Tervise Extra

TERVISE EXTRATEEMALEHT 15. MÄRTS 2010

15. MÄRTS 2010TERVISE EXTRA2

SISUKORD

Trimmis rannavorm nõuab aastaringset tööd lk 2

Uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda lk 3-4

Terviseaudit avab tõde organismi üldseisundist lk 5

Argo Aderi soovitused enne treeningule minekut lk 5

Delikaatsed probleemid ehk privaatsusest apteegis lk 6

Levinuimad peavalud on pinge tüüpi valud ja migreen lk 6

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist lk 7

Liigesevalu põhjused tuleb kiiresti välja selgitada lk 9

Reumana tuntud haigusel on mitu palet lk 9

Põletustraumasid tekitavad kohv, saunakeris, gaasileek ja triikraud lk 10

Probiootikute avastamine kogub hoogu lk 11

Teemalehe toimetaja: Rain [email protected] | tel 666 2194Reklaamitoimetaja: Anneli [email protected] | tel 666 2329Küljendus: Kristiina SillandiMakett: Andrus RebaneVastutav toimetaja: Kuldar [email protected] | 666 2258Väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

KONTAKTID

FOTO

: SPA

RTA

TARBIJA24.EE TERVISEUUDISED

TASUB MEELDE JÄTTA!

Treeninguga tuleb algust teha aeglaselt, et vältida läbipõlemist, sest läbipõlemisega võivad kaasneda ka vigastused.

Sparta jõusaali peatreener Argo Ader annab nõu neile, kes end rannavormi hakkavad pingutama. / Loe lk 5

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist. Valu segab igapäevast elu, ei lase töötada, on piinav ja väljakannatamatu.

Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna vanemarst, valuteenistuse juht dr Boris Gabovitš selgitab, miks me valu tunneme ja kuidas peaksime valu korral käituma / Loe lk 7

Paljud meist ei tea, kuidas anda esmaabi, mis tõsisema trauma korral aitaks vältida kõige halvemat – tõsiste sügavate haavade, raske tervisekahjustuse ja inetute põletusarmide teket.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla põletusravi osakonna vanemarst Tiiu Kaha räägib põletustraumadest, mida tekitavad meid iga päev ümbritsevad abivahendid / Loe lk 10

ARGO ADERSparta jõusaali peatreener

Iseenesest arukas ja tervislik mõte, ainult et siinkohal ta-suks meelde tuletada, et võ-lunippe pringi pepu või

traksis lihaste saamiseks pole. Kaalulangetamine on eelkõige aastaringne protsess, mitte paa-rikuuline kiirprojekt.

Kas olete märganud, et raa-matupoodide kevadised bestsel-lerid on kokaraamatud ja dieedi-õpikud? Esimestes antakse nõu, kuidas maitsvalt oma nahavahe täis pugida ning teistes, kuidas kaalust alla võtta.

Ometi ei tasu raamatutest või internetist leitud infot puhta kul-lana võtta, sest sealt vastu vaatav teabetulv võib kaalulangetaja ning spordihuvilise pigem sega-dusse viia. Mida siis teha?

Kui rahakott vähegi kanna-tab, oleks mõistlik enne treenima asumist konsulteerida mõne pä-deva personaaltreeneriga või lii-tuda spordiklubiga, sest katse-eksituse meetodil kaalulangeta-mine võib teha kogu organismile tõelise karuteene.

Olen märganud, et inime-sed hakkavad rohkem oma ter-vise eest hoolitsema kolm kor-da aastas – kõigepealt septemb-ris, kui suvi läbi on grillitud ja küllap ka humalatorbikut kal-lutatud, siis jaanuaris, kui on vaja hakata lunastama vana aasta patte ja täitma uue aasta lubadusi ning lõpuks märtsis, kui päike sulatab hanged ning rannahooaeg taas hirmutavalt lähedal.

Soov oma keha trimmida po-le trendiks vaid naiste seas, üha rohkem tuleb selle sooviga minu jutule ka mehi.

Lõunaks kiputakse sisse ah-mima kõi-ke, mis taldrikul just ei liigu, krooksu või sisise.

Siinkohal julgustan eaka-maid inimesi samuti julgelt tren-ni tulema ning sportima, sest näiteks Lääne-Euroopas on 70% jõusaaliklientidest keskealised ja vanemad, aga meil peetakse jõusaali millegipärast noorte pä-rusmaaks. Ometi sobib mõõdu-kas oma lihaste eest hoolitsemi-ne kõigile vanuserühmadele.

Millest ikkagi alustada, et keha suveks vähegi paremasse vormi saada ning kuumal suve-päeval rannas ringi liikudes en-nast mõnusalt ning enesekind-lalt tunda?

Esimese asjana soovitan kriitilise pilguga üle vaa-data oma toidulaud ning teha korrektiive söömis-

harjumustes.Nimelt on paljudel kombeks

hommikuti kaua magada ning jät-ta selle luksuse nimel vahele hommikusöök. Lõunaks on aga nälg teinud oma karmi laastamis-töö ning siis ahmitakse sisse kõi-ke, mis taldrikul just ei liigu, krooksu või sisise.

Rääkimata õhusöögist, kus pahatihti toimub omamoodi käe-galöömine. Mõeldakse, et kui trumm on läinud, mingu ka pul-gad. Pärast hingelist murdehetke ähvardab aga meeletu teleri ja ka-pi vahel sörkimise peale külmka-piuks hingedelt lausa maha kuk-kuda.

Tegelikult peaks just õhtu-söök sisaldama kõige vähem ka-loreid, aga meil on paraku vastu-pidi.

Kui oma toitumisharjumusi on korrigeeritud ja silmadega söö-mist vähendatud, tuleks tasapisi suurendada igapäevast liikumist. Alustada näiteks värskes õhus

kõndimisest või – kui ilmad pare-maks lähevad – jalgrattaga sõit-misest.

Suurekaalulistel inimestel ma kohe sportmängudega tegelemist ei soovitaks, sest squashi- või korv-palliväljakul nõutavad kiired liigu-tused koormavad liigeseid ja tõs-tavad vigastuseohtu.

Pigem oleks soovituseks liik-vele minna samm-sammult, püs-titada reaalsed eesmärgid ning neid ka kohusetundlikult täita.

Inimesel, kes pole varem eriti aktiivselt sportinud, piisab toitu-mise samaks jätmisel nädalas umbes kolmest treeningust, et langetada mõistlikult kaalu. Mi-da tähendab «mõistlikult»?

Reaalne võimalus tervislikuks kaalulangetamiseks on pool kilo nädalas. Loe kokku suveni jää-nud nädalad ning püstita endale kaalulangetamiseks reaalsed ülesanded.

Üksi suure õhinaga treenima asudes on oht teha oma tervisele liiga, seepärast oleks mõistlik konsulteerida mõne spetsialisti-ga, et ennetada tekkivaid ohte.

Kuna ühtäkki sportima hak-kava ja suveks vormi saada püüd-va inimese organism pole harju-nud koormustega, tekib oht, et sü-da ei pea sellisele vatile vastu.

Oma kogemusest võin öelda, et pole sugugi haruldane vaatepilt, kui treenimata inimesel

läheb poole trenni pealt nägu val-geks ning pilt kipub taskusse. Te-kib minestusehoog, sest vereva-rustus ajus on häiritud.

Seepärast ongi oluline, et su-veks alustataks treenimist tasapi-si, mitte sooviga kohe kogu maa-ilm soojaks kütta.

JUHTKIRI. Kindlaimaks kevadekuulutajaks lisaks lõunast koju naasvatele rändlindudele on meis vaikselt valmiv soov oma keha suveks saledaks ja trimmi saada.

Trimmis rannavorm nõuab aastaringset tööd

Lapsepõlvetraumad põhjustavad hilisemat kroonilist valu

Apteegid peavad hakkama odavaimat ravimit pakkuma

Õpetajatöö ohustab vaimset tervist

Eesti meeste eluiga lühendavad õnnetusjuhtumid

Eesti naised elavad meestest 11 aastat kauem

Loe lähemalt www.tarbija24.ee

15. MÄRTS 2010 TERVISE EXTRA 3

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

Kevadel hakkavad kõik rääkima kevadväsimusest. Mis asi on kevadväsimus?

Pikk ja pime talv on looduses üldiselt puhkeaeg. Paraku inime-ne oma tubliduses looduse rütme ei arvesta.

Aastaaegade vaheldumine mõ-jutab aga inimeste seesmisi bioloo-gilisi rütme ehk bioloogilise kella funktsioneerimist. Bioloogiline kell peab kohanema välistele val-guse-pimeduse muutustele.

Sesoonne afektiivne häire (SAD ehk seasonal affective disor-der, otsetõlkes ka «kurbusehai-gus») hakkab kujunema juba sügi-sel, kui päevad lühenevad ja päe-vavalgust jääb vähemaks – see häirib meie tsirkadiaanrütme – seesmist kehakella – ja viib ajuke-mikaalide tasakaalu muutustele.

Ka ilm külmeneb – osa inime-si on külmale tundlikumad, neil on enam ka pimedast ja külmast põhjustatud nn talvemasendust ehk kevadväsimust. Kevadväsi-mus on vaid üks ja kergem osa hooajalisest afektiivsest häirest.

Päikesevalguse puudusel too-dab aju üle aja melatoniini – hor-mooni, mis reguleerib kehakella ja unemustreid ning on seotud dep-ressiooniga. Olukorra tõsidus ole-neb inimese tundlikkusest, geo-graafilisest asukohast, geneetikast ja ajukeemiast.

Sümptomid on intensiivsei-mad kõige pimedamatel kuudel.

Mida kaugemale ekvaatorist, seda sagedasem on SAD-sündroomi esi-nemine.

Lumistes paikades esineb seda pisut vähem, naistel esineb sage-damini kui meestel. SAD-sünd-room väljendub väsimusena, roi-dumusena, masendusena ja mee-leoluhäiretena. Inimene muutub tujukaks, ärritunuks või loiuks, keskendumisvõime häirub, uni halveneb, võib esineda lihasvalu-sid ja seksuaalsuse langust.

Kuna väheneb kehaline aktiiv-sus ja on oht ülesöömisele (eriti sü-sivesikuterikka toidu osas), siis viib see kehakaalu tõusule. Raske-matel juhtudel esineb isegi enese-tapumõtteid.

Masendus on kergem tulema pärast viirusinfektsiooni põde-mist. Külmetushaiguste puhul on immuunsüsteem üles ergutatud sellisel moel, et see on riskifakto-riks masendusele. Aga talv on ju külmetuste ja gripi aeg.

Lahendus on püüda niipalju päi-kesevalgust kui võimalik. See on küll raskendatud (kui päevad on lühike-sed), sest inimesed lähevad tööle ja kooli ning tulevad sealt pimedas. Ja kuna on külm, on nad vähem õues.

Ka akna all seismisest või au-tos sõitmisest ei piisa – silma võrk-kest (retina) ei saa nii ikkagi piisa-valt päevavalgust. Tavalisel toaval-gustusel ei ole efekti, ükskõik kui valge see ka pole.

Olukorda parandab regulaarne ereda valguse käes viibimine. Et eredat päevavalgust kompenseeri-da, tulevad appi kunstlikud «päike-

sekastid» spetsiaalse fluorestseeru-va ereda valgusega, mis aimavad jä-rele päikesekiiri ja on vähemalt 25 korda eredamad (2000 – 10 000 luk-si) kui tavaline elutoavalgus.

Oluline on valguse kvantiteet, mitte kvaliteet. Kasu saavad foto-teraapiast nii SAD-sündroomi kui ka kevadväsimusega inimesed.

Valguskasti võite panna laua-le, kui hommikul sööte või päeval töölauale. Hea on seda kasutada vähemalt 30 minutit päevas, pare-mate tulemuste saamiseks kaks korda päevas.

Hea on ka negatiivsete ioonide kontsentratsiooni tõstmine toas. Looduses on näiteks negatiivsete ioonide kontsentratsioon suurim tuulisel merekaldal või kohe pä-rast äikesevihma. Seetõttu ütlevad paljud inimesed, et rannas olles neil tuju kohe paraneb. Ka ühe-ka-henädalane puhkus soojal maal võib palju muuta.

Ühes 1998. aasta uuringus leiti, et valgusteraapia avaldas masendu-sevastast toimet juba nädala pärast, samas kui antidepressantidel kulus selleks aega kaheksa nädalat.

Kui aga tõsine depressioon maad võtab, tuleb pöörduda arsti poole ja seda kindlasti ravida.

Miks üleväsimuse puhul on raske uinuda ja end välja puhata?

Üleväsimus on olukord, kui ke-harütmide kohanemine väliste pi-meduse-valguse rütmidega on häi-ritud. Ega sellises olukorras muud üle ei jää, kui võtta aeg maha ja pu-hata, ning kui see ei aita, otsida abi arstilt.

Millal tuleb endale tunnis-tada, et uneprobleemid ei ole pelgalt kevadväsimus või et unetus tekitab igapäevaprob-leeme?

Kindlasti siis, kui on päevane väsimus ja unisus, mis häirivad igapäevatoimetusi, mälu- ja kes-kendumisvõime häiruvad ning li-sanduvad ebameeldivad kehalised vaevused.

Jätkub lk 4

Uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda

VÄSIMUSE JA UNISUSE LEVINUMAD PÕHJUSED• Uneapnoe vm unehäired• Liiga vähene magamine • Pole piisavalt «kütust»

(st valed söömisharjumused)• Aneemia• Depressioon

• Kilpnäärme alatalitlus• Kofeiini liigtarbimine• Varjatud urotrakti infektsioon• Diabeet• Vähene vedeliku tarbimine

(dehüdratatsioon)

• Südamehaigus• Vahetustega töö• Toiduallergiad• Kroonilise väsimuse

sündroom ja fibromüalgia

Allikas: dr. Mae Pindmaa

VÄSIMUS JA UNI. Kevadväsimus on meie kliimas ja laiuskraadidel loomulik nähtus, mille vastu saab siiski ise võidelda, julgustab endanimelise unekliiniku unearst dr Mae Pindmaa – uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda. Igapäevaelu vaevavaid unehäireid saab aga edukalt ravida ka siinsamas Eestis, kinnitab doktor.

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vaja-

lik veresuhkru (glükoosi) oksüdatiiv-seks lõhustamiseks. See on kõige olu-lisem rakkude energiaga varustamise mehhanism. Juhul, kui B1 vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvi-rakud, mis vajavad oma normaal-seks talitluseks kõige enam energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega süda-melihase rakud.

B1-vitamiini puudusele võivad osutada kestev kurnatus, mälu nõr-genemine, närvilisus, koordinat-sioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või südame töö häiretena. Kuna vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja mao-

happe tootmises, võivad selle vita-miini puudusel tekkida seedimisras-kused, kõhukinnisus või raskustunne kõhus.

Veresuhkru kõrgenenud tase tekitab vitamiin B1 puuduseTiamiinipuudus kaasneb mit-mete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul, kui veresuhkru tase on kõrgene-nud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vita-miini, et tulla toime liigse vere-suhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakia-haigeid ja haavandilise soolepõle-tikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imen-dub.

Ebatervislikud eluviisid ja väär-toitumine võivad samuti põhjustada

tiamiinipuudust. Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoho-li, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka liigne maiustamine ja nn ra� neeritud süsivesikuid sisaldava rämpstoidu (pit-sad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Vitamiin B1 puuduse raviks on kõige mõistlikum valik benfotiamiinBenfotiamiin on vitamiin B1 rasv-lahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ja sa-tub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism ta-valist vesilahustuvat B1-vitamii-ni hästi ei omasta. Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest

kokarboksülaasi taset ja vitamiini-puuduse nähud kaovad.

Ainuke Eestis retseptivabalt müü-dav benfotiamiinisisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfo-gamma sisaldab 50mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiini-puuduse nähtude raskusest 1...3 kae-tud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

ni--

ü-on ne

Ravimireklaam. Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügi-ravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekrigaMüügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, SaksamaaTäiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: KBM Pharma OÜ, Tähtvere 4, 51007 Tartu. Tel. 733 8080.

Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.

Benfogamma®

ainuke retseptivaba benfotiamiin EestisBenfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

Vitamiin B1 puudus kahjustab närvirakke ja südantVitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid. Eriti oluline on ta närvisüsteemi tervise seisukohalt, kuna ta tagab närviülekannete toimimise.


Meie poole pöörduvad unehäi-retega patsiendid sageli just varake-vadel, sest lisanduv kevadväsimus võimendab nende tervisehädasid.

Tihti räägitakse, et «Ahh, ma-gan end nädalavahetusel välja ning kõik on jälle korras» – mida tähendab väljamagamine?

Nädalavahetusel pikalt maga-mine on märk sellest, et nädala sees pole piisavalt magatud, et on kuhjunud unevõlg.

See on kas suure töökoormuse tagajärg, aga võib olla ka märk ku-junenud unehäirest. Tuleb olla et-tevaatlik, et unevaegust ei peaks hiljem liigsuurte intressidega taga-si maksma.

Kuidas tunda ära hetk, mil tuleb pöörduda abi saamiseks unekliinikusse/spetsialisti poole?

Kui inimene pole rahul oma unega või on kujunenud päevane väsimus ja unisus, mis häirib iga-päevaelu.

Kas koduste vahenditega saab üldse kindlaks teha oma une kvaliteeti? Millal on uni kvaliteetne?

Alustama peakski iseenda jäl-gimisest ja mõelda, kas töö ja puh-kuse vahekord on õige, kas une pikkus on piisav, et hoida ära päe-vase väsimuse ning töövõime lan-guse teket.

Uni on kvaliteetne, kui see on rahulik ja sügav, ilma öiste ärka-misteta ning öise unega puhkab hästi välja.

Rahvasuu räägib, et noored inimesed peavad magama kauem ja eakamad vajavad vä-hem und – kui palju selles le-gendis on tõtt?

See ongi tõsi, et noored inime-sed vajavad pikemat, sügavamat ja rohkemate unenägudega und. Mi-da vanem inimene, seda lühemaks jääb voodis veedetud ajast puhas uneaeg.

Eakamad magavad 20 minutit lühemalt kui keskealised, keskea-lised omakoda 20 minutit lühemalt kui noored täiskasvanud.

Vanuse tõustes on enam öiseid ärkamisi, väheneb sügava une ja REM-une osakaal (mida on vaja selleks, et tagada päevane vir-gus).

Kui palju on Eestis inimesi, kes teie hinnangul on veel ars-tiabita vaevlemas tõsiste uneprobleemide käes?

Muret teeb see, et ligikaudsel hinnangul on tõenäoliselt umbes 45 000 eestimaalasel pideva päe-vase väsimuse põhjuseks diagnoo-simata uneapnoe ehk unelämbus-tõbi (nende hulgas on haiguse ras-ke vormi põdejaid umbes 5000), mida püütakse seostada näiteks praegusel momendil kevadise vä-simusega, muul ajal aga stressi-rohke töö või eluga, vähese puhku-se või vanuse lisandumisega.

Tegemist on aga hoopis väga salakavala haigusega, mis algab lihtlabase, kuid pidevalt hääleka-maks muutuva norskamisega, mil-lele hakkavad tasapisi lisanduma juba mõnekümnest sekundist ku-ni mitme minutini küündivad hin-gamisseisakud.

Igapäevaelus hakkab see esial-gu segama oma pereliikmete, ko-mandeeringu- ja palatikaaslaste und, tuues norskajale kaasa palju ebameeldivaid olukordi. Abielu-paarid kolivad näiteks eraldi ma-gamistubadesse – see kõik pinges-tab inimsuhteid.

Sellised olmeprobleemid on siis-ki tühiasi võrreldes sellega, mis toi-mub norskaja organismis, mis öösiti vaevleb ülemiste hingamisteede lõt-vumise ja kokkuvajumise tõttu kroo-nilise hapnikupuuduse käes.

Iga verehapniku languse epi-soodiga erutub süsihappegaasi kuhjumise tõttu peaaju hingamis-

keskus ja verre paisatakse adrena-liini ja teisi stressihormoone, mis hakkavad kõigutama vererõhku ja veresuhkrut ning kiirendama sü-damerütmi.

Aju on sunnitud mis tahes une-faasist ärkama, et taastada õhu-voolu hingamisteedes ja nii toimub päeval ärakulutatud jõuvarude taastamiseks nii vajaliku unerahu asemel ihus hoopis elutähtis võit-lus iga hapnikusõõmu pärast.

Kosutavast unest ei saa olla jut-tugi ja ebakvaliteetne uni toob en-daga kaasa päevase toimetuleku pi-deva halvenemise. Ajapikku kurna-takse välja organismi kompensa-toorsed mehhanismid ning hakka-vad arenema kõrgvererõhktõbi, sü-damerütmihäired, aju- ja südame-infarktid, diabeet ja rasvumine.

Teiste riikide statistikale tugi-nedes võib Eestis olla praegu um-bes viissada diagnoosimata liig-unisuse ehk narkolepsia all kan-natavat inimest, kellel tuleb päeva jooksul korduvalt ja väga ootama-tutes olukordades – kas või auto-roolis – tukastus peale, millega võib kaasneda ka lihasnõrkus.

Avarii tegemiseks piisab aga vaid mõnesekundilisest mikro-unest. Seda haigust avastada aita-vale väga spetsiifilisele uneuurin-gule jõuavad aastas kahjuks vaid väga üksikud.

Uneprobleemidesse suhtu-takse ka riiklikul tasandil veel väga tagasihoidlikult – mis võib olla selle tagajärjeks?

Paljude teaduslike uuringute andmetel – väga oluline elukvali-teedi langus, südame-veresoon-konna haiguste (kõrgvererõhktõ-bi, südamerütmihäired) ning nen-de tüsistuste (infarkt, insult) ja öise äkksurma riski tõus.

Päevasest väsimusest ja unisu-sest tingituna tekib ka oht kaotada inimelusid liikluses.

Millisele tasemele on Ees-tis unemeditsiin arenenud? Kas tõsiste uneprobleemide vastu saab abi Eestist koha-pealt?

Jah, saab kindlasti. Eestis on unemeditsiiniga tegelenud entu-siastlikult väike hulk arste, kelle hulgas on psühhiaatreid, kõrva-nina-kurguarste, pulmonolooge, üldarst ja kardioloog.

Meil on unetehnikuid, kes val-davad uneuuringute analüüsimi-se metoodikaid, õdesid, kes jälgi-vad haigeid öösiti.

Meil on oma Eesti unemeditsii-ni selts, kes on Euroopa uneuurin-gute seltsi liige. Sel aastal taotleme kõigile olemasolevatele unelabori-tele ka Euroopa nõuetele vastavat sertifitseerimist.

Calcigran Forte500 mg kaltsiumi ja 400 RÜ D3-vitamiini

Iga päev on oluline!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult patsiendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Osteoporoosi ehk luuhõrenemise põhjuseks on kaltsiumisisalduse vähenemine luudespärast 30. eluaastat. Iga kolmas üle 50aastane naine kannatab kaltsiumi puuduse käes.*Luuhõrenemise vastu aitab kaltsiumi ja D-vitamiiniga Calcigran Forte (kaltsiumkarbonaat ja D3-vitamiin).

Alusta juba täna, sest igapäevane kogus kaltsiumi ja D-vitamiini noorena tagab tugevad luud vanemas eas.

Näidustus: D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse vältimine ja ravi.

ww

w.n

ycom

ed.e

e

* Maasalu K et al Eesti Arst 2000;4:197-20

EE-0

80

21

0-0

77

KALTSIUM D-VITAMIIN SIDRUNI-MAITSELINE

2 TABLETTIPÄEVAS

60 NÄRIMIS-TABLETTI

RÜ

Pakendi suurus: 60 närimistabletti.

KIIRE LAHENDUS KERGELE VÄSIMUSELE, MIS EI OLE SEOTUD TERVISEHÄIREGA• Regulaarne füüsiline koormus, soovitavalt värskes õhus. Olulise

energiasüsti võib saada ka 20-minutilise kerge treeninguga, kui seda teha kolm korda nädalas.

• Energiarikas, proteiini ja komplekssete süsivesikutega (täisteraleivatooted) toit. Proteiini ja kompleksseid süsivesikuid sisaldav toit seedub aeglasemalt kui lihtsüsivesikuid sisaldav toit, see hoiab vereglükoosi taset ühtlasemalt ning hoiab energiataset kauem kui näiteks komme süües.

• Söö hommikusöögiks kindlasti süsivesikuid ja kiudaineterikast toitu, näiteks leiba või müslit.

• Tee tööpäeva jooksul puhkepause. Üks lühike (10-15 min) puhkepaus tõstab energiataset kohe.

• Liiguta. Isegi 10 minutit kõndi võib aidata – see tõstab energiataset vähemalt kaheks tunniks ja mõjub kindlasti paremini kui magus suutäis, mille järgselt võid tunni pärast olla veel väsinum.

• Lõpeta tormamine, võta aeg maha kas või 3-5 minutiks ja mediteeri – saavutad sellega kontrolli oma energia üle. Selleks sobib iga vaikne koht (kontoris, vannitoas vm). Sule silmad, hinga sügavalt ja lõdvesta keha. Kujuta, et mõtted on kui pilved taevas, lase neil hõljuda, visualiseeri midagi positiivset – päikesetõusu, randa...

• Hoia eemale inimestest, kes on kui energiavampiirid, ümbritse end positiivsete inimestega.

Allikas: dr. Mae Pindmaa

FOTO

: TII

T M

ÕT

US

Aastaaegade vaheldumine mõjutab inimeste bioloogilise kella funktsioneerimist, selgitab unearst dr Mae Pindmaa. Need, kes on tundlikumad lisaks ka külmale ja pimedusele, satuvad kevadväsimuse küüsi.

Algus lk 3



Millal ja miks terviseaudi-ti vastu huvi tunda?

Terviseaudit annab ülevaate organismi üldseisundist ja võime-test (kui koormustest on valitud). Enne kui alustada treeningut või plaanida välismaale pikemat ko-mandeeringut, oleks mõistlik läbi-da terviseaudit.

Terviseaudit sobib ka neile, kes pole aastaid oma perearsti külas-tanud ja tahavad lihtsalt teada, kas kõik on korras.

Kuidas valida erinevate teenusepakkujate vahel?

Teenusepakkuja valimisel on oluline teada, kas tahetakse ka hapniku tarbimise testi koormuse

ajal (vajalik neile, kes plaanivad matka mägedesse). Seda pakuvad tavaliselt spordiasutuste juures asuvad keskused.

Peatselt ühinevates Medicove-ris ja Karellis on veloergomeeter, millega saab uurida südame koor-must ja vastupidavust.

Milliseid küsimusi tuleb enne terviseauditi tellimist en-dale esitada?

Enne terviseauditile registree-rimist tuleks läbi mõelda, milline on füüsiline koormus, kas ma puh-kan end ööga välja, kas suitseta-mine on kestnud aastaid, kui sage-dasti tarvitan alkoholi ja kui kan-geid jooke tarbin ning muu enda harjumuste kohta käiv.

Mida peab teadma, palju aega varuma?

Enne vereanalüüsi tegemist ei tohi eelmisel õhtul süüa rasvaseid toite, viinamarju või šokolaadi. Ka hommikusöök tuleks vahele jätta, kuid kaasa võiks võtta mõne magu-sa joogi ja šokolaaditahvli, et pärast uuringut energiat taastada.

Uuringuks kulub ligikaudu tund, pärast seda on võimalik du-ši all käia, seega pesemisvahendid võiksid kaasas olla.

Biokeemiaanalüüside (näita-vad maksa või kõhunäärme tööd ning immuunnäitajaid) vastused saabuvad ühe nädala jooksul. Analüüside kommenteerimine võ-tab aega umbes 15 minutit.

Mida terviseauditi tulemus näitab?

Terviseauditi tulemus näitab organismi üldseisundit ja valmis-olekut koormustele.

Mida teha pärast tulemus-te kättesaamist?

Pärast tulemuste kättesaamist saab paremini planeerida oma te-gevuskava ja koormust.

Ainult üks tablett päevas •

Kõrvetised hakkavad tavaliselt leevenduma • üks päev pärast ravi alustamist

Vabane korduvatest kõrvetistest

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

EE-1

5011

0-07

1

CONTROLOC Control®i (pantoprasool) kasutatakse refl uksisümptomite, nagu näiteks

kõrvetised ja happe regurgitatsioon, lühiaegseks raviks täiskasvanutel.Tablette tuleb võtta vähemalt 2…3 päeva järjest. Kui sümptomid on täielikult kadunud, tuleb ravi lõpetada.

Refl uks tähendab happe tagasivoolamist maost söögitorusse, mis võib seetõttu muutuda põletikuliseks ja valusaks. See võib põhjustada sümptomeid, nagu valulik põletav tunne rindkeres (kõrvetised) või hapu maitse suus (happe regurgitatsioon).

PILK ENDASSE Esmalt mõtle läbi, mida tahad saavutada, millega tegeleda ja millised on sinu võimalused ning mida oled valmis eesmärkide saavutamiseks tegema.

TEA OMA EESMÄRKE Sa ei jõua kuhugi, kui ei ole paika pannud sihtpunkti. Esmane soovitus – ole realistlik. Otsusta, mis on üle jõu käiv ning mis teostatav.

LEIA SEE PÄRIS «OMA» Mitte midagi ei saa teha vastumeelselt. Vali spordiala, millega sulle tõesti meeldib tegeleda ja tunne sellest mõnu.

ARENDA ENNAST Õpi tundma spordiala, millega tegeled. Abiks on kindlasti vastavasisulised ajakirjad, raamatud ja internet. Treeningsaalis kasuta julgesti personaaltreeneri abi, et jõuaksid oma eesmärkideni kiiremini.

KOOSTA PROGRAMMKui oled algaja, siis ka alusta algajale mõeldud programmiga. Arendavad muutused treeningprogrammis tuleks teha iga 4-8 nädala tagant. Niimoodi areneb sinu keha ja sul ei teki tüdimust. Igapäevane kerge füüsiline koormus ja tervislik toitumine peaks saama elustiiliks!

ALUSTA AEGLASELT, ET VÄLTIDA LÄBIPÕLEMISTKui alustada entusiastlikult ning teha kohe tugevaid ja raskeid treeninguid, siis on sellel kaks tagajärge – esiteks läbipõlemine ja

teiseks ületreenitus. Kumbki neist pole suurepärane vorm. Läbi-põlemisega võivad kaasneda ka vigastused. Sportlaste põhitõde on: alusta aeglaselt, kuid järjepidevalt, siis on ka tulemused püsivamad.

LEIA SOBIV MÕÕDUVAHENDTihtipeale kaaluvad saleneda soovivad inimesed end liiga sageli ning ootavad kiireid tulemusi. Kaal ei pruugi olla edusammude parimaks näitajaks. Peida kaal ära ning hakka kaalulangust jälgima riiete abil.Kui oled edukalt treeninud ja järginud tervislikku toitumist, hakkavad vanad riided suureks jääma ning pead muretsema endale üks, kaks või isegi kolm numbrit väiksemad riided. Sinu üllatuseks ei pruugi kaal olla üldsegi mitte langenud. Lihtsalt oled vorminud oma lihaseid ja vähendanud keharasva.

ÄRA HEIDA MEELTKas riided ei istu hästi või kaalule ei taha astudagi? Ära muretse, need ei ole ainsad viisid, et märgata edusamme treeningus.

PEA TREENINGPÄEVIKUTSinna võiksid lisada ka pildi, mis on tehtud enne treeningute ja tervislike eluviisidega alustamist. Päevikusse kirjuta üles, mis trenni teed, kui sageli ja kui suure intensiivsusega. Pane kirja ka toidud, mida tarbid ja arvuta kaloreid (samas jälgi, et süsivesikud, valgud ja rasvad oleksid tasakaalus).

VÕTA SÕBER KAASAKahekesi koos on lihtsam treenida. Olgu siis sinu kaaslaseks sõber, personaaltreener või terve saalitäis treenijaid, kellel on samad eesmärgid. Nii saad küsida ja jagada kasulikku informatsiooni, kuidas saavutada seatud eesmärke.

PREMEERI ENDTee seda ka siis, kui oled alles vahe-eesmärgi saavutanud. Osta endale mõni väike kingitus, mis teeb meele heaks. Võid endale lubada midagi maitsvat ja keelatut, kuid siiski mõõdukalt.

Jõudu ja jaksu kõigile treenijatele ja alustajatele!

TERVISEAUDIT annab pildi organismi üld-seisundist ja keha valmisolekust koormustele, selgitab Medicover Eesti peaarst Toomas Põld.

Argo Aderi soovitused enne treeningule minekut

Terviseaudit näitab tõde organismi üldseisundist

LÜHIDALT

Terviseaudit võib sisaldada ka koormustesti, mis kindlasti tasub läbi teha pärast pikka pausi treeninguga alustades, et ka oma füüsilisest võimekusest tervikpilt saada.

FOTO: CORBIS/SCANPIX


DR MARK BRASCHINSKYTartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku arst-õppejõud neuroloogia erialal

Peavalusid on mitmesuguseid, samu-ti nende põhjusi. Selle järgi, kas peavalu taga on mingi muu haigus või mitte, eristatakse kaht peamist

peavalu põhjuste gruppi.Peavalu on sekundaarne ehk teisene sel

juhul, kui see on põhjustatud mingist muust haigusest (tegu võib olla põletiku, vigas-tuse, veresoonkonna haigusega vms).

Oluliselt sagedasemad on aga es-mased peavalud, millest kõige enam on levinud nn pinge tüüpi peavalu ja migreen.

PEA VALUTAB LIHASPINGEST

Pinge tüüpi peavalu on enamasti episoodi-line ega anna endast märku just sageli. Har-vem on tegu elukvali-teeti halvendava haigu-sega, mil valu on algselt väga sagedane ehk krooniline.

Pinge tüüpi peavalu on tavaliselt mõle-mapoolne, suruva või rõhuva iseloomuga (mittepulseeriv), kerge või mõõduka tugevu-sega ning pole süvendatav nn tavalise füüsi-lise aktiivsusega, näiteks kõndimise või tre-pil liikumisega.

Episoodiliselt esineva pinge tüüpi peava-lu vastu soovitatakse tarvitada n-ö tavalisi valuvaigisteid, mida saab osta apteegist

ilma retseptita. Esmavalikuks peetakse toi-meainena paratsetamooli ja ibuprofeeni si-saldavaid ravimeid.

Valdav osa peavaludega tegelevatest spetsialistidest soovitavad hoiduda kombi-natsioonravimitest, mis sisaldavad rohkem kui ühte toimeainet, kuna selliste ravimite sage kasutamine võib muuta peavalu kiire-mini krooniliseks.

Kroonilised peavalud alluvad ravile pal-ju halvemini. Väga tõhus soovitus pinge tüü-pi peavalude ärahoidmiseks on regulaarne füüsiline aktiivsus.

See puudutab ka neid inimesi, kelle töö iseloom on seotud enam või vähem raske füüsilise tööga – trenn tuleb kasuks ka sel-lisel juhul.

MIGREEN VAJAB ERIRAVIMITSageduselt teine esmase peavalu vorm on

migreen. Enamasti valutab migreeni korral üks peapool, valu on tugev või väga tugev, pulsee-riv ja sellega kaasnevad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja mürakartus.

Teatud vormide puhul võivad valule eelne-da teised sümptomid ehk aurad, millest sageda-semad on nägemishäired.

Migreenihoogude katkestamiseks on retsep-tita kättesaadavatest ravimitest tavaliselt vähe kasu. Esmavaliku ravimiteks peetakse selliste retseptiravimite gruppi, mis on välja töötatud spetsiaalselt migreeni raviks ehk triptaanid.

Kui on teada migreenihoogusid esile kut-suvad tegurid, võiks proovida neid vältida.

Kui inimene kahtleb oma peavalu täpses põhjuses, saab ta esmast infot apteekri või

pereõe käest. Täpse diagnoosi aga pa-neb arst, kes oskab ka sobivat ravi

soovitada.

10 SOOVITUST PINGE TÜÜPI PEAVALUGA VÕITLEMISEKS:

1. Ela füüsiliselt aktiivset elu – käi regulaarselt trennis

2. Oska lõõgastuda

3. Väldi pikaaegseid sundasendeid

4. Leia õige töö- ja puhkerežiimi tasakaal

5. Jälgi, et magamisase ja padi oleksid sobivad

6. Õpi selgeks kaelalihaseid lõõgastavad harjutused

7. Kui võimalik, lase valu ajal endale teha kaelalihaste massaaži

8. Võta rohtu kohe valu tekkides

9. Võta ravimit toimivas annuses

10. Ära kuritarvita valuvaigisteid

Allikas: Dr Mark Braschinsky

Enamasti kiputakse siin tulistama kriitikanooli apteekrite suunas. Küll suhtub ta patsiendi muresse liiga külma südamega, küll arutab liiga valjuhäälselt või käitub muidu patsiendile ebamugavust tekitavalt.Miks see nii on ja mida peaks olukorra parandamiseks ette võtma, seda oleme apteekrite endi keskel korduvalt arutanud.Esimene dilemma tekib apteegi sisustamisel. Oleme harjunud, et enamik apteegikaupadest, ravimitest jm tarvetest on külastajatele mugavaks vaatamiseks välja pandud.Ka meile on jõudnud avariiulite ja traditsioonilise letiapteegi vastasseis. Loomulikult meeldib kõikidele vaadata ja katsuda. Avada pakendeid, lugeda seal leiduvaid infolehti ning uudistada karpi peidetud tablettide välimust.Käibenumbrid näitavad, et avariiulid on majanduslikult kasulik leiutis ja läbimüük niiviisi oluliselt suurem ka apteegis. Samas on letiapteegi eeliseks turvalisem kaup.On kindel, et keegi kõrvaline ei ole ravimit varem näppinud, sellest osa kõrvale pannud ega ravimi peale köhinud. Aga vaadata tahavad kõik. Samas, mida rohkem vitriine ja väljapanekuid, seda vähemaks jääb ruumi inimesele.Praegused apteeginormid näevad linnaapteegile ette vähemalt 80 ruutmeetrit pinda, sellest vähemalt 30 ruutmeetrit müügisaalile. Kui lisada ka mööbel ning letitagune ala, ei jää külastajale just palju ruumi.Marketites, kus iga meeter on kullakaaluga, ei ole ruutusid raisata. Oleme Eestis ajalooliselt vitriinisüsteemiga harjunud. Nõukogude aja lõpus arendati ka meil Euroopas levinud suunda, et kõik apteegikaubad pidid olema külastajate eest varjatud, kapiuste taha ja sahtlitesse peidetud.Erinevalt tol ajal eesrindlikust apteegimaast Leedust maha jäänud Eesti seda eesmärki ei saavutanudki. Isegi praegu on «vana-euroopa» apteekides pandud enamasti välja vaid tilulilu ja ravimeid niisama näha ei olegi.Kas pöörata tagasi Euroopa suunda ja vähendada väljapanekuid?Võimalusi privaatsuse parandamiseks on muidki. Meie suuremates apteekides on juba praegugi kasutusel numbrisüsteemid. Võtad numbri ja ootad oma järjekorda. Vahepeal saab uudistada väljapanekuid ja lugeda harivaid infolehti.Teiseks võimaluseks on rakendada joonesüsteemi nagu passikontrollis. Mitmed apteegid on sedagi proovinud. Enamasti ei pea apteegikülastajad joonest kinni, vaid tulevad ravimite väljastajale ikkagi lähemale. Takistuseks väike ruum ja kitsad olud.Abimeheks võiksid ju olla teavitavad sildid joone tähtsuse kohta – isiklikult olen sellist süsteemi kogenud Prahas. Apteegi müügisaal oli joonega kaheks jagatud ja varte otsas kõrguvad teabesildid andsid mõista vajadusest joone taga oma aega oodata.Ja nii ka tehti. Samas kohtavad meie apteekrid oma igapäevatöös huvitavat fenomeni: enamik apteegikülastajaid tahab, et nende privaatsust austataks, aga teiste privaatsust millegipärast austada ei taheta.Alatasa tuleb ette juhtumeid, kus nõustatavale apteegikülastajale surub ligemale terve järjekord. Kõik kuulavad hoolega, mõned neist annavad veel nõugi ja õpetavad isegi apteekrit.On tõsi, et iga apteegikülastaja mure on isiklik. Staažikamate kutsekaaslaste töömailt on tuua näiteid, kus apteekril palutakse näha toodud loomake liigitada kas pea- või riidetäide hulka kuuluvaks või määratleda purgis kaasatoodud sooleussi.Patsiendile erakordne genitaalherpes, uriinipidamatus või potentsiprobleem on apteekrile igapäevatöö ning seetõttu häbeneda pole põhjust.Pigem tuleks suurema austusega suhtuda kaaskannataja muredesse. Kui näete, et apteeker kedagi nõustab, on parem anda neile mõlemale aega ja ruumi.Asjade muutmiseks ei ole palju vaja. Alati pole vajadust tarade ega seinte järele. Piisab, kui me käitume teistega nii, nagu me tahame, et teised meiega käituksid.

Delikaatsed probleemid ehk privaatsusest apteegis

Aeg-ajalt tuleb laiemas ja kitsamas ringis arutlusele apteegikülastajate privaatsus. Ei meeldi ju kellelegi, kui isiklikud ja ebamugavad mured kõikide kaaskodanike ees paljastatakse ning avalikult läbi arutatakse, räägib Kaidi Sarv, Apteekrite Liidu peaproviisor.

APTEEGIKULTUUR

PEAVALU on üks sagedamini esinevatest valudest. Valu on bioloogiline alarm, mis üldjuhul tähendab seda, et meie organismis on midagi korrast ära.

Levinuimad on pinge tüüpi peavalud ja migreen

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX


DR BORIS GABOVITŠIda-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna vanemarst, valuteenistuse juht

Valu kaitseb meid, sun-nib meid hoiduma ohtlikest asjadest, näiteks leegist või te-

ravatest esemetest. Tänu valule õpib inimene ohutult käituma.

Valu sunnib haiguse puhul otsima arstiabi. Just seetõttu on valu kõige sagedasem kaebus, millega patsiendid arsti poole pöörduvad.

Olenemata valu asukohast või arsti erialast on kõik arstid, hambaarstist psühhiaatrini, sunnitud tegelema «valuvaigis-tamisega».

Valu on enamuse patsienti-de kõige suurem mure. See häi-rib igapäevast elu, ei lase tööta-da, on piinav ja väljakannata-matu. Samas on inimeste valu-tundlikkus äärmiselt erinev.

VALUTAJU ON ERINEVKui üks inimene talub valu

suhteliselt hästi, ei suuda teine kannatada isegi pisemat nõelator-get. Parima seletuse annab järg-mine valu definitsioon: valu, see on subjektiivne kogemus, mida omab ainult see, kes valu kanna-tab (Margo McCaffery, 1968. a).

Kõik inimesed tajuvad valu erinevalt. See oleneb isiklikest kogemustest, hirmudest, kasva-tusest ja kultuuritaustast, tempe-ramendist ja paljudest muudest asjaoludest. Mingil määral ole-neb valu tajumine ka geneetili-sest eelsoodumusest.

Füsioloogiliselt on valu elekt-riliste signaalide interpretat-sioon, mis toimub inimese pea-ajus. Signaalid tekivad kahjusta-tud koes (näiteks põletatud või lõigatud sõrmes) ja liiguvad möö-da närvisüsteemi peaaju suunas, kus neid eelneva elukogemuse alusel interpreteeritakse kui ais-tingut, mida teame valuna. Pilt-likult öeldes ongi valu alati meie peas, isegi siis, kui valutab ala-selg või labajalg.

Üsna tihti tundub valu kadu-misel, et lakkab ka haigus. Pole valu, pole probleemi. Kahjuks see nii ei ole. Valuvaigistite abil saame valust küll lahti, aga põhjust see ei ravi – haigus taganeb vaid ajuti-selt, tulles kindlasti tagasi, aga võib-olla juba raskemal kujul.

Just sellepärast ei tohi kunagi unustada, et valu on hoiatus – mi-dagi on pahasti minu tervisega, tuleb uurida ja sellega tegeleda.

HIRM RAVIMI EESValu võib olla äge või kroo-

niline – põhiliseks kriteeriu-miks on kestus. Kui valu kestab

kuni kuus kuud, on tegemist ägeda valuga. Selle taga on ta-valiselt kindel haigus või kude-de kahjustus.

Äge valu allub tavaliselt vä-ga hästi ravile, aga vaid siis, kui ravi alustati õigeaegselt ning see oli piisavalt aktiivne.

Kui valu kestab enam kui kuus kuud, on tavaliselt tege-mist kroonilise valuga. Selline valu võib olla iseseisev haigus – puudub kudede kahjustus või muu valu tekitav haigus.

Kroonilise valu tekkimise põhjuseid on mitu. Kõige sage-dasemaks neist on ravimata või halvasti ravitud äge valu. Üldi-selt peavad eestimaalased valu loomulikuks nähtuseks ja arva-vad, et valu tuleb operatsiooni või trauma järgselt ning haigu-se tõttu kannatada.

Selle fenomeni juuri tuleb otsida meie kultuurilisest ja aja-loolisest taustast. Kristlik men-taalsus soodustab ja väärtustab valu kannatamist. Paljud karda-vad valuvaigisteid rohkem kui valu ennast.

VALITSEVAD MÜÜDIDInimesed kardavad ravimite

kõrvaltoimeid ja sõltuvust, pel-jates seda, mida nad ei tunne. Muidugi pole kõik ravimid orga-nismile kasulikud ja mõned te-kitavad ka sõltuvust.

Sõltuvus, mida kardetakse, on füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus narkootilistest ainetest. Sõltuvus, mida tekitavad ravimid, tähendab aga seda, et inimene, kes ravimit tarvitab, ei saa elada samavõrd hästi ilma rohuta, kui ta elab seda rohtu tarvitades.

See on ju loomulik. Ta po-leks seda või teist ravimit tarvi-tanud, kui talle poleks seda tar-vis elukvaliteedi parandami-seks. Selline sõltuvus tekib igast ravimist – valuvaigistist, süda-me- või vererõhurohust, insulii-nist või mõnest muust abivahen-dist.

Kas see on ohtlik? Muidugi mitte. Kui tekib vajadus loobu-da ravimist, siis seda saab teha alati lühikese aja jooksul (tava-liselt mõne nädala vältel). Hoi-duda tuleb valust, mitte valuvai-gistitest.

Valuravi peab olema pidev. Kui rohtu tarvitatakse ainult siis, kui valutab, siis valutab kindlasti ka edaspidi. Vaid pide-va ravi foonil saab loota, et va-lust saab lahti. Ravimata valu võib muutuda krooniliseks.

Krooniline valu allub hal-vasti ravile ja nõuab tunduvalt rohkem ravimeid. Kroonilist va-lu ei saa tihti ka välja ravida, vaid leevendada, vähendades valu tugevust poole võrra.

Kõige sagedasemad valud on erinevad peavalud ja lülisamba-valud – kaela- ja seljavalud. Rohkelt esineb ka liigesevalu. Teised valuliigid esinevad har-vemini.

Mida teha, kui valu tekib? Kindlasti tuleb abi otsida spet-sialistilt ehk pöörduma peab arsti poole, alustades perears-tist. Kui tema ei saa iseseisvalt valudest jagu ja vajab abi, suu-nab ta patsiendi vastava spetsia-listi juurde, näiteks valukabi-netti.

Valu peab ravima ja valuva-ba elu tuleb nautida.

VALU on tavaliselt patoloogilise protsessi tun-nus. See on looduse poolt antud hoiatus. Tä-nu valule saab inimene teada, et midagi on or-ganismis halvasti – tekkis vigastus või haigus.

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist

Tabletid ei ole kurjast, kui neid tarbida õigel ajal ning soovitatud viisil ja koguses, kinnitab dr Boris Gabovitš. Valuvaigistid on mõeldud valu leevendamiseks, kuid valu põhjused tuleb alati selgeks teha ja välja ravida.

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX


Voltaren Emulgeli näol on tegemist käsimüügiravi-miga, mis sisal-dab põletikuvas-

tast valuvaigistit diklofenak-ki. Sellel on valu leevendav, põletikku alandav ja antireu-maatiline toime. Nii sobib Voltaren Emulgel (toimeaine diklofenak) täiskasvanuile ja üle 12-aastastele lastele näi-teks nikastuste, venituste, spordivigastustest või üle-pingest tingitud lihas- või lii-gesevalu lokaalseks raviks. Samuti sobib see artroosist tuleneva valu lühiajaliseks lo-kaalseks raviks patsientide-le, kellele arst on pannud vastava diagnoosi.

Lihas- ja liigesevalude ra-vimisel on tähtis, et raviaine mõjuks vahetult valutavale piirkonnale. Voltaren Emulge-li (toimeaine diklofenak) gee-li hõõrutakse kergelt valusaks jäänud piirkonda 3-4 korda päevas. Vajalik geelikogus sõltub valusaks jäänud piir-konna ulatusest, aga tavali-selt piisab umbes pöidlaotsa suurusest geelikogusest.

Mis on valu? Kõik me oleme tundnud

valu, kuid mis see õigupoo-lest on? Valu defineeritakse kui ebameeldivat meeltega

tunnetatavat kogemust, mis seostub vigastusega.

Valu on mitut tüüpi. Akuut-ne valu sunnib sageli puhkama ja on seega organismi kaitsev tegur. Sellele on iseloomulik pulsi kiirenemine ja südame löögimahu suurenemine. Kroo-niline valu on tihti seotud haigu-sega ja sellega võivad kaasne-da lisasümptomid, näiteks ma-sendus, unetus või loidus.

Valu tunneme seepärast, et rakkude kahjustumisel va-banevad valumediaatorid, mil-lele reageerivad vabad närvi-lõpmed. Valuärritajad liiguvad kesknärvisüsteemis mööda valuaksoneid ehk valukiude, mida on kahte tüüpi. Esime-sed kannavad ärritajaid valu-piirkonnast kiiresti ja täpselt edasi, tekitades torkava või te-rava valuaistingu. Teine tüüp kiude kannavad ärritajaid eda-si aeglasemalt. Sellisel juhul on põhjuseks tavaliselt kuu-mus või koevigastus: C-tüüpi ärritajate põhjustatud valu tun-takse kui ajus põletava või tui-kavana. Koevigastuse tekki-des tunneb inimene tavaliselt kõigepealt teravat valu, mille-le järgneb tuikamine.

Lihasvalu on sageli tuikav ja selle asukoht on raskesti määratav. Lihasvalu põhjus-tavateks ärritajateks on hap-niku vähesus, põletikureakt-

sioonis vabanevad ained ja mikrovigastuste tagajärjed.

Koevigastusest tingitud valu eristatakse närvivigastu-sest tingitud valust, mille pu-hul on kahjustunud valu üle kandev närvisüsteem ise. Tõ-hus valuravi koevigastuse staadiumis võib takistada när-vivigastusest tingitud valu tek-kimist. Seepärast on tähtis ra-vida ka põletikuvalu.

Põletikuvastased valuvaigistid

Põletikuprotsessis vaba-neb keemilisi aineid, mis ärri-tavad valu üle kandvaid när-vilõpmeid ja tekibki valuais-ting. Põletikuvastased valu-vaigistid mõjutavad põletikku üle kandvate ainete sünteesi-mist ja moodustumist.

Põletikku üle kandvaid ai-neid ehk prostaglandiine te-kitavaid ensüüme tõkestatak-se põletikuvastase valuvai-gisti abil (näiteks palaviku pu-hul). Kreemide ja geelide abil ravitakse lokaalseid põletik-ke, millega võib kaasneda näiteks punetus, õhetus või paistetus.

Lihas- ja liigesevigastused

Liigse pinge, ühekülgsete liigutuste või ootamatu löögi tõttu tekkinud koevigastuse ta-

gajärjel võib tekkida põletikke muu hulgas lihastes, kõõlustes või lihaste ja kõõluste kinnitus-kohtades. Tekkinud põletikust ja paistetusest annab orga-nism märku valu abil.

Liigesesideme vigastused tekivad liigese normaalsest liikumistrajektooris väljapoo-le vägivaldse painutamise/paindumise tagajärjel. Vigas-tus põhjustab ümbritsevates-se kudedesse verevalumi, sa-muti võib see esile kutsuda rebendi.

Artriit ehk liigesepõletik on organismi vastus koevigastu-sele, mille põhjustajaks võib olla surve, korduv pinge või väljastpoolt tulev vägivald. Koevigastusi võivad põhjusta-da ka bakterid.

Artroos on põletikuta liige-sehaigus, mille puhul liigese-pindade kõhrkude kulub. Kõhr pehmeneb ja kaotab elastsu-se ja lõpuks läheb katki. Aja-pikku võib kõhrkude luuni ku-luda, kui luupinnad on sunni-tud vastu võtma liigesepiir-konna koormust.

Levinud on ka jalalabavi-gastused, sest just jalalaba võtab vastu ja jagab keha-koormust näiteks kõndides või hüpates. Pahkluu nikas-tus ehk distorsioon on oota-matu jõu poolt põhjustatud liigesesidemete ja liigese vi-gastus. Achilleuse kõõluse valusaks jäämist põhjustab kõõlust ümbritsevate kudede põletik ja paistetus. Kõõluse-valu võib olla ka kudede lagu-nemise tagajärg.

Põlv on üks kergemini viga saavatest liigestest. See võib

venida või väänduda, millele järgneb valu ja paistetus. Põl-vemenisk läheb pingesse eriti põlveliigese rotatsioonil, kui lii-ges on painutatud ja koorma-tud. Sümptomiteks on valu, ve-deliku kogunemine ja põlve lukkuminek. Külg ees kukku-des võivad külgsidemed viga saada, mispeale esineb põl-ves valu, lokaalset puutetund-likkust ja vahel nõrkust.

Ka randmevigastused on suhteliselt kerged tulema. Näi-teks läheb ranne kergesti pin-gesse töös, mille puhul tehak-se samu, pidevalt korduvaid liigutusi. Kogu päeva kestev töö arvutiga on muuseas põh-justanud «hiirekäena» tuntud vaevuse.

Randme kõhrepõletik on ülepinge tagajärg. Kõõluse-põletiku sümptomiteks on pöidla tüves tuntav torkav, kä-sivarde kiirgav valu. Raskema-tel juhtudel võib tekkida näh-tav paistetus. Pidev paistetus kitsas kõõlusekanalis võib viia randmekanali sündroomini, mille puhul üks küünarvarrest kätte kulgevatest suurtest när-videst muutub pidevale surve-le vastuvõtlikuks. Sümptomi-teks on valu ning pöidla, ni-metis- ja keskmise sõrme kan-gestumine.

«Tenniseküünarnukk» on samuti tingitud sellest, et küü-narvarre lihasrühm on sunni-tud tegutsema pideva pinge all ja veri ei liigu pinges lihas-tes ringi.

Seljahädad algavad sage-li ootamatult – näiteks venitu-se tagajärjel. Mitme töö puhul on tööasend pingestatud,

kaela- ja õlalihased lähevad pingesse ning tekib valu. Pi-kaajaline pinge tekitab põle-tikku ja valu.

Ootamatute vigastuste puhul on esmaabina hea meeles pidada külma, kõrge-ma asendi ja sideme oluli-sust. Kergete lihas- ja liigese-vaevustega seotud valusid võib leevendada apteegi kä-simüügis olevate toodete abil. Tõsiseid vigastusi, mur-dusid ja infektsioone tuleb näidata arstile. Arsti poole tu-leb pöörduda ka siis, kui sümptomid kestavad kaua (keskmiselt üle 10 päeva).

Lihas- või liigese-valusid võib ravida apteegis käsimüügis olevate lokaalsete valuvaigistite abil, mis mõjuvad vahetult vigastuse ja valu piirkonnas, kuid ei aita tõsiste, pikaaegsete või haigustest tulenevate sümptomite raviks. Sellisel juhul tuleb alati otsida abi arstilt.

Valu vastu aitab käsimüügis saadaolev geelREKLAAMTEKST

Ennetamine • Ära unusta õigeid ergo-

noomilisi tööasendeid ja töövõimlemist.

• Vaheta päeva jooksul tööasendit või tööüles-andeid.

• Hoia head füüsilist vor-mi ja lihasvormi.

• Soojenda ja kohanda keha kudesid tegevu-sega. Alusta soojen-dust üldsoojendusega suurimatest lihasrüh-madest, misjärel võid hakata parandama het-kel vajalike lihaste ja lii-geste elastsust.

• Väldi suurt koormust piirasendites.

• Ravi tekkinud vaevusi õigel ajal.

• Ära unusta ka piisava puhkuse olulisust.


Liigesevalu põhjused tuleb kiiresti välja selgitada

ANNIKA AART, RAILI MÜLLERTartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku reumatoloogia eriala residendid

T ihti nimetatakse lii-geste- ja seljavae-vuseid reumaks, mis on tegeli-

kult liigeseid ja südant kahjustav ning harva esinev haigus. Liigese-valu võib olla põhjustatud paljudest haigustest ja sei-sunditest.

On keeruline eristada, kas see pärineb liigesest või ümbrit-sevast koest. Liigeste, lülisamba, lihaste, kõõluste ja sidemete hai-gused annavad endast kõik mär-ku valuga.

SELGITA VÄLJA PÕHJUSValu võib olla äge või krooni-

line. Äge valu on tüüpiline trau-male, tekib äkki, on raskesti talu-tav ja sunnib kohe abi otsima.

Krooniline valu seevastu on hiiliv, me ei mäleta, millal see algas ja abi hakkame otsima

alles aja möödudes. Selline valu on iseloomulik liigesepõletikele. Valuravis on tähtis selle põhjuse leidmine.

Liigesevalu sagedaimaks põhjuseks, eriti vanemaealistel, on osteoartroos ehk liigese kulu-mus, mille all kannatab 10-12%

täiskasvanutest.Valu tekib luude vahel

amortisaatorina toimiva kõh-re kulumisest. Enam esineb artroosi põlve-, puusa-, laba-käeliigestes ja lülisambas.

Seda soodustab ülekaalu-lisus, raske füüsiline töö ning traumad. Valu tekib koormusel ja väheneb puhates.

Kui valu liigeses pü-sib ja lisandub turse ning kangustunne, on selle põhjuseks põletik ning siis peaks pöördu-ma arsti poole. Kõige paremini teatakse kroo-nilist ägenemistega kul-

gevat moondavat liigesepõle-tikku reumatoidartriiti, mis haa-rab tavaliselt mitmeid liigeseid. Kiire ravi alustamine määrab eda-sise elukvaliteedi.

ALUSTA RAVI VARAKULTLiigesepõletik võib kaasneda

psoriaasi ja põletikulise soolehai-gusega. Suhkruhaigetel on sage-li närvide ja veresoonte kahjustu-sest tingitud valu liigestes. Aine-vahetushäirest põhjustatud tõe-line liigesepõletik on podagra, mis algab äkki valu, punetuse ja tursega suures varbas.

Enamik inimesi on tundnud viirushaigusi põdedes mööduvat liigesevalu. Kui nakkushaiguse põdemise järgselt jääb valu pikalt püsima, võib olla põhjuseks reak-tiivne artriit.

Artriit võib kulgeda väga eri-nevalt – ägedast kuni kauakestva kroonilise haiguseni. See on im-muunsüsteemi reaktsioonina tek-kiv haigus, mis vallandub kroo-nilise kurgumandlite põletiku, suguteede, seedetrakti või muude nakkuste põdemise järgselt.

Liigesepõletikud pole pärili-kud haigused, aga kui vanem põeb reumatoidartriiti või lüli-samba kahjustust põhjustavat spondüloartriiti, siis on ka lapsel suurem risk neisse haigestuda. Sageli pärandub sõrmeliigeseid moondav artroos pere naisliinis.

Liigesevalu põhjuseks pee-takse ka osteoporoosi ehk luuhõ-renemist, kuid tegelikult tekib va-lu alles selle tüsistuste korral, näiteks selgroolüli kokkuvaju-mismurru puhul. Murdude välti-miseks on oluline haiguse vara-jane avastamine ja ravi.

Valu võib tekitada ka vigastus või põletik liigest ümbritsevates kõõlustes ja sidemetes. Trauma-järgne valu võib muutuda kroo-niliseks.

Liigesevalul on palju erine-vaid põhjusi ohututest kuni tõsis-te liigesemoondusi põhjustavate haigusteni. Kestva valu korral peaksite pöörduma perearsti poo-le, kes saab suunata reumatoloo-gi, ortopeedi või taastusraviarsti vastuvõtule.

PIIA TUVIKPõhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloog

Tänapäeval ei tähenda reuma ühtegi konkreet-set haigust, kuigi seda kasutatakse rahvakeel-

se väljendina reumaatilise pala-viku, reumatoidartriidi või osteo-artroosi kohta. Reuma all mõiste-takse liigesehaigusi üldisemalt.

Eristatakse üle saja reumaati-lise haiguse. Selles mitmekesisu-ses eristuvad põletikulised reu-maatilised haigused (liigesepõle-tikud, sidekoepõletikud, veresoo-nepõletikud), ülekoormussünd-roomid (tennisisti küünarnukk, lampjalgsus, hiiresõrm, alaselja-valu) ja kulumuslikku tüüpi, ea-ga kaasnevad haigused (osteoart-roos, spondüloos, osteoporoos).

REUMATOIDARTRIITKõige levinumaks hulgiliige-

sepõletikuks on reumatoidartriit, mis oma iseloomult on põletiku-line haigus – mitmed liigesed on üheaegselt turses, valulikud ja kanged.

Reumatoidartriiti võivad hai-gestuda igas vanuses inimesed, naised pisut rohkem kui mehed. Reumatoidartriit tekib geneetili-se eelsoodumuse korral mingi teadmata ärritaja toimel, autoim-muunse põletiku vallandudes.

Viimane tähendab olukorda, kus organismi kaitsesüsteem hakkab organismi rakke ründa-

ma ja neid hävitama nii, nagu kaitseks organismi viiruste ja bakterite eest. Kuna «haigeksjää-nud» kaitsesüsteem on pidevalt meiega, on tekkinud põletik lii-gestes eluaegseks haiguseks.

Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega – kord kestab liige-seturse, -valu ja -kangus, kord vaibub ja käsi saab jälle valuva-balt võid leivale määrida ja juus-tu lõigata.

Kui selline protsess kestab ta-kistamatult, moonduvad liigesed ja töötegemine ning enese teenin-damine muutuvad vaevaliseks. Ravi ongi suunatud moondumis-te vältimiseks.

Ravimeid tuleb selle haiguse korral võtta päris palju. Põletiku allasurumiseks tarvitatakse põ-letikuvastaseid ravimeid, mida on kahte tüüpi: mittehormonaal-sed (diklofenak, ketoprofeen, me-loxikaam, etorikoksiib), mis on liigesepõletiku ravis esimeseks valikuks, aga ka hormonaalsed (medrol ja prednisolon), mis on eelmistest võimsama toimega.

SPONDÜLIIT Teiseks oluliseks hulgiliigese-

põletikuks on valdavalt lülisam-ba liigeseid haarav põletikuline haigus. Selle haiguste grupi ühi-seks nimetajaks on spondüliit (kreeka keeles: spondylos = lüli-sammas, -itis = põletik).

Haigus tekib põhiliselt väga noores eas, vanuses 15-35, rohkem meestel kui naistel. Haigus algab

põletikuna alaseljast – ristluude ja tuharate piirkonnast valuna, kangusena, mis haiguse kulgedes levib selgroo ülemistele osadele.

Kui põletik kestab pidevalt, te-kitab see selgroo jäigastumise – haige ei saa end täielikult siruta-da ega pead keerata.

Spondüliidi põhiliseks raviks on põletikuvastaste ainete ma-nustamine ja pidev võimlemine, et takistada selja jäigastumist.

Haiguse kulgu mõjutava ravi-na on ainsana efektiivsed nn bio-loogilised ravimid. Bioloogiline ravi on elusrakkude poolt toode-tud kindlale põletikuainele suu-natud valguline molekul. Meil on see väga hinnaline ravi saadaval haigekassa teenusena ja 100% kompenseeritav, kuid ravi vaja-jaid praegu on tunduvalt rohkem kui ravi saajaid.

OSTEOARTROOSHulgiliigesehaigus võib olla

ka kulumushaigus osteoartroos. Sel puhul liigesekõhr kulub ja hä-vineb, kuna inimene oma liige-seid kasutab. Artroos areneb kii-remini siis, kui liigeseid ülekasu-tada (nt balletitantsijatel puusa-liigese kulumine või pagaritel randmeliigese kulumine).

Artroos väljendub liigese väli-muse aeglase muutusena, lisandub kangus, stardivalud, ebastabiilsus. Kõige tavapärasemateks artroosist haaratud liigesteks on põlv ja laba-käte väikesed liigesed.

Artroosi raviks tarvitatakse nn kõhre toidulisandeid (glükoos-amiin) ning põletiku- ja valuvasta-seid ravimeid. Oluline on ka võim-lemine liigese liikuvuse säilitami-seks. Väga valulik ja moondunud liiges asendatakse proteesiga.

RAHVA SEAS liigub ikka ohkamine mõnele valulikule kohale osutades: «Mul on vist reuma kallale tulnud, vanust ka juba».

KUIDAS VALUGA TOIME TULLA?• Paratsetamool on efektiivne, väheste kõrvaltoimetega ja sageli

kasutatav valuvaigisti. Aspiriin, ibuprofeen, diklofenak jt põletikuvastased ravimid põhjustavad erinevaid kõrvaltoimeid, levinuim neist on seedetrakti kahjustus, mis võib olla eluohtlik. Kui teil on diagnoositud haavandtõbe, siis peaksite nõu pidama arstiga. Artroosi korral saab kasutada liigese ainevahetuse parandamiseks glükoosamiini preparaate kuuridena.

• Sageli on efektiivne külma- ja soojaravi. Kumba neist kasutada, sõltub haigusest. Üldine reegel on, et külm (nt nahale asetatav külm kott) sobib ägedas põletikus kuumale turses liigesele, vähendades turset ja valu. Vereringehäirete korral külm ei sobi. Soojus (nt mudaravi) parandab verevarustust, lõõgastab lihaseid, vähendab valu ja liigesejäikust, kuid ei sobi ägeda põletiku korral.

• Regulaarne võimlemine on vajalik kõigi tugiaparaadi haiguste korral. Harjutuste valik sõltub liigeste seisundist ja kaasuvatest haigustest ning enamasti vajatakse füsioterapeudi abi. Liigesehaigete liikumisravi on suunatud mitmete probleemide lahendamisele, nt jäikade liigeste funktsiooni taastamine, lihasjõu säilitamine, kõhetunud lihaste treening (sh kukkumist vältida aitavate lihaste tugevdamine ja tasakaalutreening), üldfüüsilise võimekuse säilitamine ning arendamine.

• Tasakaalu treenimiseks on olemas spetsiaalsed harjutused, hästi sobib tantsimine. Osteoporoosihaigele ei sobi tegevused, mis on seotud hüpete, põrutuste ja järskude liigutustega. Vesivõimlemine sobib kõigile.

• Sidemeid, liigeseid ja selga toetavate abivahendite hulk on suur. Tallatoed aitavad säilitada ja taastada jalavõlvi normaalset asendit, vähendades valu alajäsemetes ning -seljas. Valu ja põletiku korral on mõnikord koormuse vähendamiseks vaja kasutada ortoosi, küünarkarku või keppi.

• Enamiku liigesehaiguste korral pole tõestatud valu ja toidu seos, piisab tervislikust toitumisest ning normaalse kehakaalu säilitamisest. Kindel dieet (puriinide-, valgu- ja rasvavaene) ning alkoholist loobumine on vajalik podagrahaigele. Hoiduda tuleb soolasest toidust ja tarvitada rohkesti vedelikku.

• Kuna valu on paljude haiguste sümptom, siis on kroonilise valu leevendamine võimalik vaid seda põhjustava haiguse raviga.

• Olulisel kohal on taastusravi, mis koos teiste raviliikidega aitab vähendada valu, hoida ära või pidurdada liigesekahjustuste teket. See aitab ka paremini toime tulla juba kahjustatud liigestega ning säilitada füüsilist tervist.

Allikas: Annika Aart, Raili Müller

Reumana tuntud haigusel on mitu palet

LIIGESEVALU võib olla külmetushaigusega kaasnev mööduv valu, aga selle põhjuseid võib otsida ka näiteks depressioonist või raskest ja moondavast liigesepõletikust.

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX


TIIU KAHAPõhja-Eesti Regionaalhaigla põletusravi osakonna vanemarst

Õnnetused juhtuvad meiega ootamatult ning me ei oska neid ette näha. Vale oleks arvata, et põletushaavu võib saa-da vaid tulekahjus. Enamasti tekivad

põletushaavad täiesti tavalistes olmesituatsioo-nides. Kõige sagedamini saadakse põletushaavu kodus tuliste vedelikega ehk keeva vee, tee, koh-vi või supiga. Eriti ohustatud on väikelapsed ja ea-kad inimesed.

Leegipõletused tekivad tavaliselt rõivaste süt-timisel gaasipliidi- või küünlaleegist ning plah-vatusohtlike ainete nagu bensiini ja süütevedeli-ku ebaõigel kasutamisel. Leegipõletuste osakaal suureneb sesoonselt kütteperioodil, kevadise ku-lupõletamise ajal, jaanipäeva paiku ning suviste grillipidude ajal.

Põletused tuliste esemetega on enamasti seo-tud saunaskäiguga. Õnnetuse põhjustajaks võib olla libe saunapõrand, liigselt tarbitud alkohol või terviserike. Lapsed võivad kontaktpõletusi saada vastu tulist triikrauda või ahjuust komistades.

Kudede kokkupuutumisel mis tahes tulise ve-deliku, eseme või leegiga tekib naha ja nahaalus-te kudede ülekuumenemine. See, kui tõsiseks kujuneb kudede kahjustus, oleneb põletust teki-tava faktori temperatuurist ja kokkupuuteajast nahaga.

Kuigi juhtunut enam olematuks teha ei õnnes-tu, aitab tõsisema koekahjustuse teket vältida kii-re ja õigeaegne esmaabi – ülekuumenenud kude-de jahutamine.

Põletustraumasid tekitavad kohv, saunakeris, gaasileek ja triikraud

PÕLETUS. Igaüks, kes on elus kokku puutunud nahapõletusega, teab, kui valus see on. Paljud meist aga ei tea, kuidas anda esmaabi, mis tõsisema trauma korral aitaks vältida kõige halvemat – sügavate haavade, raske tervisekahjustuse ja inetute põletusarmide teket.

PÕLETUSE ESMAABI

JAHUTA HAAVA VEE VÕI SPETSIAALSE GEELIGAPõletuse esmaabis on tähtis peatada kiiresti kudedes tekkinud temperatuuri tõus. Mida kiiremini suudetakse nahk jahutada, seda pindmisem on tekkiv põletushaav.

Kõige kiirem ja käepärasem vahend naha jahutamiseks on jahe vesi. Kasutada tuleks 18-kraadist jahedat, voolavat vett ja teha seda 15-20 minuti jooksul.

Haava jahutamiseks ei sobi väga külm kraanivesi ega ka lumi või jää, kuna liigne naha jahutamine võib põhjustada lisaks põletusele ka külmakahjustuse.

Jahe vesi peatab põletushaava edasise süvenemise, leevendab valu ning vähendab turset. Jahe vesi sobib hästi piirdunud, väiksema põletushaava korral. Kui aga põletushaav on laialdane ja paikneb keha või pea piirkonnas, võib selline veega jahutamine põhjustada organismi üldise alajahtumise.

Selle vältimiseks saab kasutada apteegis müügil olevaid spetsiaalseid põletushaavade jahutamiseks mõeldud geele. Geel peatab kiiresti kõrge temperatuuri kudesid hävitava toime, põhjustamata samas organismi alajahtumist.

Geel vähendab haaval valu ning väldib kudede turset, hoiab ära haava kuivamise ja saastumise bakteritega. Meie apteekides on saadaval põletuse esmaabiks mõeldud spetsiaalsed geelid Burnjel ja Burnshield.

Väike pudelike geeli maksab veidi üle 100 krooni ja säilib kuni viis aastat. Selline esmaabigeel võiks olla igas kodus, eriti aga siis, kui peres on väikelapsi.

Õnnetusi ei saa kahjuks alati ennetada, kuid kiire ja oskusliku esmaabiga võib vältida nende raskeid tagajärgi.

ALUSTA ESMAABIGA KOHE, ÄRA KASUTA PANTENOOLI

Põletuse esmaabiks ei sobi Pantenooli-vaht, kuna sellel puudub kudesid jahutav efekt. Haavale pihustatud vaht pigem takistab soojuse äraandmist ning võib põhjustada haava süvenemist.

Kahjuks on selle ravimi esmaabiks kasutamise harjumus inimestes kindlalt juurdunud. Ravim sobib küll hästi pindmiste nahakahjustuste koduseks raviks, kuid mitte põletushaava esmaabiks.

Sageli tekib õnnetuse juhtudes paanika ning selle asemel, et kannatanut abistada, minnakse helistama kiirabisse või perearstile. Põletushaava esmaabis on määravad aga esimesed sekundid ja minutid ning hilisem esmaabi on kasutu.

ÄRA PANE HAAVALE ÕLI EGA KOORT

Oluline on ka see, et tekkinud põletushaava ei saastataks. Haavale ei tohi panna koort, võid, soola, õli, piiritust, aaloed ega teisi koduseid vahendeid.

Tekkiv bakteriaalne põletik takistab oluliselt haava paranemist ning võib mõjutada kannatanu üldseisundit. Kui põletus ei piirdu vaid naha punetuse või mõne väikese villiga, tuleks haava näidata arstile.

Haava tuleb kogu paranemise vältel siduda, vältimaks haava saastumist bakteritega. Spetsiaalsed salvid ja plaastrid väldivad haava kuivamist.

Vale on arusaam, nagu vajaks põletushaav õhku. Haava kuivamine võib oluliselt pärssida haava paranemist. Samas võib haava pesta vee ja seebiga.

Õige ravi korral paranevad pindmised põletushaavad 2–4 nädalaga.

HOIA SILM PEAL KA VALUTUL HAAVAL

Sügavad põletushaavad on algfaasis sageli petlikult valutud ega häiri inimest oluliselt. Tegemist on naha närvielementide täieliku hävimisega ning valu tekib alles mõne päeva pärast, kui haavale tekib põletik.

Just valutu haava korral tuleks kiiresti pöörduda kirurgi poole, kes oskab haava hinnata ja ravida.

Tõsisemate haavade korral tuleks kutsuda kiirabi. Haavade haiglaravi toimub tavaliselt kirurgia osakonnas. Eesti ainus põletushaavade ravile spetsialiseerunud osakond asub Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses.

Allikas: Tiiu Kaha

Ohtlikke manöövreid tasub köögis võtta ette vaid siis, kui end selles kindlalt tunned, muidu on õnnetused lihtsad tulema. Lahtise leegiga peab köögis olema üliettevaatlik.

FOTO

: CO

RB

IS/S

CA

NP

IX



Mis või kes on probiootili-sed piimhappebakterid?

Probiootikud (pro bios, elu heaks) on elusatest mikroobidest koosnev toidukomponent, millel on demonstreeritud kasulikku mõju inimese tervisele, kui seda manustatakse vajalikul hulgal.

Funktsionaalsetes toitudes või farmatseutilistes (pillid, tabletid, kapslid) preparaatides kasutatakse erinevatesse liiki-desse kuuluvaid, inimorganis-mist pärinevaid baktereid, pea-miselt laktobatsille ja bifido-baktereid.

Näiteks laktobatsillide pere-konda kuulub üle saja mikroobi-liigi. Liigis Lactobacillus fermen-tum esineb tuhandeid erinevate funktsionaalsete omadustega mikroobitüvesid, nende seas nüüdseks ka probiootik Lacto-bacillus fermentum ME-3.

Enamikul laktobatsillidest on rohkesti ühiseid kasulikke oma-dusi, eeskätt suhkrutest piimhap-pe tekitamise võime. Kujuneb

happeline keskkond, mitmed uued tekkinud ühendid on tuge-va antagonistliku toimega teiste juhuslikult toitu sattunud mik-roobide vastu ja suruvad maha nende paljunemist.

Toimub toidu konserveerimi-ne ja/või uute maitseomadustega toote (juust, keefir, jogurt) loomi-ne. Kui aga leitakse selliseid inim-päritolu laktobatsillide tüvesid, mis paljunevad soolkanalis, siis toimub organismi mõjustamine kahel tasemel.

Sooles suruvad antagonistid alla ohtlikke haigustekitajaid, kuid probiootikute erilised aine-vahetusproduktid võivad pärast imendumist jõuda vereringesse, mõjustades nüüd juba tarbija rak-ke ja organeid.

Viimastel aastatel on aga ot-situd valke, aminohappeid ja ras-vu lõhustavaid eriliste ensüümi-komplektidega laktobatsillide tü-vesid, et nende saadusi rakenda-da uute probiootikutena inimes-te tervise heaks.

Teatud omadustega probioo-tikuks tunnistamine eeldab vii-mases etapis kliinilisi katsetusi

suuremal inimrühmal ja tervist tugevdava efekti tõestamist.

Mikroobimaailm on ääretult arvukas ja mitmekesine. Sooles-tiku mikroobikooslust kujutatak-se alati jäämäena, mille nähtav osa (kindlaks tehtud liigid) on vaid kuni 10% koguarvust.

2000. aastate alguseni arvati sooles elutsevat ligi viissada eri-nevat mikroobiliiki, uue sajandi keskpaigast alates on tänu mole-kulaarsete metoodikate kasutu-selevõtule esitatud arvuks tuhat kuni kaks tuhat.

Mis on nende roll? Miks neid peaks oma toidusedelis-se lisama?

Probiootikute tüvespetsiifi-liste mõjude spekter on küllalt lai. Eeskätt tuntakse erinevate probiootikute infektsioonivas-tast toimet, haigust tekitavate bakterite allasurumist kas maos, soolestikus, kuseteedes või tu-pes.

See toimub ühtpidi manus-tatud probiootikute ainevahe-tusproduktide toimel, aga teist-pidi aktiveerides immuunsüs-teemi, kutsudes võitluskohale rohkesti võõrmikroobe hävita-vaid vere- ja kudede rakke – dendriitilisi rakke, fagotsüüte, leukotsüüte.

Oleme näinud, et juba kuue tunni järel pärast probiootiku Tensia sissesöömist on veres tä-heldatav kaitserakkude hulga oluline tõus – need väljuvad de-poodest.

Mitmed olulised efektid on seotud organismi seisundi ehk mingi funktsiooni parandami-sega. Teada on immuunsüstee-mi aktiveerivaid, seedefunkt-siooni parandavaid, kõhukinni-suse vastaseid, vererõhku lan-getavaid ja vere antioksüdatiiv-set aktiivsust ning sellega seos-tuvat ateroskleroosi biomarke-reid mõjustavaid laktobatsille.

90ndate aastate lõpus leidsi-me koos Rootsi Karolinska ins-tituudi teadlase Bengt Björkste-ni ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku pediaatritega seo-se allergiliste haiguste kujune-mise ja tsivilisatsiooniga vaesu-nud mikroobikoosluste vahel.

Mikroobimaailma mitmeke-sisuse taastamiseks ja tervise säilitamiseks pakuvad probioo-tikumid oma abi. Soome tead-lastel näiteks on õnnestunud al-lergiale kalduvatele rasedatele probiootiku Gefilus manustami-sega vähendada allergia tekke-sagedust nende lastel.

Meie ME-3-ga fermenteeritud kitsepiima jogurt toetas atoopilise ekseemi ravi täiskasvanutel, nagu selgus dr Sirje Kauri uuringust.

Probiootiku tarvitamise foo-nil suureneb ka oma organismis olevate laktobatsillide ja bifido-bakterite hulk, mis ühtlasi suu-rendab selle kaitsepotentsiaali.

Üheks väga oluliseks pro-biootiku rakenduseks on anti-biootikumiravi järgselt kahjustu-nud mikroobikoosluse ravieelse seisundi ennistamine.

Muutunud mikroobikooslu-sega võib inimesel kujuneda kõ-hulahtisus, haiglas olevad pat-siendid võivad nakatuda anti-biootikumiresistentsete haigus-tekitajatega, mis kutsuvad esile raskekujulise sooltepõletiku. So-biva probiootikumi manustami-ne koos antibiootikumiga hoiab ära sooletrakti kahjustused.

Probiootikutel on üha uusi tahke pakkuv sekkumisvõime inimese ainevahetusse. Nii suu-dab ME-3 vähendada oksüda-tiivset stressi organismis ja lan-getada kahjulike, madala tihe-dusega oksüdeeritud lipiidide taset veres, mis vähendab ate-roskleroosi kujunemise riski.

Ka võitluses maailma haara-va rasvumise vastu on oluline võimalus mõjutada söögijärgset vere rasvasisaldust ME-3 keefiri tarbimisega, nagu näitasid Tar-tu Ülikooli biokeemikud Mihkel Zilmer ja Tiiu Kullisaar.

Tahaksin rõhutada, et ena-mik probiootiliste bakterite toi-

meid kirjeldanud teadusuurin-gutest on tehtud parimate tea-dusstandardite alusel. Eesti Lac-tobacillus fermentum ME-3 eri-nevaid funktsionaalseid omadu-si oleme tõestanud ühis- või eraldi uuringutega koos teiste maade teadlastega.

Samas on teadlastel raske kontrollida ettevõtete reklaami-kampaaniate sisu. Euroopa Toi-duohutuse Agentuuri ettevõtmi-ne, mis nõuab toodetele kirjuta-tud terviseväidete puhul teadus-like tõestuste olemasolu, on iga-ti tervitatav.

Küsimus on vaid ajas, millal kõik tooted üle kontrollida jõu-takse või lisauuringuid tehakse. Teadlased igatahes tervitavad seda suunda, mis peaks tarbi-jaid kaitsma ja ettevõtteid oma ressursse senisest rohkem tea-dusesse suunama.

Teadustööga saadud teadmi-sed on ju see, mis ühiskonda edasi viib ja rahva tervist paran-dab.

PIIMHAPPEBAKTERID. Võitluses näiteks maailma haarava rasvumise vastu on probiootilisel funktsionaalsel toidul suur potentsiaal, räägib Tartu Ülikooli professor ja Dr. Helluse tootesarjas kasutatava bakteri ME-3 üks avastajatest Marika Mikelsaar.

TUNTUMAD PIIMHAPPEBAKTERID EESTI TURUL

• Gefilus (Lactobacillus rhamnosus GG)

• Dr. Hellus (Lactobacillus fermentum ME-3)

• Tere jogurtid (Lactobacillus LA5®, Bifidobacterium BB12® ja L.casei)

• Actimel (Lactobacillus casei defensis)

• Harmony Südamejuust (Lactobacillus plantarum Tensia)

Allikas: Marika Mikelsaar

Probiootikute avastamine kogub hoogu


Kaunis jume ja sile nahk!Nüüdseks on ka Eesti apteekides-se jõudnud looduslik preparaat Goji plus, mis koosneb kolmest üksteise mõju vastastikku tugev-davast komponendist: Goji ekst-raktist, Jiaogulani ekstraktist ja arooniast. Nende kompo-nentide koostoimel aitab Goji plus

Kas teate, mis ühendab Madonnat, Kate Mossi, Brooke Shieldsi, Steven Seagali, Mick Jaggerit? Õige vastus on taim Goji. Tänaseks on Goji marjad paljude staaride jaoks nooruse-eliksiir, mis aitab säilitada head välimust ja enesetunnet, tervist ning kehalist vormi.

Esimesena hakkasid Gojit (hääldatakse godži) roh-kem kui tuhande aasta eest

ravimtaimena kasutama Tiibeti mungad, kes on tuntud oma tar-kuse, pika eluea ja hea tervise poolest.

Väike punane mari, millel puudub vastaneViimasel aastakümnel on maailma teadlased uurinud väikesi korall-punaseid Goji marju (botaaniline nimetus harilik taralõng) ja avalda-nud nende toime kohta üle 2700 uurimuse.

Mitme populaarse toitumisraa-matu autor professor Earl Min-dell on Goji marju ja nende mõju organismile põhjalikult uurinud. Tema kinnitusel leidub neis an-tioksüdante 2000% rohkem kui jõhvikates, ka on neis rohkesti

Goji plus toimed:• Annab energiat ja parandab üldist enesetunnet• Aitab ennetada kortsude teket• Suurendab kehalist ja vaimset võimekust• Aitab säilitada nooruslikkust

Goji plus kapslid on müügil apteekides.Esindaja Eestis: KBM Pharma OÜ, Tähtvere 4, 51007 Tartu, tel 7 338 080

ensüüme, vitamiine ja mineraalai-neid. Marjade noorendava toime saladus võibki peituda eelkõige ülisuures antioksüdantide kogu-ses.

Antioksüdandid ja nooruslikkusVananemisel ei ole ühte kindlat põhjust. Siiski pole kahtlust, et va-nanemisprotsessis mängivad olu-list rolli vabad radikaalid.

Meie sissehingatav õhk sisaldab hapniku, mis on elutegevuseks hä-davajalik. Hapnikust tekivad muu hulgas ka võimsad aktiivsed vormid – vabad radikaalid.

Kui vabu radikaale tekib orga-nismis liiga palju, hakkavad nad «põletama» rakke ja kudesid. An-tioksüdandid pidurdavad vabade radikaalide «vallatlemist», kaitstes rakke ja kudesid.

säilitada nooruslikkust ja vitaalsust.Goji plusi antioksüdatiivne toime aeglustab rakkude vananemist, tõrjub vabu radikaale ja aitab see-ga ennetada kortsude teket.

Goji plus on sobilik kõigile nais-

tele, kes soovivad säilitada noorus-likku elujõudu ja head vormi. Ent nagu näitab Tiibeti munkade ja Hollywoodi praktika, ei keela Goji toniseerivat efekti endale ka me-hed.

Sile nahk ja nooruslikkus Goji marjade abil

REKLAAMTEKST

Kevadisel perioodil peame eriti suurt rõhku pöörama immuunsuse tugevdamisele. Ajal, mil organism on külmast talvest kurnatud, kuid me ei saa endale lubada haigestumist, vajame efektiivset lisaturgutust. C-vitamiini külmetushaigusi ärahoidev või nende kulgu lühendav mõju on laialt levi-nud. On teada-tuntud fakt, et C-vitamiin on immuunsüsteemi tugevdaja ja antioksü-dant, mis aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Vabad radikaalid kahjustavad orga-nismi kudesid, mille tõttu rakud hukkuvad ja vananevad kiiremini, mis omakorda mõju-tavad kogu organismi vananemisprotsesse. Vabade radikaalide hulk organismis tõuseb põletike, haiguste, stressi tagajärjel – just sel ajal on oluline suurendada tarbitava C-vita-miini kogust.Veidi vähem aga teatakse, et tsink omab sa-muti suurt tähtsust nõrgenenud immuun-suse tugevdamisel ja on seega oluline kom-ponent külmetushaiguste vastu võitlemisel. Lisaks on tsingil mitmeid teisi häid omadu-si.Tsink on tähtis immuunsuse tugevdaja ja erinevate rakuehituslike funktsioonide turgutaja. Tegemist on universaalse mine-

raaliga, millel on väga palju erinevaid rolle kasvu, normaalse arengu, maitsemeelte ja paljunemise seisukohalt. Tsink omab olulist funktsiooni elutähtsate ensüümide produt-seerimisel, mis kiirendavad haavade para-nemist ja tugevdavad immuunsust. Tsingirikkamad toiduained on liha, austrid, munad, mereannid, juust, idandid, pähklid, täisteravil-jatooted, seemned.Toidust aga ei pruugi me alati piisavas koguses tsinki kätte saada. Tsingi imen-dumist takistavateks fak-toriteks on taimetoitlus, dieet, liigne kohv, alkohol, antibiootikumid, vett väljutavad ravimid. Haiguslikest teguritest tingituna võib tsingi-de� tsiit tekkida glükokortikoidravi, maksa-tsirroosi, põletushaiguste ja stressi korral. Tsingivaeguse tunnusteks on immuunsuse nõrgenemine, kasvupeetus, sugunäärmete alatalitlus, menstruatsioonihäired, haavade paranemise aeglustumine, väsimus, mait-se- ja lõhnameele vähenemine. Samuti võib tsingipuudus põhjustada alkoholitaluvuse langust, närvisüsteemi talitluse häireid, kuid

ka vaimsete võimete vähenemist. Juuste väljalangemine, naha lööbed, vereringe häired võivad olla samuti tingitud tsingi vä-hesusest. Tsingipuudusele viitavad ka kuiv nahk, kõõm ja valged laigud küüntel. Mees-tel võivad suurenenud eesnääre või prob-leemid viljatusega olla põhjustatud tsingi

puudusest. On tõestatud, et vanuritel võib tsingi lisa-misega hoida ära nägemise halvenemist. Teadlaste poolt tehtud uuringute tulemusena on selgunud, et tsingi ja C-vi-tamiini kombinatsiooniga on võimalik edukalt elu-

tähtsate funktsioonide tugevdamise ja im-muunsuse tõstmisega ravida ja ennetada erinevaid haigusi. Tsink ja C-vitamiin koos suudavad kiirendada külmetushaiguste ravi ja aitavad kaasa ka mitmesugustele teistele paranemisprotsessidele. Tsink ja C-vitamiin soodustav haavade ravi ja tagavad naha, küünte ja juuste normaalse elutegevuse. Lisaks võitlevad tsink ja C-vitamiin antioksü-dantsete ensüümide koostisosadena ka ku-dede kahjustuste ja vananemise vastu.

TSINK JA C-VITAMIIN - TOPELT TÕHUS KAITSE HAIGUSTE VASTUREKLAAMTEKST

Tsink omab suurt tähtsust nõrgene-nud immuunsuse tugevdamisel

Gehe Balance Tsink ja C-vitamiin imemis-tabletid on kombineeritud spetsiaalselt organismi tugevdamiseks ja vastupanu-võime tõstmiseks.

Esindaja: OÜ Medicata Turu 2, Tartu

GEHE BALANCE - Saksa kvaliteet, soodne hind

Documents

Tervise Extra