Document in Document1 - Tallinn

EEB Projekt OÜ Tel.: 6550348 Äriregistri kood 12450352 Akadeemia tee 20 Faks: 6381050 Arvelduskonto 221057179802

12611 Tallinn E-post: [email protected] Swedbank

P R O J E K TP R O J E K TP R O J E K TP R O J E K TP R O J E K TP R O J E K TP R O J E K TP R O J E K T EEEE E B E B E B E B P R O J E K T O P R O J E K T O P R O J E K T O P R O J E K T O ÜÜÜÜ

EEB Projekt OÜ MTR NR EPE000837, EEK000968, EEP002659 Muinsuskaitse tegevusluba E 729/2013

Töö nr: 058-13E

Tellija: Riigi Kinnisvara AS

registrikood 10788733 Lasnamäe 2, Tallinn 11412

LUISE 1//3, TALLINN

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS

Ehitusinsener: Maari Idnurm Volitatud ehitusinsener V

Muinsuskaitse tegevusluba VS 225/2005

TALLINN – 31.jaanuar 2014

Töö 058-13E. Luise 1//3, Tallinn Ehituskonstruktsioonide ekspertiis EEB Projekt OÜ. 31.01.2014 Ehitusinsener M.Idnurm

Lk 2 / 38

SISUKORD

SISUKORD ..............................................................................................................................................2 1 EKSPERTIISI TEOSTAJA .............................................................................................................3 2 ÜLDOSA .........................................................................................................................................4 3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS .........................................................................7

3.1 HOONE ÜLDISELOOMUSTUS JA TEHNILISED NÄITAJAD ...........................................7 3.1.1 Ehitus-ajalooline ülevaade ................................................................................................7 3.1.2 Kassisaba miljööväärtuslik hoonestusala .........................................................................8 3.1.3 Hoone tehnilised näitajad .................................................................................................9

3.2 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) ...................................................................10 3.2.1 VUNDAMENDID JA KELDRISEINAD ......................................................................10

3.2.1.1 Ehitusgeoloogilised ja vundamendi uuringud. OÜ REI Geotehnika 2014 .............10 3.2.1.2 Varasemalt teostatud vundamentide ja vajumiste uuringud ...................................11 3.2.1.3 Vundamentide ja keldriseinte seisukorra kirjeldus. Ümberehitused ......................13 3.2.1.4 Vundamentide kandevõime ....................................................................................13 3.2.1.5 Vundamendi ekspertiisi kokkuvõte ........................................................................14

3.2.2 KANDESEINAD ...........................................................................................................16 3.2.2.1 Kandeseinte kirjeldus ja seisukord. Varasemad ümberehitused .............................16 3.2.2.2 Müüritise kandevõime ............................................................................................16 3.2.2.3 Kandeseinte ekspertiisi kokkuvõte .........................................................................19

3.2.3 VAHELAED ..................................................................................................................20 3.2.3.1 Vahelagede kirjeldus ..............................................................................................20 3.2.3.1.1 Õppehoone ...........................................................................................................20 3.2.3.1.2 Võimla ..................................................................................................................21 3.2.3.2 Vahelagede kandevõime .........................................................................................21 3.2.3.2.1 Õppeklasside ja koridori vahelagede kandevõime ...............................................21 3.2.3.2.2 Kontoriruumide vahelagede kandevõime .............................................................23 3.2.3.2.3 Aula vahelae kandevõime ....................................................................................23 3.2.3.2.4 Võimla abi- ja pesuruumide põrandate kandevõime ............................................23 3.2.3.2.5 Pööningu põrandate kandevõime .........................................................................24 3.2.3.3 Vahelagede ehitustehniline seisukord. Kokkuvõte .................................................25

3.2.4 KATUS ...........................................................................................................................26 3.2.4.1 Katusekonstruktsioonide kirjeldus ja seisukord .....................................................26 3.2.4.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime ....................................................................27

4 KOKKUVÕTE ..............................................................................................................................30 5 JOONISED ....................................................................................................................................32 6 LISAD ...........................................................................................................................................33 7 ARHIIVIST JOONISED JA UURIMISTÖÖDE ARUANDED ...................................................38


Lk 3 / 38

1 EKSPERTIISI TEOSTAJA

Ettevõtja andmed

Nimi: EEB Projekt OÜ

Registrikood: 12450352

Registreeringu number: EEK000968 Registreerimise kuupäev: 12.04.2013

Valdkond: Ehitus Tegevusala: Ehitiste ekspertiiside tegemine/EMTAK

Registreeringu õigsus on ettevõtja poolt kinnitatud 22.01.2014

Tegevusala täpne liigitus:

konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis

Vastutavad spetsialistid:

Nimi Kontakt

1. Maari Idnurm tel 53480200, [email protected]

2. Siim Randmäe tel 56669345, [email protected]

3. Jaanus Luhaäär tel 56258110, [email protected]

4. Mariliis Maasik tel 6381050, [email protected]

Maari Idnurm Projektijuht, ehitusinsener

Kandekonstruktsioonide ekspertiis Volitatud ehitusinsener V Jaanus Luhaäär Ehitusinsener Alvar Kuusmik Tehnik


Lk 4 / 38

2 ÜLDOSA

2.1. Ekspertiisi objekt: - Luise 1//3, Tallinn 2.2. Ekspertiisi tellija: - Riigi Kinnisvara AS

2.3. Eesmärk:

• Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse ning lammutamise osas.

• Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest:

o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed;

o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust);

o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse

maa-aluseid rajatisi; o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa.

2.4. Ekspertiisi tegemise aeg- 19.12.2013 hoone esmane ülevaatus

Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Tiit Lõhmus, Kaitsepolitseiamet

03.01.2014 hoone ülevaatus, avamiste asukohtade määramine Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Tiit Lõhmus, Kaitsepolitseiamet Riho Enni, REI Geotehnika OÜ osakonnajuhataja

07.01.2014 ekspertiis (seinakonstruktsioonid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 08.01.2014 ekspertiis (seinakonstruktsioonid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 14.01.2014 ekspertiis (vahelaed) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 15.01.2014 ekspertiis (katused) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 20.01.2014 ekspertiis (mõõtmised) Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik


Lk 5 / 38

23.01.2014 ekspertiis (fermid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Jaanus Luhaäär, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik

2.5. Ekspertiisis juhindutakse: 1. Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 2. Ehitise ekspertiisi tegemise kord. Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus. Vastu

võetud 20.02.2012 nr 15 2.6. Ekspertiisi lähtedokumentatsioon

/1/ ГИСП. Merekooli tööprojekt, 1947, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /2/ Projekt 8-klassilise kooli hoone kohta Luise tn. nr. 1a, 1928, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /3/ Tallinna Arhitektuur-ehitustehnikumi juurdeehitatav võimla Luise tn. 1-a, Tallinn. Tööprojekt, 1950, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /4/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Endla tn. 4 katlamaja õlihoidla reostus. Köide I – uurimistööd (Töö nr T-1061-73), Tallinn, 1973, Maa-ameti arhiiv [7975] /5/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a Tallinna Kalatööstuslik Merekool. Köide I – uurimistööd (Töö nr. T-901-74), Tallinn, 1974, Maa-ameti arhiiv [8989] /6/ Kommunaalprojekt. Tallinnas, Luise tn. 1-a asuva Tallinna Kalatööstusliku Merekooli aula ja võimla fermide tugevdamise kap. remondi tehniline tööprojekt. Konstruktiivne osa (Töö nr T-822-73; T-823-73), Tallinn, 1974, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /7/ Kommunaalprojekt. Uurimistööde aruanne ja lähteandmed Tallinnas, Luise tn. 1a ja Gagarini pst. 3 hoonete kohta kapitaalremondi tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks. (Töö nr T-822-73; T-823-73), Tallinn, 1973, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /8/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a Kalatööstusliku Merekooli hoone vajumisvaatlus (Töö nr T-712-83), Tallinn, 1983, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /9/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a. Hoone ehitusgeoloogiliste uurimiste ja vajumisvaatluste ehituslik analüüs (Töö nr T-901-74), Tallinn, 1976, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /10/ Kommunaalprojekt. Uurimistööde aruanne Tallinnas, Luise 1a asuva hoone tehnilise seisukorra kohta (Töö nr T-712-83), Tallinn, 1986, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2 4-1 5136] /11/ Kommunaalprojekt. Vundamendi šurfide joonised (Töö nr. T-167-63), Eesti Riigiarhiiv /12/ Kommunaalprojekt. Katuse kandekonstruktsioonide inventariseerimisejoonised (Töö nr T-822-73; 823-73), 1973 /13/ ГИСП. Luise 1 rekonstrueerimise eskiisprojekt, 1947, Eesti Riigiarhiiv /14/ ENSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium. Riiklik Ehituste Projekteerimise Instituut. Tallinn, Luise tän. 1 endise koolimaja taastamise ja rekonstrueerimise projekt. Finants-eelarvelised kaalutlused, 1947, Eesti Riigiarhiiv [ERA_14_4-2_25] /15/ Koolihoone inventariseerimisjoonised, 1949, Tallinna Linnaarhiiv [TLA_R_413_5_7445] /16/ Spordihoone inventariseerimisjoonised, Tallinna Linnaarhiiv [TLA_R_413_7445] /17/ Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. Luise tn.1A õppekorpuse II ja III korruse akna silluste tugevdamine (Töö nr 18-97), Tallinn, 1997 /18/ Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ, Luise tn.1A õppekorpuse vahelagede kandevõime ekspertiis (Töö nr13-98), Tallinn, 1998


Lk 6 / 38

/19/ Ehituskonstruktsioonide tugevdamine OÜ, Eksperthinnang Luise tn. 1A ja Endla tn.2 hoonete konstruktsioonide seisukorra kohta (Töö nr 24-2003), Tallinn, 2003 /20/ Linnaruumi OÜ. Endla tn2, Toompuiestee 3, Luise 1//3 kinnistute detailplaneering. Eskiis, Tallinn, 2013 /21/ A GEO OÜ. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr. 12048 /22/ OÜ REI Geotehnika OÜ. Hoone Luise tn.1/3 vundamentide uuringu aruanne. Tallinn jaanuar 2014

2.7. Kasutatud kirjandus

/22/ M.Kalm, eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn 2001

2.8. Kasutatud mõõteseadmed MÕÕTERIISTAD Standarditele vastavus 1 FLUKE 971 õhuniiskuse/ temp mõõtja CE; CSA; EN61326-1

2 Mõõdulint 8m

3 CST Berger joonlaser

4 Vesilood 1m

5 HILTI puur

6 Endoskoop "AXIO" AX-B250 (No10070079)

7 HILTI PS20 metalliotsija


Lk 7 / 38

3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS

Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli: • Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse ning lammutamise osas. • Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest:

o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi; o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa.

3.1 HOONE ÜLDISELOOMUSTUS JA TEHNILISED NÄITAJAD

3.1.1 Ehitus-ajalooline ülevaade

Luise tn.1, Tallinn krundile ehitati 1928.aastal arhitekt E.Jacoby projekti kohaselt Tallinna Saksa Reaalgümnaasium [Kalm, lk.129]. Sõjas said hooned oluliselt kannatada ja rekonstrueerimisel otsustati säilitada esialgsest mahust ainult välisseinad. Государственный Институт Строительного Проектирования poolt 1948.aastal koostatud rekonstrueerimisprojekti [1] kohaselt muudeti hoone välisilmet oluliselt ja ehitati üks korrus olemasolevale mahule peale. Hoonele rajati kõrged viilkatused ja laiad karniisid, samuti muudeti osaliselt akende jaotust ja peasissepääsu lahendust. Hoone sisehoovi poolne sein oli ettenähtud terves osas asendada.

Foto 1. Tallinna Saksa Reaalgümnaasium, valmimisjärgne foto Foto 2. Ekspertiisi käigus tehtud foto, jaanuar 2014

(M.Kalm Eesti 20.sajandi arhitektuur lk.129)

Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarvet ei muudetud, hoone on olnud kuni viimase ajani kasutuses õppehoonena. Kõrvalkrundile, Luise 3, projekteeriti 1950-52.aastatel võimla koos abi- ja riietusruumidega. Võimla arhitektuurses välisilmes jäljendati rekonstrueeritud koolihoonet. Tänavapoolne hoone on kahekordne


Lk 8 / 38

ja hoovi pool paiknev võimla ühekordne. Hoonete projektdokumentatsioonid on säilinud. Hooned paiknevad hetkel Kaitsepoltseiameti territooriumil. Tulevikus on soov hooneid kasutada Kaitsepolitseiameti ruumidena, millele kehtivad täiendavad nõuded turvalisusele.

3.1.2 Kassisaba miljööväärtuslik hoonestusala

Luise 1//3 õppehooned jäävad Kassisaba miljööväärtuslikku piirkonda ja on inventeerimisel hinnatud linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslikuks ning säilitamist väärivaks kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Võimla on hinnatud väärtuslikuks hooneks, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone [Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsuse nr 78 LISA 1].

Joonis 1. Kassisaba miljööväärtuslik piirkond. Detail kaardist. http://www.tallinn.ee/

Väljavõte Tallinna Linnavolikogu otsusest nr.78 16.aprill 2009 Lisa 1 4.9 Hoonete kaitse- ja kasutamistingimused

4.9.1 Kultuurimälestised kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele vastavalt muinsuskaitseseadusele.

4.9.2 Väga väärtuslikud, väärtuslikud, miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele ja

restaureerimisele või remontimisele.

...

4.9.4 Väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel säilitada hoone mahud,

fassaadijaotus ja räästajoon. Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus.

Erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse

olemasolevast katusekaldest ja kõrvalseisvatest hoonetest lähtuvalt. Väga väärtuslikel hoonetel ei ole

katuseharja tõstmine lubatud. Katuseakende või -uukide väljaehitamine lahendatakse igal konkreetsel

juhul projekteerimistingimustega ja/või projektiga, kusjuures uukide lisamine on üldjuhul lubatav

hoovi poole. Hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal

üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas väljakujunenud ehitusliku olukorraga.


Lk 9 / 38

3.1.3 Hoone tehnilised näitajad

Hoonete olulisemad tehnilised näitajad Ehitisregistri (http://www.ehr.ee/, seisuga 16.01.2014) kohaselt on alljärgnevad: a) Õppehoone koos aulaga Üldandmed

Ehitisregistri kood 101026175

Ehitise nimetus õppehoone

Ehitise staatus Kasutusel

Ehitise aadress

Aadress

Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Luise tn 1


Kasutamise otstarve

Kutseõppeasutuse õppehoone

Omandi vorm

Omandi liik kinnisasi

Ehitise üldised olulised tehnilised andmed

Ehitisealune pind (m 2) 1041

Suletud netopind (m2) 4164

Minimaalne korruste arv 3

Maksimaalne korruste arv 3

Maht (m3) 14663

b) Võimla

Ehitisregistri kood 101026176

Ehitise nimetus võimla

Ehitise staatus Kasutusel

Ehitise aadress

Aadress



Kasutamise otstarve

Spordihall, võimla (kohtadega pealtvaatajatele) (kasutamise otstarvete loetelu muutunud 01.01.2013)

Omandi vorm

Omandi liik kinnisasi

Ehitise üldised olulised tehnilised andmed

Ehitisealune pind (m 2) 670

Suletud netopind (m2) 850

Minimaalne korruste arv 2

Maksimaalne korruste arv 2

Maht (m3) 3720

Praegusel hetkel seisavad hooned kasutuseta. Hooneid ei köeta.


Lk 10 / 38

3.2 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID)

3.2.1 VUNDAMENDID JA KELDRISEINAD

3.2.1.1 Ehitusgeoloogilised ja vundamendi uuringud. OÜ REI Geotehnika 2014

Vundamentide ja keldriseinte ekspertiisiks telliti ehitusgeoloogilised uuringud koos vundamentide avamisega firmalt OÜ REI Geotehnika, töö nr.3379-14 (vt. Lisa 2). Vundamendid avati nii õppehoone kui võimla osas. Uuringute käigus tehti vundamendi šurfid seitsmes erinevas asukohas. Ehitusgeoloogiliste uuringute kohaselt on õppehoone vundamendid laotud lubjakivist lubimördil, vundamendi müüritise seisukord on väga hea. Vundamendi müüritise laotis on korrapärane, kivid on terved ja vuugid mördiga täidetud. Õppehoone vundamendid on rajatud kandvale pinnasekihile, milleks on bituminoosne argiliit või liivakivi. Pinnasevesi välitööde tegemise ajal, 14. ja 15.01.2014.a. oli 0,22...1,15 m sügavusel keldri põrandast, absoluutkõrgusel 17,52...18,25 m. Uurimispiirkond jääb aluspõhjalise kõviku lõunanõlvale, mis on pinnasevee väljavoolualaks. Ühtne pinnaseveekihind esineb siin liivakivis, mille lamamveepidemeks on enam kui 15 m sügavusel lasuv sinisavi. Pinnakattes esineb ebaühtlase veeläbilaskvusega täitepinnas, mis lasub kohati praktiliselt vett läbilaskmatul argilliidil, mistõttu selle pinnale võib tekkida saju ja sulaperioodidel ülaveeläätsi. Ülaveena võib tõlgendada ka šurfides VA1...VA5 fikseeritud veetaset. Kevadise lumesulamise ajal võib veetase tõusta keldri põranda tasemele.[22, lk.4] Tabelis nr.1 on toodud vundamentide taldmike alumised kõrgusmärgid ja pinnaseveetase [22, lk.8]

Tabel nr.1

Uuringukohtade andmed

ja veetase

Vundamentide avamisel selgus, et šurfi VA3 osas on siseruumides põrandaalune pinnas reostunud mõningal määral masuudiga [22, lk.3] Pinnase geotehnilised näitajad on toodud tabelis nr 2 [22, lk. 7]

Tabel nr.2. Pinnaste normatiivsed ehitusgeoloogilised näitajad


Lk 11 / 38

3.2.1.2 Varasemalt teostatud vundamentide ja vajumiste uuringud

Luise 1/3, Tallinn õppekorpuse hoonete seintesse tekkinud pragude põhjuste väljaselgitamiseks on tehtud juba varasemalt mitmeid geoloogilisi ja ehitustehnilisi uuringuid. Samuti teostati Luise 1/3 ja temaga külgneva hoone, Endla tn2, vajumisvaatlusi kümne aasta jooksul- aastatel 1975 kuni 1985.

Uuringute aruannete koopiad on Riigiarhiivis. Ekspertiisile on lisatud digitaalselt osalised fotokoopiad, kaustas „Ekspertiisi lähtedokumentatsioon“.

Alljärgnevalt lühike kokkuvõte teostatud uuringutest.

a) Õppehoone vundamendid Luise 1/3 õppehoone vajumisvaatlusi teostati kümne aasta jooksul seintele paigaldatud reeperite nr.34-41 põhjal. Õppekorpuse kontoriruumide (õpetajate tubade) ploki üks sein toetub naaberhoone Endla tn.2 välisseinale. Endla tn. 2 hoone vajumeid mõõdeti reeperitega nr.31-33 (vt. tabel nr.3 ja nr.4)

Tabel nr.3. Reeperite vajumiste tabel (mõõtmistulemused on millimeetrites)

Vajumite graafikult on näha, et kõige suurem vajumite erisus on reeperite nr.33 ja 34 vahel. Luise tänava õppehoonete kontoriploki vundamendid on toetatud liivakivile, mis on praktiliselt kokkusurumatu pinnas (reeperid 34-37). Endla tn. 2 hoone vundamendid on rajatud saviliiva ja diktüoneemakildi kihtidele [5]. Kuigi diktonüeemakildi puhul on tegemist praktiliselt kaljupinnasega, siiski võib krundil teostatud erinevate uuringute põhjal väita, et diktüoneemakihi paksus võib olla kohati isegi alla meetri ja antud kihi ning allpool paikneva liivakivi vahel võib olla kuni pool meetrit tolmliiva [4].

Kuna Luise tänava hoonele ehitati peale kolmas korrus, mis toetati ühes osas Endla tn.2 hoone seinale ja varasemad puitlaed asendati terastaladel raudbetoonist vahelagedega, siis hoonete erinevad vajumid on toonud kaasa pragude arenemise Luise tänava õppehoone välisseinas. Endla tn.2 hoone vundamendid vajuvad rohkem (osaliselt toetatud kokkusurutavale pinnasele) ja haaravad kaasa seinte peale ehitatud Luise tn.1 õppehoone kolmanda korruse välisseinu ja otsaviilu. Vajumiste tõttu on otsaviil pöördunud ja akendega nõrgestatud seinaosas on tekkinud läbivad praod. Praod on laiemad räästa osas ja sumbuvad esimesel korrusel. Keldriseintes pragusi ei esinenud. Seina on korduvalt remonditud, pragusi on suletud ja tugevdatud. Pragude jätkuv arenemine näitab, et vajumised ei ole praeguseni lõppenud. Sellele juhitakse tähelepanu ka 2003.aastal tehtud ekspertiisis [19].


Lk 12 / 38

Prao laiuseks pööningult mõõdeti ~15cm. Samasugused tulemused mõõdeti 1998.aasta ekspertiisi käigus [18]. Varasemalt aastal 1986 väljast mõõdeti samas kohas prao laiuseks 10cm [10] ja aastal 1973 pööningul 5cm [12].

Tabel nr.4. Reeperite vajumise graafik

b) Võimla vundamendid Võimla osa on ehitatud hiljem, aastatel 1951 ja 1952. Võimla vundamendid on projekteeritud ja ehitatud madalvundamentidena, hoonel kelder puudub. Vundamendi seinad on laotud paekividest lubimördil. Projektis oli ettenähtud taldmikud rajada põrandast ~1,95m sügavusele.

Varasemalt ja käesoleva ekspertiisiga koos on võimla vundamente avatud neljast erinevast punktist. Hoone tagumine, Endla tänava poolne, sein toetub liivale ja täitepinnasele [11]. Luise tänava esiküljel on vundamendid toetatud murenenud liivakivile, aga võimla abiruumide ja saali vahesein täitepinnasele [22, VA6 ja VA7]. Seintes esinevad praod vajumite erisuste tõttu.

b) Pinnase reostus reostus ja radoon Luise 1//3 sisehoovis paiknesid katlamaja masuudimahutid. 1973.aastal teostas „Kommunaalprojekt“ katlamaja mahutitite õlireostuse taseme ja ulatuse määramiseks. Suuliste ütluste kohaselt on reostunud pinnas sisehoovist eemaldatud.

2014.aasta jaanuaris välitöödel vundamente avades tuvastati, et soojussõlme põranda alune pinnas ja süvendisse valguv pinnasevesi on masuudine [22, punkt 2]. Soovitavalt tuleks enne rekonstrueerimistööde planeerimist teostada täiendavad uuringud pinnasereostuse ulatuse ja taseme määramiseks. Reostunud pinnas tuleb eemaldada.

Vundamentide ja pinnaseuuringute kohaselt paikneb hoonestus piirkonnas, kus avaneb diktüoneemakilt [vt 4; 5; 22] Keldripõranda projekteerimisel diktüoneemakildale tuleb arvestada, et diktüoneemakilt on teataval määral radioaktiivne pinnas, eeskätt radioaktiivse gaasi radooni eraldumise tõttu. Seega tuleb keldri renoveerimisel ette näha konstruktsioonilahendused, vältimaks radooni kui inimesele ohtliku radioaktiivse gaasi siseruumidesse tungimist ja kogunemist (EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”) või tellida radoonisisalduse kontrollmõõtmised objektil (N: OÜ-st Eesti Geoloogiakeskus) [22, punkt 4].


Lk 13 / 38

3.2.1.3 Vundamentide ja keldriseinte seisukorra kirjeldus. Ümberehitused

Õppehoone keldrisse olid 1928. aasta projekti järgi [2] planeeritud elu- ja abiruumid ning ruume kasutati ka käesoleval sajandil (keldris paiknesid söökla ja abi- ning tehnoruumid). Tänava- ja hoovipoolses seinas on keldriosas aknad. Keldrid olid rajatud aula osas Kaarli kiriku poolsesse otsa ja õppekorpuse osas kogu hoone ulatuses. Õppehoone rajati vastu Endla tn.2 olemasolevat hoonet nii, et osaliselt jäi Endla tänava hoone välissein ühiseks vaheseinaks. Peale sõda, hoone rekonstrueerimise ja laiendamise käigus, likvideeriti aula alune osaline kelder ja Endla tänava hoonega külgnev keldriosa kangialuse alt. Samuti muudeti kohati keldri plaanilist lahendust ja avade paiknemisi [1 ja 2]. Hoone keldriseinad ja vundament on laotud lubjakivist lubimördil, vuugid on täidetud. Vundamendid on alt laieneva taldmikuga. Maapind langeb piki Luise tänavat. Keldri põrandad paiknevad seetõttu astmeliselt, järgides enam-vähem liivakivi lasumist. Luise tänavaga külgneva õppehoone vundamentide alla on valatud kohati betoonist alus. Pinnaseveetase ulatus õppehoone kõikides šurfides vundamendi taldmikust kõrgemale. Keldriseinad, -taldmikud ja –põrand on hüdroisoleerimata. Antud põhjusel on keldriseinad ja -ruumid liigniisked ning seinte alumises osas esineb krohvikahjustusi. Kevadise lumesulamise ajal võib veetase tõusta keldri põranda tasemele [22].

3.2.1.4 Vundamentide kandevõime

a) Õppehoone Luise 1//3 hoone vundamendid toetuvad uuringute kohaselt liivakivile. Geoloogilise aruande kohaselt võib arvestada liivakivi kandevõime normväärtuseks rohkem kui 1000kPa ehk tegemist on praktiliselt kaljupinnasega. Vajumisvaatlused on näidanud, et õppehoone osas praktiliselt vajumeid ei toimunud, välja arvatud aula osas. Aula seintel vajumeid aastatel 1975-1976 ei tuvastatud. Hilisemad mõõtmised aastal 1986 näitasid seinte vajumeiks kuni 10,2mm (telliseintel lubatud vajumid RIL 121-1988 järgi on 40...80mm). Kuna hoone asub ehitusgeoloogiliselt keerulisel alal, siis võib arvata, et kohati võib esineda nõrgema pinnasega täitunud lohke [5] Koolimajana kasutamisel on normatiivsed koormused kandeseinte alla jäänud vahemikku 140 kuni 215kN/m (varasema uuringu kohaselt antud koormuseks kuni 200kN/m). Arvestades, et taldmike laiused on 0,9 kuni 1,1m, siis surve taldmiku all jääb alla 250 kN/m². Kasuskoormuse 7kN/m², raudbetoonvahelagede ja pööningukorruse väljaehitamisel suureneksid koormused keskmisele kandeseinale 215kN/m-lt 355kN/-le ehk ligikaudu 60%. Surve taldmiku all jääks aga jätkuvalt lubatud piiridesse, ehk alla 400kN/m².

� Vundamentide kandevõime on hetkel piisav � Ehitusgeoloogilistele uuringutele tuginedes oleks võimalik koormusi, vundamentide

kandevõimest lähtudes, oluliselt tõsta [22, punkt 4]. � Endla tänava poolse sisehoovi välisseinad toetuvad õppehoone osas liivakivile. Hoone

vundamendi lähedale või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt on maa-aluste rajatiste ehitamine võimalik nii, et olemasolevat hoonet ei kahjustata.

� Hoone rekonstrueerimisel, vahelagede asendamisel (tugevdamisel) ja koormuste olulisel suurendamisel tuleks eelnevalt teostada täiendavad ehitusgeoloogilised uuringud, et täpsustada hoonestatud alal pinnasekihtide lasumine ja paksused. Ekspertiisi käigus teostati ainult eeluuringud üldhinnangu saamiseks.


Lk 14 / 38

b) Õppehoone Endla tänava poolne sein 1965. aastal [5] on uuritud Endla tn.2 vundamente vahetult Luise 1//3 külgneva hoone keldrist. Vundamentide avamisel on tuvastatud, et taldmikud on toetatud kergesti kokkusurutavale saviliiva kihile. Samuti toetavad vajumisvaatlused väidet, et Endla tn.2 hoone vundamendid on rajatud nõrgematele pinnastele (vajumid kuni 20mm). Vajumid jäävad lubatud piiridesse, kuid kuna kõrvalolev hoone on rajatud praktiliselt kaljupinnasele ja samas ülemises osas toetatud Endla tn.2 hoone välisseinale, siis vajumite erisused on põhjustanud seinte olulist pragunemist ja kaldumist.

� Endla tn.2 hoone vundamentidele täiendavate koormuste lisamine tooks kaasa täiendavaid vajumeid ja põhjustaksid Luise 1//3 osas avariilise seisukorra.

Joonis 1. Endla tn. Vundament [5]

c) Võimla Võimla vundamendid on rajatud paekivist lintvundamendile. Geoloogiliste uuringute järgi on taldmikud toetatud kohati täitepinnasele, kohati murenenud liivakivile. Vajumiste erisuste tõttu on seintesse tekkinud praod. Täitepinnas taldmike all on aja jooksul tihenenud.

� Võimla vundamentide täiendav koormamine ei ole soovitatav. � Ümberehituste ja saali lammutamisel arvestada keskmise vaheseina vundamentide

tugevdamise vajadusega.

3.2.1.5 Vundamendi ekspertiisi kokkuvõte Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli:

• Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas ning lammutamise osas. a) Õppehoone Vundamentide ehitustehniline seisukord on väga hea. Keldriseinad ja vundamendid on õppehoone osas laotud paekivist lubimördil, vuugid on täis. Pragusi vundamentides ja keldriseintes ei esine. Vundamendid on toetatud liivakivile, mille kandevõime on väga hea. Keldriruumide kasutamist piiravad kõrge pinnaseveetase ja aluskihtides radoonisisaldusega pinnaste esinemine. Samuti keldriruumide aluspinnase mõningane reostus (reostuse ulatus ja määr tuleb edasiste uuringute käigus täpsemalt välja selgitada).

b) Endla tn.2 hoone vundament, millele toetub alates teisest korrusest Luise tn. 1 välissein Vundament toetud saviliivale. Kihi paksus ei ole suur ja vajumid on hakanud sumbuma. Vundamendis pragusi ei esine. Soovitavalt võiks kaaluda antud osas vundamendi tugevdamist mikrovaiadega. c) Aula vundamendid Aula vundamente antud ekspertiisi raames ei uuritud, sest esimesele korrusele juurdepääs puudus ja perimeetril takistasid vundamentide avamisi trassid ning kasutuses olevad sõiduteed. Visuaalsele vaatlusele ja varasemalt teostatud uuringutele tuginendes, võib väita, et vundamente on võimalik ja mõistlik säilitada.


Lk 15 / 38

Õppehoone vundamente on võimalik ja mõistlik säilitada. Lammutamine ei oleks põhjendatav. Hoone rekonstrueerimise käigus tuleks teostada alljärgnevaid töid:

- Reostunud pinnas tuleks asendada. - Pinnaseveetaset tuleks alandada ehk rajada ümber hoone drenaaž ja sadeveekanalisatsioon.

Rajada keldri välisseintele vertikaalne hüdroisolatsioon, et takistada müüritise niiskumist sadeveest tingitud nõrgvee toimel.

- Vertikaalplaneerimisega tagada, et vihmavesi ja sadeveerennidest kogutud vesi oleks juhitud kaldega hoonest eemale.

- Kuna vundamentidel puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, siis kapillaarjõudude toimel liikuv niiskus tekitab seintest välja kuivamisel krohvikahjustusi. Horisontaalse hüdroisolatsiooni rajamine ei ole majanduslikult mõistlik, pigem tuleks keldrisse planeerida abi- või tehnilised ruumid.

- Keldri õhuniiskuse ja radoonitaseme vähendamiseks tagada ruumide õhuvahetus (näha ette ventilatsioon). Vajadusel ventileerida ka põrandate alune pinnas (väga kõrge radoonisisladuse korral)

d) Võimla vundamendid Võimla on rajatud ilma keldrita madalvundamendile ja kohati täitepinnasele. Vundamentide üldist ehitustehnilist seisukorda võib siiski lugeda praegusel hetkel heaks. Saali lammutamisel (detailplaneeringu eskiisi kohaselt) tuleb tugevdada saali ja abiruumide vahelist seina mikrovaiadega.


a) Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed;

- Õppehoonetes koormuste suurendamine vundamendi kandevõimest lähtuvalt on võimalik - Võimla osas koormuste suurendamine vundamentidele ei ole võimalik. Vundamendid vajaksid tugevdamist

b) Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust);

- Õppehoone välisseinu on võimalik laiendada sissepoole, sest keldriseinad on esimese korruse seintest laiemad - Võimla osas välisseina paksuse suurendamine ei ole olemasolevate seinte säilitamisel võimalik ilma kapitaalse ümberiehituseta.

c) Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); - Õppehoone osas on koormuste suurendamine vundamendi kandevõimest lähtuvalt võimalik - Võimla osas ei ole koormuste lisamine ilma vundamente täiendavalt tugevdamata soovitatav

d) Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi;

- Õppehoone vundamentide lähedale või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt on võimalik rajada maa-aluseid rajatisi - Võimla kõrval vundamentide taldmikest allapoole süvendamine on raskendatud, sest kohati toetuvad taldmikud täitepinnasele


Lk 16 / 38

e) Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa - Endla tn.2 hoone sein ja vundamendid, mis külgnevad Luise 1//3 hoonestusega, on hoonetel ühised. Endla tn.2 hoonet ei ole võimalik täielikult lammutada- säilitada tuleks Luise tänava hoone ühisosana olev sein koos vundamentidega. Endla tänava hoone vundamendid toetuvad osaliselt saviliivsetele pinnasekihtidele. Vajumite erisuste ja lahkvajumite vältimiseks tuleks säilitatavat vundamenti tugevdada mikrovaiadega vms.

3.2.2 KANDESEINAD

3.2.2.1 Kandeseinte kirjeldus ja seisukord. Varasemad ümberehitused Õppehoone kandeseinteks on tellisseinad, võimla abihoone seinad on Popovi seinad (silikaattelliste vahel on urbne täide). Visuaalsel vaatlusel esineb seintes erineva laiuse ja sügavusega pragusi. Üldine tehniline seisukord on siiski hea, sest hoone on olnud pidevas kasutuses. Seinad on krohvitud, katuse seisukord hea ja seetõttu esineb seintel ainult lokaalseid niiskus- ja/või külmakahjustusi. Õppehoone osas on alumised korrused suuremas osas rajatud 1928.aastal. Peale sõda, 1947.aastal, ehitati hoone oluliselt ümber [vt. 1 ja 2]. Esialgsed seinad olid savitellistest, peale- ja ümberehituse osa rajati silikaattellistest. Suuremas osas on seinte pragunemise tinginud ümberehituse halb kvaliteet, lahenduste valikud ja erinevatel aegadel laotud seinte liitumised. Ekspertiisi käigus avati seinakonstruktsioonid 26-st erinevast kohast. Konstruktsioonide avamiste tulemused on esitatud Lisas 4- šurfikaartidel. Üldmulje avamistel oli halb- ümberehitused on teostatud lohakalt ja ebakvaliteetselt. Müüritise vuugid on erineva paksusega, kohati tühjad ja kivid paiknevad lahtiselt, seintes esineb väiksemaid tühimikke, kasutatud on katkisi telliseid jms. Laiemad praod esinevad Endla tn.2 hoonega külgnevas osas ja aula seinas. Pragude asukohad ja ligikaudsed laiused on esitatud ekspertiisi lisatud joonistel. Esialgne kahekordne keldriga õppehoone ehitati vastu Endla tn.2 välisseina. Peale sõda ehitatud kolmas korrus ja kõrge viil toetati Endla tänava välisseinale. Koormuste juurdekasv põhjustas Endla tn.2 vundamentide vajumise. Vajumite erisused, seinaosade vahel seotiste puudumine ja akende näol nõrgestatud seinaosade esinemine on põhjustanud seina pragunemist. Otsaviil koos kolmanda korruse välisseinaga on kaldunud Endla tänava hoone suunas. Aula ja õppehoone vahelises sein on samuti pragunenud. Ekspertiisi ja projekti kohaselt on pealeehituse käigus nähtavasti säilitatud savitellistest parapett, selle ette on laotud üks rida silikaattelliseid ja ülemises pealeehituse osas juba easi mindud täiskiviseinana. Aula pööningul on õppehoone ja aula seina vahele jäetud deformatsioonivuuk. Vuugi liikumine ja kombineeritud konstruktsioonide deformatsioonid on põhjustanud seina ulatuslikku pragunemist.

3.2.2.2 Müüritise kandevõime Ekspertiisi käigus hinnati hoone tehnilist seisukorda. Müüritise kandevõime hindamiseks mõõdeti ligikaudselt põrkevasara abil kivide survetugevust. Mõõtmistulemused on toodud lisas 3. Silikaattelliste keskmiseks survetugevuseks on arvutustes võetud 15MPa (silikaattelliste mark 150 GOST 379-69) ja mördi keskmine survetugevus 8MPa. Silikaattelliste normaliseeritud survetugevus:


Lk 17 / 38

, 0,85 15,0 12,75 b b m

f xf x MPaδ= = =

Müüritise normsurvetugevus: 0,70 0,30 0,70 0,30 0, 42 12,75 8,0 4,7k b mf K f f x x MPa= = =

a) Endla tänava poolne viilusein Õppehoone otsasein, mis on toetatud Endla tn.2 hoone seinale, on vajumiste tagajärjel vajunud väljapoole. Seina kaldenurgaks mõõdeti kolmandal korrusel 18mm ühe meetri kohta. Pööningu osas oli vaadeldav, et müüritis on laotud kohati kõveralt. Kõrgel, ligikaudu 11m kõrgusel viiluseinal, esines kumerusi ja kõverusi. Samas oli kohati sein praktiliselt verikaalne. Arvestades tuulekiirusrõhuga (III maastikutüüp)

2 2 212,81ln 89,64ln 589 / 0,59 /0,3 0,3p

z zq N m kN m= + = =

ja seina ekstsentrilisusega, tuleks võtta seina surutud tsooni ristlõikepindalaks (eelduste kohaselt ei võta müüritis vastu tõmbepingeid)

20,19 1 – 2 (1 2 )0,51 0,13

0,)

51( i

c

eA A m

t= = − =

Otsaviilu vertikaalkandevõime pikkusühikule on sellisel juhul

( )61,0 0,13 4,7 10

305,5 /2,0d

c ki m

M

R

A fkN N m

χ

γ

∗ ∗==

∗=

Koormused seinale omakaalust ja vahealaest jäävad antud suurusest väiksemaks

� Endla tn.2 otsaviilu kandevõime on piisav Samas tuleb arvestada sellega, et tegemist on saleda (koos kolmanda korrusega kokku ligikaudu 15 meetri kõrguse ja 0,51m laiuse) seinaosaga, mis ei ole külgedelt ega vahelagedega otseselt seotud. Seinale toetuvad vabalt laetatalad ja sarikad. Varasemalt teostatud ekspertiisides on hoiatatud, et Endla tn.2 hoone lammutamisel võib otsaviil variseda [19, punkt 1]. Antud oht on reaalne, sest lammutamisel jääks seina alumises osas kandma samuti eraldiseisev seinaosa ja seina saledus suureneks veelgi.

� Endla tn.2 hoone lammutamisega võib kaasneda Luise 1//3 otsaviilu varing.

Soovitavalt võiks kaaluda kas antud hooneosa täielikku ümberehitust ja liitmist planeeritavate külgnevate hoonemahtudega, jäigastamist rajatavate uute vahelagedega või siis otsaviilu tugevdamist kontraforssidega (samaaegselt tugevdada ka olemasolevaid vundamente) b) Aula välisseinad Praeguse aula osas asus algse projekti kohaselt [2] ühekordne puitkatusega saal. Sõjas sai hoone kannatada ja rekonstrueerimise käigus suurendati hoone mahtu lisakorruste pealeehitamisega. Aula planeeriti nüüd juba teisele korrusele. Pealeehitus tehti silikaattellistest massiivsete täiskiviseintega. Müüritise kvaliteet on halb- seintes esineb tühimikke, vuugid on täitmata ja kasutatud on purunenud kive. Müüritis on visuaalselt vaadeldes ja mõõtes väljapoole kaldu ligikaudu ühe kraadi võrra.


Lk 18 / 38

Antud põhjustel tuleks müüritise normsurvetugevust vähendada poole võrra. Aula välisseina vahepostide vertikaalkandevõime oleks sellisel juhul:

( )61,0 0, 414 2,35 10

486,52,0

c ki m

M

RdNA f

kNχ

γ

∗ ∗ ∗= ==

Arvutuslikud koormused vahepostide alumises lõikes jäävad sellest suurusest oluliselt väiksemaks (~190kN).

� Aula välisseinte kandevõime on piisav. Seinu on võimalik täiendavalt koormata. Hoone kasutamise ja rekonstrueerimise seisukohalt saavad määravaks pigem varasemate ümberehituste halb ehituskvaliteet, uue ja vana osa vahel seotiste puudumine, kunagiste parapettide kõrgemaks ja laiemaks ladumine (põhjustanud praod aula ja õppehoone vahelises seinas). Läbivate vuukide jms tõttu tekivad ja on tekkinud seintesse praod.

c) Õppekorpuse tänava poolne välissein ja keskmine kandesein Õppekorpuse Luise tänavaga külgnev sein on alumises osas laotud savitellistest, pealeehitus ja avatäidete muudatused on teostatud silikaattellistest. Esialgse projekti kohaselt oli seina sisepinda ettenähtud õhkvahe. Antud vahes on paiknenud kunagi ka torustikud ja elektrijuhtmed. Seetõttu saab seina kandva osa paksuseks arvestada ainult 380mm. Seina kandevõime arvutustes saab määravaks seina omakaal. Koormuste juurdekasv vahelagede ümberehitusest ja avatäidete erilahendustest ei ole antud juhul nii suur, et välisseina kandevõime oluliselt kannataks. Erilahendusega avatäidete kasutamisel on raskendatud asjaoluks pigem müüritise halb kvaliteet (laiad ja tühjad vuugivahed, ümberehituste kohtades seinte vahel sidekivide puudumine, kahjustunud kivid jms). Samuti see, et alumistel korrustel on aknaavad sillatud tellistega. Rasked avatäited tuleks ankurdada vahepostide külge ja tagada koormuste ülekanne vahepostidele. Ennem avatäidete paigaldamist korrastada müüritis. Keskmise vaheseina, koridori ja õppeklasside vahel, kandevõime senise kasutusotstarbe korral oli piisav. Ekspertiisi lähteülesande kohaselt soovitakse tuleviks koormusi oluliselt suurendada ja vahelaed asendada. Koormuste juurdekasv keskmisele kandeseinale oleks üle 50%-i. Arvutuste kohaselt (arvestades seintes paiknevate ventilatsioonilõõridega) ületatakse sellega keskmise seina kandevõime. Koormuste olulisel suurenemisel tuleks arvestada alumiste korruste seinte tugevdamise vajadusega.

� Õppekorpuse välisseinte kandevõime on piisav ka koormuste juurdekasvu korral. Müüritise halva kvaliteedi tõttu on erilahendusega akende kinnitamine seinte külge raskendatud

� Õppekorpuse koridori vaheseina kandevõime ei ole piisav koormuste olulisel suurenemisel (kasuskoormus 7kN/m²). Arvestada alumise korruse seinte tugevdamisega.

d) Võimla abiruumide seinad Võimla Luise tänava poolne hooneosa on kahekordne. Tegemist on Popovi seintega, st. silikaattelliste vahel paikneb täide. Välisseinte täiendav koormamine ja avatäidete ümberehitus on keeruline ja vajaks erilahendusi.


Lk 19 / 38

� Võimla abiruumide seinte täiendav koormamine ja ümber ehitamine ei ole ehitustehniliselt mõistlik.

3.2.2.3 Kandeseinte ekspertiisi kokkuvõte Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli: • Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas ning lammutamise osas.

- Õppehoone kandeseinad on täiskiviseinad ja laotud tellistest. Seintes esineb erineva laiuse ja sügavusega pragusi (juuspragudest kuni 15cm laiuste lõhedeni), mis on tekkinud peamiselt varasematest ümberehituste ja halva ehituskvaliteedi tulemusena. Seinte kandevõime on hetkel piisav ja avariilisi konstruktsioone ei esine.

- Võimla abihoone seinad on täidisseinad. Praegune ehitustehniline seisukord on hea.

Seinakonstruktsioonide ümber ehitamine ja koormuste suurendamine ilma erilahendusteta ei ole võimalik. Ehitustehniliselt tuleks hoone ümberehitusel kandeseinad asendada.


o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; - Õppehoone seinte kandevõime on hea. Koormuste suurendamine ja uute vahelagede rajamine

on võimalik. Tugevdamist vajaks koridori ja klasside vaheline keskmine sein alumistel korrustel. Endla tänava poolse seinale koormuste lisamine on võimalik saavutada koos vundamentide tugevdamise ja seinte osalise ümberladumisega.

- Võimla osas lisakoormuste ja vahelagede ümberehitus ei ole ilma erilahendusteta võimalik.

o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); - Õppehoone osas on võimalik välisseina paksust suurendada sissepoole - Võimla osas seinte laiemaks ehitamine on raskendatud. Võimalik küll näiteks valada ümber

seinte raudbetoonsärk, aga see muudaks nii välisilmet ja sama ei oleks ehitusfüüsikaliselt hea lahendus)

o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); - Õppehoone kandeseinte kandevõime on avatäidete rajamiseks piisav. Avatäidete kinnitamine

seinte külge on raskendatud seinakonstruktsiooni halva ehituskvaliteedi tõttu. Kasutama peab täiendavaid ankruid, raame vms.

- Võimla abiruumide osas võivad rasked avatäited põhjustada täidisseinte olulist pragunemist.

o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi;


Lk 20 / 38

- Õppehoone kõrvale maa-aluste süvendite rajamine, ehitusaegne vibratsioon jms põhjustab kandeseinte täiendavat pragunemist.

- Võimla vundamendid on rajatud kohati täitepinnasele, mistõttu maa-aluste rajatiste ehitamine vahetult olemasolevate vundamentide kõrvale ei ole võimalik.

o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa. - Endla tn.2 hoone lammutamisega võib kaasneda Luise 1//3 otsaviilu varing. Soovitavalt võiks

kaaluda kas antud hooneosa täielikku ümberehitust ja liitmist planeeritavate külgnevate hoonemahtudega, jäigastamist rajatavate uute vahelagedega või siis otsaviilu tugevdamist kontraforssidega (samaaegselt tugevdada ka olemasolevaid vundamente)

3.2.3 VAHELAED

3.2.3.1 Vahelagede kirjeldus Vahelagede uuringutes tugineti projektdokumentatsioonile, varasematele uuringutele ja konstruktsioonide avamisele. Vahelaed avati üheksast erinevast kohast. Šurfide kirjeldused on toodud töö lisas ja esitatud šurfikaartidel š-27 kuni š-35

3.2.3.1.1 Õppehoone

Ekspertiisi käigus selgitati välja olemasolevate vahelagede vastavus 1947. aasta rekonstrueerimisprojektile [1]. Projekti kohaselt oleks pidanud õppekorpuse korruste vahelised vahelaed olema nn. „Venko“ õõnesplokkidest. Teostatud šurfide tulemusel saab järeldada, et „Venko“ plokke ei ole ehitamisel kasutatud ja suuremas osas on vahelaed ehitatud traditsioonilisemalt – terastaladel betoonvahetäitega. Õppehoone koridoride ja klassiruumide vahelaed on rajatud betooniga kaitstud terastaladele, mille alla jääv betoonplaat moodustab alumise korruse lae. Betoonplaat on tõenäoliselt armeerimata või sarrustatud konstruktiivselt. Betoonis esineb purustatud savitellise tükke. Terastalade vahel on täide ja talade ülemisele flantsile toetub ülemise korruse põrand. Terastaladena on kasutatud profiile I20 ja I 22a. Terastalade korrodeerumist esineb nende sissebetoneerimise tõttu vähe. Erandiks on keldriruumide vahelaes olevad terastalad, mis keldris esineva kõrge õhuniiskuse tõttu rohkem korrodeerunud. Vahelagede seisukorra võib üldiselt lugeda heaks. Ruumi 317 laes esines terastalade vahel pragusid (vt šurfikaart Š-32), mis viitavad konstruktsiooni liigsele läbivajumisele. Õppehoone klassiruumide ja koridori kohal asuva pööningu vahelagi (šurf Š-27) on rajatud puittaladele mõõduga 235x235mm. Talad paiknevad sammuga ~930mm. Pööningu vahelae konstruktsioon on heas seisukorras, niiskus- ega mädanikkahjustusi ei esine. Vähesel määral esineb katuse läbijookusude piirkondades täite ja pööningul oleva ehitusprahi märgumist. Hoone lõunapoolse eenduva mahu pööningu vahelagi on puittaladel (100x200 mm). Pööningu põrandatalad on toetatud seintele ja riputatud fermi F-2 alumise vöö külge. 1973. aasta uuringu kohaselt olid vahelage kandnud rangid enamuses katkenud ja kohati riiskadega täiendatud. Ühe ruumi kohal oli vahelagi ohtlikult vajunud. Teiste ruumide kohal toetus vahelagi vaheseintele ja koormas


Lk 21 / 38

allolevaid lagesid. Konstruktsiooni seisukord hinnati avariiohtlikuks. 1974. aasta fermide tugevdamise tehniline tööprojekt [6] nägi laetalade olukorra parandamiseks ette rangide asendamise poltidega. Aula kohal olevat vahelage kandvad puittalad olid algselt riputatud kolme aula katust kandva puitfermi (F-4) alumise vöö külge. Varasema kandekonstruktsioonide uuringu [7] kohaselt olid laetalad tugevalt läbi vajunud ja lagi varisemisohtlik. Aula fermide tugevdamise projekt [6] nägi ette olemasolevate konstruktsioonide säilitamise ning tugevdamise. Vahelae kandmiseks nähti ette välisseintele toetuvad terastalad (2xI24 b=120, h=240), mis on vahelakke paigaldatud. Terastalade läbipaine silde keskosas on ~70mm, mis ületab peaaegu kahekordselt lubatud läbipainet! (Lubatud läbipaine L/250 ehk 46,8mm). Laetalade külge kinnitatud mustale laudisele on paigaldatud soojustus, millel on kogu vahelae ulatuses ~5-10 cm paksune ehitusprahi kiht.

3.2.3.1.2 Võimla

Võimla kahekordse osa esimese ja teise korruse vahelise vahelae kandvateks elementideks on betoontalad, mille all on alumise korruse lae moodustav betoonplaat. Betoontaladele toetub teise korruse puitpõrand. Talade vahel on täide ja ehituspraht. Projektis [3] betoontalade vahele ette nähtud tellisposte põranda toetuseks vahelae avamisel ei tuvastatud. Teise korruse ja pööningu vaheline vahelae kandvateks elementideks on betoontalad. Betoontaladele toetub puitvahelagi, mis on hiljem soojustatud mineraalvillaga. Pööningul leidub palju ehitusprahti. Võimla saali lagi on riputatud kandefermide alumise vöö külge. Saali lagi on soojustatud mineraalvillaga. Rajatud on korralikud käiguteed, ehituspraht puudub.

3.2.3.2 Vahelagede kandevõime Ekspertiisi lähteülesande kohaselt on hoone rekonstrueerimisel vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m². Eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed. Olemasolevate vahelagede kandevõime hindamisel on lähtutud ekspertiisi käigus teostatud konstruktsioonide avamistest, projektdokumentatsioonile ja varasematele uuringutele.

3.2.3.2.1 Õppeklasside ja koridori vahelagede kandevõime

Hoonet on senini kasutatud õppehoonena. Analüüsimaks olemasolevate vahelagede kandevõimet ja praegust seisukorda, siis esmases arvutuses on lähtutud senisest ruumide kasuskoormuse klassist C1 (laudadega ruumid) ja klassist C5 (koridorid) Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud standardis EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud ja hoonete kasuskoormused:

• Laudadega ruumid (klass C1) qk= 3,0 kN/m², Qk= 4,0 kN (klassiruumid, kohviku- ja restoranisaalid, lugemissaalid)

• Ruumid, kus inimesed võivad vabalt liikuda (klass C5) qk= 5,0 kN/m², Qk= 4,0 kN (muuseumid, näituseruumid, ühiskondlike hoonete, hotellide jms. vestibüülid ja koridorid)

Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Õppekorpuse õppeklasside korruste vahelised põrandad (šurfid š-29 ja š-32) on sillatud terastaladega I22a sammuga kuni 920mm. Terastalade vahele on valatud betoonplaat paksusega 120mm.


Lk 22 / 38

Koormused ühele terastalale on alljärgnevad:

Koormused kN/m² Koormusala talale

(talade samm), m

Normatiivne

koormus

kN/m

Varutegur Arvutuslik

koormus

kN/m

Kasuskoormus 3 0,92 2,76 1,5 4,14

Terastala omakaal 0,26 1,2 0,312

Vahelae omakaal 4 0,92 3,68 1,2 4,416

Täite jms omakaal 1,5 0,92 1,38 1,2 1,656

KOORMUSED KOKKU 8,1 10,5

Paindega koormatud varda igas ristlõikes peab arvutuslik MEd rahuldama tingimust

,Ed c RdM M≤

, kus ristlõike arvutuslik paindekandevõime esimeses ristlõikeklassis on 3

6,

0

286 10 21010 60,1kNm

1,0pl y

c Rd

M

W fM

γ

−∗ ∗= = ∗ =

ja arvutuslikust koormusest mõjuv paindemoment sildeva 6m korral on 2 210,5 6

47, 48 8Ed

g LM kNm

∗ ∗= = =

� Terastalade paindekandevõime on õppeklasside koormuste korral varuga tagatud Samuti on rahuldatud kasutuspiirseisundile esitatud nõuded talade läbipainete osas (lubatud max piirläbipaine L/250= 24mm; arvutuste kohaselt läbipaine 23mm). Sealjuures tuleb arvestada, et tegelikud läbipainded on väiksemad, sest terastala hakkab tööle koos betoonist vahelaplaadiga komposiitkonstruktsioonina. Koridoridoride ja keldri lagede osas oli kasutatud väiksema ristlõikega terastalasi I20 (šurfid š-30, š-31, š-33 ja š-34) sammuga kuni 1080mm ehk ~1100mm. Ristlõike arvutuslik paindekandevõime I20 korral esimeses ristlõikeklassis on

36

,0

208 10 21010 43,68kNm

1,0pl y

c Rd

M

W fM

γ

−∗ ∗= = ∗ =

� Esimese korruse ruumide põrandate kandevõime ei vasta klassiruumide nõuetele. Lubatav kasuskoormus kuni 2,0 kN/m² (eluruumid, haiglapalatid, hotellid, köögid ja WC-d)

Koormused terastaladele koridoride osas on alljärgnevad:


(talade samm), m

Normatiivne

koormus

kN/m

Varutegur

Arvutuslik

koormus

kN/m

Kasuskoormus 5 1,1 5,5 1,5 8,25


Vahelae omakaal 4 1,1 4,4 1,2 5,28




Lk 23 / 38

Koridoride osas, arvutuslikust koormusest mõjuv paindemoment sildeva 3m korral on 2 215,8 2,4

11, 48 8Ed

g LM kNm

∗ ∗= = =

� Terastalade paindekandevõime on koridoride osas varuga tagatud Ekspertiisi lähteülesande kohaselt soovitakse tulevikus vahelagesi koormata kuni 7kN/m² (võrreldav laopindade, arhiivide või raamatukoguhoidlate koormustega). Olemasolevate õppeklasside vahelagede kandevõime kasuskoormuste 5kN/m² või 7kN/m² korral ei oleks tagatud.

3.2.3.2.2 Kontoriruumide vahelagede kandevõime

Varasemalt on antud hooneosa kohta teostatud ekspertiis [18], kus anti hinnang olemasolevate vahelagede kandevõimele. Vastavalt teostatud konstruktsioonide avamisele on antud hoone osas vahelaed samuti terastaladel I20. Ekspertiisi kokkuvõttes on soovitatud vahelagedele lubada kasuskoormust kuni 2kN/m².

3.2.3.2.3 Aula vahelae kandevõime

Aula põrandakonstruktsiooni ei olnud võimalik ekspertiisi käigus avada, sest esimesel korruse ruumid olid kasutuses. Tegemist on tõenäoliselt betoonkonstruktsioonis vahelaega. Aula ruume on kasutatud aastaid rahvakogunemise ruumina ja visuaalsel vaatlusel põrandakonstruktsiooni osas mingeid deformatsioone ei esinenud. Sellest võib järeldada, et vahelae kandevõime aula osas on olnud piisav.

3.2.3.2.4 Võimla abi- ja pesuruumide põrandate kandevõime

Vahelae põranda konstruktsioon avamisel vastas raudbetoontalade osas projektile. Projekti kohaselt [3] on raudbetoontalade maksimaalseks paindemomendiks arvestatud 129kNm. Vahelae koormus ühele raudbetoontalale on:


(talade samm), m Normatiivne

koormus kN/m

Varutegur Arvutuslik

koormus

kN/m

Kasuskoormus 3 2,1 6,3 1,5 9,45

Betoontala omakaal 4,2 1,2 5,04

Vahelae omakaal 4 0,92 3,68 1,2 4,416



Vahelae raudbetoontalas tekkiv maksimaalne paindemoment sildeava 7,1m korral on

2 220,6 7,1129,8

8 8Ed

g LM kNm

∗ ∗= = =

� Vahelae kandevõime võib lugeda kasuskoormuse kuni 3kN/m² korral tagatuks.


Lk 24 / 38

3.2.3.2.5 Pööningu põrandate kandevõime

a) Aula pööningu põrandad Aula lagi on riputatud fermide ja abitalade külge. Tegemist on ripplaega. Fermide ja vahelagede tugevdamise projektis [7] oli ettenähtud, et pööningu põranda koormust hakkaksid kandma ainult metalltalad. Riputeid fermide küljest ei ole eemaldatud, seega teoreetiliselt töötavad mõlemad konstruktsioonid koos. Katusekatte vahetusel on lammutusjäägid (katusekivid jms) jäetud pööningu põrandale. Seetõttu on tekkinud konstruktsioonide ülekoormus ja laetalad on oluliselt läbi vajunud. Koormused aula pööningu ripplaele:

Koormused kN/

m²

Koormusala

talale

(talade samm), m

Normatiivne

koormus

kN/m

Varutegur Arvutuslik koormus

kN/m

Ehituspraht 0,5 2,24 1,12 1,2 1,344


Vahelae ja täite omakaal 1,5 2,24 3,36 1,2 4,032


Paindega koormatud varda igas ristlõikes peab arvutuslik MEd rahuldama tingimust

,Ed c RdM M≤

, kus ristlõike arvutuslik paindekandevõime esimeses ristlõikeklassis on 3

6,

0

326 10 21010 68,5kNm

1,0pl y

c Rd

M

W fM

γ

−∗ ∗= = ∗ =

ja arvutuslikust koormusest mõjuv paindemoment sildeva 11,22m ja topelttalade korral on 2 22,85 11, 22

44,88 8Ed

g LM kNm

∗ ∗= = =

� Terastalade paindekandevõime on tagatud ka juhul kui fermidele aula lae koormusi ei rakendataks.

� Terastalade kandevõime kasutuspiirseisundis ei ole tagatud. Mõõdetud läbipainded ületavad normsuurusi.

� Aula lae terastalde kandevõime kasutuspiirseisundis ei ole tagatud. Ehituspraht tuleks pööningult eemaldada.

� Aula laekonstruktsioonid vajavad tugevdamist või ümber ehitamist. b) Kontoriruumide kohal oleva pööningu põrand Hoone Endla tn.2 poolses osas on puittaladel lagi riputatud fermi F-2 alumise vöö külge. Fermide ja vahelagede tugevdamise projektis [7] oli ettenähtud riputite korrastamine ja tugevdamine. Praegusel hetkel ligikaudu neljandik riputeid ei ole pinge all ja ei tööta. Laetalade riputus on tehtud laetalade jätkusõlmes. Laetalad on ristlõikega 10x20cm, sammuga 76...100cm, ava kandekonstruktsioonide vahel [vt. ka 18] Pööningu põranda puittalade kandevõime kasutuspiirseisundis on ületatud.

� Kolmanda korruse laekonstruktsioonid tuleks tugevdada või asendada


Lk 25 / 38

c) Õpperuumide kohal oleva pööningu põrand Luise tänavaga külgnevate õpperuumide pööningu põrandatalastik on puidust 235x235mm, sammuga kuni 950mm. Sildeava taladel on 6,05m. Pööningu põrandad on koormatud ehitusprahiga. Pööningu põrandatalade kandevõime oleks tagatud kasutus- ja kandepiirseisundis (arvestades puidu tugevusklassiks C24) juhul kui kasuskoormus ja omakaalukoormus kokku ei ületaks 2kN/m²-le. Hetkel on talastik kohati üle koormatud

� Kolmanda korruse lagedesi ei tohi koormata pööningul ehitusprahi vms. Rasked täited asendada kaasaegsete soojustusmaterjalidega.

� Juhul kui pööningut soovitakse tulevikus võtta kasutusele, siis tuleks kolmanda korruse puidust laetalad asendada.

d) Võimla lagi Võimla laekonstruktsioon on riputatud fermide külge. Ripplagi on pööningult soojustatud. Täiendavaid koormusi laele ei ole rakendatud. Võimla lae niiksuskahjustused on tingitud katusekatte lagunemisest.

3.2.3.3 Vahelagede ehitustehniline seisukord. Kokkuvõte Luise 1//3 hoonet on üle kuuekümne aasta kasutatud õppehoonena. Vahelagede ehitustehniline seisukord on hea ja suuremaid kahjustusi ei esine. Vahelagede kandevõimed on suuremas osas kasukoormuse 3kN/m² korral tagatud. Kunagiste kontoriruumide (õpetajate toad jms) ja esimese korruse põrandate kandevõime on tagatud kasuskoormuse 2kN/m² korral (ENSV-s kehtinud normide kohaselt arvestati õppe- ja kontoriruumide normkoormuseks 2kN/m², arvutuslikuks koormuseks 2,8kN/m²) Hoone planeering on sobiv ja konstruktsioonide kandevõime on piisav tavapäraste bürooruumide või õppeklasside korral. Sellisel juhul vahelaed suuremaid ümberehitusi või tugevdamist ei vajaks. Arvestades, et hoonet kasutab Kaitsepolitseiamet ja koormuseid vahelagedele suurendatakse tulenevalt asutuse eripäradest (5kN/m² ja kohati kuni 7kN/m²), siis enam ei ole olemasolevate vahelagede kandevõime tagatud. Antud koormuste korral tuleks vahelae konstruktsioonid asendada kohtraudbetoonist plaadiga. Juhul kui kandeseinu ei lammutata, siis võib kaaluda ka olemasolevate konstruktsioonide tugevdamist- näiteks: terastalade ristlõikeid suurendada (alumise vöö külge keevitada karpraud vms, projekteerida ümber komposiitplaadiks või sprengeltaladeks) Aula laekonstruktsioonide kandevõime kasutuspiirseisundis on ületatud. Ehituspraht ja liivtäide tuleks puit- ja terastaladelt eemaldada. Konstruktsioonid tuleb tugevdada või lahendused ümber projekteerida. Katusekonstruktsioon soojustada tänapäevaste materjalidega. Õppekorpuse puittaladel pööningute põrandad on väikese kandevõimega. Pööningutelt tuleks eemaldada ehituspraht ja talade vahelt raske liivtäide. Soojakadude vähendamiseks soojustada pööningute põrandad. Kõrgete pööningruumide kasutusele võtmise korral tuleks puidust vahelagi asendada, kas teratalade või raudbetoonkonstruktsiooniga. Ekspertiisi lähteülesandes esitatud detailplaneeringu eskiisi kohaselt on ettenähtud võimla lammutada. Võimla abiruumide vahelagede kandevõime ei ole 7kN/m² korral piisav. Vahelae tugevdamine ei ole võimalik (seinakonstruktsioonid tuleks ümber ehitada või oluliselt tugevdada)


Lk 26 / 38

3.2.4 KATUS

3.2.4.1 Katusekonstruktsioonide kirjeldus ja seisukord Katusekonstruktsioonide ülevaatusel hinnati konstruktsioonide vastavust hoone 1947. aasta rekonstrueerimis- [1] ja 1974. aasta fermide tugevdamise projektile [6]. Ekspertiisi käigus hinnati nende tehnilist seisukorda.

a) Õppehoone katus Aula katus toetub puitfermidele, mille külge on riputatud aula lage kandvad puittalad. Fermid vastavad projektile. 1973. aasta kandekonstruktsioonide uuringus [7] hinnati fermide seisukord avariiliseks, eriti puudulikuks nimetati fermide alumise vöö jätkude kandevõimet. Uuringu järelduste põhjal koostatud aula ja võimla fermide tugevdusprojektis [6] nähti ette olemasolevate konstruktsioonide säilitamine ja tugevdamine: toesõlme pöördumise takistamiseks metalltravers ja ülemise vöö sõlmede sidumine nurkraudadega pärlinitega. Vahelae kandmiseks nähti ette terastalad (b=120, h=240), mis pidid vastu võtma ainult vahelae koormuse (vt ka ptk 3.2.3 Vahelaed). Fermide tugevdusprojekt [6] nägi ette fermi alumise vöö külge lae kandmiseks kinnitatud rangid lahti lasta. Lisaks oli tugevduslahendusena ettenähtud olemasolevate fermide vahele paigaldada neli lisafermi- antud lahendust ei ole realiseeritud. Fermid on antiseptimise eesmärgil kaetud lubjaga. Fermide seisukorra võib välisel vaatlusel hinnata heaks. Katus on kaetud lainelise plekiga, aluskatet ei ole paigaldatud. Koridori ja õppeklasside osa kohal olev katus toetub sisemisele ja välimistele kandeseintele sarikate ja toolvärk-konstruktsiooniga. Katuses esineb läbijookse. Kohati oli vaatluse ajal tuisanud pööningule katuseuukidest, harja piirkonnast, korstende ümbrusest jms läbiviikudest lund. Hoone lõunapoolse eenduva mahu katus toetub puitfermile (F-2), mis kannab ka tema all olevat vahelage. 1973. aasta uuringu kohaselt olid vahelage kandnud rangid enamuses katkenud ja kohati riiskadega täiendatud (vt ka ptk 3.2.3 Vahelaed). 1974. aasta fermide tugevdamise tehniline tööprojekt [6] nägi laetalade olukorra parandamiseks ette rangide asendamise poltidega. Fermi tugevdamiseks nähti ette ülemiste sõlmede sidumist nurkraudadega katuse pärlinite külge ja alumise vöö jätkusõlmede poltide diameetrite suurendamist. Ferm vastab tugevdamisprojektis ettenähtule. Välisel vaatlusel võib fermi olukorra hinnata heaks. Õppehoone osas on katusekate hiljuti vahetatud. Uus plekk-katus toetub hõredale roovitusele, vana kivikatuse roovitis on osaliselt alles jäetud. Katusekatte vahetus on teostatud ilma projektita. Katusekattes esineb läbijookse. Neelukohad on hõredad- katusekate paistab läbi. Katusetalad toetuvad otsaviiludele. Luise tänava poolses osas on talad müüritisest isoleeritud, Endla tänava otsaviilule toetuvad puittalad on mädanik- ja niiskuskahjustustega

b) Võimla katus Saali katus toetub puitfermidele (F-3), mille külge on riputatud spordisaali lage kandvad puittalad. Ruumi keskosast lõunapoolse välisseinani on fermide ülaosad pindmiselt söestunud, enim on ristlõige vähenenud ruumi keskosas olevatel fermidel. Alumised vööd on heas seisukorras. Seda on käsitlenud ka varasemad uuringud [7], kus hinnati tulekahjus kannatada saanud fermide ristlõigete vähenemist


Lk 27 / 38

kuni 13 mm. Tulekahjustusi hinnati kandevõimele mitteohtlikeks. Samas uuringus leiti, et uuringu ajal toimunud eterniitkatuse paigaldus (rullmaterjali asemele) koormab fermide alumiste vööde nõrgestatud põiklõiked ja jätkud üle. Leiti, et toediagonaali ülemine sõlm on valesti projekteeritud, fermide sidestus ja üldstabiilsus hinnati ebapiisavaks. 1974. aasta aula ja võimla fermide tugevdusprojekt [6] nägi ette fermi alumise vöö tugevdamise metalltõmbitsatega (d=24 mm), mida pole teostatud. Toediagonaal ülemise sõlme tugevdamiseks nähti ette pingestatud poldid. Fermid on puidu kaitseks kaetud värvkattega. Fermide F-3 üldine seisukord on hea. Fermide alumise vöö läbivajumiseks mõõdeti kuni 4 cm (visuaalselt häirivaks läbivajumiks L/250 oleks vajumid üle 6cm-i). Võimla saali osas on katusekattematerjaliks eterniit (paigaldatud 1973. aastal [7]), mis toetub diagonaalsele täisroovitusele. Kahekordse osa kohal olev kivikatus toetub hõredale roovitusele. Suuremad niiskuskahjustused on kahekordse osa võimla saali katusega liituvates neelukohtades ning saali kohal oleva katuse põhjapoolsetes nurkades. Katusekonstruktsioonid vastavad üldiselt võrdluse aluseks võetud lähtedokumentatsioonile (välja arvatud terastõmbid fermi F-3 juures). Katusekonstruktsioonide olukorra võib hinnata rahuldavaks. Katusekattes esineb vähesel määral läbijookse. Aluskatteid ei ole paigaldatud.

3.2.4.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime a) Aula katusefermid Aula katusefermide kandevõime hindamisel lähtuti tööjoonistest, fermide tugevdamise projektist [6] ja ekspertiisi käigus kogutud vaatlusandmetest. 1973.aastal teostatud ekspertiisis loeti aula fermide seisukord avariiliseks ja nähti ette ruumide ajutine sulgemine tugevdustööde teostamise ajaks. Visuaalse vaatluse kohaselt on aula laekonstruktsioonid tugevdatud ainult osaliselt projekti kohaselt, st. lisafermide olemasolevate vahele ei ole paigaldatud. Visuaalse vaatluse ja mõõtmiste kohaselt aula fermidel deformatsioone või kandevõime kaotusele viitavaid deformatsioone ei esinenud. Kontrollarvutustes võeti koormustena arvesse katusekivi (hetkel on kivikatus asendatud plekiga).

Joonis 1. Aula fermi pingeepüür arvutuslike koormuste korral (arvestatud kivikatuse, pööningul oleva ehitusprahi ja

laekonstruktsiooniga)

Max: -116.966

Max: 10.616

Max: -10.408

Max: 8.811

Max: -42.922

Max: 7.671

Max: -10.408

Max: 3.392

Max: -95.418

Max: -10.239

Max: 7.671

Max: 5.134

Max: -10.239 Max: -7.171 Max: -10.408

Max: 5.134

Max: -8.413

Max: -95.418

Max: -8.413

Max: 8.811

Max: -7.171

Max: 3.392

Max: -10.239

Max: -42.922

Max: -10.239

Max: 10.616

Max: -10.408

Beam StressLoad 100 :

Stress - N/mm2X

Y

Z


Lk 28 / 38

Esialgse projektlahenduse korral oli fermi kandevõime kontrollarvutuste kohaselt ületatud. Arvestades teostatud muudatusi (N: lisatud tõmbevardad) ja konstruktsiooni tugevdamist, siis fermi kandevõime on hetkel piiri peal. Praegusel juhul kui aula laekoormus, koos ehitusprahiga, on riputatud fermide alumise vöö külge ja lisatud terastalad on oluliselt deformeerunud, siis fermi alumise puidust tõmbevöö kandevõime ei ole tagatud (joonis ).

Toereaktsioon on arvutuste kohaselt 132,9 kN.

� Aula laelt tuleks eemaldada ehituspraht (hetkel seisukord avariiline) � Aula katusekonstruktsioonide lahendust tuleks muuta. Alljärgnevalt soovitused:

• Variant 1: Eemaldada aula laelt raske täide ja ehituspraht. Lagi soojustada kaasegsete ehitusvilladega. Antud lahenduse korral tuleb vahetada ka kogu katusekate, sest praegune lahendus on ebatihe ja uued soojustusmaterjalid ei talu märgumist. Fermid vajadusel tugevdada. Selline lahendus ei võimaldaks pööningut täiendavalt kasutada (N: rajada ventilatsioonikambreid vms)

• Variant 2: Katuse- ja laekonstruktsioonid asendada. Projektlahendus vastavalt muudetavale ruumiprogrammile.

b) Puitferm F-2 (Endla tn.2 külgnevas hooneosas) Visuaalse vaatluse põhjal hinnates on fermi seisukord hea ja kandevõime kaotusele viitavaid deformatsioone ei esinenud. Varasemas 1998.aastal teostatud ekspertiisis [18] on samuti öeldud, et fermi kandevõime on tagatud. Samas on soovitatud ferm asendada, amortiseerunud sõlmede tõttu, uue konstruktsiooniga. Kontrollarvutuste tegemisel arvestati kivikatuse koormusega (hetkel on kivikatus asendatud plekk-kattega) ja pööningu põrandakonstruktsiooniga. Pööningu põranda puittalad on riputatud fermi alumise tõmbevöö külge.

Joonis 2. Ferm F-2 pingeepüür arvutuslike koormuste korral (arvestatud kivikatusega)

Max: 2.511

Max: -99.720

Max: 4.176

Max: -5.444

Max: 5.915

Max: -59.764

Max: -5.162 Max: -5.444

Max: -16.194

Max: -5.162

Max: 5.915

Max: 6.013

Max: 7.116

Max: -3.581 Max: -5.162

Max: 4.176

Max: -4.420

Max: -59.764

Max: 6.013

Max: -4.420 Max: -3.581

Max: 2.511

Max: -5.444

Max: -16.194

Max: -5.444

Max: 7.116

Max: -5.162

Beam StressLoad 101 :

Stress - N/mm2X

Y

Z


Lk 29 / 38

Esialgsete arvutuste kohaselt on konstruktsiooni kandevõime tagatud - terasest tõmbevarrastes jäävad pinged alla 100MPa ja puidust vöödes ning diagonaalides kuni 7,1MPa (vt joonis 2). Toereakstioon on arvutuste kohaselt 111,2kN. Konstruktsiooni terasdetailid on hakanud roostetama. Fermi edasise töökindluse tagamiseks tuleks terasdetailid puhastada ja katta värvkattega keskkonnaklassile C2 vastavalt.

� Õppekorpuse katuse- ja laekonstruktsioonide lahendust tuleks muuta. Alljärgnevalt soovitused:

• Variant 1: Eemaldada pööningu laelt raske täide ja ehituspraht. Lagi soojustada kaasegsete ehitusvilladega. Antud lahenduse korral tuleb vahetada ka kogu katusekate, sest praegune lahendus on ebatihe ja uued soojustusmaterjalid ei talu märgumist. Arvestada olemasolevat puittaladel vahelae tugevdamise vajadusega. Säilitada taladega ristuvad alumiste korruste vaheseinad. Antud lahenduse korral ei ole võimalik pööningut täiendavalt koormata

• Variant 2: Säilitada ja korrastada olemasolevad fermid. Põrandakonstruktsiooni lahendust muuta, talad või vahelagi toetada kandvatele seintele

• Variant 3: Katuse- ja laekonstruktsioonid asendada. Projektlahendus vastavalt muudetavale ruumiprogrammile.

c) Võimla fermid Lähteülesande ja detailplaneeringu eskiisi kohaselt plaanitakse võimla saal tulevikus lammutada. Fermide kandevõimet käesoleva ekspertiisi käigus arvutustega ei hinnatud. Mõõtmiste ja visuaalse vaatluse kohaselt on võimla fermid suhteliselt heas seisukorras ja deformatsioone ei esine. Samas on katusekate (eterniitplaadid) amortiseerunud ja seetõttu esineb abitalastikel ja sarikatel niiskuskahjustusi. Samuti on võimla fermid kunagi saanud põlengus kahjustusi ja osade fermide diagonaalide ning vööde pinnad on söestunud. 1973.aasta ekspertiis on andnud hinnangu söestunud fermide seisukorrale ja lugenud seisukorda kandevõime seisukohast lähtudes piisavaks.

� Võimla saal koos katusega on lähteülesande kohaselt ettenähtud lammutada. Võimla abiruumide katusekonstruktsioonid ja –kate tuleks ümberehitustööde käigus asendada.


Lk 30 / 38

4 KOKKUVÕTE

Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli:

• Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas ning lammutamise osas.

Luise 1//3 hoonete ehitustehniline seisukord on hea. Hoone kandekonstruktsioonide rajamisel on arvestatud õppeasutuse kasuskoormustega. Avariilist seisukorda kandekonstruktsioonide osas ei esine. Hoone rekonstrueerimisel oleks mõistlik ja vajalik järgida alljärgnevat:

- Endla tänava poolse seina vundamente tugevdada. Juhul kui plaanitakse Endla tn.2 hoone lammutada, siis tuleks allesjäävat seinaosa kas tugevdada või oluliselt ümber ehitada. Läbimõtlematu lammutus võib kaasa tuua Luise tänava hoone otsaviilu varingu

- Endla tänava poolsete kontoriruumide kolmanda korruse laekonstruktsioonide lahendust tuleks muuta (hetkel fermi külge riputatud)

- Pööningutelt tuleb eemaldada raske täide ja ehituspraht. Pööningu laed soojustada. Kaaluda katusektte vahetust ja aluskatete paigaldamist.

- Aula laekonstruktsioon ja vajadusel ka fermid ümber projekteerida. - Õppehoonega külgnev aula seinakonstruktsioon ümber projekteerida. - Võimal saali ja abiruumide vahelise seina vundamente tugevdada - Võimla katusekate ja põlenud fermid asendada - Vundamendi seintele paigaldada hüdroisolatsioon ja rajada drenaaž. Arvestada vajadusega, et

kohati võib olemasolevate vundamentide all esineda nõrgemate pinnastega täitunud lohke ja vundamendid võivad üksikutes kohtades vajada tugevdamist.

- Teostada täiendavad uuringud pinnase reostuse ja radooni osas. Vastavalt uuringute tulemusele vajadusel asendada põrandaalune pinnas ja ventilatsiooniga lahendada radoonitaseme normsuurused siseruumides.

- Teostada energiaaudit ja leida majanduslikult mõistlikuim lahendus hoone energiakulude vähendamiseks.

- Korrastada fassaad ja taastada siseviimistlus. Hoone välisseinte liitekohtade, varasemate ümberehituste ja halva ehituskvaliteedi tõttu ei ole võimalik tagada, et seintesse ka tulevikus pragusi ei tekiks

- Korrastada sadeveesüsteemid ja -kanalisatsioon


o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi; o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa.


Lk 31 / 38

Hoonete kasutajaks on hetkel Kaitsepolitseiamet. Asutuse eripärasid arvestades plaanitakse oluliselt suurendada vahelagedele mõjuvaid koormusi- rajada uued vahelaed. Lisaks tuleb välisseinu tugevdada, ruumide planeeringut muuta ja ehitada külgnevaid juurdeehitusi. Alljärgnevalt on eelpool nimetatud tööde osas antud ehitustehnilised hinnangud hooneosade kaupa: Võimla saal Võimla saaliosa vundamendid on rajatud liiv- ja täitepinnastele. Vajumite erisuste tõttu esinevad seintes praod. Fermid on põlengu tagajärjel kohati söestunud. Seinte täiendav koormamine ja maa-aluste rajatiste rajamine ei ole võimalik ilma vundamente tugevdamata. Võimla saali planeeringu muutmisel tuleks kandekonstruktsioonid täielikult ümber ehitada. Detailplaneeringu eskiisi kohaselt on ettenähtud võimla saal lammutada. Võimla abiruumid Võimla abiruumide vundamendid on rajatud murenenud liivakivile ja täitepinnasele. Seinad on täidisseinad- nn. „Popovi seinad“. Põrandate kandevõime suurendamisel, raskete avatäidete paigaldamisel vms ümberehitusel, tuleks välisseinu ja vundamente oluliselt tugevdada. Ehitustehniliselt ja majanduslikult oleks planeeritavate ehitustegevuste korral mõistlikum võimla abiruumide osa samuti lammutada. Õppekorpus Õppehoone vundamendid on rajatud liivakivile ja on väga heas seisukorras. Koormuste suurendamine ja külgnevate maa-aluste konstruktsioonide rajamine on võimalik. Hoone rekonstrueerimisel, vahelagede asendamisel (tugevdamisel) ja koormuste olulisel suurendamisel tuleks eelnevalt teostada täiendavad ehitusgeoloogilised uuringud, et täpsustada hoonestatud alal pinnasekihtide lasumine ja paksused, radoonitase ning õlireostuse ulatus. Hoone seinad on tellisest täiskiviseinad ja nende kandevõime on piisav. Seinte ehituskvaliteet, eriti 1947.aastal teostatud pealeehituste osas, on halb. Koormusi seintele on võimalik siiski suurendada (välja arvatud Endla tn.2 külgnev hooneosa). Arvestama peaks keskmise kandeseina ja postide tugevdamise vajadusega ja raskete avatäidete paigaldamisel erilahendustega. Vahelagede kandevõime ei ole koormuste 5kN/m² ja 7kN/m² korral piisav. Vaheled tuleks asendada. Endla tn.2 hoone lammutamisega võib kaasneda Luise 1//3 otsaviilu varing. Soovitavalt võiks kaaluda kas antud hooneosa täielikku ümberehitust ja liitmist planeeritavate külgnevate hoonemahtudega, jäigastamist rajatavate uute vahelagedega või siis otsaviilu tugevdamist kontraforssidega (samaaegselt tugevdada ka olemasolevaid vundamente). Katusekonstruktsioonide seisukord on hea. Aula Tõenäoliselt toetuvad aula vundamendid liivakivile. Kuigi aula saali akende vahepostid on väljapoole kaldu, siiski on nende kandevõime piisav ja planeeritavaid ümberehitusi on võimalik teostada. Aula saali ja õppehoone seina liitumise lahendust tuleb muuta (N:näha ette temperatuurivuuk, ümber ehitada vms) Aula katuse ja laekonstruktsioonide kandevõime ei ole hetkel piisav. Juhul kui pööningule planeeritakse tehnilised ruumid vms, siis oleks ehitustehniliselt mõistlikum antud konstruktsioonid asendada. Kuna tegemist on miljööalal paiknevate väärtusliku ja väga väärtusliku hoonega, siis hoonete täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Maari Idnurm


Lk 32 / 38

5 JOONISED

K-01 Õppehoone keldri plaan K-02 Õppehoone esimese korruse plaan K-03 Õppehoone teise korruse plaan K-04 Õppehoone kolmanda korruse plaan K-05 Õppehoone pööningute plaanid K-06 Võimla esimese korruse plaan K-07 Võimla teise korruse plaan K-08 Võimla pööningu plaan K-09 Õppehoone vaade põhjast. Pragude kaardistamine K-10 Õppehoone vaade lõunast. Pragude kaardistamine K-11 Õppehoone vaade läänest. Pragude kaardistamine K-12 Õppehoone vaade idast. Pragude kaardistamine K-13 Võimla vaade põhjast. Pragude kaardistamine K-14 Võimla vaade lõunast. Pragude kaardistamine K-15 Võimla vaade idast. Pragude kaardistamine K-17 Võimla vaade läänest. Pragude kaardistamine


Lk 33 / 38

6 LISAD

• Lisa 1 – Fotod

• Lisa 2 – Ehitusgeoloogilised uuringud

• Lisa 3- Müüritise survetugevuse katseprotokoll

• Lisa 4- Šurfikaardid


Lk 34 / 38

LISA 1- FOTOD


Lk 35 / 38

LISA 2- EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD


Lk 36 / 38

LISA 3- MÜÜRITISE SURVETUGEVUSE KATSEPROTOKOLL

Katseprotokoll: a) Konstruktsiooni/ elemendi tunnus seinakonstruktsioon (tellissei b) Katsepiirkonna (kondade) asukoht Luise 1//3, Tallinn c) Põrkevasara tunnus concrete test hammer N/C d) Katsepiirkonna ettevalmistamise kirjeldus puhastatud krohvist e) Üksikasjad seisundi kohta kuiv, murenemata tellis f) Katsetamise kuupäev ja kellaeg 20.01.2014 g) Katsetulemused vasara suund - küljelt

Šurfi nr Schmidt fck, cube ±

Šurf 1 - si likaat 21 11 4,5

Õppehoone 24 16 4,5

esimene korrus 21 11 4,5

koridor 17 - -

välissein 22 13 4,5

12,75

Šurf 1 - savitel lis 40 42 7

Õppehoone 42 46 7

esimene korrus 37 37 6,5

koridor 41 44 7

välissein 40 42 7

42,2

Šurf 5 - savitel lis 38 39 6,5

Õppehoone 40 42 7

teine korrus 38 39 6,5

koridor 36 35 6,5

keskmine kandesein 40 42 7

39,4



teine korrus 19 - -

koridor 19 - -


13,33

Šurf 6 - savitel lis 46 54 7,5



koridor 50 62 7,5


56,8




ruum 325/326 32 28 6


31,8

Šurf 8 - si likaat 28 22 6


teine korrus 32 28 6

ruum 325/326 27 20 6


26,8




aula 22 13 4,5

välissein 30 25 6

20,4

Šurfi nr Schmidt fck, cube ±

Šurf 14 - sil ikaat 38 39 6,5



aula, sisesein 34,67



kolmas korrus 38 39 6,5

ruum 343 40 42 7

välisseina nurk 30 25 6

35,2



kolmas korrus 32 28 6

koridor 34 32 6,5

välissein 32 28 6

29,2

Šurf 19 - savite llis 49 60 7,5



koridor 45 52 7,5


56,4




ruum 336 31 27 6

välissein 32 28 6

30,4



kolmas korrus 25 17 4,5

ruum 336 30 25 6

välissein 28 22 6

24,2

Võimla šurfid 34 32 6,5

silikaat 33 30 6,5

36 35 6,5

34 32 6,5

39 41 7

40 42 7

36 35 6,5

35 34 6,5

33 30 6,5

36 35 6,5

34,6


Lk 37 / 38

LISA 4- ŠURFIKAARDID


Lk 38 / 38

7 ARHIIVIST JOONISED JA UURIMISTÖÖDE ARUANDED

• Lisa 5 – Merekooli tööprojekt (1947)

• Lisa 6 – Projekt 8-klassilise kooli hoone kohta Luise tn. nr. 1a (1928)

• Lisa 7 – Tallinna Arhitektuur- ehitustehnikumi juurdeehitatav võimla Luise tn.1-a, Tallinn. Tööprojekt (1950)

• Lisa 8 – Väljavõte dokumendist „Tallinn, Endla tn. 4 katlamaja õlihoidla reostus. Köide I – uurimistööd (1973)

• Lisa 9 – Väljavõte dokumendist „Tallinn, Luise tn. 1a Tallinna Kalatööstuslik merekool. Köide I – uurimistööd (1974)

• Lisa 10 – Tallinnas, Luise tn. 1-a asuva Tallinna Kalatööstusliku Merekooli aula ja võimla fermide tugevdamise kap. remondi tehniline tööprojekt. Konstruktiivne osa (1974)

• Lisa 11 – Uurimistööde aruanne Tallinnas, Luise 1a asuva hoone tehnilise seisukorra kohta (1986)

Documents

Document in Document1 - Tallinn