EEST IRÄNDKIVID

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut

Turu Ülikooli geoloogiaosakond

EESTIRÄNDKIVID

Tallinn 2007

Koostajad: AlvarSoesoo AvoMiidel

Täname: AntoRaukas EthelUibopuu

Kujundus: AndresAbe

Joonised: HeikkiBauert

Fotod: HeikkiBauert

Esikaas: EllandvaherändrahnasubJõelähtmegolfiväljakukõrval

Tagakaanesisekülg:lähivõtteidrändkividekivimtüüpidest(fotod:A.Soesoo)

©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2007

Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.

Eesti rändkivid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia. Tallinn, 2007.

ISBN978-9985-9867-3-8

Mis on rändkivi?

Rändkivid on Eestis eelkõige seotud

liustike toimega. Need on siin tava-

lisedniimaapinnalkuikasetteis.Eesti

ühetuntumarändkivideuurijaHerbert

Viidingujärgionrändkividvõõrapärit-

oluga kristalsed kivimid (näiteks gra-

niididjagneisid),misEestismaapinnal

aluspõhjanaeipaljandu.Kuidtegelikult

Põhja-Eestistpäritlubjakividjadolomii-

did Lõuna-Eesti tasandikel ja kuplites

on sisuliselt rändkivid. Rändkivid on

kaSoomelahesNeugrundimeteoriidi-

kraatristlahtimurtudkivid.

Rändkiveonväikseidjasuuri.Aga,kui

suuronsuurjakuiväikeonväike?Ega

kindlat piiri pole. Üldiselt on võimalik

erinevaidkivimeideristadaumbesühe

kunikahesentimeetriliseläbimõõduga

veeriste puhul, mida võikski pidada

rändkivide suuruse alampiiriks. Ent,

ülempiir?Seeküsimus tuleneb sellest,

et mandriliustik on kandnud kaugele

"võõrriikidesse" suuri kivimplokke –

rändpangaseid, mille kõrgus (paksus)

ulatubkümnetejapikkussadademeet-

riteni, isegi kilomeetriteni. Suurte

rahnude ja rändpangaste eristamine

onsubjektiivne,kokkulepetsellesosas

pole.Eestihiidrahnudepikkuseiületa

20meetritjakõrgus8meetrit.Rändrahnud Purrekari neemel

EESTI RÄNDKIVID 3

Rändkivide teke ja transport

Liustik on nagu elus keha, mis liigub.

Liustik liigub raskusjõu ehk gravitat-

sioonipoolttekitatudrõhumõjul,sõl-

tuvaltpealispinnakallakusest.Seeliiku-

mine võib toimida libisemise või aeg-

laseroomamisena.Esimeneonomane

"soojadele" liustikele, mille põhjal

temperatuuronnullilähedane.Liustiku

jaaluspõhjavaheletekibliikumistsoo-

dustav õhuke (kuni paar millimeetrit

paks) veekiht. Tõenäoliselt selline oli

ka kunagi Eestit katnud liustik. Teist

tüüpiliikumineonrohkemiseloomulik

"külmadele" liustikele, mille põhi on

kas täielikult või osaliselt külmunud.

Tegelikult on kõik siiski esitatust kee-

rulisem, sest soojusrežiim liustiku all

onmuutuv.

Liikumise käigus liustik kulutab maa-

pinda,haaratespinnasestliustikujäässe

mitmesuguse suurusega kivimosakesi,

mis satuvad liustikku tänu aluspõhja

ebatasasustest põhjustatud rõhu ja

temperatuuri muutustele. Seda prot-

sessisoodustavadaluspõhjasolevadja

liikumise ajal tekkivad lõhed. Liustiku

kulutustoimubmitmelviisil.Üksneist

on liustiku lihviv tegevus. Selles osa-

leb peen materjal (möll, liiv, kruus).

Liustikualumisseossahaaratudkülmu-

nud kivid võivad kergesti kriimustada

kivimipinda, millel liustik liigub. Selle

Mandrijää maksimaalne levik Hilis-Weichseli jääajal umbes 20 000 aastat tagasi (J.I. Svendsen jt., 2004, joonis 16)

4

EESTI RÄNDKIVID 5

tagajärjel tekivad näiteks jääkriimud.

Suurte rändrahnude tekke seisukohalt

on oluline ka protsess, mis viib suu-

remate kivimtükkide lahti murdmisele

aluspõhjast.Selpuhulonolulisedrõhu

ja temperatuuri muutused aluspõhja

ebatasasusteeesjataga,millegakaas-

neb sulamisvee teke ja järgnev kül-

mumine ebatasasuste distaalsel (kau-

gemal, liustikualusel) küljel olevates

lõhedes ja süvendites. Niisuguse prot-

sessi tulemusel on piklike kaljuvoorte

distaalsed nõlvad tugevalt purustatud

jajärsud,vastupidiseltproksimaalsetele

(lähematele, liustikupealsetele) arvu-

katejääkriimudejavaonditegakaetud

siledatelenõlvadele.

Liustikku sattunud purdmaterjal kan-

takse edasi selle all ja sees, vähe-

mal määral liustiku pinnal. Liustiku

all moodustub purdu sisaldavatest ja

puhta jää kihtidest muutuva paksu-

sega kiht. Tavaliselt on purdmater-

jal sellesse kihti külmunud. Transpordi

käigus purdmaterjal settib liustiku

serval või selle lähedal, kus liustiku

liikumine aeglustub või lakkab. Ei ole

täpselt teada, kuidas toimub suurte

rändrahnudeedasikanne.Arvatakse,et

neidkantakseliustikupooltjäässekül-

munult, nagu seda oletatakse toimu-

vat ka ülisuurte rändpangaste puhul.

Tõenäoliselt suurte rahnude ja pan-

gasteasendliustikusoluliselteimuutu,

samalajalkuipeenmaterjalvõibüks-

teisega põrkuda, pöörelda ja kordu-

valtomaasenditmuuta.Eestist leitud

suurtel rändrahnudel ei ole otseseid

liustikuerosiooni jälgi – jääkriime jms,

misviitabsellele,etnadkandusidedasi

mittemöödaaluspõhja,vaidkõrgemal.

Mandrijää sulamisel ladestusidki lius-

tiku poolt kantud rahnud mandrijää

põhisettesse – moreeni. Edasiste geo-

loogiliste protsesside käigus kulutati

ümbritsevad setted ning rahnud jäid

ilmestama meie maastikku iseseisvate

maastikuelementidena.

Tulnukad Soomest ja Läänemere põhjast

Juba XIX sajandi teadlased, kes panid

alusemandrijäätumiseteooriale,kinni-

tasid,etEestialaltleitudvõõrastekris-

talsetekivimitekodumaaksonSoome.

Näiteks väitis väljapaistev vene mine-

raloog Vassili Severgin aastal 1815,

et Põhja-Eesti rändrahnud on pärit

Soomest, kust need kanti jääga meie

aladele.1869.aastalavaldasTartumaal

sündinud, hilisem Venemaa Teaduste

Akadeemia akadeemik Gregor von

Helmersen oma sisuka töö Baltikumi

pinnakattest, mis sisaldas suurepä-

raseid joonistusi Eesti suurtest ränd-

rahnudest.Helmersenseletasniiränd-

rahnude päritolu kui ka Eesti maas-

tikupildi üldist kujunemist maismaa

jäätumise,ujuvjäämägedejamaismaal

toimuvateerosiooniprotsessideühistoi-

mega.Kaksaastathiljem–1871.aastal

tõestas Pärnumaal, Kaismas sündinud

Vene Teaduste Akadeemia akadeemik

Carl Friedrich Schmidt, et jääaja algul

Läänemerd veel ei eksisteerinud ning

paks jääkate ulatus Soomest Eestisse,

misvõimaldasrahnudetransportilähte-

alaltlõunapoole.

Tegelikultkõik rändrahnud,mis ilmes-

tavad alates Loode-Venemaast kuni

TaaniniLäänemereäärseteriikidemaas-

tikke, ja ka kaugel sisemaal seisvad

suured kivid Dnepri jõest Hollandini,

pärinevad Soome aladelt. Hiljem leiti,

etosakivimeidpärinebkaLäänemere

põhjast.

6

Gregor von Helmerseni joonistused rändkividest: Ruila Ukukivi (ülal), Palmse Kloostrikivid (all)

EESTI RÄNDKIVID 7

Rändkivide levik

Fakt,etSoomestpäriträndkiveleiame

Eestist ja kaugemaltki, näitab, et neid

onkantudüsnapikamaa taha.Eestis

olevad rändkivid on kantud 100 –

500 km kaugusele oma avamusalalt.

Soome teadlase J. J. Donneri väitel

onviimase jääaja liustikSoomest too-

dud rändkivid viinud kuni 700 km

kaugusele, ulatudes Paleozoiliste

kivimite avamuse põhjapiirilt Soome

lahes viimase jäätumise piirini Leedus.

Teatavastiviimasejäätumiseaegnelius-

tikeiolnudPleistotseeniskõigeulatus-

likum, sest Kesk-Pleistotseenis levinud

Saale liustik ulatus palju kaugemale,

mistõttu Soomest transporditud ränd-

kive on leitud kaugemaltki kui 700

km.Uurimusednäitavadsiiski,etisegi

Soomes enamik kivimmaterjalist kan-

dus oma "kodust" harva kaugemale

kui 10 km (V.-P. Saarinen). Ka Eestis

tehtud uurimused näitavad kivimma-

terjaliväga lühikest transporti:moree-

nis5–8km,oosideskuni20km.

Eestit on õigusega nimetatud gigant-

seterändkividemaaks.HerbertViidingu

järgionligi90%Euroopajäätumisalal

levivatest hiidrahnudest (ümbermõõt

üle25mvõisuurimläbimõõtüle10m)

koondunud Eestisse. Ümbermõõdult

onsuurimKabelikivi(ümbermõõt58m,

pikkus19,3;laius14,9jakõrgus6,4m,

maht728m3).Mahultpeetaksesuuri-

maks Ehalkivi (maht 930 m3, ümber-

mõõt 49,6; pikkus 16,5; laius 14,3 ja

kõrgus 7,6 m). Väljaspool Eestit on

suurim kas Dammsteni hiidrahn Fyni

saarel Taanis, mille maht on 500 m3,

ümbermõõt44-46m jakõrgus12m,

võiBuskamihiidrahnSaksamaalRügeni

saare idarannikul meres (maht 500 –

600 m3, laius 5 – 6 m ja kõrgus üle

1,5m).Praeguseksonteada,etNõva

lähedal vee all olev Toodrikivi ületab

oma suuruselt seni kõik teadaolevad

kivid.VelloMässiandmetelonhiiglase

mahtligi1500m3,ümbermõõt54mja

kõrgus10,5m.PraeguonEnnPirruse

uusimateandmetejärgiEestis87hiid-

rahnu, suurte rahnude (ümbermõõt

10 – 25 m) hulk küünib ligi 1800-ni.

Veel väiksemate rahnude arvu ei tea

keegi. Kui arvestada seda, missugune

teadmata hulk rahne on talletatud

arvukate ehitiste müüridesse, laotud

kiviaedadeksjamunakiviteedeks,koris-

tatud põldudelt ja purustatud killus-

tikuks, siis on kerge ette kujutada, et

vahetult pärast mandrijää sulamist oli

Eestimaapindpaljukivisem.

Huvitavonhiidrahnude levik.Uurimu-

sed näitavad, et nende hulk kahaneb

selgelt lõunasuunas.Rändkividepaik-

nemine Eesti alal on oluliselt seotud

Põhja-Eesti klindi ida-lääne suunalise

asendiga.Klindipiirlangebtihtikokku

mere rannajoonega, kuid kohati jääb

8

merestjällegimitmekilomeetrikaugu-

sele.Niionjätnudmandriliustikudluge-

matul hulgal rändkive kaugele merre

ulatuvatele Viimsi, Juminda, Pärispea

jaKäsmupoolsaarele.Põhja-Eestilava-

maa põhjapoolsemal klindiga külgne-

valalalleidubrändkivesamutiarvukalt.

Liustikonküllkivimürakadklindiastan-

gustüleskandnud,kuidneidenesega

edasi viia enam ei suutnud ja nii jäid

rahnudmaha.Samutionmõnetihäm-

mastav, et isegi Pandivere kõrgustik

suhtelisekõrgusega50meetritolilius-

tikuliikumisteeleületamatukstakistus-

tuseks–ainsatkihiidrahnusellestotse

lõunasuunas ei leidu. Ligi 70% hiid-

rahnudest paiknebki Põhja-Eesti klindi

eesjasellegakülgnevalavamaaserval.

Lisaks hulgale väheneb lõuna suunas

ka nende suurus. Lõuna-Eestis leidub

ainult alla 100 m3 ruumalaga rahne.

Uurimistulemused näitavad, et järsk

rahnude ruumala kahanemine toimub

pangajalavamaapiiril.

Põhilised rändkivide kivimitüübid

Esmapilgulvõibtunduda,etEestiränd-

rahnud on oma välimuse ja koos-

tise järgi üsnagi mitmekesised. Asja

lähedamalt uurides avastame aga, et

kivimiliselt on tegu enamasti 5 – 6

põhitüübiga. Valdav osa hiidrahne

on rabakivigraniidid (64%), järgnevad

peeneteralised graniidid (15%), mig-

matiidid(10%),teisikivimitüüpe(gnei-

sid,pegmatiididjm)onvähem.

RabakivigraniitonLõuna-Soomesüsna

laialt levinud– tema suurimadmassii-

vid paiknevad Ahvenamaal ja Viiburi

ümbruses. Kõrvuti rabakividega koh-

tamerahnudehulgaskarohkestipee-

nekristallilisemaid graniite. Sõltuvalt

päevakividekoostisest võivadnadolla

kord roosakad, kord hallid – mõni-

kord ka ebamääraselt kirjuvärvilised.

Moondekivimidonrändrahnudehulgas

tavaliseltesindatudgneissidejavöödi-

listemigmatiitidega.Aluselisemakoosti-

segamagma-jamoondekivimeid,nagu

gabrosid,amfiboliitevõidioriite,leidub

Eestimaa rändrahnude hulgas vähe.

Viimased on esindatud pigem muna-

kate ja veeristena, ehk teisisõnu palju

väiksematekividena.Hästionäratun-

tavadkapunasevärvusegaLäänemere

kvartsporfüürid,milliseidleidubLääne-

Saaremaal,jaNeugrundibretša,mida

võibkohataLoode-Eestis.Soome lahe

suudmes paikneva Neugrundi madala

piirkonnas umbes 535 miljonit aas-

tat tagasi meteoriidiplahvatusel moo-

dustunudneugrund-bretša rahnudon

teada Nõva-Osmussaare piirkonnast.

Toomanina neeme lähedases ranniku-

mereslebav10,5meetrikõrguneja54

meetrise ümbermõõduga neugrund-

bretšast koosnev Toodrikivi on teada-

olevaltEestisuurimrändrahn.Tegelikult

küll, hoopis Letipea neemel asuvat

vadmandrijää liikumiseüldistsuunda.

Algulkasutati"lehvikute"koostamisel

pindmisi rändkive, kuid hiljem hakati

uurimaveeriste(kividläbimõõduga1–

10 cm) levikut ka moreenis ja teistes

liustikusetetes.

Esimesed Eesti ala hõlmavad juht-

rändkivimite levikuskeemid koostati

soome geoloogide J. J. Söderholmi ja

H. Hauseni poolt XX sajandi esimesel

poolel.Uuridesmaapinnalkümnejuht-

rändkivi (Viiburi rabakivi, Läänemere

punanekvartsporfüürjt)levikut,koos-

tas Herbert Viiding 1955. aastal veel

praegugi sageli kasutatava skeemi,

mille järgi liustik liikus viimasel jääajal

Eestis kas loodestkagussevõipõhjast

lõunasse,sõltuvaltliustikupaksusestja

jäätumiskeskuseasendist.

Ehalkivi peetakse Eesti ja kogu Põhja-

Euroopa jäätumisala suurimaks mais-

maal asuvaks rändkiviks. Neugrundi

meteoriidikraatriringvalliltmandrijääga

lahtikistudväiksematerändkividehaju-

mislehvik ulatub ligi 200 kilomeetrit

lõunasuunaskuniEesti-Lätipiirini.

Juhträndkivid

Üsnavarstisaidteadlasedaru,etränd-

kivide seas on mõned erilised hästi

äratuntavad piiratud avamusel esine-

vadkivid,midahakatinimetamajuht-

rändkivideks. Herbert Viidingu tabava

väljendusejärgionnadnagumärgitud

aatomid.Ühendadesnendeavamus-ja

levikuala, saadakse lõunasse kaarjalt

laienevad levikulehvikud, mis näita-

Juhträndkivide levikuareaalid: 1 - Ahvenamaa rabakivi, 2 - Läänemere punane kvartsporfüür, 3 - Tammela uraliitporfüriit, 4 - helsingiit, 5 - Pellinge uraliitporfü-riit, 6 - Viiburi rabakivi, 6 - Suursaare kvartsporfüür

1

2

3

4

5

6

7

EESTI RÄNDKIVID 9

Veidi hiljem hakkas Anto Raukas

uurimarändkivemoreenisjatäpsustas

viimasejääajaliustikeliikumist.Tauuris

ka juhträndkiveerivanuselistesmoree-

nidesjanäitas,etliustikudonerinevate

jäätumistejastaadiumiteajalliikunud

erinevalt. Selgus ka, et veeriste seas

valdavadsamutigraniitsedkivimid(ligi

77%), suhteliselt palju on moonde-

kivimeid (ligi 12%), palju vähem aga

kvartsiitejaveelvähemaluselisijaultra-

aluselisikivimeidningvulkaniite.

Liustiku liikumissuunda saab määrata

veel piklike veeriste orientatsiooni

mõõtmisega, kuna sellised veerised

asetuvadliikuvasliustikusomapikema

teljega paralleelselt liustiku liikumis-

suunaga. Pärast liustiku sulamist vee-

riste suund moreenis tavaliselt säilub.

Arvukad uurimused on tõestanud, et

need andmed peegeldavad liustiku

liikumise sõltuvust aluspõhja pinna-

moest, eriti selle suurvormidest – kõr-

gustikestjanõgudest.

Millest kivimid koosnevad?

Erinevad kivimitüübid moodustavad

maakoore.Kivimvõibtekkidaläbiühe

või mitme erineva geoloogilise prot-

sessi.Kivimidkoosnevadmineraalidest.

Mineraale võib jagada rauda ja mag-

neesiumi sisaldavateks ja mittesisalda-

vateksmineraalideks.Mitmedmineraa-

lidontekkinudkõrgeltemperatuurilja

rõhul teiste mineraalide ümberkristal-

liseerumisel – neid nimetatakse meta-

morfseteksmineraalideks.

Tüüpilised rauda ja magneesiumi mittesisaldavad mineraalid:

plagioklass (Na,Ca)(Al,Si)AlSi2O8 kivimistavaliselthele

leelispäevakivi (K,Na)AlSi3O8 kivimistavaliseltpunane/roosa,harvemvalkjas

kvarts SiO2 kivimistavaliseltläbipaistev,hallikas

Tüüpilised tumedad raua- ja magneesiumirikkad silikaatsed mineraalid:

oliviin (Fe,Mg)2SiO4

klinopürokseen Ca(Fe,Mg)Si2O6

amfibool Ca3(Mg,Fe,Al)(Si,Al)8O22(OH)2

biotiit KAl2(Al,Si3O10)(OH)2esinebtumedateõhukesteliistakutena

Tüüpilisemad mineraalid Eestis leiduvates metamorfsetes rändkivides:

granaat (Fe,Mg)3(Al2(SiO4)3 kivimispunane

kordieriit (Mg,Fe)2Al3(AlSi5O18) kivimistumesinine

amfibool Ca3(Mg,Fe,Al)(Si,Al)8O22(OH)2

10

Omatekketingimustesteemal,näiteks

maapinnal,hakkavadmineraalid lagu-

nema.Esimesedmuutusedleiavadaset

mineraali pinnal. Erinevate mineraa-

lide lagunemiskiirused on väga erine-

vad.Eriastmetegalagunemisprotsessid

annavad ka meie rändkividele erineva

ilme ning isegi üks ja sama mineraal

võibseetõttupaistaerinevavärvusega.

Porsunud vilk muutub näiteks kuld-

kollaseks „kassikullaks“, mida paljud

peavadkiekslikultkullaks.

Kuidas on kivimid tekkinud?

Kivimid jagatakse tavaliselt kolme

suurde gruppi: magma-, moonde- ja

settekivimid.

1. Magmakivimid

Magmakivimid kristalliseeruvad mag-

mast. Magma on sulanud kivim.

Olenevaltmagmakeemilisestkoostisest

võibtematemperatuurkõikuda700ja

1200 kraadi vahel. Tavaliselt toimub

kristalliseerumisprotsess sügaval maa-

koores,kusjahtumineonaeglanening

kivimit moodustavad mineraaliterad

saavadseetõttupiisavaltkasvada.Seda

tüüpi mineraalid on eristatavad liht-

sastikapaljasilmaga.Kuiagamagma

kristalliseerub maapinna lähedal, kus

jahtumine on kiire, siis mineraalide

terasuurus on palju väiksem, vahel

pole mineraaliterad silmaga eristata-

vad.Magmat,mispurskubmaapinnale

nimetatakse laavaks. Laavad kristalli-

seeruvad kiiresti ning moodustunud

vulkaanilisedkivimidonvägapeenete-

ralised.Seda tüüpi rändkividonEestis

haruldased.Põhilisedesindajadmagma-

kivimitesträndkividenaonrabakivigra-

niit, erineva terasuuruse ja värvusega

graniidid,diabaasidjagabrod.

2. Metamorfsed ehk moondekivi-

mid (meta morphis tähendab kreeka

keelesvormimuutumist)

Moondekivimidtekivadmagma-jaset-

tekivimite sattumisel kõrgema rõhu ja

temperatuuritingimustesse,milletule-

musena toimub mineraalide ümber-

kristalliseerumine metamorfseteks

mineraalideks,millegakaasneb"vormi

muutus".

Üks tähtsamaid protsesse magmade

tekkekssügaval(25–40km)maakoores

onosalineülessulamine.Temperatuuri

tõus(võikarõhuvähenemine)maasü-

gavusesviibkivimidosaliseülessulami-

seni. Tekkinud sulamagma piisakesed

akumuleeruvad ning moodustavad

magma, mis on võimeline maakoores

liikuma. Maakoores toimuva osalise

ülessulamisekäigustekkinudmagmad

sisaldavad tihti palju räni, kaaliumit ja

naatriumit,kusjuuresmagneesiumi- ja

rauarikaste mineraalide osatähtsus on

väike. Sellised magmad kristalliseeru-

EESTI RÄNDKIVID 11

12

vad kivimiteks, mis sisaldavad palju

päevakive ja kvartsi. Seda tüüpi osa-

liselt ülessulanud kivimid on leitavad

meil ka rändkividena. Neid nimeta-

takse migmatiitideks ning Eesti hiid-

rahnudehulgasulatubnendeosakaal

10protsendini.Migmatiididonäratun-

tavad pilkupüüdva välisilmega – kivim

koosneb vahelduvatest heledatest ja

tumedatest vöönditest. Hele vöönd

on osaliselt ülessulanud osa ja tume

mittesulanud kivimi osa. Seda tüüpi

kivimite tekkesügavuseks on tavaliselt

25–30km.Seeonmaakooreosa,kus

leiab aset kivimite metamorfism ehk

moone.

Enamusseda tüüpi rändkiveon tekki-

nudsette-jamagmakivimitemoondel.

Rändkividenakuuluvadsellessegruppi

erinevad gneisid ja migmatiidid. Kui

metamorfismikäigustemperatuurtõu-

seb üle teatud väärtuste, sulab kivim

täielikult ning algab uus geoloogiline

tsükkel – uute magmade ja magma-

kivimiteteke.

3. Settekivimid

Maapinnal lasuvadkivimidonpidevas

kontaktisatmosfäärijaveega,päikese-

kiirguse ja temperatuurimuutustega.

Nii mehaaniliste kui keemiliste tegu-

rite toimel kivim laguneb, kivimilasum

erodeeritakseningpeenedkivimitükid

kantaksetuule,jäävõiveepooltuude

asukohta, näiteks järvedesse ja mere-

desse. Transpordi käigus toimub kivi-

mitestmoodustunudpurdmaterjalieda-

sinelagunemineningkuhjealalejõuab

vaidliivvõisavi.Settekivimtekibsetete

tihendumisel ja kõvastumisel geoloo-

gilisteprotsessidekäigus.Eestilekõige

omasemad settekivimid on lubjakivi,

dolokivijaliivakivi.Teatudmõttesränd-

kividena võib käsitleda Lõuna-Eestis

esinevaidlubja-jadolokive,misalgselt

pärinevadPõhja-Eestiregioonist.Kuna

lubja- ja dolokivid alluvad kergesti

kulutamisele, on selliste kivide suurus

moreenis või eraldiseisvatena küllaltki

väike, eriti kui võrrelda kristalsete

rändkividega.

Eesti aluskorra kristalsed kivimid on sarnased Lõuna-Soome kivi-mitele!

Erinevalt Soomest, kristalsed kivimid

Eestis ei paljandu. Eesti magmalised

ja metamorfsed kristalsed kivimid

on kaetud 200 – 780 m paksuse

Paleozoikumi (tekkinud umbes 600 –

350miljonitaastattagasi)settekivimite

lasundiga. Kristalsete kivimite paljan-

dite puudust kompenseerivad mõneti

ulatuslike süvapuurimiste käigus

maapinnale toodud puursüdamikud.

Hilisproterozoikumis(umbes1000-700

miljonitaastattagasi)toimunudulatus-

liku denutatsiooni käigus kulutati siin

asunudmäeahelikud(misilmseltmoo-

dustasid koos Lõuna-Soomega ühtse

süsteemi) tasandikuks. Eesti alukorra-

kivimitepindonginüüd lõunasuunas

kaldu, moodustades niimoodi iidse,

Eelkambriumi vanusega Fennoskandia

kristalsekilbilõunanõlva.

Eelmise sajandi 60-80ndatel aastatel

valitses arusaam, et Eesti aluskorra-

kivimidontekkinudniiProterozoikumis

(1,9 – 1,6 miljardit aastat; Põhja-Eesti

osas) kui ka Arhaikumis (vanemad

kui 2,5 miljardit; Lõuna-Eesti osas).

Hilisemad radioaktiivsete isotoopide

uuringudveensidteadlasi,etEestialus-

korrakivimid on siiski Paleoproterozoi-

lisevanusega(1,9–1,6miljardit)ning

vanemate kivimikehade olemasolu

kohtapuuduvadsiianiandmed.

Eesti kristalnealuskord jagunebkahte

suurdegeoloogilisseüksusesse–Põhja-

EestiamfiboliitseksvööndiksjaLõuna-

Eesti granuliitseks vööndiks. Vööndid

on teineteisest eraldatud tektoonilise

Paldiski-Pihkva süvamurrangute süs-

teemiga.

Neugrundi bretša poleeritul pinnal paistavad silma teravaservalised pu-rustatud kivimi tükid, mis on tekki-nud meteoriidi löögi tagajärjel. Foto: G. Baranov; kivimpala: V. Puura

EESTI RÄNDKIVID 13

14

Lääne-Eestialuskorrapõhilisekskivimi-

tüübiks on amfiboliidid ja gneisid.

Gneisidontüüpilisedkeskastmemeta-

morfismikivimid.Tapaalavööndkoos-

nebpürokseen-jaamfiboolgneissidest,

amfiboliitidest ning biotiit-plagioklass-

ja kvarts-päevakivigneissidest. Kitsalt

väljavenitatud kujuga Jõhvi alavöönd

koosnebsarnastestgneissidest,millele

lisanduvadgranaat-kordieriitgneissidja

magnetiitkvartsiidid. Viimased kivimid

põhjustavad kohati tugeva magnet-

anomaalia.

Põhja-Eestiidapoolneosakoosnebval-

davalt settelise päritoluga metamorf-

setest kivimitest – alumiiniumi-sisal-

davatest gneissidest. Põhja-Eesti kesk-

ja lääneosale on aga iseloomulikud

nii iidsed vulkaniidid kui ka settelised

kivimid, mis on samuti moondunud

erinevateksgneissideks.Lisaksmoonde-

kivimitele leiame Eesti aluskorrast ka

magmakivimeid. Viimased on vanu-

selt nooremad ning seetõttu lõikavad

metamorfseid kivimikomplekse. Väga

tihtionteguväikestegraniitsetekivimi-

kehadega.Tihtionnendetekeseotud

lokaalsete maakoorekivimite ülessula-

misega, agaon ka keerulisema regio-

naalsetekkegakivimikehasid.Viimaste

hulgasvõiksnimetadaumbes1,6mil-

jardi aasta vanuseid kaaliumi-rikkaid

graniite,midavõibkäsitledaüheosana

suuremastrabakivimagmatismist.

Seega vähemasti Põhja-Eesti aluskor-

rakivimidonväga sarnasedkivimitele,

mis paljanduvad Lõuna-Soomes, ning

mis on nn. koduks meie põhilistele

rändkividele. Seetõttu võib väita, et

rändkividon justkuigeoloogilisednäi-

dised Eesti aluskorda moodustavatest

kivimitest.

Miks rändkive (rändrahne) väär-tustatakse ja kaitstakse?

Teadlastele on olnud rändkivid hinda-

matuksuurimisobjektiksmitmesajandi

vältel.Esialguolikummalinenendelei-

dumine seal, kusaluspõhjaks lubjakivi

või liivakivi. Just tänu rändkivide uuri-

misele töötati välja jäätumisteooria.

Enne seda seletati võõra päritoluga

kivide transporti kas katastroofiliste

üleujutustega,sodiluviaalhüpoteesiga,

või hoovuste mõjul ujuvate jäämäge-

dega,sodriftihüpoteesiga.Hiiglaslikke

rändkiveonpeetudkaosakestekspuru-

nenudplaneetidestvõisiisKuultoimu-

nudvulkaanipurseteproduktideks.

Esimesena selgitati realistlikult Alpi

rändkivide pärinemist. Nimelt väitis

James Hutton 1795. aastal, et aegu

tagasionAlpidenõlvukatnudmärksa

suuremad ja ulatuslikumad liustikud

kuimeiepäevilningneedonkandnud

mäestikke ümbritsevatele tasandikele

suurirändrahne.SamahüpoteesPõhja-

Euroopa rändrahnude päritolu kohta

formuleeriti märksa hiljem, kui 1815.

aastal V. Severgin esimesena avaldas

arvamuse, et kogu Põhja-Euroopa on

olnud mandrijäätumise mõju all ja

tohutud mandriliustikud on kandnud

kivirahne mäestikest kaugele. Tol ajal

Severginiideednaeruvääristatijakulus

50aastat,ennekuineidsiiskitunnus-

tamahakati.

XIX sajandi lõpuks sai valitsevaks

mandrijäätumise teooria, mille välja-

töötamisele andsid oma osa ka Eestis

töötanud või külastanud geoloogid V.

Severgin,E.Eichwald,G.Helmersenja

Fr. Schmidt. Nagu eespool mainisime,

aitab rändkivide uurimine selgitada

mandrijääliikumissuundi,purdmaterjali

transportijasettimistliustikuseesjaall

ning pinnavormide teket. Rändkivide

abil on täpsustatud Läänemere geo-

loogilistehitust.Nendelevikutkasuta-

takse maavarade otsimisel. Üsna ülla-

tavaletulemuseleviisPõhja-Saksamaalt

leitud Eestist ja Läänemere põhjast

päriträndkividesolevatemikrokivististe

uurimine. Saksa teadlane A. Eisenack

kirjeldas neist esmakordselt kitiiniku-

tenatuntudmikrokivistisi,midapraegu

laialdaselt kasutatakse mitmesuguste

geoloogiliste probleemide lahendami-

sel. Hindamatu väärtus on rändkividel

geoloogiaüliõpilaste õpetamisel Eestis,

kus kristalsed kivimid maapinnal ei

avane. Rändkivide seas on kümneid

erinevaidkivimitüüpe,midasaabõppe-

tööskasutadakäsipaladenavõimikros-

koobiallõhikutena.

Väikelohkudega Assaku Nõiakivi

EESTI RÄNDKIVID 15

Kaa

rnak

ivi V

ainu

peal

(G. H

elm

erse

n, 1

853)

Kaa

rnak

ivi V

ainu

peal

(H. B

auer

t, 20

06)

Rändrahnudkuikivisthiiglased,mison

püsinudliikumatultüheljasamalkohal

aastatuhandeid, on jätnud sügava

jäljeinimesteteadvusse.Selletõttuon

rändrahnudega seotud arvukalt muis-

tendeid,rahvajutte,kombeidjatradit-

sioone.Rändrahnudeteketjaasukohta

seletatakse sageli kuradi, sortsi, sar-

viku,vanapaganajttegevusega.Paljud

hiidrahnud on tuntud Kalevipoja või

SuureTõlluviskekividena.Suurtekivide

allaolevatmaetudrahapadasid.Sageli

polelegendidseotudkivimisuurusega,

nendetekkeajendiksvõisidollarahnu

kuju või koostisest tingitud pinna ise-

ärasused. Mõnel juhul on kive nime-

tatudkuninga-võikindralikivideks,kuid

nendesiduminekonkreetseteisikuteja

ajalooliste sündmustega on enamasti

võimatu. Suured kivid on olnud ka

headeks orientiirideks meresõitjatele,

rannakaluritele ja kasvõi seenelistele

ningmarjulistele.

Paljud kivid on olnud kultusekivideks.

Eriti tuntud on lohukestega kultuse-

ja ohvrikivid. Nendeks ei pruukinud

olla suured kivid. Oluline oli kivimi

pealispind ja koostis, mis võimaldas

uuristada lohukesi kivimisse. Assaku

Nõiakivilonneidüle400.Ohvrikividel

olevatelohkudeläbimõõtvõibületada

pool meetrit, kultusekividel jääb alla

kümnesentimeetri.Enamikkultuse-ja

ohvrikiveonmuinsuskaitseall.

Seega, rändkivide (rändrahnude)

kaitsemine ja säilitamine tulevastele

põlvedele on tähtis mitmest aspek-

tist. Sellest saadi Eestis aru juba väga

kauaaegatagasi,mistõttuonpraegu-

seks Eesti Ürglooduse Raamatus neid

arvelevõetudkooskivikülvidega1600.

Möödunud sajandi lõpul oli loodus-

kaitse all 192 suurt rändrahnu, 18

rahnuderühmaja10kivikülvi.Enttööd

jätkub,sestisegihiidrahnudest(87)on

veelviiendikkaitseallavõtmata.

Rändkivide uurimisest Eestis

Kuigi suurtest rändrahnudest Eestis

kirjutasid XIX sajandi esimesel poo-

lelmitmed teadlased,peetakseõigus-

tatult akadeemik Gregor Helmerseni

rändrahnude süstemaatilise uurimise

algatajaks. Ta avaldas mitu mahukat

uurimust, esitas andmeid umbes 60

rahnu kohta, mitmetest tegi suure-

päraseid joonistusi. Veelgi enam, G.

Helmersentõstatasmõttesuurteränd-

rahnude kui geoloogiliste mälestus-

märkidekaitseallavõtmisest.

1913. aastal trükkis soome geoloog

Hans Magnus Hausen esimese Eesti

territooriumi hõlmava juhträndkivide

levikukaardi,milleleviidatiikkajajälle

ligipoolesajandijooksul.

Eesti Vabariigis hoogustus ränd-

rahnude uurimine pärast looduskaitse

18

EESTI RÄNDKIVID 19

sektsiooniasutamist1920.aastalEesti

LooduseuurijateSeltsijuures.Aktiivselt

tegeleti nende registreerimisega ka

Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise

toimkonnas.

Pärast looduskaitse seaduse kehtesta-

mist1935.aastalhakatiakadeemikKarl

OrvikueestvõttelEestiLooduseuurijate

Seltsi geoloogia-geograafiasektsioonis

pidama suurte rändrahnude arhiiv-

kataloogi. Aastail 1932–1940 tege-

lesid vastavate andmete kogumisega

paljud loodusteadlased, nagu Gustav

Vilbaste,PaulKents,EvaldMöls,Endel

Varepjt.Rohkestilaekusuusiandmeid

ka looduskaitse usaldusmeestelt, eriti

Jüri Ehrenpreisilt ja Joosep Eplikult.

1940.aastalolidEestiLooduseuurijate

Seltsi suurte rahnude arhiivkataloogis

andmed901rahnukohta.

Pärast Teist maailmasõda see töö jät-

kus, kuid faktide kogumisele lisandus

rändkivide teaduslik uurimine, ja seda

mitmest aspektist. Herbert Viiding,

uurides pindmiste rändkivide levikut

ja koostist, avaldas loodushuvilistele

mõeldudsuurterändkividekirjeldamise

juhendi. Lisaks ilmus temalt arvukalt

populaarteaduslikkeartikleid,millesta

rõhutas rändrahnude kui loodusmä-

lestiste kaitsmise vajadust.Möödunud

sajandi 80ndate aastate algul esitas

ta idee koostada analoogselt elusa

looduse punasele raamatule ülevaade

eluta looduse tähelepanuväärsetest

objektidest, mida ta nimetas Eesti

ÜrglooduseRaamatuks.

Samal ajal jätkus süstemaatiline and-

metekoguminerändkividekohta,mil-

lespaistsidsilmaSulevKünnapuu,Karl

Müürisepp ja Aadu Kumari. See töö

hoogustus, kui asuti Eesti Ürglooduse

Raamatu koostamisele, mida üle

kümne aasta on juhtinud Enn Pirrus,

kes on avaldanud ka palju artikleid

sellest ulatuslikust ettevõtmisest ja

suurterändrahnudeuurimisest.Mõned

aastad tagasioliürglooduse raamatus

arvel1600rändrahnujakivikülvi.Olgu

meenutatud, et Herbert Viiding prog-

noosis suurte rändrahnude tõenäoli-

sekshulgaksEestisvähemalt2500.

Herbert Viiding

2. Ehalkivi

Ehalkivi asub Lääne-Virumaal Letipea

neemest umbes 1 km ida pool mere-

rannasLetipeakülas.Rändrahnujuurde

jõudmiseks tuleb Kunda sadamasse

viivalt teelt keerata paremale Lontova

teeleningMallalähistelenneteetõusu

klindijärsakule teha järsk vasakpööre

Letipea küla teele. Külatee viib üht-

lasi ka mererannani ning juba kau-

gelt eemaltmärkab võimsat (930m3)

rahnu.EhalkivionmahultEestisuurim,

kui jättaarvestamataLäänemaalNõva

lahes merepõhjas paiknev 1200 m3

mahuga (ligikaudsetel mõõtmisand-

metel) Toodrikivi. Ehalkivi ümbermõõt

ulatub 49,6 meetrini (pikkus 16,6 m

jalaius14,3m)jakõrgus7,6meetrini

ningkoosnebmigmatiit-graniidist.

Huvitavaid rändrahne Põhja-Eestist

1. Kabelikivi

Kabelikivi asub mõnisada meetrit

Muuga sadama väravast lääne pool.

Kabelikivi on rabakivigraniit. Rahnu

maapealse osa maht ulatub 728 m3

(1978), ümbermõõduks on 58,0 m

(pikkus 19,3 m; laius 14,9 m) ja kõr-

guseks 6,4 m. Mahu poolest jääb

Kabelikivi Eesti rändkividehulgas suu-

rusepoolest teiselekohale.Kuna rah-

nustonligi2mpinnasessemattunud,

siis pole tema tegelik maht teada ja

uued mõõtmised võivad teda tõsta

Ehalkivistisegiettepoole.

1-Kabelikivi 7-Painuvakivi2-Ehalkivi 8-PalmseKloostrikivid3-Majakivi 9-Jaani-ToomaSuurkivi4-Vaindloohiidrahn 10-VainupeaKaarnakivi5-Vana-Jürikivid 11-Toodrikivi6-Tammispeahiidrahn

20

1

23

4

5

6

7/9

8

10

11

EESTI RÄNDKIVID 21

Mu

ug

a K

abel

ikiv

i

22

Leti

pea

Eh

alki

vi

3. Majakivi

MajakiviasubJumindapoolsaarelVirve

ja Hara küla vahelises rabamännikus.

RahnunijõuabminnespikiLoksa–Leesi

maanteelt Virve külast algavat hästi-

tähistatudmetsateedning1,5kmpik-

kustlaudteedmööda.Majakiviümber-

mõõton40,9m(pikkus15,1mjalaius

11,0m),kõrgus7mjamaapealseosa

maht584m3,koosnebmigmatiit-gra-

niidist.Vaindloo hiidrahn.

Foto: R. Urb

4. Vaindloo hiidrahn

Eesti põhjapoolseimal Vaidloo saarel

asuva Vaindloo hiidrahnu leiab saare

põhjarannikultmadalmeres.Rabakivist

hiidrahnuümbermõõton38,6m(pik-

kus15,3m ja laius10,1m)ningkõr-

gus7,7m,mahtligikaudu480m3.

EESTI RÄNDKIVID 23

24

Maj

akiv

i Ju

min

dal

6. Tammispea hiidrahnud

TammispeahiidrahnudasuvadTammis-

pea külas Suurekivi talu karjamaal

kuusemetsa ääres. Rahnudeni jõuab

kui pöörata Loksale viivalt maanteelt

Kotka teeristist Võsu suunas ja see-

järel 9 km pärast Tammispea külas

keerata Vihasoo küla teele. Peatselt

märkab suure rabakivirahnu lõhene-

misel moodustunud kahte kivihiiglast.

Suurima, Tammispea I maapealne osa

on262m3,ümbermõõt27,8m (pik-

kus 11,2 m ja laius 7,1 m) ja kõrgus

7,8 m. Tammispea I on Eesti kõrgeim

maapealne rahn. Kivimiliselt on tegu

rabakivigraniidiga.

5. Vana-Jüri kivid

Vana-Jürikividekskutsutaksekivikülvi,

misasubLääne-VirumaalKäsmupool-

saarelmererannasVana-Jürimaasäärel.

Neli ligistikku asetsevat suurt ränd-

rahnu ja veel hulk väiksemaidki kive

onkõik rabakivigraniidid jasuuretõe-

näosusega on need tekkinud liustiku-

jää poolt siia kantud ühe suurema

hiidrahnu lagunemisel.Suurimarahnu

mahtulatub117m3,ümbermõõton

21,8m(pikkus7,5mjalaius7,2m)ja

kõrgus6,2m.

Vana-Jüri kivid Käsmu poolsaare tipus

EESTI RÄNDKIVID 25

26

Tam

mis

pea

hiid

rah

n I

Tõenäoliselt suure hiidrahnu purune-

misel moodustunud 13 rabakivigranii-

distrahnutükkipaiknevadlähestikkuja

onteravaservalised.

9. Jaani-Tooma Suurkivi

Jaani-ToomaSuurkivipaiknebKasispea

külas Jaani-Tooma talu karjamaal

Harjumaa idapiiril. Rändrahnu maht

on274m3,ümbermõõt27,6m (pik-

kus 11,8 m ja laius 8,6 m) ja kõr-

gus 7,6 m. Jaani-Tooma Suurkivi on

rabakivi. Omalaadse kujuga kivi pee-

takse üheks kaunimaks rändrahnuks

Eestimaal.

7. Painuva kivi

Painuva kivi asub Harjumaal Pärispea

poolsaarel Turbuneeme külas Painuva

talulähedal,rannajoonest100mkau-

gusel meres. Painuva kivi on umbes

340 m3 mahuga rabakivigraniit, mille

ümbermõõton34,1m(pikkus12,2m;

laius11,1m)jakõrgus5,2m.

8. Palmse Kloostrikivid

Palmse Kloostrikivid asuvad Lääne-

Virumaal Palmses mõisakompleksi

aida taga metsas lagendiku ääres.

EESTI RÄNDKIVID 27

Painuva kivi

28

Palm

se K

loo

stri

kivi

d

EESTI RÄNDKIVID 29

Jaan

i-To

om

a Su

urk

ivi

30

toon) kui ka Edela-Soomest (Laitila ja

Vehmaplutoonid)ningonEestiskõige

enamlevinudrändkivi.

Läänemere kvartsporfüür – tavali-

selt hästi äratuntav oma punase või

telliskivipunase värvuse järgi, kuspee-

neteralises kivimis on üksikud suure-

madkristallid(kvarts)võiteisivulkaa-

nilisekivimitükikesi.Seekivimonpärit

Ahvenamaa saartest lõunasse jääva

alamerepõhjast.Mandrijääpoolt too-

dud kvartsporfüüri rahnud ja veerised

ilmestavad Lääne-Eesti saari, eeskätt

Lääne-Saaremaad.

Diabaas–tavaliseltüsnapeeneteraline

rohekasmust kivim, mis on magmast

kristalliseerunud maakoore lõhedes.

Tihti on diabaasis silmaga eristata-

vadvalgeplagioklassitulpjadkristallid.

Juhträndkivina tuntud Satakunta oli-

viindiabaason levinudväikestemuna-

katena Lääne-Eestis ning ta on jää

poolttoodudEdela-Soomealadelt.

Gneiss–moondekivim,millesvaheldu-

vad heledad ja tumedad vööndid.

Kivimontekkinudumbes20–30km

sügavusel kõrge temperatuuri juures.

Tume osa koosneb raua- ja magnee-

siumirikastestmineraalidestnaguamfi-

bool, pürokseen, biotiit ning heleda

osa moodustavad alumiiniumi sisal-

davad mineraalid: kaaliumpäevakivi

ja plagioklass ning kvarts. Gneissid

võivad olla tekkinud kas kunagiste

settekivimite või siis magmakivimite

Peamiste Eesti rändkivide lühi-kirjeldus

Graniit – tavaliselt punaka või hal-

lika tooniga magmakivim, mis koos-

nebkvartsist,päevakividest(punase-ja

roosatooniline) ja vilkudest (tavaliselt

tumedate leheliste agregaatidena esi-

nev biotiit). Graniit on tüüpiline maa-

koore ülemise osa kivim. Suur osa

rändkividenaesinevaidgraniiteonaga

tekkinudmaakoorekeskmiseosaüles-

sulamisel ja neid nimetatakse mig-

matiit-graniitideks. Migmatiit-graniit

võibsisaldadakapunasevärvilistmine-

raali granaati ning kivimi tumedamad

osad on materjalist, mis on otsesest

sulamisprotsessist säilinud. Eesti suuri-

madrändkivid–rabakivigraniidid–on

samutigraniidieritüüpe.

Rabakivi e. rabakivigraniit – tava-

liselt punasevärviline graniit, mis on

hästi äratuntav heledavärviliste, kuni

ligi10cmläbimõõdugaovoididejärgi.

Ovoidid koosnevad kesksest punase-

või roosailmelisest kaaliumpäevakivi

kristallidest, mille ümber on moodus-

tunud plagioklassist koosnev ääris.

Viimane on murenenud kivimipinnal

tavaliseltheleningsellisevärvikontrast-

suseabilongirabakivihästiäratuntav.

Mitmed rabakivi tüübid on aga ovoi-

didevabad ning meenutavad esialgsel

pilgul tüüpilistgraniiti. Rabakividpäri-

nevad nii Kagu-Soomest (Viiburi plu-

EESTI RÄNDKIVID 31

baasil. Settekivimitest tekkinud gneis-

sid sisaldavad tihti punakat mineraali

granaati.Sageliongneissidemoodus-

tumise protsess viinud kivimi osalise

ülessulamiseni,millemärgiksongneisis

laiemad heledamad graniitsed soone-

kesed. Sellised soonekesed ongi osa

sulanud materjalist, mis mingil põhju-

sel kivimisse kohale on jäänud. Sellist

gneisi tüüpi võib nimetada migmatii-

diks või migmatiit-gneisiks. Viimased

onüsna tüüpilisedkaEesti rändkivide

hulgas.

Migmatiit – moondekivim, mis on

allunud osalisele ülessulamisele, mille

jälgedeks on tumedate ja heledate

vööndite vaheldumine kivimis. Tume

vöönd koosneb raua- jamagneesiumi

silikaatsetest mineraalidest ja esindab

osalisest ülessulamisest järelejäänud

või puutumata kivimit ning hele osa

esindab graniitse koostisega sulamit.

Migmatiitongisisuliseltpiirikivimkahe

suure kiviperekonna – magmakivimite

ja moondekivimite vahel. Suhteliselt

tüüpilinerändkividehulgas(migmatiit-

gneissid).

Pegmatiit – suurekristalliline (tava-

liselt on kristallide läbimõõt suurem

kui 2 cm) kivim, mis koosneb granii-

diletüüpilistestmineraalidestkaalium-

päevakivist,kvartsist javilkudest.Võib

esineda massiivse kivimirahnuna kuid

enamastisiiskilaiadesoontenamitme-

sugustes gneissides ja graniitides.

Pegmatiit tekib magma kristalliseeru-

mise hilises staadiumis, kus magma

sisaldabpaljugaase.Pegmatiitsedsoo-

nedonEestirändkivideslevinud.

Amfiboliit – moondekivim, mis on

tekkinud kas varasemate magmakivi-

mite(näiteksbasaltjagabro)võitume-

date settekivimite ümberkristallisee-

rumisel suurel rõhul ja temperatuuril

15–25km sügavusel.Kivim sisaldab

amfibooli(tume)japlagioklassi(hele).

Peabsiiskimainima,etlooduseskivimi-

tüübi täpsem määramine vajab koge-

mustjaheadsilma.Mittespetsialistidele

on lihtsamini äratuntavad Läänemere

kvartsporfüürid(telliskivipunane),raba-

kivid(puna-valgedovoidid)jagraniidid

(punakad, suhteliselt ühtlaseteralised

kivimid). Mis puutub moondekivimite

täpsemasse nimetamisse, siis siin on

geoloogidelgi tihti raskusi"sellekõige

täpsema"nimetuseleidmisel.Looduses

ei ole piirid alati selged. Nii võib loo-

dusesõber seista ühe tumedavärvilise

viirulise-joonelise rändkivi ees ja leida

sealt nii gneissi, pegmatiiti ja migma-

tiiti,jasedakõikeühesrahnus.

KIRJANDUST

Donner, J. 1989. Transport distances of Finnish crystalline erratics during the Weichselianglaciation.-GeologicalSurveyofFinland,SpecialPaper7,7–13.

Eklund,O.&Soesoo,A.2007.KristalsedkivimidLõuna-Soomes jaEestis.MTÜGEOGuideBaltoscandia,Tallinn,32lk.

Kirs,J.&Pirrus,E.1998.ErraticbouldersasnaturalmonumentsinEstonia.In:A.Miidel(ed.).ProGeo'97EstoniaProceedings.GeologicalSurveyofEstonia,31–34.

Kumari,A.1979.Kümmesuurematrändrahnu.-EestiLoodus,7,462–465.

Kumari,A.1981.Suurterändrahnudeteinekümme.-EestiLoodus,10,670–676.

Mäss, V. 2000. Hiidrahn Soome lahe väraval.- Eesti Maaparandajate Selts, Toimetised, 4,84–85.

Pirrus,E.1996.Suuredrändrahnudakvatooriumigeoloogiauurimisel.-EestiGeoloogiaSeltsiBülletään,2,42–45.

Pirrus, E. 2003. Eesti Ürglooduse Raamat – geoloogiliste loodusmälestiste üleriigiline and-mebaas. Rmt.: E. Pirrus (toim.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tartu – Tallinn,7–18.

Pirrus,E.3003.Hiidrahnudloodusmälestisena.Rmt.:E.Pirrus(toim.).Elutaloodusmälestisteuuriminejakaitse.Tartu–Tallinn,75–88.

Raukas,A.1963.Juhtkivimite levikviimasemandrijäätumisemoreenidesEestiNSV-s.-EestiNSVTeadusteAkadeemiaToimetised.Füüsika–matemaatikajatehnikateadusteseeria,12,2,198–211(venekeeles).

Raukas,A.1978.PleistotseenisettedEestiNSV-s.Tallinn,310lk.(venekeeles).

Raukas,A.1988.Eestimaaviimastelaastamiljonitel.Tallinn,280lk.

Raukas,A.1995.Estonia–a landofbigbouldersandrafts. -QuaestionesGeographicae,Specialissue,4,247–253.

Saarinen,V.-P.1986.Glacialtransportdistancedistributionsofsurfaceboulders inFinland.-GeologicalSurveyofFinland,Bulletin338,57lk.

Suuroja,K.&Suuroja,M.2006.Eesti100rändrahnu.Tallinn,109lk.

Svendsen,J.Ietal.2004.LateQuaternaryicesheethistoryofnorthernEurasia.-QuaternaryScienceReviews23(2004),1229–1271.

Viiding, H. 1955. Eesti NSV rändkivide petrograafiast.- Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat1955.Tallinn,377–389.

Viiding,H.1957.Rändrahnudloodusmälestistena.LoodusuurijateSeltsiAastaraamat1957.Tallinn,169-182.

Viiding, H. 1976. Andmete kogumisest Eesti suurte rändrahnude kohta. Rmt.: H. Viiding(toim.).EestiNSVmaapõuekaitsest.Tallinn,148–161.

Viiding,H.1984.Eestimineraalidjakivimid.Tallinn,248lk.

Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Abiks loodusvaatlejale nr. 86.Tartu,104lk.

Punane kvartsporfüür

Graniit

Migmatiit

Pegmatiit

Rabakivi

Migmatiidistunud gneiss

ISBN978-9985-9867-3-8