Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Ekspressi erinumber EE TEHNIKA (oktoober 2012)
Citation preview
18. oktoober 2012
U U D I S E D A U T O R E H V I V A H E T U S M O N I T O R I D
EE TEHNIKA
2
TELESKOOP.EU TOOB TEADUSE SINU JUURDET E L E S K O O P J A O B S E R V A T O O R I U M , I D E E S T L A H E N D U S E N I
Helista: 5 2 8 9 8 9 5Kirjuta: [email protected]
E-pood:www.teleskoop.eu
™
PikksilmSpectar 15-45x60
149€
LCD ekraanigamikroskoop40-1600xPealt- ja alt-valgustus,mikromeetriline alus.Sobilik koolile ja
uudishimulikule 209€
MikroskoopScience TRM-301 40x-1000xSobilik uurimis- ja teadustööks,üliõpilasele ja laborisse;rikkalik lisa-varustus tumevälja kondensoristkaamerani
790€
Meade ACF-6LightSwitch
ø152 mm, F=1524 mm, F/10kõige automaatsem monteering
GPS, 26 mm okulaar jne1949€
Coronado PSTpäikeseteleskoopø40 mm, F=400 mmKitsas lainepikkuse vahemik vesiniku alfajoone ümbruses (656,3 nm) võimaldab vaadelda päikese „pinna“ granulatsiooni, loiteid ja muid detaile.
795€
Bresser MessierNT-130 EXOS 1
ø130 mm, F=1000 mm, F/7,7Eesti populaarseim teleskoop
alustavale astronoomiahuvilisele479€
Bresser MessierAR-90 EXOS 1
ø90 mm, F=900 mm,EXOS 1 ekv. monteering
Hea hinna/stabiilsuse suhe375€
UUS!LX80 Eq/Az monteering
ja teleskoop ø115, 152, 203, 254 mmKolm monteeringut ühes mehhanismis
Hind alates 1549€
Bresser Jupiterø70 mmLapsele sobiv
199€
Mikroskoop Biolux NV
Suurendus 20x-1280xKohver ja vajalikud
tööriistad, PC okulaar, mikromeetriline alus, pealt- ja altvalgustus
Sobilik koolile!
99€Sky Shed Pod kergelt paigaldatavad vaatluspaviljonid, alates 3600 €
Automatiseeritud observatoorium
Kuu katab Jupiteri Tõusev Kuu pilvedega
Väike, kuid võimas nutitelefon Galaxy S III mini
Samsung avalikustas Galaxy S III mini – nutitelefonide lipulaeva Galaxy S III kompaktse versiooni. Elegantses neljatollise ekraaniga uues nutitelefonis on ühendatud suur jõudlus, lihtne kasutatavus ning Galaxy S III loodusest inspireeritud disain. Uus Galaxy jõuab Eesti poelettidele novembri lõpus orienteeriva hinnaga 400 eurot.
“Eesti tarbijad on Galaxy S III väga hästi vastu võtnud,” kommenteeris Samsung Electronics Baltics esindaja Erik Ellam. “Esimeste kuude jooksul müüdi mudelit kolm korda enam kui tema eelkäijat Galaxy S II. Galaxy S III on senini Balti riikides enim müüdud nutitelefonide esikolmikus, mis annab põhjust loota, et uus mini osutub samuti populaarseks valikuks. Eriti nende seas, kes eelistavad kompaktsemat nutitelefoni,” lisas Ellam.
Nutitelefonil Galaxy S III mini on maailma populaarseima nutitelefonide operatsioonisüsteemi Android uusim versioon 4.1 (Jelly Bean), millel on väga hea graafika ja sujuvad ekraaniüleminekud ning otsingufunktsiooni Google Search teenus Google Now.
Uuel seadmel on palju intelligentset tehnoloogiat, mis teeb telefoni kasutamise loomulikuks ja lihtsaks. Samsungi tipptasemel kõnetuvastustarkvaraga S Voice võimaldab lihtsate kohandatud häälkäskudega telefoni lukust avada, lemmiklugusid esitada, helitugevust suurendada või vähendada, kalendrisse märkmeid teha või kaamera käivitada ja pildistada.
Galaxy S III mini mõistab kasutaja viipeid, mis lihtsustab telefoni kasutamist veelgi: kaamera funktsioon Smart Stay jälgib teie silmi ja hoiab ekraani valgustatuna seni, kuni seda vaatate. Sõbra saadetud tekstisõnumit lugedes saab funktsiooniga Direct Call talle automaatselt helistada, tõstes lihtsalt telefoni kõrva juurde. Funktsioon Smart Alert teatab kasutajale vastamata kõnedest või sõnumitest kohe, kui telefon kätte võetakse.
Galaxy S III mini abil on ka sisu jagamine lihtne ja kiire: funktsiooniga S Beam saab 10 MB muusikafaili jagada ka ilma WiFi või võrgu signaalita vaid sekunditega, koputades telefoni vastu teist S Beamiga seadet (nende hulgas on Galaxy S III või Galaxy Note II). Funktsiooniga Buddy Photo Share saab fotosid jagada kõigi pildil olevate sõpradega lihtsalt ja hetkega otse kaamerast või fotogaleriist.
Multimeediumsisu ja täpsema teabe saamiseks külastage veebisaiti www.samsungmobilepress.com.
3
EE TEHNIKAKommertsväljaanne. Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, [email protected]: Timmo Lilium, [email protected], 669 8309
Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall
UUdised
NUTITElEfON
Canon teatas, et tuleb välja uue pildihaldusplatvormi beetaversiooniga, mis kannab praegu nimetust Project 1709. See uus pilvepõhine teenus, mis on loodud kogu kasutaja fotokogu sujuvalt kokku koguma, muudab piltide talletamise ja neile juurdepääsu lihtsaks, olenemata failide algsest salvestuskohast. Ainulaadsed indekseerimis ja sildistamisfunktsioonid võimaldavad igat pilve salvestatud pilti hõlpsalt leida või oma fotokogu tänu Facebooki ja muude teenustega ühilduvusele sõprade ja pereliikmetega ning sotsiaalvõrgustikes jagada.
Platvormi selge ja liigendatud disain pakub värsket ja nauditavat viisi piltide vaatamiseks, sisaldades ka kohandatava ajajoone ja sildi põhise filtreerimise võimalusi, mis lihtsustavad olulistel kuupäevadel või asukohtades ning kasutajapõhiselt sildistatud piltide leidmist, aga ka palju muud. Platvorm on rajatud viiele peamisele põhimõttele: talletamine, otsimine, täiustamine, nautimine ja juurdepääs.
Programmi Project 1709 beetaversioon on praeguseks kättesaadav inglis ja saksakeelsena. Beetaversioonis saab nautida piltide talletamise ja ligipääsuvõimalusi ning kasutada intuitiivseid sildistamis ja otsingufunktsioone. Ühilduvus Facebookiga on juba nüüd olemas ning beetaprogrammi arenduse käigus lisanduvad veel teised kolmandate poolte teenused. Canon kutsub kõiki beetaversiooni kasutajaid üles jagama oma mõtteid ja tagasisidet ning tegema ettepanekuid uute funktsioonide tarvis.
Programmi Project 1709 täisversiooni väljatulek on plaanitud 2013. aastasse, mil avaldatakse ka selle platvormi pärisnimetus ja lisafunktsioonid. Täisversioonil on täiustatud otsingu ja sildistamisfunktsioonid, aga ka ühildu
vus laia valiku kolmandate poolte teenustega, sealhulgas sisu üleslaadimise ja jagamise platvormid.
Beetaversiooni kasutamisest huvituvad kliendid saavad registreeruda aadressil www.Project1709.com.
Video Project 1709 kohta: http://youtu.be/MSldzZYrK8
Project 1709 – põhiomadused• Kõigi oma elu jooksul tehtud piltide talletamine ühes
kohas.• Iga pildi leidmine just siis, kui seda vajate.• Ligipääs kõigile oma fotodele – igal pool ja igal ajal.• Fotode nautimine ja neile parima rakendusviisi leid
mine.• Fotode maksimaalne täiustamine.
logitech tõi turule mängijasõbraliku mehaanilise klaviatuuri
Logitechi uus Gseeria tippklassi mehaaniline mänguklaviatuur Logitech G710+ on ülikiirete ja ülivaiksete mehaaniliste klahvide ning reguleeritava kahetsoonilise taustvalgustusega.
Logitech G710+ Mechanical Gaming Keyboard vastab just mängijate vajadustele. G710+ klaviatuuri mehaanilised klahvid tagavad ülikiire reaktsiooni, klahvide vajutuskoormus on 45 g ja vahe 4 mm. Klahvistik on optimeeritud käskude kiireks sisestamiseks. Klõbinavabadel klahvilülititel on iga katte all integreeritud rõngasamortisaator, mis tunduvalt vähendab segavat müra, kuid mitte reaktsioonikiirust. Töökindluse tagamiseks on klaviatuur läbinud keerulised katsed, kus iga klahvi elutsükliks on arvestatud vähemalt 50 miljonit vajutust.
Klaviatuuril on nelja reguleeritava tugevusastmega valge LEDtaustvalgustus, mille võib vajadusel välja lülitada. WASDklahvide ja nooleklahvide parema nähtavuse huvides saab nende valgustust seada ülejäänud klahvidest eraldi.
Uuendatud tarkvara Logitech Gaming võimaldab määrata Gklahvidele keerukaid makrosid ja Lua mänguskripte – nii jooksvalt kui ka eelprogrammeerimisega, ja kuni 18 individuaalset funktsiooni mängu kohta. Lisaks on kõigil 110 klahvil venimisvastane kaitse ja 26 klahvi mälu, et sisestada veatult ka kõige keerukamaid käske. Logitech G710+ mehaaniline mänguklaviatuur ühildub Microsoft Windows 8, Windows 7 ja Windows Vistaga.
The Logitech G710+ Mechanical Gaming Keyboard peaks Euroopas müüki tulema detsembri alguses soovitusliku jaehinnaga 149,99 eurot.
The Logitech G710+ Mechanical Gaming Keyboard.
Galaxy S III mini.
Canon on loomas uut pildihaldusplatvormi
fOTOD kORDA
MäNGURITElE OMA klAVIATUUR
4
26kordse optilise suumi, 22,3 mm ülilaia objektiivi ja kahekordse pildistabilisaatori (OIS + DIS) abil saab teha säravaid pilte lähedalt ja kaugelt.
26kordne optiline suum toob intiimsed üksikasjad lähemale. Samas peab aparaat olema stabiilne. Siin tuleb appi kahekordne pildistabilisaator (OIS + DIS) – pildistamise hetkel pilt stabiliseeritakse.
22,3 mm ülilaia nurgaga objektiiv haarab hetkega kogu horisondi. Kõrge tundlikkus. Vähe müra. Kaameral WB 100 on 16,2 efektiivse megapiksliga CCDandur. Tänu kompaktdigifotoaparaatide tavalisest suurematele sensoritele pakub 1/2,3tolline CCD tundlikkust, mis võimaldab teha äärmiselt elavaid, loomulikke ja professionaalseid fotosid ning seda sõltumata valgusoludest.
Kaameraga saab teha ka 720 p HDkvaliteediga videoid kiirusel 30 kaadrit sekundis – see on parem näitaja kui keskmisel kompaktsel digikaamera videol.
Orienteeriv hind 179 eurot.
UUdised
Viktoriin kobrasKobras on üldine informaatikaviktoriin, kus on küsimusi arvutite riist- ja tarkvarast, turvalisu-sest, arvutieetikast, arvutus- ja sidetehnika aja-loost, arvutitega seotud matemaatikast, loogi-kast ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgen-damisest üldisemalt.
Viktoriini esimene voor toimub 12.–16. no-vembril Miksikese veebikeskkonnas ja osaleda saab kõigis koolides üle Eesti. Esimese vooru parimad kutsutakse veebruaris Tartus peeta-vasse teise vooru, kus lisaks ülesannete lahen-damisele on plaanis mitmed IT-teemalised hu-vitegevused.
Võitjaid ootavad põnevad auhinnad (näiteks eelmisel aastal saatsime nad ITLi, Webmedia, Skype’i ja Logica toel Joensuusse teaduslaag-risse SciFest). Kopra veebilehel kobras.ut.ee on nii lisa infot osalemise kohta kui ka varasemaid ülesandeid harjutamiseks.
OlümpiaadInformaatikaolümpiaadil võisteldakse program-mide kirjutamises. Novembris peetaval lahtisel võistlusel on kodus lahendamiseks aega terve nädal, detsembris üle Eesti koolide arvutiklassi-des peetaval eelvoorul ja veebruaris Tartus pee-taval lõppvoorul aga vaid loetud tunnid.
Rahvusvahelisteks jõukatsumisteks moo-dustub meie koondis Eesti-siseste võistluste
parimatest. Kevadel minnakse haridusminis-teeriumi lähetusel Saksamaal toimuvale Balti olümpiaadile ja suvel ülemaailmsele jõuproo-vile Austraaliasse.
Olümpiaadi veebileht on teaduskool.ut.ee/eio. Sealt saab vaadata nii korralduslikku lisainfot kui ka eelmiste aastate ülesandeid.
MänguvõistlusKolmanda sarjana on Playtechi toel juba mi-tu aastat võisteldud mängude programmeeri-mises. Õigupoolest võib isegi öelda, et tegu on kahe paralleelse võistlusega. Parimad stratee-gid selgitatakse välja programmide omavahe-lisel turniiril ning kõige sõbralikuma kasutaja-liidese valivad võistlejad ja võistluse korralda-jad hääletamise teel koos finaalturniiriga veeb-ruaris Tartus.
Selle aasta mäng on esialgu veel saladus, millelt tõmmatakse loor olümpiaadi ja mängu-võistluse ühistel infopäevadel 3.–4. novembril Tartus ja samal ajal ka mänguvõistluse veebi-lehel gg.cs.ut.ee. Kuna ühe arvutimängu prog-rammeerimine on päris tõsine töö, võib sel võist-lusel oma lahendust kodus viimistleda tervelt kolm kuud. Lubatud on ka kuni kolmeliikmelis-te meeskondade koostöö.
AHTO Truu, [email protected]
informaatikaolümpiaadi žürii esimees
Jaagup Repän ülemaailmse informaatikaolümpiaadi pronksmedaliga.
informaatikavõistlused
A lanud õppeaastal on Tartu Ülikooli juures tegutseva Teaduskooli koordineerimisel kooli-õpilastele kavas kolm informaatikavõistluste sarja. Kõigi hooajad algavad novembris, nii et praegu on just õige hetk asja lähemalt uurida ja otsustada, millistel neist kaasa lüüa.
KOlM MEdAlITLõppenud olümpiaadihooajal tõid Eesti õpilased rahvusvahelistelt informaatikavõistlustelt koju kolm medalit.
Aprillis Lätis peetud Balti olümpiaadil osale-sid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Nor-ra, Rootsi ja Soome noored informaatikud. Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Jaagup Repän ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi 9. klassi õpilane Simmo Saan teenisid pronksmedali. Esikoha või-tis Krzysztof Pszeniczny traditsiooniliselt tuge-vast Poolast.
Ülemaailmsel võistlusel septembris Itaalias võt-sid üksteiselt mõõtu juba 81 riigi esindajad ning vahepeal kooli lõpetanud Jaagup Repän tõi pronksi sealtki. Esikoha pärast oli tihe rebimine juba kolm korda võitnud valgevenelase Gennadi Korotkevit-ši ja ameeriklase Johnny Ho vahel. Lõpuks jäi pea-le Johnny.
Kuigi informaatikaolümpiaadi ülesannete si-su on arvutiteaduslik, antakse neile sageli võist-luse toimumiskohaga seotud vorm. Nii olidki Itaa-lia võistluse kõik ülesannete tekstid seotud Leo-nardo da Vinciga. Näiteks tuli aidata Leonardo abilisel planeerida laemaalingut tegevale kunst-nikule värvide kättetoimetamist ning toetada Leo-nardot ennast linnaplaneerimisel ja rüütliturnii-ri korraldamisel.
Rahvusvahelistel olümpiaadidel on võistlemi-se kõrval tähtsal kohal ka sotsiaalne ja kultuuri-line pool. Nii käidi võistluste vahel lõbustuspar-gis ja Veneetsias. Ka majutuskohas korraldati mit-meid ühistegevusi: peeti isetegevuslikku kontser-ti, lahendati Cluedo stiilis mõrvamüsteeriume ja muidugi arutati omavahel nii ülesandeid kui ka tulemusi.
Samsung WB 100
Samsung WB 100.
fOTO
5
Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421
www.honda.ee
Honda Liisingu tingimused: sissemakse 10%, intress 0%,
periood 60 kuud, jääk 25%, lepingutasu 300 €. Krediidi kulukuse määr vara väärtuse 24 890 € puhul on 0,74%. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga.
Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS.
ACCORDPremium klass
CIVICCiviliseeritud valik
CR-VTõstetud tunne
Kombineeritud kütusekulu: 4,4–8,6 l / 100 km, CO2: 115–199 g/km.
kasko aastaks
tasuta
0%kokkuhoid kuni
5600€
Ennekuulmatu lugu! Honda Liisinguga intressi ei ole, ega tule!
Kiirusta Honda esindusse, vali auto ning kogu liisinguperiood on Sulle intressivaba, euriborivaba!
6
rehvivahetUsREHVIVAHETUS
FIRMA NIMI ASUKOHT LAHTIOLEKUAEG HIND JA TEENUSED KONTAKT
Moller Auto Mustamäe Mustamäe tee 6, Tallinn
E–R 7.30–19.30L 10.00–15.00P suletud
Rehvivahetus alates 27 eurost.
Volkswageni teenindus ja varu-osade müük, rehvide ladustamise teenus.
tel 622 2244 [email protected] www.mollerauto.ee
Moller Auto Ülemiste Peterburi tee 2d, Tallinn
E–R 8.30–18.30L 10.00–15.00P suletud
Rehvivahetus alates 27 eurost.
Volkswageni ja Škoda teenindus ja varuosade müük, rehvide ladus tamise teenus.
tel 680 [email protected]
ELKE Auto AS Mustamäe tee 22 / Forelli 2, Tallinn
E–R 8–18L 9–16
Rehvivahetus: sõiduauto 39 eurot, maastur 49 eurot.
Rehvide tasuta hoiustamine, kuni kohti jätkub.
Võimalik maksta uute rehvide eest 10 osamaksega, 0% intress, 0% lepingutasu.
tel 650 [email protected]
Silberauto Eesti AS Silberauto esin-duste aadressid leiab kodulehelt silberauto.ee/et/kontaktid/ esindused
Vaata lähima es-induse kohta infot kodu lehelt silberauto.ee/et/ kontaktid/esindused
Rehvivahetus alates 26 eurost.
silberauto.ee/rehvid
tel 626 6000silberauto.ee/et/ kontaktid/esindused
Aimtek Teenused OÜ /Masteri Rehvikeskus
Kadaka tee 62a, Tallinn
E–R 9–19L 10–15P suletud
Uute ja taastatud rehvide müük ning paigaldus.
E-pood: www.rehvimaailm.ee
tel 650 9691, 501 2461 (Aivo), 508 4308 (Mait)[email protected]
Drews Auto (Drews OÜ) Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn
E–R 9–18L 10–14P suletud
Rehvivahetus alates 23 eurost.
Uute rehvide ja velgede müük sõidu autodele, pakiautodele ja maasturi tele.
Alati soodsad hinnad!
tel 610 [email protected]
BK Auto OÜ /R66 Autokeskus
Paldiski mnt 127 / Looga 2, Tallinn
E–R 9–18L–P kokku leppel
Rehvivahetus alates 29 eurost.
Vt lisaks: www.R66.ee/teenindus/remont-hooldus/hinnakiri
tel 677 [email protected]
aUto
Kui siiani sai autosid klassifitsee-rida keskautoks, pere autoks ja linnamaasturiks, siis nüüdsel
elektri- ja hübriidiajastul tuleb mudeli klassifikatsioon pikalt lahti kirjutada, et inimesed üldse mõistaksid, mille-ga tegu. Seega, Mitsubishi Outlander PHEV (Plugin Hybrid Electric Vehicle) ei ole lihtsalt linnamaastur, vaid nelik-veoline pistikust laetav bensiinimoo-toriga elektriline hübriid-linnamaas-tur. Teisisõnu – auto akusid saab laa-dida elektrivõrgust.
Nelikveoline Mitsubishi suudab sõi-ta kuni 55 kilomeetrit üksnes elektri jõul. Sealt edasi saadakse energiat ben-siini põletades. Outlander PHEV ko-gusõidu ulatuseks elektri ja bensiini-ga kombineeritult on umbes 880 kilo-meetrit.
Uudismudelil on kokku lausa kolm
mootorit. Kapoti all peitub kaheliitrine bensiini- ja 60 kW elektrimootor ning tagateljelt leiab teise, 60 kW elektri-mootori, mis kindlustab autole nelik-
veo. Seega puudub masinal tavalisele nelikveolisele Outlanderile omane kar-daan. See-eest on põhja all massiivne 12 kWh mahutavusega akukomplekt.
Autol on kolm sõidurežiimi. Neist esimene on nullsaastega ehk kahe elektri mootoriga, üksnes akude jõul liikumine. Teine režiim rakendub tööle, kui on vaja sõita kiiremini kui 120 km/h või kui akud hakkavad tühjenema. Siis alustab paralleelselt tööd ka bensiini-mootor, andes energiat generaatorile, mis pumpab tühjenevatesse akudes-se voolu juurde. Selles tsüklis bensiini-mootor otseselt rattaid ei vea. Kolman-da sõidurežiimi puhul veab bensiini-mootor juba ka esirattaid, kuid toidab endiselt generaatorit.
Tehase väitel kiirendab PHEV sama erksalt kui kolmeliitrise bensiinimoo-toriga tavaline Outlander. Arvestuslik keskmine kütusekulu on aga kõigest 1,6 liitrit sajale kilomeetrile. Auto tühi-mass on sealjuures 1,8 tonni.
rAIvO MurdE
Esimene pistikust laetav hübriidmaastureeldatavalt jõuab järgmise aasta kevadel müügile maailma esimene pideva nelikveoga pistikust laetav hübriidmaastur Mitsubishi outlander Phev, millele on võimalik eestis eLMo projekti raames küsida ka kuni 9000eurost ostutoetust.
MITSUBISHI
CFMOTO ATVMudel: CF500-A
ATV PÕHIANDMED:töökindel 24 kW (L7e registreerimisel 15 kW),500 cm3 töömahuga bensiinimootor, 4 x 4, sõltumatu vedrustus, sügavamustrilised madalsurverehvid, CVT automaat, mahukad pakiraamid, 2 istekohta, registreeritav MNTs kahekohalise tänavalegaalse sõidukina jpm.
Hind 4990 €(sisaldab käibemaksu)
NB! Hinna sisse kuuluvad kergmetallveljed, tõmbevints, haakekonks, kaasreisija seljatoega pakiraamikohver ning L7e pakett koos registreerimisega MNTs. Paketi väärtus u 320 €.
Tehase GARANTII 2 aastat või 2500 km/ls.
Enim müüdud ATV-kaubamärk Eestis juba viimased 3 aastat!
Lisainfo sõidukite saadavuse ja järelmaksuvõimaluste kohta meie kodulehel www.cfmoto.ee.
8
1. lähtu rehve soetades tehase ettenähtud rehvimõõtudest
Ettenähtust erinev rehvimõõt võib kaa-sa tuua ebaõige spidomeetrinäidu. Hal-vemal juhul võib ettenähtust kõrgem või laiem rehv esiteljel täielikult välja-pööratud rataste korral hakata käima vastu rattakoobast. Sealjuures pole või-malik rattakoopaga kokku puutumine üles tõstetud auto puhul kuidagi mär-gatav. Kindlasti muutub rehvimõõdu muutudes auto juhitavus. Infot selle kohta, millise mõõduga rehve ja vel-gi kasutada tuleks, saab auto kasutus-juhendist või selle puudumisel margi-esindusest.
2. vali Eesti oludesse sobiv talverehv
Kesk-Euroopa lamellrehvid ei ole meie oludes mõistlik valik, sest nende rehvi-segu on tunduvalt kõvem kui põhja-maistel lamellidel – tulemuseks kehv pidamine külmades oludes. Alates tä-
navusügisest kohustuslik uus Euroopa Liidu märgistus rehvidel (aitab hinnata naastudeta rehve müra, märjal haar-duvuse ja kütusesäästlikkuse korral; naastrehve see aasta veel see suguselt ei märgistata) on võhiku jaoks petlik. Näiteks on haarduvus märjal teel Kesk-Euroopa rehvidel parem kui Skandi-naavia turule mõeldutel, meie talveolu-des peamist ehk rehvide käitumist li-bedal teel aga märgistuses ei kirjelda-ta. Niisiis tasub nõu küsida spetsialis-tidelt autoesindustes või suuremates spetsialiseerunud rehvitöökodades.
3. Otsusta õige rehvitüübi kasuks
Kas otsustada põhjamaistesse oludes-se mõeldud lamell- või naastrehvide kasuks, sõltub sellest, millistes oludes põhiliselt sõidetakse, milliste rehvide-ga ollakse harjunud sõitma ja mida en-da jaoks sõiduomaduste hulgas täht-saks peetakse. Lamellrehv on enamas-ti vaiksem, kuid on olusid, mille pu-
hul selle pidurdusmaa on naastreh-vi omast palju pikem. Laiemalt mõel-des räägib lamellrehvide kasuks see, et need lõhuvad teid oluliselt vähem kui naastrehvid. Naastude puhul tasub silmas pidada sedagi, et alla paneku jä-rel vajavad uued rehvid 300–500 km jagu “sissesõitmist” – selle aja jook-sul tasuks vältida järske kiirendusi ja pidurdusi.
4. vali sobiv kaubamärkKui sa täpselt ei tea, millist kaubamär-ki eelistada, küsi nõu spetsialistidelt autoesindustes või tuntumatest reh-vide vahetamisele spetsialiseerunud töökodadest. Lisaks kõige kallimate-le brändidele leidub alternatiive, kelle toodang on kvaliteetbrändidega sar-nane, kuid odavam. Erinevate mõõtu-de puhul võivad parima hinna ja kva-liteedi suhtega olla erinevate tootjate rehvid. Tutvuda tasub ka Skandinaavia rehvitestide tulemustega.
5. vaheta rehvid seal, kus oma töö eest vastutatakse
Autorehvide vahetamine tasub ette võtta usaldusväärses töökojas. Koo-nerdades säästetud üksikud eurod ei
kaalu mingil juhul üles uuesti teha tu-levat tasakaalustustööd, rikutud valu-velgi ega – mis kõige hullem – liiklus-ohtu kujutada võivaid probleeme ra-taste kinnitamisel.
6. Arvesta rehvi vanusegaKuigi vägagi sageli pakutakse müügiks kasutatud sõidukirehve, tähendab nen-de kasuks otsustamine küll suurt raha-list säästu, ent samas mõningaid riske. Näiteks lehekuulutuse kaudu rehve os-tes saab nende korrasolekus veendu-da vaid visuaalse vaatluse teel – alles rehvi alla pannes võib selguda, et see on kõver, deformeerunud vmt. Kind-lasti tasub jälgida ka rehvi vanust – üle viie aasta vanune rehv on kaota-nud suure osa oma elastsusest.
7. Mõtle ka hoiustamiseleNii paljud autoesindused kui ka suu-remad rehvitöökojad pakuvad kvali-teetset ja kindlat rehvide hoiustami-se teenust. Mõnel juhul on hoiustami-ne rehvi vahetuse hinna sees. Kliendile, kel puudub võimalus rehve hoiustada, võib see saada otsustavaks.
TAuNO HAIdlA, ANdErO KAHA
7 praktilist nõuannet sügiseseks rehvivahetuseksLähedal on aeg sügiseseks rehvivahetuseks. enne uute rehvide ja vahetuskoha valikut tasub kuulda võtta neid seitset nõuannet.
FO
TO
: M
AR
KO
AR
AK
AS
rehvid
9
tahveLarvUtid
140 aasta juubeli puhul on müügile jõudnud palju uusi, hästi varustatud ja parimate Husqvarna Viking põhiomadustega õmblusmasinaid, tikkimis- masinaid ja overlokke. Sinu unistused saavad teoks!
Tere tulemast Husqvarna Viking pereliikmeks!
Triikimissüsteem ZedìEriline Z-kujuline jalg võimaldab reguleerida lauda erine vatele kõrgustele ja kasutada seda ka vertikaalses asendis, näiteks pintsaku triikimiseks. Ülilihtne lahti võtta ja uuesti kokku panna. Kokkupandult võtab laud koos triikraua ja aurupaagiga ainult 13 cm laiuse ruumi.
Triikimislaual on kuumenev põhi, vaakumiga imamissüsteem ja sisseehitatud aurugeneraatori ja professionaalse triikrauaga puhumissüsteem. Aurugeneraator on laua küljest eemaldatav ja seda saab kasutada täiesti eraldi, näiteks koos auruharja või -püstoliga. Auruharja abil on võimalik aurutada või triikida vertikaalses asendis (näiteks pitsakuid või õrnu tekstiile). Aurupüstoliga saab aga puhastada ja desinfitseerida oma kodust majapidamist. Patenteeritud eriline kahekordne alumiiniumist laua ehitus tagab väga hea laua kuumenemise ja vaakumsüsteemi, tänu millele tagatakse profes sionaalne ja kiire triikimise tulemus. Kõik selle süsteemi juures kasutatud materjalid on väga kvaliteetsed. Valmistatud Itaalias.
140 aastat uuendusi!
Esinduskauplus / Stuudio Tallinnas, Pärnu mnt 76. Info: tel 641 8011 või www.ruffl er.ee
13 cm
• kvaliteetne• kompaktne• mugav• kaunis• asjalik• vastupidav
Suur valik uusi modernseidtikkimis- ja õmblusmasinaid!
Tule ja tutvu!
Tikkimine ja õmblemine on vahva!
10
Aastal 1997 raputas Mercedes- Benz paljude korralike ini-meste kena ja korrastatud
maailma põhjalikult sassi. Senini tea-dis ju igaüks, et Mercedes on suur, mugav, kallis, kvaliteetne ja taga-veoline.
No okei, mõnel juhul ka nelikveo-line, aga ikkagi. Ja siis äkitsi tolksti! –
selline veider pisikene punn, kõbi-sevast plastist salongiga, Mercede-se kohta harjumatult odav, esiveo-line, nimeks A-klass.
No ei olnud nagu päris Merce-des, no ei olnud. Takkatraavi selgus, et see lühike ja kõrge punn kartis metsloomi sedavõrd, et põtra nähes viskas end hirmust suisa külili. Ja-jah, see häda parandati küll kohe-kohe rohke elektroonikaga ära, aga ikkagi – märk oli küljes.
Ei aidanud enam ei ussi- ega püssi rohi – ikka küsitakse kas A-klass on seesama auto, mis põdratestis ümber läks. Oli jah. Smart läks kah, aga mis siis, piinlik lugu iga tahes. Mis teha – tegijal juhtub.
A180 – täiesti uus autoNiimoodi olid asjalood aastal 1997. Täna elame aastas 2012, möödunud on üsna täpselt 15 aastat ja kaks ter-vet mudelipõlvkonda. Pisike punn on ammuaega autoajaloo prügikastis ning minu ees seisab elektrisinine Mercedes-Benz A180 – kolmas põlv-kond, täiesti uus, nagu tootja armas-tab toonitada.
Nojah, eks seda ole öeldud varem-gi, ja ikka on juhtunud, et kõnnin üm-ber “täiesti uue” sõiduki ja püüan aru saada, kus kõik see uus küll olla võiks – silm seda igatahes ei seleta. Aga se-dapuhku on Mercedese turundajad küll puhast tõde pajatanud – kolmanda ge-neratsiooni tegemiseks on ilmselgelt
aUto
Mõni asi lihtsalt võtab rohkem aega kui teine. No ei saa kõik alati kohe hea, olgu siis põhjuseks raha või puuduv kogemus, lollus või lihtsalt tobe juhus. Maailma vanimat autotootjat ei saa esimeses kolmes ilmselt süüdistada, aga ometigi Mercedes-Benzi pisiauto täiskasvanuks saamine võttis tubli jupi aega. Käisime tulemust kaemas.
A-klass – kolmas tulemine
FOTOD: DAIMLER.COM
11
ette antud täitsa valge paberileht. No-jah, eks šnitti ole võetud siit ja sealt kogu Mercedese tootepere seest – mi-nu silmale on teatud nurga alt R-klas-silik, mingi teine joon C-klassilik, ku-sagilt paistab vahepealset, teise põlv-konna A-klassi. Korraliku teismelise-na on A ka hoolega kasvu visanud, nii et esmapilgul võiks teda hoopistükkis B-klassiks pidada.
Kasvu on lisandunud lausa seda-võrd, et auto enam kuidagimoodi super- minide sekka ära ei mahu. Et tähestikus A-st ettepoole enam tähti juurde teha ei õnnestu, võib arvata, et superminid ongi nüüdsest alates Mercedese pakutavast menüüst väl-ja arvatud. Õige kah, igaühele ikka oma. Minule uue A hoogne joon is-tub – ei ole enam seda muljet, et auto-ga peaks vaid kusagil Itaalia antiik-linna umbes tänavail kikerdama. Ei-noh, täitsa päris auto.
aUto
kangid-nupud käe järgiEnne kui sisseistumiskogemust kirjel-dama asun, tunnistan üles, et eraelus veeren enamasti ringi ligi dekaadi-vanuse E-klassi sõidukiga. Viis aastat ning ligi 250 000 koos veedetud kilo-meetrit on mind temaga päris hea-deks semudeks teinud, mistõttu on mu seljaajusse tõenäoliselt talletunud oma ettekujutus sellest, mismoodi üks mersu olema peab. Teate küll, süüte-lukk, suunatulekang, istmekangid ja igat sorti lülitid – nende kõikide asu-koht ja toimimise viis on alateadvuse tasandil salvestatud, ma ei pea ome-tigi mõtlema, kus need asuvad. Ta-gumik teab, missugune peab olema Mercedese iste, näpp leiab laest sa-longivalguse nupud pimesi. Sestap ei saa ma end A-klassi hindamisel mis-kitpidi valgeks leheks nimetada, ikka liigub ajukäärude vahel mingi võrd-lus, mis autode klassierinevusest tu-
lenevalt ei ole ega saagi olla aus ja õiglane.
Niisiis – kuidas on? Kui tagumik istmele potsatab, tean juba, et miskit on õigesti. See pole mingi vahtkummi täis puhutud riidekott, vaid korraliku raamiga Mercedese iste. Plusspunkt läheb kirja, ning selline suur. Pilk rin-gi, mõni vaikne koputus siia ja sinna – okei, sisustusmaterjalid ja kooste-töö saavad samuti plussi. Käed rooli-le – kõik tundub justkui õige. Kus on suuna tuled? Ups – need on nüüd küll kusagil, kus sõrmed neid ei ootaks . Mii-nus? Ei, sest eelmise E-klassi suuna-tulelülitid on ise “vales” kohas. Panen sellegi koha peale hoopis plussi – üks vana kiiks on lõpuks likvideeritud. Pe-daalid on õiges ti, aga.... kus on käigu-kang? Selle leian roolisambalt ning veid-ral kombel harjun uue asupaigaga ko-he. Ka laevalguse leiavad sõrmed ootus-pärasest paigast. Einoh, ergonoomi-kud on neil seal tasemel.
lisavarustust piisavaltRaadio või õigupoolest multifunktsio-naalne muusika- ja navigatsiooniapa-raat on enesele koha leidnud suurel ek-raanil, mis troonib keset armatuurlau-da. Maitse asi, las ta on. Selle ekraan pole küll puutetundlik, kuid Mercede-se raadio ja CD-mängija kasutamiseks pole seda ka sugugi tarvis. Nende ka-sutajaliides on üliloogiline – pluss!
Omaette teema on navigatsiooni-süsteem. Standardsüsteem on ilm selgelt mingi kolmanda osalise arendus, mille kasutusloogika meelelahutuskeskuse muude funktsioonidega ei ühildu. Sel-le peale suutsin küll paar korda viha-seks saada ning plussi panna ei taha – aga ehk tahab keegi teine.
Proovisõiduauto kliimaseade on küll ühetsooniline, kuid toimib häs-ti. Kui just peab millegi kallal nokki-ma, oleksin mina illumineerinud läve-paku kroomplaadi asemel süüteluku avause ümbruse, aga jah, eks raamatu-pidajate ja turundajate mõte käibki isevärki teid.
Kui see üks LED sealt süüteluku ümbert on ära ratsitud, siis igat masti elektrooniliste abividinatega pole küll koonerdatud – standardvarustuses on radaripõhine kokkupõrke vältimise süs-teem, mis enesest ikka aeg-ajalt mär-ku annab, tähelepanuassistent ja tõe-näoliselt veel paar süsteemi, mille ole-masolust ma teadlikuks saada mõne-saja kilomeetri jooksul ei jõudnudki... Adaptiivsed esituled on küll lisavarus-tuses, kuid need väärivad uhkesti kii-tust, töötades perfektselt.
Väga hea väikeautoHästi, katsume edasi liikuda kah. Mis-moodi siis uutmoodi pisi-Mercedes sõi-dab? Kõige lihtsam on öelda, et sõi-dab nagu... Mercedes. Proovisõiduau-to suured 17tollised rattad ning meel-divalt konkreetse häälestusega ved-rustus jätab mulje, nagu oleks A180 tunduvalt suurem auto kui ta tege-likult on. Baasmudeli (ja seda A180 on) 122 hj 1,6-liitrisest turbomooto-rist on asjata oodata liigset sportlik-kust ning šassii kõikidest võimetest sellega pilti ette ei saa, kuid päde-vaks võib masina kuulutada ometi-gi. Lõppeks on ju valikus terve peo-täis suuremaid mootoreid enam kui 200 hj välja ning kiirusekummarda-jatele teeb AMG loodetavasti ka oma püssversiooni.
See ei tähenda, et sel standardmoo-toril miskit viga oleks – kaugel sellest, see on täiesti adekvaatne. Mootori pea-tustel seiskav ja taaskäivitav süsteem on standardis – okei, kena teada, ehk-ki mina keskkonnaküünikuna leiaksin meelsasti viisi see permanentselt väl-ja lülitada. Sisimas kahtlustan, et sel-le süsteemi mõte ei ole mitte selles, et üleilmne veeuputus kuidagimoodi edasi lükata, vaid selles, et CO
2-testi-
des uhkemaid tulemusi näidata ning kontserni keskmist saastenumbrit alla suruda. Ma ei saa kuidagimoodi aru, miks peaks mootori kolmeks sekun-diks seisma jätma, aga ehk olen liht-salt rumal.
Juhitavus on ootuspärane – täpne, konkreetne. Omaette elamus on jälgi-da tahhomeetrit kahe siduriga auto-maatkasti töö käigus – see liigub välk-kiirelt, justkui lülitist lülitatuna. Mitu-sada kilomeetrit pika nädalavahetuse jooksul sisaldasid eneses nii kruusa kui ka asfalti, nii kuiva kui ka lausvihma ning masin pidas end igati sündsalt ülal kõikidel pinnastel.
Autot ära viies jäin mõtlema – kas tahaksin sellist ka enesele? Aus vastus – ei, see ei ole minu auto. Samas, kui keegi mulle seesuguse ameti auto välja kirjutaks, siis ilmselt ma väga ei protes-tiks ja sõidaks rõõmuga. Küll aga tean paljusid, kes enesele või enese peresse uut kompaktautot valides võiksid küll A-klassi poole piiluda. A-klassi kolmas tulemine on tähelepanuväärne sünd-mus ning kummuli läinud piinliku pun-njublaka võime nüüd lõplikult unusta-da. Tore on, maailm jälle kriipsujagu meeldivam paik. Mida enamat võiks ühe uue auto kiituseks öelda?
MArgus värTON
MoNitorid
Millest lähtuda monitori valikul?Siin on kaks peamist punkti: esiteks, mis on arvuti kasutamise peamine, tähtsaim eesmärk, ning teiseks, palju on võimalik monitori alla raha mahu-tada? Nüüdisajal peaks juba enami-kul tarbijatest olema selge vana sõna, et ma pole nii rikas, et osta odavaid asju. Seega “tahan kõige odavamat nii ja naa suurt, kui vaid saab” enam ei tööta. Kui ostate oma järelkasvu-le normaalse masina, ent valite juur-de “teise käe” suure, kuid vana mo-nitori, siis uued kiired mängud liht-salt ei liigu, filmid määrduvad udu-mereks jne. Mingi hulk raha raisatud, aga töövahendit ei saanud.
Kasutajate kohapealt on monito-ridel kolm sihtrühma. Esiteks nõud-likuim: fototöötlus, kujundus, video-töötlus, kus on kõige tähtsam õige-te värvide edastus arvutist monitori. Teiseks mängijad: arvutimängud, eriti moodsad 3D-shooter’id ja MMO-d, kus on oluline monitori reaktsiooniaeg. Kas kolli veri on nüüd purpursem või oranžikam punane, pole eriti tähtis, peaasi et kiirelt pritsiks. Kolmandaks kõik ülejäänud, kes piirduvad veebist uudiste lugemise, kontoriprogrammi-
reaktsiooniajad kukkusid juba 12 ms või kiirema peale.
Üldiselt võib öelda, et kui kiirus on alla 8 ms (ehk selline ekraan on teo-reetiliselt suuteline tagama 125 FPS ehk kaadrit sekundis), rahuldab see enamikku kasutajaid. Aga kavalad tu-rundusmehed müüvad ju numbreid – kirjeldustes kohtame reaktsiooni-aegu 1–2 ms, mis on aga saavuta-tav “kiirendustehnoloogiaga”, ja te-gelik Õige Värvi saabumine nõuab ala-ti enam, ent kes sellest hoolib. See-ga ärge ehmatage, kui kvaliteetmo-nitor ütleb reaktsiooniajaks 5 ms – seda on enam kui küll ning “juust-monitori” 2 ms pole kehva paneeli valimiseks piisav.
Valgusallika valikNagu alguses räägitud, on LCD- monitoril taga valgusallikas, mille
12
de ja muu sellisega, mis ei nõua ei täp-seid värve ega suurt kiirust.
Vedelkristallide maagiaSiin ei proovigi ma teile selgeks te-ha, kuidas ja miks nad töötavad just nii, nagu nad seda teevad – selleks ei piisaks ka 20 leheküljest. Mainin vaid olulise ja selle, mis milleks hea on. Lame ekraaniga monitoride pea-mine liik on tänapäeval LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristall- tehnoloogiaga ekraani paneelid. Vedel-kristallid kui kummaline keemiliste ühendite grupp, mis ühendab endas nii vedeliku kui ka kristalse aine oma-dusi, avastati juba üle-eelmisel sajan-dil, ent praktilist rakendust leiti nei-le alles eelmise sajandi teises pooles. Tehnoloogia areng laiaks tarbeks sai küpseks aga selle sajandi alul ja nüüd on hinnad toonasega võrreldes mitu-kümmend korda kukkunud ning ki-neskoopmonitorid ja -telerid turult pea täielikult kadunud.
LCD töö põhineb vedelkristallide omadusel elektrivälja toimel ennast kokku-lahti kerida ja koos sellega val-guse polarisatsiooni muuta. Taustaval-gusti ette asetatakse polarisatsiooni
ja piksliteks jagatud värvifilter, teine polarisaator esimesega võrreldes 90 kraadi, mis ei lase enam valgust lä-bi. Ja nende kahe polarisaatori vahe-le jääb vedelkristallide kiht. Kui nüüd elektroodidele pinge an-da, hakkavad vedelkristal-lid end n-ö lahti keerama ja valgus paistab järjest enam läbi, kuni saavutab maksimaalse ereduse.
Teod ja gepardidKui kineskoopmonitoridel toimub lu-minofoortäpi “süttimine ja kustumi-ne” elektronkiire toimel faktiliselt mo-mentselt, siis ülalmainitud molekuli-de keerutamine võtab aega – ja elekt-ronkiire mikrosekunditega võrreldes tuhandeid kordi rohkem. Kes veel eel-mise sajandi elektronkelli ja tasku-arvuteid mäletab, siis nende vedelk-ristallidel oli see reakstiooniajaks ni-metatud kiirusparameeter suurusjär-gus 50–100 ms. Rahuldas küll staa-tiliste andmete esitamist või iga se-kundi tagant uue kellaaja kuvamist, ent mittemingisugusest dünaami-lisest kuvast ei saanud juttugi olla. Normaalseks ka mängude ja filmide jaoks hakkas LCD muutuma siis, kui
Ostame monitori, kuid millise?
Kui jätta “suur kast” kõrvale, on lauaarvutikomplekti teine peamine komponent monitor. Samas on nende tootjaid palju, veel enam mudeleid äärmiselt laias hinnaskaalas ja keeruliste tehniliste parameetrite rägastikku uppunud infoga. Mida valida?
13
MoNitorid
teele pannakse kolme värvi (RGB – red, green, blue ehk punane, roheline ja sinine) valgusfiltrid, mis on jagatud piksliteks. Varasemast kasutati (ning kasutatakse palju praegugi) päeva-valguslambitorude sarnaseid külm-katoodfluorestsentslampe (CCFL), mis paiknesid ekraani kahes või suurema-tel kõigis neljas küljes. CCFL tarvitas aga ikkagi palju voolu ning lamp põ-les kogu aja (v.a unerežiimis) ja kumas läbi ka musta ekraani korral.
Tänapäeval on juba enamikul mo-nitoridel liiginimeks LED – tegu on ik-kagi LCDga, millel on vaid taustaval-gustiks valgusdioodid. Algselt ekraa-ni külgedel, aga nüüd ka triipude või pesadena üle ekraani. See tagab üht-lasema valgustuse ja võimaldab tsoo-niti LEDe täielikult välja lülitada, mis annab palju parema musta (koos sel-lega ka erakordselt head kontrastsus-
näitajad) ning tunduvalt laiema vär-vigamuti (värvusruumi). Seega eelis-tage alati LEDi, kuigi see võib maks-ta veidi enam – pilt on nii palju ilu-
sam ja rikkalikum, et isegi tava-kasutaja suudab seda nautida.
PaneelitehnoloogiatestLCD-paneeli enese tehnoloogiatest on senini levinuim juba üsna vana, kuigi palju täiustusi üle elanud TN+Film (ehk lühemalt TN). See on tänu lihtsu-sele kiireim paneel ning hinnalt oda-vaim toota. Suureks miinuseks on ke-sine värviedastus, kitsas värviruum ja nigelad vaatenurgad nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kuna tegu on kõige niruma tehnoloogiaga, siis mo-nitori spetsifikatsioonides tootja pa-neelitehnoloogiat ei maini, aga võite kindlalt arvestada, et tegu on TNiga. Iga muu, parem ja kallim leiaks kohe ja suurelt äramainimist.
Vaatenurkade ja värviedastuse pa-rendamiseks on loodud mitmeid pa-neelitehnoloogiaid, millest igal omad plussid ja miinused. Kuna tegu taas peamiselt patendiprobleemidega, on suured tootjad aretanud omi lahen-
dusi. Üheks parimaks loetakse IPSi (In-Plane Switching), mille paneelide-ga suurimaks tootjaks on LG.Display (tema paneele kasutavad oma tipp-ekraanide juures tuntuimatest Dell ja Apple), Hitachi ja NEC.
Teine Korea gigant Samsung ei tahtnud olla paluja rollis ning arendas välja oma tehnoloogia PVA (Patterned Vertical Alignment), mis hiilgas parima mustaga ja kvaliteetpaneelidest parima reaktsiooniajaga. Uus paneelitehno-loogia on samuti alles eelmisel aas-tal Samsungi poolt turule toodud PLS (Plane Line Switching). Kolmas ja hin-nanguti nõrgim tehnoloogia on pea-
miselt Taiwani paneelitootja AU Opt-ronicsi kasutatav MVA (Multi-domain vertical alignment).
Kui teil on vaja tegeleda värvitööt-lusega kas tööl või hobi korras, vali-ge mõni kvaliteetpaneeliga monitor – lisainvesteering tasub end kuhja-ga ära. Kuna monitoritootjaid on sa-du, paneelitoojaid aga alla kahe käe sõrmede kokku lugeda, on selge, et paljud kasutavad sageli eri paneeli-tootjate ekraane. Näiteks võime Delli tippmonitorid leida LG toodetud IPS-paneeliga, keskmikud kasutavad Sam-sungi PVAsid ja odavas otsas tegut-seb palju nimesid.
Ent monitoritootjad pole varmad oma allhankijaid avalikustama. Selli-se info saamiseks on maailmas parim keskkond www.tftcentral.co.uk, kus on lisaks väga asjalikud ja põhjalikud artiklid monitoride tehnoloogiatest ning pidevad testid uudismudelitest.
Seega – enne monitoriostu teh-ke veidi kodutööd ja kulutage pigem pisut rohkem kui pisut vähem. Hea monitor on pool võitu ning elamus multi meediumis ja mängudes.
vEIKO TAMM
FOTOD: TOOTJAD
14
tahveLarvUtid
väliselt on need kaks tahvlit vä-ga erinevad. Pro 9,7” on kaks korda suurem ja märksa pa-
rema koostekvaliteediga kui tema väi-kevend Ultra 7”. Pro’l on kummist äär-tega metallist korpus, mis teeb sead-me käeshoidmise mugavaks. Ka nupud on masinal metallist ja väga hea kva-liteediga. Esiküljelt näeb tahvel välja nagu iPad, ent ilma alumise nuputa.
Väiksem Ultra 7” on plastkorpuse-ga, kuid ka see on soliidne ja nupud mugavad. Mõlemad tahvlid on üsna õhukesed, vaid veidi paksemad kui 11 mm, ning neil on üpriski head akud, mis peavad päevase kasutamise ke-nasti vastu.
Pro 9,7” protsessor on küll suh-teliselt nõrk, ühetuumaline ja 1 GHz taktsagedusega, kuid töö on siiski kii-
re ja sujuv. Seade sobib suurepäraselt mängude mängimiseks, veebilehitse-miseks ja kõigeks muuks, milleks tah-velarvutit kasutada võiks. Kõige roh-kem tundsin puudust 3G-ühenduvu-sest, mis oleks teinud Pro’ga veebile-hitsemise veelgi mugavamaks.
Pro parimaks küljeks on ekraan: 9,7tolline paneel on terav, erksate vär-vide ja laia vaatenurgaga. Vaid tema 1024 x 768 piksline lahutusvõime po-le kiita. Plusspunkte annab tahvliga kaasakäiv nahast kandekott, mis on nagu masingi hea kvaliteedi ja kena väljanägemisega.
Ultra 7” on kergem, väiksem, nõr-gem ja odavam kui tema suurem vend. Protsessor on mõlemal seadmel küll sama, kuid Ultral on poole vähem ope-ratiivmälu, mis annab tunda. Liigutu-
sed ei ole sujuvad ja rakenduste ava-mine on aeglane. Isegi ekraanikuva orientatsiooni pööramine võtab koha-ti liiga kaua aega ning seetõttu muu-tub tahvli kasutamine frustreerivaks.
Soovida jätab ka ekraani kvaliteet. Pilt on teraline, udune, halva kontras-ti ja tuhmide värvidega. Nagu suurel vennal, on ka Ultral lahutusvõime väi-ke. Kuigi seadmel on palju negatiiv-seid külgi, täidab see ühte nišši suure-päraselt. Väike peopessa mahtuv tah-
vel sobib ideaalselt e-raamatute luge-miseks ja kuna tänu Androidi operat-sioonisüsteemile on sel olemas ka multi-meediumseadme võimalused, mis ena-mikul e-lugeritel puuduvad, on Ultra 99 euro eest väga hea valik.
Asi, mida kumbki tahvel ei võimal-da, on pildistamine. Kuigi mõlemal on olemas 0,3megapiksline kaamera, ei kõlba see millekski muuks kui video-kõnede tegemiseks.
TIMOTHy TAMM
PrEsTIgIO MulTIPAd PMP5097C PrO 9,7”• P r o t s e s s o r : 1 G H z A R M C o r t e x A 8
• M ä l u : 1 G B R A M , 8 G B s i s e m ä l u
• E k r a a n : 9 . 7 ” I P S ( 1 0 2 4 x 76 8 p i k s l i t )
• Ü h e n d u s e d : • 3 , 5 m m a u d i o v ä l j u n d , m i c r o - S D - m ä l u k a a r d i p e s a , m i c r o - U S B , m i n i - H D M I , W i F i
• K a a m e r a : e e s 0 , 3 m e g a p i k s l i t
• M u u : s i s s e e h i t a t u d m i k r o f o n , s i s s e e h i t a t u d k õ l a r
• O p e r a t s i o o n i s ü s t e e m : A n d r o i d 4 . 0
• K a a l : 5 1 0 g
• M ü ü j a : P h o t o p o i n t
• H i n d : 2 4 9 €
Prestigio uued tahvlidPrestigio, tuntud kui odavate tahvelarvutite tootja, on teinud seda jälle. turule on tulnud kaks uut tahvelarvutit: Prestigio MultiPad PMP3370B Ultra 7” ja Prestigio MultiPad PMP5097C Pro 9,7”.
PrEsTIgIO MulTIPAd PMP3370B ulTrA 7”• P r o t s e s s o r : 1 G H z A R M C o r t e x A 8
• M ä l u : 5 1 2 M B R A M , 4 G B s i s e m ä l u
• E k r a a n : 7. 0 ” T F T L C D ( 8 0 0 x 4 8 0 p i k s l i t )
• Ü h e n d u s e d :• 3 , 5 m m a u d i o v ä l j u n d , m i c r o - S D - m ä l u k a a r d i p e s a , m i c r o - U S B , W i F i
• K a a m e r a : e e s 0 , 3 m e g a p i k s l i t
• M u u : s i s s e e h i t a t u d m i k r o f o n , s i s s e e h i t a t u d k õ l a r
• O p e r a t s i o o n i s ü s t e e m : A n d r o i d 4 . 0
• K a a l : 3 2 6 g
• M ü ü j a : P h o t o p o i n t
• H i n d : 9 9 €
kokkuvõtteksMõlemad Prestigio seadmed on hea ost, kui tead, milleks neid tahad. Kui soovid tahvelarvutit, millega saab mängida, meile saata ja veebis käia, siis Pro 9,7” teeb seda suurepäraselt. Kui soovid aga odavat e-lugerit, millel on olemas ka multimeediumvõimalused, on parim valik Ultra 7”.
15
M
Konsolideerige IT infrastruktuur ja kokkuhoid on tagatud. Kompaktne, modulaarne ja kergesti laiendatav virtualiseerimisplatvorm.
