EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

juuli 2019

Juunikuu keskpaiku oleme saanud tunda juba mitmeid päevi suvesoojust, kuid ilus suvi on alles ees. Enamik linnainimesi tunneb kutset minna loodusesse või siis rändama ka kaugematesse paikadesse. Suvele mõeldes meenub üks kahe aasta tagune juulikuu hommik Prantsusmaal, Taize kloostris. Igal hommikul 8.15 kutsub kellade helin kõiki Taizes viibijaid hommikupalvusele. Jäin tol hommikul Lepituse kirikus istuma kuhugi tahapoole. Väikesed aknad katuse all olid pärani avatud ning nendest voolas sisse veel hommikust värskust. Hommikupalvusel laulavad vennad tavapäraselt pärast esimest üldist laulu psalmi, sellele järgneb piiblilugemine, veel üks laul ning siis vaikus. Kohe palvuse alguses hakkasid aknaavasse ükshaaval saabuma tiivulised lauljad. Mõned julgemad lendasid ka kirikusse ja tegid seal väikese tiiru ning võtsid seejärel oma koha kooris sisse. Nad kuulasid üsna vaikselt, mis kirikus toimub. Siis kui saabus vaikus, leidsid nad, et on nende kord laulma hakata. Jäin hardunult neid vaatama ja kuulama, sest lindude laul oli täis rõõmu ja rahu. Nende laul kõlas kui vastulaul 3000 inimese palvele ning vendade psalmilaulmisele. Korraks kujutlesin, et nad on päevast päeva ja kuust kuusse niimoodi vastastikku Jumalat ülistades laulnud. Tundsin kogu oma olemusega Püha Vaimu kohalolu igas hetkes ning Jumalariigi kohalolekut selles paigas veelgi sügavamalt. Apostel Paulus kirjutab: „…meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega“ (1 Ts 1:5). Niiviisi on tulnud evangeelium läbi sajandite kõikide inimeste juurde, kes tema vastu on võtnud. Ka meie juurde. Peaaegu võimatu on kirjeldada kogemust, aga kogemuse kaudu me tunneme ära, et see nii on. Niisugune äratundmine on võimalik vaid seetõttu, et 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist nelipühapäeval valati Püha Vaim välja jüngrite peale ning koos sellega sündis kirik. Nelipühajärgne aeg kirikukalendris keskendub Püha Vaimu tööle kiriku sees. Loomulikult

ei pea selleks reisima kaugele maale, et tunda Püha Vaimu puudutust ning märgata Püha Vaimu kohalolu. Ta on tegev kodukirikus, meis endis, saab nähtavaks seal, kus kristlased kokku tulevad ühiseks palveks, ning saadab meid igaüht läbi suviste rännuteede, puhkehetkede mererannas või maakodus tööd tehes. Selle aasta nelipühade ajal luges vend Alois Lepituse kirikus palved, mis võivad meidki saatma jääda meie suviste tegemiste juures:„Tule, Püha Vaim, armastuse ja tõe vaim! Sa oled alati kohal, meiega ja meis. Nii siis me palume: puhasta meid meie patust, värskenda meie kuivust, paranda meie haavad, pehmenda meie karmust, soojenda meie leigust, sea asjad õigeks, kus meie oleme läinud valesti. Nagu Jeesus lubas, annad Sina meile rõõmu, mis kestab. See rõõm juhib meid edasi, isegi läbi katsumuste. Sa ei sunni ennast peale, sa tuled, et anda meile jõudu ja kaitsta iga inimese väärikust. Meie suurtele erinevustele vaatamata on meil Sinus ühtsus ja rahu“.

Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal. 1Pt 5:6

püha vaim meis endis Ülle Reimann

1

nr 9

Foto: Ülle Reimann

Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:72

USK VANAS TESTAMENdISKui „ilmutamise“ ja „ilmutuse“ tähistamiseks kasutati Vanas Testamendis suurt hulka erinevaid sõnu, siis „uskumise“ ja „usu“ jaoks leidub seal vaid üks sõna – aman ja emuna. Siiski kasutatakse seda sõna erinevates kontekstides. Järgnevalt vaatleme valikuliselt vaid mõningaid kirjakohti, milles on juttu uskumisest ja usust. Jesaja raamatus on prohveti kuulsad sõnad: „Kui te ei usu, siis te ei püsi!“ (Js 7:9). Piibliuurijad on palju arutanud selle üle, mida tähendab selles kontekstis „uskumine“, ning neil puudub siin üksmeel. Ütlusele eelneb salmides 3-9 prohvetisõna, mis on suunatud kuningas Aahasele ja puudutab tollaseid poliitilisi sündmusi. Ei ole aga kindel, et Js 7:9 eelnevad ütlused on salmi algne kontekst ja et salmi tuleks tõlgendada lähtudes prohvetikuulutuse taustaks olevast poliitilisest olukorrast. Mõned uurijad on seostanud salmi 9 hoopis järgneva prohvetikuulutusega Immanueli sünnist (Js 7:10 jj) ning sel juhul tähendaks uskumine siin usaldavat nõustumist prohvetikuulutusega Js 7:10 jj. Teised uurijad on mõistnud seevastu „uskumist“ vastandina Js 7:2 kirjeldatud hirmuga ning sel juhul tähendaks uskumine seesmise kindluse saavutamist. Ka mitmes teises Vana Testamendi kirjakohas on „uskumine“ „kartmise“ vastand (näit 1Ms 15:1/6; 5Ms 1:29/32). Teine oluline pärimus, kus kasutatakse mõistet „uskuma“, on lugu iisraeli esiisast Aabrahamist (1Ms 15:1 jj), kellega Jumal teeb lepingu ja kellele ta tõotab palju järeltulijaid. Aabrahami kohta öeldakse, et „ta uskus Jahvet ja see arvati temale õiguseks“ (1Ms 15:6). Ka selles loos eelneb uskumisele esiisa hirm (vt 1Ms 15:1) ja kurtmine lastetuse üle (vt 1Ms 15:2). „Uskumine“ märgib siin Aabrami hoiaku muutust ning on sisuliselt vabanemine hirmust ja usaldus Jumala tõotuse suhtes. Kõige rohkem kasutatakse mõistet „uskuma“ Vanas Testamendis Moosesega seotud pärimustes. 2Ms 4:1 tähendab uskumine Moosese tunnistamist Jumala saadikuna ja talle osaks saanud Jumala ilmutuse tunnustamist. 2Ms 14:31 tähistab uskumine iisraellaste reaktsiooni nende poolt kogetud pääsemisele egiptlaste käest ja seob uskumise kogemusega. Iisraeli uskmatus/mitteuskumine, mille üle Egiptusest väljumise pärimusele järgnevates kõrberännakulugudes palju kurdetakse (näit 4Ms 14:1; 5Ms 1:32), tähendab seevastu Iisraeli usaldamatust talle kõrberännaku ajal osaks saanud jumaliku juhtimise suhtes. Väga oluline on „uskumise“ mõiste tundmatu prohveti deuterojesaja, nn teise Jesaja kuulutustes (Js 40-55). Nii öeldakse näiteks Js 43:10: „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jahve, ja minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse, ja mõistaksite, et mina olen see: enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ja ei tule ühtegi pärast mind.“ Siin on „teadmine“ ja

„mõistmine“ „uskumise“ sünonüümideks, ent mitte teadmine või mõistmine üldiselt (filosoofilises mõttes), vaid oma äravalituse ja Jumala ainulisuse teadmine ja mõistmine. Js 53:1 esitab deuterojesaja retoorilise küsimuse: „Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?“ Siin on „uskumine“ prohveti sõnade/kuulutuse, st tema kaudu edasi antud Jumala ilmutuse tõeks ehk tõeseks pidamine.

USU MõISTE UUES TESTAMENdIS JA ALgKrISTLUSESUues Testamendis väljendab uskumist verb pisteuo, mis on tuletatud omadussõnast pistos (usaldav, usaldusväärne). Lisaks sellele kasutatatakse siin ka nimisõna pistis, mille põhivasteks on „usk“, kuid mida mõnel juhul on asjakohane tõlkida ka „usalduseks“. „Uskumise“ ja „usu“ kõige sagedasem vastandmõistete on Uues Testamendis apisteuo ja apistia. Uue Testamendi teostest kasutatakse mõistet pisteuo kõige rohkem evangeeliumides ja Pauluse kirjades. Mk 1:15 võtab evangelist Jeesuse kuulutuse kokku sõnadega „Aeg on täis ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge rõõmusõnumisse!“ Enamus Uue Testamendi uurijaid on veendunud, et siin ei ole tegemist Jeesuselt pärineva tsitaadiga, vaid evangelistilt pärineva sõnastusega. „Usk“ tähendab siin uskumist Jeesuse kuulutusse Jumala riigi lähedusest – „rõõmusõnum“ (kr euangelion) tähendab siin Jeesuse kuulutust Jumala riigist. Mujal võib „rõõmusõnum“ tähendada ka kuulutust Jeesusest kui Jumala riigi toojast. Sünoptilistes evangeeliumides (Luuka, Matteuse ja Markuse evangeeliumid) kasutatakse mõistet „uskuma“ enamasti seoses Jeesuse imetegudega. Nii ütleb Jeesus (näit Mk 5:34) naisele, kes puudutas Jeesuse kuuepalistust ja paranes haigusest: „Tütar, sinu usk on su päästnud“. Mk 5:36 ütleb Jeesus sünagoogi ülemale Jairusele, kelle tütre ta surnuist üles äratas: „Ära karda, usu ainult!“ Mk 6:5-6 öeldakse Jeesuse kohta, et ta ei saanud oma kodukohas teha imesid peale mõne haige tervendamise sealsete elanike uskmatuse pärast. Uue Testamendi teadlane Klaus Haacker juhib tähelepanu seigale, et kuigi imeteod ja eelkõige imetervistamised on rahvusvaheliselt tuntud nähtus, on erinevalt Jeesuse imetegude kirjeldustest kreeka-rooma ja judaistlikes imelugudes harva usk imede sündimise eelduseks. Neis lugudes äratavad imeteod usku, ent Jeesuse tervistamislugudes on usk imetegude sündimise eelduseks (näit ka juba nimetatud Mk 6:5). Seda „usku“ võib leiduda ka mittejuutidel (näit Mt 8:10; Mt 15:28). Usk tähendab neis lugudes abipalujate veendumust, et Jeesus võib neid tervistada. Teoloog Eduard Lohse sõnul on usk Jeesusesse sünoptilistes evangeeliumides alati uskumine Jeesuses ligiolevasse Jumalasse ja Tema abisse. (järgneb)

leeritund 2: usk (2. osa)Jaan Lahe

Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Lk 6:36

koguduse ekskursioon raplamaale, 1. juunil 2019Jaana Maria Unga

3

Mustamäe koguduse liikmed ja sõbrad asusid 1. juunil juba kaheksandat korda kevadisele bussi-ekskursioonile. Seekord külastasime huvitavat ja kodust raplamaad. Ootusrikkalt asusime Mustamäe koguduse maja juurest bussi peale ning juba enne esimesse

sihtpunkti jõudmist saime nii mõndagi põnevat teada raplamaa kohta. Ajalooliselt juba 13. sajandil tihedalt asustatud piirkond oli oma tugevate kihelkonnakeskustega oluline Muinas-Eesti tugipunkt. Lisaks hästi säilinud mõisatele ja mõisaparkidele on raplamaal ka mitmeid kauneid kirikuid, millest on üle käinud sõjad ja põlengud, mis on aga uuesti üles ehitatud ja mida on ikka au sees hoitud. Esimese peatuse tegime Hageri Lambertuse kirikus, kuhu tulime väikese marsruudimuutuse tõttu. Nimelt oli Hageri vennastekoguduse palvemajas remont ning sinna plaanitud külaskäik jäi ära. Hageri kirikus võttis meid vastu muhe ja rõõmsameelne koguduse õpetaja Jüri Vallsalu, kes tutvustas Hageri koguduse elu ja tegemisi. Hageri koguduse avar kirikusaal on suurepäraseks koduks neljale koorile (sh kõrgetasemeline segakoor Lambertus ning pasunakoor) ning Jüri Vallsalu sõnul varsti ka koguduse ansamblile. Koguduse elu veavad mitmed suguvõsad, tänu kellele on uutel liikmetel lihtne kogudusse tulla ning sinna püsima jääda. Jüri Vallsalu lisas uhkusega, et nende kogudus on rohkem kui 500-liikmeline, olles üks suurimaid raplamaal. Jaan Lahe lisas omalt poolt huvitavaid fakte Hageri kirikuhoone ajaloo ja sisustuse kohta, keskendudes eriliselt Eesti ühe kuulsaima barokiajastu puunikerdaja Christjan Ackermanni töödele. Teine peatus oli maakonna keskuses raplas ja selle uhkes kahe torniga stiilipuhtas Maarja-Magdaleenale pühendatud uusromaani stiilis kirikus. Juba bussisõidul tõi Jaan Lahe välja palju põnevat rapla asula ja kiriku kohta. Näiteks sai legendi järgi rapla kiriku asukoht (nagu ka mitme teise kiriku asukoht) leitud härgade peatumise koha järgi. rapla kirikus võttis meid vastu koguduse pikaaegne aktiivne liige ja aastaid Teeliste Kiriku raames giiditööd teinud Anne Unga. Koguduse elu tutvustades pidi ta kahjuks nentima, et koguduse liimete arv on aasta-aastalt vähenenud, kuid õnneks täidab rapla kogudus oma kahe koori, pasunakoori ja aktiivsete koguduseliikmete abiga maakonna keskuse kiriku rolli hästi ja ustavalt. rapla koguduse, nagu ka mitme teise aktiivse koguduse võtmeks on olnud tugev vaimulik. Praeguse kirikuõpetaja Mihkel Kuke eelkäijad raplas

olid Esra rahula, Evald Saag ja Joosep Liiv, rääkimata Carl Eduard Malmist. Jaan Lahe tõi taas välja huvitavaid detaile rapla kiriku sisearhitektuuri kohta, peatudes pikemalt 1700. aastal Ackermanni töökojas valmistatud kantsli detailidel. K o l m a n d a k s p e a t u s p a i g a k s oli Jaan Lahe valinud mitte kiriku, vaid ühe põneva raplamaad i s e l o o m u s t a v a loodusobjekti – Varbola linnuse. Pärast rikkalikku lõunasööki rapla linnas sobis jalutuskäik roheluses hästi ning ilm soosis mõnusat pärastlõunatundi igati. Varbola linnusel kasvavad karukellad ja sõnajalad ning kivimüüril laisalt peesitav sisalik pani meid mõtlema rahule ja vaikusele, mida Jumal on looduse läbi meile jaganud. Pärast kosutavat jalutuskäiku ja jutuajamisi sõprade keskel asusime taas bussiga teele, nüüd juba Märjamaa kiriku poole. EELK Märjamaa Maarja kiriku jahedate müüride vahelt saime tõelise tunde keskaegsest kaitsekirikust. Mõned meist ronisid seina sees kitsukest treppi mööda kiriku võlvide peale, kus sõdade ajal peitsid end kohalikud elanikud rüüstajate ja vallutajate eest. Teises maailma-sõjas tugevalt kannatada saanud kirikuhoone taastati

alles 1959. aastaks.Viimasena oli plaanitud külastada EELK Vigala Maarja kirikut. Põneva ajalooga kirikuga tutvusime juba õues, kui uurisime sealset Vabadussõja m o n u m e n t i .

Kuulsime mitmeid juhtumisi, kus kiriku seina valvavad sõduri ja talupoja kujud on erinevate võimude ajal saanud nii heakskiidu kui pahameele osaliseks. Nõukogude okupatsiooni ajal tuli mälestustahvlid peitu krohvida ja mälestuskujud ära peita nagu paljudes teisteski kirikutes. Pühakoja arhitektuuri kõrval hakkas hästi silma koguduse õpetaja Kristiina Jõgi imeline käsitöö altarikatete, -linade ja seinavaipade näol. Üllatuskülaskäigu tegime Vigala naaberkogudusse, Pärnu-Jaagupis asuvasse EELK Pärnu-Jakobi kogudusse. Kogudus on oluline punkt Eesti palverännaku teel. Kohalikus piirkonnas rajati oma palve- ja mõtisklusrada, mis algab ja lõpeb Pärnu-Jakobi kirikus. Mis oleks võinudki olla parem lõpp meie bussi-palverännakule kui peatus Jaakobiteel. Kui Jumal lubab, läheme juba aasta pärast uuesti reisile Eestimaa pühakodasid avastama.

Detail K. Jõgi tikitud kirikutekstiilist

Juhan Tammeraid viitamas Varbola linnuse asukohale kaardil

Palverändajad Vigala kiriku ees.

VAIMULIKE KõNETUNNId KOKKULEPPEL:Tiina KlemenT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718Jaan lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724Ülle Reimann – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029imBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comKoguduse aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-r 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava juuLi 2019

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15NB! 7.07 toimub jumalateenistus kell 11!

KOgUdUses TOimUB:r 26.07 kell 19 Palvus Taize lauludega.KOgUdUSErUUMIdE KOrrASTAMINE TEISIPÄEVITI 14.30-15.30

Õnnitleme sünnipäeval!06.07 Helis Vaarik07.07 Estreia Rõbakova09.07 Kelli Balasjan14.07 Jarmo Kender24.07 Aivar Villems25.07 Anne-Marii Oja27.07 Kristiine Gross29.07 Kelda Ren Uri

Värvi pilt vastavalt oma meeleolule;

VALgE - olen rahulikKOLLANE - olen rõõmus

oranž - olen julgePUNANE - olen armastav

rOOSA - olen lustlikLILLA - olen üllameelne

SININE - olen usaldavrOHELINE - olen uudishimulik

Pilt: Freepik.com