub varade üleandmise vormis.

Kaie Toobal 52

ARUANDLUS

Bilanss - on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

Kaie Toobal 53

ARUANDLUS

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne)

on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Kaie Toobal 54

TÄNAN KUULAMAST!