Upload
lamthien
View
218
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
E E S T IMETEORIIDIKRAATRID
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
EESTI METEORIIDIKRAATRID
Tallinn 2006
Koostajad: ReetTiirmaa VäinoPuura AlvarSoesoo StenSuuroja
Täname: EnnPirrus KalleSuuroja OÜEestiGeoloogiakeskus
Toimetaja: MTÜGEOGuideBaltoscandia
Kujundus: AndresAbe
Joonised: HeikkiBauert
Fotod: HeikkiBauert
Esikaas: Kaalipeakraater
Tagakaas: MeteoriidiplahvatustejäljedFennoskandiasjaBaltimaades
©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2006
Raamatuväljaandmistkaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeeriumjaTTÜGeoloogiaInstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.
Eesti meteoriidikraatrid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.
ISBN-10: 9985-9675-6-9
EESTI METEORIIDIKRAATRID
Eestis on leitud erakordselt palju meteo-
riidikraatreid. Siin on head geoloogilised
eeldusedteatudvanusegakraatritesäilimi-
seks.Kuidkindlastionsiinmailolnudväga
suur huvi kraatrite otsingute ja uuringute
vastu. Kaali järve kui oletusliku meteorii-
dikraatri uurimine algas juba 1920-ndate
aastatealguses,esimesenaEuroopas.
EhkkimeteoriidikraatridkatavadkoguKuu,
Merkuurijaasteroididepindaningonsage-
dasedkaMarsil japaljudel teistel tahketel
taevakehadel, on nad suureks haruldu-
seks Maal. Taevakehade langemisest põh-
justatud plahvatused muudavad planee-
di pinnamoodi ja pinnakihtide struktuuri,
purustavadjasulatavadkivimeid,tekitavad
maavärinaidjahiidlaineidveekogudes,jäta-
vad maha moondemärke kivimitesse ning
taevaseainejälgikivimitejasetetekoostis-
se,hävitavadjakahjustavadelujaelukesk-
kondaseal,kussedaon.Ookeanidjamered
varjutavadningsiinkulgevadgeoloogilised
ja bioloogilised protsessid hävitavad siia
langenud meteoriite ja tekkinud kraatreid.
Meteoriitidejameteoriidikraatriteuuringud
pakuvadjätkuvathuvimaailmaruumistläh-
tuvateohtudemõistmiseks,nendevõimali-
kumõjuennustamiseksjaennetamiseks.
Muu maailmaga võrreldes ülisuur hulk
leitud ja uuritud noori, jääajajärgseid väi-
kekraatreid väljendab eestlaste kraatriuu-
ringuteedukust.Jätkuvadkateadlastedis-
kussioonid ja ajuti isegi ägedad vaidlused
kraatrite vanuse, langenud meteoriitide
koostise ja keskkonnale avaldatud mõju
üle. Meteoriidikraatrite uurimine jätkub ja
tõotabuusiavastusiniimujalmaailmaskui
kaEestis.
METEOROIDID ja METEORIIDID, KOSMILISED KATASTROOFID ja METEORIIDIKRAATRID
Päikesesüsteemi planeetide varane aja-
lugu oli täis põrkumiskatastroofe. Kuid
väiksemate taevakehade nagu asteroidide,
komeetide,meteoroididejakosmilisetolmu
langemine kuulub ka planeetide edasise,
4,5-miljardi-aastase ajaloo tavasündmuste
hulka.Tõhusaatmosfääritajahüdrosfäärita
ja geoloogiliselt ammu jäigastunud taeva-
kehade nagu Kuu ja Merkuuri pinnamoes
valdavadkausitaolisedkraatridjalaiadüma-
radpurustatudkivimiteväljad- basseinid,
kusjuures paljude iga ulatub 3- 4 miljardi
aastani.Marsilesinebniimeteoriidi-kuika
vulkaanikraatreid.KaMaalekosmilisekiiru-
sega langevate meteoriitide plahvatustest
jäävad tugevadarmid–meteoriidikraatrid,
aga suurte kehade puhul - purustatud
kivimitebasseinid.Kuidnähtavaidarmeon
Maal tunduvaltvähemkuinaaberplaneeti-
del.Siinonvulkaanikraatreidpaljurohkem
kui meteoriidikraatreid. Ookeanide valit-
semine ning Maale omased geoloogilised
jabioloogilisedprotsessid varjutavadning
ajapikku hävitavad ja moonutavad kraatri-
te struktuure. Vaid äsja tekkinud kraatrid
on lihtsalt äratuntavad. Suur osa praegu
EESTI METEORIIDIKRAATRID 3
4
vähem kui 200-st teadaolevast meteorii-
dikraatrist on varjatud vee või settekihtide
alla,võisiissügavaltkulutatud.Sellistepärit-
olu tõestamisekskulub teinekordkümneid
aastaid.
Meteoriidid osutusid esimeseks uurimis-
teks kättesaadavaks maaväliseks aineks.
XIX sajandil sündinud meteoriitika kui
teadus meteoriitidest hakkas kasutama
paljude teiste teadusalade – petrograafia
ja mineraloogia, keemia ja füüsika, astro-
füüsikajageokeemiajne.–uurimisvõtteid.
Teadusasutustessejaloodusmuuseumidesse
onkogutudsuuredkoguderinevaidkivi-ja
raudmeteoriite. Uurides meteoriite saab
tundma õppida tahke kosmilise aine ehi-
tust jakoosseisu, selle tekketingimusi,aga
samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut.
Onleitud,etmaakerajakõigikiviplaneetide
süvakesta - vahevöö - koostisonpeaaegu
samakuikivimeteoriitidel,ningoletatavasti
on Maa ja teiste planeetide tuum sarna-
ne raudmeteoriitide koostisega. Võrreldes
planeetide pinna- ja süvakihtide koostist
meteoriitidegasaameuuridaniiplaneetide
sisemuses kui pinnal kulgevaid kivimaine
arenguid,olgusiistegumagmaliste,porsu-
mis-võisettimisprotsessidega.
Planeetide pinnamoe ja siseehituse, aga ka
atmosfääri ja hüdrosfääri võrdlev uurimi-
ne toimub uue teadusharu – planetoloogia
piires. Planetoloogia ühendab klassikalise
meteoriitika, teistel planeetidel sageli näh-
tavate meteoriitide plahvatusjälgede, Maal
haruldaste, kuid ka siin üha uute avastuste
toelarenevameteoriidikraatritegeoloogiaja
geoloogia tervikuna - Maalüliintensiivsete,
kuid ka teistel planeetidel avalduvate tek-
Asteroid 951 Gaspra. Mõõtmed umbes 19x12x11 km. Pildistatud ca 5300 km kau-guselt kosmoselaevalt Galileo (29. oktoo-ber, 1991)
Gravüür Leoniidide sajust 13. nov. 1833
tooniliste, magmaliste (sh ka vulkaaniliste)
ja setteliste protsesside teooria ja uurimis-
meetodid. Kosmoselaevad on avanud uued
võimalused kosmiliste kehade pinnamoe ja
koostiseuurimiseks.
Kuigi haruldased ja ajaliselt ettearvamatud,
kuuluvadmeteoriidiplahvatusedMaageoloo-
gilise arengu selliste põhiprotsesside hulka,
mis on mõjutanud ja saavad ka tulevikus
mõjutama Maa pinnamoe, keskkonnatingi-
muste ja elu arenguid.Asteroidide, komee-
tide ja boliidide liikumise jälgimisega lähi-
kosmosestäidabnüüdisastronoomiataevast
tulevateohtudeavastajajahoiatajarolli.
Suurte meteoriitide plahvatustel tekivad
suuredkraatrid.Maalonleitud100-300km
läbimõõduga struktuure, kus purustused
kivimitesulatuvad kilomeetrite ja isegi esi-
meste kümnete kilomeetrite sügavuseni.
Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka
keskkonnakatastroofid – äkilised muutu-
sedatmosfääris ja/võihüdrosfääris, jaseda
kogu planeedi ulatuses. Vähemalt osa
Maa biosfääri arengu murdemomentidest
on seotud ülisuurte meteoriidiplahvatus-
tega. Hästi uuritud näide on 65 miljonit
aastat tagasi praeguse Yucatani poolsaa-
re ja Mehhiko lahe maapõue tekkinud
Chicxulubihiidkraatritekkemõju.Seeplah-
vatus reostas atmosfääri sellisel määral,
et põhjustas ülemaailmseid kliimamuutusi.
Kaasneskatastroof,millessuurosaelusorga-
nisme hukkus ning üle poole liikidest suri
Eesti suurim kivimeteoriidipala on ligi 11 kg raskune Pilistvere-Aukamäe meteoriit, mis langes 08. augustil 1863 (G. Baranovi foto)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 5
6
välja.Kivistisiuurivadpaleontoloogidleidsid
elustiku järsumuutusetaseme,millelepai-
gutasid Kesk- ja Uusaegkonna piiri, juba
XIXsajandiesimeselpoolel.Avastus,etsel-
listmuutustpõhjustasChicxulubiplahvatus,
tehtiallesXXsajandilõpul.
Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu
hulk meteoroide – üliharuldasi sadade ja
kümnetekilomeetrite,tavalisipaljudemeet-
ritesuurusi,väiksemaidjamassiliseltimepi-
sikesitahkeaineosiseid.Atmosfääritungi-
nudmeteoroididonnähtavadmeteooridena
ehk“tähesajuna” jaboliididena.Kosmilise
kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad
atmosfääris: suuremadkaotavadpinnakih-
te, üliväikesed hävivad kogunisti. Eestiski
on tehtud sellesuunalisi uurimisi. Tõravere
observatooriumi astronoomid kogusid tea-
teid haruldaste atmosfäärinähtuste kohta
arhiivi „Boliid”, jälgisid meteoriitse tolmu
hajumist kosmoses seoses helkivate ööpil-
vedegajne.
Maapinnale jõudnudmeteoroide tunneme
meteoriitidena.Ainult väiksemadmeteoor-
kehadvõivadsäilidatahketepaladena,suu-
remadkehadplahvatavadMaagapõrkudes
ja hajuvad ümbriskivimites ja –setetes, või
kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kau-
gele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi
meteoriite,mison sageli atmosfääri sattu-
des aeglustunud ja purunenud suuremate
kehade killud. Muuseas, Eesti astronoom
ErnstÖpikkuulusteadlastehulka,kestões-
tas arvutustega, et Maa pinnale kosmilise
kiirusegalangevtaevakehaaurustubpõrkel
vabanevaenergiatoimel.
Meteoriitika traditsiooniline ülesanne on
Maale langenud meteoriitide otsing ja
nende koostise ja struktuuri uuring. Leitav
materjalkogutakseteaduslikessemuuseumi-
kogudesse. Eestisse langenud kosmoseke-
hade registreerimise ajalugu algab 1821.
aastast, mil Põhja-Tartumaa Kaiavere külla
langesinimpeasuurunekivimeteoriit.Sellest
ajast on fikseeritud lisaks veel seitse lan-
gemist, neist on leitud ja kollektsioonides-
se kogutud viis. Tänu leidude sattumisele
haritudBaltimõisnikevõivaimulikekätteoli
meteoriitideedasineteekondteaduskogus-
sevägaõnnelik.Enamikkulangemisteston
küllaltki üksikasjalikult talletatud omaaeg-
seskirjasõnas.
EESTI METEORIIDIKRAATRID
Eesti pinnamoodi ja maapõue on uurinud
tähelepanelikud vaatlejad. Tänu sellele on
avastatud otseseid ja kaudseid, algselt liht-
saltebatavalisinähteidgeoloogiasjapinna-
moes, mille täpsem uurimine viis meteorii-
dikraatrite avastamiseni. Neid on avastatud
väga erinevate tunnuste põhjal. Maapinnal
nähtavad Kaali meteoriidikraatrid moodus-
tusid Saaremaa dolomiitides ning Ilumetsa,
TsõõrikmäejaSimunaväikesedlöögikraatrid
pehmetes pinnastes. Suuruselt on need
valdavaltväikevormidalates8,5m(Simuna)
kuni110m(Kaalipeakraater)läbimõõduga.
Kärdla kraater Hiiumaal (läbimõõt 4 km)
tekkisOrdoviitsiumi ning Neugrundi ring-
struktuur Osmussaare lähedal (läbimõõt
kuni 9 km) omaaegse Kambriumi madal-
mere põhja. Praegu on need mõlemad
nooremate settekivimikihtide alla maetud.
Siiski,Neugrundistruktuurikatvadkihidon
valliharjadelt kulutatud ning valliharjad ise
avatud veealusteks vaatlusteks. Üleilmses
nimekirjas kuuluvad Kärdla ja Neugrundi
struktuurväiksematejakeskmistestruktuu-
ridehulka.
Eesti meteoriidikraatrid on aastate jook-
sul põhjalikult andnud laialdast uurimisai-
net paljudele geoloogidele ja teadusõppe
üliõpilastele. Uurimistulemused on kokku
võetudarvukatespublikatsioonides.
EESTI METEORIIDIKRAATRID 7
Meteoriidiplahvatuste jäljed Eestis: varjatud struktuurid maapõues (Kärdla) ja mere all
(Neugrund), maastikus nähtavad kraatrigrupid (Kaali ja Ilumetsa) ning maastikus nähta-
vad üksikkraatrid (Tsõõrikmäe ja Simuna)
KAALI KRAATRID
SaaremaaKaalijärvestalgasmeteoriidikraat-
riteavastamisluguEestis jaEuroopas.Kaali
meteoriidikraatrid on hästi ligipääsetavad
ja vaadeldavad ning populaarne turismi-
objekt.
Tavaliselt külastajad vaatlevad ainult
peakraatrit - suurimat ja mõjukamat pin-
navormi, kuidvähemteatakse,et1km2
alalesinebveelkaheksaväikestkõrvalkraat-
rit. Kaali kraatriväli tekkis meteoriidisajust.
Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse
teaduslikumõtestamisealgperioodil(1827.
a.alates)esitatiselletekkekohtaerinevaid
arvamusi:
- vulkaaniline plahvatuslehter või vee,
auru, gaasi ja muda äkiline pursku-
mine;
-lubjakivilõhedesttingitudkarstilangatus
võisoolakuplisissevarisemine;
- muistne linnus, kus kaevu ülesandeid
täitnudlooduslikkujärveümbritsesini-
mestepooltkuhjatudvall;
-jalõpuks-meteoriidilangemisarm.
Siinse huvitava pinnavormi meteoriitset
päritolupidasesimesenatõenäoliseksJulius
Kalkun-Kaljuvee (1869-1940) 1922. aas-
tal. Uurimistöid, sealhulgas puurimistöid
kasutades, alustas geoloog Ivan Reinwald
Meteoriidikraatrid Kaali kraatriväljal: peakraater ja kaasnevad väikekraatrid 1-8
8
(1878-1941) Eesti Valitsuselt saadud toe-
tusel 1927. a. Meteoriidikraatreid pidas
tõenäoliseks kapaikkonda1936. a. külas-
tanudmandritetriivihüpoteesiloojaAlfred
Wegener (1880-1930). I. Reinwald tõestas
Kaalikraatritemeteoriitsetekke1937.aas-
tal, leidesväikekraatritest2ja5kolmküm-
mend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit
esindab kõige levinumat raudmeteoriidi
tüüpi – jämedastruktuurilist oktaedriiti,
milles on Fe 91,5 ja Ni 8,3%, lisandina
veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi.
Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav
tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta
sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mine-
raalenagušreibersiiti,kamasiitijataeniiti.
Kaaliümbruskujutabendastmerestuhutud
moreentasandikku, kus savika põhimoree-
ni paksus on ligikaudu 1 meeter. Selle all
lamavad Ülem-Siluri Paadla lademe pak-
sukihilised dolomiidid. Aastail 1955-1978
teostatuduurimistöödeganäitasAgoAaloe
(1927-1980), et dolomiitides kujunenud
kraatrid on säilitanud oma ilmeka kuju
aastatuhandete vältel. Kraatripõhju katab
iseloomulik segu plahvatusel purustatud
dolomiiditükkidest,moreenistjamullast.
Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja
kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised.
On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale
mere taganemist Saaremaa antud piirkon-
nast:neiseiolemeresetteid.Väikekraatrite
põhjasetetest leitud maismaatigude sub-
fossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsas-
tunud merelähedasele piirkonnale. Kaali
järve põhjasetetes leitud taimede õietolm
pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat
tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraat-
ri põhjasetetest leitud puidusöe tükkide
vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava
Kraater 4 geoloogiline ehitus ja meteoriitse aine paigutus selles (R. Tiirmaa, 1994 järgi)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 9
silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbrit-
sevatesoodeturbakihislubavadoletada,et
kraatrid on kuni 7500-7600 aastat vanad.
Iriidiumigarikastunudkihtlähedasesturba-
soosontekkinud800-400a.enneKristust,
mida samuti peetakse Kaali plahvatuste
võimalikuksvanuseks.Diskussioonidvanuse
kohtajätkuvadtänapäevalgi.
Kaali peakraater,millepõhjasasubKaali
järv,onpõhiplaaniltpeaaeguümmargune,
tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m.
Kraatrisügavusvalliharjaltkunidolomiidist
põhjani6-meetrisejärveseteteallon22m.
Vall on 4-7 m kõrgune. Seda kutsutakse
Järvemäeks.Vallikõrgusoliehkjubaalgselt
ebaühtlane, kuid seda on mõjutanud ka
sajanditepikkune inimtegevus. Valliks pai-
satudpaekivipangasteja-plokkidevälispind
on murenenud ja omandanud konarliku
ilme. Valli sisekülje väikeselt tehisterrassilt
avaneb vaade järvikule. Olenevalt veehul-
gastonselleläbimõõt30-60mjasügavus
1-6m.Põuaselsuveljakuivalsügiselkuivab
järvikpeaaeguärajasiispaljandubkeskne
kivihunnik,milleleomaaegneKaalimõisnik
tahtis rajada lehtlagaväikesaart. Järvik toi-
tubpõhjaveestjasademetest.
Kaalipeakraateronilmekasplahvatuskraa-
ter.Meteoriitpihustussilmapilkseltjahajus
tõusvaskiviprügi-,tolmu-jagaasisambas.
Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti
kuivakõrvalkraatriläbimõõton12-40mja
nendesügavuskõigub1-4mvahel.
Kraater 1 asub põllul ja on ümbritsetud
ümarapuudesaluga.Kraatriläbimõõton39
mjasügavus4m.Vallilejakraatrisseonkuh-
jatudpõldudeltkoristatudsuurirändkive.
Kraatrid 2 ja 8moodustavadkeerukakon-
tuurigakaksikvormi.Põhjapoolsemakraatri
(2) läbimõõton27mjasügavus2mning
lõunapoolsema (8) mõõtmed on vastavalt
36mja3,5m. I.Reinwaldleidis justselles
kaksikkraatris1937.aastalomaesimesed28
meteoriidikildukogumassiga102,4grammi.
Kaevetöödegaonkraatritealgneilmetuge-
vastimoonutatud.
Kevadine veerikas Kaalijärv (R. Tiirmaa foto)
10
Kraater 3 on kõige paremini säilinud ja
nähtav kõrvalkraater. Pervel kasvab sara-
puupõõsaid. Kraatri läbimõõt on 33 m ja
sügavus 3,5 m. Kevadel koguneb kraatri
põhjavett.
Kraater 4 on geoloogiliste kaevetöödega
moonutatud. Algselt oli ta kausjas, ovaal-
se põhiplaaniga, läbimõõduga 14-20 m.
Kraatripõhja rikutud aluspõhjakihtide pin-
nalavastas I.Reinwald lehtritaolisemeteo-
riidilöögijälje,misandisväärtuslikkuteavet
meteoriidi langemisparameetritest.Ka löö-
gijälgonhilisemate kaevete toimelmoon-
dunud. Kõige rohkem meteoriidikilde leiti
vahetult kraatri põhjalt, 3-4 m kaugusel
meteoriidilöögijäljest.
Kaali väikekraater 1
Kaevetöödega moonutatud Kaali väikekraater 4
EESTI METEORIIDIKRAATRID 11
12
Kraater 5 on kaevetööde tõttu samuti
muudetud ja võssa kasvanud. Algselt oli
kraater lamedakausi kujuline süvend läbi-
mõõduga kuni 13 m. Kohati on säilinud
ringvalli katkeid. Sellegi kraatri põhjas esi-
neb meteoriidi löögijälg. Siit leitud, seni
suurima Kaali meteoriidikillu mass rooste-
kihistpuhastamatakujuloli38,4g.
Kraater 6 avastati Masa - Putla maantee
ääres, peakraatrist 450 m loode pool, esi-
mesekraatriläheduses.Kraatriläbimõõton
26mjasügavus0,6m.Kraateronjäänud
teetrassi äärde ja seetõttu moondunud.
Kraatristonleitudmeteoriidikilde.
Kraater 7paiknebpeakraatristveidilõuna
pool ja kujutab endast korrapäratu rööp-
küliku kujulist lohku. Vanemad inimesed
teadsidrääkida,etsellesolnudmõisavirtsa-
hoidla.Kraatritonseejäreltublistikaevatud
jasellestkionleitudmeteoriidikilde.
Meteoriidikilde leiti kaevetöödega väiks-
emate kraatrite põhjakihtidest. Peakraatri
veealuseid põhjakihte ei ole saadud pii-
savalt detailselt uurida. Kõik Kaali kraat-
rivälja kraatrid on liiga suured oletamaks
teketplahvatuseta,stpuhtalt löögitoimel.
Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikil-
ludvõivadpärinedaplahvatanudkehadest,
aga ka atmosfääris pidurdunud väiksema-
te kildude langemisest. A. Aaloe oletas,
et tegu on löögi-plahvatuskraatritega.
Meteoriidikilde võiks leida veel mujaltki,
kuidparimadtingimusednendesäilimiseks
onikkaolnudkraatritepõhjakihtides.
Kaalimeteoriidikilludonväikesed,tavaliselt
läbimõõdus 1-5 mm ja massiga 0,5-2 g.
Killud on konarliku pealispinna ja teravate
murdeservadega.Kildudepindonajajook-
suloksüdeerunudjakaetudroosteühendi-
testkattega.Kildudeedasisedotsingudon
rangeltpiiratudeeskirjadega,kuivõrdseni-
sed kaevetööd, aga ka majandustegevus
onjubahäirivaltpaljukahjustanudmitmeid
kraatreid. Edasiste kahjustuste vältimiseks
on kehtestatud Kaali meteoriidikraatritele
looduskaitserežiim.1959.aastalloodiKaali
riiklikgeoloogilinekaitseala.1978.a.laien-
datikaitseala50hektarini.
Alates 1976. aastast on Kaali kraatriteväl-
ja uurinud ka arheoloogid. Vello Lõugase
(1937-1998)kaevamisedpeakraatriidavalli
välisnõlval kirdeosas ei leidnud oodatut:
rauaaegakuuluvaidesemeid.Leitihõbeasju,
Kaali meteoriidikillud (G. Baranovi foto)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 13
misolisinnasattunudpeitvaravõiohvrian-
nina.Tähelepanuköitsidkakraatrilääneser-
vapiiranudkiviaiajäänused,misvõiskaitsta
siinpaiknenudlinnustjaKaalijärvekuitäht-
sat kultusepaika. Võimalusi, kuidas Kaali
katastroofonkajastunudinimkonnamälus,
analüüsis kaasakiskuvalt Lennart Meri
(1929-2006)omaraamatutes„Hõbevalge”
(1976) ja„Hõbevalgem” (1983). Ta sõlmis
nii varasemadandmedkuikaomamõtte-
arendusedpaeluvakstervikuks.
Viimastel aastatel on Kaali kraatriteväl-
jal tehtud palju ehitus- ja korrastustöid.
2005. a. suvel avati Kaali külastuskeskus,
kusonmeteoriitika-jakivimuuseum,konve-
rentsisaaljasuveniiridemüügipunkt.
ILUMETSA KRAATRID
Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub
Põlvamaalraudteejaamastumbeskilomeetri
kauguselkagus,kuskaunismännimetsason
vähemastikaksmeteoriidikraatrit:Põrguhaud
ja Sügavhaud. Neid võib siin olla rohkem-
gi – Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua
meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tões-
tatud. Kraatrilaadseid lohke Ilumetsas mär-
kas geoloog Artur Luha (1892-1953) geo-
loogilise kaardistamise käigus 1938. aastal,
kes alustas ka nende teaduslikku uurimist.
AgoAaloe jätkas sõja tõttukatkenuduuri-
mist 1956. aastal. Ehkki meteoriitset ainet
leidmata, tõestas ta Kaali kogemustele ja
geoloogilistele andmetele tuginedes nende
lohkvormidemeteoriitsepäritolu.
Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt
on 80 m, sügavus 12,5 m. Kraatri põhjas
lasub kuni 2,5 m paksune turbakiht. Valli
kõrgusulatub1-4,5meetrini.Kujultsama-
laadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja
sügavuskuni4,5m.Vallonsiinkatkendlik,
kõrgusegakuni1,5m.Needvalligaümbrit-
setud kraatrid on tunduvalt suuremad kui
Kaalikõrvalkraatrid.
Ilumetsa meteoriidikraatrid paiknevad
pudedate Devoni liivakivide avamusalal.
Meteoriidiplahvatuspihustaskogupinnase
moodustamata iseloomulikke kergitatud
panku vallituumas. Siin ei saanud tekki-
da ka lõhesüsteeme, mida geofüüsikaliste
meetoditega uurides võiks saada väärtus-
likkekaudseidandmeid.1970.aastaalgul
14
määrati Põrguhaua vanus radiosüsiniku
ja palünoloogilise meetodi abil. Leiti, et
orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas
hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat
tagasi.1995.aastal leitiMeenikunno raba
setetest meteoriidiplahvatuse hajusainet –
mikroimpaktiite, mida esines 6600 aasta
vanuses kihis. See näib kinnitavat varem-
määratudkraatritevanust.
Ilumetsa Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 80 m ja sügavus turbakihi põhjani 12.5 m.
turvas
jääaja setted
Põrguhaua kraatri läbilõige
plahvatuse käigus ümberpaisatud jääaja moreensette ja Devoni liivakivi segu
0
0m
20
40
60
20 40 60 80 m
Devoni liivakivi
Ilumetsa Põrguhaua kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 15
TSÕÕRIKMÄE KRAATER
Tsõõrikmäeüksikkraaterpaiknebumbes15
kmIlumetsakraatristidapool,üsnaRäpina
alevi edelaserval ja see kujutab endast
vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud
ümarat lohku. A. Aaloe sai teateid selle
kohtakohalikeltelanikelt.
Kogu lohk on siin täitunud turbaga, valli
sisejalamil on märke hiljutisest järvikust
- vetikaterohke vaba vee rõngas. Ringvalli
läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on
lai,enamasti5-10mjaväljapooleaeglaselt
madalduv. Kraatrit uuriti käsipuurimiste,
kaevamistejageofüüsikalistemeetoditega.
Kraatripõhjasleiti(ülaltalla)huumusekiht,
liivakiht, pruuni põhimoreeni meenutavat
setet ja veelgi sügavamal Devoni pudeda-
test liivakividest koosnev aluspõhi. Kraatrit
täitva turbalasundi vanus on kuni 9500
aastat. Seega langes süvendi kujunemine
ajalõiku, mil Lõuna-Eesti oli just-just vaba-
nenud viimase jäätumise püsivast kattest.
Tekkis kõhklusi, kas pole mitte tegemist
jäämassist lahtirebitud jääpangasulamisest
tekkinud lohkvormi – sölliga. Kuid kõik
geoloogilised tunnused – struktuuri kuju,
ümberpaisatud masside arvutused, kivim-
materjalinäitajad,deformatsioonidvalliehi-
tuses – räägivad meteoriidikraatri kasuks.
Tsõõrikmäevanusemäärangsundiskõrvale
jätmaveelteisegioletuse–temamõeldava
16
kuulumise Ilumetsa meteoriidisaju rühma,
millest ta linnulennuliselt ju kuigi kau-
gel ei asu. Kuid suurema vanuse tõttu
on Tsõõrikmäe omaette meteoriidikraa-
ter. Tsõõrikmäe kraater on vormilt sarna-
ne Ilumetsa meteoriidikraatritega. Siiski,
Tsõõrikmäekraatrisüvendilooduslikkuilmet
onmuutnudkunaginelinaleotamine.
Tsõõrikmäe kraater on ligi 40 m läbimõõdus ja oli algselt 6-8 m sügav
0
m
8
6
2
4
10
12
20 40 60 80 100 120 m
Devoni liivakivi
turvas
moreen
vallipuiste
põhjapuiste
Tsõõrikmäe kraatri läbilõige
Tsõõrikmäe kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 17
SIMUNA KRAATER
1. juunil1937.a.olidKirde-Eesti elanikud
omapärase loodusnähtuse – ereda bolii-
di lennu tunnistajaks. Haaravalt on selle
kirja pannud A. Kipper (1907-1984), kes
nooreastronoominaselleboliidigaseondu-
vatuurimasuunati.Ligemaleviiskümmend
aastat hiljem saabus teade koduloouurija
HeinoRossilt,etSimunastveidipõhjapool,
Orgusekülatagusesmetsasonväikekraa-
ter.Alaonrikaskarstivormidest,mistekitas
kahtlusi, et nähtav lehter on karstiõõne
langatus.Kohale saabunudkarstispetsialist
Ülo Heinsalu (1928-1994) kinnitas, et see
pole karstilehter. 1986. a. tehtud kaeve-
töödkinnitasid, et tegemistonplahvatuse
jäljega.Kindlakstunnuseksolivalliallamat-
tunud huumusekiht ja osakeste paigutus
sellele langenudmaterjalis.Lehtri läbimõõt
on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Vall
süvendiümberonvaevumärgatavjamadal,
kuidselgeltringikujulineningpidev.Lehter
tekkiskahekihilissepinnasesse,miskoosnes
1,1mpudedastliivastjasellealusestkivirik-
kastsavikastmoreenist.Vallisonplahvatu-
sele tüüpilinematerjali järjestus:mattunud
mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja
veerisedningvalliülaosamoodustabpeen
liiv.Olmeprahi,põhiliseltvanametallitõttu
jäid tulemuseta meteoriitse aine otsingud
miiniotsijaabil.Simunakraatervõiksteada-
olevalt olla üks vähestest meie inimpõlve
jooksul moodustunud meteoriidikraatritest
Maal.
KÄRDLA KRAATER
Hiiumaa pealinna kagupiiril asub hoopis
võimsam „tähearm”, mis on peidetud
sügavamale maapõue. Pinnamoes võime
märgata tunnusmärke Kärdla kraatri põhi-
joontestvaidsiis,kuimejubateametema
maa-alustehitust.Selleavastamislugualgas
kaevupuurimisega Palukülas1968.aastal.
Üllatuseks oli kristalsete aluskorrakivimite
esinemine vaid paarikümne meetri süga-
vusesoodatava240masemel. Üllatusele
järgnesid asjakohased tegevused. Alustati
Eesti noorima, usutavasti 1937. a. tekkinud Simuna meteoriidikraatri läbimõõt on 8.5 m ja sügavus 1.9 m
18
EESTI METEORIIDIKRAATRID 19
laialdasigeoloogilisekaardistamise jamaa-
varade otsingute geofüüsikalisi uuringuid
ningpuurimistöid.Eelmisesajandiseitsme-
kümnendatel aastatel teati Eestis suurtest
meteoriidikraatritest üsna vähe. Algul ole-
tati,etPalukülajaTubalavaheliseSoovälja
madalikualalontegemisttektoonilisteker-
gete ja vagumustega. 1973. aastal selgus,
et raskusjõu- ja magnetväljades joonistub
välja kaunis anomaalia –maaallamaetud
kraatrikujulisestruktuuripeegeldus.Mõned
arvasid, et Kärdla kraater võis tekkida
vulkaanilisel teel. 1980. aastal oli selge,
et kraatri sügavuses levivates purustatud
kivimites – meteoriidikraatritele tüüpilistes
bretšades – esineb ainult meteoriidiplah-
vatustel tekkivaid moondeid mineraalides,
eelkõigenn.planaarsedeformatsiooniele-
mentekvartsiterades.Üle30-aastasekaar-
distamistöökäigusonrajatud160puurau-
ku. Saadudmaterjalide läbitöötamise tule-
musi on kajastatud kümnetes käsikirjades
jatrükistes.HeasäilivusegaKärdlastruktuur
on saanud maailmas üheks paremini puu-
ritudjauuritudmeteoriidikraatrinäiteks.
KärdlameteoriidikraatertekkisOrdoviitsiumi
ajastul, ligi455miljonitaastattagasi,tolle-
aegsesse madalmerre langenud hiidmeteo-
riidi plahvatusel. Veidi nurgelise, kuid siiski
üsnakorrapärasekujugakraatriläbimõõton
ringvalliharjalligi4km.Ringvallonmaetud
plahvatusjärgseteOrdoviitsiumilubjakivideja
need omakorda õhukese Kvaternaarisetete
kihi alla.Üle Paluküla-Lõpekulgev vallitao-
line10-15meetrikõrguneseljandikjaväik-
semadaluspõhjakõvikukühmikudmärgivad
umbes15-150msügavuselnendeallkulge-
vatkraatriringvalli.Põllumaakskuivendatud
soinetasandikTubalajaPalukülavahelasub
kraatrisüvikukohal.
Kraater joonistub selgesti välja kristalse-
te aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni
250mkõrguneja1kmlaiunelainjaharjaga
ringvall ümbritseb 3,5 kilomeetrise läbi-
mõõduganing400-500msügavust lame-
Kärdla meteoriidikraatri asend Kirde-Hiiumaal, Kärdla linnast kagus (K. ja S. Suuroja järgi)
Kvartsiterad Kärdla kraatrisüviku impakt-bretšas: selgesti on nähtavad kaks lamelli-de süsteemi, mis tekkinud löögimoondel. Suurendus ca 100 korda (foto S. Suuroja).
20
Kraatri elemendid maapõues: maetud ringvall ja kraatrisüvik kajastuvad kristalse alus-korra pinnamoes. Praegu on need vormid peidus Kambriumi kuni Ülem-Ordoviitsiumi settekivimite all (3D kujutis: S. Suuroja)
Kraatri elemendid maapõues: ringvall (A), keskne süvik (B) ning keskkõrgendik (C) viima-se keskel kajastavad plahvatusel tekkinud merepõhja pinnavorme ca 455-450 milj. aastat tagasi. Praegu on need elemendid peidus plahvatusjärgsete Ülem-Ordoviitsiumi settekih-tide all (3D kujutis: S. Suuroja)
davõitukraatrisüvikut.Puuraugupuurimisel
1984. aastal avastati meteoriidikraatritele
omane keskkerge. Kärdla meteoriidikraatri
uurimisekspuuritiaastatel1989-1990Eesti
sügavaim puurauk – Soovälja K-1, mille
sügavuson815,2m.Kraatrisüvakihtidest
saadi isegiKärdlanimekandnudmineraal-
vett.Kraatritümbritsebveel12-15kmläbi-
mõõduga omapärane ringmurrang, mille
kulguvõibjälgidaisegikosmosefotodelt.
Kärdla meteoriidikraatri teke (K. Suuroja järgi)
Kärdla meteoriidikraatri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 21
NEUGRUNDI KRAATER
Eesti suurima, ja senistest varjatuima
Neugrundi mitmeringilise struktuuri avas-
tamis- ja uurimisloos kajastub geoloogi-
de eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite
avastamise suunas. Juba eelmise sajandi
algusaegadest olid Osmussaarelt jm geo-
loogidele teada iseäralikud gneissbretšad.
Tõsi,neederilisedkivimpangasedolidteada
ka kohalikele elanikele. Kärdla kraatripõh-
ja bretšade uurimisel saadud kogemused
aitasid kaasa mõistatuse lahendamisele.
Lahendus leitimorfoloogiliseltkraatristruk-
tuure meenutava merepõhja vormide
uurimisega Soome lahe suudme lähedal
asuval Neugrundil (Nygrund, Uusmadalik).
Kraatrivalligneissbretšadtoodiväljaallvee-
töödega. Jällegi leiti tõestuseks vajalikke
moondelamellekvartsiterades.
Soome lahe suudmes Osmussaarest idas
asuval Neugrundi madalal võeti ette laial-
dasedgeofüüsikalisedjaallveegeoloogilised
tööd.1996.a.suvelEesti-Rootsiühisekspe-
ditsiooni käigus uurimislaeval „Strombus”
uuriti seda vormi ja selle ümbrust seismo-
akustilisesondeerimisega.Uuepilgugavaa-
datiüleOsmussaareljaLoode-Eestisrajatud
puuraukudesüdamikud,rajatiuusi.
Selgus, et Neugrundi struktuur on Kärdla
kraatristtunduvaltvanem,umbes535mil-
joni aasta vanune. Struktuuronmitmerin-
gine:kesksesüvikuümberesinebvähemalt
kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. See
olisadumiljoneidaastaidsettekivimikihtide
22
EESTI METEORIIDIKRAATRID 23
Neugrund-bretša rahn Soomest pärit rändrahnude keskel Ristna neeme rannal
Neugrund-bretša irdrahn Toomanina rannal
24
Neugrundi madala läbilõige sonari profiilil (S. Suuroja järgi)
Neugrundi keskplatoo läbilõige (S. Suuroja järgi)
EESTI METEORIIDIKRAATRID 25
Merepõhja reljeefi 3D-mudelid Neugrundi madala ümbruses (S. Suuroja järgi)
allamaetud.Kuidjäävooludpurustasidkat-
tekihidjaseejärelsailiustikvallideharjadelt
lahtirebidajalaialikandagneissbretšapan-
gaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt,
mujalt Loode-Eestist ja isegi Saaremaalt.
Vallidestseesmineonkõrgeimjaterviklikum
ningpareminikättesaadavallveevaatlusteks
jauuringuteks.Struktuurikesksüvikupõh-
jas on tõenäolisest säilinud bretšakihid ja
võimaliketkaplahvatusmagmasttekkinud
kivimid.Neidkatabplahvatusejärgseltsinna
settinud„kork”-jäänukkraatrittäitvastja
katvast settekivimite lasundist. Neugrundi
keskmadala moodustavad just need plah-
vatusjärgsed, Vara- ja Kesk-Ordoviitsiumi
merestsettinudlubjakivid.
Kraatrivallirõngastevälisläbimõõton9km,
kuidkogustruktuuriläbimõõtonpiiritletud
koguni21km-seläbimõõdugaringmurran-
guga. Selle keskse madaliku (vee sügavus
kõigub 2-20 m vahel) ja teda ümbritseva
ringvalli vahele on jääaja erosiooni käi-
gusmoodustunudkuni70m sügavune ja
200-500 m laiune ringkanjon. Kanjon on
vähemasti lõunaosas täidetud Kvaternaari
setetega. Purustatud kristalse aluskorra
kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on
liustikupoolttugevastikulutatud.Kõiksee
kinnitab jääaja-aegsete kulutusprotsesside
erilisttähtsustNeugrundistruktuuriülemise
osa avamisel ning tänapäevase liigestatud
reljeefikujundamisel.
Neugrundi struktuuri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi)
26
Eestimeteoriitidejameteoriidikraatriteuuri-
jaid ühendab Eesti Meteoriitikakomisjon.
Meteoriite ja meteoriidikraatreid on
uurinud Eesti ülikoolide, teadusinstituuti-
de ja geoloogiateenistuse teadurid ning
uurijad, aga samuti arvukalt amatöö-
re. Meteoriitikakomisjon loodi 1954. a.
Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi
juurde, seda asus juhtima Karl Orviku
(1903-1981).Seatieesmärgid jätkata juba
ülemaailmselttuntukssaanudKaalimeteo-
riidikraatriteja1938.aastalIlumetsasavas-
tatud problemaatiliste lohkvormide uuri-
mist.Kameteoriitideuurimiseksolisoodne
võimalus tänu väärtuslikule meteoriitide
kogule, mis oli ja on hoiul Tartu Ülikooli
geoloogiamuuseumis japraegusesTallinna
Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis.
Meteoriidikogule pandi alus juba 1803.
aastal, kui osteti koos mineraalide erako-
gugakolmpala1749.aastalJenisseikaldal
leitud kuulsast Pallase Rauast. 19. sajan-
di algul talletati kogusse kõik Eestisse
ja Lätimaale langenud meteoriidid ning
alustati ka nende mineraalset ja keemilist
uurimist.Hiljemkasvaskogupõhiliseltkin-
gituste,ostudejavahetusteteel.Tänaseks
on meteoriidikollektsioonis esindatud 225
meteoriiti.
Komisjoniliikmetehulkaonkuulunudgeo-
looge,astronoome,füüsikuid,botaanikuid,
ajaloolasi, asjaarmastajaid. Eriti aktiivne
oli komisjoni liikme geoloog Ago Aaloe
tegevus.Alates1955.aastastalgasidtema
juhtimisel uurimistööd Saaremaal Kaali ja
Põlvamaal Ilumetsameteoriidikraatriteväl-
jal.Geofüüsikalistemeetoditeabiltuvastati
laialdane ja iseloomuliku kujuga purus-
tusvöönd Kaali kraatrite ümber. A. Aaloe
pooltavastatikaksuutkraatritKaalisning
võeti arvele problemaatiline Tsõõrikmäe
lohkvormRäpinalähedal.Algaskakoostöö
NSVL Teaduste Akadeemia Meteoriitide
Komitee ja Moskva Riikliku Ülikooli geo-
füüsika kateedri teadustöötajatega. Viidi
läbi Eesti meteoriitide mineraalseid uuri-
misi koos Moskva, Kiievi ja Sverdlovski
teaduskeskustega.Meiegeoloogidosalesid
endiseNLTeadusteAkadeemiaekspeditsi-
oonidel Sihhote-Alini ja Tuva meteoriitide
langemiskohtadele, kust toodi kaasa hul-
galiselt meteoriidipalasid meteoriidikogu
täienduseks.
Meteoriitikakomisjon on arendanud kon-
takte teadusasutusteganii Eestiskui välis-
maal, organiseerinud teaduskonverentse
ning laiemale ringile meteoriitikapäevi ja
-seminare. Meteoriidikraatrite uuringute
tulemusikajastavadarvukadrahvusvahelise
levikugateadusartiklidjaettekanded.
EESTI METEORIIDIKRAATRID 27
EESTI METEORIITIKAKOMISJON
28
POPULAARSET JA TEADUSLIKKU KIRJANDUST
AaloeA.,LiivaA., IlvesE.1963.Kaalimeteoriidikraatritevanusest.–EestiLoodus,5,262-
265.
Bauert,H.,Männil,R.&Suuroja,K.1987.TheageoftheKärdlacrater.Localstructuresin
BelarusandBalticRegion.Thesisofthemeteoriticconference.Vilnius(venekeeles).
Kala,E,. Puura,V.&Suuroja,K.1984.Main featuresof theKärdlaburiedcraterEesti TA
Toimetised.Geoloogia33,1–7(venekeeles).
KipperA.1937.1937.aasta1.juunimeteoriidist.EestiLoodus,4,150-155.
LõugasV.1996.KaalikraatriväljalPhaetonitotsimas.Tallinn,174lk.
Orviku,K.1935.Gneiss-bretsiadrändrahnudena.EestiLoodus,4,98–99.
PirrusE.&TiirmaaR.1984.Tsõõrikmägi–kameteoriidikraater?EestiLoodus,9,566-571;
10,638-642.
PirrusE.&TiirmaaR.1991.KasVirumaaboliidjõudisMaale?EestiLoodus,4,210-214.
Plado,J.,Pesonen,L.J.,Elo,S.,Puura,V.,Suuroja,K.1996.GeophysicalresearchoftheKärdla
impactstructure,HiiumaaIsland,Estonia.Meteoritics&PlanetaryScience31,289–298.
Puura, V., Huber, H., Kirs.J., Kärki,A., Suuroja, K., Kirsimäe, K., Kivisilla,J., Kleesment, A.,
Konsa,M.,Preeden,U.,Suuroja,S&Koeberl,C.2004.Geology,petrography, shockpet-
rography,andgeochemistyof impactitesand target rocks fromtheKärdlacrater,Estonia.
Meteoritics&PlanetaryScience39/3,425–451.
Puura,V.&Plado,J.2005.SettingsofmeteoriteimpactstructuresintheSvecofennianCrustal
Domain.ImpactTectonics.Springer-VerlagBerlinHeidelberg,211–245.
Puura,V.&Suuroja,K.1984.Kärdlakraater–maapõuevarjunuduunikum.EestiLoodus,8,
553–565.
RaukasA.,PirrusR.,RajamäeR.&TiirmaR.1995.OntheageofthemeteoritecratersatKaali
(SaaremaaIsland,Estonia).EestiTAToimetised.Geoloogia,4,177-183.
ReinwaldI.1937.MeteoorkraatridSaaremaal.-Looduskaitse,1.118-131.
SuurojaK.1998.Neugrundimeteoriidikraater.Loodus,november,16-20.
Suuroja,K.,Puura,V.,Kirs,J.,Niin,M.&Põldvere,A.2002.GeologicalsettingoftheKärdla
area.Soovälja(K-1)drillcore.GeologicalSurveyofEstonia.6–10.
Suuroja,K.&Suuroja,S.1999.Neugrundstructure -a submarinemeteoritecraterat the
entrancetotheGulfofFinland.EstoniaMaritima4,161–189.
EESTI METEORIIDIKRAATRID 29
Suuroja K., Suuroja S.& Puurmann T. 1997. Neugrundi struktuur kui impaktkraater. Eesti
GeoloogiaSeltsiBülletään,2/96,32-41.
TiirmaaR.1984.Taevakividklaasitagajalaegastes.EestiLoodus,8,490-495.
TiirmaaR.1994.Kaalimeteoriit.Tallinn.EestiTAGeoloogiaInstituut.125lk.
TiirmaaR.2002.Meteoriididjameteoriidikraatrid.Tallinn.TTÜGeoloogiaInstituut.108lk.
TiirmaaR.2005.TähearmidKaalis.Tallinn.TTÜGeoloogiaInstituut.24lk.
Veski S., Heinsalu A., Kirsimäe K., Poska A. & Saarse L. 2005. Ecological catastrophe in
connectionwiththeimpactoftheKaalimeteoriteabout800-400B.C.onSaaremaaIsland,
Estonia.MeteoriticsandPlanetaryScience36,1367-1375.
SÕNASELETUSI
Aluskord kakristalnealuskord,vanadest,kurrutatudtard-jamoondekivimeistkoos-nevmaakooreosa,millellasuvadpealiskorrasettekivimid
Asteroid Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad, tavaliselt väiksema kui 1000 kmdiameetrigaväikeplaneedid.
Boliid suurmeteoorkeha,misomaheleduseltületabVeenuse
Bretša nurgelisetmineraali-võikivimitükkidestkoosevkivim.
Dolokivi peamiseltmineraalistdolomiit(Ca/MgCO3)koosnevkivim
Kivimeteoriidid aeroliidid,sarnanevadomakoostiseltmaisepäritolugatardkivimitega.Nadkoosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist.Kõigelevinummeteoriiditüüp(ligikaudu93%langemistest),agatänusar-nasuseleMaallevinudkivimiteleonneidvägaraskeavastada
Komeet piklikul orbiidil ümber Päikese liikuv Päikesesüsteemi väikekeha, nn. pika-juukselinetäht.Komeedituumontahke,0,5-50kmläbimõõdugapeamiseltjäästjasüsihappelumestkoosnevkeha.Päikeselelähenedeshakkabtuumaurustuma ning lenduvad ühendid moodustavad päikesetuule ja Päikeseradiatsioonitõttukomeedituumasteemalesuunatudsaba
Meteoriit planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha. MeteoriitidealgmaterjalpärinebPäikesesüsteemisringlevatestasteroididestvõikomeeti-dest.Peaaegukõigimeteoriitideainevanuson4,5-4,8miljarditaastat,mison sarnane Maa geoloogilisele vanusele. Kolm põhilist meteoriitide tüüpion: kivimeteoriidid, kivi-raudmeteoriidid, raudmeteoriidid. Hiidmeteoriididmassigaüle100tonnijakiirusegaüle3-4km/stekitavadpõrkelomasuurekineetiliseenergiatõttuplahvatuskraatri
Radiosüsinikumeetod süsinikuradioktiivseltisotoobil,14C,põhinevvanusemääramisemeetod.Meetodilonvõimalikmääratavanuseid,misjäävadalla50tuhandeaasta
Raudmeteoriidid ehksideriidid,koosnevadpeaaegutäielikultrauajaniklisegust,sisaldadeslisandinamitmeidmineraale.Lisanditeksonkarbiidid,nitriidid,fosfiidid,sul-fiidid,oksiidid,fosfaadidjasilikaadid.Raudmeteoriitemäärataksekanendestruktuuridejärgi
Rändkivi jääliustikuvõimandrijääpooltümberpaigutatudkivirahn
Segameteoriidid kivi-raud-meteoriidid,missisaldavadligikauduvõrdsetesosadesnikkel-raudajasilikaatsetemineraalideoliviini,pürokseeniningplagioklassisuletisi
Widmanstättenistruktuur meteoriidi poleeritud pinna söövitamisel happega võib esiletuuaomapäraseribalisestruktuuripildi,midanimetatakseWidmanstättenistruktuuriks. Widmanstätteni struktuur sai nime selle avastaja Alois vonWidmanstättenijärgi.Sellinestruktuuresinebenamuselraudmeteoriitidest.Struktuursaabmoodustudatahkeskehasdiffusiooniteel700°Cmadalamaltemperatuurilaeglasejahtumisekäigus,näitekssuuretaevakehasisemuses
30
EESTI METEORIIDIKRAATRID 31
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
Geoloogiline ajaskaala
Holotseen
Pleistotseen
Pliotseen
Miotseen
Oligotseen
Eotseen
Paleotseen
Hilis-Kriit
Vara-Kriit
Hilis-Juura
Kesk-Juura
Vara-Juura
Hilis-Triias
Kesk-Triias
Vara-Triias
Loping
Guadalup
Cisural
Pennsylvania
Mississipi
Hilis-Devon
Kesk-Devon
Vara-Devon
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Hilis-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Vara-Ordoviitsium
Furong
Kesk-Kambrium
Vara-Kambrium
Pridoli
KVATERNAAR
EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)
IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)
NEOGEEN
KRIIT
KARBON
PALEOGEEN
JUURA
TRIIAS
DEVON
ORDOVIITSIUM
KAMBRIUM
SILUR
PERM
EDIACARA
KRÜOGEEN
TON
STEN
ECTAS
CALYMM
STATHER
OROSIR
RHYAC
SIDER
Kainosoikum Uusaegkond
Fanerosoikum
Paleosoikum Vanaaegkond
Mesosoikum Keskaegkond
Proterosoikum Agueoon
Arhaikum Ürgeoon
Neoproterosoikum
Mesoproterosoikum
Neoarhaikum
Mesoarhaikum
Paleoarhaikum
Eoarhaikum
Paleoproterosoikum
0,00
0,0115
1,806
5,332
23,03
33,9 ± 0,1
55,8 ± 0,2
65,5 ± 0,3
99,6 ± 0,9
145,5 ± 4,0
161,2 ± 4,0
175,6 ± 2,0
199,6 ± 0,6
228,0 ± 2,0
245,0 ± 1,5
251,0 ± 0,4
260,4 ± 0,7
270,6 ± 0,7
299,0 ± 0,8
318,1 ± 1,3
359,2 ± 2,5
385,3 ± 2,6
397,5 ± 2,7
416,0 ± 2,8
418,7 ± 2,7
422,9 ± 2,5
428,2 ± 2,3
443,7 ± 1,5
460,9 ± 1,6
471,8 ± 1,6
488,3±1,7
501,0±2,0
513,0±2,0
542,0±1,0
630
850
1000
1200
1400
1600
1800
2050
2300
2500
2800
3200
3600
~4500
Teadlased on veendunud, et seni on avastatud vaid väike osa maa-koorde peitunud kraatritest. Kraatrite säilimine ja nende leidmine sõltub ala geoloogilisest ehitusest ja ajaloost. Eestis on geoloo-gilisi eeldusi leida enam Agueooni lõpul, Vanaaegkonnas ning Uusaegkonna lõpul – Holotseenis – tekkinud kraatreid. Paljude seni veel avastamata kraatrite leid mise eelduseks on geoloogi de sihipärane tegevus. Astronoomidele langeb Maale suundu-vate ohuallikate avastamise ja ohtudest hoiatamise ülesanne.
ISBN-10: 9985-9675-6-9