Margit SutropTartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, Eesti Bioeetika Nõukogu liige

Presidendi mõttekoja koosolek 2. septembril 2011

Sotsiaalministeeriumi korraldatud riigihanke raames "Digitaalse terviseloo raames isikuandmete töötlemisele eksperthinnangu koostamine bio- ja meditsiinieetika kontekstis" 2006-2007.

New ethical frameworks for genetic and electronic health record databases (TÜ eetikakeskus koostöös Islandi ja Bergeni ülikooliga, EMP-i grant, 2008-2010).

Euroopa Komisjoni 7. Raamprogrammi projekt “Technolife” (2009-2011) raames läbi viidud eetiliste raamistike analüüs, fookusgrupid

"Digitaalse terviseloo raames isikuandmete töötlemisele eksperthinnangu koostamine bio- ja meditsiinieetika kontekstis" kujutas endast töid SM riigihanke "E-tervise projekti rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis" raamesTöid tegi Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi töörühm koosseisus prof.emer Arvo Tikk, prof. Margit Sutrop, dots. Andres Soosaar, prof. emer. Raul Talvik, prof. emer. Tiina Talvik, prof. Raul-Allan Kiivet, prof. Mati Rahu, dr. Merje Tikk, dr. Mart Einasto, prof. Jaan Ginter.

1) koostas eksperthinnangu tervise infosüsteemi seaduse eelnõuga (tervise infosüsteemi seaduse eelnõu 06.10.06 versioon, arvestades 01.12.06 ja 10.12.06 muudatusi) seonduvate eetiliste valikute ja probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta (07.11.2006 ja 15.12.2006),

2) töötas koos Eesti Arstide Liidu, Õdede Liidu ja Haiglate Liiduga välja hea tava juhised patsiendi informeerimiseks isikuandmete töötlemisest tervishoiusüsteemis infovoldik patsiendile, nõusoleku vormi näidis statsionaaris kasutamiseks ja infomaterjal tervishoiutöötajale 14.09.2007).

Individuaalsed kasutused (arvatavalt 30%) Isiku ravi huvides Andmesubjekti õiguste realiseerimiseks (teha

tahteavaldusi, õigus parandada oma andmeid, tutvuda oma terviseandmetega, jälgida, kes on tema andmeid vaadanud)

Sotsiaalsed kasutused (arvatavalt 70%) Tervishoiuteenuste kvaliteedikontrolliks Tervishoiu ja tervishoiupoliitika juhtimiseks Teadus- ja rakendusuuringud Meditsiiniregistrite pidamiseks, statistika pidamiseks Nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks Teiste ametkondade poolt ühiskonna kaitseks

tervisehäirest tuleneva ohu ennetamiseks (nt relvaloa, juhiloa väljastamiseks, teatud ametites töötamiseks)

Autonoomia Heategemine: õige info õigetele inimestele

õigel ajal Konfidentsiaalsus ja privaatsuse kaitse Solidaarsus ja vastutus Usaldus

Autonoomia (enesemääramisõigus, kellega ja millal oma andmeid jagada) versus solidaarsus (kõik panustavad ühtviisi kogu populatsiooni andmekogusse).

Inimese individuaalne huvi kaitsta privaatsust (isiku kontroll tema kohta käiva info üle) versus individuaalne/kollektiivne huvi turvalisuse järele.

Inimese soov kaitsta privaatsust (keelates andmete salvestamise) versus soov edendada tervist/tervishoidu (patsiendi ootus kõrgekvaliteedilisele tervishoiuteenusele).

Eesti valis pehme paternalismi variandi: opt-out (andmed edastatakse ilma küsimata, aga inimene võib panna kinni oma andmeid)

Tugev autonoomia – andmete omanik on patsientIZIP – Tšehhi projekt- nationwide electronic health record system (ei saa kogu elanikkonna andmebaasi)

Pehme paternalism – Suurbritannia NHS “Connecting for Health”, Eesti E-tervis

Individuaalsete õiguste põhisest raamistikust avaliku huvi/ühishüve põhisele raamistikule

Paternalistlik meditsiinieetika (Hippokrates): keskne väärtus on heategemine, arsti-patsiendi usaldus

Individuaalsete õiguste põhine meditsiinieetika: peale II Maailmasõdakesksed väärtused: autonoomia, privaatsus

Avaliku huvi/ühiskonna ühishüve põhine meditsiinieetika: aastatuhande vahetuskesksed väärtused: solidaarsus, turvalisus, jt

Indiviididena on inimestel isiklikud huvid:- Individuaalne abi, mille aluseks on, et õige

informatsioon on õigel ajal kättesaadav õigetele inimestele;

- privaatsuse kaitse;- autonoomia e enesemääramise õiguse

realiseerimine. Ühiskonna liikmetena on neil kollektiivsed huvid: - kõigile avatud juurdepääs kvaliteetsetele

tervishoiuteenustele; - ressursside efektiivne kasutamine- tervise ja turvalisuse edendamine;- korralik teaduslik andmebaas, millelt arendada

välja efektiivseid tervishoiuteenuseid.

Avalik huvi on, et digitaalse terviseloo infosüsteeme hallatakse hästi ja säästvalt.

Tuleb leida õige tasakaal individuaalsete ja avalike huvide vahel.

Indiviidide huvid peavad olema tähtsamad kui tervishoiusüsteemi või teaduse huvid.

Avalikud huvid võivad ainult siis kaaluda üles individuaalsed huvid, kui selle kaudu kaitstakse indiviide.

Kui tuleb valida individuaalsete ja avalike huvide vahel, siis need otsused peavad olema kaalutud ja otsustamise alus tuleb avalikustada.

Indiviididena on inimestel isiklikud huvid:- Tervis (individuaalne abi, mille aluseks on, et õige

informatsioon on õigel ajal kättesaadav õigetele inimestele);

- Autonoomia e enesemääramise õiguse realiseerimine.

- Privaatsuse ja konfidentsiaalsuse kaitse

Ühiskonna liikmetena on neil kollektiivsed huvid: - kõigile avatud juurdepääs kvaliteetsetele

tervishoiuteenustele; - tervise ja turvalisuse edendamine;- korralik teaduslik baas, millelt arendada välja

efektiivseid tervishoiuteenuseid.

Individuaalne tasand (arstid ja patsiendid) Institutsionaalne tasand (tervishoiuasutus,

haigekassa) Ühiskonna tasand Globaalne tasand

Kasud Riskid

Autonoomia kasv (info, tahteavaldused)

Privaatsuse kaitse Parem ravi Efektiivsus (aja

kokkuhoid) Suureneb vastutus

Autonoomia piirang (ei küsita nõusolekut)

Oht privaatsusele ja diskrimineerimisele

Raviarstil kulub aeg andmete sisestamiseks

Kas tunnetab oma vastutust?

Usaldus arsti-patsiendi vahel ohustatud

Kasud Riskid

Võimalus paremini ravida

Efektiivsus Suureneb kontroll

patsiendi üle (vaatab, kas ostis retseptiravimi), patsient muutub partneriks

Täiendav ajakulu andmete edastamiseks, info ülesleidmine raske

Suureneb kontroll arsti üle (patsient, teised arstid, haigekassa) – muutub see, mida kirjutab, tüsistuste varjamine

Patsient varjab andmeid, ei tule arsti juurde, läheb välismaale

Usaldus patsient-arst, arst-arst, arst-tervishoiujuht muutub

TEGELDA USALDUSE loomise ja hoidmisega igal tasandil: arst-patsient, arst-arst, arst-riik

Privaatsuse kaitse: andmete kinnipanemine peaks olema võimalik ühe eriarsti piires

Inimeste parem informeerimine oma õigustest ja vastutusest (kui panevad anmed kinni)

Tervishoiuasutuses konfidentsiaalsuse nõudest teadlikkuse suurendamine (mitte ainult andmete tehniline kaitse)

Avalikkuse parem informeerimine sellest, kuidas toimub andmete edastamine ja töötlemine ning kuidas on tagatud privaatsuse kaitse (usalduse jaoks väga oluline)

Tänan tähelepanu eest!