Eesmärk 1. Veebi kasutamise elementaaroskusedkollis.pri.ee/TK/AO_7_moodul_materjal.pdf · AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon arvuti nimi – kahekordse kaldkriipsu järel

AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon

Eesmärk7. moodul – annab ülevaate veebibrauseri (Netscape Navigator, MS Internet Explorer, Mozilla Firefox

vm), meileri (kirjavahetusprogrammi) ning uudisgruppide lugemise tarkvara kohta. Samuti sisaldab

materjal infot veebibrauseri ja olemasolevate otsimootorite kohta; õpetusi järjehoidjaid kasutama;

veebilehti ja otsitulemusi väljatrükkima; oskusi saata ja vastu võtta elektronkirju; lisada kirjale faile

ning kasutada kaustu; põhilisi võtteid tööks listide ja uudisgruppidega.

1. Veebi kasutamise elementaaroskused

1.1 Esimesed sammud internetisVeebibrauseri (-lehitseja) käivitamine.

Praegu on maailmas kasutusel valdavalt mitu populaarsemat veebibrauserit näiteks Internet Explorer,

Mozilla Firefox, Opera. Kui veebibrauser on arvutisse installeeritud, võib selle käivitamine toimuda

mitmel viisil:

klõpsutades Windowsi tegumireal vastaval ikoonil (nt. , , );

avades Start menüüst korralduse Kõik programmid => vastav veebibrauser (nt. Mozilla

Firefox);

klõpsutades töölaual (desktop) vastaval veebibrauseri ikoonil;

Veebiaadressi (URL) ülesehituse ja struktuuri mõistmine.

Viitamise aluseks on Interneti aadressid, sest on selge, et kõigi veebiressursside täpne asukoht tuleb

üheselt kindlaks määrata. Interneti ressurssi asukohanäitajaks e. aadressiks on ühtlustatud

asukohanäitaja e. URL (Uniform Resource Locator). URL näitab pöördumismeetodit, pöördutava

serveri aadressi ja ressurssi (faili või selle osa) asukohta serveril, koosnedes järgmistest osadest:

<tüüp>://<arvuti nimi><tee/failinimi><#märgend>tüüp – määrab, millise serveriga on tegemist. Koosneb ühest sõnast, millele järgneb koolon ja

kaks kaldkriipsu. Näiteks:

http:// (Hypertext Transmission Protocol) TCP/IP protokoll veebidokumentide vahetamiseks.

ftp:// (File Transfer Protocol) – Interneti protokoll, mis tagab failiedastuse kasutaja arvuti ja

kaugarvuti vahel

telnet:// käivitab Telnet-sideseansi, mille käigus arvuti muudetakse teise, kaugarvuti

terminaaliks

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1


arvuti nimi – kahekordse kaldkriipsu järel näidatakse Interneti arvuti nimi, milles vastavat

tüüpi fail asub, näiteks: www.online.ee Microlink WWW-serveri korral.

tee/failinimi – võimaldavad kettalt leida vajaliku faili

#märgend – hüpertekstifailid sisaldavad teatud kohti tähistavaid märgendeid (anchor), mis

võimaldavad kuvada vajaliku failiosa, näiteks –

http://www.thegroup.net/webedit/wefag.htm#HowToRegister

Veebilehekülje avamine.

Teades veebilehekülje aadressi

(URLi) võib selle avada,

kirjutades selle aadressi

aadressiväljale

või menüüs File => Open

avanevasse aknasse

ja vajutades klahvile Enter. Internetis paiknevate dokumentide aadressi võib tippida kujul

www.neti.ee, jättes tüübitähise http:// kirjutamata, selle lisab brauser automaatselt.

Veebibrauseri esilehe muutmine.

Veebibrauserite esilehtedeks on vaikimisi tavaliselt selle tootja kodulehekülg (nt. Internet Explorer'il

on Microsoft'i leht).

Kuidas muuta vaikimisi

kodulehte Internet Explorer'is:

avada veebibrauser;

valida menüüribalt

Tools => Internet Options

avanenud dialoogiaknas

valida General osa ja kirjutada Home page Address väljale see lehekülje aadress, mida Te

soovite kodulehekülje aadressina näha e. lehekülg, mis avaneb siis, kui avate veebibrauseri;

seejärel valida OK.


http://www.online.ee/

http://www.neti.ee/


Kuidas muuta vaikimisi

kodulehte Mozilla

Firefox'is:

avada veebibrauser

valida menüüribalt

Tools => Options

avanenud

dialoogiaknas

valida Main osa ja kirjutada Home page väljale soovitud kodulehekülje aadress.

When Firefox starts väljale tuleb valida „Show my home page“;

seejärel valida OK.

Veebilehe salvestamine failina.

Iga vaadeldava veebilehe sisu saab säilitada, salvestades selle failina arvuti kõvakettale. Selleks tuleb

toimida järgmiselt:

valida File – menüüst käsk Save As ja ilmuvast dialoogikastist valida failile sobiv kaust.

kirjutada failile antav nimi tekstikasti File Name, ning valida failitüüp loendist Save As Type

(HTML-fail või tavaline tekstifail) ja klõpsutada nupul Save.

Kui ei taha kogu teksti säilitada tekstivormingus, vaid ainult mingit osa sellest, siis valite selle osa e.

märgistate ja kopeerite (Ctrl + C) selle mällu. Järgnevalt siirdute mõnda tekstiprogrammi e. avate

näiteks programmi Notepad või Word ja kopeerite (Ctrl + V) mälus oleva tekstilõigu dokumenti.

Seejärel salvestate tehtu.

Veebibrauseri sulgemine.

Veebibrauseri sulgemine võib toimuda mitmel viisil:

File – menüüst korraldusega Close või Exit.

klõpsates sulgemisnupul brauseri akna paremas ülanurgas

vajutades klahvipaari Alt + F4



1.2 Brauseri põhimäärangute muutmineVaaterežiimi (View) muutmine.

Menüü View korraldused määravad, mida ja kuidas brauseri aknas kuvatakse.

Korraldusega Toolbars saab aknast ükshaaval eemaldada ja taastada tööriista-, aadressi- või

lingiriba;

Korraldus Status Bar eemaldab ja taastab akna alaservas paikneva seisundiriba;

Korraldus Stop (või hiireklõps samanimelise tööriistariba nupul või ) peatab

pikaleveniva dokumendi tõmbamise või lehekülje allalaadimise;

Korraldus Refresh (või hiireklõps samanimelise tööriistariba nupul või ) taastab

dokumendi (tõmbab selle uuesti Internetist);

Korraldus Encoding lubab seadistada ekraanil kuvatava veebidokumendi lugemiseks mingi

teise keele (Balti, Vene jne), kui operatsioonisüsteem (Windows) seda märgistikku toetab;

Korraldus Source avab kuvatud hüpertekstdokumendi lähteteksti tekstiredaktori Notepad aknas

ehk kuidas lehekülg koodis välja näeb;

Korraldus Fullscreen lülitab sisse/välja täisekraaniga tööviisi, nii et dokument täidab kogu

ekraani ja sealt eemaldatakse kõik peale tööriistariba nuppude.

Tööriistaribade ekraanile toomine.

Akna päises on tööriistariba, aadressiriba ja linkideriba. Menüü View korraldusega Toolbars võib neid

ükshaaval sulgeda või avada.

Veebilehel piltide kuvamise lubamine ja keelamine.

Multimeedia (piltide, heli või video) väljalülitamine (kiireneb veebilehekülgede ekraanile toomine)

toimub

Internet Explorer'is:

Tools menüü käsuga Internet Options avatavast dialoogikasti kaardilt Advanced. Piltide

lubamine ja keelamine toimub Multimedia kaardilt Show pictures ees oleva kastikese

märgistamisega või selle eemaldamisega.

Mozilla Firefox:

Tools menüü käsuga Options avanevast dialoogikasti kaardilt Content. Piltide lubamine ja

keelamine toimub Load images automatically ees oleva kastikese märgistamisega või selle

eemaldamisega.



2. Veebis navigeerimine

2.1 Veebiaadresside kasutamineVeebilehe avamine aadressi (URL-i) kasutades.

Teades veebilehekülje aadressi (URLi) võib selle avada, kirjutades selle aadressi aadressiväljale ja

vajutades klahvile Enter. Internetis paiknevate dokumentide aadressi võib tippida kujul

www.google.ee, jättes tüübitähise http:// kirjutamata. Aadressiväljale kirjutamise asemel võib

kopeerida vajaliku URL lõikepuhvri (Copy – Paste) abil mõnest Windowsi rakendusest. Läbikäidud

veebilehekülgi aitab meelde tuletada päevik – nupp History ( või ) või klahvidega Ctrl + H.

Hüperlingi kasutamine ja algsele lehele naasmine.

Otsimiseks raamatukogudes on kahte liiki katalooge – temaatilised ja tähestikulised. Ka informatsiooni

Internetis võib otsida temaatika või märksõnade järgi. Tavaliselt tasub Internetist infot otsima hakata

temaatika järgi, aga milline ala miski rubriigi all kajastatud on, sõltub tihti veebilehekülje koostaja

suvast. Näiteks NETI (www.neti.ee) koduleheküljel on info temaatiliselt jagatud 6 rubriiki (Riik ja

ühiskond, Haridus ja kultuur, Äri, Info ja Meedia, Meelelahutus ja hobid, Tervis), millest igaüks

jaguneb omakorda allrubriikideks jne. Teistes veebi kataloogides võivad aga rubriigid olla teistmoodi

üles ehitatud. Viies kursori tekstis olevale esiletõstetud lõigule (hüperviidale, shortcutile), kuvatakse

väljasirutatud sõrmega käsi ja teatereale ilmub dokumendi identifikaator. Ühekordse hiireklõpsuga

saab mööda neid hüperlinke liikuda üha lähemale otsitavale. Interneti kasutajal on oht veebi avarustes

ära eksida: liikudes hüperviiteid pidi järjest edasi, kaotatakse orientatsioon. Selle vältimiseks on

brauserites nupud Home, Back, Forward ja järjehoidjad.

Klõpsamine nupule Home ( ) viib alati leheküljele, mille olete määratlenud kui oma avalehe.

Eelmise dokumendi juurde tagasipöördumiseks klõpsata nupule Back

nupuga Forward saab päevikus (History) esinevas nimestikus siirduda dokumendi juurde,

millega töötati enne nupul Back klõpsutamist. Hoides nupu kõrval olevat noolt all võib näha kogu

läbivaadatud veebisaitide päevikut.

Kord klõpsatud viited jätab brauser meelde ka hüpertekstil: nimelt märgib viita tähistava teksti

varasemast teist värvi – näiteks sinise asemel lillaks.

Veebilehelt info kopeerimine ja salvestamine.

WWW terminoloogia kohaselt on lehekülg (Page) sama, mis fail, kusjuures trükituna võib see olla


http://www.neti.ee/


mitukümmend lehte.

Igat vaadatava veebilehe sisu saab säilitada, salvestades selle failina arvuti kõvakettale menüüst

File käsuga Save As.

Kui ei taheta kogu teksti säilitada, vaid ainult mingit osa sellest, siis märkida see tekstiosa ja

kopeerida see Ctrl + C klahvipaariga mälupuhvrisse ja siirdudes tekstiredaktorisse kopeerida

see tekstilõik dokumenti ja seejärel salvestada.

Veebidokumenti saab salvestada isegi juhul, kui seda pole otseselt välja kutsutud (kuvatud),

piisab hüperviida kasutamisest. Hiire parempoolset klahvi tuleb klõpsutada hüperviidal ja

avanenud menüüst anda käsk Save As.

Igat veebis leiduvat joonist saab graafilise failina salvestada arvuti kõvakettale järgnevalt:

klõpsutada hiire paremklahviga joonisel, et ilmub paremklahvi menüü ning valida korraldus

Save Image As. Avanenud aknas otsida koht, kuhu tahate pildi salvestada ja valida Save.

Kui tahetakse mõnda pilti kasutada Windowsi taustapildina või töölaua taustana, siis tuleb

klõpsutada pildil hiire parempoolset klahvi ja andke ilmunud menüüst korraldus Set As

Wallpaper või Save Background As.

3. Otsing veebisInterneti kasutab enamik inimesi just infootsinguiks. Kust mujalt saaks veel nii ammendavat teavet,

tasuta ja nii lühikese aja jooksul kui maailmalaiusest võrgust? Paraku paikneb info netis väga

kaootiliselt ja selleks, et endale vajalikku leida, tuleb üksjagu vaeva näha. Enamasti tuleb abi otsida

siiski spetsiaalsetelt otsisüsteemidelt (otsimootor, otsirobot). Muidugi võib kasutaja alati enda jaoks

välja valida meelepärase otsimootori, mis ei tarvitse olla ükski järgnevalt mainitust.

3.1 Otsimootori kasutamine (vähemalt ühe konkreetse otsimootori kasutamise oskused)Veebibrauseri nupu Search abil käivitakse automaatselt veebibrauseri tüübist ja valikuajast

sõltuvalt mõni populaaarne teabeotsisüsteem. Eestikeelseid otsimootorid on näiteks: www.google.com,

www.altavista.com, www.neti.ee, www.ee./www/ jt.

Otsitingimuste defineerimine.

Sageli on temaatilistesse kataloogidesse lisatud ka tekstiotsingu võimalused, kuid need on tavaliselt

nõrgemad kui spetsiaalsetel otsimootoritel. Tihti otsitakse märksõna vaid veebilehekülgede tiitlitest,

mitte neil lehekülgedel esitatud tekstist. Võimaldatakse viiteid teistele, parematele otsimootoreile.



Päringule võib vastuseks tulla tuhandete veebilehekülgede viiteid, mis järjestatud selle järgi, kui tihti

otsitav sõna või väljend vastaval leheküljel esineb. Sisulist vastavust otsingule ei pruugi tulla ja sadu

lehekülgi pole mõtet läbi lapata. Edasi võib päringut täpsustada, keelates mingi sõna esinemise ära või

konkretiseerides väljendi jutumärkidega. Õigete materjalide leidmine on suur töö.

Märksõnade kasutamine.

Märksõnaotsinguks võib kasutada näiteks www.google.com või www.neti.ee. Selleks tuleb nende

päringuaknasse tippida sõna(d) või väljend(id), mis leitavas materjalis peaks sisalduma. Lihtpäringul

otsitakse dokumente, mis sisaldavad üheaegselt kõiki sisestatud sõnu. Kui tahetakse kindlat väljendit

leida, siis tuleb see tavaliselt panna jutumärkidesse, nagu näiteks “Eesti Vabariigi Välisministeerium”,

muidu leitakse leheküljed, mis sisaldavad küll kõiki neid sõnu, kuid suvalistes kohtades. Mõni

otsimootor nõuab küll täpse väljendi teist moodi defineerimist.

Loogiliste operaatorite kasutamine.

Komplekspäringuga saab otsingut täpsustada, kasutades olenevalt otsimootoritest loogilisi väljendeid

AND, OR, NOT ja NEAR või – “ “ jne. Näiteks päring: Tartu ülikool – põllumajandus leiab üles kõik

veebilehed, mis sisaldavad sõnu “Tartu” ja “ülikool”, kuid seejuures ei sisalda sõna “põllumajandus”.

Täpsemat abi päringu sõnastamise kohta vastava otsimootoritel leitakse otsingusüsteemi

lisamaterjalidest.

3.2 PrintimineLehekülje määrangute muutmine.

File menüüst korraldusega Page Setup ilmub tüüpiline Windowsi dialoogiaken, kus saab määrata

lehekülje määranguid (ääriseid ja rõht- või horisontaalasendit). Vaikimisi prinditakse iga lehekülje

päisesse (Header) dokumendi nimi ja paremale serva lehekülje number ja koguarv (&w&b Page &p of

&P). Lehekülje jalusesse (Footer) lehekülje aadress (URL) ja printimise kuupäev (&u&b&d).

Muutujate tähendused:

&w – dokumendi nimi;

&u – lehekülje aadress (URL);

&d – kuupäev;

&t – kellaaeg;

&p – lehekülje number;

&P – lehekülgede koguarv;

&b –tsentreeritud tekst;

&b&b – tekst paremale joondatud.

Neist saab valida, mida printida.


http://www.neti.ee/

http://www.google.com/


Veebilehe printimine kasutades lihtsaid printimisvalikuid.

File menüüst korraldusega Page Setup ilmub tüüpiline Windowsi dialoogiaken, kus saab määrata

lehekülgede printimisvahemiku, ainult valitud osa printimise, koopiate arvu jne.

Otsitulemuste printimine.

Kui ei taheta kogu otsingutulemuse teksti printida, vaid ainult mingit osa sellest, siis tuleb märkida see

tekstiosa ja hiire paremnupu menüüst valida korraldus Print.

Otsingutulemuste dokumente saab printida isegi juhul, kui seda pole otseselt välja kutsutud

(kuvatud) ja üle vaadatud, sest piisab dokumendile osutava hüperviida kasutamisest. Hiire

parempoolset klahvi tuleb klõpsutada hüperviidal ja avanenud menüüst anda käsk Print

Target. Avanevast dialoogiaknas on valikud:

Valides nupu OK prinditakse ainult hüperviidaga avatav dokument

Märgistades Print all linked documents prinditakse lisaks hüperviidaga avatavale

dokumendile ka kõik järgnevate hüperviitadega tähistatud dokumendid.

Märgistades Pint table of links prinditakse lisaks hüperviidaga avatavale dokumendile

ainult kõik järgnevate hüperviitadega tähistatud dokumentide aadressid (URL).

4. Järjehoidjad (bookmarks)Brauser Internet Explorer kasutab järjehoidjate meelespidamiseks lemmikviida e. lemmiklingi

(Favorites ) mõistet ja Mozilla Firefox aga Bookmarks mõistet.

4.1 Järjehoidja loomineJärjehoidja kasutamine veebilehekülje avamiseks.

Lemmikviidad (järjehoidjad) on mugavaks vahendiks, et kiiresti pöörduda väljavalitud veebilehtede

poole, ilma et oleks vaja ühelt hüperviidalt teisele hüpata või meeles pidada kõiki vajaminevaid

veebiaadresse. Lemmikviitade kasutamiseks tuleb avada menüüribal vastavalt ...

Internet Explorer:

menüü Favorites lemmikviitade nimetikuga allosas ja klõpsutada nimestikus huvipakkuval

nimetusel. Enamasti jaotatakse lemmikviitade menüü temaatilistesse kaustadesse (Kanalid,

Muusika, Ajakirjandus, Lingid jne), mis lihtsustab nende seas orienteerumist eriti juhul, kui

nimetuste üldarv kipub suureks paisuma.

Hiirekursoriga kaustaga menüüreale osutamisel ilmub lisamenüü kaustas olevate

lemmikviitadega.



Tööriistaribal asuva nupu Favorites toime erineb veidi samanimelise menüükäsu omast.

Klõpsutades sellel, ilmub tööakna vasakusse serva lisapaneel Explorer Bar, millel saab tutvuda

väljavalitud lemmikviitade loendiga, kuna parempoolses aknaosas kuvatakse samaaegselt

valitud viidale vastav veebilehekülg. Paneeli kõrvaldamiseks tuleb veel kord klõpsutada nupul

Favorites.

Mozilla Firefox'is saab sama asja menüü Bookmarks alt.

Järjehoidja loomine.

Huvipakkuva veebilehekülje lisamiseks ...

Internet Explorer'is

avada lehekülg;

seejärel valida Favorite menüüst korraldus Add to Favorites;

tekkinud dialoogiaknas valida OK.

Mozilla Firefox'is

avada lehekülg;

seejärel valida Bookmarks menüüst korraldus Bookmark This Page;

tekkinud dialoogiaknas valida Done.

Järjehoidjate haldamine.

Varem või hiljem saabub hetk, kus lemmikviitade nimestik on üle kuhjatud vananenud viitadest või

tekib soov nimestikku ümber grupeerida. Järjehoidjaid on võimalik hallata ...

Internet Explorer'is

Favorites menüüst käsu Organize Favorites alt;

kuvatakse vastav dialoogikast, milles on olemas vastavad nupud: Create Folder, Rename, Move

to Folder, Delete.

Mozilla Firefox'is

Bookmarks menüüst käsu Organize Bookmarks alt;

kuvatakse dialoogikast, kus on siis võimalik teha samu asju kui Internet Explorer'is.



5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused

5.1 Esimesed sammud elektronposti kasutamiselInterneti postiprogramme (meilereid) on maailmas välja töötatud palju (üle tuhande), alustades

lihtsatest, mida levitatakse tasuta, ja lõpetades palju lisaomadusi sisaldavate ning soliidse hinna eest

müüdavatesse. Tähtsamaid lisaomadusi: filtrid posti sorteerimiseks ja rämpsposti (reklaamteated)

eemaldamiseks; võrgus olevatest suurematest kataloogidest otsitava postiaadressi ülesleidmiseks;

HTML tugi, nii et elektronkiri kujuneb väikse veebilehe taoliseks; salakirja kasutamise võimalus;

õigekirja kontroll jt. Selleks, et elektronkirjavahetust pidada, peab Teil olema konkreetses arvutis

kasutajatunnus (annab arvuti omanik või administraator) ja elektronposti aadress mõnes Interneti

postiprogrammis. Tasuta elektronpostiaadressi saamine on lihtne, ei nõua palju aega ja

registreerimisvormi võite täita ise või keegi kogenud arvutikasutaja. Eestikeelseid tasuta

postiprogramme leiab eestikeelsetelt portaalidelt (www.Delfi.ee, www.epl.ee, www.Everyday.com jt)

ja otsingumootoritelt (neti.ee jt). Levinud ja lihtsad tasuta eestikeelsed postiprogrammi on: mail.ee,

hot.ee jt. Nende puudusteks on, et mõnel puudub aadressiraamat, teisel jälle lihtne võimalus manuse e.

kaasapandud faili (attachment) lisamiseks kirjale jne.

Kuna meilereid on olemas mitmesuguseid, siis antud osa materjalist on tehtud HOT.ee kasutamise

kohta.

Meileri käivitamine.

Meileri käivitamiseks tuleb trükkida veebibrauseri

aadressiväljale aadress www.hot.ee ja seejärel

vajutada klahvi Enter. Teile avaneb järgnev pilt, kus

vasakul pool on võimalik oma postkasti siseneda,

vajutades Sisene-nuppu. Peale Sisene-nupu

vajutamist küsitakse Teilt kasutajatunnust ja

parooli. Kui need antud Interneti portaalis

puuduvad, siis saab need endale luua vajutades

paremal pool olevale lingile Registreeri.


http://www.hot.ee/


Postkasti avamine.

Peale sisselogimist on Teile avatud kõik vasakul pool asetsevad lingid, mille hulgas on ka postkast.

Antud lingil vajutades, avatakse akna keskmisse osa postkasti sisu ja vaikimisi sissetulnud kirjade

kaust.

Elektronkirja avamine.

Kirja avamiseks tuleb vajutada kirja teema nimetusel (nt. RE:), mille tulemusena avatakse kiri, kus on

näha järgmised asjad:

Meileri sulgemine.

Sulgemiseks tuleb vajutada vasakul pool olevas menüüs lingile , mille tulemusena logitakse

Teid antud leheküljelt välja.



5.2 Põhimäärangute muutmine (ainult graafilise kasutajaliidesega meileri korral)Vaaterežiimi muutmine.

Kuna hot.ee postkasti vaatamine käib veebibrauserit kasutades, siis vaaterežiimi saab muuta näiteks

Mozilla Firefox'is View => Zoom => Zoom In või Zoom Out.

Tööriistariba ekraanile toomine.

Tööriistariba saab Mozilla Firefox'is redigeerida vajutades View => Toolbars => Customize.

6. Kirjavahetus

6.1 Elektronkirja saatmineUue kirja alustamine.

Uue kirja saatmiseks tuleb peale postkasti sisselogimist valida kas

vasakust menüüst Postkast ja tekkinud osast nupp uus kiri

või

valida paremal pool ikoon

Saaja elektronaadressi sisestamine.

Saaja elektronaadress sisestatakse väljale „Kellele“, mis sisaldab saaja kasutajanime ja vastava

postkasti teenust kasutava e-posti lõppu (nt. [email protected])



Kirja teema sisestamine.

Kirja teema sisestakse „Teema“ väljale. Tavaliselt on see mingi märksõna, mis iseloomustab kirja sisu.

See rida võib küll tühjaks jääda, kuid viisakas on teema ikkagi kirjutada, sest selle järgi saab kirja saaja

otsustada, milliseid kirju on vaja kohe lugeda ja millistega pole väga kiiret.

Signatuuri kasutamine.

Signatuur on see tekst, mis pannakse automaatselt iga Teie kirja lõppu (kui Te hakkate uut kirja

kirjutama, siis ei avata mitte tühi kiri, vaid kiri, milles on Teie signatuur). Signatuuri kirjutakse

tavaliselt oma ees– ja perekonnanimi. Loomulikult sinna võib lisada ka muud hädavajaliku

informatsiooni (postiaadress, telefoninumber jt). Neljast reast pikema signatuuri peetakse netiketi

( Internetis kujunenud heade tavade rikkumiseks) rikkumiseks.

Hot'is saab signatuuri lisada, kui ...

valida vasakult poolt Postkast;

seejärel valida keskmisest osast Seaded

tekkinud osas kirjutada väljale Allkiri oma signatuur

lõpuks vajutada muuda lingi, mille tulemusena salvestatakse Teie signatuur.

Kui avada uus kiri, siis lisatakse tehtud signatuur kirja sisse.



Manuse e. kaasapandud faili (attachment) lisamine kirjale (vajadusel FTP-d kasutades).

Failide lisamiseks kirjale tuleb (kui uus kiri on avatud) ...

vajutada nupul „Lisa manuseid“

avanenud uues osas

tuleb vajutada

nupul Browse,

mille kaudu saab

arvutist ülesse

otsida see fail, mida kirjale lisada;

peale seda ilmub väljale „Arvutist“ faili teekond ja vajutades nuppu „Lisa“ pannakse fail

„Lisatud failid“ väljale;

kirja juurde tagasi saamiseks tuleb vajutada linki „Tagasi kirja juurde“

6.2 Kopeerimine, teisaldamine, kustutamineKirja teksti kopeerimine.

Kopeerimiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja valida kolme võimaluse vahel:

klahvidega Ctrl + C;

parema hiireklahviga märgistatud tekstil klõpsates ja tekkinud menüüst vasaku hiireklahviga

valida Copy;

veebibrauseri menüüribalt Edit => Copy.

Kirja teksti teisaldamine.

Teisaldamiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja valida kolme võimaluse vahel:

klahvidega Ctrl + X;


valida Cut;

veebibrauseri menüüribalt Edit => Cut.

Kirja teksti kopeerimine teisest rakendusest.

Kopeerimiseks tuleb vastav teksti osa märgistada teises rakenduses ja valida kolme võimaluse vahel:

klahvidega Ctrl + C;


valida Copy;



veebibrauseri menüüribalt Edit => Copy.

Seejärel valida koht, kuhu soovitakse seda teksti panna. Kleepimiseks valida kolme võimaluse vahel:

klahvidega Ctrl + V;


valida Paste;

veebibrauseri menüüribalt Edit => Paste.

Kirja teksti kustutamine.

Teksti kustutamiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja seejärel valida kas klahv Delete või

Backspace.

Manuse (kaasapandud faili) kustutamine.

Kirjast faili eemaldamiseks tuleb vajutada faili kõrval olevat punast ristikest, mis kannab nimetust

Eemalda.

6.3 Kirja lugemineKirja avamine.

Kirja avamiseks tuleb vajutada vastava kirja teema nimetusel, mille tulemusena kuvatakse kirja sisu.

Kirja kustutamine.

Kirja saab kustutada Postkastist, tehes linnukese vastava kirja ette ja valides nupu Kustuta

Peale seda küsitakse, et kas olete kindel, et tahate neid kirju paigutada Prügikasti. Kui olete kindel, siis

vajutage nupul Jah, kui aga ei, siis vajutage nupul Katkesta.

Manuse (kaasapandud faili) avamine ja salvestamine (vajadusel FTP-d kasutades).

Kui kiri on avatud, siis on võimalik ka kirjaga kaasasolevaid faile avada ja salvestada. Faili

salvestamiseks/avamiseks tuleb vajutada faili nimel, mille järel ilmub uus dialoogiaken, kus on

võimalik valida faili kohe avamiseks (Open) või siis salvestamiseks (Save). Kui ei tea hetkel, mida

teha, siis valige katkesta (Cancel).



6.4 Kirjadele vastamineReply-käskluse kasutamine.

Peale kirja avamist on võimalus kohe kirjale vastata. Selleks tulev valida nupul Vasta

Peale seda kuvatakse kiri nii nagu ta saabudes oli, kuid millele on lisatud niinimetatud tagid (>) selle

osa ette, kes kirja Teile saatis ja kirja teema ette on lisatud RE: tähis. Nüüd on Teil võimalik ise sinna

kirja kirjutada vastavalt sellele reale, kus hiirekursor vilgub.

Vastamine saabunud kirja tsiteerides.

Kasutades korraldust Vasta kuvatakse tekstiosas teile

saadetud sõnumi tekst, mille ridade ette on paigutatud

märk >. Soovides vastata teile saabunud kirja

tsiteerides kustutage üleliigsed read, kuna saaja ei

soovi ju kogu teile saadetud teksti enam uuesti lugeda.

Jätke pikast sõnumist alles vaid need read, millest

nähtub, millele te vastate ja kirjutage vastus otse väljavõtte järele, kuid juba ilma > märgita rea algul.

Vastamine ilma kirja tsiteerimata.

Kasutades korraldust Vasta on mugav vastata ka ilma kirja tsiteerimata, sest on juba täidetud

aadressiväli ja Teema väli. Tuleb kustuda kõik mittevajalik ja sisestada saatmisele määratud sõnumi

tekst.

Kirja edasi saatmine (forward).

Korraldusega Saada edasi võib saadud sõnumi (selle koopia) kellelegi edasi

saata (ilmub dialoogikast uute aadresside ja lisaselgituste sisestamiseks). Kirja edasi saatmisel lisatakse

saadetud kiri kas failina või kirja sisuna.

6.5 NetikettNetiketi (võrgu etiketi) tundmine.

Netikett (network+etiquette) arvutivõrgus laitmatu käitumise reeglid: oma kirjutise lõppu lisa alati

oma täisnimi ja elektronposti aadress; ole ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide

kasutamise ja tsiteerimisega; suurtähtede mittekasutamine; reklaamitegemisest loobumine; elektronkiri

kirjuta alati telegrammistiilis, kuna “võrguelanikud” oskavad aega hinnata; uudisgrupi uue liikmena



enne küsimuste esitamist FAQ-loendi (80% vastused) läbilugemine; kasutage arvuteid, millesse on teil

legaalne juurdepääs; ärge tehke endale suuri signatuure (üle nelja rea), sest sisu on tähtsam;

tsiteerimisel ainult vajalik lõik ja märkida keda tsiteeritakse. Netikett TÜs – http://www.ut.ee/300691

7. Adresseerimine

7.1 Aadressraamatu kasutamineElektronaadressi lisamine aadressraamatusse.

Aadressraamat kannab hot.ee's nimetust Kontaktid. Elektronaadressi lisamiseks tuleb valida vasakust

menüüst Kontaktid. Seejärel vajutada lingil Lisa kontakt. Peale seda avanenud osas tuleb täita

kindlasti punase tärniga tähistatud väljad ja valida link Lisa.

Aadressi kustutamine aadressraamatust.

Aadressi on võimalik kustutada Kontaktide osast. Eemaldamiseks tuleb teha linnuke kontakti ette ja

vajutada lingil Kustuta.



Uue aadressiloendi loomine.

Aadressloend tähendab hot.ee's Gruppe. Automaatselt on hot.ee's kaks gruppi – perekond ja sõbrad.

Uue grupi loomiseks tuleb vajutada lingil Lisa grupp. Peale seda avanenud osas saab panna loodavale

grupile nime ja kontaktide osast saab valida need isikud (klõpsates neil), kes kuuluvad sellesse grupi.

Saabunud kirjast aadressi lisamine aadressraamatusse.

Kõiki kirja saatnud inimesi on võimalik lisada oma kontaktidesse. Selleks tuleb avada saatnud isiku

kiri. Kirja saatja nime taga on märk „Lisa kontaktidesse“ Vajutades sellel, antakse Teile teada,

et kontakt on lisatud. Kõiki kontakte on võimalik näha valides vasakpoolsest menüüst Kontaktid.



7.2 Kirja saatmine mitmele adressaadileAadressiloendi kasutamine.

Peale uue kirja avamist on

näha saaja (Kellele) välja kõrval märki Lisa kontaktidest. Vajutades sellel, avaneb Teile uus

dialoogiaken (v.a juhul, kui pop-up aknad on keelatud). Avanenud aknas teete saaja nime ees olevasse

kastikesse linnukese ja vajutate lingil Lisa.

Cc: (Carbon copy) rea kasutamine

Reale Cc ehk Koopia tuleb kirjutada või lisada kontaktidest nende inimeste aadressid, kellele Te tahate

antud kirjast koopia saata. Aadressid tuleb eraldada komaga (semikooloniga?) või jätta see rida

tühjaks.

Bcc: (Blind carbon copy) rea kasutamine

Väljale Bcc ehk Pimekoopia võib kirjutada adressaate, keda soovite varjata väljal Koopia olevate eest.

8. Postkasti haldamine

8.1 Kirjade korraldamineKirja otsimine kaustast (Find, Search vm).

Kirja otsimiseks tuleb ...

avada Postkast

valida postkasti menüürealt nupp Otsi

avanenud uues aknas tuleb täita järgnevad väljad:

otsisõna – iseloomustab kirja;

väljad – otsitakse kõikidelt või määratud (saatja, kellele, koopia, pimekoopia, teema või

kirja sisu) väljade seast;

kaustad – otsitakse kõikidest või määratud (sisse, saadetud, mustandid, prügikast, praht)

kaustadest;

aeg – alates postkasti loomisest (kõik) või määratud vahemikul

lõpuks valida otsi vasakul pool tumedalt kirjutatud (iseloomustav pilt järgmisel lehel).



Uue kausta loomine.

Uue kausta loomiseks tuleb ...

avada Postkast

valida postkasti menüürealt nupp Kaustad

tekkinud aknas valida link Uus kaust

edasi tekkinud aknas kirjutada loodava kasuta nimi vastavale väljale ja vajutada lingile Lisa.

Kirja kustutamine.

Kui postkast on avatud, siis kirja kustutamiseks tuleb teha kustutamisele mineva või minevate kirjade

ette linnuke ja seejärel vajutada lingile Kustuta . Peale seda küsitakse Teilt, kas olete

kindel, et soovite kustutada. Kui olete vastate Jah, kui aga ei siis Katkesta.

Kirjade salvestamine kausta.

Kirjade paigutamiseks teise kausta tuleb esmalt teha vastavate kirjade ette

linnuke ja seejärel vajutada lingile Liiguta

Avaneb uus dialoogiaken, kus tuleb teha selle kausta ette linnuke, kuhu

soovitud kirjad paigutatakse. Edasi tuleb vajutada lingile Liiguta.

Kui dialoogiaken ei avane, siis on veebibrauseri poolt blokeeritud pop-up

akende avanemine.



Kirjade sorteerimine nime, teema või kuupäeva järgi (v.a. Pine)

Kirjade sorteerimiseks vastava (teema, saatja, aeg või suurus) lingile vajutada. Sorteerimisaluse

(teema, saatja, aeg või suurus) taga on roheline nooleke, mis näitab kumba pidi on sorteeritud kas

kasvavalt või kahanevalt.

Saadetud kirjade koopiate haldamine.

Kirja kirjutamisel on peale kirja

sisu automaatselt tehtud linnuke

„Salvesta saadetud kirjade

kausta“. Kiri lisatakse seega

Saadetud kirjade kausta.

Avades Saadetud kirjade kausta, on Teil võimalik näha kõikidele adressaatidele saadetud kirju.

Automaatselt kuvatakse 20 kirja, kuid neid on kindlasti rohkem. Lihtsalt tuleb vajutada lehekülgede

vahetamise lingil.

Saadetud kirjade kaustas on võimalik samuti kasutada sorteerimist ja kirju on võimalik liigutada ka

mõne teise kausta alla.


Documents

Eesmärk 1. Veebi kasutamise elementaaroskusedkollis.pri.ee/TK/AO_7_moodul_materjal.pdf · AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon arvuti nimi – kahekordse kaldkriipsu järel