TALLINNA ÜLIKOOL

Matemaatika – loodusteaduskond

Informaatika osakond

Kristi Kons

VEEBILEHESTIK KOOLIMATEMAATIKA TEEMADE KÄSITLEMISEL KASUTATAVAST

ÕPITARKVARAST

Seminaritöö

Juhendaja:

lekt. Andrus Rinde

Tallinn 2005

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3

1. ÜLEVAADE TEEMAGA SEONDUVAST TEABEST................................................ 5

1.1. Koolimatemaatikas kasutatavad programmid ja materjalid......................................5

1.2. Põhikooli riikliku õppekava rakendussätteid koolimatemaatikas.............................8

1.3. Matemaatika õppekava ja sellega seotud tarkvara..................................................10

2. METOODIKA JA TULEMUSED................................................................................ 12

2.1. Veebisaidi planeerimine .........................................................................................12

2.1.1. Veebilehekülje teema ja selle maht .................................................................12

2.1.2. Veebilehekülje sihtgrupp .................................................................................12

2.1.3. Sihtgrupi tehnilised võimalused.......................................................................13

2.2. Veebilehekülje koostamine.....................................................................................13

2.2.1. Veebilehe üldkujundus ja lingistik ..................................................................13

2.2.2. Tüpograafia......................................................................................................14

2.2.3. Veebisaidi struktuur.........................................................................................14

2.2.4. Veebilehe külastavusloendur ...........................................................................15

KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 16

KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 17

Lisa 1. Esileht ................................................................................................................18

Lisa 2. Programmi Function tutvustus...........................................................................19

Lisa 3. Programmi Function kasutusvõimalused 7. klassis ...........................................20

3

SISSEJUHATUS Käesoleval ajal kasutatakse veebipõhist infoesitust üha laialdasemalt. Veebilehekülgede

kaudu on mitmesuguste materjalide edastamine tunduvalt operatiivsem, väiksema

töömahukusega, aga mis sugugi mitte vähemtähtis – odavam, kui nende väljaandmine

mistahes paberkandjal. Kuna veebiinfo on kergesti muudetav saab seeläbi ka lihtsamini

täiendusi ja parandusi sisse viia. Veebilehtede kasutamise ja kasutajate ringi laienemisega on

veebiinfole ligipääs millal iganes ja kus iganes – eeldusel, et infovajajal on kasutada

internetiühendusega arvuti. Seega on info esitamine veebis hea eeldus selleks, et see info

võiks jõuda võimalikult paljude kasutajateni.

Veebilehe loomine nõuab hästi läbimõeldud planeerimist: tuleb arvestada konkreetseid

veebilehti kasutama hakkava sihtgrupi võimaluste ning vajadustega; sellest lähtuvalt on vaja

prognoosida esitatava materjali täpsem temaatika ja maht, milline peaks välja nägema

veebilehe disain jne. Arvestada tuleb ka veebilehe edaspidiste täiendamise vajaduste ning

võimalustega. Nagu kõik teisedki oskused, vajab ka oskus kavandada ja koostada häid,

ülevaatlike, selgeid ja sisutihedaid veebilehti nii õppimist kui ka praktilist harjutamist.

Antud seminaritöö teema on välja pakkunud minu juhendaja Tallinna Ülikooli informaatika

osakonna lektor Andrus Rinde. On ju teada, et koolides kasutatakse suhteliselt vähe

olemasolevat õppetarkvara ja seda tingituna info puudusest, mis programme mingi teema

õppimisel toeks võtta ning seetõttu ei ole matemaatika õpetamisel infotehnoloogia abi eriti

kasutatatud, kuigi võiks.

Sellest lähtuvalt ongi seatud käesoleva seminaritöö põhieesmärgiks nimetatud kitsaskoha

likvideerimine – on vaja luua veebilehekülg, mis on võimalikult lihtsa ja selge struktuuriga

esitusviis matemaatika programmide klassifitseerimisel, antud programmide tutvustamisel

ning ülevaate teostamisel matemaatika teemade käsitlemisel antud programmidega põhikooli

osas.

Selle laadseid õppeotstarbelisi matemaatika alaseid veebilehti on varemgi valmistatud. Ingrid

Ringi on koostanud TPÜ diplomitöö raames veebilehe, kust on võimalik leida materjale

erinevate matemaatika programmide kohta, ülesandeid ja õppematerjale. Antud veebilehte on

hiljem täiendanud ja edasi arendanud Anne Heinla. Samuti leiab Anti Teepere kodulehelt

4

mitmesuguseid abivahendeid ja pisiprogramme, mis õpetaja tööd lihtsustavad. Allar Veelmaa

on oma kodulehele kokku koondanud aga õppematerjale nii põhikooli kui ka gümnaasiumi

osale.

Käesoleva seminaritöö eesmärkideks on:

� olemasoleva tarkvara sidumine koolimatemaatika teemadega ja selle info

kättesaadavaks tegemine;

� enesele selgeks teha matemaatika programmide töötamise põhimõtted ja nende

kasutusvõimalused;

� omandada kogemus tervikliku veebilehe loomises.

Seminaritöö koosneb kahest osast – veebilehest ning selle kavandamist ja koostamist

kirjeldavast töö käigus saadud teadmisi ja kogemusi analüüsivast ning tulemusi üldistavast

kirjalikust osast. Esitatud materjal on valitud nii, et see ei dubleeriks olemasolevaid

vastavasisulisi matemaatika alaseid veebilehti, vaid oleks neile pigem täienduseks.

Antud veebilehekülje sihtgrupiks on üles seatud peamiselt matemaatika õpetajad,

matemaatika eriala üliõpilased ning ka matemaatikahuviliste laiem ring.

Koostaja avaldab tänu oma juhendajale lektor Andrus Rindele igakülgse abi eest käesoleva

töö valmimisel.

5

1. ÜLEVAADE TEEMAGA SEONDUVAST TEABEST

1.1. Koolimatemaatikas kasutatavad programmid ja materjalid Koolimatemaatika teemade käsitlemisel kasutatav õpitarkvara on erinevates veebiressurssides

leidnud kajastamist mitmesuguses mahus ja kontekstis. Leidub materjale erinevate

matemaatika programmide kohta, ülesandeid ja õppematerjale.

Ingrid Ringi on TPÜ matemaatika diplomitöö raames koostanud ülevaate eestikeelsetest

matemaatika õpetamise alastest materjalidest veebis (Joonis 1). Antud teemad on grupeeritud

ning nende alt on kerge leida internetist kokku koondatud vastavasisulisi linke.

Joonis 1. Hüpertekstina realiseeritud ülevaade eestikeelsetest matemaatika õpetamise alastest

materjalidest veebis (http://www.hot.ee/ingridringi)

Puukujulist menüüsüsteemi ja kogu sellega seotud leheküljestikku arendab edasi Anne

Heinla, kes on täiendanud ja parandanud ka Ingrid Ringi viidete süsteemi (Joonis 2).

6

Joonis 2. Ülevaade eestikeelsetest matemaatika alastest materjalidest veebis

(http://www.mathema.ee/viited)

Sarnast infot pakuvad ka Anti Teepere ja Allar Veelmaa veebilehed., kus nad jagavad infot

oma loodud tarkvara ja õppematerjalide osas. Laias laastus võib neid programme jagada

kaheks1:

� õpetaja tööd lihtsustavad vahendid;

� programmid õpilastele iseseisvalt harjutamiseks.

Matemaatika õpetamiseks ja õppimiseks on Anti Teepere kirjutanud ise mitmesuguseid

abivahendeid ning pisiprogramme, mis õpetaja tööd samuti lihtsustavad (Joonis 3).

Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa on samuti oma veebilehele kokku kogunud mitme aasta

jooksul valminud õppematerjalid nii põhikoolile kui gümnaasiumiklassidele (Joonis 4). Antud

veebilehelt võib leida teste, ülesandeid 6.–12. klassini ning palju muudki huvitavat, mis

kergendab oluliselt õpetajate tegevust matemaatika tundide planeerimisel.

1 Teepere, A. (2005) Mitmesugust. Abivahendeid ja pisiprogramme matemaatika

õpetamiseks ja õppimiseks. (http://www.audentes.ee/~anti/matop/varia.html)

7

Joonis 3. Matemaatika abivahendeid ja pisiprogramme käsitlev veebilehekülg

(http://www.audentes.ee/~anti)

Joonis 4. Matemaatika õppematerjale nii põhikooli kui gümnaasiumi osas käsitlev

veebilehekülg (http://www.hot.ee/allarveelmaa)

8

Kõikide eelpool nimetatud veebilehekülgede puhul saame rääkida pikajaliste uurimistöödega

seonduvatest pidevalt täiustuvatest infosüsteemidest. Antud veebilehtedelt võib leida

õppematerjali, ülesandeid töölehtede näol ning matemaatika alaseid programme. Tänu

kättesaadavatele töölehtedele paberkandajal ei kipu õpetajad matemaatika programme

reaalselt kasutama oma töös kui ka õpilaste teadmiste kinnistamiseks ning matemaatika

tundide huvitavamaks muutmisel. Sellest lähtuvalt ongi seatud käesoleva uurimistöö

eesmärkides nimetatud kitsaskoha likvideerimine – siduda olemasolev tarkvara

koolimatemaatika teemadega ja teha see info kättesaadavaks veebilehekülje näol.

1.2. Põhikooli riikliku õppekava rakendussätteid koolimatemaatikas Matemaatika ainekava sisu on määratud matemaatika tähenduse ja funktsioonidega kultuuris

ja ühiskonnas. Matemaatikaõpetuse oluline funktsioon on matemaatikateaduse arengu

eelduste tagamine.

Oskus olukordi loogiliselt analüüsida, jõuda antud faktidest loogiliste arutluste kaudu

järeldusteni, eristada olulist ebaolulisest, tõestatut mittetõestatust, oskus järjestada,

klassifitseerida, püstitada hüpoteese, neid tõestada või ümber lükata, oskus kasutada

analoogiaid – kõike seda ja veel palju muud omandab inimene eeskätt matemaatikaga

tegeldes. Matemaatikaõpetuse funktsioonideks on:

� õpilaste mõtlemisvõime arendamine, loova ja arenguvõimelise isiksuse kujundamine;

� õpilase isiksuse arendamine.

Matemaatika õppimine arendab püsivust, sihikindlust, kriitilist mõtlemist, loomingulist

aktiivsust. Matemaatikaõpetus avab matemaatika seesmise harmoonia, võimaldab tunnetada

loogilise mõttekäigu ilu ja elegantsust, soodustab geomeetriliste vormide tajumist.

Matemaatika õppimisel kujunevad mitmed vaimse töö oskused ja vilumused: töö

planeerimine, ratsionaalsete töövõtete otsing, tulemuste kriitiline hindamine, lühike ning selge

väljendusviis jne.

9

Matemaatika funktsioonidest õppekavas tulenevad aineõpetuse ülesanded.

Matemaatikaõpetuse ülesandeks on arendada õpilaste intuitsioonil ja loogilisel mõtlemisel

rajanevat loovust, varustada õpilased küllaldase hulga matemaatika-alaste teadmiste, oskuste

ja vilumustega ning äratada ja säilitada huvi matemaatika vastu.

Matemaatika õppematerjali võib tinglikult liigitada alljärgnevalt2:

� mõisted; siia kuuluvad koolimatemaatikas esinevad mõisted ning sümbolid nende

tähistamiseks;

� omadused ja seosed; õpitakse tundma mõistete definitsioonidest järelduvaid omadusi

ning mõistetevahelisi seoseid, sageli valemi või teoreemina;

� reeglid (eeskirjad) ja valemid; siia kuuluvad mitmesugused algoritmid, mida tuleb

täita, et jõuda vajaliku resultaadini. Reeglid kujunevad üldistusena konkreetsete

näidete analüüsist, tulenevad definitsioonidest või valemitest;

� protseduurid; mõistete, omaduste, seoste ning algoritmide teadmine ei tähenda veel

seda, et õpitut osatakse rakendada. Oskused kujunevad tegevuses. Protseduuride all

tuleb mõista tegevust, milles toimub algoritmide praktiline rakendamine. Selle käigus

kasutatakse mõisteid, omadusi, seoseid ning valemeid. Nii kujunevad oskused ja

vilumused.

Õpilased erinevad oma võimete ning õpimotivatsiooni poolest. Seepärast ei ole kõik õpilased

ühtemoodi edukad. Osale õpilastest on matemaatika õppimine ning teistele on selle õpetamise

meetodid arusaamatud. Leidub ka neid kellele on matemaatika õppeainena üle jõu käiv.

Sellest tingituna pole matemaatika koolis sugugi kõige populaarsem õppeaine;

õpiprogrammid rikastavad matemaatika õpetamise meetodeid, aitaksid kaasa õpilaste

motiveerituse tõstmisele ja muudaks aine atraktiivsemaks.

2 Riiklik õppekava (2002) XI osa. Matemaatika.

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787

10

1.3. Matemaatika õppekava ja sellega seotud tarkvara Antud seminaritöö koostamise käigus on tutvutud iseseisvalt riikliku õppekavaga

matemaatika põhikooli osas ning sellega seotud tarkvara kasutusvõimaluste ja

tööpõhimõtetega. Vaadeldud on järgmisi programme: Function, GeomeTricks, Keksutabel,

Pattern, Peastarvutamine, Poly Pro, Protsentarvutus, Spirograaf ja Tõenäosusteooria.

Nimetatud programmid on olemas kõigis Eesti koolides Phare ISE CD-de näol või internetist

allalaetavad.

Põhilised tulemused koolimatemaatika teemade ja sellega seotud tarkvara vahel saab

illustreerivalt kokku võtta tabeli kujul. Parema ülevaate saamiseks on lähtuvalt riiklikust

õppekavast ja programmide olemasolevatest rakendustest tulemused esitatud kahes osas:

rakendusi 5. - 6. klassile (Tabel 1) ja rakendusi 7. – 9. klassile (Tabel 2).

Tabel 1. Tarkvararakendusi 5. – 6. klassis

Programmid Õppesisu Function (Rakendused puuduvad 5. – 6. klassis)

GeomeTricks

Tasandigeomeetria mõisted: punkt, lõik, kiir, sirge. Nurkade mõõtmine ja võrdlemine. Nurkade liigitamine; kahe sirge vastastikune asend tasandil; kõrvunurgad, tippnurgad. Kolmnurk, kolmnurkade liigitamine, kolmnurga nurkade summa, kolmnurkade võrdsuse tunnused; ristkülik, ruut, ringjoon; ristküliku, kolmnurga ja ringi pindala; ristküliku ja kolmnurga ümbermõõt, ringjoone pikkus. Sektordiagramm.

Keksutabel Mõõtmine ja mõõtühikud: pikkus, pindala, ruumala, aeg, mass.

Pattern

Tasandigeomeetria mõisted: sirge, nurk, nurkade võrdlemine ja liigitamine. Kõrvunurgad, tippnurgad, kolmnurk, ristkülik, ruut, ristiküliku pindala ja ümbermõõt.

Peastarvutamine Naturaalarvud, kümnendmurrud, täisarvud ja tehted nendega. Peastarvutusoskus.

Poly Pro Ruumilised kujundid: kolmnurkne prisma, kuup.

Protsentarvutus Protsentarvutus. Ülesannete lahendamine, milles kajastuvad lihtsamad majandus- ja rahandusküsimused nagu ost ja müük, hoiused, intress.

Spirograaf (Rakendused puuduvad 5. – 6. klassis)

Tõenäosusteoria Statistika ja tõenäosusteooria alaste esmaste mõistetega tutvumine: juhuslikkus ja tõenäosus.

11

Tabel 2. Tarkvararakendusi 7. – 9. klassis

Programmid Õppesisu

Function Funktsioonid: y = ax, y = a : x, y = ax + b, y = ax2 + bx + c ja nende graafikud.

GeomeTricks

Tasandilised kujundid. Hulknurgad: kolmnurk, rööpkülik, trapets, korrapärane hulknurk. Ring ja ringjoon. Kesknurk. Piirdenurk, Thalese teoreem. Ringjoone puutuja. Kolmnurga ning korrapärase hulknurga sise- ja ümberringjooned. Kiirteteoreem ja selle järeldus. Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Hulknurkade sarnasus. Pythagorase teoreem.

Keksutabel Mõõtmine ja mõõtühikud (kordamine): pikkus, pindala, ruumala, aeg, mass.

Pattern

Tasandilised kujundid. Hulknurgad: kolmnurk, rööpkülik, trapets, korrapärane hulknurk. Hulknurkade sarnasus. Ruumilised kujundid: püstprisma.

Peastarvutamine Täisarvud, reaalarvud ja tehted nenedega. Poly Pro Ruumilised kujundid: kolmnurkne prisma, kuup.

Protsentarvutus Ülesanded protsentidele, ka majandusülesanded. Spirograaf Korrapärased hulknurgad.

Tõenäosusteoria (Rakendused puuduvad 7. – 9. klassis) Kokkuvõtvalt on näha, et tegelikult on tarkvaraga kaetud suhteliselt kitsas osa

õppeprogrammist. Hästi on suudetud realiseerida rakendusi geomeetrias ja suuremal määral

ka arvutamise ja mõõtmise osas. Suhteliselt nõrgaks on jäänud aga algebra ja loogika suund.

Matemaatika tarkvara sidumisel õppekavaga leidsin, et väga mitmeid koolimatemaatikas

kajastatatavaid teemasid on hõlbus illustreerida antud programmidega. Samuti saavad

õpilased oma teadmised proovile panna antud programme kasutades. Kindlasti aitab

õpiprogrammide kasutamine paljude õpilaste motiveeritust tõsta ja muudaks matemaatika kui

aine huvitavaks.

12

2. METOODIKA JA TULEMUSED

2.1. Veebisaidi planeerimine Nagu mistahes õppematerjali, nii ka veebilehekülje koostamine algab selle planeerimisest.

Planeerimise käigus määratakse õppematerjali sihtgrupp – kellele lehekülg on suunatud ja

millist informatsiooni ning millisel tasemel ja mahus see peab sisaldama.

2.1.1. Veebilehekülje teema ja selle maht

Käesoleva töö raames loodud veebilehekülje eesmärgiks oli luua selge struktuuriga esitusviis

matemaatika programmide klassifitseerimiseks, antud programmide tutvustamine ning

ülevaate teostamine matemaatika teemade käsitlemisel antud programmidega põhikooli osas.

Seega on ülesandeks seatud antud programmide tutvustamine mistahes matemaatika teemade

käsitlemisel põhikooli osas. Töö teema formuleerimisel on arvestatud eeskätt õpetajaid

suunata matemaatika tarkvara kasutama nii enda töö kergendamiseks kui ka kaasata õpilasi

antud programmide näol matemaatika teemasid paremini omandama.

Lähtuvalt nimetatud eesmärkidest on esitatav materjal välja töötatud nii, et see ei dubleeriks

olemasolevaid vastavasisulisi matemaatika alaseid veebilehti, vaid oleks neile pigem

täienduseks.

2.1.2. Veebilehekülje sihtgrupp Antud veebilehekülje sihtgrupiks on üles seatud peamiselt matemaatika õpetajad,

matemaatika eriala üliõpilased ning ka matemaatikahuviliste laiem ring.

13

2.1.3. Sihtgrupi tehnilised võimalused Lisaks kasutajatüübile tuleb veebilehekülgede loomisel arvestada sihtgrupi tehniliste

võimalustega:

� internetiühenduse kiirus; lehekülje koostamisel tuleb selle häireteta ning mugava

kasutamise huvides arvestada ka aeglasema internetiühendusega tarbijate tehniliste

võimalustega;

� kasutatav brauser – tarkvara; lehekülg asub Interneti – aadressil

http://www.hot.ee/matex2005 ning on korrektselt vaadeldav enamlevinud

internetibrauseritega (Internet Explorer, Mozilla, Netscape Navigator jne.).

� graafilised võimalused; oluliselt mõjutab mistahes veebilehekülje kuvamist kasutatav

ekraaniresolutsioon. Antud lehekülje puhul on resolutsiooniks võetud 1024 × 768

pikselit.

2.2. Veebilehekülje koostamine Käesoleva veebilehestiku kood kirjutati otse Notepad- is, et seda oleks kerge salvetada

HTML- laiendiga veebidokumendiks. Koostati 41 faili kogumahuga 285 kB (291 840 baiti).

Kokku on antud veebileheküljestiku puhul loodud 41 lehekülge. Kõigi nende koodi ja

kuvandi väljatrükk muudaks antud töö mahu põhjendamatult suureks.

Selleks, et töö lugeja saaks asjast üldise ettekujutuse sai piirdutud kolme lehekülje (esilehe,

programmi Function tutvustamise ja programmi Function kasutusvõimaluste tutvustamisega

7. klassis) kuvandi esitlusega lisades (Lisad 1-3). Koostatud veebilehestik asub aadressil

http://www.hot.ee/matex2005 .

2.2.1. Veebilehe üldkujundus ja lingistik Arvestades käesoleva veebisaidi otstarvet ja eeldatava tüüpkasutaja vajadusi on disainil

põhitähelepanu pööratud sisulehekülgede kujundusele. Sisulehekülgede disainil on püütud

luua võimalikult lihtne, selge ja lakooniline kujundus, mis sobiks kokku esitatava

informatsiooni täpsuse ja konkreetsusega.

14

Tagamaks kasutajate kiire pääsemise neid huvitava infoni on peamenüü toodud nii avalehele,

kui ka lingitavatele lehekülgedele (Lisad 1-3). Nimetatud prinsiipi jälgides on ühtlasi tagatud

ka nn. tupiklingistamise vältimine – ükski lehekülg ei vii tupikusse. Samas on tagatud, et

veebisaidi ulatuses on lehekülgede kujundus ühtlane ning menüüd on pidevalt samas kohas.

2.2.2. Tüpograafia Käesoleva veebilehekülje puhul on esitatava materjali jälgitavuse ning arusaadavuse

tagamiseks püütud järgida tüpograafia põhilisi reegleid. Tekstiosa kirjastiil, punktisuurus ning

liigendamine annavad aluse esitatava materjali arusaadavuse mõistmisel.

Esimene tüpograafia reegel on mitte kasutada liiga palju fonte. Antud veebisaidi puhul on

kasutatud fonti Times New Roman (serif) kui kõige tavalisemat matemaatilise teksti

esitamisfonti. Antud fondi puhul võib kindel olla, et ta on alati kasutaja arvutis olemas.

Teksti esiletõstmisvahendid nagu paks, allakriipsutatud ja kursiivkiri, kasutatakse kindlate

sõnade või fraaside rõhutamiseks. Selles osas määravad palju matemaatilise teksti

kujundamise traditsioonid, mille kohaselt näiteks matemaatilised sümbolid on kursiivis.

2.2.3. Veebisaidi struktuur Peale veebilehel avaldavate materjalide koostamist määrati kindlaks üksikute dokumentide

paigutus tulevases leheküljesüsteemis. Antud lehekülje võib liigitada võrksüsteemile

lähedaseks.

Võrksüsteemi kasutamise põhjenduseks käesoleva veebilehekülje loomisel oli anda kasutajale

võimalikult suur liikumisvabadus erinevate teemaosade omavaheliste seoste loomiseks.

Samas tingis kasutajale suure liikumisvabaduse võimaldamise vajaduse ka veebileheküljel

esitatava materjali struktuur (Tabel 3).

15

Tabel 3.

Tarkvaraprogrammide mõistekaart klasside lõikes

Programmid 5. klass 6. klass 7. klass 8. klass 9. klass Keksutabel + + - + -

Peastarvutamine + + + + - Poly Pro - + + + +

Protsentarvutus - + + - - Spirograaf - - + + -

Tõenäosusteooria - + - - - Function - - + + +

GeomeTricks + + + + + Pattern + + + + +

2.2.4. Veebilehe külastavusloendur Määramaks veebilehe külastatavust ning seega ka tema kasutatavust, lisati külastavusloendur.

Selleks valiti tasuta kasutatav lihtne ja kiire kodulehe külastuste arvu summeerija OK

Kaunter. Nimetatud külastavusloendur võimaldab vaatamata oma lihtsusele määrata

olulisemaid lehekülje külastatavuse statistikaparameetreid: kõik külastused kokku; näitamisi

täna, eile, sellel ja eelmisel nädalal; sellel ja eelmisel kuul ning aastal; viimased 10 külastajat

kellaajaliselt ja IP – aadressidega.

16

KOKKUVÕTE Seminaritöö koostamise käigus on autori poolt läbi töötatud erinevad matemaatika alased

programmid, tehtud selgeks antud programmide töötamise põhimõtted ja nende

kasutusvõimalused. Samuti on omandatud teadmised ja kogemused tervikliku veebilehe

loomises.

Käesoleva veebilehe sihtgrupiks määrati peamiselt matemaatika õpetajad, matemaatika eriala

üliõpilased ning ka matemaatikahuviliste laiem ring. Lähtuvalt sihtgrupist määrati

planeerimisel sellele vastav esitatav temaatiline sisu. Planeerimise ning kujundamise

tulemusena koostati veebilehestik (http://www.hot.ee/matex2005), mis sisaldab endas

matemaatika programmide tutvustusi ja antud programmide kasutusvõimalusi põhikooli osas.

Lehestiku koostamisel arvestati seejuures mitmete sihtgrupi kasutusmugavust tagavate

tehniliste piirangutega: internetiühenduse kiirus, kasutatav brauser ja kasutajakuvari

graafiliste võimalustega.

Töö eesmärk, siduda tarkvara koolimatemaatika teemadega ja teha see info kättesaadavaks

veebilehena, on seega täidetud.

Antud seminaritöö edasiarendamiseks on võimalusi palju. Kuna antud töö käsitleb valikut

matemaatika programmidest, on võimalik tööd kvantitatiivselt täiendada. Samuti uurida antud

programmide kasutusvõimalusi gümnaasiumi osas, lisades juurde programmi tutvustused ja

kasutusvõimalused klasside lõikes. Samuti on kavas info selle lehe kohta lisada Anne Heinla

veebilehele ning edaspidi TLÜ veebisüsteemi kasutada.

17

KASUTATUD KIRJANDUS Teepere, A. (2005) Mitmesugust. Abivahendeid ja pisiprogramme matemaatika õpetamiseks

ja õppimiseks.

http://www.audentes.ee/~anti/matop/varia.html

Ringi, I. (2002) Hüpertekstina realiseeritud ülevaade eestikeelsetest matemaatika õpetamise

alastest materjalidest. Proseminaritöö. TPÜ Matemaatika– loodusteaduskond

informaatika osakond.

http://www.hot.ee/ingridringi

Heinla, A. (2004) Dünaamiliste puukujuliste menüüde kasutamine veebilehtedel- projekti

"eestikeelsetest matemaatika alastest materjalidest veebis" näite varal. Proseminaritöö.

TPÜ Matemaatika– loodusteaduskond informaatika osakond.

http://www.mathema.ee/viited

Veelmaa, A. (2005) Õppematerjalid põhikooli ja gümnaasiumiklassidele.

http://www.hot.ee/allarveelmaa

Riiklik õppekava (2002) XI osa. Matemaatika.

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787

18

LISAD

Lisa 1. Esileht

Joonis 5. Esilehe esitamine veebileheküljestikus Koolimatemaatika teemade käsitlemisel

kasutatav õpitarkvara (http://www.hot.ee/matex2005)

19

Lisa 2. Programmi Function tutvustus

Joonis 6. Programmi Function tutvustuse esitamine veebileheküljestikus Koolimatemaatika

teemade käsitlemisel kasutatav õpitarkvara (http://www.hot.ee/matex2005)

20

Lisa 3. Programmi Function kasutusvõimalused 7. klassis

Joonis 7. Programmi Function kasutusvõimalused 7. klassis tutvustuse esitamine

veebileheküljestikus Koolimatemaatika teemade käsitlemisel kasutatav õpitarkvara

(http://www.hot.ee/matex2005)