EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

veebruar 2019

Umbes pool aastat tagasi toimus minu elus kanna-pööre ja me kolisime abikaasaga Norra elama. Abikaasat ootasid siin töö ja õpingud, aga mind täiesti puhas leht ja küsimus “Mis edasi?”. Jätsin ju kodumaale oma töö, ülikooli, sõbrad ning lähedased ja minu seni aktiivne ja sündmusterohke igapäevaelu asendus vaikuse ja täieliku teadmatusega tulevikust. Tihti kurtsin abikaasale, kui väljakutsuv on kohanemine uues kultuuriruumis. Tema vastas aga alati nii: “Õitse seal, kuhu sind on istutatud.” Selle jaoks, et taim saaks õitseda, vajab ta toitaineid. Ka meie vajame oma elus õitsemiseks toitu. See on vaimutoit, mille annab meile Jumal. Sellest toidust saame me lootuse, rõõmu ja rahu ning seda ei saa ühegi teise toiduga asendada. Meie elud on Jumala kui meie aedniku kätes. Tema teab palju paremini kui me ise, mis on meie jaoks parim ja mida me vajame. Ta aitab meil tormides püsima jääda ja kannab meid siis, kui meil on raske. Üks minu lemmikkirjakohti ütleb nii: „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”(Õp 3:5-6). Me ju ei tea, kuhu meid elu viia võib, kuid meile piisab teadmisest, et Kõigeväeline Jumal on meie juures igal hetkel ja see on tegelikult meie eludes ainus, mis kunagi ei muutu. Seetõttu kasvata oma juured Temale lähemale. Teine oluline faktor taime puhul on see, kuhu ta on

istutatud. See, kas taim on valguse käes, pooleldi varjus või täiesti varjus, määrab suuresti ära selle, kui elujõuline ta on. Meie, inimesed aga saame end valguse poole pöörata igal hetkel. Jumal on igal pool. Ta on praegu nii Eestis, Norras, Hiinas, Austraalias jne. Ta ei ole maailmas, vaid maailm on Temas. Ehk maailmas ei ole kohta, kus Teda ei oleks. Tema valitseb üle riigipiiride ja kultuuride. Rohkem kui aasta tagasi korraldati meie koguduses noorteõhtu koos Norra noortega, kus teenisin kaasa nii sõna kui ka muusikaga. Nüüd, palju aega hiljem, avas see noorteõhtu võimaluse teenida muusikuna selles Norra koguduses, kust need noored olid tulnud. Huvitav on tagantjärele mõelda, kui tähtsaks see noorteõhtu minu elu jaoks kujunes. Mõistsin, et ühest väikesest sammust võib Jumal kasvatada midagi väga suurt ja olulist. Kui palju on siis veel seda, mida meie ei näe, aga Jumal teeb meie eludes? Aednik näeb ju oma aiast palju suuremat pilti, kui üks taim oma vaatenurgast. Usun, et ka sinu elus on selliseid hetki, kus võib nii selgelt näha Jumala juhtimist läbi nende väikeste sammude, mille oled astunud. Tuleta meelde neid olukordi ja usalda oma elu oma Aedniku kätte. Ta tunneb sind kõige paremini ja ka armastab sind kõige enam. Lase Tal sind varustada kõige parema toidu ja valgusega, et sa võiksid õitseda just seal, kuhu Tema on sind istutanud!

Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema,kelle nimi on vägede Issand. Js 51:15

Õitse seal, kuhu sind on istutatudLaura Kern

1

nr 4

Palju õnne Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva puhul! Hoia Jumal Eestit, meie kodumaad.Kaitse teda kallist, meie armsamat.

Rahu, töö ja kainus, olgu Eesti kroon,Vennaarmu suurus tema võimu troon.

Õnnista me rahvast, saada kosumist.Puhasta meid kurjast, anna kasvamist.

Aita võita vaevad, vägev kaitseja.Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa.

Laulusõnade autor L. Raudkepp

2017. aasta sügisel tehti mulle ootamatu ettepanek võtta üle koguduse eakate pärastlõunate läbiviimine. Jäin veidi kõhklema. Õpetaja Tiina julgustas mind ja ütles, et meie eakad on väga vahvad. Etteruttavalt võin öelda, et tal oli õigus ja ma olen väga rahul, et vastasin jaatavalt. Nende elu näinud, kuid maailma vastu huvi säilitanud ja ümbritsevasse heatahtlikult suhtuvate naistega koos olemine annab alati annuse elurõõmu ja -julgust.Grupi algus läheb tagasi koguduse asutamise aegadesse. Kõik olid innukad andma oma panuse koguduse ülesehitamisse ja Ester võttis enda peale tegelemise vanemate inimestega. Nii hakatigi korraldama EAKATE PÄRASTLÕUNAID. Esimene ülesmärgitud teelaud toimus 9. oktoobril 2010. Kohal olnud kuuele inimesele rääkis oma elust ja tööst õpetaja Tiina ning gambal musitseeris külalisena Triin Lilleberg.2011. aasta jaanuarist hakkasid teelauad toimuma regulaarselt üks kord kuus. Traditsiooniks sai iga kord kutsuda üks külaline, kes rääkis endast, oma elust ja mõtetest ning vastas küsimustele. Külalisi oli eripalgelisi, käis poliitikuid ja vaimulikke, muusikuid ja ajakirjanikke. Osavõtjate arv kasvas kahekümneni, sest kaasa võeti sõbrannasid ja tuttavaid, kellest mitmed jäidki koguduses käima.Kord aastas käidi ekskursioonil Eestimaa kaunites paikades ja kirikutes. Kaasa kutsuti teisigi koguduseliikmeid, vanusest sõltumata, nii palju kui bussi mahtus. Giidina tuli kaasa praegune koguduse abiõpetaja Jaan Lahe.Mitu aastat regulaarset organiseerimistööd väsitas aga Estri ja 2013. aasta sügisel andis ta teatepulga edasi Üllele. Teeõhtud külalisega jätkusid. Külla kutsuti nii üldtuntud persoone kui ka oma koguduse liikmeid – leidub ju meil endilgi huvitavaid ja andekaid inimesi! Tasapisi vähenes osavõtjate hulk, sest aastad tegid oma töö. Mõni eakas lahkus sellest ilmast, mõni vahetas elukohta ja mõni jäi tervislikel põhjustel koduseks. Otsustati avada need kooskäimised kõigile, olenemata vanusest, ning ümber nimetada TEEÕHTUKS KÜLALISEGA. 2017. aasta sügisest jäi üritus aga taas eakamate päralt. Ühtlasi muudeti kooskäimise aega – laupäeva pärastlõunast iga kuu 3. neljapäevaks kell 12. See aeg kehtib siiani. Üllele lisandus koguduses kohustusi ja ta pidi koormust vähendama. Siin tulemegi loo alguse juurde tagasi...Meie koosolemistel on välja kujunenud oma raamistik. Alustame kirikutoas, kus istume ringis toolidel. Pärast alguspalvet loeme ühe vaimuliku teksti ja arutleme loetud teemal. Oleme lugenud Rein Õunapuu „Lootus-

õpetuse lugusid”, Henri Nouweni raamatut „Siin ja nüüd. Püha puudutus argipäevas” ning ka otse Piiblit.Vestleme rõõmu, kannatuse, Jumala juhtimise, suhete teemadel. Meenutame elu rõõmsaid ja imelisi hetki. Räägime sellest, millised kirjakohad on meid läbi aidanud rasketest aegadest. Julgustame ja lohutame üksteist ning oleme eestpalves üksteise, oma armsate, koguduse ja kogu maa eest.Pikast istumisest võib selg kangeks jääda. Vahepeal on vaja end natukene liigutada, näiteks püsti tõusta ja laulda üks tore lastelaul sinna juurde kuuluvate liigutustega („Kuidas mina, kuidas mina pääsen taevasse?”). Pärast keha liigutamist tuleks oma loovat vaimu liigutada. Selleks sobib (kasvõi kaherealise) luuletuse kirjutamine. Istume taas toolidele ning võtame kätte paberid ja pliiatsid. Selgub, et oleme kõik andekad! Kellelgi ei jää kirjutamata. Alati ei saa aga Pegasust ekspluateerida. Võib hoopis mõelda, mida head näen ma iseendas või oma naabris, ja selle kirja panna, paberilehe kokku voltida ja edasi ulatada, kuni ring saab täis. Ei tea, kas see on meie rahvuslik omapära, aga enda kohta midagi head öelda on kohe nii raske! Sellest siiski ei pääse, tuleb ikka vaadata heatahtlikult enda sisse ja oma tugev külg üles leida ning kirja panna. Saime hakkama!Järgmine liikumine toimub juba söögilaua äärde. Usinad naised on enne koosolemise algust kohvi valmis keetnud ning kaasatoodud maiused ja võileivad taldrikutele asetanud. Edasine kulgeb vabas vormis – elavas jutuajamises laua taga.Enne lahkumist võtame veel kaasa lõpuõnnistuse sõnad.

Sellisel viisil käime koos üks kord kuus. Peale nende regulaarsete kohtumiste on aga olnud veel mitu tavapärasest erinevat üritust. Enne suvevaheajale minekut külastasime meie armsat Kerstit tema

Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega, üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Kl 3:12-13a

Elurõõmsad ja tegusadImbi Arro

2

Külas Kersti juures Kaberneemes, mai 2018 Foto: Imbi Arro

Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side! Kl 3:13b-14

mereäärses suvekodus. Saime nautida ilusat ilma ilusa looduse keskel ja külalislahke perenaise rikkalikult kaetud söögilauda. Detsembris tutvusime Arvo Pärdi keskusega Laulasmaal. Jalutasime läbi kõik ruumid ja kuulasime, mida meie asjalikul ja sõbralikul giidil rääkida oli. Pärast maitsvat kehakinnitust keskuse kohvikus saime näha veel pooletunnilist dokfilmi Pärdist.

Ülemöödunud aasta jõulukuul mängisime kaasa enda lavastatud jõulunäidendis. Kes oli karjane, kes ingel,

kes poiss, kes tüdruk, jõululaule aga laulsime kõik koos.Kevadel tekkis arutelu, kas sõna „eakad“ ikka iseloomustab meid kõige paremini? Mõnigi leidis, et nii pannakse meile justkui silt külge. Palusime koguduse Facebooki-grupis mõelda meie grupile uus nimi. Esimesel sügisesel koosolemisel vaatasime kõik kirjapandud variandid läbi, kõige rohkem hääli sai „elurõõmsad“. Lisasime sellele veel „tegusad“, sest kas pole juba kohaletulemine iseenesest üks kiiduväärt tegu! Küsisin kord naiste käest, miks nad tulevad, hoolimata halvast ilmast, tervislikust seisundist? Kas pole etem istuda soojas kodus, juua teed ja vaadata televiisorit? Siin mõned iseloomulikud vastused:Malle: Ei taha ja ei tohigi üksi kodus olla, on vaja suhelda, rääkida.Mare: Mul mõni sõbranna imestab, et miks ma siia tulen, neile meeldib käia poes ja teatris. Mina käin küll seal ka, aga ainult sellest jääb väheks.Linda: Teadmisi saab! Olin enne nagu üks pime öö. Hea, et Ester mu siia kaasa tiris!Ja nii ongi meil nüüd ELURÕÕMSATE JA TEGUSATE PÄRASTLÕUNA.

3

PALVE VANADUSE SAAbUDESNii on pealkirjastatud 71. psalm. Mees, kes selle kirjutas, on kogenud häda, õnnetust ja vaenu. Ometi hoiab ta Jumalast kinni: „Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest. Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates“ (Ps 71:5-6). Ta ei jää pidama haiget saamistele, vaid usaldab Jumalat. Usk Jumala kohalolekusse on viinud ta seesmise rahuni. Ta ei mässa, ei nurise, ei kibestu, vaid kiidab Jumalat. Ta räägib oma elust head: „Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva“ (Ps 71:8).Ajaliku kiitmine on ajaliku õnnistamine, ütleb benediktiini munk Anselm Grün. Kiites, tänades ja õnnistades oma ajalikku elu kogu selle kirevuses, selle mustade aukudega, mägede ja orgudega – valmistume me vastu võtma ajatut, igavikulist õndsust. Kes suudab Jumalat kiita pika elutee järel, see õnnistab ajalikku ning võib ajalikust lahti lasta ja rahus Jumala ajatusse langeda.Leppida oma elatud eluga ja iseendaga, andestada oma halvad valikud ja elamata jäetud ajad, see ei ole lihtne ülesanne. Psalmikirjutaja saab sellega hakkama. Ta tunnustab kogu oma elu, nii juba elatut kui olevat. Ta ei kurda läinu üle ega karda tulevat. Seda suudab ta seetõttu, et oskab näha Jumala kohalolu ja avaldumist kõiges, millest on läbi käinud. Jumal on õpetanud, on päästnud, on vastanud palvetele. Nüüd palub kirjutaja veel: „Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks“ (Ps 71:18).Sellele palvele on vastanud Jumal, kõige olemasoleva looja ja kandja, prohvet Jesaja kaudu: „Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan“ (Js 46:4).Seepärast on psalmistil ka kindlus: „Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest“ (Ps 71:20).Julgustus tuleb ka aastasadu hiljem Pauluselt: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt“ (Kr 4:16).

PALVE Kõik on hästi. Kõik võib nii olla, nagu on. Ma tänan sind selle eest, et ma olen saanud selliseks, nagu ma praegu olen. Ma tänan sind oma mineviku, tõusude ja mõõnade, eksiteede ja keerdkäikude eest. Sina juhtisid mind. Aamen.

Arvo Pärdi keskuses, detsember 2018 Foto: Imbi Arro

Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.] Mt 20:164

KRISTLIKU JUMALAKÄSITLUSE ERIPÄRAOleme oma leeritundides rääkinud Jumala definee-rimatusest ja Tema täielikust erinevusest loodud maailma suhtes, Tema omadustest ja epiteetidest. Põhijoontes on see sarnane kõigis kolmes suures monoteistlikus usundis – judaism, islam ja kristlus. Ristiusu põhisõnum ei peitu kindlasti ristiusu jumalakäsitluses, kuid ka viimasel on oma eripärad, mis eristavad seda teiste monoteistlike usundite jumalakäsitlustest. Järgnevalt vaatleme kahte kõige olulisemat eripära.Kolmainsus. Esimene kristliku jumalakäsitluse eripära seisneb õpetuses kolmainsusest. Õpetusena seda Piiblis ei leidu (nagu ka mõistet „kolmainsus“), aga selle on loonud esimeste sajandite kristlikud mõtlejad, võttes õpetuse tuletamisel aluseks Piibli. Õpetust kolmainsusest tunnistavad kõik suuremad kristlikud kirikud.Kolmainsus on ristiusule eriomane – me ei kohta seda üheski teises usundis. Tõsi, mõnedes usundites ja filosoofiasüsteemides võime leida midagi kolm-ainsusele sarnast, näiteks hinduismis on arusaam jumal-absoluudist, kelle konkreetsed avaldumisvormid on kolm isikulist jumalat: brahma, Višnu ja Šiva. Taolisel kujul aga, nagu me tunneme õpetust kolmainsusest kristluses, on see ainuüksi kristliku mõtte looming. Kolmainsuse õpetuse sisu seisneb selles, et on üks Jumal, kes avaldab ehk ilmutab (ilmutusest tuleb juttu leeritunni järgmises osas) end kolmel erineval viisil – Isa ehk Loojana, Poja ehk Lunastajana ja Püha Vaimu ehk Pühitseja ja Valgustajana. Inkarnatsioon. Teine kristliku jumalakäsitluse eripära seisneb õpetuses inkarnatsioonist (mitte segamini ajada reinkarnatsiooniga ehk hinge taaskehastumisega!). Inkarnatsioon tähendab, et Jumal, kes on sealpoolne (asub teisel pool aega, ruumi, põhjuslikkust ja mateeriat, on inimtunnetusele kättesaadamatu ja võrreldes inimesega täiesti teistsugune), sünnib Jeesuses inimeseks – ajas ja ruumis eksisteerivaks materiaalseks olendiks, kes allub põhjuslikkusele ja kõigile loodusseadustele. Hinduismis näiteks usutakse jumalate korduvat kehastumist – nad võivad kehastuda ka mitteinimlike olenditena. Inkarnatsioon on aga ristiusu arusaama järgi vaid üks kord universumi ajaloos aset leidnud sündmus, mille mõju inimkonnale on jääv – alates Jeesuse tulekust ei ole inimkonna suhe Jumalaga enam endine. Kristlaste jaoks tähendab inkarnatsioon vaheseina kõrvaldamist Jumala ja inimese vahelt ning lunastuse võimalikuks saamist. Lunastust käsitleme samuti ühes hilisemas leerituunis.

KOKKUVÕTEKui võtame lühidalt kokku esimese leeritunni nelja osa teemad, võiks seda teha järgmiselt:

Ristiusku ühendab judaismi ja islamiga usk Jumala • ainulisusesse ja Tema täielikku teistsugususse loodud asjade suhtes.Jumalat kirjeldatakse erinevate omaduste ja • epiteetide abil, kuid seejuures ollakse teadlikud, et enamik neist omadustest ja kõik Tema epiteedid on vaid sümbolid, mis üksnes vihjavad kõrgemale tõelisusetasandile, millest me teisiti üldse rääkida ei saaks.Ristiusus puudub Jumalal pärisnimi, kuid Ta on • isik, kellega saab olla mina-sina suhtes.Jumalat ei ole võimalik defineerida.• Kristliku jumalakäsitluse eripära seisneb õpetuses • kolmainsusest ja inkarnatsioonist.

KÜSIMUSED EDASIMÕTLEMISEKSViimaks olgu toodud mõned küsimused, mis aitavad kaasa teema paremale omandamisele ja sellega edasi tegelemisele:

Milles peitub polüteismi ja monoteismi suurim 1. erinevus?Miks ei ole Jumalat võimalik defineerida?2. Miks põhjustab kõnelemine Jumalast inimesele 3. raskusi ja milles need seisnevad?Miks ei ole osa kristlikke mõtlejaid nõus väitega, et 4. „Jumal on olemas“?Millised on Jumala omadused?5. Millised on peamised Jumala epiteedid?6. Millest räägib õpetus kolmainsusest?7. Millest räägib õpetus inkarnatsioonist?8.

LUGEMISSOOVITUSEDJoseph Ratzinger/Paavst benedictus XVI „Sissejuhatus kristlusesse. Loengud apostlikust usutunnistusest“. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2006, lk 81–157;Clive S. Lewis „Lihtsalt kristlus“. Tallinn: Logos, 1992, lk 88–93;Toomas Paul „Maise matka poolel teel. Leeriõpik täiskas-vanutele“. Tallinn: EELK Konsistoorium, 1996, lk 29–35;Paul Tillich „Jumala tõelisus“. Akadeemia nr 4/2008, lk 820–866;Emil brunner „Meie usk: kristlik õpetus“ – „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 375–378;Karl barth „Jumala inimlikkus“ – „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“, lk 507–522;Jürgen Moltmann „Lootuse Jumal“ – „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“, lk 571–581.

(järgneb)

leeritund: jumal (4. osa)Jaan Lahe

Marist tunnevad Mustamäe Maarja Magdaleena koguduses ilmselt kõik. Ta tegeleb nii aktiivselt koguduse laste- ja noortetööga, et see jääb tahes-tahtmata silma. Ei ole möödunud vist ainsatki pühapäevakooli tundi, lastelaagrit või pühapäeva-hommikust perejumalateenistust, kus tema oma rõõmsameelse olekuga ei osaleks. Maris on teinud Mustamäe koguduse lastetööd juba viimased viis aastat ja saab sellega üllatavalt hästi hakkama. Kõik võivad kinnitada: õige inimene õigel kohal.Maris on alles noor, 33-aastane. Ka oma vennast ja õest on ta noorim. Siiski on ta elanud juba mitmes Eestimaa paigas: Järvamaal, Mulgimaal, Tartus ja Tallinnas. Maris sündis Paides. Pere kolis Viljandimaale, kui Maris oli napilt viieaastane. Sellest ajast on Marise mälestusse sööbinud pühapäevased käigud koos vanaemaga Kõpu kirikusse Soomaa metsade ja rabade vahelt. Maris ei mäleta, et ta oleks sel ajal veel tundnud sügavamat kutset Jumala poole. Jumaliku puudutuse osaliseks sai Maris, kui ta oli 14-aastane. See juhtus tema esimesel jumalateenistusel Viljandi Jaani kirikus, kus ta viibis koos oma emaga. Seal pinkide vahel seistes koges tüdruk äkki kerget pearinglust, nii et ta pidi kiiresti istet võtma. „See võis olla võitlus hea ja kurja vahel minu sees,“ arvab ta ise.Maris ja tema pere ristiti 2000. aastal sealsamas kirikus, koos käidi ka leeris. Õdedest said kohe aktiivsed koguduse liikmed. Maris laulis kirikukooris, osales lastelaagrites. Praegune Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse õpetaja Tiina Klement oli tollal noorte juhendaja ja Maris aitas koguduse laste- ja noortetöös jõudumööda kaasa. Tänaseks on tal laste- ja noortetöö kogemust kokku juba kümme aastat.Õpingute järel Tartu Ülikoolis sai Marisest õpetaja. Ta töötas kolm aastat Maarja kooli intellektipuudega lastega. Sügisel 2014 kolis Maris Tallinna ja hakkas Mustamäe koguduse lastetööd korraldama. Põhitööl Eesti Rahvusvahelises Koolis nõustab ta erivajadusega õpilasi.

Marise hobid on sport ja reisimine. „Iga reis on eriline, olgu selleks siis Makedoonia või Israel,“ ütleb ta. Maris võib reisida üksinda või koos teistega, oma hea inglise keelega saab ta alati kõikjal hakkama. Noort naist on oma positiivse eeskujuga mõjutanud mitmed ta õpetajad, enim just inglise keele õpetajad: Marje Maasen gümnaasiumist ja Virve Sale-Soobik põhikoolist.Lastekirikus peab Maris kõige olulisemaks tuua piiblilugudest laste jaoks välja kõige tähtsam sõnum. Õpetajana on Marisel hea huumorimeel, teda iseloo-mustavad spontaansed naljad ja sõnamängud. „Selline suhtumine lähendab meid ja äratab lastes huvi,“ on Maris kogenud. Mingil juhul ei taha ta olla autoritaarne, vaid juhib lapsed küsimuste ja ühise arutluse teel õigete järelduste juurde.„Elu on pakkunud välja võimalusi ja viinud mind märkamatult sinna, kuhu ma kõige paremini sobin. Minu valik on olnud võimalustest kinni haarata,“ räägib Maris.„Jumala usaldus mu vastu on imeline, sest ta on just lapsed ja noored minu hoolde usaldanud,“ on Maris veendunud. „Mina omalt poolt üritan saadud ülesannet võimalikult hästi täita.“ lisab ta. Koguduse lastele ja noortele soovib Maris, et nad ei eemalduks täiskasvanuks saades kirikust ega unustaks piiblikoolis õpitut, sest seda läheb elus vaja. Marise arvates sobib lastetöö motoks: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige väiksematest vendadest, seda te olete teinud mulle.“ (Mt 25:40).

portree - MarIS KULdKEPPKirja pannud Anne Tamberg

Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 1Kr 9:24

5Image created by Freepik.com

Foto: erakogu

Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad. Lk 8:15

6

Pildigalerii Koguduse jõulupidu, 05.01.2019Tekst Jaana Maria Unga, Pildid Ülle Reimann ja Tuuli Korsar

Kolmekuningapäeva eelõhtul, 5. jaanuaril kogunes Mustamäe kogudus jõululaudade taha. Ühine söömine on koguduses alati tähtsal kohal olnud ning ka sel aastal sai jõuluaeg kenasti ning meeleolukalt kokku võetud. Õhtu möödus jõululaulude ja vahvate seltskonnamängude saatel. Tervituse ütles koguduse õpetaja Tiina Klement ning päevakohastel teemadel mõtiskles abiõpetaja Jaan Lahe. Oma jõulusoovid sai edasi anda ka Jaana Maria Unga Magda Misjonipoest ning Solveig bergsland tõi tervitusi Norra toetajatelt. Üllatuskülalistena saabusid jõulupeole auväärses eas Tipp ja Täpp, kes jagasid nii tarkuseteri kui ka magusaid komme. Rõõmu ja nalja jagus suurtele ja väikestele. Väike pildigalerii annab ülevaate toimuvast nendele, kes ise osaleda ei saanud, samuti on see meenutus kohapeal olnutele.

Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Js 55:67

MIS SULLE KÕIGE ROHKEM MEELDIb TALVEL TEHA?

11

9

12 8 10

7 5 2 15

13

1

3 14 4 6

lah

end

us

↓

nuputamist lastele

1. Jüngrite arv (sõnaga)2. 4 jüngri amet3. Sebedeuse poeg4. Sebedeuse poeg5. Ühe Sebedeuse poja nimekaim6. ... Peetrus7. ... Kananaios8. Jünger9. Jünger10. Jünger11. Jünger12. Jünger13. ... Iskariot14. Jünger, ametilt tölner15. Pärast Jeesuse taevaminemist valitud jünger, evangelist.

MIA: kelgutada, uisutada ja suusatada

ESTREIA: suusatada,

kelgutada. Käin uisutamise trennis ka

OLESJA: kelgutada, suusatada, uisutada ja

lumememme ehitada

REESA: kodus soojust

nautida

KELLy: jõulude ajal

Norra minna, lumes mängida

CARMEN: lumes

mängida, lumesõda mängida

CAROLA: uusi asju õppida ja

kogemusi saada

MAARELEE: kelgutada ja suusatada

MARCUS: kelgutada

HOLGER: uisutada,

suusatada, kelgutada, kindlusi ehitada, lumesõda

mängida

KRISTELLA: lumememme

tehaWINTER CHILDRENWINTER CHILDREN

Ristsõna lahendus saada 24. veebruariks 2019 e-posti aadressile: mustamae.kogudus@gmail.com märksõnaga “Laste ristsõna“ või anna oma lastekiriku õpetaja kätte (lisa juurde ka oma nimi).

Kõikide ristsõna lahenduse õigesti vastanute vahel loosime välja RAAMATU JA MAGUSA ÜLLATUSE!

WINTER CHILDREN

Created by Freepik

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:TIIna KlemenT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718Jaan lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724Ülle ReImann – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029ImBI aRRO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970beebilaulu juhendaja Ingvild Prestbø – e-post: iprestboe@gmail.com; tel: 5877 7639Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863NMSi vabatahtlik Mustamäe ja Saku koguduses aleksandra mjelde andersen – e-post: aleksandra.andersen@hotmail.com; tel: 5377 8806

(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comKoguduse aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava veebruar 2019

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (03.02 ja 03.03) kell 12lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a. perejumalateenistuse ajal)eine Piibli ja palvega teisipäeviti kell 12Beebilaul kolmapäeviti kell 10.30 (1-3 a) ja 11.30 (kuni 1 a)

KOgUdUses TOImUB:N 21.02 kell 12 Elurõõmsad ja tegusadR 22.02 kell 19 Palvus Taize lauludegaE 25.02 kell 18.30 JärelleerT 26.02 kell 18-21 Hingehoidlik seminar “Lähedal Jumalale, lähedal inimesele”. Koolitaja P. Välimäki Soomest N 28.02 kell 18.30 Piibliseminar

LEERITUNNID: kokkuleppelKoguduseruumide korrastamine teisipäeviti 14.30-16.30Tasuta riiete jagamine T 05.02 ja 05.03 kell 15-18

Created by Freepik

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale POsTKasTI tellida, siis palun

andke oma soovist teada e-posti aadressil Mustamae@eelk.ee või

mustamae.kogudus@gmail.com. Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda

lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.

Õnnitleme sünnipäeval!2.02 Anne Tamberg 7.02 Vivian Teder

10.02 Gert Koppelmann 12.02 Jussi Alakonni

15.02 Edik Koppelmann 17.02 Raivo Hundt

18.02 Imbi Arro19.02 Aare Pärna

23.02 Andreas Vebel