Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess

Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess

Valdo Ruttas, Ene-Silvia SarvMoskva

15.-16.mai 2012

Meodoloogiline konverents “Mыследеятельностная педагогика: содержание, формы и методы образования, построенного на идеях мыследеятельности”. Moskva, 15-16. mai 2012, .http://www.fondgp.ru/projects/conference/15

… Kui tahame kasutada mängu ühiskondlike/sotsiaalsete kvaliteetide / omaduste kasvatamiseks, tuleb eelkõige teha selgeks / välja uurida, mil määral see loob “(laste) ühiskonda” (A. P. Usova)

Ruttas, Sarv 2012 2

SISSEJUHATUSEKSMõttetegevus – mõttetalgud - areng

Ruttas, Sarv 2012 3

Mõttetalgute alus – süsteem-tegevuslik metodoloogia

Eesti mõttetalgud* – vene org-tegevuslike mängude (ОДИ) mittekonfliktne variant.

Toimuvad Eestis alates 1982. a.

Mõttetalgute tellija: liider/juht, kes püüab lahendada probleemi (muuta mentaalseid

mudeleid) ja kes on orienteeritud koostööle, kooperatsioonile.

Ruttas, Sarv 2012 4

Mida kujutavad endast mõttetalgud /Mõttetalgud – mis see

on? Mõttetegevusliku* koostöö protsess Ühise mõtte-/mõtlemisvälja loomine Sellel põhinevad mõttetalgute väike- ja suurvormide

koostöövormid ja –elemendid➢ rühmatööd➢ ühisistungid➢ rühmarefleksioonid➢ üld-/ühisrefleksioonid➢ evalvatsioonid

5Ruttas, Sarv 2012

Mõttetalgute baas-asutusi Eestis1980-ndadKõrgkoolipedagoogika laboratoorium, Tartu ülikoolVabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, TallinnPõllumajandusakadeemia, Juhtimise Kõrgem Kool, Maaelu Arendamise

Instituut

2000-ndendadArendusfirma “Invicta” (2003-2007)MTÜ TalgujadTallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool (Täienduskoolituse osakond) EURA+ > RAGE (144 tegevliiget-osavõtjat)

6Ruttas, Sarv 2012

Mõttetalgud sugulaste seas

Läänes• Ajurünnak 1930 A. Osborne• Think tanks 1945• Avatud Ruum - H. Owen 1985• Edward de Bono • “6 mõttemütsi” 1986• Palo Alto Foresight Institute

1986• WorldCafe 1995

Venes Eestis• Orgtegevuslikud mängud

G.Štšedrovitski 1979• Eesti mõttetalgud 1982• Kerilauad (rotaator) 1982• Mõttesõel 1982• Longituudtalgud 1979>1987-

1989• Tsüklotron 2005• Mõttetalgud internetis l209• Virtuaalne Avatud Arengu

Ruum 2012

Mõttetalgud – intensiivne, ajaliselt ja ruumiliselt piiratud/suletud/määratletud

arenguspiraal

Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011Ruttas, Sarv 2012 8

1. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA – ÜKS MÕTTETEGEVUSLIKU PEDAGOOGIKA/ANDRAGOOIKA VORME/VIISE

Silmast-silma, kombineeritud (e- + silmast-silma) ja internetipõhine (e-)

Ruttas, Sarv 2012 9

Mõttetegevuslik pedagoogika

– mõttetegevuse võtete/meetodite otsene ja kaudne õpetamine (näit. kasutades ОДИ, ОДИ variatsioone, sh mõttetalguid ja mõttetalgu väikevorme)

formaalhariduse ja semiformaalse hariduse protsessides (ringid, rahvaülikoolid, eneseharimise

ühendused jne), mitteformaalses enesehariduse protsessis (mitteriiklikud organisatsioonid ja ühendused, kogukonnad, initsiatiivrühmad jmt).

Ruttas, Sarv 2012 10

MTP – mõttetegevus-pedagoogikaMõttetegevuse organiseerimine – vahend olemasolevate ainete õppeprotsessis (ja selle kaudu –

mõttetegevuse enese õpetamine)- süsteemne ja intensiivne ning loominguline mõttetegevuse

treening- reaalsete ja/või ettenähtavate, ilmnevate/avanevate või

avastatavate probleemide lahendamine (ja seekaudu mõttetegevuse õpetamine)

- arendavas-prognostilises tegevuses – nii (uute)ideede leidmiseks kui aktiivseseks osaluseks, osalus-/kuuluvustunde kultiveerimiseks (ja seekaudu, kuigi mitte esimeses järjekorras, ka mõttetegevuse õpetamiseks).


Mõttetalgumeetodid ¤ Org-tegevuslikud tasemed


Mõttetalgute suurvormid


2. NÄITEID TEGELIKKUSEST/PRAKTIKAST

1. Silmast-silma: õppeprotsessi osa, teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal, longituud-projektid2. E-põhine: EURA-protsess (Uural-Eesti) – virtuaalne avatud arenguruum (VAAR). 3. Segaprotsessid


2.1. Silmast-silma

• õppeprotsessi osa (metodoloogiliselt põhjendatud-organiseeritud rühmatööd ja nende jada),

• teadmuse edasiandmise ja loomise spiraal (rotaatorid jm vormid, ka rühmatööde kompleksid),

• longituud-projektid (pika-ajalised, pidevalt arenevad ja üksteist jätkavad tegevused/üritused).


Mõttetalgu – foresight-rotaator e ettemõtlus-kerilaud

Töö-taktid

Äriliidrid 2004,TLÜ magistrantide kursused 2010,2011Ruttas, Sarv 2012 16

2.2. e-põhine

Mõttetalgupedagoogika-andragoogika mõned arengusuunad/-kogemused eesti-vene konteksti näitel

• Vastastikune teoreetilis-praktiline rikastamine• Virtuaalne avatud arenguruum (VAAR)• Internetipõhine süsteemne ja regulaarne

protsess (Webinar, Skype, GoogleDocs, e-mail)


2.3. Segameetodid

• Enimlevinud: e- + silmast-silma (ka rühmatööde kokkuvõtted ja refleksioon õppeprotsessis, rotaatoritest vt vormidest arenevad ühistegevused jm kasutab e-vahendeid aktiivselt).

• silmast-silma töötavate ja e-rühmade koostöö üle Interneti (nt Tallinn-Tartu-Jekaterinburg) …


3. MÕTTETALGUPEDAGOOGIKA KASUTAMISEL ILMNEVAD PROBLEEMID

Tunnetustasandite probleemInstitutsionaalsed tingimused


Probleeme

• Tunnetus(tasandid)• Institutsionaalsed


5. MIDA PAKUVAD/ANNAVAD ERINEVAD (KASUTATUD) MEETODID:


Mõttetalgud • 1) võimaldavad saavutada programmilisi eesmärke ja

tulemusi (nt aineõppes, õppekavaloomes, arengu-/arendusprogrammides jmt; pole alati oluline, aga sageli – on!);

• 2) toetavad inimese enese mõttetegevuse korrastamist ja teiste mõttetegevuse väärtuslikkuse mõistmist;

• 3) õpetavad reflekseerima, üldistama, argumenteerima (eituseta), teadmisi-oskusi integreerima-kombineerima, abstraheerima-kombineerima-kontseptualiseerima, visualiseerima.


Mõttetalgud

• 4) õpetavad võtma ja realiseerima rolle rühmatöös (eriti pikaajalistes mõttetalgu-protsessides – erinevate mõttetegevuslik-praktiliste (?) tasandite/rollide saavutamine);

• 5) aitavad mõtestada oma osalust, väärtusi, panust ühistöösse, teadvustada vastutust ... ;

• 6) annavad võimaluse “läbi imbuda” läbielatud-reflekseeritud mõttetegevuse viisidest (“mõttetegevus-kümblus” ES), mis toob enesega igapäevase ja professionaalse tegevuse kvaliteedi tõusu.


NÄITEID TOIMUNUST JUHUSLAIDIDENA

Mõni hetk silmamist on väärt mitu minutit kuulamist


EESTI KOOL 2020+ KONTEKSTIS

ÕPPIV ÜHISKOND - ÕPPIV ORGANISATSIOON-ÕPPIV SUBJEKT

Valdo Ruttas & Ene Sarv & Jüri PlinkETTEMÕTLUSKERILAUD

(Foresight-rotaator) 13.aprill 2012 27.aprill 2012Tallinna Ülikool

SOTS –> ORG –> SUBJ ->SOTS

Esimene rühm (SOTS) alustab rühmatööga sotsiaaltasandil, järgmise rühmatöö teeb organisatsiooni tasandil, edasi liigub subjektide tasandile ja lõpetab taas sotsiaaltasandil.Selle rühma rotatsioon on:

TO

IMETA

JATE JA

JÄR

JEH

OID

JATE T

ALIT

US

16.15 -16.30

Järjehoidjad ja toimetajad sõlmivad kokkuleppeid, võtavad kohustusi ja jaotavad ülesandeid, et 27.aprill vastaks ootustele

reformid, muutused KOV administratsioon vormireform vs sisereform Laps (Täitev? Iseseisev? Loov?) Tootmisasutus Koolistruktuur (maja, koolipäev) inimesed e-päevik Ohus on kohalik kultuuriruum

Organisatsioon

/tendentsid, trendid, ilmingud/V i s u a a l n e m e t a f o o r

28Ruttas, Sarv 2012

Ilmingu-visualisatsioonist programmi-visandi visaulisatsioonini

Mõttetalgud lapsevanema, õpilase ja

õpetaja koostööl.

29Ruttas, Sarv 2012

Õppiva kooli struktuur• paindlikkus • innovatiivsus• õpetaja usaldamist • isetegevuse

julgustamine• üksteiselt õppimine• teadmusringlus• eneserefleksioon

TiimidMõtte-talgud

TiimidMõtte-talgud

30Ruttas, Sarv 2012

ALLIKAID MÕTTETALGUMEETODI KOHTA• Ajaloost, ülevaated, võrdlus teiste meetoditega ja talgujate

tegemised:http://talgujad.tartu.ee ja http://talgujad.forum.co.ee• Põhjalik ülevaade eesti, inglise ja vene keeles mõttetalgute

meetodist “Kes me oleme?”http://docs.google.com/Doc?

docid=0AaXcuFWLJ42SZGNrYmtid3dfMjNjOXRjY3JmNQ&hl=en• Scribd tekstid (Ruttas, Sarv)• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine

haridusasutuse kui organisatsiooni arenduses. Tallinn: TLÜ IVA. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6j6l#euni_repository_10895

• Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ. • http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/

Documents

Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess