REPROMO seminar, 12 märts 2004REPROMO seminar, 12 märts 2004

Biomassi energeetiline Biomassi energeetiline ressurss ja selle ressurss ja selle

kasutamise maksumus kasutamise maksumus EestisEestis

Tallinna TehnikaülikoolTallinna TehnikaülikoolEesti Biokütuste ÜhingEesti Biokütuste Ühing

Ülo KaskÜlo Kask

Puidu ressursidPuidu ressursidMetsavarude üldandmedMetsavarude üldandmed

Vastavalt viimasteleVastavalt viimastele metsa takseerimise andmetele metsa takseerimise andmetele on Eestis on Eestis 2,25 Mha (51,52,25 Mha (51,5 % % pindalastpindalast) ) metsamaadmetsamaad kasvava metsavarugakasvava metsavaruga 462 462 mln mln mm33.. Metsade jaotuvad Metsade jaotuvad omandivormi järgi :omandivormi järgi :

Riigi metskonnad - Riigi metskonnad - 830 000 ha (37%), 830 000 ha (37%), Erametsad - Erametsad - 680 000 ha (30%), 680 000 ha (30%), Maareformi käigus menetletavad metsad - Maareformi käigus menetletavad metsad - 710 000 710 000

ha (31%),ha (31%), Muud riigimetsad - Muud riigimetsad - 15 000 ha (1%) 15 000 ha (1%),, Muud metsad - Muud metsad - 15 000 ha (1%). 15 000 ha (1%).

Riigi ja erametsade vahekord maakondade lõikes on Riigi ja erametsade vahekord maakondade lõikes on üsna erinev.üsna erinev.

Joonis 1 Metsamaa jagunemine omandivormi järgi Joonis 1 Metsamaa jagunemine omandivormi järgi , , tuhtuh ha ha

Lubatav raiemahtLubatav raiemaht Metsanduse arengukavas fikseeritakse tavaliselt Metsanduse arengukavas fikseeritakse tavaliselt

10 aastase perioodi kohta lubatav aastane 10 aastase perioodi kohta lubatav aastane raiemaht. Aastaiks 1997-2001 kinnitati raiemaht. Aastaiks 1997-2001 kinnitati lubatavaks raiemahuks lubatavaks raiemahuks 7,81 7,81 mln mln mm33 aastas. aastas. Metsanduse arengukavas aastaiksMetsanduse arengukavas aastaiks 2001-2010 2001-2010 hinnati lubatavaks aastaseks raiemahuks hinnati lubatavaks aastaseks raiemahuks 12,6 12,6 MmMm33 kaubanduslikku puitukaubanduslikku puitu and 0,5 and 0,5 mln mln mm33 sanitaarraie puitu. Aluseks võeti metsade liigiline sanitaarraie puitu. Aluseks võeti metsade liigiline koosseis ja vanuseline jaguneminekoosseis ja vanuseline jagunemine.. Erametsades on keskmise ealisi ja küpseid puid Erametsades on keskmise ealisi ja küpseid puid suhteliselt rohkem (eriti haaba, hall-leppa ja suhteliselt rohkem (eriti haaba, hall-leppa ja kuuske), mis tegi võimalikuks nende raiemahu kuuske), mis tegi võimalikuks nende raiemahu suurendamise. Andmeid puuliikide ja sortimendi suurendamise. Andmeid puuliikide ja sortimendi kohta esitatakse järgnevas tabeliskohta esitatakse järgnevas tabelis

Tabel 1 Tabel 1 Ümber hinnatud lubatav aastane raiemaht Eestis, mln mÜmber hinnatud lubatav aastane raiemaht Eestis, mln m33

Puu liik Ümarpalk Peenpalk Paberi puu Küttepuu Jäätmed Kokku

Mänd 0,867 0,388 0,395 0,119 0,336 2,104

Kuusk 1,171 0,470 0,647 0,419 0,489 3,196

Kask 0,411 0,330 0,921 0,409 0,520 2,591

Haab 0,203 0,085 0,642 0,594 0,321 1,844

Must lepp

0,051 0,052 0,203 0,122 0,105 0,533

Hall lepp jm

0,022 0,091 0,927 0,794 0,496 2,330

Kokku 2,723 1,417 3,734 2,457 2,267 12,597

Sanitaar- ja harvendusraie 0,5 Mm3

Tabel 2Tabel 2 Küttepuidu raiemahtKüttepuidu raiemaht, , tuhattuhat m m33

Omandus KüttepuuOksad ja ladvad Kokku

Primaarenergia sisaldus,

TWh

Potentsiaal täna

Era 2 795,3 1 349,6 4 144,9 8,29

Riigi 443,2 452,5 819,9 1,64

Kokku 3 238,5 1 726,3 4 964,8 9,93

Prognoos aastaks 2032

Era 582,6 937,6 1 520,2 3,04

Riigi 376,7 384,6 761,3 1,52

Kokku 959,3 1 322,2 2 281,5 4,56

Puitkütuse piisavuse prognoosPuitkütuse piisavuse prognoos Tänasel päeval on riigi ja erametsade küttepuidu varu Tänasel päeval on riigi ja erametsade küttepuidu varu

hinnanguliselt hinnanguliselt 3 238,5 3 238,5 tuhtuh m m33 (2 795,3 + 443,2), (2 795,3 + 443,2), kuid kuid see võib väheneda aastaks see võib väheneda aastaks 2032 2032 ligi kolm korda ligi kolm korda s.o s.o 959,3 (582,6 + 376,7) 959,3 (582,6 + 376,7) tuhtuh m m33. . Seda põhjustab kasvava Seda põhjustab kasvava metsa liigilise koosseisu ja vanuselise struktuuri metsa liigilise koosseisu ja vanuselise struktuuri muutused, peamiselt erametsade parema muutused, peamiselt erametsade parema majandamise tulemusel.majandamise tulemusel.

Raiejäätmete kogus väheneb Raiejäätmete kogus väheneb 1 802,1 1 802,1 tuhtuh m m33 (1349,6 + (1349,6 + 452,5) 1 322,2 452,5) 1 322,2 tuhtuh m m33 (937,6 + 384,6) (937,6 + 384,6). Seda põhjustab . Seda põhjustab peamiselt raiemahtude väheneminepeamiselt raiemahtude vähenemine. .

Seega praegu me saame kasutadaSeega praegu me saame kasutada 5 5 mln mln mm33 küttepuituküttepuitu ja raiejäätmeidja raiejäätmeid, , kuidkuid 30 30 aasta pärastaasta pärast 2,3 2,3 mln mln mm33. . Tulevikus on teoreetiliselt kasutatav Tulevikus on teoreetiliselt kasutatav puitkütuse kogus väiksem kui tänasel päeval ja tegelik puitkütuse kogus väiksem kui tänasel päeval ja tegelik turu olukord võib kasutatavaid koguseid veelgi turu olukord võib kasutatavaid koguseid veelgi vähendada.vähendada.

Tabel 3Tabel 3 Puitkütuste kasutamine katlamajades Puitkütuste kasutamine katlamajades

Ühik 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001

Katelde arv Tükki 409 503 769 908 885 792 742 747 737 764

Võimsus MW - 537 902 1065 888 870 716 690 724 747

Kasutati kütust

TJ 1 382 2 039 3774 4583 5 207 5 636 6097 6 217 6 231 7592

GW·h 384 565 1048 1273 1 446 1 566 1694 1 721 1 731 2109

Toodeti soojust

TJ 940 1 382 2567 3139 3 715 4 133 4431 4 680 4 856 5976

GW·h 261 384 713 872 1 032 1 148 1231 1 300 1 349 1660

Tootmise kasutegur % 68 68 68 68,5 71,4 73,3 72,7 75,3 77,9 78,7

Joonis 2 Suuremate puitkütuse katlamajade paiknemine Eesti Joonis 2 Suuremate puitkütuse katlamajade paiknemine Eesti maakondadesmaakondades

Joonis 3 Puitkütuse ressursi ja tarbimise bilanss Eesti Joonis 3 Puitkütuse ressursi ja tarbimise bilanss Eesti

maakondadesmaakondades

Puitkütuste hinnadPuitkütuste hinnad Eesti Statistikaameti andmetel oli 2001 aastal kalleim Eesti Statistikaameti andmetel oli 2001 aastal kalleim

kütus kerge kütteõli - 406 EEK/MWh ja odavaim kütus kerge kütteõli - 406 EEK/MWh ja odavaim puitjäätmed - 50 EEK/MWh. Perioodil 1999-2002 puitjäätmed - 50 EEK/MWh. Perioodil 1999-2002 jooksul on küttepuidu hind tõusnud 98 EEK/mjooksul on küttepuidu hind tõusnud 98 EEK/m33 kuni kuni 144 EEK/m144 EEK/m33 (47%) ja puitjäätmete hind 111 EEK/m (47%) ja puitjäätmete hind 111 EEK/m33 kuni 130 EEK/mkuni 130 EEK/m33 (17%). Kuigi puitjäätmed on odavaim (17%). Kuigi puitjäätmed on odavaim kütus, on sellegi hind kasvamas.kütus, on sellegi hind kasvamas.

Puitpelletite (graanulite) hind on viimasel aastal Puitpelletite (graanulite) hind on viimasel aastal püsinud vahemikuspüsinud vahemikus 1  1 6600 – 1 00 – 1 8800 EEK/t00 EEK/t, puitbriketi , puitbriketi hindhind 1 300 – 1 400 EEK/t 1 300 – 1 400 EEK/t ja puidusöe (grillsüsi) hind ja puidusöe (grillsüsi) hind umbesumbes 10 000 EEK/t. 10 000 EEK/t. Viimati nimetatud kütuseid Viimati nimetatud kütuseid kasutatakse peamiselt eramajapidamises või kasutatakse peamiselt eramajapidamises või eksporditakseeksporditakse. . Puitpellteid kasutatakse vähesel Puitpellteid kasutatakse vähesel määral väikekatlamajades (5000 – 6000 tuh t).määral väikekatlamajades (5000 – 6000 tuh t).

Põllumajanduslikud jäätmed. Põllumajanduslikud jäätmed. Põhk. Sõnnik.Põhk. Sõnnik. JäätmedJäätmed..

Eesti Eesti haritavastharitavast maast on kolmandikul maast on kolmandikul mulla boniteet äärmiselt madal, mulla boniteet äärmiselt madal, 32 32 hindepunkti. Taolistel väheviljakatel hindepunkti. Taolistel väheviljakatel muldadel on konkurentsivõimeline muldadel on konkurentsivõimeline tavapõllumajandus küsitav, sest tavapõllumajandus küsitav, sest tootmine on väheefektiivne ja kulukas.tootmine on väheefektiivne ja kulukas.

PõhuPõhu ressursidressursid Võttes aluseks praeguse teraviljakasvatuse

taseme ja kasutades põhust 25% kütteks, võime arvestada aastaseks koguseks 100 tuhat tonni põhku. Vastavalt meie vabariigi põllumajanduse arengustrateegiale on tulevikus kavandatud teraviljakasvatust oluliselt intensiivistada, mille tulemusena kütteks mineva põhu kogus võib suureneda 200-250 tuhande tonnini.

Arvestades põhu kütteväärtust võiksime praegu põhu arvel saada 400 – 600 GWh ja tulevikus 800 – 1 000 GWh primaarenergiat. Praeguse põhukoguse juures oleks see ekvivalentne 35 – 54 tuhande tonni vedelkütusega, tulevikus võiksime põhu arvel kokku hoida aga 70 – 90 tuhat tonni vedelkütust.

Tabel 4 Põhu energeetiline ressurss maakondadesTabel 4 Põhu energeetiline ressurss maakondadesMaakond Primaarenergia sisaldus, GWh/aHarjumaa 16 – 24

Hiiumaa 4 – 5

Ida-Virumaa 8 – 12

Jõgeva 45 – 68

Järva 50 – 75

Läänemaa 8 – 12

Lääne-Virumaa 59 – 89

Põlva 38 – 57Pärnu 19 – 29Rapla 19 – 29Saare 12 – 18Tartu 34 – 50Valga 27 – 41

Viljandi 45 – 68

Võru 15 – 23

Total 399 – 600 GWh aastas

Sõnnik - biogaasSõnnik - biogaas

Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on meil linde (munakanad, broilerid jm)meil linde (munakanad, broilerid jm)  –  – 2.26 mln, 2.26 mln, veiseid ja lehmiveiseid ja lehmi – 0.41 mln,  – 0.41 mln, sigu ja sigu ja peekoneidpeekoneid – 0.33 mln – 0.33 mln.. Võttes arvesse, et Võttes arvesse, et umbes 60 %st tekkivast sõnnikust oleks umbes 60 %st tekkivast sõnnikust oleks võimalik tulevikus rajatavates võimalik tulevikus rajatavates biogaasijaamades kääritada, siis biogaasist biogaasijaamades kääritada, siis biogaasist saadavasaadava primaarenergia kogus võiks olla primaarenergia kogus võiks olla ligikaudu ligikaudu 500 GWh500 GWh aastas. aastas.

Jäätmed - biogaasJäätmed - biogaas Eestis toodetakse ja on toodetud biogaasi energiatootmise eesmärgil Eestis toodetakse ja on toodetud biogaasi energiatootmise eesmärgil

sõnnikust ja heitvete mudast ning seda kogutakse Pääsküla prügilast.sõnnikust ja heitvete mudast ning seda kogutakse Pääsküla prügilast. Prügilagaasi ja heitvete mudast saadava biogaasi ressursid Eesti Prügilagaasi ja heitvete mudast saadava biogaasi ressursid Eesti

kohta on määratlemata, sest puuduvad usaldusväärsed andmed. kohta on määratlemata, sest puuduvad usaldusväärsed andmed. Alates 1994. aastast on Eestis kasutatud kütusena Pääsküla Alates 1994. aastast on Eestis kasutatud kütusena Pääsküla prügilast kogutud biogaasi. Aastane toodang on sõltuvalt tarbimisest prügilast kogutud biogaasi. Aastane toodang on sõltuvalt tarbimisest olnud üle 2 mln molnud üle 2 mln m33, millest toodeti seni 12 – 18 GW·h soojust aastas. , millest toodeti seni 12 – 18 GW·h soojust aastas. 2001. aastal paigaldati koostootmise agregaat, mille aastaseks elektri 2001. aastal paigaldati koostootmise agregaat, mille aastaseks elektri toodanguks kavandati 6 – 7 GW·h. Peale prügila nõuetekohast toodanguks kavandati 6 – 7 GW·h. Peale prügila nõuetekohast katmist tõuseb eeldatavasti biogaasi produktsioon 5 mln nmkatmist tõuseb eeldatavasti biogaasi produktsioon 5 mln nm33 aastas, aastas, mis võimaldaks veel teise koostootmisseadme paigaldamist.mis võimaldaks veel teise koostootmisseadme paigaldamist.

Tallinna heitveepuhastuse jaamas toodetakse ka umbes 2,8 mln mTallinna heitveepuhastuse jaamas toodetakse ka umbes 2,8 mln m33 biogaasi, mille primaarenergia sisaldus on 13,1 GW·h. Kasutatakse biogaasi, mille primaarenergia sisaldus on 13,1 GW·h. Kasutatakse mootorikütusena kompressorite käitamiseks ja soojuse tootmiseks. mootorikütusena kompressorite käitamiseks ja soojuse tootmiseks. Biogaasi baasil plaanitakse elektrit tootma hakata ka ASis Narva Biogaasi baasil plaanitakse elektrit tootma hakata ka ASis Narva Vesi.Vesi.

Eesti suuremates linnades tekkivatest toidujäätmetest võiks Eesti suuremates linnades tekkivatest toidujäätmetest võiks anaeroobse kääritamise tulemusel saada hinnanguliselt 0,36 PJ e anaeroobse kääritamise tulemusel saada hinnanguliselt 0,36 PJ e 0,1 TWh primaarenergiat aastas0,1 TWh primaarenergiat aastas. .

Märgalataimed – pilliroog, hundinuiMärgalataimed – pilliroog, hundinui Teadaolevatel andmetel on Matsalu märgala roostike Teadaolevatel andmetel on Matsalu märgala roostike

pindala on ~ 3 000 (4 000) ha, Võrtsjärves on roostikke pindala on ~ 3 000 (4 000) ha, Võrtsjärves on roostikke ~ 1 200 ha. Saare maakonnas peetakse võimalikuks ~ 1 200 ha. Saare maakonnas peetakse võimalikuks katuseroo lõikust ligikaudu 1 000 hektarilt ja Peipsi järves katuseroo lõikust ligikaudu 1 000 hektarilt ja Peipsi järves on roostike pindala ligikaudu 930 ha. Hiiumaal Käina lahes on roostike pindala ligikaudu 930 ha. Hiiumaal Käina lahes on 180 ha roostikke.on 180 ha roostikke.

Viimasena nimetatud roostikelt, ~ 6 000 hektarilt, võiks Viimasena nimetatud roostikelt, ~ 6 000 hektarilt, võiks lõigata ja lõigataksegi roogu, kuid arvestama peab teatud lõigata ja lõigataksegi roogu, kuid arvestama peab teatud piirangutega.piirangutega.

Roogu kuivaine järgi saaks koristada 1 - 1,5 kg/mRoogu kuivaine järgi saaks koristada 1 - 1,5 kg/m22 aastas aastas ehk minimaalselt 10 tonni hektarilt. Roo tarbimisaine ehk minimaalselt 10 tonni hektarilt. Roo tarbimisaine alumine kütteväärtus kevadisel koristusperioodil on alumine kütteväärtus kevadisel koristusperioodil on 4,2 MWh/t, mis annab hektarisaagi energiasisalduseks 4,2 MWh/t, mis annab hektarisaagi energiasisalduseks 42 MWh aastas.42 MWh aastas.

Tabel 5 Märgaladelt kogutava pilliroo primaarenergia Tabel 5 Märgaladelt kogutava pilliroo primaarenergia ressursidressursid

MaakondMaakond Märgala pindala, Märgala pindala, haha

Roogu saab Roogu saab lõigata, halõigata, ha

Energiasisaldus, Energiasisaldus, GWh/aGWh/a

HarjumaaHarjumaa 265265 130130 5,465,46

HiiumaaHiiumaa 623623 300300 12,612,6

SaaremaaSaaremaa 4 9374 937 2 4002 400 100,8100,8

PärnumaaPärnumaa 1 3431 343 670670 28,1428,14

ViljandimaaViljandimaa 577577 290290 12,1812,18

ValgamaaValgamaa 491491 245245 10,2910,29

VõrumaaVõrumaa 497497 250250 10,510,5

Lääne-VirumaaLääne-Virumaa 379379 190190 7,987,98

TartumaaTartumaa 4 2014 201 2 1002 100 88,288,2

LäänemaaLäänemaa

KokkuKokku

10 45710 457

23 77023 770

4 7004 700

11 27511 275

197,4197,4

473,55473,55

Joonis 4 Peamised roostikud EestisJoonis 4 Peamised roostikud Eestis

Kunstlikud märgaladKunstlikud märgalad Hundinuiad ja pilliroog on kasvatatavad ka kunstlikel Hundinuiad ja pilliroog on kasvatatavad ka kunstlikel

märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, võrreldes looduslike märgaladega.võrreldes looduslike märgaladega.Viljandi maakonna Kõo alevikus on juba üle aasta tegutsenud Viljandi maakonna Kõo alevikus on juba üle aasta tegutsenud märgala-põhine reoveekäitlussüsteem, kus viljeletakse märgala-põhine reoveekäitlussüsteem, kus viljeletakse hundinuiasid ühe hektari suurusel alal. Häädemeestel on 0,5 ha hundinuiasid ühe hektari suurusel alal. Häädemeestel on 0,5 ha suurune tehismärgala ning poollooduslik 69 ha märgala asub suurune tehismärgala ning poollooduslik 69 ha märgala asub Viljandi naabruses, Tänassilma jõe lätetel. Eestis on käesoleval Viljandi naabruses, Tänassilma jõe lätetel. Eestis on käesoleval ajal ligi 10 märgalapuhastit.ajal ligi 10 märgalapuhastit.

Eestis on märgalapuhastitel suur potentsiaal, eelkõige Eestis on märgalapuhastitel suur potentsiaal, eelkõige väikeasulates ja hajaasustuses, kus maad nende rajamiseks on väikeasulates ja hajaasustuses, kus maad nende rajamiseks on piisavalt ning elanike vähe. Ühe elaniku kohta arvestatakse piisavalt ning elanike vähe. Ühe elaniku kohta arvestatakse 10 m10 m22 märgalapuhasti pinda. märgalapuhasti pinda.

Eestis on Eestis on 939 939 küla ja alevikku, kus elanike arv on vahemikusküla ja alevikku, kus elanike arv on vahemikus 100 – 2 500100 – 2 500. Elanikke on neis kokku ligikaudu. Elanikke on neis kokku ligikaudu 400 000. 400 000. Kui Kui lahendada nende reoveekäitlus kunstlike märgalade baasil, siis lahendada nende reoveekäitlus kunstlike märgalade baasil, siis vajatakse vajatakse neid neid 400 ha. 400 ha. Pilliroo ja hundinuia saak võiks olla kuni Pilliroo ja hundinuia saak võiks olla kuni 16 000 16 000 tonni aastastonni aastas primaarenergia sisaldusegaprimaarenergia sisaldusega 67 GWh 67 GWh aastas.aastas.

Pilliroo kütuse hindPilliroo kütuse hind Pilliroo pelletite hinnaks kujuneks umbes sama, mis põhk- ja Pilliroo pelletite hinnaks kujuneks umbes sama, mis põhk- ja

puitpelletite puhul – 1 600 – 1 800 kr/t, mille juures saaks puitpelletite puhul – 1 600 – 1 800 kr/t, mille juures saaks tootjale tooraine eest maksta kuni 300 kr/t. Probleemiks jääb tootjale tooraine eest maksta kuni 300 kr/t. Probleemiks jääb pilliroo transport. Pallida on seda võimalik kogumise kohtades, pilliroo transport. Pallida on seda võimalik kogumise kohtades, kuid kasutuskohtades tuleks seda peenestada (kui põletamine kuid kasutuskohtades tuleks seda peenestada (kui põletamine ei toimu just nn põhukateldes). Kogumiskohtades peenestatud ei toimu just nn põhukateldes). Kogumiskohtades peenestatud pilliroo transportimine on väikese mahukaalu tõttu ilmselt pilliroo transportimine on väikese mahukaalu tõttu ilmselt ebamajanduslik.ebamajanduslik.

Kui pilliroogu lisada puitkütusele peaks tema hind kujunema Kui pilliroogu lisada puitkütusele peaks tema hind kujunema lähtudes puitkütuse hinnast, mis tänasel päeval jääb vahemikku lähtudes puitkütuse hinnast, mis tänasel päeval jääb vahemikku 100 – 120 kr/MWh katlamaja juures. Analoogse primaarenergia 100 – 120 kr/MWh katlamaja juures. Analoogse primaarenergia hinna juures võiks olla pilliroo eest makstav hind vahemikus hinna juures võiks olla pilliroo eest makstav hind vahemikus 420 – 500 kr/t e 21 – 25 krooni puistekuupmeetri eest 420 – 500 kr/t e 21 – 25 krooni puistekuupmeetri eest (puistetihedus ~ 50 kg/m(puistetihedus ~ 50 kg/m33). Lisamiseks sobiv vahekord oleks ). Lisamiseks sobiv vahekord oleks 1 m1 m33 pilliroogu 1 m pilliroogu 1 m33 puitjäätmete ja hakkpuidu kohta nende puitjäätmete ja hakkpuidu kohta nende tarbimisaine keskmiste niiskuste juurestarbimisaine keskmiste niiskuste juures..

KokkuvõteKokkuvõte Eestis energeetilistel eesmärkidel kasutatava biomassi Eestis energeetilistel eesmärkidel kasutatava biomassi

teoreetiline primaarenergia sisaldus on kaugelt üle 20teoreetiline primaarenergia sisaldus on kaugelt üle 20 TWh  TWh aastasaastas..

Konservatiivse hinnangu järgi on pajuistandike (Konservatiivse hinnangu järgi on pajuistandike (179.3 tuh ha e 8 965 GWh/a), põllumajandusjäätmete, märgalataimede ja põllumajandusjäätmete, märgalataimede ja biogaasibiogaasi primaarenergia sisaldus primaarenergia sisaldus 10.5 TWh/y. 10.5 TWh/y. See moodustasSee moodustas ~30 % ~30 % soojuse ja elektrisoojuse ja elektri tootmiseks kasutatavatest kütustest tootmiseks kasutatavatest kütustest (36 TWh(36 TWh/a/a) 2002) 2002 aastal aastal..

See primaarenergia kogus on võrdne Eesti katlamajade ja See primaarenergia kogus on võrdne Eesti katlamajade ja elektrijaamade soojuse toodangugaelektrijaamade soojuse toodanguga (10.5 TWh) (10.5 TWh) aastal aastal 2002 2002 ((kaugküttesüsteemides tarbitav soojusekaugküttesüsteemides tarbitav soojuse kogus oli kogus oli 7.5 TWh). 7.5 TWh). Eesti elektrijaamade elektritoodang oli Eesti elektrijaamade elektritoodang oli 8.5 TWh 2002 8.5 TWh 2002. aastal. aastal..

Loodetavasti need biomassi ressursid on tehnilis-majanduslikult Loodetavasti need biomassi ressursid on tehnilis-majanduslikult tulusad ja konkurentsivõimelised kasutada juba lähitulevikus.tulusad ja konkurentsivõimelised kasutada juba lähitulevikus.