KOMMUNIKATSIOON - Europa · VISUAALNE KOMMUNIKATSIOON Kaasavat keelekasutust peaks toetama kaasavad visuaalsed materjalid, kuna tihti leiab publiku hulgas vastukaja just visuaalne

KAASAV KOMMUNIKATSIOONNÕUKOGU PEASEKRETARIAADIS

K A A S A V

PeasekretariaatEuroopa Liidu Nõukogu

K O M M U N I K A T S I O O N

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat, 2018© Euroopa Liit, 2018

Allikale viitamisel on teabe taasesitamine lubatud.

© Petr Vaclavek - Fotolia.com, © olly - Fotolia.com, © Down Syndrome Foundation of Madrid © franzidraws - Fotolia.com, © cartoonresource - Fotolia.com, © Euroopa Liit

ELi autoriõigusega kaitsmata fotode või muu materjali taasesitamiseks tuleb võtta otse ühendust autoriõiguse omanikuga.

Jaanuar 2018 | ET | KAASAV KOMMUNIKATSIOON NÕUKOGU PEASEKRETARIAADIS 3

Meil on õnn töötada mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas, kus me kõik saame eri viisil edendada

võrdsust ja austada mitmekesisust.

Inimesed saavad olla edukad üksnes keskkonnas, kus mitmekesisust aktsepteeritakse, austatakse ja

väärtustatakse. Eluterve, kaasav töökeskkond saab alguse kaasavast keelekasutusest ja visuaalsetest materjalidest,

mis tunnustavad ja kajastavad mitmekesisust ega süvenda alateadlikke eelarvamusi.

Kasutatava keele ja visuaalsete materjalide kaudu saame aidata tagada, et ükski inimrühm ei tunne end

kõrvalejäetu, soovimatu ega diskrimineerituna.

Tegevuskavaga „Dünaamilisem, paindlikum ja koostöösõbralikum nõukogu peasekretariaat“

soovitakse luua keskkond, kus igal töötajal on õigus, motivatsioon ja vahendid isiklikuks arenguks ning

nõukogu peasekretariaadi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks. Lõppkokkuvõttes ongi nõukogu

peasekretariaat oma personali nägu.

William Shapcott halduse peadirektor

4 KAASAV KOMMUNIKATSIOON NÕUKOGU PEASEKRETARIAADIS | ET | Jaanuar 2018

Meil on vaja taas kinnitada oma pühendumust Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele:

„Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja

inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.“

eesistuja Donald Tusk, oktoober 2017


SISSEJUHATUS

Kommunikatsioonil ehk suhtlusel on suur jõud. See mõjutab meie hoiakuid, taju ja käitumist ning kajastab seda, millises maailmas me soovime elada ja töötada.

Sõnad ja pildid on seega olulised. Kommunikatsioon võib muutuda diskrimineerivaks, kui me ei kaalu, millistest eeldustest juhindub meie keelekasutus ja visuaalsete materjalide valik.

Keel areneb pidevalt – sõnad muutuvad ning meil tuleb selle arenguga sammu pidada. Sooneutraalse ning eelarvamustevaba keele kasutamine aitab lahti saada aegunud arusaamadest meeste, naiste, erivajadusega inimeste ja teiste ühiskonnarühmade kohta.

Käesoleva juhendi eesmärk on anda mõningaid näpunäiteid keelekasutuseks ja visuaalsete materjalide valikuks nõukogu peasekretariaadi töö kontekstis, tuues näiteid eesti keelest.

Juhend peaks aitama hoida ära diskrimineeriva keele tahtmatut kasutamist. Selle koostamisel on arvesse võetud asjaolu, et nõukogu peasekretariaat on poliitiline institutsioon ning et me tegutseme mitmekeelses keskkonnas. Sellest tulenevalt peaks juhend aitama meil kujundada ühtse kaasava kommunikatsiooni poliitika, mida kõik osakonnad järgivad dokumentide koostamisel ja illustreerimisel ning audiovisuaalsete materjalide ettevalmistamisel, ükskõik kas need on mõeldud kasutamiseks institutsiooni sees või väljaspool seda. Lühidalt käsitletakse juhendis ka töökohal toimuvas mitteametlikus suhtluses kasutatavat argikeelt.

Käesolev võrdsete võimaluste büroo (Equal Opportunities Office) egiidi all välja töötatud juhend hõlmab järgmist:

• majasisesed teatised (internal notes), sealhulgas personalile saadetavad teatised (staff notes) ja neile lisatavad peasekretäri otsused

• vabu ametikohti käsitlevad teated

• nõukogu peasekretariaadi avaldatud väljaanded

• portaalis Domus avaldatavad artiklid ja pildid

• argikeel

• sotsiaalmeedia postitused ja nõukogu veebisaitide tekstid

• koolitustel ja ettekannete käigus kasutatavad materjalid

• nõukogu peasekretariaadis kasutatavad plakatid.

Juhend ei hõlma ELi õigusakte.

Juhend lähtub nõukogu peasekretariaadis järgitavatest tavadest, institutsioonidevahelistest standarditest ja teiste institutsioonide koostatud juhistest (inglise keele puhul ka institutsioonidevahelisest stiilijuhendist1), Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei materjalidest ning Eestis viimastel aastatel kaasava keele teemal avaldatud artiklitest (vt kasutatud materjalide loetelu juhendi lõpus).

Käesolev teabematerjal on avaldatud kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Selle sisu on igas keeles mõnevõrra erinev, kuna igal keelel on oma grammatika, lauseehitus ja stiil. Üldine sõnum on siiski sama – kuidas me saame keelekasutuse ja visuaalsete materjalide kaudu toetada kaasatust ja mitmekesisust.

1 Stiilijuhendi eestikeelse versiooni 10. osas „Eestikeelsete tekstide ettevalmistamine“ praegu kaasavat keelekasutust ei käsitleta.


AMETIKEELT KÄSITLEVAD SOOVITUSED

Kaasava ja eelarvamustevaba keele kasutamisel välditakse stereotüüpide kinnistamist ning viiteid asjassepuutumatutele üksikasjadele. Selline keel tunnustab kõigi inimeste positiivseid omadusi, sõltumata soost või seksuaalsest sättumusest, erivajadusest, vanusest, taustast, usutunnistusest või veendumusest.

Alljärgnevalt on esitatud juhised selle kohta, kuidas erinevatele inimrühmadele mittediskrimineerivalt viidata.

SOONEUTRAALNE KEELEKASUTUS

Sooneutraalse keelekasutusega koheldakse mehi ja naisi võrdselt ning ei kinnista stereotüüpe ega soorolle.

Sooneutraalseid alternatiive kaaludes tuleks siiski alati silmas pidada, et teksti tähendus ei muutuks ega hägustuks.

Soovitused sooneutraalse eesti keele kasutamiseks

Ameti- ja kutsenimetused

Kui eesti keeles on olemas ameti- või kutsenimetus, mis ei rõhuta soolisust, tuleks kasutada seda.

Näiteks: esimees eesistuja, juhataja, spiiker, juht

meeskond rühm, grupp

turvamees turvatöötaja

ärimees/ärinaine ettevõtja

Topeltvormide nagu „ärimees/ärinaine“ või „esimees/esinaine“ kasutamine ei ole soovitav. Naisorganisatsioonide puhul tuleks kasutada ametinimetust „esinaine“.


Kui eesti keeles ei ole veel asjaomase ameti või kutse kohta muud sõna kui soole viitava liitega sõna, tuleks seda kasutada mõlemast soost isikute kohta.

Kui tegemist on kinnistunud ametinimetusega või õigustloovast aktist tuleneva õigusliku terminiga, mida ilma õigustloovat akti muutmata muuta ei saa, tuleks kasutada õiguslikku konteksti sobivat ametikandja nimetust.

Nii kõnes kui ka kirjas tuleks hoiduda nais- ja mees-eesliiteliste sõnade kasutamisest, sest enamikus kontekstides ei oma sooline kuuluvus tähtsust ning selliste eesliidete kasutamine kannab tihtipeale sõnumit, et tegemist on erandiga.

Pöördumised kõnes ja kirjas

Kui tegemist on ametliku pöördumisega, sobib kõnes kasutada väljendeid nagu „Austatud töörühma liikmed“, „Lugupeetud külalised“ jne.

Vähem ametliku pöördumise puhul kõnes on kohane ka „Daamid ja härrad“.

Kirjaliku pöördumise puhul tuleks ametlikus kontekstis vältida kõnetlussõnu „proua“ ja „härra“ ning selle asemel kasutada isiku ametinimetust või täisnime või mõlemaid.

Näiteks: ämmaemand

õde (meditsiinitöötaja)

Näiteks: eurorühma esimees

ühise järelevalveasutuse esimees

Näiteks: naispresident president

meesassistent assistent

meesõpetaja õpetaja

naiselektrik elektrik

Näiteks: Austatud Euroopa Ülemkogu eesistuja

Lugupeetud Anne Vaher

Austatud eesistuja Peeter Tamm


Kõnetlussõna asendab ka isiku tiitel.

Kui isiku ametinimetus ega täisnimi ei ole teada, tuleks eesti keeles siiski hoiduda kaldkriipsuga vormistusest, nagu „Lp härra/proua“. Selle asemel võib kasutada pöördumist „Lugupeetav“ (ametlikus kirjas) või alustada kirja tervitussõnaga (mitteametlikus kirjas), jättes isiku nime kirja alguses mainimata.

VäljajättedKui võimalik, tuleks soole osutav sõna väljendis välja jätta.

Näiteks: Austatud professor Tamm

Näiteks: wise men’s club – tarkade klubi


ERIVAJADUSEGA INIMESTEGA SEOTUD KEELEKASUTUS

Sõnad väljendavad meie hoiakuid ja veendumusi ning seetõttu on õige sõnavalik oluline. Keegi ei soovi, et teda määratletaks tema erivajaduse kaudu. Puuetega inimeste õiguste konventsioonis kutsutakse üles võtma meetmeid, et võidelda erivajadusega inimesi käsitlevate stereotüüpide vastu2. Seega on tähtis olla teadlik negatiivsetest stereotüüpidest ja häbimärgistavast keelekasutusest ning neid vältida.

Alljärgnevalt on toodud mõned lihtsad juhised, mida järgida erivajadusega inimestest kirjutamisel ja rääkimisel.

• Tähelepanu tuleks pöörata inimesele, mitte tema erivajadusele. Terminite „puue“, „puudelised“ ja „puudega inimesed“ asemel võiks kasutada termineid „erivajadused“ ja „erivajadusega inimesed“, sest erivajadus seostub enam väliskeskkonnaga, mitte inimesega.

• Rõhutada tuleks isiku individuaalsust ning inimest ei tohiks määratleda tema erivajaduse kaudu.

• Vältida tuleks sõnastust, mis näitab inimest kannataja või ohvrina.

• Samuti tuleks vältida sõnastust, mis kirjeldab erivajadust kui piirangut.

• Erivajadusega inimestele ei tohiks viidata kui rühmale (nt pimedad, kurdid vms), kuna neis rühmades on väga erinevaid inimesi.

• Samuti tuleks meeles pidada, et 80% erivajadustest ei ole nähtavad.

2 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kehtib ELi institutsioonide suhtes.

Artikli 8 lõike 1 punkt b: Osalisriigid kohustuvad võtma koheseid, tõhusaid ja asjakohased meetmeid, et: (...) võidelda kõigil elualadel puuetega inimesi käsitlevate, sealhulgas sool ja vanusel põhinevate stereotüüpide, eelarvamuste ja kahjulike praktikate vastu.

Erivajadusega inimesi kujutavat visuaalset materjali tuleks kasutada teadlikult vältimaks negatiivsete stereotüüpide kinnistumist

puudelised puudega inimesed või eelistatavalt erivajadusega inimesed

kurdid1 kuulmispuudega inimesed

pimedad2 nägemispuudega inimesed

asperger aspergeri sündroomiga inimene

autist autistlik inimene

epileptik epilepsiahaige

ratastooli aheldatu ratastooli kasutaja

1 Juhul, kui seda terminit kasutatakse üldnimetusena kõigi kuulmispuudega inimeste kohta.2 Juhul, kui seda terminit kasutatakse üldnimetusena kõigi nägemispuudega inimeste kohta.


VEEL SOOVITUSI EELARVAMUSTEVABA KEELE KASUTAMISEKS

Kasutades tahtlikult või tahtmatult ebasobivaid väljendeid või eelarvamustest lähtuvat keelt, jäetakse osad inimesed kõrvale ning luuakse suhtlustõkkeid. Eelarvamustevaba keelekasutus väldib väljendeid, mis on alandavad või jätavad osa inimesi kõrvale nende vanuse, soo3, seksuaalse sättumuse, rassi, usuliste või muude veendumuste, rahvuse (etnilise kuuluvuse), sotsiaalse klassi või füüsiliste või vaimsete omaduste tõttu.

Kirjutistega tuleks püüda hõlmata kõiki adressaate. Kasulik on silmas pidada, et lugejad on tõenäoliselt tundlikud erinevate asjade suhtes. Teksti koostajatel tuleks end aktsepteeritud keelekasutusega kurssi viia ning nõu küsida, kui tekib kahtlus, kas mõni väljend on sobilik või mitte.

Mõned näited• Paarisuhtest rääkides on parem kasutada sõna „elukaaslane“, kuna see on kaasavam ning hõlmab erinevaid

tänapäeva ühiskonnas eksisteerivaid paarisuhteid (nt paarid, kes ei ole abielus või kes on samasoolised, samuti registreeritud kooselud).

• Vältida tuleks aegunud väljendeid ja termineid, nt kasutada sõna „mustlane“ asemel „roma“4 ja sõna „homoseksuaal“ asemel sõnu „gei“ või „lesbi“. Selle asemel, et öelda „transsooline“, tuleks kasutada väljendit „transsooline inimene“.5 6

• Ei tohiks kinnistada üldlevinud arvamusi erinevate rahvuste ja kultuuride kohta, kuna need loovad isikust või inimrühmast lihtsustatud pildi (nt rahulikud soomlased, temperamentsed venelased või täpsed sakslased). Kui on vaja isiku rahvusele või etnilisele kuuluvusele viidata, tuleks seda teha võimalikult täpselt. Näiteks selle asemel, et kasutada üldist terminit „asiaat“, mis hõlmab väga suurt hulka erinevaid inimesi, tuleks eelistada täpsemaid termineid nagu „indialane“, „pakistanlane“, „jaapanlane“ või „hiinlane“.

• Vältida tuleks oletuste tegemist isiku usuliste või muude veendumuste kohta.7 Usulistele või muudele veendumustele tuleks osutada viisakalt ja lugupidavalt. Samuti on tähtis silmas pidada, et termin „araablane“ tähistab araabia keelt kõneleva rahva liiget ning ei ole termini „moslem“ sünonüüm. Viimane tähistab islamiusulist.

• Suhtluses tuleks püüda vältida eaga seonduvate stereotüüpide kinnistamist. Austuse väljendamiseks võiks kasutada selliseid väljendeid nagu „vanem kolleeg“ ja „eakas inimene“ ning vältida tuleks sõnastust, mis viitab sellele, et eakus on midagi ebasoovitavat.

3 Vt nt nõukogu järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (2016).4 Vt nt nõukogu järeldusi romade integreerimise kiirendamise kohta (2016).5 Vt nt nõukogu järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust (2016); Lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste

inimeste kõigi inimõiguste edendamine (EN, ES, FR) (2010).6 Lesbide, geide, biseksuaalsete või transsooliste inimestega, nende olukorra või õigustega seotud teemasid kajastades tuleks järgida

Eesti LGBT ühingu soovitusi sõnakasutuseks (2017).7 ELi suunised usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta (2013).


ARGIKEEL TÖÖL

Ka suulise ja mitteametliku suhtluse puhul peaks kasutama sooneutraalset ning eelarvamustevaba keelt. Me kõik vastutame kaasava töökeskkonna loomise eest, seega tuleks mõelda, kuidas me oma mõtteid, veendumusi ja arvamusi väljendame. Nii saame vältida tahtmatut stereotüüpide levitamist, inimeste alandamist, üleolevat kohtlemist või halvustamist.

Näiteks tuleks vältida selliseid väljendeid nagu:

o „tugevam sugu“ ja „õrnem sugu“, „erinevalt teistest naistest (meestest)...“, „oma vanuse kohta ...“

o samuti meestele või naistele viitavaid väljendeid või kõnekäände: nt „tee midagi, kui sa mees oled“, „naiste jutt“

o või siis naissoost kolleegide nimetamist „tüdrukuteks“.

Vastuvõetav ei ole selline käitumine ega sellise keele kasutamine, mida võib lugeda diskrimineerivaks (näiteks seksistlikud või rassistlikud naljad).

Samuti tuleks vältida keelekasutust, mis võib olla solvav lähtuvalt isiku soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest (etnilisest kuuluvusest), usulistest või muudest veendumustest, sooidentiteedist või seksuaalsest sättumusest.

Kui kellelegi teisele, näiteks muust rahvusest inimesele viidates või temaga rääkides on hirm eksida, tuleks inimeselt endalt küsida, millist pöördumist või viitamist ta eelistab.

Sooliste stereotüüpide kohta käivad naljad tihtipeale kinnistavad stereotüüpe ning võivad olla seksistlikud (näiteks nn blondiininaljad).

Mõnel nn komplimendil võib samuti olla halvustav toon:

o Kuigi karjäärinaine, on tema see, kes kodus süüa teeb.

o Naisjuhi kohta ei olegi sa väga emotsionaalne.

o Oma vanuse kohta said sa väga hästi hakkama.

o Vaatamata oma vanusele kasutab ta usinalt uusi IT-lahendusi.

Tuleks meeles pidada, et keel areneb pidevalt ning sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda. See, mis praegu on sobilik, võib muutuda sobimatuks või vähem sobivaks. Selleks, et vältida võimalikku solvamist, tuleks kasutada laialdaselt aktsepteeritud terminoloogiat.

Kahtluste ja küsimuste korral võite pöörduda eesti keele osakonna kvaliteedijuhi poole.

Kui Sul midagi vaja on, anna sellele neiule (= minu assistendile) teada!


VISUAALNE KOMMUNIKATSIOON

Kaasavat keelekasutust peaks toetama kaasavad visuaalsed materjalid, kuna tihti leiab publiku hulgas vastukaja just visuaalne sõnum. Inimeste mitmekesisuse (sugu, vanus, etniline päritolu, erivajadus, usuline või muu veendumus, seksuaalne orientatsioon, rahvus) näitamisega tagame, et kõik tunnevad end kaasatuna.

Kommunikatsiooni kontekstis tuleks alati mõelda mitmekesisuse ja kaasamise peale:

• Mis tundeid see pilt sinus tekitab? Mis on esmamulje?

• Kas see meeldib sulle? Miks? Miks mitte?

• Mida sa pildil näed? Kas samastud inimestega pildil?

• Kas see pilt kajastab mitmekesisust? Kas see kajastab kaasamist?

• Mis on selle sõnum? Kas see kannab sõnumit, mida soovid edastada?

Järgmised soovitused plakatite, teabevoldikute, portaalis Domus kasutavate piltide ning teabetundides või koolitustel kasutatava audiovisuaalse materjali kohta peaks aitama kommunikatsiooni tõhusamaks muuta ning nende materjalide adressaatidel edastatava visuaalse sõnumiga samastuda.

1. Valida tuleks nõukogu peasekretariaadi töökeskkonna mitmekesisust kajastav pilt Kui rühma, millele viidatakse, kuuluvad mõlemast soost isikud, ei sobi illustreerimiseks pilt, millel on kujutatud vaid ühest soost isikuid. Videoklippides intervjueeritavate või neis esinevate inimeste valik peaks samuti kajastama nõukogu peasekretariaadis töötavate inimeste mitmekesisust.

Mitmekesisuse kajastamiseks trükistes, näiteks teabevoldikutes, tuleks kasutada pilte, mis näitavad meie töökeskkonna kõiki aspekte: kui see on asjakohane, tuleks kujutada võrdselt mehi ja naisi, erivajadusega isikuid igapäevastes olukordades, erineva vanusega, erinevatesse rassidesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvaid inimesi.

See pilt näitab, kui mitmekesine on tegelikult meie ametnikkond, ning on seega kaasava kommunikatsiooni hea näide

Visuaalne ja tekstiline sisu peaks olema omavahel vastavuses. Tuleks tagada, et valitud visuaalne materjal vastaks sõnumile, mida on kavas edastada. Näiteks pilt, millel on üksnes mehed, ei sobi illustreerima artiklit, milles saavad sõna nii naised kui ka mehed.

Tuleks näidata, et nõukogu peasekretariaadi töökeskkonnas on aktsepteeritud ja teretulnud kõik inimesed.


2. Võimaluse korral tuleks valida Euroopa rahvastiku mitmekesisust kajastav pilt Mitmekesisuse kaalutlusi tuleks võimaluse korral süstemaatiliselt arvesse võtta.

3. Samaväärsetes rollides ja samaväärsetel ametipostidel tuleks näidata eri soost inimesi

4. Valida tuleks pilt, kus meie institutsiooni kujutatakse avatud ja eelarvamustevaba institutsioonina Kasutada ei tohiks pilti või hüüdlauset, mis jätaks mulje, et meil on eelarvamusi seoses vanuse, etnilise päritolu, esteetilisuse või muuga.

Positiivne näide etnilist mitmekesisust kajastavast pildist

Positiivne näide fotost, kus naispoliitikut kujutatakse aktiivse kõneleja, mitte passiivse kuulajana

FOR OUR COMMON SECURITYALWAYS WEAR YOUR BADGE VISIBLY

NOT ALL VISITORS ARE WELCOME !

Mis on sinu esimene reaktsioon sellele plakatile?


KASUTATUD MATERJALID

Kuusik, A., Davidjants, B., Papp, Ü.-M. (2016). Teabematerjalide koostamine: kuidas vältida stereotüüpe ja eelarvamusi? Käsiraamat, Tallinn: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ühtekuuluvuspoliitika fondide kompetentsikeskus.

URL: http://vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/01/SOV_final_web_NEW.pdf (10.1.2018).

Henno, S. (2017). Kuidas seks aasta ärimehe konkursist ära võtta? Äripäev, 19. detsember. URL: https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/12/18/sass-henno-kuidas-seks-aasta-arimehe-konkursist-ara-votta (10.1.2018).

Jürimäe, M., Lamesoo, K., Kukk, I. (2016). Kas õpipoisiõpe sobib ka tüdrukutele? Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ühtekuuluvuspoliitika fondide kompetentsikeskus. URL: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/12/Kas-%C3%B5pipoisi-%C3%B5pe-sobib-ka-t%C3%BCdrukutele.pdf (10.1.2018).

Papp, Ü.-M. (2013). Tervist, härra esinaine! Delfi, 15. märts. URL: http://www.delfi.ee/archive/ulle-marike-papp-tervist-harra-esinaine?id=65820186 (10.1.2018).

Kasik, R. (2006). Feministlik lingvistika. Oma keel, 2006/2. URL: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_01.pdf (10.1.2018).


LisateaveVõrdsete võimaluste büroo

E-post: [email protected]

Eesti keele osakond (kvaliteedijuht)

E-post: [email protected]

Rue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel. +32 22816111www.consilium.europa.eu

RS-1

16-2

017

Documents

KOMMUNIKATSIOON - Europa · VISUAALNE KOMMUNIKATSIOON Kaasavat keelekasutust peaks toetama kaasavad visuaalsed materjalid, kuna tihti leiab publiku hulgas vastukaja just visuaalne