EAG2017 EE 11 09 tõlge · riikide hulgas Saksamaa järel teisel kohal (Joonis 1). • Osa uuenenud huvist LTT valdkonna vastu on seostatav Eestis rakendatud finantstoetusmeetmetega,

OECDiga-aastaneharidusindikaatoritekogumik„EAG:OECDIndicators“annabusaldusväärset,täpsetjaasjakohastteavetharidusekohtamaailmas.ÜlevaadesisaldabandmeidOECD35liikmesriiginingmitmetepartnerriikideharidussüsteemideülesehituse,rahastamisejatulemuslikkusekohta.

Eesti• Eestis on IT valdkonda õppima asujate osakaal OECD riikide suurim, mis peegeldab eestlaste suurt huvi LTT

erialadevastu.• Kutseõppe õppekavad on Eestis endiselt ebapopulaarsed: võrreldes üldkeskharidust omandavaid õpilasi

kutsekeskhariduse õppekavadel õppijatega, on viimased vähem tõenäoliselt kaks aastat peale õpingutenominaalkestuselõppuomaõpingudlõpetanudningnendeväljavaatedtööturulpolemärkimisväärseltparemad.

• Vaatamata sellele, et õpetajate palgad on võrreldavad täistööajaga töötavate sarnase haridustasemegatöötajatepalkadega,eioleEestilõnnestunudnooritäiskasvanuidõpetajaametissemeelitada.EestiõpetajaskondonüksOECDriikidevanemaid.

• Kõrghariduse lisaväärtus tööturul on üks OECD riikide väiksemaid, mis tähendab, et palgaerinevused eriharidustasemetepuhulonväikesed.

• Hariduskuludõpilase kohta aastason Eestismadalad, võrreldes teiste riikidega,kuid kuludharidusasutusteleosakaalunasisemajandusekogutoodangust(SKT)onlähedalOECDkeskmisele(vastavalt5%ja5,2%).

Joonis1.KõrgharidustomandamaasunudüliõpilastejaotusLTTvaldkonnaalusel

ningnaisteosakaalneis(2015)

Estonia-CountryNote-EducationataGlance2017:OECDIndicators

2 ©OECD2017

LTTvaldkonnasonhuvisiirdunudtehnikaltloodusteadustelejaIKTle

• EestisonLTTvaldkonnasteaduskraadiomandanudtäiskasvanuteosakaalsuuremkuienamikusOECDriikides.Eestison23%kõrgharidusega täiskasvanutestomandanudkraadi tehnika, tootmise jaehitusevaldkonnas,misonükskõrgemaid osakaale OECD riikides. Sama huvipakkuv valdkond on ärindus, haldus ja õigus, milles on kraadiomandanud23%25-64aastastest.

• EestisastubIKTerialadeleõppima9%sisseastujatest,misonkõrgeimosakaalOECDriikides.Seeosutabkasvule,kunakõrgharidusega25-64aastastestonsellevaldkonnaerialaomandanud3%.LisaksonEestisnaisteosakaalIKTerialadel27%,mison8%kõrgemOECDkeskmisest(19%).EestionLTTerialadeleõppimaasujateosakaalultOECDriikidehulgasSaksamaajärelteiselkohal(Joonis1).

• Osa uuenenud huvist LTT valdkonna vastu on seostatav Eestis rakendatud finantstoetusmeetmetega, mis ontugevaltsuunatudloodusteadustelejaeritiinfotehnoloogiasektorile.Bakalaureuseüliõpilastel,kesasuvadõppimaEestis prioriteediks tunnistatud erialadele, on õigus taotleda erialastipendiumi. Need erialad on arvutitehnika,materjaliteadus,füüsika,geoloogia,keskkonnatehnoloogia,geenitehnoloogia,arvutiteadus,keemia,matemaatika,matemaatilinestatistikajainfotehnoloogia.

• 25-64aastastetööhõiveonkooskõlasuuesuundumusega:hõiveonkõrgemnendekõrgharidusegatöötajatepuhul,kes on õppinud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (89%) ning loodusteadusi, matemaatikat jastatistikat(87%),võrreldestehnikat,tootmistjaehitustõppinutega(84%).OECDriikideskeskmiselton,vastupidi,loodusteadusi,matemaatikatjastatistikatõppinutetööhõivemadalamkuitehnikat,tootmistjaehitustõppinutel.TegelikultonEestiüksvähestestriikidest,kustehnika,tootmisejaehituselõpetanutetööhõiveonveidimadalamkõrgharidusegatäiskasvanutekeskmisesttööhõivest(vastavalt84%ja85%).

• EestilonveelgiruumitõstaLTTerialadeleõppimaastuvatenaisteosakaalu,kuigiseenäitajaonüksOECDkõrgemaid.2015.avalis34%õppimaasunudnaistestüheLTTerialadest.Lisaksonkuni61%loodusteaduste,matemaatikajastatistikaõppekavadeleõppimaasunutestnaised(OECDkeskmine50%),ningIKTerialadel27%(OECDkeskmine19%).

• Samalajalkuikõrghariduseomandanudinsenerideosakaalvõibväheneda,lõpetasüksõppijakahestkeskharidusetasemekutseõppekavatehnika,tootmisejaehituseerialal,samalajalkuiOECDriikidekeskmineonükskolmest.

Kutseõpeonõpilastehulgasendiseltebapopulaarne

• Eestisonvähemaltkeskhariduseganoortetäiskasvanute(25-34aastaste)osakaalviimasekümneaastavältelolnudenam-vähemstabiilne,olles2016.a88%.

• Eesti keskkooliõpilased asuvad õppima pigem üldharidusse kui kutseõppesse: kui 2015. a õppis OECD riikideskeskmiselt 46% ja EU22 riikides keskmiselt 51% õpilastest kutseõppekavadel, siis Eestis oli kutseõppekavadelõppijaid36%. Veelenam, vähemkui1%keskhariduse tasemelkutseõppeõpilastestõpib töökohapõhiseõppevormis,samalajalkuiOECDkeskmineon17%jaEU22keskmine16%.

• Kutsekeskhariduseõppekavadelõpetajateosakaalonväiksemkuiüldkeskhariduseõppekavadelõpetajateosakaal.Kaksaastatpealeõppenominaalajalõppuonainult57%neileõppekavadeleõppimaasunutestõppelõpetanud,samal ajal kui üldkeskhariduse lõpetanuid on 91%. See on madalam kui OECD riikide (kelle andmed onkättesaadavad)lõpetanutekeskmineosakaal69%(Joonis2).

• Kutseõpe ei näi pakkuvat samu elukestva õppe võimalusi vanematele täiskasvanutele, nagu neid pakutakseenamikusOECDjaEU22riikides.Samalajalkui25aastastestvõivanematestkeskharidusetasemelõppijatestõpivadOECDriikideskeskmiselt71%kutseõppekavadel,onEestisneidvaid49%.

• Kutseõppemadalampopulaarsusüldharidusõppekavadegavõrreldesonvõibollaseletatavsarnastevõimalustegatööturul. Kutsekeskharidusega täiskasvanute tööhõive on 79%, s.o ainult kaks protsenti kõrgem kui


©OECD2017 3

üldkeskharidusegatöötajatel(77%)–seeonüksväiksemaiderinevusiOECDriikidehulgas.OECDjaEU22riikideskeskmiselt võivad kutsekeskhariduse omandanud täiskasvanud eeldada 10% kõrgemat tööhõivet, võrreldesüldkeskhariduseõppekavadelõpetanutega.Joonis2.Keskharidusetasemeõppekavadelõpetamisemäärõppekavaorientatsioonialusel(2015)Esmaõppestäisajagaõppivateõpilastelõpetamisemäärvähemaltkaksaastatpealenominaalajalõppu

Kuigiõpetajatepalgataseonvõrreldavtäistööajagatöötavatesarnaseharidustasemegatöötajatepalgatasemega,onõpetajakutseendiseltebapopulaarne

• KuigiõpetajatepalgadabsoluutarvudesonEestisühedOECDriikidemadalaimad(220661USDEestis,OECDriikides44 275 USD algklasside, põhikooli- ja keskkooliõpetajate puhul), moodustas algklasside, põhikooli- jakeskkooliõpetajatereaalpalk2015.a94%täistööajagatöötavatekõrgharidusegatöötajatepalgast,samaskuiOECDriikidesolidneedprotsendidkeskmiselt85%,88%ja94%(Joonis3).ÕpetajatepalgavõrdsustaminetäistööajagatöötavatekõrgharidusegatöötajatepalgagaonüksEestielukestvaõppestrateegiaeesmärke(OECD2016).

• Ainus erand selle positiivse suundumuse puhul puudutab koolieelsete lasteasutuste õpetajate palkasid: nendereaalpalkmoodustab63%sarnaseharidusegatöötajatepalgast,samaskuiOECDriikidesonseekeskmiselt78%.

• Vaatamata sellele, et õpetajate palgad on võrreldavad täisajaga töötavate sarnase haridustasemega töötajatepalkadega,onEestisharidusevaldkondaõppimaasujateosakaalväiksem(6%)kuiOECDriikideskeskmiselt(9%).Seetähendabühtlasi,etsellevaldkonnakraadiomandanuteosakaal25-64aastastehulgasväheneb(praegu10%).

• Ligipooledalgklasside,põhikooli-jakeskkooliõpetajatestonüle50aastased,mistähendab,etEestiõpetajaskondonüksOECDriikidevanemaid–keskmisevanusejärgiteineItaaliajärel.SeeannabEestilevõimalusemeelitadaõpetajaametisseuusitalentejaedendadauusiõpetamispraktikaid.Loodetakse,etuuedpoliitikadjafinantstoetuse

1Väärtused,misonväljendatudUSAdollarites,onümberarvestatudostujõupariteedialusel(PPP)

1. Year of reference 2014.2. Year of reference 2013.Countries are ranked in descending order of completion rate in general programmes (for true cohort, by the theoretical duration).Source: OECD (2017), Table A9.1. See Source section for more information and Annex 3 for notes (www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm).1 2 http://dx.doi.org/10.1787/888933557717

Figure A9.3. Completion rate of upper secondary education, by programme orientation (2015) Completion rate of full-time students in initial education programmes of at least two years of duration

Completion for vocational programmes by the theoretical durationCompletion for general programmes by the theoretical duration

Completion for general programmes by the theoretical duration plus two years

True cohort Cross cohort100

908070605040302010

0

%

Cross-cohort completion for general programmesCross-cohort completion for vocational programmes

Irel

and

Isra

el

Esto

nia

Flem

ish

Com

. (Be

lgiu

m)

Finl

and1

New

Zea

land

Nor

way

Swed

en

Averag

e

Fran

ce1

Latv

ia

Net

herl

ands

Luxe

mbo

urg

Chile

Aust

ria

Braz

il

Port

ugal

Kor

ea

Japa

n

Slov

ak R

epub

lic

Pola

nd

Lith

uani

a

Gre

ece2

Averag

e

Hun

gary

Spai

n

Mex

ico

Completion for vocational programmes by the theoretical duration plus two years


4 ©OECD2017

mehhanismidnagunäiteksõpetajakoolituseerialastipendiummeelitavadrohkemüliõpilasisedakutsetomandama.2015.aoli9%õpetajatestalla30aastasedningEestisoovibsellenäitajaaastaks2020tõsta12,5%-ni(OECD,2016).

• Konkurentsivõimelisemadpalgadvõivadaidatakasoolisttasakaaluparandada,meelitadesametisserohkemmehi.Eestison83%algklassidekunikeskkooliõpetajatestnaised,samalajalkuiOECDjaEU22riikidesonnaisikeskmiseltvastavalt72%ja74%.Naisteosakaalonsiiskinooremateõpetajatepuhulvähenenud,eritikeskharidusetasemel,kus 30aastaste õpetajate hulgas on naisõpetajate osakaal 10% väiksem kui 50aastaste ja vanemate õpetajatehulgas.Joonis3.Põhikooliõpetajatepalkadevõrdluskõrgharidusegatöötajatepalkadega(2015)Põhikooliõpetajatereaalpalkavalikesõppeasutustes

PalgaerinevusederiharidustasemetepuhulonOECDriikidekõigeväiksemateerinevustegariikidehulgas

• Eestis on ajalooliselt olnud kõrgharidusega elanike osakaal kõrge. Eestis on 39% elanikest kõrgharidusega,misületab OECD keskmist (37%). See näitaja on põlvkondade vältel pidevalt tõusnud ning jõudnud 2016. a 25-34aastastehulgas41%ni.

• Kooskõlas traditsioonilise kõrghariduse väärtustamisega on bakalauruseõppesse või samaväärsele õppekavaleõppimaasumisemäär kõrge: on tõenäoline, et 56%eestlastest asubomaelu jooksul bakalaureuseõppesse võisamaväärseleõppekavaleõppima, samaskuiOECD riikidepuhulon seenäitaja52% jaEU22 riikidepuhul49%.Magistriõppetasemelonseemäär23%,samas19%OECDja21%EU22riikidepuhul(v.avälisüliõpilased).

• Välisüliõpilasedmoodustavad5%Eestiüliõpilaskonnast,misonsamakuiOECDkeskmine.Nendestligi60%onpäritnaaberriikidest. Välisüliõpilaste osakaal on suurimdoktoriõppes (11%). Palju eestlasi õpib välismaal; samuti kuiEU22riikideskeskmiselt,valibkuni8%riigiüliõpilastestkõrghariduseomandamiseksvälisriigi.

• Umbeskolmneljandikkuüliõpilastestõpivadavalik-õiguslikesõppeasutustes,misonükskõrgemaidnäitajaidOECDjaEU22riikides.Eestikeeleskõrgharidustomandavadüliõpilasedeimaksaõppemaksu.Eestirakendas2013/14.õa-stuuevajaduspõhistetoetustesüsteemi.Majanduslikultraskematesoludesperedelapsed,kesõpivadtäisajaga,võivadtaotledaõppetoetust(ca75kuni220EURkuus).

• Kõrgharidusega täiskasvanud teenivad ainult 24% enam keskharidusega täiskasvanutest; see on Rootsi järelmadalaim osakaal kõikides OECD riikides (Joonis 4). See on seletatav madalate palgaerinevustega erinevateharidustasemetelõikes.

Figure D3.1. Lower secondary teachers’ salaries relative to earnings for tertiary-educated workers (2015)

Actual salaries of lower secondary teachers teaching general programmes in public institutions

Note: For further details on the different metrics used to calculate these ratios, please refer to the Methodology section.1. Data on earnings for full-time, full-year workers with tertiary education refer to the United Kingdom.2. Data on earnings for full-time, full-year workers with tertiary education refer to Belgium.Countries and economies are ranked in descending order of the ratio of teachers’ salaries to earnings for full-time, full-year tertiary-educated workers aged 25-64.Source: OECD (2017), Table D3.2a. See Source section for more information and Annex 3 for notes (www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm).1 2 http://dx.doi.org/10.1787/888933558762

1.5

1.0

0.5

0

Ratio

Teachers’ actual salaries relative to earnings for tertiary-educated workersTeachers’ actual salaries relative to earnings for similarly educated workers (weighted averages)

Port

ugal

Luxe

mbo

urg

Latv

ia

Gre

ece

Finl

and

Ger

man

y

Isra

el

Esto

nia

Fran

ce

EU22

ave

rage

Engl

and

(UK

)1

Slov

enia

Den

mar

k

Flem

ish

Com

. (Be

lgiu

m)2

Lith

uani

a

OEC

D a

vera

geN

ew Z

eala

nd

Net

herl

ands

Aust

ralia

Swed

en

Pola

nd

Aust

ria

Fren

ch C

om. (

Belg

ium

)2

Scot

land

(UK

)1

Nor

way

Chile

Hun

gary

Ital

y

Uni

ted

Stat

es

Slov

ak R

epub

lic

Czec

h Re

publ

ic


©OECD2017 5

Joonis4.Täiskasvanutesuhtelinetöötasuharidustasemealusel(2015)25-64aastased,kessaavadtöötasu;keskharidus=100

Hariduskulude osakaal SKTst on lähedal OECD keskmisele, kuid kulutusedõpilasekohtaonmadalad

• KulutusedõpilasekohtaonEestismadalamadkui teistesOECDriikides.2014.akulutasEestiõpilasekohta

(esimesekunikolmandatasemehariduskoosvaadelduna)8389USD2.SeeonoluliseltallpoolOECDkeskmist(10759USD)javägapaljumadalamkuiteistesPõhjamaadesnaguSoome(11381USD),Norra(15510USD)võiRootsi(13219USD).KakulutusedkoolieelselehariduseleõpilasekohtaonEestismadalamadkuiteistesriikides:6162USD,võrreldesOECDriikidekeskmisega (8858USD) jaEU22riikidekeskmisega(9069USD).Eestisonkasuurem3aastastealusharidusesosalemisemäär(87%)javäiksemõpilase/õpetajasuhtarv(9)kuiOECDjaEU22riikideskeskmiselt.Suurosakulutustest(91%)kaetakseriigivahenditest,samasOECDriikideskeskmiselt82%.

• Kuid2014.aolidEestikulutusedharidusasutusteleosakaalunaSKTstOECDkeskmiselesarnased.Hariduskulutused(esimesekunikolmandatasemehariduskoosvaadelduna)moodustasid5%SKTst,OECDriikidekeskmineon5,2%.

• KõikharidustasemedonEestispeamiseltriigirahastatud,samaskõrgharidusetasemelriigirahastusväheneb.2014.amoodustasriigirahastusesimesekunikolmandatasemeharidusepuhulkuni93%kogurahastusest,samasOECDriikidekeskmineon85%jaEU22riikidekeskmine89%.SeeosakaalonvägapisutmadalamkuiPõhjamaades,kusriikonharidusepeamineinvestorkõigilharidustasemetelpõhiharidusestkõrghariduseni.

• EestisoninvesteeringutemahtharidusseüksOECDriikidesuuremaid.2014.amoodustasidinvesteeringud12%õppeasutustekogukuludest,seeonviiesnäitajaOECDriikideseas.Üksvõimalikkeseletusisellelekõrgelenäitajaleonkoolivõrgureformikäigustoimuvmahukasinvesteeriminekoolideinfrastruktuuri.

• Õpetajatetöötasudeosakaaltegevuskuludestonsuhteliseltmadal,moodustades2014.avaid44%tegevuskuludestalgkooli-,43%põhikooli-ja39%keskkooliastmel.NeedonOECDriikidekõige

2KonverteeritudUSAdollaritesseostujõupariteedialusel(PPP)haridustasemetekaupa,mispõhinebtäistööajaletaandatudekvivalentsidel

Figure A6.1. Relative earnings of adults, by educational attainment (2015)25-64 year-olds with income from employment; upper secondary education = 100

Note: Tertiary education includes short-cycle tertiary, bachelor’s, master’s, doctoral or equivalent degrees.1. Year of reference differs from 2015. Refer to the source table for details.2. Earnings net of income tax.3. Index 100 refers to the combined ISCED levels 3 and 4 of the educational attainment levels in the ISCED 2011 classification.Countries are ranked in ascending order of the relative earnings of 25-64 year-olds with tertiary education.Source: OECD (2017), Table A6.1. See Source section for more information and Annex 3 for notes (www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm).1 2 http://dx.doi.org/10.1787/888933557375

Below upper secondary education Tertiary education

Swed

enEs

toni

aN

orw

ayD

enm

ark1

Finl

and1

Gre

ece

Belg

ium

1

New

Zea

land

Aust

ralia

Kor

eaIt

aly1

Cana

da1

Latv

ia2

Net

herl

ands

1

Swit

zerl

and3

Japa

n1

Spai

n1

Uni

ted

Kin

gdom

Aust

ria

Fran

ce1

OEC

D a

vera

geLu

xem

bour

g1, 3

Isra

elPo

land

1

Irel

and2

Ger

man

yTu

rkey

3

Port

ugal

Czec

h Re

publ

ic3

Slov

ak R

epub

lic3

Slov

enia

Uni

ted

Stat

es3

Lith

uani

a1

Hun

gary

Mex

ico2

Cost

a Ri

caCo

lom

bia3

Chile

Braz

il3

250

225

200

175

150

125

100

75

50

Index


6 ©OECD2017

madalamadosakaaludkõikidelkooliastmetel;keskmiseltkulutavadOECDriigid62%tegevuskuludestalgklassiõpetajate,61%põhikooliõpetajateja61%keskkooliõpetajatetasustamisele.Eestisonõpilane/õpetajasuhtarvmadalamkuiOECDriikideskeskmiselt,misviitabsellele,etõpetajatehüvitisteväiksemmäärtegevuskuludesttulenebEestiõpetajatemadalatestpalkadest.

TekstonavaldatudOECDpeasekretärivastutusel.TekstisavaldatudarvamusedjakasutatudväitedeikajastatingimataOECDliikmesriikideametlikkeseisukohti.Dokumendi ega selles sisalduvate kaartide eesmärk ei ole kahjustada ühegi territooriumi staatust ega suveräänsust,rahvusvahelisipiireegaühegiterritooriumi,linnavõipiirkonnanime.MärkusIisraelipuudutavateandmetekohtaStatistilisiandmeid Iisraelikohtaesitavadasjakohased Iisraeliametiasutused ja seekuulubnendeasutustevastutusalasse.SellisteandmetekasutamineOECDpoolteipiiraGolanikõrgustiku,Ida-JeruusalemmajaläänekaldalasuvateIisraeliasundustestaatustrahvusvaheliseõigusetähenduses.

ViitedOECD(2017),EducationataGlance2017:OECDIndicators,OECDPublishing,Paris,http://dx.doi.org/10.1787/eag-2017-en.OECD(2016),EducationPolicyOutlook:Estonia,OECDPublishing,Paris,www.oecd.org/edu/Education-Policy-Outlook-Country-Profile-Estonia.pdf.LisateabesaamiseksEducationataGlance2017jakõigiindikaatoritegatutvumisekskülastageveebilehtewww.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm.

Uuendatudandmeidleiateinternetisaadressil ningjärgideslinki väljaandetabelitejajoonisteallhttp://dx.doi.org/10.1787/eag-data-en.

Uurige,võrrelgejavisualiseerigeveelrohkemandmeidjaanalüüse,kasutades: http://gpseducation.oecd.org/CountryProfile?primaryCountry=EST&treshold=10&topic=EO.

Vastusedküsimustele:Marie-HélèneDoumetSenioranalystDirectorateforEducationandSkillsMarie-Helene.Doumet@oecd.org

Countrynote’iautor(inglisekeeles):Marie-HeleneDoumetDirectorateforEducationandSkillsMarie-Helene.Doumet@oecd.org

TõlgeonavaldatudkokkuleppelOECDga.SeeeioleOECDametliktõlge.Tõlkekvaliteedijavastavuseeestoriginaalkeeltekstilevastutavadtõlkeautorid.Originaalijatõlkeerinevustekorralkehtibainultoriginaaltekst.


©OECD2017 7

Allikas PeamisedteemadEAGs

% %Naised % %Naised % %NaisedÄrindus,haldusjaõigus 2% 93% 20% 66% 19% 66%Tehnika,tootminejaehitus 49% 21% 34% 12% 33% 11%

Tervisjaheaolu 3% 97% 12% 82% 12% 82%Teenindus 28% 66% 17% 60% 19% 59%

% %Naised % %Naised % %NaisedHaridus 6% 87% 9% 78% 9% 79%

Ärindus,haldusjaõigus 21% 65% 23% 54% 23% 57%Tehnika,tootminejaehitus 18% 28% 16% 24% 15% 25%

Väliüliõpilased1

Kohalikudüliõpilased

Väliüliõpilased1


Väliüliõpilased1


Haridus 0% 7% 3% 8% 3% 8%Ärindus,haldusjaõigus 44% 23% 27% 23% 26% 22%Tehnika,tootminejaehitus 10% 17% 17% 12% 17% 15%

HaridusÄrindus,haldusjaõigusTehnika,tootminejaehitus

HaridusÄrindus,haldusjaõigusTehnika,tootminejaehitus

3aastasteosaleminealusharidusesTabelC2.1 ISCED01ja02

KulutusedkoolieelsetelelasteasutusteleOsakaalSKTstOsakaalavalikusektorikogukulutustest

Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus

TabelC1.3 15-19aastasteosalemisemäär 39% 18% 37% 25% 35% 29%


TabelA2.2 Keskharidus,kõikvanused 60% 26% 54% 44% 50% 49%


JoonisA5.3. 25-34aastasedkõrgeimomandatudharidustasekeskharidusvõikeskharidusejärgnekutseharidus 77% 79% 70% 80% 69% 79%

VäliüliõpilasteosakaalkõrghariduseastmetelBakalaureusevõivõrdsustatudõpeMagistri-võivõrdsustatudõpeDoktori-võivõrdsustatudõpeKõrghariduskokku

KeskerihariduskeskharidusebaasilBakalaureusevõivõrdsustatudõpeMagistri-võivõrdsustatudõpeDoktori-võivõrdsustatudõpe

KeskerihariduskeskharidusebaasilBakalaureusevõivõrdsustatudõpeMagistri-võivõrdsustatudõpeDoktori-võivõrdsustatudõpeKõrghariduskokku

Täisajagakoguaastatöötavate25-64aastastetöötajatesuhtelinetöötasukõrgharidusastmejärgi(keskharidus=100)KeskerihariduskeskharidusebaasilBakalaureusevõivõrdsustatudõpeMagistri-,doktorivõivõrdsustatudõpeKõrghariduskokku

138133 198 177124 156 153

2015

TabelA6.1

92 122 124124 146

86% 87% 87%95% 91% 91%

25-64aastastetööhõivemääromandatudharidustasemejärgi 2016

TabelA5.1

80% 81% 81%85% 83% 82%

85% 84% 84%

20% 12% 14%1% 1% 1%

25-64aastasedomandatudharidustasemejärgi 2016

TabelA1.1

7% 8% 6%11% 16% 13%

12% 12%11% 26% 22%5% 6% 8%

Tööhõivemäärprogrammiorientatsioonijärgi 2016

Kõrgharidus2015

TabelC4.1.

4% 4% 6%7%

Kutseharidus

Osaleminekeskhariduses,programmiorientatsioonijärgi 2015

Lõpetamisemäär,programmiorientatsioonijärgi 2015

TabelC2.3 1.1% 0.8% 0.8%91% 82% 85%

Alusharidus2015

87% 78% 80%2014

TabelA5.381% 83% 83%86% 85% 85%84% 87% 86%

21%23% 17% 18%

Kõrgharidusega25-64aastastetööhõivemäär 2016

TabelC4.2.

Kõrgharidusegatäiskasvanud,25-64aastased 2016

TabelA1.310% 13% 13%23% 23%

TabelA2.1

Vastuvõttkõrgharidusse 2015

TabelC3.1

Kõrghariduseõppurid,mobiilsusejärgi2015

TähtsaimadfaktidEestikohta"Hariduslähivaates2017"-s(EAG2017)

Eesti OECDkeskmine EL22keskmine

Õppevaldkond

Kutsekeskhariduseõppekavadelõpetajad 2015


8 ©OECD2017

Allikas PeamisedteemadEAGs

25-64aastasteosaleminetäiskasvanuhariduses2

OsalemineformaalharidusesOsaleminemitteformaalsesharidusesOsalemineformaal-jamitteformaalharidusesTäiskasvanuharidusesmitteosalemine

Kulutusedõpilasekohtaaastasharidustasemejärgi(USAdollaritesostujõupariteedialusel)Põhihariduse1.ja2.astePõhihariduse3.astejakeskharidusKõrgharidus(shteadus-jaarendustegevused(R&D))

Kogukulutusedharidusasutustele(põhihariduskunikõrgharidus)TabelB2.1 OsakaalSKTst

Avalikusektorikogukulutused(põhihariduskunikõrgharidus)TabelB4.1 Osakaalavalikusektorikogukulutustest

AvalikusektoriõppeasutusteõpetajatetegelikudpalgadvõrdlusestäisajagakoguaastatöötavatekõrghardusegatöötajatepalkadegaKoolieelsetelasteasutusteõpetajadPõhikooli1.ja2.astmeõpetajadPõhikooli3.astmeõpetajad(üldharidus)Keskkooliõpetajad(üldharidus)

AlustajapalkPalkpeale15aastastteenistust



Koolieelsetelasteasutusteõpetajad ** ** USD29636 USD39227 USD28726 USD38487Põhikooli1.ja2.astmeõpetajad USD17314 ** USD30838 USD42864 USD30080 USD42049Põhikooli3.astmeõpetajad(üldharidus) USD17314 ** USD32202 USD44623 USD31498 USD43989Keskkooliõpetajad(üldharidus) USD17314 ** USD33824 USD46631 USD32503 USD46151

Õpetamisaeg Kogutööaeg Õpetamisaeg Kogutööaeg Õpetamisaeg Kogutööaeg

Koolieelsetelasteasutusteõpetajad 1320hours 1610hours 1001hours 1608hours 1034hours 1564hoursPõhikooli1.ja2.astmeõpetajad 619hours 1540hours 794hours 1611hours 767hours 1557hoursPõhikooli3.astmeõpetajad(üldharidus) 619hours 1540hours 712hours 1634hours 663hours 1593hoursKeskkooliõpetajad(üldharidus) 568hours 1540hours 662hours 1620hours 629hours 1580hours

50aastastejavanemateõpetajateosakaalPõhikooli1.ja2.astmeõpetajadKeskharidusetasemeõpetajad

NaisõpetajateosakaalavalikusektorijaerakoolidesPõhikooli1.ja2.asteKeskharidusetaseKõrgharidusetase

ÕpilastejaõpetajatesuhtarvPõhikooli1.ja2.astePõhihariduse3.astejakeskharidusKõrgharidus

Kummalgivanemaleiolekõrgharidust

Vähemaltühelvanemalonkõrgharidus


Vähemaltühelvanemalonkõrgharidus


Vähemaltühelvanemal

onkõrgharidus

Vähemkuikõrgharidus(30-44astasteomaharidustase) 64% 40% 69% 31%B-tüüpikõrgharidus(30-44aastasteomaharidustase) 18% 17% 12% 16%

A-tüüpikõrgharidusjateaduskraad(30-44aastasteomaharidustase) 17% 43% 20% 55%

TabelC5.1 18-24aastased

Mehed Naised Mehed Naised Mehed NaisedVähemkuikeskharidus 6% 7% 10% 15% 10% 14%Keskharidusvõikeskharidusjärgnekutseharidus 4% 6% 6% 10% 6% 10%Kõrgharidus 3% 5% 5% 6% 4% 6%

1.Mõnederiikidepuhulontoodudvälismaaüliõpilased,mitterahvusvahelisedüliõpilased2.AndmedesitatakseISCED-97,mitteISCED-2011alusel.3.OECDkeskminesisaldabmõneriigipuhul2015.aandmeid

TabelA8.1

Referentsaastaonviidatudaastavõiviimaneaasta,millekohtaonandmed.VtLisa3,kustleiateriigipõhisedmärkusedjalisainfotandmetekohta,misonesitatudtähtsamatefaktidetabelis(www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm).

Andmedonesitatud19juuli2017.aseisuga.Uuendatudandmedleiateaadressil:http://dx.doi.org/10.1787/eag-data-en

12% 15% 15%Haridusjatervis

Täiskasvanuteosakaal,kesväidavad,etneilondepressioon 2014

TabelidA4.1jaA4.2

n.a.n.a.

n.a.

Siirduminekoolisttööle

Inimesteosakaal,keseitöötaegaõpi(NEET) 2016

16 16Võrdsedvõimalused

Põlvkondadevahelinemobiilsushariduses2

2012 20123 2012

2015

TabelD2.213 15 1412 13 1214

2015

TabelD5.291% 83% 86%70% 59% 61%49% 43% 44%

TabelD5.1 41% 32% 33%51% 40% 42%

TabelD3.1a

Õpetajatetööaegavalikusektorikoolidesõppeaastajooksul

2015

TabelD4.1

2015

0,88 0,900,94 0,94 0,96

Avalikusektoriõppeasutusteõpetajateaastanealampalkkarjäärierinevateletappidel(tüüpilinekvalifikatsioon;USAdollaritesostujõupariteedialusel)

2015

Õpetajad

2015

TabelD3.2a

0,63 0,78 0,790,94 0,85 0,860,94

5% 5.2% 4.9%2014

11.6% 11.3% 9.9%

USD10106 USD10360USD12375 USD16143 USD16164

2014

47% 50% n.a.Haridusinvesteeringud

2014

TabelB1.1USD6760 USD8733 USD8803USD7077

TabelC6.1a

2% 4% n.a.44% 39% n.a.7% 7% n.a.

Täiskasvanuharidusja-koolitus2012 20123 2012

Eesti OECDkeskmine EL22keskmine

Documents

EAG2017 EE 11 09 tõlge · riikide hulgas Saksamaa järel teisel kohal (Joonis 1). • Osa uuenenud huvist LTT valdkonna vastu on seostatav Eestis rakendatud finantstoetusmeetmetega,