Tere, hea gümnaasiumi õpilane!

Küllap oled kuulnud ütlust „Eesti on e-riik” või on kõrva jäänud mõisted e-valitsus, e-

teenused. Kuid, kas te ka oskate selgitada, mis täpselt peitub nende mõistete taga, nimetada

konkreetseid e-teenuseid, nende nähtuste tugevaid ning nõrku külgi jne.

Siinjuures on mul tahtmine parafraseerida R2 saatejuhte ja öelda: „meie ka ei tea ja ei

oska, kuid uurime koos järgi ja saame teada”. Muidugi, nii hullusti need lood nüüd ka ei ole,

sest meie juba natuke teame. Ja seda natukest tahame jagada teiega. Sellega me siiski ei

piirdu, vaid ootame, et ise veel juurde uurite ja siis oma teadmisi ka meiega jagate.

Kas teadsite, et Freedom House’i 2009. a antud hinnangu kohaselt on Eesti üks

maailma enim internetiseeritud ja kõrgema tehnoloogilise arenguga riike? Esimesed

netiühendused loodi siin juba 1992. a. Kui arvestada, et Eesti iseseisvus 1991. a ja ka

arenenud läänemaailmas oli infotehnoloogia olnud tsiviilkäibes alles kuskil kümmekond

aastat, siis on tegemist silmapaistva saavutusega. Teisalt, võib-olla ongi see Eesti edu võti

olnud – uusi süsteeme hakati ehitama nullist. On ju käibetõde, et uue maja ehitamine on

lihtsam, kui vana korda tegemine.

Eesti e-eduloo esimene ja silmapaistvaim saavutus on kindlasti e-valitsus, mida on

nimetatud ka Eesti IT-maastiku külastatavaimaks turismiobjektiks. Esimene paberiteta istung

peeti 8. augustil 2000. Viis aastat hiljem võidi deklareerida, et kulutused paberile olid

vähenenud 52%, kiirenes istungite pidamine ja paranes infovahetus ministeeriumite vahel.

10 a tagasi e-valitsuse projekti vedama hakanud Riina Einbergi sõnul sai süsteem valmis

paari kuuga, kuigi eeskujud tollal sisuliselt puudusid. Tänaseks on e-valitsus ja teised riigi

poolt pakutavad e-teenused olnud eeskujuks kümnetele teistele riikidele ja näiteks ka EL-i

institutsioonidele.

Esmapilgul võib küll veidrana mõjuda väide, et 2007. a oli Eestil õnn olla esimene

suveräänne riik, mida rünnati virtuaalsel teel. Muide, kas teate, mis riik on teine? Siiski tuleks

ääremärkusena öelda, et väidetavalt midagi sarnast on toimunud ka Hiina ja Korea vahel.

Kasu seisneb Eesti jaoks selles, et lääneriigid pöörasid oma näod meie poole ja soovivad

osa saada kogemusest, mis mujal maailmas sisuliselt tänaseni puudub. Üha rohkem on

hakatud maailmas tegelema küberkaitse probleemidega ja Eestil on siin kaalukas sõna

kaasa öelda. Sellest lähtuvalt on ka Eestisse loodud NATO küberkaitsekeskus. Sihikule on

ka võetud EL-i IT-agentuuri rajamine Eestisse.

Enne, kui saad täpse tööülesande, annan Sulle veel lühikese ülevaate põhilistest

mõistetest, millega tööle asudes kindlasti kokku puutud.

e-Teenus - internetiteenus või -vahend, mille eesmärgiks on infovahetuse

parandamine kodanike ja äriringkondade ning riigiinstitutsioonide vahel.

Jagunevad e-teenused Eestis:

1. Avalikud e-teenused - pakub avalik sektor

2. Ettevõtete e-teenused – pakuvad eraettevõtted

Avalikud e-teenused jagunevad omakorda:

Interaktiivse suhtlemise teenus - võimaldab paremat kontakti kodanike, äriringkondade

ja kodanikuühendustega, pakkudes konsultatsiooni- ja tagasisidevõimalust ning andes

seeläbi oma panuse riigi tegevuspõhimõtete, tegevuse ja teenuste kujundamisel.

Asjaajamisteenus - võimaldab juurdepääsu kõigile peamistele toimingutele nagu

hanked, finantstehingud, dokumentide omandamine või ostmine jne.

Infoteenus - võimaldab kodanikel, meedial, äri- ja valitsusringkondadel ja teistel lihtsat ja

tõhusat juurdepääsu vajalikule teabele, suurendades seeläbi läbipaistvust ning riigi

tegevuspõhimõtete ja toimimise mõistmist.

Teksti autor: Ott Väli

Kuupäev: 20.9.2010

Kasutatud allikad:

http://www.riigikantselei.ee/?id=5905

http://microfon.microlink.ee/index.php?

option=com_content&task=view&id=116&Itemid=45

http://www.vm.ee/?q=et/node/9056