Looduse hüvede (ökosüsteemide teenuste) kaardistamine ja hindamine Eestis

mis, miks ja kuidas?

Lauri Klein

Projektijuht,keskkonnaagentuurikeskkonnaanalüüsi osakond

29. ja 30.05.2017

Raha on, aga heaolu

millegipärast väheneb, miks

Omand

Rahandus

Õigus

Loodus

Infotehnoloogia

Majandus

Inimene püüab oma elukeskkonda endast lähtuvalt ümber kujundada ja on reeglina enesekeskne, emotsioonidel põhinev ja vähe koostööaldis.

Ökosüsteemidlooduses põhinevad aga just koostöövõrgustikel, mitte enesekesksusel.

Liialt enesekeskne liik sureb looduses välja.

Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonna-tingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku (mets, niit, meri, järv, jõgi, aga ka väiksemad üksused elupaiga/kasvukoha tasemel – palumännik, puisniit jne)

Ökosüsteemide või nende komponentide puhverdusvõime on võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitust

Tasakaal on süsteemi püsimine statsionaarses (ajas ja/või ruumis enam-vähem muutumatus) olekus

Allikas: - V. Masing. Ökoloogialeksikon. Tallinn 1992

Rohetaristu (ehk roheline infrastruktuur (inglise keeles green infrastructure) ehk rohevõrgustik) on ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemidepakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele, teisisõnu, kogu elurikkusele.

Rohetaristut võib mõista ka kui planeeringulist lähenemist, mida rakendades koos mitmeotstarbelise maakasutusega, säilivad maastiku ökoloogilised funktsioonid.

Allikas: - "Green Infrastructure" European Comission, 13.01.2016.

http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm

Hüvesid, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele, on hakatud nimetama ökosüsteemiteenusteks (ecosystem services), aga ka looduse hüvedeks (natural goods), looduskapitaliks (natural capital) jne

Ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede temaatika kerkis esile 1990. aastatel ja kujunes oluliseks uurimis- ja aruteluteemaks aastatuhande vahetuse paiku

Kuna inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsest, vaid ka tervisest ja puhtast elukeskkonnast, headest sotsiaalsetest suhetest, turvatundest, samuti vabadusest iseseisvalt valikuid teha ja tegutseda, jagunevad ökosüsteemiteenused väga mitmeteks hüvedeks, mis toetavad inimkonna heaolu (MEA, 2005)

Allikas: - Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. Ökosüsteemiteenused.

Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. Säästva Eesti Instituudi väljaanne nr 18, Tallinn, 2012

Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (MEA, 2005) jagab looduse hüved ehk ökosüsteemide teenused nelja rühma:

Tugiteenused (supporting services) – teenused, mis on vajalikud kõigi teiste teenuste pakkumiseks: - Ökosüsteemide põhiprotsesside säilitamine (nt aineringe, mullateke, primaarproduktsioon, fotosüntees) - Toiduahelate ja –võrgustike säilitamine (nt (taas)tootmiseks vajalikud elupaigad, seemnelevi, liikide vahelised

suhted)- Elurikkuse säilitamine ja kaitse (geneetiline, liigiline ja elupaigaline mitmekesisus)

Varustusteenused(provisioning services) –

ökosüsteemide võime pakkuda loodusvarasid:- Toidu pakkumine- Vee pakkumine- Toorained (puit, kütus jne) - Ravimid/kosmeetika- Geneetiliste varude

pakkumine

Reguleerivad teenused(regulating services) –ökosüsteemide võime regu-leerida protsesse:- Kliimaregulatsioon- Looduskatastroofide regulats.- Vee, õhu ja pinnase puhast.- Erosiooni ja muldade

toitelisuse regulatsioon- Tolmeldamine- Müra regulatsioon- Kahjurite ja haiguste

regulatsioon

Kultuuriteenused(cultural services) –ökosüsteemide võime pakkuda mitte-materiaalseid hüvesid:- Puhkus ja turism- Esteetilised väärtused- Inspiratsioon kunstis,

tehnoloogias ja teaduses- Hariduse ja uurimis-

materjal- Hingelised ja usulised

kogemused- Kultuuriline identiteet

Mis?

Kohandatud Euroopa keskkonnaagentuuri 2015. aasta aruande baasil, kujutab looduskapitali erinevaid komponente, mis hõlmavad nii ökosüsteeme kui ka nende teenuseid (Allikas: joonis 2, lk 5 EuroopaKomisjoni väljaandest nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity)

Looduskapital

Ökosüsteemide kapital

Ökosüsteem kui vara

Ulatus, struktuur ja seisund:

Metsad, puistud, jõed, järved, ookeanid, märgalad, niidud, põllud, nõmmed, linnapargid jne

Habras

Ökosüsteemi-teenused• Varustavad

teenused (toit, materjalid, energia jne)

• Reguleerivad ja tugiteenused (kliimaregulatsioon, vooluhulgad, tolmeldamine jne)

• Kultuurilised teenused (loodusturism, looduskasutus vaimsetel eesmärkidel jne

Lõpliku varuga

Abiootilisedvarad

Abiootilisedteenused

Päikesekiirgus Taastuv energia (päikese-, tuule,

hüdro- jne)

Lõpmatu varuga Lõpmatu varuga

TO

OD

AV

AD

Lõpliku varuga Lõpliku varuga

Maavarad, fossiilkütused,

osooniekraan jne

Fosfaat-väetamine,

kiirguskaitse jne

Mis?

Inimeste vähene teadlikkus Eesti elurikkuse seostest iga kodaniku igapäevase eluga.

Eestis puuduvad

lihtsad ja selged ja ilma pikema otsimiseta leitavad selgitused ning juhised

vormis et:- milleks on üldse vaja elurikkust hoida;- mida teha kui…;- mis juhtub kui teen nii…;- milline on elurikkus minu kodukohas;- kuidas saan aidata kaasa elurikkuse paranemisele jne…

või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.

Miks?

Otsustajate ja majandussektorite strateegiliste planeerijate vähene teadlikkus elurikkuse seostest ühiskonna majandusliku kestlikkusega, puuduliktervikliku pildi nägemise võime.

Puuduvad erinevate majandustegevuste elurikkusele toimivaid mõjusid selliselt kirjeldavad juhendid, mis näitaksid ära mõjude sotsiaalmajanduslikud seosed (kuidas minu (planeeritav) majandustegevus pikas perspektiivis ühiskonnale ja järeltulevatele põlvedele mõjub, seega kui kestlik see on ja kuidas saaks seda kestlikumaks muuta) või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.

Miks?

Ökosüsteemiteenuste pakkumise seosed elurikkusega

Kohandatud Braat & ten Brink (2008) järgi. (Allikas: Joonis 4, lk 9 Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity)

Legend:R: reguleerivad teenused kokku; P: varustavad teenused kokku; Cr: kultuuriline-puhkemajanduslik väärtus kokku; Ci: kultuuriline-informatiivne väärtus kokku (sh kultuuririkkus, haridus jne); ESL: kõik ökosüsteemiteenused kokku.

Elurikkus madalkõrge

looduslik vähene kasutus

eksten-siivne

inten-siivne

degra-deerunud

linna-keskkond

kasutus

kõrg

em

adal

Öko

süst

eem

itee

nust

e pa

kkum

ine

Jägala joa rahaline väärtus on 10 miljonit eurot Jägala joa tingliku hindamise (maksevalmiduse) uuring tõi välja, et loodusliku vooluhulgaga Jägala joa rahaline väärtus on ligi 35 korda suurem joa väärtusest elektrienergia tootmisel. Allikas: Jaagant, 2009

Tabel 6.1.Järvselja looduskaitseala metsa rahaline väärtus (euro/aasta)

Ökosüsteemiteenus Rahalise väärtuse arvutamise meetod

Rahaline väärtus, euro/aasta

Rahaline väärtus,euro/ha/a

Varustusteenus 114 379 617Puit Turuhinna meetod 60 306 325Seened ja marjad Turuhinna meetod 54 073 292Reguleeriv teenusSüsiniku sidumine Turuhinna meetod 273 159* 1473**Kultuuriteenus 1 024 292 5525Rekreatsioon Turuhinna meetod 540 3Turism Turuhinna meetod 15 000 81Loodusharidus ja teadmised Kulupõhine meetod 782 793 4222

Tööhõive Kulupõhine meetod 225 959 1219Elupaiga teenus 14 633 007 78 927Elurikkus Tingliku hindamise meetod 14 633 007 78 927

Elupaigateenus on ligi 45 korda väärtuslikum kui varustusteenus Allikas: Aija Kosk et al, 2013

GLOBAALNE MEGATREND:Kasvav surve ökosüsteemideleGlobaalne ökosüsteemide kadu jätkub. Suurimat mõju avaldab see arenguriikides elavatele vaestele

Keskmine liigirikkuse

muutus, % Muutuse prognoos võrreldes

baastasemega 2010

Maailm Jaapan Euroopa Lõuna- Indoneesia Lõuna- Hiina Brasiilia Põhja-

ja Korea Aafrika Aasia Ameerika

Asustustihe-

dus (in/km2): 54 >400 116 ? 132 ? 142 24 >20

Inimesi: 7,3 mlrd 178 mln 742 mln ? 252 mln ? 1,3 mlrd 204 mln 565 mln

Allikas: SOER2015

Allikas: ÜRO

Miks?

Kokku on Eestis eElurikkuse

veebiportaali andmetel

28.05.2017 seisuga registreeritud

28 198 liiki

Neist 1329 ehk ca 4% on

ohustatud ja 171 ehk ca 0,5%

tänaseks välja surnud

Teadlaste hinnangul peaks Eestis

elama vähemalt 40 000 liiki

1978 1988 1998 2008

Ohustatuse

trend

Soontaimed 143 164 241 384 tõusev

Sammaltaimed 0 38 151 213 tõusev

Vetikad 0 5 14 23 tõusev

Seened 0 11 91 345 tõusev

Samblikud 0 38 109 181 tõusev

Selgrootud 4 19 413 87 kõikuv

Kalad 9 2 15 10 kõikuv

Kahepaiksed ja roomajad 4 5 4 5 kõikuv

Linnud 73 40 47 74 kõikuv

Imetajad 12 11 14 7 kõikuv

KOKKU 245 333 1099 1329 tõusev

Elurikkus Eestis

Võib prognoosida, et aastaks

2050 kaob senise trendi (1998-

2008 alusel) jätkumisel umbes

1% kuni 2% Eesti liikidest, st

umbes 250 kuni 450 liiki

Miks?

Elurikkus EuroopasKaitsestaatus

%

4945 72128 2756 2544 45 41301351 352124 1051948 2321 9 25 243244 35

SKP

(tuh

$/in) 68

Allikas: SOER2015

Allikas: Maailmapank

20EL 21%

Natura 2000

CDDA

N2000/CDDA kattuvusesGlobaalne eesmärk 2020:

17% maismaa ja siseveekogud

+ 10% rannik ja meri

54

41

3737

35

25

35

37

30282828

20 212221 22 22

23

18181716

15141412

7

Kuidas?

Allikas: Eesti elurikkuse levik aastal 2010. Keskkonnateabe Keskus 2011.

Kuidas?

Kaitsealuste liikide teadaolev levik Eestis

Allikas: Keskkonnaagentuur 2017

Kuidas?

Kaitstava territooriumi osakaal KOV pindalast

Allikas: Keskkonnaagentuur 2017

Kuidas?

Karula

Soomaa

Alam-Pedja

Tartu

Läänemaa Suursoo

Noarootsi-Vormsi

Pärnu

Tallinn-Rapla

Lääne-

Saaremaa

Võru

Lääne-

Hiiumaa

Kõnnumaa

Räpina

Otepää

Võimalikud konfliktipiirkonnad

rahvastikutiheduse ja looduskaitse vahel Kuidas?

Kuidas?

Inimene otsib ja püüab kulukalt luua kestlikku heaolu, aga tema silme ees eksisteerivad juba aastatuhandeid isereguleeruvad süsteemid –looduslikud ökosüsteemid.

Inimene otsib looduspõhiseid innovaatilisi lahendusi – just terviklikult toimiva isereguleeruva ökosüsteemi hoidmine sellisel isetaastuval tasemel (nn kriitiline seisund, mille ületamisel iseregulatsioon enam ei toimi või hakkab toimima alles inimese abil), mis toodab kestlikke hüvesid ongi lahendus, mida inimene tegelikult vajab.

Raha on arvestatud valesti ja looduse

pakutavate hüvede vähenemisega

seotud kulud on alahinnatud või

hindamata

• Ruumiliste planeerijate ja keskkonnamõjude hindajate vähene teadlikkus elurikkuse seostest ühiskonna sotsiaalmajanduslike protsessidega ja ka kliimamuutusega ning sellega kuidas nende poolt tehtud igapäevased otsused mõjutavad tulevikku või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.

Planeeringud on alusmaterjaliks:

- veemajanduskavade koostamisele;- kaitsekorralduskavade koostamisele;- metsamajanduskavade koostamisele;- maakorralduskavade koostamisele;- looduskaitsele väljaspool kaitsealasid;- taristu rajamisele.

Kuidas?

Eesti ökosüsteemide (meri, mageveed, metsad, sood, niidud, põllud, asulad)teenuste kaardistamine ja hindamine – ELME projekti esimene tegevus

Töörühm (10 liiget): KAUR (3) + KEM LKO (3) + KEM KKO (2) + KEA (1) + RM PO (1)

1. Eesti ökosüsteemide teenuste kaardistamise ja hindamise tegevuskava koostamine: 2016 detsember kuni 2017 juuni;

2. Eesti rohevõrgustiku planeeringute analüüs: kas ja kuidas säilitab Natura 2000 võrgustikku; kas ja kuidas säilitab ökosüsteemide teenuseid: 2017 juuni kuni 2018 aprill;

3. Juhendi koostamine KOV planeerijatele ökosüsteemide teenustega arvestamiseks rohevõrgustiku kandmisel üldplaneeringutesse: 2017 juuni kuni 2018 aprill;

4. Eesti ökosüsteemide teenuste baastasemete (ulatus ja kvaliteet) määratlemine ehk teenuste kaardistamine ja hindamine: 2017 september kuni 2018 detsember;

5. Eesti ökosüsteemide seisundi kriitiliste tasemete (liigiline, elupaigaline, vanuseline jne struktuur) määratlemine ja nende indikaatorite süsteemi loomine: 2018-2019;

6. Prognoosmudelite olemasolu analüüs, mudelite hankimine ja välja töötamine: 2018-2019;

7. Eesti elurikkuse seisundi hindamine ja prognoosimine ökosüsteemide kaupa: 2019-2020;

8. Juhendi koostamine ökosüsteemide teenustega arvestamiseks keskkonnamõjude hindamisel: 2019-2020.

Kuidas?

Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise metodoloogia superskeem. Allikas:

Mere ja siseveekogude ökosüsteemi teenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine

Ohud elurikkusele:

• Igale üksikule looduse komponendile püütakse anda hinnalipikut

sõltumata tervikust

• Ökosüsteemide teenustest tehakse eraomand ilma tervikut

kaitsmata ja planeerimata

• Riik hakkab ökosüsteemide teenustega ise kauplema ettevõtluse

reeglite järgi, unustades tasakaalu

• Riik ei ole piisavalt tugev ega tasakaalukas, et ökosüsteemide

teenuste mitmekesisust hoida ja ei sea piisavalt rangeid nõudeid

teenustega kauplemisele

Eesti rohevõrgustik Ida-Virumaal – piirkonnas, mis peaks olema üks metsasemaid

alasid Eestis ja ühtlasi ka paljude suurte loomade Eestisse sisserände tee…

Ida-Viru maakond:- u 17% kaitse all- u 80% rohevõrgus- u 15% tehisalad/karjäärid- u 60% loodus/maardla kattuvus

Näide rohetaristuga arvestamisest

Eile

Täna

Milline saab olema meie arenguvalik:kas elurikkuse kao ja järgmiste põlvkondade

rikkuse arvel kiirelt, aga ajutiselt rikkaksvõi

nutikalt elurikkuse olemasolu toel püsivalt rikkaks?

Geneetiline

mitmekesisus

Toitaine-

ringe

Maa-

viljelus

Mulla-

viljakus

Elu-

kesk-

kond

Sotsiaalsed

tegevused

Bioloogiline

kontroll

Kliima-

regulat-

sioon

Geneetiline

mitmekesisus

Toitaine-

ringe

Maa-

viljelus

Mulla-

viljakus

Elu-

kesk-

kond

Sotsiaalsed

tegevused

Bioloogiline

kontroll

Kliima-

regulat-

sioon

Allikas: Swedish Government Inquiries. Making the value of ecosystem services visible. Stockholm 2013.

Uus-Meremaal asuvale Whanganui jõele omistati 170 aastat kestnud vaidluste järel inimesega võrdne juriidiline staatus

Aitäh!

Lauri KleinLauri.Klein@envir.ee