e-koolikott.ee · Web viewKäesolevas töös on koostatud eesti rahvakunstil põhinevaid ja kaasaegsete kunstimeediate abil lahendatavaid kunstiülesandeid. Nii rahvakunsti …

Käesolevas töös on koostatud eesti rahvakunstil põhinevaid ja kaasaegsete kunstimeediate abil

lahendatavaid kunstiülesandeid. Nii rahvakunsti kui ka kaasaegse kunsti teemat on tänapäeva

kunstiõpetuse tundides vähe kasutatud. Traditsioonilise ainestiku käsitlemine kaasaegsel moel

laiendab laste arusaama kunsti piiridest. Antud töö eesmärgiks on avardada nii rahvakunsti kui

ka kaasaegse kunsti õpetamis- ja õppimisvõimalusi.

Teemat ajendas uurima enesetäiendamise vajadus. Olen olnud aastaid seotud eesti rahvakunsti

teemaga (ka minu bakalaureusetöö oli samal teemal) ning kavatsesin algul koostada lihtsalt

eesti rahvakunsti ainelised kunstiülesanded. Samas pakkusid mulle ülikoolis suurt huvi

kaasaegsete kunstimeediate loengud koos praktiliste ülesannetega. Tundsin, et see on just

selline valdkond, mis pakub piisavalt mõtlemisainet, mängulisust ja uutmoodi lähenemist oma

ideede realiseerimiseks. See võimaldab muuta tundi mängulisemaks ja lõbusamaks, mis

lihtsustab lastel teadmiste omandamist.

Lisaks sattusin ühel aastal õppima Sally Stuudio täiendkursusele kunstiõpetajatele

„Modernismist postmodernismi ja tagasi“, kus avastasin enda jaoks kaasaegse kunsti

meediumite praktilise käsitlemise võimalused kunstitunnis. Kuna selle kohta igasugune

metoodiline materjal praktiliselt puudus, tundsin tegelda just selle valdkonnaga. Seostamine

seni vähe kasutatud rahvakunsti teemaga tundus eriti ahvatlev.

Kuigi kaasaegne kunst, nagu me teda tänapäeval tunneme, ulatub oma juurtega peaaegu

sajandi tagasi, tekitab see siiamaani inimesest võõristust. Ka kunstiõpetajad ise ei tunne end

selles valdkonnas kindlalt. Seepärast oli minu eesmärk koostada kunstitundide metoodiline

abimaterjal põhikooli astmele „Kaasaegse kunsti ülesanded põhikoolile eesti rahvakunsti

ainetel“. Kunstiülesannete koostamisel soovin teada saada, kas sajandeid vana rahvakunsti

ainest on võimalik õpetada kaasaegse kunsti ja selle meediumite abil, lastele ja noortele

huvipakkuval viisil.

Ülesannete koostamisel lähtun sellest, et laps saaks üheaegselt teadmisi nii meie oma

esivanemate tehtud kunstist kui ka kaasaegse kunstist, mõistaks praeguse ja endise aja kunsti

paljusust ja oskaks lasta nii ühel kui teisel oma loomingus vabalt avalduda. Laps peab tundma

1

rõõmu kunsti loomisest ning mõistma kunsti rolli ja reegleid, mis võimaldavad käsitleda

isiklikke ning ühiskonna rõõme ja probleeme. Kui ta saab aru kunsti mehhanismidest, saab

temast haritud inimene, kes ei lase endaga manipuleerida ja oskab ning julgeb näha

ümbritsevat nii heas kui ka veas. Peale selle, kunsti mõiste avardamine võimaldab inimesel

hinnata oma loomingulisi oskusi mitte ainult oma nn loomuliku ande või manuaalse

võimekuse põhjal ning leida rõõmu loovast mõtlemisest ja kaasaegsete meediate kasutamisest.

Eesti rahvakunstile ja ka kaasaegsetele kunstimeediatele põhinevat metoodilist materjali ei

leidu piisavalt ka eraldi võttes, rääkimata nende kooslusest: need tunduvad olevat nii erinevad,

kui mitte öelda vastandlikud. Rahvakunsti populaarsuse kasv viimastel aastatel ja kaasaegsete

kunstimeediate vähene valdamine kunstitundide juhendajate poolt näitavad selle töö

aktuaalsust ja vajalikkust.

2

EESTI PÄRIMUSTEEMALISED ÕPPEÜLESANDED PÕHIKOOLILE KAASAEGSE KUNSTI MEEDIUMITE VAHENDUSEL

Eesti rahvakultuur on eestlaste loodud koolitamata traditsioonil ja pärimusel põhinev kultuur.

Rahvakultuuri üks osa – rahvakunst, on kunstilooming, mida peamiselt viljelesid talupojad ja

käsitöölised, mitte kutselised kunstnikud. Seda iseloomustavate aspektidena võib välja tuua

tema ülekaalus olevat tarbefunktsiooni ja sellega seotud dekoratiivsust. Hõlmab mööbli, maja-

ja tööriistu, rõivad, vaipu, ehteid, lelusid, ehitisi jms. Rahvakunstis kajastuvad rahva

tähelepanekud loodusest, teadmised elust, seos tavade, kommete ja uskumustega.

Kaasaegse kunsti all on selles töös mõistetud kaasaegsetest filosoofilistest vooludest lähtuvat

kunstipraktikat, mida on loodud viimastel aastakümnetel ja kus puuduvad hierarhiad

kunstitehnikate vahel – kaasaegsel kunstil puuduvad kindlad stiilitunnused, nii

väljendusvahendid kui eksponeerimise koht lähtuvad kunstniku kontseptsioonist. Oluliseks

peetakse siin muuhulgas isiklikke läbielamisi, vahetut tunnetamist, kogemusi.

Kaasaegse kunsti meediumitena kasutatakse kõigi traditsiooniliste kunstivahendite kõrval veel

hulgaliselt kaasaegse tehnika võimalusi, nagu foto, video, arvuti, Internet jms

Valminud kunstiülesanded eeldavad teadmisi nii eesti rahvakunstist kui ka kaasaegsest

kunstist ja selle meediumitest. Saadud teadmiste põhjal saavad õpilased täita tunni eemärki,

tunnitöö väljundiks on uute teadmiste kõrval ka praktilised oskused kaasaegse kunsti

meediumite kasutamises. Iga ülesanne peaks ideaalis lõppema tööesitlusega. Soovitavalt võiks

iga klass avada kunstiblogi, kuhu saaks üles laadida kõik kunstiõpetuse tunnis tehtud tööde

tulemused (filmid, fotod, dokumenteeritud töökäik). Kõik see aitaks kaasa tööprotsessi ja -

tulemuse (loomingu) reflekteerimisele.

Tööülesannete koostamisel on arvestatud tänapäeva õppimise suundumusi, kus tund on

soovituslikult üles ehitatud järgmiselt:

3

- eelnevate ülesande jaoks vajalike teadmiste ja oskuste äratamine (seda nii rahvakunsti kui

kaasaegse kunsti vallas)

- tähenduse mõistmine – uue sisu omandamine

- refleksioon – seoste loomine, teadmiste kinnistamine ja kasutamine

Kõik esitatud õpiülesanded algavad ülesande jaoks vajalike eesti rahvakunsti alaste eelnevate

teadmiste ja oskuste äratamisega. Seejärel peaksid lapsed saama uusi teadmisi eesti

rahvakunstist, mis on küll väga kaunis, kuid selle vahendamine õpilastele vaid loengu abil,

võib tekitada olukorra, kus pärandkultuur võib tunduda õpilaste jaoks millegi vana ja oma aja

ära elanuna. Rahvakunsti alaseid teadmisi saab muuta huvitavamaks, andes lastele võimaluse

neid ise avastada aktiivõppe meetodite abil.

Aktiivõppe meetodite kasutamist õpetamisel ilmestab väga hästi jaapani vanasõna: „Meister ei

õpeta, vaid loob õpetliku olukorra“. Oma töös võtan seda arvesse.

Aktiivõppes (active learning) osalevad õppijad ise aktiivselt õppeprotsessis – lapsed

omandavad tunnis uusi teadmisi ja kogemusi aktiivse tegevuse kaudu. Õpetaja on siin vaid

suunaja ja juhendaja – kaaslane, kellel on õpilasest rohkem teadmisi. Õpetaja suunab õpilased

situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõpe

aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. See annab

hea meeskonnatöö ja probleemide lahendamise kogemuse.

Aktiivõpe eeldab, et sama materjaliga opereeritakse korduvalt erineval viisil, luues niimoodi

seoseid elu ja teistes tundides õpituga. Need võimaldavad kasutada õpitut praktikas ja uue

materjali õppimisel (Leuhin, Kärberg 2005)

Lapsed õpivad edukalt seda, millest nad on huvitatud. Õpetaja ülesandeks on lapse uudishimu,

huvi ja õpimotivatsiooni suunata ja lapse aktiivsust toetada. Aktiivõppe meetodeid saab valida

vastavalt vanusele, suurem osa neist on ka väga mängulised. Mänguelemendi toomine tundi

teeb teadmiste omamise lihtsamaks ja muudab lapsed õnnelikumaks. Positiivse psühholoogia

järgi on õnnelik inimene omakorda loovam, innovatiivsem, tema tegutsemistahe on suurem ja

efektiivsem. (Saarna 2008)

Hulga väga toredaid aktiivõppemeetodeid võib leida ka ise õpetajana töötava Doug Buehl’i

raamatust „Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis“. Raamatus välja pakutud ülesanded 4

sobivad õpilastele tegelemaks näiteks rahvakunsti või kaasaegse kunsti alaste tekstide

paremaks mõistmiseks ja seeläbi uute teadmiste kinnitamiseks. Ka Buehl rõhutab õppetükile

eelnevate eelteadmiste ülessoojendamise vajadust. Õpetaja valib strateegia, mis vastavalt tunni

eesmärgile, paneb lapsed mõtlema, mitte lihtsalt ära tegema. (Buehl 2001)

Noorematele õpilastele on asjakohaseid õpimeetodeid oma raamatus „Mõtlemismängud“ välja

pakkunud Robert Fisher. Siin omandavad lapsed teadmisi läbi mänguliste elementide. Enamus

mänge põhinevad koostööl, mis aitab kaasa lapse emotsionaalse intelligentsuse arengule.

(Fisher 2006)

Loovust arendavaid tehnikaid pakub oma raamatus „Loovustehnikad“ välja Elina Tolmats.

Põnevad ja kohati ebatavalised võtted võimaldavad välja tuua mittestandardset ehk „kastist

välja“ mõtlemist. (Tolmats 2009)

Järgnevalt lühiülevaate erinevatest aktiivõppe meetoditest, mida saab rahvakunsti ja kaasaegse

kunsti teema puhul rakendada:

Vähemalt ühe korra võiks kõigi magistritöös esitatud õpiülesannete eel käia mõnes kohalikus

talu- vm kohamuuseumis ja tutvuda nende ekspositsioonidega rahvakunsti vallas. Paari

ülesande puhul on muuseumi külastamine hädavajalik (nt rahvakunsti põhised installatsioon,

helikunst, kehakunst). Ilma klassiruumist lahkumata ei saa teha kindlasti maakunsti.

Klassiruumist väljaspool peetavat tundi nimetatakse õueõppeks. Viibimine värskes õhus ja

õppimine vahetu kogemuse kaudu suurendab ka huvi õppimise vastu ning areneb välja hooliv

suhtumine ümbritsevasse.

Rühmatöö puhul on tegemist nn kollektiivse mäluga st kui lapsed töötavad arvuti ees paaris

või rühmas, siis saavutavad nad paremaid tulemusi (keegi ikka mäletab või teab, mida teha).

Rühmatöö võib olla enam kui kahe liikmelises grupis kuni kogu klassi koostööni välja.

Rühmatöö puhul on võimalik kasutada rohkelt selle alaliike, mis õpetamisstrateegiate järgi

jagunevad: sõnavara arendavad, ajurünnak ideede saamiseks, koostöös õppimine arutluse

arendamine, interaktiivne lugemine, õpioskuste arendamine, teabe graafiline esitamine. Oma

ülesannetes olen, lisaks eelpool nimetatud õueõppele kasutanud järgmisi rühmatöö meetodeid:

projektiõpe, ajurünnak, diskussioon, väitlus, ajurünnak eelteadmiste väljaselgitamiseks, seoste

ümarlaua tähestik, ideekaart, mõiste- ehk definitsioonikaart, arvamused, pildi sisse minek,

Küsimuste tabelid, TTS Pluss (Tean/Tahan teada/Sain teada).5

Enamus siin toodud õpiülesandeid on võimalik lõimida rohkemate õppeainetega ning tegevus

kestab mitme õppetunni vältel. Tehtu uurimuse tulemusena peaks valmima mingi väljund

(esitlus, näitus, blogi jms), mida ette kantakse. Sel juhul nimetatakse õpet projektõppeks.

Mitmed ülesanded nõuavad uudset ja loovat lähenemist. Siia sobib hästi aktiivmeetoditest

ajurünnak, kus erinevate kogemustega inimesed saavad kriitikavabas õhkkonnas pakkuda

erinevaid, isegi pööraseid lahendusideid, mille abil tekkiksid uued ideed.

Ajurünnak eelteadmiste väljaselgitamiseks – hea meetod õpilaste eelteadmiste aktiveerimiseks

ja väljaselgitamiseks uue teema käsitlemist. Selleks kirjutatakse võtmesõna (nt rahvakunst vm

selle valdkonnaga seotud sõna) ja lastakse õpilastel umbes kolme minuti jooksul panna kirja

kõik assotsiatsioonid, mis neil selle sõnaga seoses tekivad. Õpetaja kirjutab need tahvlile ja

seejärel toimub nende sõnade üle arutelu. Võib ka paluda kirja panna võtmesõna definitsioon.

See annab ülevaate laste eelteadmistest ja nüüd on lihtsam teemaga edasi minna. (Buehl 2001:

36)

Diskussiooni puhul toimub kas õpilaste omavaheline ja õpilaste-õpetaja vaheline suhtlus, mille

käigus arutatakse kindlat teemat. Diskussioonis on soovitatav arvamuste paljusus, mis aitab

teemat paremini mõista. Õpetaja ülesandeks on siin jälgida, et kõik soovijad sõna saaks ning

et kellegi arvamust ei halvustataks.

Väitlus on diskussiooni ja vaidluse ühend. Väitlusel annab õpetaja kummalegi rühmale

seisukoha, mida nad peavad kaitsma või esitab enne väitlust probleemi, mille vastuste põhjal

jagab õpilased erinevatesse väitlusrühmadesse. Väitluse eesmärk on "vaielda teema selgeks"

ehk saavutada küsimuses tõene konsensus. Näiteks väitlus rahvakunsti poolt või vastu.

Õpilased võivad teabe saamiseks kasutada raamatuid ja rahvakunsti alaseid internetilehekülgi.

Arvuti võib olla kogu väitluse ajal lahti ning osa rühmaliikmeid pidevalt tegeleda oma rühma

jaoks vajalike andmete hankimisega. Väitlust saab läbi viia foorumis, jututoas või

videokonverentsina.

Pildi sisse minek – siin valitakse õpilastele tutvustamiseks foto, mis tutvustab või laiendab

õpitava teema olulisi mõisteid või seisukohti. Õpetaja juhendab õpilasi foto vaatamisel, 6

ärgitades nende kujutlusvõimet ning pakkudes isiklikke seoseid fotol kujutatuga. (Buehl 2001:

154)

Arvamused – on strateegia, mis tutvustab õpilastele enne laste teemakohast teksti lugema

asumist, tutvuda olulisemate põhimõistetega. Õpilased peavad püüdma nende mõistete järgi

ära arvata, millest õppetükis juttu tuleb. Võib lasta õpilastel koostada oma versioon tekstist.

Sellega on lapsed aktiveerinud oma eelteadmised. (Buehl 2001: 137)

Seoste ümarlaua tähestik - õpilased saavad tabeli, kus on tähestik ja teema. Õpilaste

ülesandeks on leida ja kirjutada iga tähe kohta mingi nt rahvakunsti teemaga seotud mõiste või

seos, mis algab selle tähega. Õpilastel lastakse etteantud aja jooksul täita nii palju kaste kui

nad oskavad. Pärast tabeli täitmist jagavad õpilased mõisteid terve klassiga või rühmaga.

(Buehl 2001: 38)

Ideekaart aitab visualiseerida ja mõista erinevaid teemasid. Uue materjali võtmeterminitest ja

olulisest sõnavarast koosatakse ideekaart, mis näitab nende mõistete vahelisi seoseid ja

suhteid. Ideekaart muudetakse mõjusamaks ja meeldejäävamaks visuaalsete elementidega

(nooled, kastid, ringid, piltkujutised. Siis lisataks teave, mida õpilased juba teavad. Nüüd

julgustatakse lapsi tegema oletusi uute sõnade tähenduse ning mõistetevaheliste seoste kohta.

(Buehl 2001: 90-92)

Mõiste- ehk definitsioonikaart – on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite

õpetamiseks, seda ka rahvakunsti ja kaasaegse kunsti vallas. Sõnastatud definitsioon peaks

andma vastuse küsimusele: Mis see on? Milline see on? Millised on mõned näited sellest?

(Buehl 2001: 45-47)

TTS Pluss (Tean/Tahan teada/Sain teada) - õpetaja annab mingi teema nt rahvakunstist ja/või

kaasaegsest kunstist ning teeb seejärel tahvlile või teevad lapsed vihikusse tabeli, kus on kolm

lahtrit: mida selle kohta teatakse, tahetakse teada ja mida saadi teada. Kui TTS-i tabel on

täidetud, siis võib selle põhjal koostada mõistekaardi, mis koondab kokku kõikide kategooriate

all oleva teabe. (Buehl 2001: 79-81)

7

Küsimuste tabelid – et lapsed ei saaks vaid mehaanilisi ja üldsõnalisi fakti teadmisi, vaid

leiaksid küsimuste kaudu neid teadmisi faktide kõrvale, mis neid huvitab. See meetod aitab

õpilastel aru saada, et uurimine on midagi rohkemat kui vaid üksikute teabekildude kogumine.

(Buehl 2001: 71)

Kõik alljärgnevad tööülesanded koosnevad kahest osast, mille kaudu õpilane peaks saama

teadmisi eesti rahvakunstist ning kaasaegsest kunstist ja/või selle meediumitest.

Lähtuvalt sellest on püstitatud kaks eesmärki:

- üks on eesti rahvakunstiainealane

- teine kaasaegse kunsti ja selle meediumite kasutamisoskuste alane (nt arvutioskuse

arendamine).

Eesti rahvakunsti alaste teadmiste puhul pean oluliseks teadmisi õpilaste kodupiirkonnale

iseloomulikest rahvakunstiesemetest (mustrid, kirjad, rahvariided jms).

Iga ülesande sissejuhatav tekst on seotud eelpool olevate rahvakunsti ja kaasaegset kunsti ning

selle meediume tutvustavatest peatükkidest – seepärast võib olla nende tekstide osalisi

kattumisi.

Kunstiülesanded on mõeldud läbivõtmiseks põhikooliastme kunstiõpetuse tunni raames.

Sihtgruppi ei ole määratletud kindla klassiga, kuna minu kogemused on kinnitanud, et kõiki

neid ülesandeid saab väikeste kohendamistega edukalt läbi viia erinevate vanusegruppidega.

Kogenud õpetaja oskab viia tunnitegevust vastavusse vanusegrupiga. Noorematelt

vanusegruppidelt võib saada üllatuslikumaid lahendusi, kui vanematelt, kuna nende mõtted ei

ole veel nii kinni selles „kuidas peab“ – nende tegevus on mängulisem ja loovam. Sihtgrupi all

on pandud kirja „alates“ mingist klassist – vanusegrupi piiranguid seavad tehnilised oskused nt

mis klassis alustatakse infotehnoloogia ehk arvutiõpetuse tundidega.

Ülesande täitmise kestus ei ole samuti kindlalt määratletud, kuna see sõltub suuresti tundi läbi

viiva õpetaja töökorraldusest, klassi suurusest ja gruppide arvust. Eriti kui eeldada, et

tööülesande läbi viimiseks külastatakse soovituslikult mõnda kohalikku talu- või koduloo

muuseumi. Seepärast on kõik ülesanded avatud projektiõppele.

8

Ülesande meetodite all on ära toodud aktiivõppe meetod uute teadmiste omandamise

lihtsustamiseks. Kuna kõiki ülesandeid on võimalik läbi viia projektiõppena ja soovitavalt

kuulub selle alla muuseumi külastus, siis on meetodite all ära toodud õppekäik.

Tunni väljundid tulenevad tunni eesmärgist ja kirjeldavad teadmisi ning oskusi, mida õpilane

peaks peale teema läbimist olema omandanud. Väljundid on märgitud projektiõppe puhuks,

tavalise tunni puhul on võimalik nende arvu vähendada. Vastavalt väljunditele toimub ka

hindamine.

Tunnimaterjalidena saab kasutada kogu olemasolevat kirjandust eesti rahvakunsti kohta.

Esitan siinkohal raamatute nimekirja, et vältida selle kordamist iga tunnikava juures.

Alunurm, A. (1999). Minu Eestimaa. Tallinn: Avita.

Astel, E. (1999). Eesti vööd. Ilmamaa.

Astel, E. (2007). Õlest vakad ja karbid. Vali Press.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia. (1957). Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Etnograafiamuuseum (1960). Mulgi kirikindad ja kirisukad.

Märgid Eesti rahvakunstis: http://www.erm.ee/?node=95

Märk kui sümbol: http://www.erm.ee/?node=94

Kaarma, M. Voolmaa, A. (1981). Eesti rahvarõivad. (3 osa). Tallinn: Eesti Raamat.

Kadak, T. (1936). Eesti rahvakunst. Eesti Kirjanduse Selts.

Karjam, R., Summatavet, K. (2008). Kihnu Roosi kindakirjad“. Ajakirjade Kirjastus.

Kirme, K. (1986). Eesti sõled. Tallinn: Kunst.

Kirme, K. (2002). Eesti rahvapärased ehted. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Konsin, K. (1970). Eesti rahvakunst. Tallinn: Valgus.

Kuma, H. (1976). Eesti rahvavaibad. Tallinn: Kunst.

Kütt, C. (2008). „Pihuloomad“ Lõuna-Eesti keskaegne taimeornament. Mulgi-Kihnu tikandi

sümboolika. OÜ Eesti Loomeagentuur, lk 9-17.

Liiv, J. (2002). Kirju-mirju värvimaailm. Eesti Rahva Muuseum.

Linnu, H. (1955). Tikand eesti rahvakunstis. I-II. Eesti Riiklik Kirjastus

Linnu, H. (1973). Tikand eesti rahvakunstis. (2. Osa). Eesti Raamat.

Lutsepp, E. (2008). Eesti sokikirjad. Tallinn: Tammerraamat.9

Lutsepp, E., Tammis, I. (2007). Eesti kindakirjad. Tallinn: Tammerraamat

Pallo, S. (2006). Eesti peremärgid. Tallinn: Grenader Kirjastus.

Piiri, R. (2001). „Kindad. Õnnetähest männikirjani“. Eesti Rahva Muuseum.

Piiri, R. (2007). Eesti talurahva ülerõivas 19.sajandil. Eesti Rahva Muuseum.

Praakli, A. (2011). Eesti labakindad ilma laande laiali (kordustrükk). Elmatar.

Reemann, V. (2009). Kiri, muster, ornament. Vali Press.

Tammis, I., Lutsepp, E. (2011) Eesti tikand 2. Varrak.

Tihase, K. (1995). „Eesti rahvakunst“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, lk 72-87.

Tuubel, V. (2001). Eesti rahvakultuur 19.sajandil. Eesti Rahva Muuseum.

Tõnurist, I. (2003). Rahvarõivakandja abiline. Vali Press.

Vunder, E. (1992). „Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn: Kunst, lk 8-15.

Viires, A, (2007). Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti EntsüklopeediakirjastusViires,

Viires, A, (2009). Eesti rahvapärane puutööndus. Tallinn: Ilo

Viires, A, Vunder, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Viires, A, Vunder, E. (2008). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Viires, A. (2004). Vana eesti rahvaelu. Tallinn: Ilo.

Võti, T. (1967). Eesti õllekannud. Tallinn: Kunst.

Võti, T. (1974). Eesti rahvapärased kirstud ja vakad. Tallinn: Valgus.

Võti, T. (1984). Talutoa sisustus. Tallinn: Kunst.

Võti, T. (1986). Õllekannud. Tallinn: Kunst.

Kõik tunnid on praktikas läbi viidud, tunni kirjeldused on lühidalt kirjas tunnikava lõpus. Iga

ülesande kohta on lisatud ka pildimaterjal tunnis valminud laste töödest.

10

1. EESTI RAHVAKUNSTI KESKAEGNE TAIMORNAMENT TEOSTATUNA MAAKUNSTIS

Maakunst (ingl.k land art) looduslikke materjale (nt. liiv, kivid) kasutav või looduslikke

pinnavorme ümberkujundav kunst. Mitte praktiliste kunstiliste objektide loomine maastikule

või üldse loodusese.

Tuntud maakunstnikke mujalt: Robert Smithson ehitas 70ndate algul ühte Utah soolajärve

spiraalse muuli. Kuulsaim maakunstnik on Jugoslaavia päritolu Christo, kes pakkis värvilisse

kilesse või riide sisse pisikesi saari ja 90ndatel ka Berliini Riigipäevahoone.

Tuntud maakunstnikke Eestist: Kütiorg - Eestimaa suurim ja võimsaim ürgorg

maakunstirajaga, mille üks eestvedajaid on Peeter Laurits.

Maakunsti puhul saab „lõuendina“ ära kasutada liivast randa (selle puudumisel sobib ka

liivakast), metsaalust samblamaastikku, lumist maapinda jms. Pintslit ja värve asendavad

kivid, käbid, puukoor, kuivanud oksad, marjad, teokarbid, pilliroog, hundinuiad, lumi jms.

Sellised teosed on oma olemuselt ajutised ja kestavad üksnes pildistamise või lühiajalise

eksponeerimise aja kuni loomuliku lagunemiseni, pärast mida ei jää nendest loodusesse mingit

jälge.

Teema: RAHVUSLIK ORNAMENT LOODUSES

Sihtgrupp: Sobib alates 4. klassist.

Maht: 2-3 tundi. Sobib projektiõppena.

Eesmärk: Õppida tundma eesti rahvakunsti kaunistusornamente ja mustreid ja kasutada neid

kaasaegse kunsti kontekstis.

Väljundid: Teema läbimise järel õpilane

- tunneb eesti rahvakunsti keskaegse taimornamendi motiive (rist-, sõõr-, elupuu);

- teab taimeornamendi motiivide tähendusi;

- tunneb ära taimtikandi Mulgi ja Kihnu rahvariietel;

- teab maakunsti, selle vahendeid ja töid;

11

- oskab valida tööks vajalikku looduslikku materjali ja seda kujundina eksponeerida;

- oskab leida töötulemuse pildistamiseks parima nurga;

- oskab töötulemust esitleda.

Ülesanne: Teostada looduslike vahenditega loodusesse rahvuslik ornament.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, loodusõpetus, geograafia.

Meetodid: Aktiivõppe meetodid: õppekäik, ajurünnak eelteadmiste väljaselgitamiseks,

õueõpe, rühmatöö; individuaaltöö, dokumenteerimine, esitlus, blogi.

Materjalid:

a) Ornamendi kohta:

Vt. tööülesannete tutvustuse alt

b) Maakunsti kohta:

Kütioru maakunstirada: http://rada.metsas.ee/et/maakunst

http://art.tartu.ee/~raivo/meediakunst/slaidid/Land-art_files/frame.htm

„Rohelise muuseumi“ kunstnikud http://greenmuseum.org/archive_index.php

c) Aktiivõppe meetodi kohta:

Buehl, D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. SA Omanäolise Kooli

Arenduskeskus, lk 36.

Vahendid: Looduslikud materjalid, fotoaparaat, arvuti.

Tunni kirjeldus: Soovitavalt eelneb tunnile õppekäik kohalikku talu- või

koduloomuuseumisse, kus tutvutakse vanade kirjatud rahvakunsti esemetega, soovitavalt just

kodu piirkonnale iseloomulike esemetega ja kirjadega.

Peale tutvumist materjalidega ornamentidest ja maakunstist, minnakse loodusesse, kus

otsitakse kokku looduslikku materjali ning kohta töö teostamiseks.

Olenevalt töö suurusest, võib igaüks teostada eraldi ornamendi oma korjatud materjalist ja/või

grupp kogub ühiselt materjali ja teeb mastaapsema töö.

12

Valminud töö pildistatakse ja dokumenteeritakse. Tulemused, tööprotsessi kirjeldus ja fotod

valminud looduslikest ornamentidest, laetakse blogisse.

Hindamine: Teema läbimisel hinnatakse

- eesti rahvakunsti keskaegse taimornamendi motiivide tundmist;

- taimeornamendi motiivide tähenduste teadmist;

- taimtikandi ära tundmist Mulgi ja Kihnu rahvariietel;

- oskust valida ja kasutada looduslikku materjali ja seda kujundina eksponeerida;

- oskust pildistada töötulemust parima nurga alt;

- tööesitluse oskust.

Tunni refleksioon: Viisin eelpool nimetatud teemal tunni läbi eelmisel sügisel ja käesoleva

aasta talvel. Lastele meeldis väga looduses käia, loodusliku materjali valikul oldi leidlikud.

Igal aastaajal on erinevad looduslikud materjalid saadaval: aastaringselt on võimalik kasutada

kuivanud oksi, talvel saab lisaks kasutada lund, käbisid, kuivanud taimi, roogu jms.

Lumevabadel aastaaegadel on võimalik kasutada kive, samblaid, maapinnast, suvel on

rohkesti värvilisi õisi, marju. Sügisel värvilisi lehti, marju, seeni, juur- ja puuvilju.

Ornamendi teostusega saadi hakkama nii üksikult kui ühiselt – pärast isiklike tööde valmimist

tehti ühiselt üks suurem töö. (vt laste tööd )

Kordasin sama teemat looduses nii põhikooli I astme lastega ja kunstikooli III kursusega (8-9.

kl). Lastele pakkus looduses tegutsemine huvi. Ühtemoodi hästi said hakkama nii väikesed kui

suured lapsed. Õhinaga koguti looduslikku materjali ja valmistati ühiselt ornamente. Vanemad

õpilastel oli võimalus teostada oma ornament.

Laste tööd:

13

Foto nr 1. Rõngasrist kuivanud okstest (grupitöö)

14

Foto nr 2 ja 3. Elupuu männikäbidest talvel ja sama töö kevadel (grupitöö)

Foto nr 4. Viiskand männikäbidest- okstest ja tammepuu lehtedest (individuaaltöö)

15

Foto nr 5. Rist samblast, okstest, käbidest, marjadest (individuaaltöö)

Foto nr 6. Kodarratas männikoorest ja –käbidest (grupitöö)

16

Joonis 7. Kaheksakand kividest ja pihlakamarjadest (grupitöö)

17

2. EESTI RAHVAKUNSTI KINDAKIRJAD TEOSTATUNA ARVUTIKUNSTI LÄBI

Karmi kliima tõttu on eestlasele ikka omane olnud talvel sooje kindaid kanda. Kinnastesse

kooti mitmesuguseid kirju, millele omistati kaitsevõimet, sestap asetati kindad kahjustavate

välismõjude kaitseks veimevaka peale. Vahel kanti neid seepärast vöövahele pandult suvelgi.

Rahvas on paljudele kindakirjadele andnud tabavaid nimetusi. Kirjade nimetustes kajastub

ümbritsev elu: kassikäpa-, karukäpa-, kirbu-, kärbse-, ratta- oaõie-, lumehelbekiri jms.

Mustriga kirjatud kinnast nimetatakse kirikindaks. Teada on üle 200 kindakirja nime

Teema: KAASAEGNE KINDAKIRI ARVUTIS






- teab eesti rahvuslikke kindakirju;

- teab kodukoha piirkonnale iseloomulikke kindakirju;

- oskab nimetada kindakirjade mustreid;

- teab millest kindakirjade nimed on inspireeritud;

- oskab nimetada tänapäevale iseloomulikke ja olulisi asju-nähtusi;

- oskab Exceli programmiga kujundada enda jaoks olulise asja-nähtust ruudustikku;

- oskab ühe fragmendi paljundamise teel tekitada mustrirütmi;

- oskab valda oma tööle iseloomulikuma nime;

- oskab valmis töö valikut ja tegemist kommenteerida ning eksponeerida koos teiste

töödega.

Ülesanne: Kujundada Exceli tarkavaraga kaasaegne kindamuster.

18

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, arvutiõpetus.

Meetodid: Aktiivõppe meetod: õppekäik, diskussioon; individuaaltöö arvutiga, esitlus, näituse

korraldamine, blogi.

Materjalid:

a) Kindakirja kohta:

Elo Lutsepp, Irina Tammis (2007).. „Eesti kindakirjad“ Tammerraamat.

Rosaali Karjam, Kärt Summatavet (2008). Kihnu Roosi kindakirjad“. Ajakirjade Kirjastus.

Aino Praakli. (2011). Eesti labakindad ilma laande laiali (kordustrükk). Elmatar.

Reet Piiri. (2001). „Kindad. Õnnetähest männikirjani“. ERM.

Etnograafiamuuseum (1960). "Mulgi kirikindad ja kirisukad".

www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/...kindakiri.../download

Google otsing „kirikindad“, „kindakirjad“, „labakindad“,

b) Arvutikunsti kohta:

Mustri koostamine Excelis: arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03120102?txtid=4644&get=1

http://koolielu.ee/pg/waramu/view/243a984f67ea110ef0c587b3f91ad28d6a25e166



Arenduskeskus, lk 79-81.

Vahendid: Arvuti Exceli vm kujundustarkvaraga.


koduloomuuseumisse, kus tutvutakse vanade kindakirjadega, soovitavalt ka piirkonnale

iseloomulike kirjadega.

Peale materjalidega kindakirjadest tutvumist toimub diskussioon mustrite üle, mille järgi said

mustrid nime. Mis on õpilase arust tänapäeval inimeste jaoks tähtsad asjad ja õpilase enda

jaoks olulised?

Õpilane joonistab 1-5 endale olulist asja-nähtust Exceli tarkavaraga.

Seejärel valitakse joonisatud esemete seast välja endale enam meeldinud kujutis ja

moodustatakse ühest fragmendist copy-pastega mustri rütmi – saadakse mustriline pind. 19

Arvutis osavamad võivad ümbritseda mustriga pinna kinda kujuga. Mustriga kaetud lehe võib

välja printida ja siis labakindakujuliseks lõigata.

Valminud tööle lisatakse mustri nimi ja autori signeering.

Seejärel tutvustakse teistele omi mustreid, nende saamislugu ning põhjendatakse oma valikut

Võimalusel korraldatakse töödest vahva näitus, valitakse eksponeerimiseks sobilik koht ja viis

ning näituse nimi.


- rahvuslike kindakirjade teadmist;

- kodukoha piirkonnale iseloomulikke kindakirjade teadmist;

- kindakirjade mustrite nimede tundmist;

- kindakirjade nimede allikate teadmist;

- oskust nimetada tänapäevale iseloomulikke ja olulisi asju-nähtusi;

- oskust kujundada Exceli programmiga enda jaoks olulise asja-nähtust ruudustikku;

- oskust ühest fragmendist mustri moodustamist;

- oskust valda oma tööle iseloomulikuma nime;

- töö esitlust.

Tunni refleksioon: Lastele meeldis ära arvata vanu kindakirja nimetusi vastavalt kirja kujule.

Neile meeldis arutleda talupoja kultuuri ja tänapäeva kultuuri oluliste asjade ja väärtuste üle.

Arvutis oldi osavad, kõigil valmis viis enda jaoks olulist eset. Enam meeldinud asjast

moodustati muster. Mustri moodustamisega tekkis probleeme sel juhul kui arvutijoonistus oli

keeruline (palju eripikkustes väljaulatuvaid osi). Katsetamise peale said lõpuks ikkagi kõik

hakkama. Paberist kirikindad riputasime seinale nööri ja pesulõksude abil, laste sõnul oli see

kui kirikinda-pesupäev.

Viisin sama ülesande läbi kunstikooli ettevalmistuskursusega – lapsed vanuses 9-12.a. Kuna

nende arvutioskused on ebaühtlased, joonistasid nad kindamustri oma lemmik asjast paberile.

Samuti saadi hästi hakkama mustri tekitamisega lemmikasjast.

Laste tööd:

20

Joonis 8. Kaasaegne kindamuster „Greete arvutikiri“

21

Joonis 9. Kaasaegne kindamuster „Hanna kutsikakiri“

Joonis nr 10. Kaasaegne kindamuster „Lisandra koogikiri“

22

Joonis nr 11. Kaasaegne kindamuster „Grete küünelakikiri“

23

Joonis nr 12. 9-11.aastaste õpilaste kindakirjad „Mobiilikiri“, „Veoautokiri“, „iPod’ikiri“,

„Lemmikloomakiri“ (värvipliiats, ruudiline paber)

24

3. READY-MADE SKULPTUUR KAUNISTATUNA RAHVAKUNSTI ORMANETIDEGA

Ready-made skulptuurid – seoses rahvakultuuriga. Räägime „valmisesemetest“ skulptuuri

mõiste ilmumisest kunstipilti Dadaistide ajal. Marcel Duchamp (1887-1968) tema tuntuim teos

ready-made skulptuur „Purskkaev“, koosnes külilikeeratud ja signeeritud pissuaarist.

Mõnikord eksponeeriti valmis objekti ilma seda muutmata, kuid uues keskkonnas, väljaspool

konteksti.

Duchamp püüdis oma valmisesemetest teoseid eksponeerides selgitada muu hulgas ka seda, et

kunst saab kunstiks alles tunnustatud näitusepaigas, see tähendab, et kunst ei sõltu vaid teosest

endast vaid selle esitamise kontekstist. Sellega sunniti publikut mõtlema, kas tegemist on

kunstiteosega ja mis asi see kunstiteos üldse on?

Teema: READY-MADE SKULPTUUR KAUNISTATUNA RAHVAKUNSTI

ORMANETIDEGA






- tunneb eesti rahvakunsti ornamente ja mustrid ning neile omistatud tähendusi;

- teab eesti rahvakunstis loodud meeste poolt kaunistatud puidust esemeid;

- teab eesti rahvakunstis naiste poolt kaunistatud rõivaid ja tekstiile;

- oskab nimetada puidust ja tekstiilist esemeid, mida talupojakultuuris kaunistati;

- oskab nimetada oma kodupiirkonna puidust ja tekstiilist esemeid talupojakultuurist;

- teab, mis on ready-made skulptuur;

- teab mõisteid dadaism ja dadaistid;

- oskab leida tänapäevast vastet talupojakultuurist leiduvale esemele ja kaunistada seda

rahvakunsti ornamentide või mustritega;

25

- oskab töötulemit seada ebatraditsioonilisse keskkonda või muuta tulemit eksponeerides

seda uue vaatenurga alt;

- oskab töötulemit esitleda.

Ülesanne: Kaunistada ready-made skulptuur Eesti rahvakunsti ornamendi või mustriga.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, arvutiõpetus.

Meetodid: Aktiivõppe meetodid: õppekäik, rühmatöö, seoste ümarlaua tähestik;

individuaaltöö, dokumenteerimine, esitlus, blogi.

Materjalid:

a) Ornamendi kohta:

Vt. kirjandust tööülesannete üldtutvustuse alt

b) Dadaismi ja dadaistide ning ready-made skulptuuri kohta:

Little, S. (2006) …ismid: abiks kunsti mõistmisel. Tallinn: Sinisukk, lk 110-111.

Graham-Dixon, A. (2010). Kunst kaljujoonistest kaasaegse kunstini. Tallinn: Varrak, lk 466-

469.

Fride R. Carrassat, P., Marcade, I. (2002). Maalikunst renessansist tänapäevani. Tallinn: Eesti

Entsüklopeediakirjastus: 126-128.

Krauße, A.-C. (2006). Maalikunst ajalugu renessansist tänapäevani. Tallinn: Koolibri:

Lyton, N. (2001). Moodsa kunsti lugu. Avita:131-132.

http://www-scf.usc.edu/~sniles/dadaism.htm

Google pildiotsing „dadaism“, „dadaistid“, „Duchamp“.

c) Digitaalse pildimaterjali kohta:

Laanemaa, K. Levtšenkova, J. Lüsi, A. Purre, A. (2008). Kunstiõpik 7.-9. klassile 2.osa.

Tallinn: Atlex, lk 61-74.

Weston, C. (2004). 500 digitaalfotograafia nõuannet ja töövõtet. Digipraktik.

Probert, I. Cope, P. (2005). Täiuslikud digifotod ühe klõpsuga. El Paradiso.

d) Aktiivõppe meetodi kohta:


Arenduskeskus, lk 38.26

Vahendid: Fotoaparaat, erinevad vabalt valitud joonistusvahendid ja/või arvuti

kujundustarkvaraga.

Tunni kirjeldus: Soovitavalt eelneb tunnile õppekäik kohalikku talu- või koduloo-

muuseumisse, kus tutvutakse vanade kirjatud rahvakunsti esemetega, soovitavalt ka õpilase

kodu piirkonnale iseloomulike esemetega ja kirjadega. Ese pildistatakse tunni jaoks.

Õpilased jaotatakse 2-3 liikmelistesse rühmadesse ja lastakse täita seoste ümarlaua tähestikku

eesti rahvakunsti teemal. Pärast tabeli täitmist jagavad õpilased mõisteid terve klassiga.

Õpetaja tutvustab õpilastele dadaistide tegevust ja ready-made skulptuure.

Koos vaadatakse ornamente, mustreid ning nendega kaunistatud näiteid rahvakultuurist, nt

õllekannud, kirstud, kindad, vööd, rahvariide seelikud-pluusid-tanud ja arutletakse teemal,

mida ja kuidas vanas talupojakultuuris kaunistati ning mida neist saaks kasutada valmiesemest

teosena ja kuidas sa seda nimetaksid. Õpilane valib endale eseme, mille vastet ta hakkab

tänapäevast otsima. Väljavalitud eset fotografeeritakse.

Seejärel õpilane otsib endale rahvakunsti (kaunistatud) esemega sarnase asja tänapäevast ning

teeb sellest samuti foto. Fotod laetakse arvutisse. Pilti võib vajadusel otsida ajakirjadest või

internetist.

Leitud samaotstarbeline valmisese tänapäevast kaunistatakse esiisade-emadeaegsete

mustritega-ornamentidega, milleks kasutatakse Paint’i, Photoshop’i vms kujundusprogrammi.

Interneti teel on saadaval ka tasuta pildi töötlemistarkavarad. Võimalus on pilt välja printida

ning siis joonistusvahenditega rahvuslikud kaunistused peale teha. Nüüd õpilane proovib

saadud tulemust teise nurga alt vaadelda nt ringi keerates või uude konteksti asetades. Uuele

ebatraditsioonilisele tulemusega pildile antaks sobiv nimi.

Tulemused, kolm fotot, laaditakse nt klassi kunstiblogisse. Pannakse oma kolmikpildile nimi,

põhjendatakse esemeleide, kaunistust ja uue vaatenurga-tausta leidmist.

Põhjalikumal ettevalmistusel oleks võimalik kasutada fotode asemel päris ready-made ese

rahvakunstist, selle vaste tänapäevast, mis kaunistatakse ornamentidega kas maalimise või

kleepimise teel. Ühte neist eksponeeritakse siis ebatavalisel moel.


- eesti rahvakunsti ornamentide ja mustrite ning neile omistatud tähenduste teadmist;27

- eesti rahvakunstis meeste poolt kaunistatud puidust esemete teadmist;

- eesti rahvakunstis naiste poolt kaunistatud rõivaste ja tekstiilide teadmist;

- oskust nimetada puidust ja tekstiilist esemeid, mida talupojakultuuris kaunistati;

- kodupiirkonna puidust ja tekstiilist esemete teadmist;

- teadmist, mis on ready-made skulptuur;

- mõistete dadaism ja dadaistid teadmist;

- oskust leida tänapäevast vastet talupojakultuurist leiduvale esemele ja kaunistada seda

rahvakunsti ornamentide või mustritega;

- oskust töötulemit seada ebatraditsioonilisse keskkonda või muuta tulemit eksponeerides

seda uue vaatenurga alt;

- töö esitlust.

Tunni refleksioon: Viisin tunni läbi kunstikooli III kursuse õpilastega. Õpilastele meeldis

tunni alguses aktiivõppe meetodil läbi viidud rahvakunstialane seoste ümarlaua tähestik. Kuna

olime eelnevalt tutvunud talupojakultuuris tehtud tarbeesemetega ja nende kaunistustega

muuseumis ja rahvakunsti teemal oli läbi viidud mitu tundi, siis olid laste teadmised selles

vallas üsna head. Samuti võisid nad kasutada rahvakunsti alast kirjandust. Tabelit täideti

kahekesi umbes 10 minutit, kirja tuli panna nii palju mõisteid eesti rahvakunstist, kui nad

teavad. Pärast jagasid lapsed oma teadmisi – tuli välja, et nende selle alased teadmised olid

väga head, täidetud said peaaegu kõik lahtrid (võõrtähed olin targu välja jätnud).

Õpilased võisid kasutada internetist leitud pildimaterjali. Kaunistused joonistati Paint’is. Pildi

keeramine tundus olevat laste jaoks huvitav, samuti nime leidmine. Tunni lõpus sai iga laps

võimaluse oma töid eksponeerida ja lühidalt kommenteerida.

Laste tööd:

28

29

Joonis nr 13. Kirivöö vanasti ja tänapäeval, ready-made töö “Vööaed”.

30

Joonis nr 14. Õllekann vanasti ja tänapäeval, raedy-made töö „Lõvi valves

31

32

4. EESTI KESKAEGNE TAIMETIKANDI SÜMBOOLIKA MEID ÜMBRITSEVAS LINNARUUMIS LÄBI FOTOSILMA.

Mulgi-Kihnu tikandimotiivide aluseks on keskaegsed sakraalmotiivid, mis jõudsid

talupojakultuuri läbi kiriku. Enamik ristiusu sümboleid, mis olid õnnistavad ja esiajaloolisi

märke, mis olid kaitsemaagilised, põimusid omavahel ning said õnnetoovateks või kaitsvateks

sümboliteks. Tänapäevaks on nende märkide kaitse- ja õnnetoov tähendus unustusse vajunud.

Peamised arhailises tikandis esinenud motiivid olid:

*Rist – oli nõiamärgina oluline tõrjemaagias, seda tehti esemetele, kaitsmaks kuradi, kurjade

vaimude ja nõiduse vastu.

*Sõõr – omas maagilist kaitsevõimu, mis võis üle kanduda sellele esemele, millele see oli

tehtud. Päikese ja maa märk. Rõngasrist – pühitsemisristi tähendus. Kodarrattad on olnud

mütoloogilised pühaduse ja õnne sümbolid, kuna kodaraid tõlgendatakse kuue- või

kaheksaharulise monogrammina – universaalse õnnemärgina.

*Elupuu – viljakuse sümbol.

*Roos – viieleheline oli vaikimise, kuueleheline ühtsuse, tasakaalu ja õnne ning

seitsmeleheline pühalikkuse ja täiuslikkuse sümbol. Levinum neist oli kaheksaleheline roos,

mida seostati taassünni ja jumalaringiga.

Teema: KESKAEGNE SÜMBOOLIKA MEIE ÜMBER




kaasaegse kunsti kontekstis


- tunneb ja oskab nimetada eesti rahvakunsti keskaegse taimornamendi motiive (rist-, sõõr-,

roos, elupuu);

33

- teab nende keskaegsete taimeornamentide kujunemist lõimumisega sakraalsümbolitega

ning nende tähendust;

- tunneb ära ja oskab nimetada taimtikandi ornamente Mulgi ja Kihnu rahvariietel;

- teab mõisteid sümbol, märk, ornament, kaitse- ja tõrjemaagilised sümbolid;

- oskab märgata risti, sõõri, roosi ja elupuu motiive meid ümbritsevas ruumis, linnaruumis;

- oskab pildistada detaili;

- oskab pildistatud materjali süstematiseerida ja dokumenteerida ning esitleda.

Ülesanne: Õppida leidma ja jäädvustama ümbritsevast ruumist (kooliruum, linnaruum, jms)

keskaegseid taimetikandi ja sakraalsümboleid eesti rahvakunstist.

Lõiming: Ajalugu, usuõpetus, käsitöö, loodusõpetus, geograafia.

Meetodid: Aktiivõppe meetodid: õppekäik, küsimuste tabelid, rühmatöö, õueõpe; esitlus,

dokumenteerimine, blogi.

Materjalid:

a) Ornamendi kohta:

Christi Kütt (2008). „Pihuloomad“ Lõuna-Eesti keskaegne taimeornament. Mulgi-Kihnu

tikandi sümboolika. OÜ Eesti Loomeagentuur, lk 9-17.

Elle Vunder (1992). „Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn: Kunst, lk 8-15.

b) Pildistamise ja kohta:



Reinsalu, A. (1976). Hea foto saladus. Tallinn: Valgus, lk 141.

Haan, V.(2008). Õpime pildistama. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Weston, C. (2004). 500 digitaalfotograafia nõuannet ja töövõtet. Digipraktik.

Probert, I. Cope, P. (2005). Täiuslikud digifotod ühe klõpsuga. El Paradiso

a) Aktiivõppe meetodi kohta:



34

Vahendid: Fotoaparaat, arvuti.



õpilase kodu piirkonnale iseloomulike esemetega ja kirjadega.

Tutvutakse materjalidega keskaegsetest ornamentidest eesti rahvakunstis. Õpilased saavad

arhailises tikandis esinenud motiivide kohta laiendatud teadmisi küsimuste tabelite abil.

Seejärel minnakse välja, kus otsitakse ümbritsevast linna(vm)ruumist detaile, mis sarnanevad

õpitud sümboolikale.

Õpetaja tutvustab ja näitab detaili pildistamist. Seejärel saadab lapsed paarikaupa pildistama,

võib anda täpse arvu, mitu pilti on vaja saada (nt kokku 10 pilti erinevate sümbolite vasteid)

Õpilased lähevad paarilisega õpitud ornamente otsima ja pildistama. Pildistatud detaili kohta

tehakse märkmeid.

Hiljem klassiruumi naasnuna, laetakse pildid arvutisse ja dokumenteeritakse. Tulemused

süstematiseeritakse vastavalt motiividele.

Valmis töö laaditakse kunstiblogisse ning esitletakse klassikaaslastele.


- eesti rahvakunsti keskaegsete taimornamendi motiivide (rist-, sõõr-, roos, elupuu) tundmist

ja oskust neid nimetada;

- keskaegsete taimeornamentide kujunemist lõimumisega sakraalsümbolitega ning nende

tähenduste teadmist;

- oskust nimetada taimtikandi ornamente Mulgi ja Kihnu rahvariietel;

- mõistete: sümbol, märk, ornament, kaitse- ja tõrjemaagilised sümbolid, teadmist;

- oskust märgata risti, sõõri, roosi ja elupuu motiive meid ümbritsevas ruumis, (koolis,

linnaruumis);

- oskust pildistada detaili;

- oskust pildistatud materjali süstematiseerida ja dokumenteerida;

- tööesitlust.

35

Tunni refleksioon: Muuseumi käigul uurisime kas me leiame kaunistatud tarbeesemetelt just

õpitud sümboleid. Küsimuste tabeli kaudu lapsed ise avastasid kuidas toimus ornamendi areng

läbi ajaloo. Alguses käisime kogu kursusega ühe kiriku juures keskaegseid sümbolite analooge

märkamas. Seejärel said lapsed omapäi minna linna peale sümboleid avastama ja pildistama.

Oli üllatav, kuidas õpilased hakkasid kõikjal motiive leidma. Koolis laaditi tulemused

arvutisse ja süstematiseeriti vastavalt motiividele. Tulemused laaditi blogisse ja neid esitleti

kaasõpilastele.

Laste tööd:

Joonis nr 15. Ristid

Joonis nr 16. Kodarrattad

36

Joonis nr 17. Roosid – kaheksaleheline ja viieleheline

Joonis nr 18. Sõõrid

37

Joonis nr 19. Rõngasristid

38

5. EESTI RAHVAKUNSTI SÜMBOLID-MÄRGID MEID ÜMBRITSEVAS LOODUSES. LOOV FOTOLAVASTUS.

Lavastusfoto on fotograafi või kunstniku eestvõtmisel valminud (re)konstrueeritud kujutis

mingist sündmusest või protsessist – üheainsa kaadri abil käivitatakse terve lugu. Lavastusfoto

mõiste pärineb seltskondlikust mängust tableaux vivant (pr. k. elavat pilti), kus kostüümidesse

riietatud grupp näitlejaid etendas stseene mõnest tuntud teosest (romaanist, näidendist,

maalist), võttes sisse liikumatud poosid. (Linnap 2003)

Inimmõistusel ei pidavat olema piire. Kunstnik on loovisik, tema tegevusele ja ideedele saab

piire seada ainult tema ise. Kunstnik (kirjanik, muusik) võib luua olukordi, olendeid ja

maailmu, mis on ainuüksi tema fantaasia vili, millest kellelgi teisel pole aimugi. Loov

mõtlemine ja tegutsemine muudab maailma mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Oma loovust

saadakse seekord kasutada fotolavastuse loomisel. Fotolavastuses luuakse ühe fotokaadriga

terve lugu. Mis lugu tahetakse vaatajatele jutustada? Mis vahendid toetaksid lugu? Laskmata

piiridel loovust kammitseda – mõeldakse, mida oleks huvitav teostada ja et valminud

loomingu vaatlejad saaksid elamuse.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI SÜMBOLID-MÄRGID MEID ÜMBRITSEVAS

LOODUSES LÄBI FOTOSILMA. LOOV FOTOLAVASTUS.


Maht: 2-3tundi + kodutöö. Sobib projektiõppena.


kaasaegse kunsti kontekstis


- tunneb eesti rahvakunsti ornamente ja mustreid ja neile omistatud tähendusi;

- teab mõisted sümbol, märk, ornament, kaitse- ja tõrjemaagilised sümbolid;

- oskab märgata eesti rahvakunsti sümboleid-märke looduses;

39

- oskab pildistada detaili;

- oskab valitud esemest luua loovaid fotolavastusi;

- oskab pildistatud materjali süstematiseerida ja esitleda.

Ülesanne: Õppida tundma eesti rahvuslikke märke-sümboleid ja märkama ning jäädvustama

neid looduses. Luua ühe valitud sümboli põhjal loovaid fotolavastusi.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, loodusõpetus, geograafia, arvutiõpetus.

Meetodid: Aktiivõppe meetodid: õppekäik, mõistekaart, õueõpe, rühmatöö, kodutöö,

dokumenteerimine, esitlus, blogi.

Materjalid:

a) Ornamendi kohta:

Märgid Eesti rahvakunstis: http://www.erm.ee/?node=95.

Märk kui sümbol: http://www.erm.ee/?node=94.

Christi Kütt. (2008). „Pihuloomad“ Lõuna-Eesti keskaegne taimeornament. Mulgi-Kihnu

tikandi sümboolika. OÜ Eesti Loomeagentuur, lk 9-17.

Karl Tihase. (1995). „Eesti rahvakunst“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, lk 72-87.

Elle Vunder. (1992). „Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn: Kunst, lk 8-15.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/pihlakas.html

b) Fotolavastuse kohta:

Linnap, P. (2003, nr 4). Eesti fotolavastus ja teatrisemiootika II. Kunst.ee, lk 34-43.

Reinsalu, A. (1976). Hea foto saladus. Tallinn: Valgus, lk 141.

c) Pildistamise kohta 8detaili pildistamine, makrovõte):


Tallinn: Atlex, lk 61-74

Haan, V.(2008). Õpime pildistama. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 8.

Weston, C. (2004). 500 digitaalfotograafia nõuannet ja töövõtet. Digipraktik, lk 25 ,33, 51, 59-

61.

d) Aktiivõppe meetodi kohta:40



Vahendid: Fotoaparaat, arvuti.



kodu piirkonnale iseloomulike esemetega ja neil leiduvate tunniteemale vastavate motiividega.

Tutvutakse mõistekaardi meetodil materjalidega keskaegsetest ornamentidest eesti

rahvakunstis. Koos minnakse loodusesse, kus otsitakse ümbritsevast detaile, mis sarnanevad

õpitud sümboolikale.

Õpetaja tutvustab ja näitab detaili ja makropildistamist. Koos paarilisega minnakse õpitud

sümboleid otsima ja pildistama. Pildistatud detaili kohta tehakse märkmeid. Hiljem

klassiruumi naasnuna, laetakse pildid arvutisse ja dokumenteeritakse. Tulemused

süstematiseeritakse vastavalt motiividele.

Õpetaja tutvustab fotolavastuse põhimõtteid.

Seejärel valitakse üks, enam meeldinud pildistatud eseme, ja mõeldakse nt 10 ideed, mida

selle asjaga veel saaks teha, ilma, et mõtlemispiirid sind kammitseksid. Tulemused

fotolavastatakse soovitavalt kodutööna. Igale pildile pannakse nimi.

Valmis töö laetakse kunstiblogisse. Valminud töid esitletakse klassikaaslastele.


- eesti rahvakunsti ornamentide ja mustrite ning neile omistatud tähenduste tundmist;

- mõistete sümbol, märk, ornament, kaitse- ja tõrjemaagilised sümbolid, teadmist;

- eesti rahvakunsti sümbolite-märkide märkamisoskust looduses;

- detaili pildistamise oskust;

- fotolavastuse ideede originaalsus;

- tööesitlust.

Tunni refleksioon: Lastele meeldib looduses käia lahtiste silmadega. Käisime metsas sügisel.

Ühiselt leidsime loodusest hulga eesti rahvakunstist tuntud motiive. Seejärel valisime välja

ühise asjana pihlakamarjad, millel võib näha nn nõiamärki - viiskanda. Igaüks korjas marju 41

mõned kobarad ja kodus tuli neist teha fotolavastus teemal „milleks saab kasutada

pihlakamarju“. Fotolavastus jäi koduseks tööks. Osa õpilasi ei olnud fotolavastuse erinevatest

ideedest hästi aru saanud, küllap siin on mõtlemiskoht juhendajale. Osa töid olid jälle väga

fantaasiarohked.

Laste tööd:

Joonis nr 20. Eheteks, pildiraamiks

Joonis nr 21. Autokoormaks, kabenuppudeks

42

Joonis nr 22. Kõrvatroppideks, kirjutusvahendiks

Joonis nr 23. Pinnatäiteks, küünlaaluseks

Joonis nr 24. Lemmiklooma kaunistamiseks, sokitäiteks

43

44

6. VÕRGUKUNST

Võrgukunst ehk netikunst (internet art, sagedamini kasutatakse net.art), ei ole samuti valmis

kunstiteoste digitaliseeritud kujul netti ülesriputamine, vaid on kunst, mis on loodud

näitamiseks ainult internetis endas. Interneti keskkonnas on ruumi mitmete kunstitegemise

vormide tarbeks: veebilehekülgede kujundamine, elektronposti, meililistide sisseseadmine

jms.

Esimeseks võrgukunstiprojektiks peetakse 1994.a Douglas Davise (s.1933) tööd „The World’s

First Collaborative Sentence“ (“maailma pikim lause”), kus iga võrgukasutaja võib lisada oma

osa lühikesele lausealgatusele, tänu millele on ühest leheküljest tekstist saanud lõputu

lauselohe.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI MÕISTED VÕRGUKUNSTINA


Maht: 1 tund + kodutöö (üksteisele saadetud sõnu täiendatakse väljaspool tunde).




- teab eesti rahvakunsti mõisted ja näited: rahvariided, arhitektuur, sisustus, mustrid, kirjad;

- teab kuidas tekkis ja arenes kiri;

- teab võrgukunsti ja selle esimest kunstnikku;

- omab teadmisi kirjutamise võimalustest arvuti tarkvaraga;

- oskab leida vastavalt õpetaja poolt antud teemale iseloomulikke rahvakunsti puudutavaid

väljendeid;

- oskab sõna arvutitarkvaraga kujundada erinevate suuruste, kirjastiilide ja värvidega;

- oskab osaleda võrgukunstis.

45

Ülesanne: Luua võrgustikukunsti, lisades neti teel levitatavale tööle oma kujundatud sõna

vastavalt õpetaja poolt etteantud teemale rahvakunstist.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, emakeel, arvutiõpetus.

Meetodid: Aktiivõppe meetod: TTS Pluss; individuaaltöö, esitlus.

Materjal:

a) Rahvakunsti kohta:


b) Kirjakunsti kohta:



c) Võrgukunsti kohta:

Paul, C. (2000). Digital art. New York: Thames & Hudson.

Baumgärtel, T. (2006). Art.net. Võrgukunsti materjalid. Net.art 2.0. Uusi võrgukunsti

materjale. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Tribe, M. Jana, R. (2006). New Media art. Taschen.




Vahendid: Interneti-ühendusega arvuti.

Tunni kirjeldus: Tunni alguses õpetaja tutvustab TTS Pluss meetodil eesti rahvakunsti

mustreid ja sümboleid – lapsed teevad vihikusse tabeli, kus on kolm lahtrit: mida selle teema

kohta teatakse, tahetakse teada ja mida saadi teada.

Kui rahvakunsti mustritest ja sümbolitest on juba eelnevates tundides räägitud, võib õpetaja

alustada tundi kirja tekkimise ja arenemise loo tutvustamisega ning kirja kujundamise

võimalusega arvutis.

Seejärel räägib õpetaja netikunstist, selle tekkimisest ja võimalustest ning netikunst esimesest

kunstnikust Douglas Davise’st. 46

Õpetaja annab teema seoses rahvakunstiga, nt kaunistatud puidust esemed, mille kohta iga laps

võib neti teel levitatavale kunstitööle lisada sõnu või lauseid, mis tema arust seda teemat

puudutavad. Õpetaja võib anda korraga rohkem teemasid (kaunistatud tekstiiliesemed,

rahvariided, maagilised sümbolid, peremärgid – vastavalt, mis teemat on eelnevalt läbi võetud)

Laps kirjutab oma sõnad-laused, mida ta võib lisaks kujundada erineva kirjastiili, suuruse

ja/või värviga.

Et hiljem hinnata, kes mida kirjutas, on õpilastel soovitav samas kirjastiilis, millega ta

tunniteemas osales, kirjutada töö alla oma nimi.

Hindamine: Teema läbimisel hinnatakse:

- eesti rahvakunsti alaseid teadmisi: kaunistatavate esemete ning nende kaunistamiseks

kasutatavate sümbolite-märkide tundmist;

- kirjade tekkimise ja arenemise loo tundmist;

- võrgukunsti ja selle esimest kunstniku teadmist;

- kirjutamise võimaluste tundmist arvuti tarkvaraga;

- oskust leida vastavalt õpetaja poolt antud teemale iseloomulikke rahvakunsti puudutavaid

väljendeid;

- oskust sõna arvutitarkvaraga kujundada erinevate suuruste, kirjastiilide ja värvidega;

- osalemist võrgukunstis.

Tunni reflektsioon: Lastel oli võimalik osaled neljas võrgukunsti projektis, teemadel:

rahvariided, puidust kaunistatud esemed, tekstiilid rahvakunstis ja eesti rahvakunsti

ornamendid. Eelnevalt arutasime, et osaliselt need teemad kattuvad. Võrgukunsti alustasime

koolis, jätkata tuli kodutööna, kuna tunniteema oli küllaltki mahukas ja meil on kasutada vaid

üks arvuti. Kodus seevastu on kõigil õpilastel arvutikasutamisvõimalus.

Võrgukunst on lihtne, sellega võib lõpetada iga läbi võetud teemat rahvakunstist.

Laste tööd:

47

Foto nr 25. Võrgukunst ornamendi teemal

48

49

7. EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE MAIL ART

Fluxuse (lad k voog, voolamine, vool) nimeline liikumine sündis 1961.aastal USA-s, ühel

eksperimentaalmuusika õhtul, mille korraldajaks oli samanimeline ajakiri. Väljaanne „Fluxus“

pidas oma missiooniks peegeldada (kunsti)voolust, millesse sulanduvad kõik kunstid. Ajakirja

asutaja, Leedu immigrant, George Maciunas (1931-1978), eesmärgiks oli muuta elu

lõbusamaks, järgides põhimõtet „Maha kunst, elagu elu!“: Fluxuxes võis igaüks olla kunstnik,

eesmärgiks sai revolutsiooniline Tee-Ise-Kunst.

Fluxuslased alustasid postikunstiga (mail art), kus üksteisele saadeti postkaart, mida saaja pidi

täiendama ja siis järgmisele edasi saatma. Tavaliselt oli need ümberkujundatud vanadest

postkaartidest, mis olid täiendatud kollaažina odavate ja taaskasutatud materjalidega,

tekstidega, joonistustega. Mail art’i isaks peetakse Roy Johnsoni (1927–1995).

Teema: EESTI RAHAVAKUNSTI TEEMALINE MAIL ART


Maht: 1 tund + kodutöö. Sobib projektiõppena.




- teab eesti rahvakunsti mõisted: rahvariided, arhitektuur, sisustus, mustrid, kirjad;

- teab mõisteid fluxus, fluxuslased;

- teab mõistet mail art;

- teab postikunsti vahendid: segatehnika kollaažist, joonistustest ja tekstist;

- teab esimest postikunsti kunstnikku Roy Johnson’i;

- oskab kasutada rahvakunsti mõisteid ja elemente postikunstis ehk mail art’is.

Ülesanne: Täiendada kollaaži- ja kirjatehnikas posti teel saadetavat kaarti eesti rahvakunsti

teemadel.

50

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, emakeel, geograafia.

Meetodid: Aktiivõppe meetod: ideekaart; individuaaltöö, kunstiblogi, esitlus.

Materjal:



b) Mail art’i kohta:

Postikunsti näidiseid: http://www.iuoma.org/mail_art1.html

Kollaaži kohta:



Nukke, M. (2009). Mall Nukke kollaažid +DVD. Menu.

c) Ümbrikukunsti kohta:

http://www.guardian.co.uk/childrens-books-site/gallery/2011/apr/21/illustrated-envelopes-

posy-simmonds-axel-scheffler-tony-ross-david-mckee#/?picture=373128210&index=12




Vahendid: Tugevam paber, vabalt valitud kirjutus- ja joonistusvahendid, lõiked ajalehtedest-

kirjadest, kirjaümbrik, postmark.



õpilaste kodu piirkonnale iseloomulike esemetega ja kirjadega.

Tutvutakse idekaardi meetodil õppematerjalidega rahvakunstist ja mail art’st. Ideekaart näitab

rahvakunsti mõistete vahelisi seoseid ja suhteid. Ideekaart muudetakse mõjusamaks ja

meeldejäävamaks visuaalsete elementidega.

Õpilane kujundab ühe osa postkaardist rahvakunsti teemal (väljalõige, joonistus, kiri) ja

saadab selle järgmisele õpilasele edasitäiendamiseks.

Mail art’i läbi viimiseks on mitmeid võimalusi:51

a) Õpetaja jaotab õpilased kuni 8 liikmelistesse gruppidesse. Iga grupp alustab ühe kaardi

kujundamisega ja annab selle umbes 7 minuti pärast järgmisele grupile edasi. „Posti“

vahetatakse gruppide vahel nt päripäeva liikumisega.

b) Kuni 6-7liimeline grupp jagab omavahel oma kodused aadressid ja alustavad

postikunsti edastamist posti teel.

Kui postikunsti teos on jõudnud viimase lülini, töö pildistatakse ja dokumenteeritakse.

Tulemuse laaditakse blogisse. Toimub grupi esitlus.


- eesti rahvakunsti mõistete: „rahvariided, arhitektuur, sisustus, mustrid, kirjad“ teadmist;

- mõistete fluxus, fluxuslased teadmist;

- mõiste mail art teadmist;

- postikunsti vahendite tundmist;

- esimest postikunsti kunstnikku Roy Johnson’i teadmist;

- oskust kasutada rahvakunsti mõisteid ja elemente postikunstis ehk mail art’is.

Tunni refleksioon: Valmistasime postikunsti eeskujul mitu postkaarti, osa täiendasime tunnis

ja osa saatsime postiteel ringlema. Lastele meeldis see töö, kuna nii hea on teiste alustatut

edasi „sodida“. Teiste tööd täiendada pidi olema lihtsam kui ise midagi välja mõelda. Eriti

sobib see töö manuaalselt vähem osavatele õpilastele. Postikunstiga koos kasutasime ka

ümbriku kaunistamist.

Laste tööd:

52

Joonis nr 26. Eesti rahvakunsti aineline mail-art I

Joonis nr 27. Foto nr X. Eesti rahvakunsti aineline mail-art II

53

54

8. EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE GRAFITI ehk TÄNAVAKUNST

1980ndatel aastatel hakkasid New Yorgis grafitikunstnikud aerosoolidega pihustama metroo

seintele ja vagunitele tähtede ja numbrite kombinatsioone – varjunimede all esinevad

kunstnikud olid enamus etniliste vähemuste esindajad ja võttes eeskujuks Ameerika teiste

vähemusrahvaste, indiaanlaste müütilised märgid, lõid nad oma semantilise märgid.

Grafiti teost nimetatakse grafiitoks ehk grafitiks. Grafiti võib laias laastus jagada erinevate

stiilide järgi järgmiselt:

a) vabakäe-grafiito – tag-grafiito (märgistab territooriumi) jm tekstipõhised ja

semiootilised teadaanded

b) shabloon-grafiito ehk stencil – šablooni abil tehtud grafiti (Banksy-stiil, kleebised,

plakatitena seintele kleebitud pildid),.

Grafititeoste peamine hindamise kriteerium on originaalsus, autori personaalne käekiri.

Oluliseks peetakse grafitimaali tegemist kohtadesse, kus see inimesi üllataks.

Pahatahtliku seinasodimise tõttu on mitmed omavalitsused kuulutanud värvipihustiga

tänavakunstnike suhtes välja null-tolerantsi.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE GRAFITI EHK TÄNAVAKUNST







- teab kuidas tekkis ja arenes kiri;

- teab mõisteid: grafiti, grafiitot, tag-grafiito, stencil;

- teab ja oskab käsitleda grafiti vahendid;

55

- teab tuntumaid grafitikunstnikke;

- oskab kavandada grafiti stiilis eesti rahvakunsti ornamente;

- teostab eesti rahvakunsti ornamente grafiti stiilis.

Ülesanne: Grafiti võtete ja vahenditega teha ornament eesti rahvakunstist.


Meetodid: Aktiivõppe meetodid: pildi sisse minek, väliõpe, rühmatöö, õueõpe,

individuaaltöö, esitlus.

Materjal:



b) Kirjakunsti kohta:


Tallinn: Atlex: 8-12.

c) Grafiti kohta:

Taik&Anton. (2003, nr 4). Grafiti ja graafiline disain. Seosetu seos. Kunst.ee, graafiline lisa.

Kivisoo, H. (2005, nr 4). Ka seintele kirjutamist tuleb õppida. Kunst.ee, lk 8-12.

http://www.banksy.co.uk/

http://www.woostercollective.com/ (hetke suurim täielikult tänavakunstile pühendunud

lehekülg. uudiste vormis ülevaated tänavatelt maailmas)

http://www.txmx.de/graffindex.html




Vahendid: Joonistamisvahendid, šabloon, pihusti- ehk aerosoolvärvid.


koduloomuuseumisse, kus tutvutakse vanade fotodega eesti rahvakunsti esemetega, 56

soovitavalt just kodu piirkonnale iseloomulike kirjatud esemetega. Võib-olla saab mõni laps

tuua kooli enda esivanemate fotosid.

Võimalus on kasutada ERM-i fotokogude kollekogude kollektsioone: http://www.erm.ee/?

lang=EST&node=2

Õpetaja tutvustab pildi sisse mineku meetodil õpilastele rahvakunsti mustreid ja sümboleid.

Selleks kasutatakse värvikaid pilte talupojakultuurist.

Seejärel tutvustab õpetaja grafitikunsti erinevaid stiile: vabakäe -grafiito ja šabloon -grafiito

Õpilane teeb kavandid:

a) 3D ornament

b) stencil eesti rahvakunsti teemal

Võimalusel teostatakse grafiti mõnele seinale. Teos fotografeeritakse ja laetakse

kunstiblogisse, lühiülevaatega konkreetse grafiti sünnist.


- eesti rahvakunsti mõistete: rahvariided, arhitektuur, sisustus, mustrid, kirjad ja näidete

teadmist;

- teadmist kuidas tekkis ja arenes kiri ;

- mõistete: grafiti, grafiitot, tag-grafiito, stencil, teadmist;

- teadmist ja oskust käsitleda grafiti vahendid;

- grafiti ja selle stiilide tundmist;

- tuntumate grafitikunstnike teadmist;

- grafiti stiilis eesti rahvakunsti ornamentide kavandamise oskust;

- eesti rahvakunsti ornamente grafiti stiilis tegemise oskust.

Tunni refleksioon: Viisin tunni läbi kunstikooli III kursusega (8-9.kl) Tegime eelnevalt mitu

kavandit: harilikuga paberile võimalikult palju 3D ornamente ja nende hulgast valis õpilane

välja talle enam meeldinud ornamendi ning seejärel teostas ta selle akrüülvärvidega papile.

Lisaks valmistasime papist stencil’id. Värvilised kavandid võtsime oma aktsioonile kaasa ja

teostasime nende järgi seinale pihustivärvidega ornamendid. Kuna sein, mida me grafiti

tegemiseks kasutada saime, oli üsna konarlik, ei jäänud stencil’id sellel näha ja me katsime

need aerosoolvärvidega tehtud ornamentidega.

57

Laste tööd:

Joonis nr 28. Ornamendi kavandid hariliku pliiatsiga

58

Joonis nr 29. Ornamendi kavandid akrüülvärvidega

Joonis nr 30. Grafitikunstnikud tööhoos

59

Joonis nr 31. Valmis grafiti eesti rahvakunsti ornamentidest

60

9. EESTI RAHVAKUNSTI TUNNETAMINE LÄBI HELIKUNSTI

Kui igapäevaseid, harilikke helisid meid ümbritsevatest maastikest ja ruumidest kontekstist

välja rebida, mõjuvad need kummaliste ja erakordsetena. Kunstnikud kasutavad neid ära

loomaks helikunstiteoseid.

Helikunst (sound art) on helidel baseeruv kunst ehk lihtsalt „kunstikonteksti” asetatud helid,

mis ei mahu „muusika” mõiste alla. Helikunstis välja tuua järgmisi suundumusi:

keskkonnahelide lindistused (soundscape), mikrohelid (microsound), eksperimendid

vaikusega, ülimarginaalne või -radikaalne improvisatsioon, ruumispetsiifilised helilavastused

või –installatsioonid, leitud” või isevalmistatud (sh tarkvarapõhised) instrumendid ja

„sünteetilised” helid — eespool loetletute kombinatsioonid üksteisega ja/või

traditsioonilisemate heliloome tehnikatega.

Kaasaegse kunsti keskseid ideid on, et kunst lähtub autorist, tema tunnetest, läbielamistest.

Üheks selliseks võimaluseks on enda keha ja selle reageeringuid katsetades. Helikunstis teeme

katsetusi oma kõrva ja kuulmismeele abil. Kuulmismeelega tajume me helisid, võime eristada

helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel (akustika) ning teha kindlaks heliallika

asukoht ja liikumine ruumis.

Värvi näeme me vaid valguskiire murdumisel vaadatavalt pinnalt, sama on heliga – esemelt

tagasi kiirgudes annab ta meile teavet eseme pealispinna, selle materjali ja kuju kohta.

Traditsioonilises kunstis kasutame me pildi ülesehitamisel ja vaatlemisel mõisteid eesplaan,

keskplaan, tagaplaan. Sama eristust on võimalik kasutada helide puhul – kuula enda

hingamist, seejärel enda kõrval oleva kaaslase hingetõmbeid ning eemal toanurgast tulevat

heli. Püüa erinevaid helisid eristada ja neile veidikeseks ajaks keskenduda. Püüa sõnades oma

erinevaid kogemisi edasi anda.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE HELIKUNST



61

Eesmärk: Õppida tundma eesti rahvakunsti ja kasutada neid kaasaegse kunsti kontekstis.


- teab eesti rahvakunsti mõisted ja näited: rahvakultuur, rahvakunst, arhitektuur, sisustus,

puidust ja tekstiilist tarbeesemed;

- oskab nimetada puidust ja tekstiilist tarbeesemed;

- oskab nimetada puidust ja tekstiilist tarbeesemete kaunistuselemente ja –võtteid;

- teab mõisteid: helikunst, loops, sample;

- teab helikunsti vahendeid;

- teab helikunsti võimalusi, suundumusi;

- teab esimest ja tuntumaid helikunstnikke (John Cage);

- oskab kasutada helikunstivahendina esemeid eesti rahvakunstist;

- oskab võrrelda neid kaasaegsete materjalide helidega;

- oskab lindistada esemetelt saadud helisid;

- oskab arvutis luua muusikatöötlustarkvaraga lindistatud materjalide loop’ide kordustega

lugu;

- oskab dokumenteerida helikunsti teost ja seda esitleda.

Ülesanne: Luua helikunstiteos eesti rahvakunsti esemetega.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, emakeel, muusikaõpetus, anatoomia, arvutiõpetus.

Meetodid: Aktiivõppe meetodid: mõistekaart, väliõpe, rühmatöö; individuaaltöö, esitlus,

kunstiblogi.

Materjal:



b) Helikunsti kohta:

Grzinich, J. (2006, nr 2). Enne ja pärast vaikust? Kunst.ee, lk 66-69

Grzinich, J. (2006, nr 2). Heliknsti eri. Kunst.ee,: 65-96

Luuk, E. (2004, nr 12). Helikunst ja „Heli+Visioon“. Teater.Muusika.Kino, lk 88-9162




Vahendid: Diktofon, arvuti muusikatöötlusprogrammiga, vabalt valitud eesti talupojakultuuri

esemed, vabalt valitud kaasaegsed esemed.

Tunni kirjeldus: Õpetaja tutvustab mõistekaardi meetodil rahvakunsti mustreid ja sümboleid.

Laste sõnastatud definitsioon peaks andma vastuse küsimusele: Mis see on? Milline see on?

Millised on mõned näited sellest?

Seejärel tutvustab õpetaja helikunsti, selle tekkimist ja tänapäeva suundumusi.

Koos minnakse kohalikku talumuuseumisse ja tutvutakse kaunistatud puidust esemetega.

Õpilane püüab paarilisega saada puidust esemelt erinevaid helisid. Võrdele saadud helisid

kaasaegsetelt esemetelt saadud helidega. Seejärel lindistavad õpilased saadud helisid.

Dokumenteeri helide kuulamist ja lindistamist.

Koolis tagasi olles loovad õpilased oma paarilisega lindistatud loop’idest

muusikatöötlustarkvara abil heliteose.

Paarilisega esitletakse oma lugu kaasõpilastele ja lisa teos kunstiblogisse.


- eesti rahvakunsti mõistete ja näidete (rahvakultuur, rahvakunst, arhitektuur, sisustus,

puidust ja tekstiilist tarbeesemed) teadmist;

- oskust nimetada puidust ja tekstiilist tarbeesemed;

- oskust nimetada puidust ja tekstiilist tarbeesemete kaunistuselemente ja –võtteid;

- mõistete: helikunst, loops, Sampole, teadmist;

- helikunsti vahendite, võimaluste, suundumuste teadmist;

- John Cage, kui esimese helikunstniku, teadmist;

- oskust kasutada helikunstivahendina esemeid eesti rahvakunstist;

- oskust võrrelda neid kaasaegsete materjalide helidega;

- oskust lindistada esemetelt saadud helisid;

- oskust arvutis luua muusikatöötlustarkvaraga lindistatud materjalide loop’ide

kordustega lugu.63

- oskust dokumenteerida helikunsti teost ja seda esitleda

Tunni refleksioon: Meie planeeritud tund jäi pidamata, kuna kohalikus muuseumis oli

keelatud midagi sõrmedega katsuda. Esemeid muuseumis võis katsuda üksnes muuseumitädi

ja seda valgete kinnastega. Ümbruskonna talumuuseumisse sõiduks nappis koolil raha.

Märkusena tahaks lisada, et samal moel võib teha kunstitunni kehakunsti teemal, sel puhul

teeme katsetusi kompimismeel abil. Püüa tunnetada sajandeid vana ja kaasaegse puitpinna või

plastmassist pinna ning vana tekstiili ja kaasaegse rõiva tekstuurierinevusi. Et tunnetus

paremini toimiks, vii katsetamine läbi kinnisilmi, vaid kompamise teel. Püüa erinevusi, läbi

isikliku kogemise, kirjeldada.

64

65

10. EESTI RAHVAKUNST DIGITEHNIKAS

Eesti rahvakultuur on tekkinud ja arenenud paljude sajandite jooksul, saades mõjutusi naaber

kihelkondadest ja meie maad anastanud võõrvallutajate kaudu ka kaugetelt maadelt.

Eesti rahvakunsti iseloomustab eriline tarvidus „kirjutada“. Sajandite vältel on eestlased

„mustri“ või „ornamendi“ asemel kasutanud väljendit „kiri“. Märkidest ja sümbolitest

koosnevat kirjade loomist, olgu siis kas kududes, tikkides või nikerdades, nimetati

kirjamiseks. Rahvakunsti esemeid kaunistasid mustrid, rahvapäraselt kirjad, mida mehed

esemetele sisse lõikasid või põletasid, naised kudusid või tikkisid.

Meie rahvapärastesse kirjades on vanimad muinasajast peale olnud kasutuses geomeetriline

ornament: ruut, romb, rist, kolmnurk, siksak jms.

Keskaegsest kirikukunstist võeti ornamendipõimikusse kaheksarist ja kaheksakand. Mõlemad

on olnud rohkesti kasutatavad üleeuroopaliselt, nende maagiline tähendus, kaitse ja õnnetoov

tähendus, on tänapäevaks unustustesse vajunud. Küll on need säilinud vanadel nõiamärkidel,

viisnurgal ja ristil, mida sageli kasutatakse iseseisvalt, väljaspool ornamenti.

Keskaegsed tekstiilides tuntud geomeetrilisi lillkirju võib veel leida mulgi ja kihnu tikandeis.

Sugemeid euroopa suurtest kunstistiilidest jõudis talurahvakunsti kirikute, mõisate ja

linnakäsitööliste abil, näiteks linnas tegutsevad kullasepad lisasid valmistatavatele

talurahvaehetele kõrgkunstist pärit väät- ja muud taimset ornamenti.

Lõngatikandi jõudmisega Eestisse, hakati kasutama looduslähedat taimeornamenti, 18.

sajandil Põhja-Eestis barokset lilltikandit.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE DIGIKUNST





66



- teab kuidas tekkis ja arenes eesti rahvakunstis kasutatav sümboolika;

- teab mõisteid: digikunst, animatsioon, arvutianimatsioon, morphing;

- kujutab loovalt ornamendi „saamislugu“;

- kasutab kujundustarkvara ornamendi „saamislugu“ animeerimiseks;

- esitleb oma tööd teistele.

Ülesanne: Arvuti kujundustarkvaraga teha vabalt valitud eesti rahvakunstis kasutatava

ornamendi „sünnilugu“.


Meetodid: Aktiivõppe meetodid: arvamused, väliõpe; individuaaltöö, esitlus.

Materjal:



b) digikunsti ja animatsiooni kohta:

Laanemaa, K. Levtšenkova, J. Lüsi, A. Purre, A. 2008. Kunstiõpik 7.-9. klassile 2.osa. Tallinn:

Atlex. Lk 61-91 (kaasas pilditöötlus ja Movie Maker’i tarkvara koos kasutamisjuhenditega)




Vahendid: Vabalt valitud joonistamisvahendid, paber, arvuti joonistamistarkvaraga (Paint,

Adobe Photoshop jms) ja/või filmitöötlustarkvaraga (Movie Maker)

Tunni kirjeldus: Hea kui on võimalus käia kohalikus talumuuseumis ja esemeid oma silmaga

näha ja ka käega katsuda.

Õpetaja tutvustab arvamuste meetodil rahvakunsti mustreid ja sümboleid.

Õpetaja tutvustab digikunsti erinevaid võimalusi.67

Õpilane teeb kavandi vabalt valitud ornamendi „saamisloost“ oma fantaasia põhjal.

Õpilane animeerib kavandi põhjal ja kujundamistarkvara abil ornamendi „sünniloo“.

Õpilane annab loole pealkirja.

Õpilane esitleb valminud tööd ja laeb selle kunstiblogisse.


- teadmist eesti rahvakunsti mõistetest ja näidetest: rahvariided, arhitektuur, sisustus,

mustrid, kirjad:

- teadmist kuidas tekkis ja arenes eesti rahvakunstis kasutatav sümboolika;

- mõistete: digikunst, animatsioon, arvutianimatsioon, morphing, teadmist;

- loovust ornamendi „saamisloo“ kujutamisel;

- kujundustarkvara kasutamisoskust ornamendi „saamislugu“ animeerimiseks;

- valminud töö esitlust.

Tunni refleksioon: Viisin tunni läbi kunstikooli III kursusega, kuhu kuuluvad 7-8.klassi

õpilased. Kuna oleme eelnevalt korduvalt teinud töid teemal kuidas inimesest saab mingi ese

või üks ese muundub teiseks esemeks, siis oli kavandi loomine väga kiire. Arvutis said

paremini hakkama need, kel eelnev kujundamiskogemus joonistamis- ja

animeerimistarkvaraga.

Laste tööd:

Joonis nr 32. Ornamendist saab paabulind

68

Foto nr 33. Elupuust saab sipelgas

Foto nr 34. Elupuust saab lehtpuu

69

70

11. HAPPENING TEEMAL ORNAMENT INIMSKULPUURIS

Vanimad inimtegevuse jäljed eesti alalt pärinevad 8.a.-tuh.e.Kr, 3.a-tuh. eKr saabusid siia ida

poolt soome-ugri hõimud. Umbes samal ajal tulid kujutamisse tinglikud mõistemärgid, nagu

kolmnurk, haakromb, keskel punktiga romb jt (joonis nr 1). Arvatavasti need tinglikud

algkujundid ilmusid üheaegselt mõistete tekkimisega. Teada olevatest, geomeetrilistest

kujunditest moodustatud, ornamentidest vanimad ulatuvad ürgkogukondliku korra lõppu.

Kahjuks on aegadega kaduma läinud nende algne maagiline tähendus.

(www.erm.ee/files/symbol/)

Joonis nr 1. Geomeetrilised kujundid

Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti

liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.

Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku

juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad

häppeningu kulgu.

Teema: EESTI RAHVAKUNSTI TEEMALINE INIMSKULPTUUR


Maht: 1 tund. Sobib projektiõppena.




71


- teab kuidas tekkis ja arenes eesti rahvakunstis kasutatav sümboolika;

- teab mõisteid: tegevkunst, performance, happening skulptuur, inimskulptuur;

- oskab kasutada ornamendi „saamislugu“ läbi inimskulptuuri;

- oskab esitleda oma tööd teistele.

Ülesanne: Inimskulptuurina teha vabalt valitud eesti rahvakunstis kasutatav ornament ja selle

„sünnilugu“.

Lõiming: Ajalugu, käsitöö, loodusõpetus, emakeel.

Meetodid: Väliõpe, rühmatöö ja/või paaristöö, esitlus.

Materjal:


Märgid Eesti rahvakunstis: http://www.erm.ee/?node=95

Märk kui sümbol: http://www.erm.ee/?node=94

Viires, A, Vunder, E. (2008). "Eesti rahvakultuur". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

b) Skulptuur i kohta:


Tallinn: Atlex, lk 37-53

c) Performance ja happening kohta:

Elusad skulptuurid: http://www.ekm.ee/kumu.php?r_id=698&id=548&p_id=41

Vahendid: Inimese keha kui vahend skulptuuriks.

Tunni kirjeldus: Aktiivõppemeetodil õpetaja tutvustab rahvakunsti mustreid ja sümboleid.

Hea kui on võimalus käia kohalikus talumuuseumis ja esemeid oma silmaga näha ka käega

katsuda.

Õpetaja tutvustab inimskulptuuri erinevaid võimalusi.

Õpilased jagatakse väikesteks rühmadeks. Rühma liikmed valivad vabalt mõne rahvakunsti

ornamendi. 72

Ühele isikule grupist tehakse „keerukuju“ mängu järgi kuju. Kujule leitakse iseloomulik nimi.

Nüüd peab üks „kujur“ tegema saadud kujust väljamõeldud ornamendi, kuju ei tohi kätega

katsuda vaid peab „voolima“ kehast umbes 10cm kaugusel asetsevate kätega. Teine grupp

peab ära arvama, mis ornamendiga on tegu.

Üks inimene grupist võiks „kuju voolimist“ fotografeerimise või filmimise teel jäädvustada.

Iga rühm laeb oma töö kunstiblogisse


- eesti rahvakunsti alaseid teadmisi: kaunistatavate esemete ning nende kaunistamiseks

kasutatavate sümbolite-märkide tundmist;

- loovust ornamendi kujundamisel;

- valminud töö esitlust.

Tunni refleksioon: Viisin tunni läbi kunstikooli ettevalmistuse kursusega, kuhu kuuluvad 2-

4.klassi õpilased. Lastele pakkus kuju vooline suurt rõõmu. Ülesandega said hakkama kõik

lapsed, esitlus sobis paremini neile, kel on sünnipärane näitlejaanne ja esinemisoskus.

Laste tööd:

Joonis nr 35. Keerukuju

73

74

Joonised nr 36 37, 38. Kuju voolimine

Joonis nr 39. Inimrõngas

75

Joonis nr 40. Inimruut

Joonis nr 41. Inimkolmnurk

76

Joonis nr 42. Inimromb

Joonis nr 43. Inimrist

77

KASUTATUD ALLIKAD

Artla, T. (2005). Rahvakunsti temaatika väärtustamisest põhikoolis. Acta Universitatis

Tallinnensis, lk 68-76.

Baumgärtel, T. (2006). Art.net. Võrgukunsti materjalid. Net.art 2.0. Uusi võrgukunsti

materjale. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia


Arenduskeskus.

Bush, N. (1999). Folk knitting in Estonia: a garland of symbolism, tradition, and technique.

USA: Interweave Press.

Comer, S. (koostaja). (2009). “Film and video art”. London: Tate Publishing.

Eesti Rahva Muuseum. www.erm.ee/files/symbol/ (27.02.2011).

Eesti Rahva Muuseum. www.erm.ee/html/pere/tekst.html (28.02.2011).

Eesti Rahva Muuseum. www.erm.ee/?node=94 (27.02.2011).



Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. http://folkart.ee/ (28.02.2011).

Ensling, H. (2007, 09.okt). Ajalootund: helisalvestuse areng enne digitaalajastut.

http://www.digitark.ee/?p=593 (13.03.2011).

Fisher, R. (2006). Mõtlemismängud. Tartu: Atlex.

Graham-Dixon, A. (2010). Kunst kaljujoonistest kaasaegse kunstini. Tallinn: Varrak.

Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2010). Riigi Teataja 11.02, nr 6, art 21.

Haan, V. (2009, 5. nov). Ettevaatust! Töödeldud foto! Postimees.

Hommik, M. (2010, 10. Apr). 20.sajandi kunst õppematerjal. www.htg.tartu.ee/merill/ > Link:

õppematerjal - 20s kunst. (18.03.2011).

Kelomees, R. (1995, nr 1). Ekraan kui membraan. Kunst.ee.

Kelomees, R. (1996, 10. apr). Interaktiivse televisiooni eelkäijad ja lähitulevik. Postimees.

Kelomees, R. (1996). Meediakunsti ajalugu ja elektroonilise kunsti probleemid. Meediakunsti

ajaloo õppevahend. http://www.art.tartu.ee/~raivo/konspekt/23eelaja.htm (19.02.2011).

78

Kelomees, Raivo. (2001). Kunst ja küberkultuur. Eesti Kunstiakadeemia. Kunstiteaduse

Instituut. Tallinn. Magistritöö, lk 120-122.

Kelomees, R. (2005, nr 4). Tradigitaalne kunst. Digimaalist: elektroonilisest maalikunstist

tasapinnal ja füüsilises ruumis. Kunst.ee.

Kütt, C. (2008). Pihuloomad. Lõuna-Eesti keskaegne taimeornament. Mulgi-Kihnu tikandi

sümboolika. OÜ Eesti Loomeagentuur.

Linnap, P. (2003, nr 4). Eesti fotolavastus ja teatrisemiootika II. Kunst.ee, lk 34-43.

Luuk, E. (2004, nr 12). Helikunst ja „Heli+Visioon“. Teater.Muusika.Kino, lk 88-91.

Lyton, N. (2001). Moodsa kunsti lugu. Avita.

Nochlin, L. (2000). Miks pole olnud suuri naiskunstnikke? Kogumikus: Pandora laegas.

Tallinn: Kunst.

Pallo, S. (2006). Eesti peremärgid. Tallinn: Greander.

Paul, C. (2000). Digital art. New York: Thames & Hudson.

Põhikooli riiklik õppekava. (2010). Riigi Teataja, 11.02, 6, 22.

Põhikooli riiklik õppekava. (2010). www.oppekava.ee (15.03.2011).

Raud, A. (2001). Rahvakunst ja kunstiharidus. Rahvatraditsioonidest eesti kunstis. Viljandi:

Viljandi Kultuurikolledž, lk 8.

Reemann, V. (2009). Kiri-muster-ornament. Tartu-Tallinn: ERM, Eesti Käsitööliit.

Remm, J. (2009, 1. sept). Interdistsiplinaarsed kunstid Sally Stuudios.

Sein-Garcia, M. (2009). Ökokunst. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.

Taik&Anton. (2003, nr 4). Grafiti ja graafiline disain. Seosetu seos. Kunst.ee, graafiline lisa.

Tamm, M. (2006, nr 1).Muuseum rahvuslikul mälestusmaastikul: eesti rahva muuseumi näide.

Kunst.ee, lk 70-71.

Tihase, K. (1995). Eesti rahvakunst. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.

Tolmats, E. (2009). Loovus tehnikad. 77 viisi ideede leidmiseks. Tallinn: Äripäev.

Treier, H. (2009, 15. mai). Ekskurss performance’i-kunsti. Päevaleht.

Treier, H. (2004, nr 9). Kolm versust tänases kunstiõpetuses. Haridus.

Trossek, A. (2009, 16.mai). Kunst.ee toimetaja: tihti mõistame teose väärtust üksnes

tagantjärele. Eesti Päevaleht, lk 11.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia http://www.kultuur.edu.ee/933659 (27.02.2011).

Viires. A. (1992, XXXIX). Rahvakunsti olemus ja piirid. ERM-i Aastaraamat, lk 7-16.

Viires, A. (2004). Vana eesti rahvaelu. Tallinn: Ilo. 79

Voolmaa, A. (1970). Eesti ehted. Tallinn: Kunst.

Vunder, E. (1992). Eesti rahvapärane taimeornament tikandis. Tallinn: Kunst.

Värva, M. (1992, XXXIX). Ratta või ketta motiiv eesti õllekannu käepidemel. ERM-i

aastaraamat, lk 48.

80

Documents

e-koolikott.ee · Web viewKäesolevas töös on koostatud eesti rahvakunstil põhinevaid ja kaasaegsete kunstimeediate abil lahendatavaid kunstiülesandeid. Nii rahvakunsti …