EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

november 2020

“See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur! Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.” Nu 3:22-25Need salmid on mind saatnud juba päris koguduse rajamise algusaastatest peale ja tulevad aeg-ajalt meelde, kui mõtisklen olnu ja oleva üle. 23. novembril möödub kümme aastat koguduse ametlikust asutamisest, kuigi minu jaoks algas teekond juba kaks aastat varem – siis, kui me 2008. aasta septembris esimest korda väikeses ringis unistusi ja visioone tulevikukirikust kirja panime. Seepärast räägin edaspidi mitte kümnest, vaid kaheteistkümnest aastast. Arv kaksteist on Piiblis väga tähendusrikas: 12 jüngrit, 12 korvitäit palakesi, Jaakobi 12 poega, 12 Iisraeli suguharu, uue Jeruusalemma 12 väravat jne.Täna, 12 aastati hiljem, seisan selles unistuste tuleviku kirikus, vaatan altari juurest akende taga kuldkollaseks muutunud puid ja mõtlen tänuga neile, kes on uskunud, lootnud ja tänase päevani ustavaks jäänud.Need kaksteist aastat on õpetanud, et unistada tuleb suurelt. Pole oluline, mida teised inimesed arvavad ja võimalikuks peavad. Kui Jumal on midagi südamesse pannud, tuleb sellest kinni hoida ning oodata kannatlikult. Jumalale ju meeldib võimatuid unistusi täide viia ning meie kirikuhoones seismine on minu jaoks selle tõendus!Need kaksteist aastat koguduse rajamist on olnud tõeline usalduse palverännak. Sel rännakul on ette tulnud igasugust teed ja teekaaslasi. Rännak on kulgend läbi metsa ja soode, üle aasade ja vete – õnneks ikka kogu aeg tasapisi ülesmäge. Mõnikord on teekaaslasi jagunud rohkelt, teinekord tuleb ainult mõnega edasi minna – aga huvitav on see, et alati on leidunud neid, kes soovivad seda palverännakut koos käia.Pikal palverännakul käinud teavad ilmselt, et jalad võivad valusaks jääda ja vahel pole enam jaksu edasi liikuda.

Nii on ka sel palverännakul olnud siin Mustamäel, et mõnikord lähed jooksuga ülesmäge ja tunned, kuis sind justkui inglitiibadel kantakse, ning vaatad imestusega, et teised jooksevad sinuga kaasa. Siis tuleb aga aegu, kus näed, et paljud valivad teise tee, kuigi peaks üheskoos edasi minema – neil hetkedel tekib tunne, et ehk pole minulgi enam mõtet edasi tormata, see teine tee tundub palju lihtsam astuda. Ometi jääb miski, mis sunnib edasi liikuma, ja Jumal annab oma kohalolust märku, sosistades: “Ära karda, ma olen sinuga ja mu tõotused on valguseks su teerajal.”Mõtlen Jeesusele, kes kord viibis tuhandete inimeste keskel, kord jälle pidi tundma end mahajäetuna. Ta koges, et paljud ei mõista teda ja isegi lähimad jüngrid ei julge jääda ustavaks, kui raskeks läheb. Samuti mõtlen Jeesuse tõotustele “Ja vaata, ma olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Mt 28:20), “Ja ma palun isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et ta oleks teiega igavesti” (Jh 14:16), “Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel” (Mt 18:18).Meil kõigil on siin maailmas erinevad teerajad tallata ja loodetavasti kohtume kunagi Kristuse juures.Tunnen südamest tänu, et olen suutnud jääda ustavaks oma kutsumusele ja kogudusele. Olen tänulik, et mu kõrval on olnud ja on jätkuvalt ustavaid inimesi. Kõige suurem tänu ja kiitus ja au olgu aga Jumalale Kõrges, sest tegelikult räägib ju Mustamäe koguduse lugu Tema ustavusest.

Kümme aastat kogudustTiina Klement

nr 11 (25)

Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti.Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe. Tn 6: 27b

Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Rm 5:11

Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Palju õnne, EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus!Koostanud Ülle Reimann

Novembris on tulemas väga oluline sündmus. 23. novembril saab meie kogudus 10-aastaseks. Me ei saa küll seda sündmust suurelt tähistada, kuid võime korraks seisatada ja küsida, kuidas meil läinud on, mis on olnud oluline ja on praegugi inimeste jaoks, kes juba aastaid koguduses olnud ja jäänud koguduseelust osa võtma. Nendesamade inimeste pilgu läbi püüame vaadata ka tulevikku. Oleme kõik elavad ehituskivid, kellest Mustamäe kogudust üles ehitatakse.

MIS ON OlNud OlulINe JA ON SedA JÄTKuvAlT?Estri arvates on olnud ja on jätkuvalt koguduses kõige olulisem kodutunne – teadmine, et oleme üks pere ja kogudus on meie kodu. See on kodu täis armastust, sallivust, turvalisust ja rõõmu, kodu, kus on hea olla ja kuhu tahaks alati tulla. Auli peab enda jaoks väga tähtsaks püüdlust jõudumööda "kaasa teenida" – tulla ja olla, osa võtta jumalateenistustest. Koguduse elus on Auli jaoks kõige olulisem, et me usume oma tegevusse ja hoiame kokku. Andrus võtab enda jaoks olulisima kokku kahe-kolme sõnaga – headus/hoolivus ning tarkus. Kristiinele on oluline, et toetame üksteist, et oleme üks pere. Samuti on olulised kõik jumalateenistused ja koosviibimised. Kristiinele meeldib, et on saanud käia piiblitunnis ja saab praegu koos lapsega käia laulmas teisipäeva hommikul. Kersti: “Oluline on inimeste tervitamine uksel. Kui on tugev kogudus ja armastav õhkkond, tunnevad esimest korda sisse astujad selle ära ja jäävad kogudusse. Oluline on usalduslik sõprusside, mis seisneb üksteisega ühenduse pidamises ja rääkimises, rääkimises ja veelkord rääkimises. Oluline on olnud üksteise eest palvetamine, kodudes ning haiglas käimine ja väike materiaalne abi neile, kes hädas.“Aliide: „Ma pean kõige tähtsamaks, et meie ühise pere tunne ei katkeks, et inimesed hooliksid üksteisest ja rõõmustaksid iga pisema asja üle.“ Jaana Maria: “Koguduse elus on minu jaoks oluline esmalt Jeesuse-kesksus. Just see, et oleme asetanud Jeesuse ja Tema sõnumi esmatähtsaks ning kõik muu lähtub sellest. veel on oluline üksteisest hoolimine,

lugupidamine, mõistmine. vahel on ühise keele leidmine olnud raske ja aeganõudev, aga tulemuseni on aidanud jõuda tõdemine, et kõigel, mis me teeme, on suurem eesmärk, kui alguses võis tunduda. Igapäevases kirikutöös meeldib mulle pisikese koguduse kohta võimaluste paljusus. Saab käia nii intellektuaalselt harivates dr Jaan lahe loengutes ja seminaridel, piiblitundides, osaleda jumalateenistuslikus elus, käia pereüritustel, laulmas või talgutel. lastelegi on mitmeid võimalusi üheskoos olla ja Jeesust tundma õppida. Ka seesama ajaleht on väike, aga oluline osa koguduse misjonitöö panusest. väheste ressurssidega on saavutatud tegelikult väga palju. Mina töötan igapäevaselt Magda Misjonipoes, mis on ka omamoodi koguduse töö üks pikendus. Ka see on Jumalariigi töö ning tunnen aukartust ja alandlikkust, sest sõltume ainuüksi Jumala ja annetajate armust. Aga meid on selles töös õnnistatud ja proovime olla ka ise õnnistuseks teistele.”

eRedAMAd SüNdMuSedAliide: „Minu koguduseelu algas leerikooliga. Mina olen pärit läänemaalt, seal olid ainult baptistide kogudused palvemajadega. Käisin lapsena vanaemaga palvemajas. leerikool oli väga huvitav minu jaoks ja tänu headele lektoritele muutus piibel minu jaoks mõistetavaks. Ma loen seda kõige olulisemaks minu kirikuelus.”Ester meenutab naeratusega jõululaupäeva aastal 2010, kui kogudus sai ühe kuu ja ühe päeva vanuseks. Otsustati jumalateenistust mitte pidada, küll aga kutsus Tiina kõiki, kel muid plaane polnud,

õhtuks kogudusse, et olla ühises toidulauaosaduses. eriti oluline oli ühine jõululaud neile, kes muidu oleksid jõuluõhtu üksi veetnud. ester otsustas minna kirikusse, mõeldes, et käib korra ära ja ei hakanud oma peret teavitama. Mingil hetkel estri tütar avastas, et ema pole kodus ja ei vasta ka telefonile, tekkis paanika. viimases hädas helistas ta Tiinale ja küsis, kas too on ema näinud. lugu lahenes. ester aga tundis end õhtu jooksul koguduse osaduses imeliselt hästi ning oli õnnelik. Siiani oleme igal jõuluõhtul istunud kirikus ühiselt jõululauas pärast jõuluteenistust kõigi nendega, kes muidu jõuluõhtul üksi oleks. Nii on tollest õhtust alguse saanud üks ilus traditsioon.

2

Foto: Ülle Reimann

Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud. 1Pt 3:83

Renate meenutab oma tulekut kogudusse. ükskord kutsus sõbranna teda kogudusse kaasa. Tal polnud aimugi, et Mustamäel on olemas luterlik kogudus. Suures kirikus unistas Renate sellest, et saaks kunagi lugeda altarist piiblit ja hoolitseda altari ja lillede eest. Ta ei julgenud kunagi küsida ja kahtles, kas temale midagi säärast üldse usaldatakse. Renate meenutab toda esimest korda, kui ta astus sisse keldrisse, kus kogudus tegutses pea 9 aastat. Nähes Tiinat köögis askeldamas, imestas ta, et nii õbluke naisterahvas õpetaja on. Peale silmsidet õpetaja Tiinaga juhtus midagi ja Renate tundis ühtäkki, et on jõudnud oma vaimulikku koju. veel rohkem hämmastas Renatet, et veidi hiljem küsis Tiina, kas ta tahab altari eest hoolitseda, mida Renate kohusetruult siiani teeb. Renate meenutab veel, kui õnnelik ta oli, kui sai lugeda oma lemmikkirjakohta 1Kr 13. peatükist. Mustamäe koguduses on täitunud mitu Renate suurt unistust.Auli meenutab kõige enam seda lugu, kuidas ta Mustamäe kogudusse sattus: “Mustamäel sündis mu teine laps. Kolisime ehitajate teele mõni nädal enne poja saamist. Ausaltöelda ei saanud ma isegi päris sotti, kuhu korteri ostame, kuna mu siseilm võttis kogu mu tähelepanu. Aga ega ma ju teadnudki, et kõrvalmajja tuleb kirik - algul seda veel polnud ka. Püüdsin käia edasi Jaani kirikus, kus mind ristiti, aga kuna see jäi ikka kaugeks, siis hakkasin otsima Mustamäe kogudust, kuhu ka õpetaja Tamsalu soovitas minna. Maarja Magdaleena kogudus oli just parajalt väike ja inimesed kõik tuttavad - just see, millest suures kirikus minu jaoks puudu jäi. “Kersti mäletab, kuidas ester teda esimest korda kogudusse tulles vastu võttis. Ta ei saanud arugi, kui talle oli ulatatud koguduse laulik ja lauluraamat. Peale seda ei tundnud ta ennast üldse enam võõrana.Jaana Maria hindab kõrgelt koguduse liikmeid, kes oma hea huumorisoonega või laheda olekuga ajavad suu naerule ja teevad meele rõõmsaks. "Toredaid muljeid on ühistelt reisidelt ja matkadelt, väljasõitudelt, talgupäevadelt, siis kui saab inimestega vahetult suhelda ja tutvuda. Ilusaid ja pidulikke hetki on olnud samuti palju, näiteks mu oma laste ristsed või keldriruumidesse kolimise järel uue altari üleandmine, mille mu vend ja isa kogudusele kinkisid. Oli hea tunne näha, et kogudus võttis meistrite kätetöö hästi ja tänulikult vastu ning see on olnud kaunistuseks ja õnnistuseks juba mitmeid aastaid,” lisab Jaana Maria.

KOguduS TulevIKuSEster loodab, et Mustamäel on tulevikus innukas, usus kasvav, oikumeeniliselt aktiivne Kristuse kogudus, kelle sära paistab kaugele. Aliide mõtleb ees seisvatele meeldivatele kohtumistele imeliste inimestega, keda ta on koguduse juures tundma õppinud.

Kristiine mõtleb ajale, mil kirik valmis ja saab lastele teha rohkem üritusi ja kokkusaamisi. Auli unistab aga sellest, et kord esineb meil oma vaimulike ja teiste v a i m u s t a v a t e lauludega Helin-Mari Arder! Kersti arvab, et kogudus ei peaks olema väga suur, tähtis on, et ta oleks elus. Huvi üksteise elu ja käekäigu vastu ei tohiks kaduda, selle kadumine oleks elutuks muutumine. Kasvama peaks töötegijate hulk, kes võtaks endale kohustusi vabatahtlikult ja täidaks neid täie tõsidusega ja rohkem noori võiks leida tee kogudusse, ka lähedal asuvate koolide õpilased. Kiriku uksed võiks olla iga päev avatud, et möödakäijad saaksid sisse piiluda, sest kõik algab vahel lihtsalt sisseastumisest, nagu endalgi. Koguduses võiks olla algastmel piiblikool, mõeldud kõikidele vanuserühmadele. Kersti soovunelm on, et paljudele mustamäelastele võiks meie kirikust saada teine kodu, isegi siis kui ei olda koguduse liikmed. Olulised on eestpalved, palveketid, materiaalne abi, kodukülastused ja haigete külastamine haiglates.Jaana Maria ootab huviga, et kogu kirikuhoone oma funktsionaalsuses valmis saaks. Tema arvates on praegu tegevustel nii palju piire seoses ruumidega. Palju põnevat jääb külastamata, sest ajad ei taha kuidagi klappida. Kui on rohkem võimalusi ja inimesi osaleb kogudusetöös rohkem, siis on kindlasti võimalus ka ajaliselt rohkem valida. Jaana Maria arvates kõlaks põnevalt näiteks kolmapäevaõhtune missa või kristlikud huviringid. Ta lisab: "unistan ka sellest, et töötegijaid oleks rohkem ja kõik vajalik tegevus oleks selliselt jaotunud, et iga töötegija saaks teha just tema annetele vastavat töölõiku ja iga ülesande jaoks oleks tegija. loodan, et koguduse juures saab jätkuvalt olema kodune ja usalduslik õhkkond, olgu siis liikmeid 100 või 1000 inimest. Hea, kui enamus aktiivseid üksteist tunnevad ja toetavad. Kirik on omamoodi nähtus, sest siin vajab inimene korraga nii üksinda olemise võimalust kui ka koosolemist. võib-olla aitab selle silla või harmoonia luua Jumala ligiolu, sest esmalt just Jumalat ju otsima tullaksegi. Isegi, kui seda ei osata nii sõnastada.”

Foto: Tuuli Korsar

Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi. Mt 18:164

viimaks võib küsida, mis on loomislugude ja loomisest rääkiva kristliku õpetuse peamine sõnum. võib öelda, et neid sõnumeid on õigupoolest mitu. esitan need sõnumid lühidalt järgnevate teesidena:

1 esmalt on „loomine“ nimetus Jumala tegevusele, mille käigus sünnib midagi uut. et teoloogid eelistavad mõistet „loomine“ mõistetele „tegemine“, „valmistamine“ või „põhjustamine“, on tingitud sellest, et mõiste „loomine“ on kõige vähem koormatud erinevate kujutlustega. „Tegemine“, „valmistamine“, „põhjustamine“ ja teised sarnased mõisted on seotud kujutlustega tegevuse vahenditest, ainest ja põhjuslikkusest, mida aga Jumala toimimisest rääkides tahetakse teadlikult vältida.

2 väide, et Jumal on looja, ei tähenda üksnes maailma ajalise alguse tunnistamist. Tänapäeval teevad paljud teoloogid vahet loomise ja maailma ajalise tekkimise vahel. Nii seletab näiteks Wilfried Härle, et loomine on „maailma tekkimise sisemine põhjus“. Maailma ajaline algus, millest räägivad tänapäevased kosmogooniad, on seevastu „maailma tekkimise väline põhjus“. Karl Barth kasutab maailma tekkimise kohta mõisteid „see, mis teeb loomise tehniliselt võimalikuks“ ja „loomise vormiline eeltingimus“. ent loomine ja maailma tekkimine pole kaks erinevat, ajaliselt teineteisele järgnevat sündmust. Jumala loomistöö avaldub maailma ajalises tekkimises, maailma ajaline tekkimine on Jumala loomistöö nähtav avaldusvorm. Ka ajalugu ja „õndsuslugu“ pole kaks erinevat asja, vaid õndsussündmused leiavad aset ajaloosündmuste sees.

3 Jumala tunnistamine loojana tähendab tunnistamist, et „universumi taga“ on keegi või miski, kes/mis on väljaspool meie tunnetuse piire, mõistetamatu ja salapärane ning et see keegi või miski on kõige oleva algallikas.

4 väide, et Jumal on looja, viitab Jumala suhtumisele universumisse ja olenditesse. Nii nagu inimlikul loojal, kes kasutab loomiseks vahendeid (ainet, noote jne), on oma loominguga väga isiklik suhe, nii on see ka Jumalal kui loojal universumiga, mille Ta on loonud eimillestki. Nagu looja hoolib üldjuhul oma loomingust, hoolib oma loodust ka Jumal. Sama asja võib väljendada ka emotsionaalsemalt: Jumal kui looja armastab maailma kui loodut.

5 väitele, et Jumal on looja, lisandub kristluses väide, et meie oleme Jumala loodud. väita, et oleme Jumala poolt loodud, tähendab tunnistamist, et me sõltume kellestki või millestki, kes või mis on meist võrratult suurem ja võimsam. Selle tunnistamine peaks muutma inimese alandlikuks, sest tunnetades looja lõputut suurust, tunnetab inimene oma väiksust.

6 Tunnistades, et Jumal on meie looja, tunnistame oma eksistentsiaalset suhet Jumalaga. Rudolf Bultmann ütleb, et „väide, et Jumal on looja, ei saa olla teoreetiline väljendus Jumala kui creator mundi (ld „maailma looja“) kohta üldises mõttes. See väide saab olla ainult isiklik tunnistus, et ma mõistan ennast looduna, et ma olen oma eksistentsi eest tänu võlgu Jumalale. Seda ei ole võimalik öelda neutraalse nendinguna, vaid üksnes tänuväljendusena või andumuses”. Bultmanni terminoloogiat kasutades võiks öelda, et usk loomisesse väljendab teatud eksistentsimõistmist – enda mõistmist Jumala looduna ja Jumala mõistmist oma loojana, mis tähendab inimese ja absoluudi eksistentsiaalset seotust. Sama võib öelda ka ajaloo ja „õndsusloo“ suhte kohta. Tunnistada õndsussündmusi ei tähenda tunnistada mingeid loodusseadustega vastuolus olevaid kurioosumeid ajalooliste sündmustena, vaid tunnistada ajalugu „paigaks“, milles me võime Jumalaga kohtuda. Ka selle tunnistamine pole neutraalne nending, vaid usu tunnistamine.

7usk sellesse, et maailm ja inimene on loodud Jumala poolt, kelle toimimist mõistetakse tähenduslikuna, tähendab tunnistada usku maailma ja elu tähenduslikkusesse ehk teiste sõnadega sellesse, et maailmal ja meie elul on mõte. Avastada, milles see seisneb, on ilmselt mitte ainult inimkonna, vaid iga inimese tähtsaim ülesanne.

8 Tunnistada, et maailma on loonud Jumal, kes on väljaspool maailma, tähendab tunnistada, et maailma ja meie eksistentsi mõte ei tulene meist endast ega ka teistest loodud nähtustest, vaid kellestki, kes on meist võrratult suurem. Me ei pea seda tähendust ise looma, vaid see on meile antud ja eksisteerib ka siis, kui me ise seda ei taju ega usu. Meie ülesanne on oma eksistentsi mõte vaid leida ja see sõnadesse panna. Kuid ka selle sõnastamine pole neutraalne nending, vaid miski, mis on lähedane usu tunnistamisele – kuulub ju meie eksistentsi mõtegi asjade hulka, mis on sealpool argiteadmise piire.

9 väide, et kõik olev on loodu, tähendab kõige oleva ühtsuse tunnistamist. väide, et ollakse üks loodud olenditest ja nähtustest, tähendab tunnistada oma kokkukuuluvust kõige oleva kui looduga. Need eksistentsiaalsed tunnetused võiksid anda meile avara pilgu kogu looduse ja universumi jaoks.

Tunnistada, et loomine pole lõppenud, tähendab tunnistada, et „me pole veel valmis“ ja kui see on nii, siis tähendab see, et meil on veel kuhugi pürgida ehk

areneda. Tõenäoliselt ongi viimane inimeksistentsi sügavaim mõte ja inimkonna ülim eesmärk. (järgneb)

LEErITUnd 3: MaaILM ja InIMEnE (10. OSa)Jaan Lahe

10

Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! Mk 13:375

Foto autor: Léa Lecorneur Lopez

Tere tulemast eestisse, etienne!

Käesoleva aasta septembris tuli Norra Misjoniseltsi (NMS) vahendusel eestisse, eelK Saku ja eelK Mustamäe kogudustesse vabatahtlikuna tööle noor 18-aastane prantslane etienne Julian. Paar kuud eestis kohanenud, pärisime temalt, kes ta on, millega tegeleb ja mida arvab eestist. Kuna etienne'i eesti keele õpingud on alles algusjärgus, siis kasutasime suhtlemisel inglise keelt ning tõlkisime vastused eesti keelde.

Palun räägi oma taustast (kust sa pärit oled, perekond, õpingud, kirik jm).Ma tulen lõuna-Prantsusmaalt, Montpellier linnast. Olen kasvanud kristlikus perekonnas, minu ema on õigusteaduskonnas inglise keele õpetaja ja isa on pastor. Ma kuulun Prantsuse reformeeritud protestantlikku kirikusse ja see on üpris erinev kogudustest, kus ma praegu töötan. Mis on sinu hobid, huvialad?Minu kireks on räppmuusika, laulmine, laulude kirjutamine ja esitamine, tantsimine ja näitlemine.Sa tulid meile NMSi kaudu. Palun valgusta põgusalt, kuidas see toimus ja miks valisid Eesti. Kui palju kogusid sa teadmisi Eesti kohta enne siia saabumist?Kogu protsess oli väga lihtne. Tuli lihtsalt registreerida end NMSis ja valida sobiv riik. esialgu soovisin minna vabatahtlikuna tööle Norra, aga kohtade arv oli juba täis. Niisiis otsustasin tulla eestisse. Ma ei olnud varem eesti kohta väga midagi kuulnud (etienne muheleb).Millise esmamulje jättis Eesti sulle?Kõige suurem erinevus on olnud meie kiriku ja kultuuri erinevuste osas. Inimesed pole siin nii avatud, aga olen märganud juba väikeseid muutuseid.Mis on sinu ülesanded siin? Mida plaanid tulevikus teha või milliseid ülesandeid täita? Ma töötan vabatahtlikuna Saku ja Mustamäe kogudustes. Mul ei ole veel otseselt erilisi ülesandeid, sest pean siin veel kohanema.Milliseid kohti tahaksid Eestis külastada?Ma loodan eestis linnadele tiiru peale teha. loodan näiteks avastada Tartut ja teisi huvitavaid kohti eestis. Kahjuks pole mul veel võimalust olnud Tallinnast kaugemale minna.Millest tunned Prantsusmaast eemal olles kõige enam puudust?Kõige enam tunnen puudust sotsiaalsest suhtlemisest teiste inimestega ja huvi tundmisest üksteise elude vastu. Prantslased on alati väga avatud üksteisega suhtlemisel ja küsivad, kuidas sul läheb jne.

Millised eesti toidud sulle maitsevad/ei maitse? Peale kama on mulle seni meeldinud kõik eesti toidud. eriti meeldib kohuke!Millised on sinu esimesed eesti-keelsed sõnad? Kuidas eesti keel sulle tundub ja kuidas selle õppimine edeneb?Minu esimene eestikeelne sõna oli "aitäh". Õpingud on olnud rasked, aga ma püüan anda endast parima. Palun õpeta meie lugejaile viis kõige olulisemat lauset prantsuse keeles!Bonjour, comment allez vous ? Quelle est la station à laquelle je dois m'arreter pour arriver au centre ville ? Quel est le prix ? est-ce que vous parlez anglais et si Oui pouvez vous m'aider ? Comment vous appelez vous ? (et teada saada, mida etienne täpsemalt meile prantsuse keeles õpetas, peab temaga kohtuma ja küsima.)

Jaana Maria Unga: "Etienne asus Eestisse tulles Mustamäe koguduse juures vabatahtlikuna tööle ka Magda Misjonipoes. Esimesena hakkas tema puhul silma lai naeratus ja sõbralik olek. Etienne on hea suhtleja, lahke, rõõmsameelne ja kiire taibuga. Magda Misjonipoes ei ole alati põnevad ja kerged ülesanded, aga Etienne pingutab iga töö juures ning näitab initsiatiivi. Meil on väga hea meel temaga iganädalaselt kohtuda ning Etienne'i panus Magda Misjonipoes on tänuväärselt suur."

etienne'iga saab kohtuda nii Mustamäel kui Sakus. Kindlasti tasub minna talle sõbralikult ligi ja küsida, kuidas läheb :)

Kui aga kõik on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes temale on kõik alistanud, et Jumal oleks kõik kõiges. 1Kr 15:286

Odavaim viis palju häid raamatuid soetada on tellida endale loomingu Raamatukogu. ühe raamatu hind on lausa piinlikult madal. Aasta jooksul antakse välja 40 numbrit. Kõiki neid läbi lugeda ei jõuagi, kuid vähemasti lappan veidike iga uut raamatut, mille postkastist leian. Nii juhtus ka mõni päev tagasi. Tõin tuppa Ilya Kaminsky “Kurtide vabariigi”. Istusin diivanile, et heita raamatusse kiirpilk, kuid läks nii, et ei tõusnud enne, kui viimase lehekülje viimane sõna loetud ja pisarad palgelt pühitud. “Kurtide vabariik” on luulevormis kahevaatuseline lugu. Tegevus toimub väljamõeldud paigas nimega vassenka. linn on okupeeritud. Pole tähtis, kus see linnake asub, see võib olla samahästi autori sünnilinn Odessa kui ka mõni paik tema praeguses elukohas uSAs. vassenkas on keelatud kõik avalikud kogunemised. Siiski annab nukuteater keskväljakul rahvale etenduse. väljakule sõidab sõjaväemaastur ja käsib otsekohe laiali minna. Kurt poiss Petja aga ei kuule käsklust ja naerab edasi. Seersant laseb ta sealsamas maha. Järgmisest hommikust alates ei ole linnarahvas enam nõus sõdureid kuul(a)ma. Petja nimel valisid inimesed rääkimisele vaikimise, kuulmisele kurtuse. “Meie kuulmine ei nõrgene, aga üks vaikus meie sees kasvab tugevamaks.” (Kurtus on autorile tuttav kuuendast

eluaastast saati.) üksteisega suhtlemiseks mõeldi välja erilised käemärgid, mida saab lugeja raamatu lehekülgedel ka näha. esimeses vaatuses on jutustaja vastabiellunud mees. Noorpaar armastab, armatseb ja kogeb lapse sündi. Siis aga vanemad tapetakse. Teises vaatuses jutustab lapse hooldajaks hakanud vanem naine, kes ka tapetakse. vahepeal tapetakse veel palju inimesi, nii okupante kui ka okupeerituid. “Mis on inimene? vaikus kahe pommitamise vahel.” Ometi ei ole see lugu vaid sõjast ja koledustest. Siin on sensuaalsust, intiimsust ja kurgivõileibu. On hinge sügavusi puudutav inimlikkus ja elu. Nagu heas kunstiteoses ikka, on lool veel mitmeid teemasid ja tasandeid, mille jätan nüüd lugejale avastada.Kui Jumala üle kohut peetakse, küsime: miks sa lasid sel kõigel sündida? Aga vastus on kõigest üks kaja: miks sa lasid sel kõigel sündida?

“Kurtide vabariik”kultuurielamusi vahendab Imbi Arro

Foto

Loo

min

gu R

aam

atuk

ogu

esik

aane

st

TÄnU- ja eestPaLVEdTäNuPAlvEdTänagem Issandat selle eest, et koguduses on töö saanud tasapisi toimida ja Jumal on meid hoidnud.

Tänagem Issandat kõigi töötegijate eest, kes rohkemal või vähemal määral saavad kaasa aidata koguduse töös!

Tänagem, et Issand on meid hoidnud ja õnnistanud ja meil pole olnud millestki puudust.

EESTPAlvEdPalugem Misjonikoori ja dirigent Maarja vardja eest.

Palugem koguduse õpetaja Tiina Klementi ja tema pere eest.

Palugem laste- ja noortetöö kasvamise eest. Palugem, et meie kiriku ehitus võiks jätkuda.

Palugem head ja tugevat tervist meie koguduse liikmetele ja kõigile, kes meie jumalateenistustest või muudest üritustest osa võtavad.

“Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!” Kl 4:3

PS! Kui koged, et Jumal on su palvetele vastanud, siis kirjuta meile, mille eest oled Issandale tänulik. Jagades

oma tänuPalveId teistega siin ajalehes, saavad paljud julgustatud.

Samuti võid julgelt saata ajalehetoimkonnale oma eesTpalve-soove, et ka teised koguduse liikmed

saaksid sinu eest palvetada.

graafika: freepik.com

Aga teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all. Ml 3:207Värvipilt: Ministry-To-Children.com

tuntud ja tundmatu moosesSeekordsest täherägastikust leiad sõnad,

mis esinevad eelnevas jutus läbivalt suurte tähtede ja tumeda trükiga.

Kokku tuleb 16 sõna või sõnapaari, mis omavahel ei ristu.

Head lahendamist!

Mooses on ehk lugejatele tuttav nimi, sest tal on Piiblis tervelt 5 omanimelist raamatut ja need asuvad päris Piibli alguses. Moosese enda lugu algab 2. Moosese raamatu teises peatükis tema sünniga ja kõrkjatesse peitmisega, kuni vaarao tütar ta leiab ja lapsendab.Moosese vanemate nimed on AMrAM ja Jookebed, õde MirJAM ja vend AAron. Mitusada aastat pärast Joosepi egiptusesse tulekut olid heebrealased ehk iisraellased sattunud seal orjadeks. Mooses oli ka heebrealane, kuigi ta kasvas Egiptuse valitseja ehk vAArAo õukonnas. Kord täiskasvanuna tappis Mooses ühe inimese ja pidi põgenema kõrbesse, kus ta karjatas Jitro kariloomi. Seal kõrbes ilmutas talle end Jumal põlevas kibuvitsa põõsas. Jumal ütles oma nime olevat JAhve ja MinA olen ning andis Moosesele ülesande viia oma rahvas Egiptusest välja.Vaarao muidugi sellega nii lihtsalt ei nõustunud ja Jumal saatis vaarao veenmiseks kümme nuhtlust ning alles siis lubati iisraellastel minna 40 aastat rändasid nad kõrbes, kus Jumal andis neile süüa ja juua, ning siinAi mäe peal kümme käsku, mis asusid laekas, mille nimi on seAduselAegAs.Moosese juhtimisel olid iisraellased teel Tõotatud Maale ehk kAAnAniMAAle, kuid Mooses ise ainult nägi seda kaugelt mäe pealt, ise oma jalaga sinna astumata. Rahva juhtimise võttis üle JoosuA.

vAIMulIKe KÕNeTuNNId KOKKulePPel:TIINA KlEMENT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718JAAN lAhE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724ÜllE REIMANN – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029IMBI ARRO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: eelK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusluminor pank, konto: ee311700017002962090 või lHv pank, konto: ee757700771000677814luminor pank, konto: ee241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comKoguduse aadress: Kiili 9, TallinnMagda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud e-R 10-18, l 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 600 2222; Facebook.com/magdapoodAjalehe toimkond: kujundaja Jaana Maria unga, keeletoimetaja Auli Tohv

kuukava november 2020

01.11 Christoffer Reintam03.11 Carola Alliste05.11 Madli Lilliorg08.11 Jekaterina Vdovitšenko12.11 Adrian-Esben Arro13.11 Adeele Koppelmann13.11 Aliide Tamm17.11 Tuule-Liis Türner24.11 Aave Rebane24.11 Tambet Kaitel

Hea Issand, Palun hoia meid kõhkluste, hirmude ja ahastuse eest!

Palun anna meie südamesse kindlust, et Sina juhid ja juhatad meie elu nii sirgetel kui konarlikel teedel.

Palun hoia meie hing puhtana ja alati palves.Aamen.

Õnnitleme sünnipäeval!

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15 Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (01.11 ja 06.12) kell 12

KOguduSES TOIMuB:P 08.11 kell 12 lastekirikT 10.11 kell 18.30 Järelleer, dr Jaan lahe, järgneb armulauaga palvusl 14.11 kell 15 NoorteleerT 24.11 kell 18 Naiste osadusõhtuN 26.11 kell 18.30 Piibliseminar, dr Jaan lahel 28.11 kell 18 Advendipalvus Taizé lauludega Peeteli kirikus (Preesi 5) P 29.11 kell 15 Advendi- ja lastekirikväIKElASTE JA EMAdE lAulMINE teisipäeviti kell 10-12EINE PIIBlI JA PAlvEgA teisipäeviti kell 13.30-15.30, peale seda heakorratööd kiriku juures.MudIlASTE KOKKuSAAMINE kolmapäeviti kell 15.30valik pühapäevaseid jutlusi on kättesaadavad: https://mmmk.ee/jutlused.

Foto

: ww

w.fr

eepi

k.co

m/p

hoto

s/flo

wer

s

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale postkasti tellida, siis palun andke oma soovist teada e-posti aadressil Mustamae@eelk.ee või

mustamae.kogudus@gmail.com. Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti

saab seda lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.