RAKVERE FARMIDES RAKENDATUD BIOOHUTUSMEETMED

Mati Tuvi HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor

20.04.2016

Mis haigus on SAK?

• SAK on VÄGA nakkav ainult kodu- ja mets-sigadel kulgev nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustavad kõrge palavik, verejooks, põletikulised muutused organites ja kuni 100% surevus

• SAK-i ei haigestu inimesed ega teised loomaliigid, kuid nad kannavad haigust edasi

• SAK ravi ja vaktsiin puuduvad, kui viirus tuleb farmi, kõik sead hukatakse

Mis on viirus?

• Viirus on üliväike (silmale nähtamatu) elusolend, patogeenne mikroorganism ehk tõvestav pisik

• Viiruste vastu puudub ravi, osade viiruste vastu on võimalik vaktsineerida, SAK vastu mitte

• Antibiootikum aitab küll leevendada viiruse poolt tekitatud haigustunnuseid, kuid ei tapa viirust

• Viirust on võimalik tappa erinevate desoainetega

• St. võitluses SAK-ga me kobame tundmatuses ja pimeduses

SAK levik

• SAK levib looduses eelkõige otsesel kontaktil haige loomaga või tema kehaeritistega (veri, väljaheited, sülg jt)

• Inimeste jaoks on oluline teada, et SAK on ka haige looma lihas ja lihatoodetes. - külmutatud lihas püsib kümneid aastaid - soolatud lihas kuni 1 aasta - suitsutatud lihas 6 kuud - hävib kuumutamisel 70°C

• SAK levitavad teised sead, inimesed, transport, linnud, närilised, putukad

• Haigus ei avaldu kohe peale nakatumist • SAK peiteaeg on 3-15 päeva, mil siga käitub täiesti normaalselt Vahel ka pikem, harva isegi üle 40 päeva • Siis tekib seal kõrge palavik, siga muutub loiuks, kaotab söögiisu.

Sageli palavikku ei teki – ainult isutus ja siis surm • Nahk võib muutuda sinakaks, nahale tekivad verevalumid,

koordinatsioonihäired. Need tunnused tekivad epideemia hilisemas faasis, alguses surevad sead ilma, et tüüpilised tunnused tekiks

• Siga võib oksendada, tekib verine kõhulahtisus • Emised võivad aborteeruda kõrge palaviku tõttu • Sigade lahkamisel esinevad organite põletikulised muutused ja

sisemised verejooksud, sh sea süstimisel jääb süstekoht veritsema

SELLISTE TUNNUSTE MÄRKAMISEL TULEB KOHESELT INFORMEERIDA VETARSTI!

Kui mitmel seal tekib korraga isutus ja juba 2+n sea süstimisel jääb süstekoht veritsema, tuleb kahtlustada katku!

SAK peiteaeg, avaldumine

Võimalikud nakatumisviisid maakodus, väiketalus

• Kodusigade otsene kontakt metssigadega (tara puudumine, sigade väljas pidamine)

• Teiste koduloomade kontakt metssigadega või nende korjustega (nt koer toob katku surnud põrsa metsast koju või on püherdanud nakatunud korjusel)

• Sööda või selle komponentide söötmine sigadele otse põllult (nt mahetalud)

• Nakatunud toidujäätmete söötmine sigadele

• Allapanu (põhk, turvas), mis pärineb saastunud põllult

• Samade riiete ja jalanõudega lauta minek, millega käidi metsas näiteks seenel-marjul jms

Võimalikud nakatumisviisid farmides

1. Otsene kokkupuude haige (mets)seaga

2. Inimesed

3. Transport

4. Tööprotseduurid

5. Allapanu

6. Sööt

7. Linnud, närilised, putukad

Kehtestatud bioohutusnõuete täitmine farmides

Farmid peavad olema tarastatud, väravad-hooned suletud, peab olema välistatud kodu- ja metsloomade ja võõraste inimeste juurdepääs farmiterritooriumile ja

farmidesse sisse!

Võimalikud nakatumisviisid farmis

KÕIGE SUUREM OHT – INIMESED!

• Saastunud riietega või jalanõudega tööletulek

• Ebapiisav isiklik hügieen (kui ei pesta käsi, ei lõigata küüsi jms)

• Kehtestatud farmisiseste bioohutusmeetmete eiramine (saun, dušš, riiete-jalanõude vahetus)

• Keelatud toodete-asjade (eelkõige toiduained, mobiiltelefonid jne) tootmistsooni viimine

• Tsoonide eraldatuse eiramine (inimesed käivad laudast sisse ja välja riideid-jalanõusid vahetamata, tööriistad jms liiguvad tsoonide vahet)

Rakvere Farmides (RF) kehtestatud üldised bioohutunõuded farmitöötajatele

• Värava desomajas (Eksekos) või farmi olmebloki ees desinfitseerida jalanõud ja käed

• Kontori koridoris uuesti desinfitseerida korralikult jalanõud (läbida desovann)

• Riietusruumis peale lahtiriietumist käia saunas (min 3 min 80`C) ja pesta end korralikult duši all kasutades dušigeeli või seepi

• NB! Ka juuste pesemine kohustuslik kõigile!

• Siseriietusruumi (mitte sisetsooni) võib viia ainult hädavajalikud isiklikud esemed (mobiiltelefonid, ravimid, rahakotid, hügieenitarbed)

• Sisetsooni ei tohi viia mitte ühtki eset, va töömobiilid (kellel see on), suitsupakid (originaalpakendis) ja eriloaga lubatud esemed (nt ravimid), mis tuleb eelnevalt desinfitseerida riietusruumide piirdel

• Tööandja väljastab tööriided. Oma riietest võib kasutada ainult korralikult pestud aluspesu (enne sisseviimist peab asuma neutraalsel alal min 48 t), kõik tööriided väljastatakse laost ja kõigi riiete edasine pesu toimub ainult tootmistsoonis

• Peakatte kandmine tootmistsoonis on kohustuslik

• Sisenemisel tootmistsooni desinfitseerida korralikult jalanõud ja käed

• Osakondade vahel ja sööklasse liikumisel desinfitseerida korralikult jalanõud ja käed

• Tootmistsoonist välistsooni minna ei tohi. Kui see on hädavajalik, võib siseneda uuesti tootmistsooni ainult läbi riietusruumi-duši-sauna, kasutades uusi riideid

Toitlustamine farmis • Söömine toimub ainult farmi olmeblokis • Oma toidu kaasatoomine on kategooriliselt

keelatud! • Toidu ostab ettevõtte kulul farmijuhataja • Ei tohi osta sealihatooteid, lubatud on teised

lihatooted ja kala ning muud toiduained, mis ei sisalda sealiha

• Peale söömist ja enne tootmistsooni sisenemist pestakse ja desinfitseeritakse käed

Inimeste sisenemine farmi territooriumile

Inimeste sisenemine farmi

Võimalikud nakatumisviisid farmis

VÄGA SUUR OHT – TRANSPORT!

• Sigade-, sööda-, teravilja-, utiili- ja sõnnikuvedu

• Transpordivahendite ristsaastumine on väga tõenäoline, kuna need käivad ka teistes farmides, tapamajades, põllul, söödatehastes, jäätmekäitlus-ettevõtetes jne

• Transpordivahendite sõitmine farmi territooriumile peab olema minimaalne

• Väga oluline on kogu farmi territooriumile sisenev transport sisenemisel korralikult desinfitseerida

Transpordi desinfitseerimine RF farmides

• Kõikides RF farmides on väravas elektrilise soojendusega desovann (toimib kuni ca -15°) ja spetsiaalne köetav desokapp transpordi desinfitseerimiseks käsipritsiga talvisel ajal (temp alla -15°), kui desovann ei toimi (on külmunud)

• Kõik farmi territooriumile sisenevad transpordivahendid sõidavad läbi desovanni või desinfitseeritakse rehvid käsipritsiga

• Sigade veo haagiste tagumised luugid desinfitseeritakse lisaks käsitsi käsipritsiga igal aastaajal

• Sigade pealelaadimine võib alata min 15 minutit peale desinfitseerimist

• Autojuhtidel on kohustus autost väljumisel panna jalga ühekordsed sussid, sigade veol ka ühekordne kombinesoon

Transpordi sisenemine Ekseko farmi territooriumile

Sigade veo transpordi desinfitseerimine

• Sigade veo auto siseneb farmi territooriumile läbi desovanni

• Peale vanni läbimist desinfitseeritakse eraldi käsitsi haagise tagumine luuk

• 15 minuti möödudes võib alata sigade laadimine

Desovannid ja –kapid RF farmides

Võimalikud nakatumisviisid farmis

TSOONIDE ERALDATUS

• Kõige olulisem on farmides järgida tsoonide eraldatuse printsiipi – seakasvatuses on: tootmistsoon ehk sisetsoon – puhas ala

majandustsoon ehk välistsoon – must ehk nakkusohtlik ala

• Peab olema täiesti välistatud, et sisetsoonist liiguvad töötajad välistsooni ja tagasi ilma duši all käimata ning riideid ning jalanõusid vahetamata.

• Suuremates farmides saab tööd sättida nii, sisetööd teevad ühed inimesed ja välistööd teised inimesed

• Väiksemates farmides tuleb tööd jaotada ajaliselt – näiteks hommikupoole sisetööd, õhtupoole välistööd

Võimalikud nakatumisviisid farmis

TÖÖPROTSEDUURID – SIGADE LAADIMINE

• Kõige ohtlikum töö farmis (SAK suhtes) on sigade laadimine ja kõige „hallim“ ala on laadimisplatvorm

• „Puhas“ tsoon avatakse otse „musta“ tsooni, otse ukse ette sõidab veohaagis, mis on varem vedanud sigu teisest farmist, sõitnud läbi erinevatest piirkondadest, viibinud tapamajas jne – saastumise ja nakatumise oht on suur!

• RF süsteemis on kehtestatud väga täpsed reeglid sigade laadimisele samm-sammult, kuidas tuleb laadimisprotseduur läbi viia

Võimalikud nakatumisviisid farmis SIGADE LAADIMINE

• Farmi territooriumile võib sõita auto ainult siis, kui see on eelnevalt pestud ja desinfitseeritud (tavaliselt RLK-s peale eelmise koorma maha laadimist)

• Auto siseneb läbi desovanni, tagumine luuk desinfitseeritakse eraldi käsipritsiga

• Samal ajal desinfitseeritakse laadimisala ka seestpoolt

• Laadimine võib alata min 15 minuti pärast, et desoaine jõuaks mõjuda

• Kõikidel laadimisplatvormidel on kaks ust – sisemine ja välimine

• Välimine uks avatakse vahetult enne auto sisenemist, sisemine vahetult enne sigade haagisesse ajamist

• Sisetsooni töötajad ajavad sead platvormi ukseni, millel on füüsiline piir (nt pruss) ja millest sisetsooni töötajad üle astuda ei tohi

• Sead võtab vastu ja paigutab haagisesse välistsooni töötaja, kes sel päeval farmi ei lähe, teeb ära vajalikud tööd välistsoonis

• Peale laadimist ja auto lahkumist suletakse kõik uksed, laadimisala pestakse ja desinfitseeritakse nii seest kui väljast (kummagi tsooni töötaja poolt)

• Laadimisalal ei tohi olla lindusid (uksed on korralikult suletud), toimub näriliste tõrje (mürgikastid)

• Laadimisala on suletud nii seest kui väljast kuni järgmise laadimiseni.

Sigade laadimiseks valmistumine

Võimalikud nakatumisviisid farmis

OLULINE OHT – ALLAPANU!

SÜGAVALLAPANUL FARMID

• Allapanu on oluline nakkusallikas ja seda eriti sügavallapanul farmides – kasutatakse põhku, (märga) saepuru ja turvast

• Allapanuks kasutatav materjal on eriti nakkusohtlik, kuna haigetel või surnud metssigadel võib olla olnud otsene kokkupuude sellega

RF süsteemis rakendatud meetmed:

• 2015 kasutati vana põhku maksimaalselt, jooksva aasta põhk võeti kasutusele sõltuvalt farmist nov-dets – see ei ole piisav aeg, läks õnneks!

• Alates 2016 nõutud allapanu (põhk) varumine üks aasta ette, see tuleb ladustada tarastatud varjualuses kohas, saepuru peab olema kuumtöödeldud

• Kahes sügavallapanul farmis (kui kõige nakkusohtlikumas) lõpetati 2015 aastal tootmine, 2016 on kaks farmi ajutiselt suletud (lisaks SAK 3. tsoon)

PÕRSAKASVATUS

• Põrsakasvatuses on allapanu imikpõrsastele hädavajalik – kasutatakse vaid kindlast allikast pärinevat pakendatud ja termiliselt töödeldud saepuru

Võimalikud nakatumisviisid farmis

MÕÕDUKAS OHT – SÖÖT!

• Absoluutselt vale ja riskantne on kasutada sigade söödaks teravilja,

haljasmassi vms otse põllult

• Väga vähetõenäoliselt on nakatunud tehases toodetud granuleeritud (termiliselt kuumutatud) jõusööt

• Jõusööt võib olla nakatumisallikaks siis, kui see on termiliselt töötlemata, st tavaline farmis toodetud jõusööt, mida kasutatakse puistes (jahuna)

• Tavaliselt on teravili küll kuivatatud (kuumtöödeldud), kuid võib olla ristsaastunud ladustamisel ja transpordil peale kuivatusprotsessi

• Eeldame, et teravili võib olla saastunud SAK viirusega ja see võib elada sõnnikus ja veres kuni ca 100 päeva

Võimalikud nakatumisviisid farmis Farmis toodetud sööt

Rakvere Farmides kasutatakse farmis (puistes) toodetud jõusööta 2 farmis:

Farm 1 – kasutusel tavapärane kuivatatud teravili

tootmine lõpetatakse, kui lõpeb eelmise aasta (2015) teravili – umbes oktoobri lõpus

2016 aasta teravili ladustatakse kas viljakasvataja juures, farmi enda või renditud ladudes

selle aasta vili on varutud peamiselt august-sept, lastakse seista kuni nov lõpuni (keskm 3 kuud)

sel perioodil ostetakse granuleeritud jõusööt jõusöödatehasest

uuesti hakatakse farmis sööta tootma alates 1. detsember

Farm 2 – kasutusel kuivatamata teravili

tootmine lõpetatakse, kui lõpeb eelmise aasta (2015) teravili – umbes oktoobri lõpus

2016 aasta teravili ladustatakse farmis spetsiaalsetes hoidlates CO₂ keskkonnas

selle aasta vili on varutud peamiselt august-sept, lastakse seista kuni dets lõpuni (keskm 4 kuud)

sel perioodil ostetakse granuleeritud jõusööt jõusöödatehasest

uuesti hakatakse farmis sööta tootma alates 1. jaanuar

Võimalikud nakatumisviisid farmis

• Sööta peab farmis säilitama kinnistes punkrites ja transportima läbi kinniste liinide, punkrite ala peab olema eraldi tarastatud

• Söödavedaja (autojuhi) ja farmitöötaja liikumisteed ei tohi ristuda

• Peab olema välistatud metsloomade sattumine söödapunkrite alale

Sööda käitlemine farmis

Võimalikud nakatumisviisid farmis POTENTSIAALNE OHT – LINNUD, NÄRILISED JA PUTUKAD!

• On kindlaks tehtud, et linnud otseselt SAK viirust edasi ei kanna (näiteks seedetrakti kaudu), kuid võivad kanda noka vahel edasi nakatunud materjali (väiksed tükid korjustest vms)

• Kirjanduse järgi võivad närilised SAK viirust edasi kanda 2-3 päeva, putukad 2-3 tundi (Leedus 2014 Idavangi farmis 20 000 siga tapnud katkujuhtumi põhjustajateks arvatakse olevat parmud)

• Seepärast on väga oluline välistada lindude sissepääs farmidesse ja hoida näriliste ning putukate populatsioon kontrolli all

RF farmides rakendatud meetmed:

- lindude vastu – ventilatsiooniavad on kaetud metallvõrguga

- näriliste vastu – puhtus farmides, jõusööt kinnistes punkrites ja liinides, regulaarne näriliste tõrje

- putukate vastu – regulaarne kärbsetõrje, enamikes farmides kasutatakse nn „kiskjakärbseid“ – pärit Taanist (uuendatakse 3x/a), praktiliselt hävitavad tavakärbeste populatsiooni toitudes kärbeste munadest ja larvidest.

NB! Väga efektiivne kärbsetõrjevahend!

Meetmed lindude ja näriliste vastu

Meetmed kärbeste vastu

Kuidas 2015 nakatusid farmid?

• Viljandimaa 1 – pole teada, aga farmil puudus ümbritsev tara, metsaveo jms transport liiklus möödus otse farmi eest. Omanik jahimees…

• Viljandimaa 2 – pole teada, aga peeti metssea-ristandsigu väljas, pidamiskoht oli puudulikult tarastatud

• Valgamaa – samas laudas, kus asus siga, puhastasid marjulised marju, teerada läks farmi eest mööda

• Lääne Virumaa – mahesigala, ilmselt anti sigadele sööta otse põllult • Tartumaa – mahesigala, sigadele söödeti haljassööta otse põllult. • Ja nii edasi…

JÄRELDUS: katku on „majja toonud“ inimeste teadmatus või hoolimatus, puudulikud bioohutusmeetmed – seega ikka INIMESED!

Vooru farmi nakatumine 2015

• Haigestunud sead avastati sektsioonist, kust mõni päev tagasi läks 1. partii sigu kombinaati, st haigus pidi algama sellest sektsioonist

• Auto sõitis nõuetekohaselt territooriumile läbides desovanni, autojuht kandis ühekordseid susse

• Kuna viiruse kontsentratsioon oli Tarvastu vallas ja farmi ümbruses väga kõrge, see võis olla kus iganes farmi ümber, võis viirus sattuda haagise tagaluugile farmi lähiümbruses või lausa farmi territooriumil

• Autojuht lasi luugi alla, see puutus kokku estakaadi pinnaga, sealtkaudu toimus sigade laadimine, liikusid inimesed ja viirus võis sattuda lauta

• Teine võimalus on, et nakkust kandvad linnud kandsid nakatunud materjali (tükike korjusest vms) laadimisplatvormile ja sealtkaudu sattus viirus lauta

• Farmi, metsa ja põllu kohal lendasid suured vareste ja ronkade parved…

Kokkuvõtteks – nii või naa sattus viirus laadimisplatvormile, kuna see oli väljastpoolt avatud, sealt liikus edasi sigade laadimise ajal töötajate

jalanõudega lauta ning 4 päeva pärast tuvastati 3 haiget siga (kõik ühes sulus, loiud, isutud, süstimisel veri ei hüübinud…)

Vooru farm 2015

Vooru farm 2016

Vooru farmi nakatumise õppetunnid

• Tõdemine, et „halva õnne“ eest pole keegi kaitstud • „Külm dušš“ ehk arusaam, et „katk ei ole gripp“ • Inimeste suhtumine muutus oluliselt SAK-iga

seonduvasse • Täiustatud bioohutusmeetmed kõigis farmides • Väga detailsed protseduurireeglid sigade laadimisele

(sisse ja välja) kui kõige ohtlikumale tegevusele farmis • Kõikidele laadimisestakaadidele 2x uksed • Pidev selgitustöö ja infojagamine töötajatele ja

koostööpartneritele • Kui meedias enam iga päev SAK-st ei räägita, ei tähenda

see, et oht möödas on

Mis saab edasi? • Esimene „tõehetk“ saabub 2016 suvel – kas eelmisest aastast on midagi õpitud,

mis toimub metsas…!?

• Majanduslikult rõhub SAK tsoneerimine, kusagilt võetakse tsoonid maha, kusagile tekivad uued…

• Ilmselt väheneb seakasvatus Eestis (vs 2014) rohkem kui 50% (ja seda eelkõige tsoonidest tingitud sanktsioonide tõttu)

• Kodusigade tabandumisel ei tohiks võrdsustada 1 siga talus 1 farmiga • Tugevamad farmid ja „need, kellel on õnne“, jäävad ellu… • SAK jääb meile min 5 aastaks… • Karmidest bioohutusmeetmetest peab saama rutiin nii farmis kui metsas • Võtmesõnaks on ja jääb metssigade populatsiooni suurus – SAK looduslik

reservuaar, millest sõltub katku levik ja hääbumine • Paraku puudub sellest ühine arusaam, kuid kõik osapooled peaks mõistma ja

jõudma kompromissile, et metssigade populatsioon tuleb viia absoluutse miinimumini Eestis, Lätis ja Leedus (Poolas?)

• Idapiiridele tuleks ehitada loomakaitsetara – 95% lootust, et SAK taandub lähiaastatel

• Vastasel juhul jääme veel pikalt elama lõputus õuduses ja ootama õudset lõppu…

Meie põrsad – meie elu, meie töö, meie elutöö!

Tänan tähelepanu eest!