Biomassi ressursid Setomaal

Teemad

Setomaa valdade maad

Puiduvarud

Põllubiomass

Kasutamata maad

Loomakasvatusjäätmed

Pilootala vallad maa kategooriate järgi

KategooriaPindala, ha

Mikitamäe Värska Meremäe Vastseliina Misso Kokku

Põllumaa (haritav maa) 3050,6 1953,5 5083,0 4616,4 2622,2 17 325,7

Karjamaa 878,7 858,1 985,6 1576,2 809,8 5 108,4Muud avatud alad 108,5 133,5 152,9 638,5 277,9 1 311,3

Mets 3720,2 12781,5 6605,2 13489,7 12846,2 49 442,8

Võsa 215,1 198,5 66,8 156,1 61,3 697,8

Madalsoo 1923,2 1487,0 39,2 482,1 647,3 4 578,8

Siirdesood 23,9 2,7 7,2 72,5 28,2 134,5

Raba 186,5 998,3 69,8 122,3 888,0 2 264,9Rohelised linnalised alad 3,9 8,7 9,0 22,4 5,0 49,0

Pilootala vallad maa kategooriate järgi II

Viljapuuaiad 111,9 193,5 235,0 318,5 151,8 1 010,7Kasvuhooned 0,1 0,1

Hooned 31,1 41,4 48,5 53,0 28,1 202,1

Tööstusalad 27,7 37,2 11,2 25,5 10,9 112,5

Kalmistud 0,9 2,7 2,5 9,5 2,1 17,7Kasutamata maa 1,0 1,3 0,3 0,3 2,9Teed, tänavad 51,3 29,1 46,1 122,7 51,9 301,1

Veekogu 111,0 82,2 63,8 277,4 540,5 1 074,9

KOKKU 10 445,5 18 809,3 13 426,1 21 982,8 18 971,5 83 635,2

KategooriaPindala, ha

Mikitamäe Värska Meremäe Vastseliina Misso Kokku

PuitkütusJärgnevas tabelis esitatud tulemuste arvutamisel on kasutatud Eesti metsade keskmist aastast biomassi toodangut ja arvestades kaitserežiime.

Kändude maht on okaspuude puhul hinnanguliselt 12% tüve mahust (mänd, kuusk), 10% pehmete lehtpuude mahust (haab, kask, mustlepp, halllepp) ning 20% kõvade lehtpuude mahust (saar, tamm).

Analüüsi tulemused näitavad, et rangelt kaitstud metsaala on 3 343,6 ha ja neid ei saa arvestada biomassi allikana. Kogu kaitstud metsaala suuruseks on 5 296,6 ha. Seepärast kasutati arvutustes 50%list biomassi võimalikkust kaitstud metsades.

Majandatavate metsade pindala on 40 802,6 ha ning see on peamine puitkütuse allikas.

Setomaa metsade pikaajaline keskmine aastane toodang arvestades

piirangutega, m3

Vald

Kaubanduslik puit Kasutamata puidu biomass

Palgid, paberipuu

Küttepuu Kokku Raiejäätmed Kännud Kokku

Meremäe 34 228,4 1 755,8 35 984,2 5 827,8 3 219,4 9 047,2

Mikitamäe 17 342,6 1 124,4 18 467,0 3 032,1 1 657,7 4 689,8

Misso 41 434,4 3 401,5 44 835,9 7 591,3 4 176,5 11 767,8

Vastseliina 64 958,0 4 222,3 69 180,3 11 294,9 6 290,3 17 585,2

Värska 52 290,0 2 391,3 54 681,3 8 758,8 4 982,2 13 741,0

Kokku 210 253,4 12 895,3 223 148,7 36 504,9 20 326,1 56 831,0

Setomaa metsade pikaajaline keskmine puitkütuse aasta toodang (küttepuu,

raiejäätmed, kännud), arvestades piirangutega, tonni KA/a

Tabeli andmed näitavad, et Setumaa valdade metsade aastane biomassi toodang on 223 000 m3 (94 000 tonni KA) milles traditsioonilise küttepuu osa 13 000 m3 (5,4 000 tonni KA, ~6%). Küttepuu tegelik tarbimine on suurem (oma mets) ning arvatavasti kasutatakse küttepuudena mingit kogust ka kaubanduslikust (müüdavast) puidust.

Tänapäeval on suures ulatuses kasutamata raiejäätmed, peamiselt ladvad ja oksad. Teoreetiliselt on selle saadaolev kogus 36 000 m3 (17 000 tonni KA).

Lisaks sellele potentsiaalile ei kasutata tänapäeval ka kände. Kändude ressursi arvutustes võeti arvesse ainult lõppraie kändude kogumine, sest harvendusraiete korral põhjustaks kändude juurimine allesjäänud puudele kahjustusi. Teoreetiliselt on lõppraie kändude maht 20 000 m3 (25 500 tonni KA) aga tänu keskkonna piirangutele on saadaolevad kogused reaalsuses väiksemad.

Põllumajandusbiomassi ressurssKasutatud põllumajanduslik maa Setumaal

2007

ValdKasutatud põllumajanduslik maa, ha

Põllukultuuride all olev maa

PüsirohumaaLooduslik rohumaa

Muu Kokku

Meremäe 2 669 542 143 40 3 394

Mikitamäe 1 675 143 51 4 1 873

Misso 663 447 71 3 1 184

Vastseliina 1 319 1 046 237 41 2 643

Värska 498 165 48 6 717

Kokku 6 823 2 344 550 94 9 811

Kogu kasutatud põllumajandusmaad on pilootalal 9 811 ha.

Maad, mille kohta puudub PRIAle esitatud avaldus, loetakse kasutamata maadeks. Potentsiaalne põllumajandusmaa võrdsustati haritava maa ja karjamaa kategooriate summaga, mis tuletati Eesti Baaskaardilt ja Põhikaardilt.

ValdKasutamata põllumajanduslik maa

ha %

Meremäe 2 675 44

Mikitamäe 2 057 52

Misso 2 248 66

Vastseliina 3 549 57

Värska 2 094 74

Kokku 12 623 59

Teravilja tootmine Setumaal 2007, ha

Vald Nisu Oder Rukis Kaer Raps Kaunviljad Kartul

Meremäe 319 510 232 301 107 74 48

Mikitamäe 321 216 20 225 289 15 20

Misso 28 33 4 35 34 171 19

Vastseliina 71 157 13 307 79 15 24

Värska 16 21 8 81 0.3 3 23

Kokku 755 937 278 949 508 278 135

Tänu väetiste mitteküllaldasele kasutusele on peamiste põlluviljade toodang suhteliselt madal. See on eriti ilmne Setumaal.

Rohumaade toodangu potentsiaalist kasutatakse Eestis ainult 20-25%.

Teravilja ja kartuli puhul kasutatakse toodangu potentsiaalist umbes 40%.

Kogu põhutoodang leiti sõltuvalt vilja toodangust ja keskmisest vilja-spetsiifilisest terade ja põhu suhtest.

Võru ja Põlva maakonna keskmine vilja saagikus 2005-2007, (t/ha)

a vilja saagikus; b mugula saagikus; c roheline biomass

Vili, põllukultuur Saagikus, t/ha

Rukis a 2,1

Nisu a 2,3

Oder a 2,2

Kaer a 2,0

Kaunviljad a 0,9

Raps a 1,5

Kartul b 12,9

Kultuurrohumaa c 11,0

Looduslik rohumaa c 9,7

Kogu vilja ja põhu toodang, tonni KA/aastas

Kogu pilootala põhu toodang on hinnanguliselt 6 000 tonni kuivainet aastas. Teravilja põhku ei võeta arvesse kui biokütust, kuna see on vajalik põlluväetiseks.

Kogu Eestis kasvatatud teraviljast võiks ainult taliviljast saadud põhku (eriti rukis) arvestada kui biokütuse allikat. Kui teravilja toodang suureneb, võib põhu tähtsus biokütusena kasvada.

Põhku on traditsiooniliselt kasutatud loomade allapanuks. Setomaal kasutatakse allapanuna 1 500 tonni KA põhku. Seda on arvestatud kuivallapanu sõnniku süsteemi puhul, kus ühe loomühiku kohta on vaja 1,5 tonni põhku.

Kasutamata maade potentsiaal

Põllumajanduses on suurim bioenergia potentsiaal kasutamata maades.

Potentsiaalne energiakultuuride (energiaheina) toodang kasutamata maadelt võib olla suhteliselt ulatuslik, rohkem kui 38 000 tonni KA/aastas.

Osa haritavaid rohumaid niidetakse korra aastas, et saada toetust, kuid biomass jääb kasutamata.

Eestis on ainult 6% intensiivselt kasutuses olevaid rohumaid. Seega rohumaade harimise efektiivsuse suurendamisega saaks märkimisväärselt paremini kasutada maa ressurssi biomassi kasvatamiseks ja bioenergia tootmiseks.

.

Tegelik ja potentsiaalne taimetoodang, tonni KA/aastas

ValdHaritava maa

taimetoodang a, tonni KA/aastas

Kasutamata maade potentsiaalne

taimetoodang b, tonni KA/aastas

Meremäe 4 188 8 159

Mikitamäe 1 815 6 274

Misso 2 036 6 856

Vastseliina 4 577 10 824

Värska 1 326 6 387

Kokku 13 942 38 500

Märgaladelt saadava pilliroo energia sisaldus, MWh/a

MaakondMärgala

pindala, haNiidetav

pindala, ha/aSaagikus,

t/ha

Energia sisaldus, MWh/a

Teoreetiline Realistlik

Võrumaa 497 250 6,5 12 730 6 400

Põlvamaa 170 90 9,7 6 500 3 440

Kokku 667 340 19 230 9 840

Pilootpiirkonnas kasutatakse peamiselt sõnniku kuivallapanu süsteemi. Ainuke erand on üks piimafarm lägakogumise süsteemiga. Kuivsõnniku kogus ühe loomühiku kohta on 14 tonni aastas (kuivaine sisaldus – veised 19%, sead 20%, hobused 25%, lambad 30%, kodulinnud 40%). Veise läga puhul on kogus loomühiku kohta 53 tonni aastas (kuivaine 3,2%).

Setomaa kariloomade toodang, loomühikutes

Vald VeisedLambad ja

kitsed a Sead b Hobused b Kodulinnud b Kokku

Meremäe 164 32 444 27 14 680

Mikitamäe 147 26 14 11 10 208

Misso 266 16 31 13 9 334

Vastseliina 176 29 38 10 19 272

Värska 88 2 15 13 8 126

Kokku 841 105 541 73 60 1 619

Sõnniku toodang Setomaal

ValdKuiv sõnnik, tonni/aastas

Märg sõnnik (läga),

tonni/aasta

VeisedLambad ja

kitsedSead Hobused

Kodu-linnud

Veised

Meremäe 2 293 449 6 213 371 196 -

Mikitamäe 2 058 358 196 154 140 -

Misso 1 543 220 427 175 129 8 258

Vastseliina 2 460 412 529 140 262 -

Värska 1 235 32 209 175 112 -

Kokku 9 588 1 471 7 574 1 015 839 8 258

Kogu kuivsõnniku toodang, m3/aastas

EnergiataimedEesti geograafiline asend ja vastavad kliima tingimused (piisavad sademed kasvuperioodil, mõõdukas temperatuur), on sobivad mitmeaastaste taimede kasvamiseks.

Seepärast on rohttaimed pespektiivsed nii põletamiseks kui biogaasi tootmiseks.

Päideroog ja galeega oleksid kõige sobivamad energiataimed Eestis viljelemiseks.

Kuna Eestis puudub turg, ei ole energiaheinal veel välja kujunenud turuhinda. Eesti Konjunktuuri Instituut kogub informatsiooni bioenergia allikate hinna kohta (www.ki.ee). Talu väravahind põhule oli 2008. aasta kevadel umbes 50 €/t (780 kr/t). Seda võiks võtta aluseks ka energiaheina maksumuse arvestusel. Soomes on energiaheina müügihind märkimisväärselt kõrgem (umbes 77 €/t, 1200 kr/t).

Kasutamata biomassi energia, MWh/a

Vald

Kasutamata biomassi energia, MWh

KokkuRaiejäätmed Kännud

Kasutamatarohumaa

Biogaas

Meremäe 11 656 6 439 32 636   50 730

Mikitamäe 6 064 3 315 25 096   34 476

Misso 15 183 8 353 27 424   50 960

Vastseliina 22 590 12 581 43 296   78 466

Värska 17 518 9 964 25 548   53 030

KOKKU 73 010 40 652 154 000   267 662

Energia tarbimine Setomaal, MWh/a

ValdKüttepuu,hakkpuit

Kerge kütteõli,

põlevkiviõliMaagaas Elekter Kokku

Värska 19 280 0 13 400 3 500 32 680

Mikitamäe 18 100 540 0 1 200 18 640

Misso 3 700 1 400 2 700 1 900 7 800

Meremäe 16 800 1 600 0 600 18 400

Vastseliina 54 100 300     54 400

KOKKU 111 980 3 840 16 100 7 200 131 920

Järeldused

Kasutamata maadelt potentsiaalselt saadava taimetoodangu primaarenergia on suurem kui praegune Setomaa valdade energiatarbimine (ka koos elektriga)

Praeguse kütteõlide ja maagaasi vajaduse saaks katta raiejäätmete kasutusele võtmisega

Reaalne on muuta Setomaa ainult taastuvaid energiaallikaid kasutavaks (ei ole arvestatud mootorikütustega)