02/14EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3 EALi uued liikmed lk 11Arhitektuurivõistlused lk 12 EALi teated lk 16Eesti Arhitektuurikeskuse teated lk 23 Teated seenioridele lk 24 Juubilarid lk 24

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlusel I koha saanud KUU OÜ arhitektide (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann) töö „Linea” makett. Foto: KUU arhitektid.

arh.02/14

Kalle Vellevoog. Foto: Reio Avaste.

Kui „Eesti Vabariik 100” juubelikomisjon pöördus 2013. aasta alguses EALi poole, et saada ettepanekuid, mäletan, et olime alguses pisut nõutud. Mitte et ideid poleks olnud – pigem kõhklesime, kas väljakäidud mõtted on piisavalt kaalukad ja kõnetavad ühiskonda ka laie-malt. Nii istusimegi Jaanus Rohumaa kutsel arhitektuurikoja liikmetega sama aasta aprillis kultuuriministeeriumi saalis pika laua taga ja ragistasime ajusid, kuni lõpuks sündis idee: avalik ruum. Eesti linnakeskuste avalik ruum on aastaid olnud vaeslapse osas. Mis oleks, kui investeeriks elukeskkonda ja ning korrastaks Eesti linnade keskosad, muutes need inimväärseks, jalakäijasõbralikuks ja ligitõmbavaks? Kui esmane eufooria läbi sai, alustasime praktiliste küsimustega. Võib ju korraldada arhitektuurivõistlusi ja arutelusid, aga mida teha selleks, et väljapakutud ideed juubeliks valmis ehitataks ning kust tuleb raha? Siinkohal tahan tänada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu eksperti Rainer Aavikut, kellega juhuse tahtel tegime koos läbi ühe kolmetunnise autosõidu Narvast Tallinna. Just tema oli see, kes juhatas meile kätte teeotsa – Euroopa uued regionaalarengu meetmed. Kohtumised siseministri ja asjassepuutuvate ametnikega kinnitasid, et alguses võimatuna tundunud ülesanne võib saada vägagi võimalikuks. Nüüdseks on EAL sõlminud Riigikantseleiga lepingu projekti

HEA AVALIK RUUM

„Hea avalik ruum” elluviimiseks ning võtnud endale kohustuse korraldada koostöös linnavalitsustega avaliku ruumi arhitektuurivõistlused vähemalt viieteistkümnes Eestimaa linnas. Seeme on langenud väga viljakale pinnasele. Oleme juba külastanud pea-aegu kõiki suuremaid linnu, kohtunud nende juhtidega ja saanud eranditult positiivset tagasisidet. Oleme palunud linnadel kaardistada oma avaliku ruumi probleemsemad kohad ning üllatuslikult on vastused olnud üsna sarnased. Enamus nende valitud asukohti on keskväljakud või sellega piirnevad pea-tänavad, mis on rahanappuse tõttu jäänud aastateks korrastamata või välja ehitamata. Valdavalt soovitakse kujundada oma keskus väikelinnale iseloomu-likuks jalakäijate alaks, festivalide, kultuuriürituste ja muude avalike ürituste toimumiskohaks. Oluliseks peetakse keskväljakute kasutust ka esindusvälja-kuna, kus korraldada paraade ja teisi pidulikke tseremooniaid. Samuti näevad kahaneva rahvaarvuga väikelinnad linnakeskuste korrastamises võimalust pidurdada linna laialivalgumist (ärid ja avalikud teenused nihkuvad linna äärealadele) ning anda linnale tagasi tema väärikus ja identiteet. „Hea avalik ruum” on EALi viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioo-nikamaid algatusi, kindlasti ka missiooniprojekt. Eesti arhitektkonnale on see aga väljakutse ja võimalus näidata, et avaliku ruumi planeerimine on arhitekti üks vastutusrikkamaid ja olulisemaid töövaldkondi. Olukorras, kus linna-planeerija amet on viimastel aastatel järjest hägustunud, on arhitektil hea võimalus avalikkusele tõestada, et ta ei ole erinevalt levinud väärarvamusest mitte fassaadikujundaja, vaid tema töö algab eelkõige avaliku ruumi mõtesta-misest, seoste leidmisest ja ruumilistele probleemidele lahenduste otsimisest. Arhitekt on visionäär, kelle haridus võimaldab erinevat teavet koondades ja üldistades ruumilisi protsesse ette näha ja neid arhitektuurse sekkumise kaudu suunata. Tehkem seda oma parimate oskuste kohaselt!

Kalle Vellevoog, EALi aseesimees

ARH. 2/2014. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), küljendus: LooLoo

Eesti Arhitektide Liit

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldtelefon: 611 7430Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004, SEB

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi esimees on Indrek AllmannEALi aseesimehed on Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle VellevoogTegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7432, ingrid@arhliit.eeSekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.eeProjektijuht Kairi Rand: tel 611 7434, kairi@arhliit.eeProjektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.eeRaamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

3

arh. 02/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

Eestseisuse koosolekud15. MAI 2014

m EAL on teinud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga (BFM) koostööd arhitek-tuurifilmide alal ning projektijuht Ülle Rajasaar tutvustas lühidalt ettevalmistamisjärgus olevat projekti.

BFMi üliõpilaste huvi arhitektuurifilmide projek-tis osalemise vastu on tänavu tunduvalt suurem. Kui eelmisel aastal oli see nende õppeprogrammi sisse kirjutatud, siis nüüd on võimalik osaleda valikaine (vabaaine) raames.

Kokku on kavas teha kuus 5-minutilist lühimän-gufilmi. Igale konkreetse objektiga seotavale lühi-filmile idee saamiseks korraldatakse võistlus.

Arutati, milliseid tänavu valmivaid maju võiks filmiprojektiga siduda, ja eestseisus pakkus välja järgmised:

• Tartu Ülikooli füüsikahoone (Kadarik Tüür Arhitektid, Stuudio Tallinn)

• Lasnamäe jäähall Tallinnas (Kadarik Tüür Arhitektid)

• Pärnu mudaravila ja spaa (Allianss Arhitektid)• Tallinna Loomaaia uus sissepääs ja haridus-

keskus (Allianss Arhitektid)• Viljandi Riigigümnaasium (Salto)• Viljandi laululava (Kadarik Tüür Arhitektid)• Villa Pärnus Lõuna 2a (Olev Siinmaa, Jaak

Huimerind)• Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži

uus hoone (Komissarov Arhitektuur)• Eisma sadam Lääne-Virumaal (Indrek

Allmann)

Eestseisuse ettepanekul otsustati kaasata iga välja- valituks osutuva objekti üks autor arhitektuuri-filmi tegemise protsessi. Võtted algavad ilmselt 2014. aasta septembris-oktoobris.

m I. Allmann informeeris eestseisust kultuu-riminister Urve Tiiduse teavituskirjast asjasse-puutuvatele organisatsioonidele. Kultuurimi-nisteerium hakkab koostama analüüsi, mis on seotud plaaniga muuta arhitektuuri- ja disainivaldkonnas tegutsevad kaks riigimuu-seumi – Eesti Arhitektuurimuuseum ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – ning kaks valdkonda edendavat keskust – Eesti Arhi-tektuurikeskus ja Eesti Disainikeskus – üheks sihtasutuseks.

Praegu otsitakse projektijuhti, kes hakkaks koos-tama nende organisatsioonide üheks sihtasutu-seks muutmise otstarbekuse ja vajaduse analüüsi ning selgitaks välja, millised on loodava keskuse ruumivajadused.

K. Vellevoogi sõnul oli see teema arutluse all ka Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) nõukogu koos-olekul. Nii EALi, EAK kui Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esindajad nägid liitmiskavas ohu märke, sest liitmine võib hägustada arhitektuurivald-konda ning see võib kaotada oma positsioonilise tähenduse.

Enne kui kujundada EALi seisukoht Kultuurimi-nisteeriumi kavatsuse kohta ühendada arhitek-tuuri- ja disainivaldkonna organisatsioonid üheks sihtasutuseks, otsustas eestseisus pidada nõu Eesti Disainerite Liidu esindajatega.

„EESTI VABARIIK 100” ARHITEKTUURIPROGRAMMI AVAÕHTU 5. NOVEMBRIL ARHITEKTUURIKATLAS

EAL kutsub oma liikmeid ja koostööpartnereid tutvuma EALi uute ruumidega Tallinnas Kultuurikatlas kolmapäeval, 5. novembril kell 17. Oodatud on nii sool kui ka leib! Meie poolt on sõõm pealelonksamiseks.

Kell 18 algab Arhitektuurikatla suures seminariruumis „Eesti Vabariik 100” arhitektuurivõistluste avalik vestlusõhtu Põlva, Tõrva ja Võru keskuste teemal. „Eesti Vabariik 100” juubeliaasta arhitektuuriprogrammi avaliku ruumi arhitektuurivõistlused Põlva, Võru ja Tõrva keskväljaku eskiiside saamiseks kuulutatakse välja oktoobri lõpus ja novembri alguses. Võistluste tähtajad on jaanuaris 2015 ning pree-miafondide suurus on 15 000 – 16 000 eurot. Algavaid võistlusi tutvustavad võistlustingimuste koosta-jad arhitektid Kalle Komissarov, Ivar Lubjak ning b210 OÜ arhitektid, sõna saavad linnajuhid ja kohalike omavalitsuste arhitektid. Arutelu juhib Kalle Vellevoog. Võimalik on tutvuda varasemate samateemaliste võistluste töödega. Olete oodatud osalema!

Sih

tasu

tuse

loo

mis

e an

alü

üs

Arh

itek

tuu

rifi

lmid

4

arh.02/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

m EALi 2014. aasta kuraatorinäituse kuraatorid Kadri Klementi ja Karin Tõugu andsid ülevaate näituse ettevalmistusest.

Kuraatorinäitusel „Mängiv inimene” käsit-letakse moodullasteaia teemat. Arhitektid pakuvad välja praegusele ettekujutusele moodul-lasteaiast alternatiivseid lahendusi, pöörates tähe-lepanu eelkõige keskkonna kvaliteedile ja laste igapäevasele heaolule. Rõhuasetus ei ole mitte niivõrd lasteaiahoonel, kuivõrd lastega seotud ruumidel.

Tallinna lasteaedade toimimisest pildi saamiseks on kuraatorid kohtunud Tallinna Haridusameti esindajatega ja käinud ka lasteaedades. Haridus-amet on positiivselt meelestatud ja soovib olla ettevõtmisse kaasatud. Selgus, et ametil puu-dub otsene visioon selle kohta, milline lasteaia keskkond peaks välja nägema. Tegu on laiema küsimusega, mille arutamisse soovivad kuraa-torid kaasata erinevaid osapooli, näiteks sise- ja maastikuarhitekte.

Eestseisus otsustas EALi kuraatorinäituse mees-konda kaasata esialgu vaid EALi liikmeist sise- ja maastikuarhitekte (ja nende büroosid). Neist on praegu meeskonnas Tomomi Hayashi, OAAS arhitektid ja Kuu arhitektid.

m Tüüpmaja ja -aia arhitektuurivõistlu-se lähteülesande koostaja Tiit Sild tutvustas lähteülesannet.

Arhitektuurikaubamaja OÜ, Nurban Nurban ASi ja Kodumaja ASi kavandatava võistlusega soo-vitakse leida nüüdisaegseid, tippkvaliteediga ja progressiivseid tüüpmaja- ja aialahendusi, mille alusel saaksid Eesti puitmajafirmad neid toota ja koostöös turundada. Võistluse eesmärk on kasva-tada Eesti puitmajatootjate ja arhitektide ekspor-divõimekust. Nii võidutöid kui ka teisi heatase-melisi lahendusi plaanitakse võistluse järel edasi arendada sihiga kujundada välja hästi toimivad ja turu vajadustele vastavad tooted.

Arhitektuurivõistlusega soovitakse leida teosta-tavaid arhitektuurseid lahendusi lisaks element- ja moodulmajadele veel kahes tootekategoorias. Kaks neist on seotud Norra kruntidega, üks Eesti kruntidega ja kaks universaalse lahendusena:1. arenduspiirkond Norras Fenstadis,2. moodulmaja Eestis Ülenurmel,3. aiamaja (universaalne),4. tüüpaed/väikevormid (universaalne).

Et eestseisusele ja EALi võistluste töögrupile edastati võistlustingimused viimasel hetkel, ei olnud jõudnud kumbki nendega põhjalikult tutvu-da. Tingimustega süvitsi tutvumine ja nende kohta märkuste ja ettepanekute tegemine otsus-tati teha EALi võistluste töögrupi ülesandeks. Üld-joontes oli eestseisus võistlustingimustega päri

ning andis neile põhimõttelise kooskõlastuse klausliga, et lõplikud tingimused saadetakse EALile enne väljakuulutamist uuesti üle vaadata.

m I. Allmann tegi eestseisusele ettepaneku luua e-koosolekute jaoks Facebookis EALi eestsei-suse liikmete suletud grupp. Edasi suheldakse ka meili teel. Eestseisus toetas ettepanekut.

m EALi juhatuse liikmed andsid ülevaate kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal toimunud olulisimatest koosolekutest. Riigiarhitekti ameti sisseseadmisest (P. Pere)

EALi ettepanek luua riigiarhitekti institutsioon võeti Riigikogu majanduskomisjonis arutusele tänu sotsiaaldemokraadist eestkõnelejale Mart Merile. Komisjoni avalikul istungil osalemise kutse saadeti teiste seas ka EALile. Istungil arutati planeerimisseaduse eelnõu kohta esitatud ettepa-nekuid ja arvamusi.

Kuna Arhitektuurikojas tekitas riigiarhitekti ametikoha loomise ettepanek eriarvamusi, peeti vajalikuks arutada teemat ka maastikuarhitek-tide ja planeerijatega. EALis peetud nõupidami-se eesmärk oli leppida kokku ühisseisukohtades, mida majanduskomisjoni avalikul istungil esitada ja kaitsta. Kahjuks olid nii maastikuarhitektide liidu kui ka planeerijate ühingu esindajad ettepa-neku suhtes skeptilised ega jaganud EALi seisu-kohta, et riigiarhitektil peab tingimata olema arhitektiharidus.

Majanduskomisjoni istungiks palus EAL esitada J. Raidlal kokkuvõte EALi ettepanekust luua riigi- struktuuridesse riigiarhitekti amet. Istungil osa-lenud maastikuarhitektid ja planeerijad üldjoon-tes toetasid EALi ettepanekut, ent Keskerakonna, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi (SM) esindajad olid selle vastu. SMi hinnangul on EALis kavandatud riigiarhitekti tööülesanded kirjas SMis koostamisel olevas tööjuhendis ning SMi planeeringute osakonna pädevuse alusel võiks luua SMi juurde kompetentsikeskuse, kuhu asuks tööle lisaspetsialistid, sh riigiarhitekt.

Teiste majanduskomisjoni liikmete hulgas EALi ettepanekuid pooldavaid ega neutraalseid seisu-kohti kõlama ei jäänud. Pigem oldi seda meelt, et bürokraatiat juurde tekitada pole vaja.

12. mail toimus EALis J. Raidla ja M. Meri osavõ-tul nõupidamine, kus arutatati riigiarhitekti ameti alternatiivseid paiknemisvõimalusi. Sotsiaaldemo-kraadid eelistavad luua see Riigikantselei juurde.

19. mail võetakse riigiarhitekti ameti loomise teema tõenäoliselt jutuks koalitsiooninõukogus, kus püütakse saada ideele laiemat kandepinda. 23. maiks on Hanno Pevkur kutsunud SMi riigi-arhitekti ameti loomise teemalisele koosolekule kõigi asjaomaste ministeeriumide esindajad.

EA

Li k

ura

ato

rin

äitu

sTü

üp

maj

a ar

hit

ektu

uri

võis

tlu

se lä

hte

üle

san

ne

EA

Li g

rup

pE

ALi

ko

oso

leku

te ü

leva

ated

5

arh. 02/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

12. mai Arhitektuurikoja koosolekust (T. Laigu)

Nagu võis välja lugeda Arhitektuurikoja koosoleku arutlustest, on planeerijad ja Linnalabor haaranud initsiatiivi ning hakanud juhtima riigi ruumilist planeerimist oma vaatevinklist. EAL seevastu on püüdnud arvestada teiste valdkondade esindajate arvamusi ning olnud mõnigi kord sunnitud see-tõttu oma vaatenurki kohandama. Ehk peaks EAL tõsiselt kaaluma, kas on õige teisi arvestavalt oma ideedes liiga kergelt järeleandmisi teha?

EAK nõukogu laiendamisest

12. mail kohtusid EALi ja EKA esindajad H. Mee-ritsaga, et arutada EAK nõukogu laiendamist. Oldi üldiselt seisukohal, et EALil ja EKA-l peaks olema EAK nõukogus suurem esindatus: EAL võiks määrata nõukogusse oma lisaesindajana büroo-omanike sektsiooni (BOS) esindaja ning EKA Eesti Sisearhitekti Liidu (ESL) liikme. Lepiti kokku, et EAL ja EKA sõnastavad EAK-le kumbki oma ajakohastatud lähteülesanded.

„Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprojektist (K. Vellevoog)

6. mail kohtusid „Eesti Vabariik 100” arhitektuu-riprojekti asjus Siseministeeriumis H. Pevkuriga EALi esindajad I. Mald-Villand, K. Vellevoog ja “Eesti Vabariik 100” kommunikatsiooniosa pro-jektijuht Ü. Rajasaar EALi eesmärk oli leida ühis-osa ministri väljahõigatud lipuväljakute projektiga ning tutvustada projekti arhitektuuriprogrammi ministeeriumi kõrgeimal tasandil.

Arhitektuuriprogrammi elluviimiseks plaanib EAL sõlmida viieaastase koostöölepingu Riigi-kantseleiga. Projekti tulemusena rajatakse või rekonstrueeritakse 15-s Eesti suuremas linnas ja/või tõmbekeskuses avaliku linnaruumi ala. Nende laad ja suurus võivad erineda, aga ühisnimetajaks on ainulaadsus, aktiivne kasutus ja inimmõõtme-lisus. Nii taasaktiveeritakse olulised kesklinna-piirkonnad, luuakse uued vajalikud seosed linna eri osade vahel ning tekitatakse tugev impulss uue inimmõõtmelise kvaliteetse linnaruumi tekkeks, mis omakorda mõjutab kogu linna ja piirkonna arengut.

Kõik valmivad ruumiobjektid saavad õiguse kasutada juubelimärgist ning nende rajamine ja valmimine seotakse „Eesti Vabariik 100” program-miga. Samuti hoolitsetakse vajaliku meediakajas-tuse eest tööprotsessi jooksul. Rahastamiseks on väga tähtsad Siseministeeriumis ja EASis ette-valmistamisel olevad 2015. a avanevad Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetmed.

EAL peab projekti õnnestumiseks äärmiselt oluli-seks koostööd kõigi poolte vahel ja head tahet.

Kohtumine Eesti Kultuurkapitalis (I. Allmann)

EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) juhid kohtusid 8. mail Eesti Kultuurkapitali arhitektuu-ri sihtkapitali nõukoguga, et arutada loomeliitude rahastuse struktureerimist. Augustiks on kavas ESLiga koostöös püsikulude struktuur üle vaadata ja välja selgitada, kuidas võiksid liidud üksteisele läheneda.

Euroopa Arhitektide Nõukogu (EAN) võimalik üldkoosolek Tallinnas (I. Mald-Villand) I. Näkk on teinud EANi juhatuse liikmetele ette-paneku pidada EANi üldkoosolek 2015. a april-lis Tallinnas. See tähendaks EALile rahvusvahe-lise konverentsi ettevalmistamist, millega oleks võimalik liita paralleelprogramme. EALi juha-tus otsustas arutada teemat ühel oma peatsel koosolekul.

m Eestseisus, vaadanud läbi Ivo Rieti EALi noor-tekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta noortekogu liikmeks vastu võtta.

29. MAI 2014

m P. Pere andis eestseisusele ülevaate 23. mail siseminister Hanno Pevkuri kokku kutsutud rii-giarhitekti-arutelust, kus osalesid asjassepuu-tuvate ministeeriumide (Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majan-dus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kesk-konnaministeerium) ja EALi esindajad.

Koosolekul jäid kõik võimalused teemaga edasi-töötamiseks avatuks. Pevkur reageeris seisukoh tadele elavalt ning pidas oluliseks näidata selgelt, kuidas ja millised riigiametid võiksid loovutada oma töökohti, et koondada pädevus loodavasse struktuuri nii, et kokkuvõttes töökohti juurde ei tekiks. Selle kohta koostati koostöös J. Raidlaga dokument, mis edastati 27. mail H.Pevkurile. Koosolekul lepiti kokku ka jätkukoosolekutes juuni teisel poolel.

M. Mutso tegi ettepaneku korraldada teema laiemaks (taas)tutvustamiseks ajakirjanduses ümarlaud P. Pere, J. Raidla ja M. Meri osavõtul. J. Huimerind leidis, et teema on pigem selline, mis ei huvita rahvamasse. Otsustati oodata ära H. Pevkuri vastus ja edasiste koosolekute tulemused.

No

ort

eko

gu

Rii

gia

rhit

ekt

EA

K n

õu

kog

u„E

esti

Vab

arii

k 10

0”E

AN

Tal

lin

nas

6

arh.02/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

m K. Vellevoog andis ülevaate 28. mail Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) peetud arhi-tektuurihariduse ümarlauast, kus osalesid HTMi, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), EKA, Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK), Eesti Ehitusettevõtja-te Liidu, Kultuuriministeeriumi, Kultuurikoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EALi esindajad.

Põhiteemaks osutus rahastamine. Selgus, et TTÜ soovib teha ettepaneku arhitektuurihariduse raha ümberjagamiseks TTK arvelt, mistõttu on toppa-ma jäänud EKA ja TTÜ koostöölepingu allkirjas-tamine (EKA-l on TTK-ga koostööleping). HTMil pole õppeasutuste rahastuse proportsioone kavas muuta. HTMi seisukoht oli, et iga õppeasutus peaks rõhu panema nendele erialadele, mida on seni tugevalt arendatud ja milles ollakse tugev.

Segadust tekitas HTMi käes olev EKA rektori allkirjaga koostööleping, millest EKA esindajad teadlikud polnud.

Kõlama jäi sõnum, et TTK antav tehnikuspet-sialiteediga haridus on ülioluline ja selle andmist tuleb kindlasti jätkata. Samuti pole riigi jaoks põh-jendatud EKA arhitektuurihariduse andmise jät-kumises kahtlemine, kuna tegu on juba 60-aastase järjepidevusega.

Lepiti kokku, et ministeeriumi koordineerimisel tehakse tööjõuturu uuring, mis annaks vastuse, milline vajadus arhitektide järele tegelikkuses on. Kohtumisele peaksid järgnema ka samateemalised kohtumised ministeeriumide vahel.

m EALi esindajajateks EAK võistlustoetuse meetme komisjoni otsustati määrata Emil Urbel ja Jaak Huimerind.

m K. Vellevoog andis lühiülevaate „Eesti Vaba-riik 100” projekti algusest. Esimeste objekti-dena, millele tuleb korraldada arhitektuurivõist-lus, on esile tõusnud Põlva keskosa ja Tõrva keskosa. Need linnad on ise olnud väga aktiivsed ja asjast huvitatud. K. Vellevoog ja I. Mald-Villand käisid 28. mail Põlvas ning ka Tõrva on saanud EALilt võistluse korraldamiseks pakkumise. Prog-rammi avaüritus toimub 11. juunil Tallinnas.

m A. Ader tegi lühiülevaate nii Paide arvamus-festivali (15.–16.08.2014) korraldamisest kui ka Moskva arhitektuuribiennaalil osalemisest.

Arvamusfestival on kahepäevane. Esimesel päe-val on arhitektuurilaval arutuse all kolm teemat EALi ja EKA ühistööna koostatud programmis: a) fragmenteerumine – juhib V. Valk, b) arhitek-tuuri korraldus riigi tasandil, c) ääremaade arhi-tektuur (mõlema juhte EKA veel otsib). Lava disai-nib ja püstitab b201. Eesti Arhitektuurimuuseum viib festivalile näituse „100 sammu”.

Moskva biennaalil töötas A. Ader kaasa „Project Baltia” näituse raames. Eestist valis ta objektideks 3+1 arhitektide projekteeritud Koidula elamu, A. Alveri projekteeritud Hiiu Lõvi elamud ja tule-vikuprojekti Arhitekt Must OÜ-lt.

12. JUUNI 2014

m M. Šein andis kutsetunnistused üle arhitek-tidele, kellele oli EALi kutsekomisjon andnud oma 16. mai koosolekul arhitekti kutse. Kutsetunnis-tuse saajad:

Indrek Allmann – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Lea Järve-Eronen – volitatud arhitekt, tase 7Mart Keskküla – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Uko Künnap – volitatud arhitekt, tase 7Helina Lass – volitatud arhitekt, tase 7Urmo Mets – volitatud arhitekt, taseKaire Nõmm – volitatud arhitekt, tase 7Eero Palm – volitatud arhitekt, tase 7Jaan Port – volitatud arhitekt, tase 7Toomas Tammis – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Illimar Truverk – volitatud arhitekt, tase 7Pelle-Saten Viiburg – volitatud arhitekt, tase 7

m I. Allmann teavitas eestseisust Riigi Kinnis-vara ASi (RKAS) esindajatega toimunud koh-tumisest, kus oli kõne all ka arhitektidele kutse andmine. Seal leidis kinnitust tõsiasi, et ühiskonna nõudmised ja ootused arhitektidele on praegu kõrgemad kui kunagi varem. RKASi esin-dajad soovitasid EALil suhtuda kutseandmisse täie tõsidusega ja iga taotleja puhul väga põhjali-kult kaaluda talle volitatud arhitekti kutse and-mist. RKAS soovib saavutada projekteerimisalal olukorra, kus volitatud arhitekti 7. taseme kutse saanud arhitekti puhul ei oleks põhjust kahelda tema tegelikus projekteerimistasemes.

I. Allmanni arvates peaks kutseandmisel silmas pidama, et arhitekt järgib oma töös arhitekti kutse-eetika reegleid. Kas see ka tegelikult alati nii on, on omaette küsimus. Kui EALi liikmest arhitekt on neid reegleid rikkunud, on võimalik kaevata ta EALi aukohtusse. EALi mittekuuluvate arhitektide ebaeetiline käitumine aukohtu tege-vussfääri ei kuulu. Ehk tuleks luua EALi kutseko-misjoni juurde arhitektuurivaldkonna aukohus?

I. Heinsoo sõnul on EALi kutsekomisjoni tegevus rangelt reglementeeritud kutseseaduse ja kutse andmise korraga. Kutseseaduse kohaselt kutseko-misjonide juurde allkomisjone luua ei tohi. Arhi-tekti kutse-eetika reegleid rikkunud arhitektilt kutse äravõtmine on määratletud nii kutseseadu-ses kui ka arhitekti kutse andmise korras (reeglid kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta kutse andmise korras lähtuvad kutseseaduse

Arv

amu

sfes

tiva

l ja

arh

itek

tuu

rib

ien

naa

lA

rhit

ektu

uri

har

idu

se ü

mar

lau

dK

uts

etu

nn

istu

sed

Ko

mis

jon

„EV

100

” võ

istl

us

Arh

itek

tuu

riku

tse

nõ

ud

ed

7

arh. 02/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

§ 22st). See õigus laieneb EALi mittekuuluvate arhitektide suhtes. Samuti võib kutsekomisjon kaasata oma töösse eksperte.

Otsustati, et kui kutsekomisjon saab kaebuse kutse-eetika reegleid eiranud arhitekti kohta, võib ta tellida selle väite kontrollimiseks ekspertiisi, mille kulud katab kaebaja.

m Taas oli arutluse all EALi-poolne lähteülesanne Eesti Arhitektuurikeskusele. Koostöös teise asuta-jaliikme EKAga peaks sellest kujunema dokument, mis defineerib EAK arengusuunad ja valdkondliku vastutusala.

Varem on eestseisus pakkunud põhiteemadena, millega EAK võiks tegeleda, välja järgmised: 1. koolitus (sh laste huviharidus, kohalike oma-

valitsuste koolitus, arhitektide täiendusõpe, st n-ö elukestev õpe);

2. arhitektuuri eksport;3. ruumide haldus (Kultuurikatel) – hoida ruumid

tihedas ja korrapärases kasutuses nii koostöös EALiga kui ka täita ruume koolitusega.

Arutelul lisandus eestseisuse liikmetelt ootusi EAK tegevusele:

• luua Eesti arhitektuurile laiem taust, selleks võiks anda iga päev välismeediale infot Eesti arhitektide ja nende loomingu kohta;

• kujundada Eesti arhitektuurile hea maine; sel-leks võiks olla olemas kergesti kasutatav loen-gumaterjal Eesti nüüdisarhitektuurist;

• leida arhitektuurivaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ühine kooskäimis- ja tegutsemispind.

Ü. Mark, kes oli puutunud EAK endise juhatajana selle teemaga kokku, väitis, et Eesti arhitektuuri promomine on määramatu ülesanne. Paratama-tult ilmneb vajadus teha valikuid ja otsustada, kelle loomingut kajastada, ja sellest algavadki probleemid. Tausta loomisega on EAK R. Järgi sõnul tegelenud kogu aeg. Uute arhitektuurinäi-tuste koostamine takerdub EAK kontekstis, kus pole peale R. Järgi tööl ühtegi arhitekti, aga suu-resti oskusteabe puudumise taha.

Põgusalt puudutati arhitektuuri- ja disainivald-konna organisatsioonide (Eesti Arhitektuurimuu-seum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Disainikeskus) üheks sihtasutuseks ühendamise teemat. Seda arutati ka EALi juhatuse 9. juuni koosolekul, kus osalesid lisaks Eesti Disainerite Liidu (EDL) esimees Ilona Gurjanova ja juhatuse liige Kärt Summatavet. EALi ja EDLi esindajad jõudsid seal üksmeelselt seisukohale, et kui organisatsioonide ühendamisel uut kvalitatiivset taset ei sünni, pole asjal mõtet. Koos tõdeti, et pädevus asub Eestis

erialaliitude juures ja nende püsimajäämise eest peab seisma.

Eestseisus jagas juhatuse seisukohta. Ü. Mark nägi ühendamisplaanis ka positiivseid märke, sest tavainimese jaoks sisuliselt kattub disainimuuseu-mi ja EAK tegevus. Ühe sihtasutusena tegutsemi-ne oleks avalikkusele mõistetavam ja kergemini hoomatavam.

m R. Järg andis eestseisusele ülevaate Eesti ekspositsiooni avamisest Veneetsia arhi-tektuuribiennaalil. Peeti seminar, kus osale-jatele avati Eesti ekspositsiooni sisu, ja järgnes avamispidu.

Avamine läks hästi. Kõik, mis plaaniti, saavuta-ti. Et üldiselt on seekordsel biennaalil väga palju klassikalisi ekspositsioone, eristub Eesti teistest oma modernse lähenemisega. Koostöö kuraato-ritega sujus EAK-l suurepäraselt. Kuraatorite luba-tud virtuaalpaviljoni ülespanek lükkus siiski edasi. Avamisel oli kohal Eesti meedia, sh Eesti Rahvus-ringhääling. Välismeedia tähelepanu Eesti ekspo-sitsioon kahjuks ei pälvinud.

Kuna Eesti riigi rahaline toetus Eesti eksposit-sioonile on märkimisväärselt suur, pidas eestseisus vajalikuks, et EAK teeb koos biennaali nõukoguga põhjaliku analüüsi Eesti ekspositsiooni kohta. Eestseisus soovis tutvuda ka biennaalil osalemise eelarvega. EALi meililisti kaudu otsustati küsida biennaali külastajatelt Eesti ekspositsiooni kohta tagasisidet. Eesti väljapanek otsustati koos asja-kohase analüüsiga taas kõne alla võtta septembris.

m Eestseisus, vaadanud läbi Ahti Kooskora EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

m Eestseisus otsustas 1. juuniks EALile esitatud loomestipendiumi taotlused rahuldada järgmi-selt (vt tabel järgmisel leheküljel).

Ees

ti A

rhit

ektu

uri

kesk

us

Ven

eets

ia b

ien

naa

lU

us

liig

eSt

ipen

diu

mid

8

arh.02/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

TaotlejaTaotletav stipendium eurodes

Stipendiumi kasutuseesmärkMääratud stipendium eurodes

Anu Rekkaro 500

Osalemine EALi õppereisil Portugali 14.–22.09.2014

500

Henno Adrikorn 500 500

Peeter Pere 500 500

Kalle Vellevoog 500 500

Reet Valk 500 500

Madis Eek 500 500

Margit Mutso 500 500

Katrin-Enel Vahter

500 500

Arvi Aasmaa 500 500

Raivo Kotov 500 500

Jaan Port 500 500

Anne Vinkel 500 500

Tarmo Teedumäe 500 500

Aet Ader 500 500

Toomas Tammis 500 500

Eva Hirvesoo 500 500

Illimar Truverk 500 500

Anne Muhk 500 500

Velle Kadalipp 500 500

Niina Mäger 500Osalemine individuaalsel õppereisil Portugali 19.–25.08.2014

500

Kersti Arulaid 500 500

Maret Tääker 600Osalemine individuaalsel õppereisil Itaaliasse 14.–21.09.2014

500

Andrus Kõresaar 500Osalemine Praha arhitektuurinädalal 15.09.–12.10.2014

500

Urmas Paul 500

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine 30.06.–07.07.2014

500

Aleksandr Zverev 500 500

Ingrid Aasoja 500 500

Tõnu Laigu 500

Osalemine EALi büroo-omanike sektsiooni õppereisil Austriasse 16.–18.06.2014

500

Raul Järg 500 500

Indrek Näkk 500 500

Illimar Truverk 500 500

Tanel Tuhal 500 500

Tiit Sild 1500London Grand Design Live ehitus- ja elustiilimessil osalemine

500

Loo

mes

tip

end

ium

id

9

arh. 02/14E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

28. AUGUST 2014

m I. Allmann andis ülevaate suvel toimunud EALi tegevusega seotud kohtumistest ja ettevõtmistest.

Kohtumine Helsingi linnaplaneerimise ja ehituse eest vastutava aselinnapeaga sai teoks tänu I. Allmanni poolt talle esitatud kül-lakutsele. Kohtumisele oli aselinnapea Hannu Penttilä kaasa võtnud Helsingi linnaarhitekti Mikko Aho. Allmann tutvustas külalistele Tallinna ja lähiümbruse nüüdisarhitektuuri. Arutati Eesti arhitektide võimaluse üle osaleda Helsinki korral-datavatel võistlustel ja hangetel. Külalised esitasid ka vastuküllakutse. Allmann tegi ettepaneku tut-vustada soomlastele Helsingis (nt sealses hangete osakonnas) neid Eesti arhitektuuribüroosid, kelle-le see teema huvi pakub.

I. Allmann kohtus ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EETL) juhatuse liikme Jaano Vinkiga, et selgitada välja võimalikud ühishuvid ja koos-töövõimalused. Otsustati kohtuda sügisel uuesti, juhatuste tasemel. Üks siht on, et ehitajad näek-sid mõistet riigiarhitekt positiivses tähenduses ja selle niimoodi tõlgendatuna ka tegelikkusse üle kannaksid.

Veel kohtus I. Allmann Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuse liikme Heiki Meosega ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) juhatuse liikme Teet Targaga. Koostöö Eesti Ehitusinseneride Liiduga võiks puudu-tada valdavalt kvaliteedipõhiste riigihangete tingimuste väljatöötamist. Lepiti kokku, et Eesti Ehitusinseneride Liit määrab oma esin-daja EALi riigihangetega tegelevasse töö-gruppi. Sama lepiti kokku EKVÜ-ga.

Eesti Kultuurkapitalis toimunud kohtumisel arhitektuuri sihtkapitali esindajatega pak-kusid EALi esindajad I. Allmann ja I. Mald-Villand välja liikmete arvul põhineva loomeliitude rahas-tusskeemi, n-ö MAJA. See töötati välja koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu esimehe U. Vaiklaga. Eesti Kultuurkapitali esindajad suhtusid skeemi positiivselt ja lubasid arutada seda teiste sihtkapi-talide esindajatega. Uus skeem oleks läbipaistvam ja vastaks paremini ühiskonna ootustele. K. Velle-voog, I. Allmann ja U. Vaikla tutvustasid ka kava struktureerida aasta arhitektuurikalender viisil, et erialasisule pühendatud suurüritused koonduksid kevadesse ja arhitektuuripreemiate väljaandmine sügisesse. See eeldaks Eesti Kultuurkapitalis pree-mia statuudi muutmist. Arhitektuuri sihtkapital

võttis ürituse formaadi muutmise arutusele.Kvaliteedipõhised riigihanked. I. Allmann

andis ülevaate kohtumistest Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatusega, siht oli alustada hea tava rakendamise ja kvaliteedipõhiste riigihangete juu-rutamise arutelu. Esimeseks, nn näidishankeks kujuneb presidendi suveresidentsi, n-ö Liberty mõisa hange. On tõenäone, et sellest saab alus pikemale tavale ning seetõttu on oluline hanke igakülgne õnnestumine. EALi esindab hankeläbi-rääkimistel J. Huimerind ja RKASist juhib projekti Kaupo Pajumäe. Eesmärk on koostada RKASiga ühiselt kvaliteedipõhiste kriteeriumidega han-ketingimused. RKAS nõustus laiemalt rakenda-ma autoriõiguste punkti (sõnastatud viimastel arhitektuurivõistlustel ka RKASi tavahangetes), mis siiani on arhitektid enamasti kõigist õigustest ilma jätnud.

EAL kolib ajavahemikus 11.–12. september Kultuurikatlas asuvatesse ruumidesse.

EKA nõukogu otsusega laiendati EAK nõukogu koosseisu ühe EALi ja ühe EKA esindaja võrra. EALi esindajaks jääb Indrek Näkk ja EKA esinda-jaks Hannes Praks.

m K. Tiigisoon tutvustas Rail Baltic Pärnu rei-sijate terminali arhitektuurse ideekonkursi tingimusi rõhuasetusega võistlusalale. Võistlus-ala valikut põhjendab Rail Balticu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi-poolne projek-tijuht Andres Lindemann.

Ideekonkursi korraldab Pärnu Linnavalitsus ja võistlusülesande koostas T. Paaver. Konkursi eesmärk on leida reisijate terminali ja selle vahe-tu ümbruse parim terviklik ruumiline lahendus. Võistluse võitjalt soovitakse tellida terminali ja vahetu ümbruse ehitusprojekt ning ta soovitakse kaasata piirkonna detailplaneeringu koostamisse. Konkursi tulemustest lähtutakse terminali edasis-te planeerimis- ja projekteerimistegevuste juures parimal võimalikul viisil.

K. Tiigisoon selgitas, et terminali asukoht on valitud nii, et see oleks pakutud trassikoridoris, linnakeskusele võimalikult lähedal, ning oleks tajutav linna osana olemasolevas linnakeskkon-nas. Samuti on oluline juurdepääsetavus (pea-miselt jalgsi ja kergliiklusvahenditega), mis on selles asukohas kõige parem. Riia mnt, Papiniidu ja raudtee vahelise ala koostatava detailplanee-ringuga on raudteejaama asukohaks valitud sama piirkond. Terminali asukoht tuleneb ka 400 m pikkusest perroonist, sest see peab asuma sirgel raudteelõigul. Detailplaneeringut täpsustatakse käesoleva võistluse tulemuste alusel.Eestseisuse arvates pole väljapakutud ala planee-ringuliselt reisiterminali asukohaks parim, sest reisija satub suure kaubanduskeskuse ja hiigelrist-

Ko

htu

mis

ed k

oo

stö

öp

artn

erit

ega

Pär

nu

rei

sija

te t

erm

inal

EA

K n

õu

kog

u

10

arh.02/14

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

miku vahele. Mõistlik oleks võistlejatele lahen-duste väljapakkumiseks ette anda laiem maa-ala. Lindemanni sõnul on ala valikul kindlad põhjused, näiteks ei tohi terminalihoonet projekteerida sil-lale, sest selle all on nahkhiirte elupaik.

Eestseisus oli seisukohal, et protsessi konsultan-tidena kaasatud arhitektide langetatud valikute põhjused ja tagamaad peaksid olema võistlustin-gimustes sõnastatud. See lihtsustaks tunduvalt võistlusest osavõtjate tööd.

Otsustati, et piir, milleni võib terminalihoo-ne projekteerida, tuleb võistlustingimustes graafiliselt lahendatuna ette anda. Samuti tuleb võistlejatele antavad vabadused ja võimalused selgemalt piiritleda. Selgemalt tuleb sõnas-tada ka võistlusjärgne jätkutegevus, st konk-reetselt nimetada, et ideekonkursi võitjale jääb terminalihoone projekteerimise õigus.

Ideekonkursi žürii liikmeteks määrati R. Puusepp, R. Mahlamäki (välisliikmena), V. Valk ja A. Levald (varuliikmena).

m Pärnu linnaarhitekt K. Tiigisoon tutvustas Pärnusse kavandatava võimaliku kõrghoone-ga seotud problemaatikat.

2005. aastal korraldati Pärnus eraalgatusel arhi-tektuurivõistlus Lai 10 kinnistule (Port Arturi kaubanduskvartal). Selle võitnud Itaalia arhitek-tuuribüroo töö nägi ette kõrghoone kavandamise, kuigi võistluse eesmärk ei olnud otseselt kinnistu-le kõrghoone kavandamine ja vastava lahenduse leidmine. Võistluse korraldamisse oli kaasatud ka EAL.

Koostatava üldplaneeringuga on jõekaldale ette nähtud suur tervikuna lahendatav arenguala (lin-navalitsus on määratlenud Pärnus mitu arenguala, st piirkonda, kus on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused). Investorid oleksid nõus võidutöö projektiga edasi minema ja 2005. a lahenduse realiseerima, linna-valitsus on aga võidutöö aktuaalsuses ja sobivu-ses nii sellele kinnistule kui ka linnapilti terviku-na kahtleval seisukohal. Võidutöö näeb ette jõe äärde mastaapse mahuga hoone projekteerimise. Arhitektuurselt on hoone hea, kuid maht on väga suur: see võtaks enda alla peaaegu kogu Pika täna-va. Linnavalitsuse arvates oleks vaja korraldada uus võistlus, mis haaraks kaldaala laiemalt.

K. Tiigisoon soovis teada, kas eestseisus jagab Pärnu Linnavalitsuse seisukohta, mille kohaselt 2005. a võidutöö kõrghoone maht ei sobi Pärnusse, ning toetab linnavalitsuse algatust lahendada Pärnu jõe äärne arenguala terviklikult. Terviklahenduse saamiseks tuleks korraldada 2005. aasta konkursile lisaks uus võistlus. Ühe variandina võiks kaaluda lahenduste leidmiseks töötoa korraldamist.

Elava arutelu tulemusel ühtset seisukohta

ei sõnastatud. Eestseisuse arvates vajaks kogu kesklinnaala terviklikumat käsitlust, samal ajal ei saa juba toimunud võistlusi ignoreerida. Eestsei-sus juhtis tähelepanu sellele, et selle nn arengu-alaga seoses on toimunud juba kaks rahvusvahe-list arhitektuurikonkurssi (vt Läänemere kunsti-park), mõlemad koostöös EALiga. Sisuliselt on see ala kesklinnast kõige põhjalikumalt läbi lahenda-tud. Koostamisel olevas üldplaneeringus kajastuv mõte Pärnusse mitte kõrghooneid rajada on uus ja selle tagasiulatuv jõud kaheldav. Eestseisus ei saa üheselt väita, et Pärnus tuleks välistada sinna piirkonda kõrghoonete projekteerimine. Ka leidis eestseisus, et suurema kaubandusmahu planee-rimine kesklinna ei pruugi olla ainult negatiivne, vaid sellel võib olla otseselt mõõdetav positiivne mõju.

Kuna Pärnu projekteerimistegevusega seoses üles kerkinud probleeme on mitu, tegi eestsei-sus ettepaneku korraldada 2. oktoobril Pär-nusse väljasõit. Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu maaomanike osavõtul korraldataval väljasõidu-istungil võiks käsitleda järgmisi teemasid:

• 2005. aastal Lai 10 kinnistule (Port Artu-ri kaubanduskvartal) leitud lahenduse visioonid

• rannaala areng• Rail Balticu terminaliga seonduvad

küsimused

m Eestseisus, vaadanud läbi Sille Pihlaku (Pihlak) EALi liikmeks astumise avalduse ja port-foolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. Pihlak on olnud EALi noortekogu liige ja omanda-nud arhitektihariduse.

Erandkorras otsustati EALi liikmeks vastu võtta Grete Veskiväli, kes lõpetas EKA maasti-kuarhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2014. aastal.

2014. aastal EKA urbanistika eriala lõpetanud Kaur Sarv oli esitanud EALi liikmeks vastuvõt-mise avalduse, ent portfoolios olid ainult ühe tema enda koostatud projekti erinevad versioo-nid. Eestseisus otsustas paluda Sarvel täienda-da portfooliot (nt lisada kirjutatud artikleid) ja võtta tema liikmeks vastuvõtmise küsimus seejä-rel uuesti arutusele.

m I. Mald Villand tutvustas lühidalt Kärdla sot-siaalkeskuse arhitektuurivõistluse tingimu-si. EALi võistluste töögrupp on need läbi vaada-nud ja heaks kiitnud.

Eestseisus tegi tingimuste kohta ühe muuda-tusettepaneku: loobuda maketi esitamise nõu-dest, sest preemiafond on väike (puuduvad ergu-tuspreemiad). Eestseisus kooskõlastas võist-lustingimused. EALi-poolseteks žüriiliikmeteks määrati Hannes Koppel, Emil Urbel ja Peeter Pere ning varuliikmeks Indrek Saarepera.

Pär

nu

arh

itek

tuu

rLi

ikm

edK

ärd

la a

rhit

ektu

uri

võis

tlu

s

11

arh. 02/14

EALi uued liikmed

Sille Pihlak, sünd 20.11.1985. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri ja arhitektuuri eri-ala. Õppinud 2009–2010 Lõuna-Kalifornia Arhitektuuriinsti-tuudis arhitektuuri (Stuudio H. D. Alonso). Lõpetanud 2012. aastal bakalaureuseõpingud Viini Tarbekunsti Ülikoolis arhi-tektuuri erialal (Studio Wolf D. Prix). Töötanud arhitektuuri-büroos Morphosis Los Angeleses (2013–2014) ja arhitektuuri-büroos Coop Himmelblau (2014). Praegu vabakutseline. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014.

EALi noortekogu uued liikmed

Ivo Riet, sünd 06.06.1989. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 243/15.05.2014.

Grete Veskiväli, sünd 23.10.1986. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneeri-mise eriala ning 2014. aastal samas maastikuarhitektuu-ri eriala. Töötab OÜs Kauss Arhitektuur maastikuarhitek-ti-sisearhitektina ning OÜs Punktiir maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014.

Ahti Kooskora, sünd 28.04.1971. Lõpetanud 1994. aastal Tallinna Kunstiülikoo-lis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Ahti Kooskora arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 245/12.06.2014.

EA

Li N

OO

RTE

KO

GU

UU

ED

LII

KM

ED

/ E

ALi

UU

ED

LII

KM

ED

12

arh.02/14

Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvahelise kahe-etapilise arhitektuurikonkursi võitis võistlustöö märgusõnaga „Tabula”, mille autorid on Fuensan-ta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitek-tuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos SLP. Esi-mese preemia suurus oli 10 000 eurot.

Teise preemia sai võistlustöö märgusõnaga „Between Stone and Sky”, mille autor on Brad Cloepfil Ameerika Ühendriikide arhitektuuribü-roost Allied Works Architecture. Teise preemia suurus oli 8000 eurot.

Kolmanda preemia suurusega 6000 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Väike sekund”, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli Eesti arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ.

Lõppenud arhitektuuri-võistlused

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPE-HOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (14.04.–30.06.2014)

Kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea” (autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus oli 15 000 eurot.

Teise koha pälvis DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühistöö märgusõnaga „Aletheia” (Jaan Kuusmets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis

AR

HIT

EK

TUU

RIV

ÕIS

TLU

SED

Lykouras). Teise koha preemia suurus oli 10 000 eurot.

Kolmanda koha sai Salto AB OÜ töö pealkirjaga „Akadeemia” (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Kolmanda koha preemia suurus oli 7000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium” (Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala) ning Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö mär-gusõnaga „Edge” (Villem Tomiste). Mõlema ergu-tuspreemia suurus oli 4000 eurot.

Eripreemia anti võistlustöödele märgusõnaga „A house has many rooms” (OFFICE Kersten Geers David Van Severen, Belgia), „Spiegel” (COOP HIMMELB(L)AU Wolf D.Prix&Partner ZT GmbH, Austria) ja „The Shrines” (Henning Larsen Architects / Anne Marie Galmstrup, Taani). Iga eripreemia suurus oli 2000 eurot.

Originaalse idee ja julguse eest mõelda väljas-pool määratud piire otsustas žürii eraldi esile tõsta võistlustöö märgusõnaga „Meie aed” (Rok Oman ja Špela Videčnik, Sloveenia arhitektuuri-büroo OFIS arhitekti d.o.o.).

SA Arvo Pärdi Keskuse ja EALi koostöös korral-datud ideekonkursi eesmärk oli leida parim arhi-tektuuriline lahendus Tallinna lähistele Laulas-maale loodavale Arvo Pärdi Keskuse hoonele.

ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE IDEEKONKURSS (25.11.2013–22.01.2014)

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil I koha saanud töö „Tabula” makett. Foto: Reio Avaste.

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil II koha saanud töö „Between stone and sky” makett. Foto: Reio Avaste.

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil III koha saanud töö „Väike sekund” makett. Foto: Reio Avaste.

13

arh. 02/14A

RH

ITE

KTU

UR

IVÕ

ISTL

USE

D

TERVISEAMETI UUE HOONE IDEE-KONKURSS (30.04.–26.06.2014)

Kuue võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vää-riliseks Doomino Arhitektid OÜ ideelahendus märgusõnaga „Viplala” (autor Pelle-Sten Viiburg) ja teise koha pälvis PIN Arhitektid OÜ töö märgu-sõnaga „Virn” (Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik ja Anna Nikland). Kolman-da koha auhind jäeti välja andmata.

Ergutuspreemia pälvisid Kadarik Tüür Arhitek-tid OÜ ideelahendus „Jaanik” (Ott Kadarik, Mih-kel Tüür, Priit Hamer, Tanel Trepp ja Riho Joala) ning ASi Amhold ja Karisma arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Piibeleht” (Risto Parve ja Kai Süda).

Esikoha preemia suurus oli 10 000 eurot, teise koha preemia suurus 7000 eurot ja kummagi ergutuspreemia suurus 5500 eurot. Preemiafond on kokku 28 000 eurot.

Tallinna Paldiski maantee 81 kinnistule rajatav büroo- ja laborihoone peab vastama kasutajate vajadustele, olema väikse energiavajadusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvat tehnoloogiat. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimist-lusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Kõige varem valmib büroo- ja laborihoone 2017. aasta alguses.

LUBJA 4 (TALLINN) KOHTUHOO-NE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (26.03.–25.07.2014)

Riigi Kinnisvara AS kuulutas koostöös Jus-tiitsministeeriumi ja EALiga 26. märtsil välja ideekonkursi Tallinna Lubja 4 kinnistule kavan-datavale Tallinna uuele kohtuhoonele, et leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonilt sobivaim lahendus.

Esitatud kolmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Arhitektuuri-stuudio Siim & Kreis OÜ ideelahendus märgu-sõnaga „Matrix” (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing).

Teise koha sai OÜ Arhitekt11 töö märgusõ-naga „Arusaam” (Illimar Truverk, Sander Aas, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus). Kolmanda koha pälvis EA Reng AS ja Arhitekt Must OÜ ühistöö märgusõnaga „Õigluse õigus” (Larissa Kondina-Sokolova, Mari Rass, Alvin Järving, Ott Alver, Kaidi Põder, Gert Guriev ja Ilmar Klammer).

Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat. Esi-mese sai OÜ Kauss Arhitektuur ideelahendus „Läbilõige” (Lauri Eltermaa, Maris Kerge, Urmo Mets, Allan Pilter, Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Kaur Talpsep) ning teise Pin Arhitektid OÜ ideelahendus „Solid” (Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik ja Anna Nikland).

Võistluse preemiafond oli 67 000 eurot, millest esikoht pälvis 25 000 eurot, teine koht 20 000 eurot, kolmas koht 15 000 eurot ja kumbki ergutuspreemia 3500 eurot.

Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones tegutsev Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Konkursi eesmärk oli luua Eesti Kunstiakadeemiale ideelahendusena tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav, üli-õpilasi ja õppejõude loominguliselt innustav ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeri-tud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Tulevases õppehoones on ligikaudu 12 000 ruut-meetrit suletud netopinda. Ajakava kohaselt on seal võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlusel I koha saanud töö „Linea”. Foto: RKAS.

Tallinna uue kohtumaja arhitektuurikonkursi võidutöö „Matrix”. Foto: Siim & Kreis OÜ.

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ideekonkursi võidutöö „Viplala”.Foto: RKAS.

14

arh.02/14

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

KÄRDLA SOTSIAALKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUSHiiu Vallavalitsus kuulutas 1. septembril koostöös EALiga välja arhitektuurivõistluse, et leida parim arhitektuurilis-ehituslik lahendus Kärdlas Pargi 3 asuvale kinnistule rajatava neljast hoonest koos-nevale Kärdla sotsiaalkeskuse kompleksile ja seda ümbritsevale alale.

Tööde esitamise tähtaeg on 6. november 2014.Võistluse võitja(te)ga asutakse läbirääkimistes-

se lepingu sõlmimiseks, et projekteerida võidu-töö alusel sotsiaalkeskus eel-, põhi- ja tööprojekti mahus (väljakuulutamiseta läbirääkimistega han-kemenetluse alusel).

Sotsiaalkeskuses osutatakse sotsiaal- ja hoole-kandeteenuseid puuetega inimestele, lastega pere-dele, eakatele ja toimetulekuraskustes tööealiste-le. Samuti pakutakse võimetekohast õpet haridus-like erivajadustega õpilastele.

Hoonete netopind on planeeritud u 3000 m2. Kompleks koosneb sotsiaalelamust ja -keskusest, pansionist ja töökojast.

Võistluse preemiafond on 20 000 eurot. Esitatud töid hindab Hiiu Vallavalitsuse spetsialistidest ja EALi arhitektidest moodustatud žürii.

VISIOONIKONKURSS „ANNE- LINNA AVALIK JA TEGEVUSRUUM”

Tartu Linnavalitsus kuulutas 28. aprillil välja visioonikonkursi Annelinna majadevahelise ruumi mõtestamiseks ja parandamiseks eesmärgiga pak-kuda sealsetele elanikele väli- ja vabaajategevusi. Tööde esitamise tähtaeg on 4. november 2014.

Konkurss keskendub peamiselt jalakäigukaarele (Anne tänava pikendus) ning mikrorajoone läbi-vatele jalakäigukiirtele ja nende ümbrusele. Oma visiooni realiseerimiseks võib kasutada siiski kõiki Tartu linnale kuuluvaid krunte.

Konkursi üks eesmärk on parandada Annelin-na kergliiklusalasid ja vaadelda nende haakumist linna üldise kergliiklusvõrgustikuga. Siht ei ole üksnes võimaldada kergliiklust. Konkursitöödelt eeldatakse ka realistlikke ettepanekuid selle kohta, kuidas luua kergliiklusaladel linnakvali-teeti ning siduda need väli- ja vabaajategevusi võimaldava ruumiga. Samuti oodatakse Annelin-nas võimalike vaba aja veetmise viiside uurimist ja sidumist avaliku ruumi võrgustikuga. Auhinnatud tööde autorid kutsutakse visioonide täpsustamise ja realiseerimise üle arutlemiseks koostöös Tartu Linnavalitsusega toimuvatesse töötubadesse.

Välja antakse kolm preemiat, iga preemia suurus on 4000 eurot (käibemaksuta).

Žürii esimees on Tartu ehituse valdkonna abilinna-pea Jarno Laur ning liikmed Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, kunstnik Tanel Rander, inimgeograaf ja Tartu linnavolikogu liige Kadri Leetmaa, arhi-tekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteadus-konna dekaan Toomas Tammis, arhitekt ja ajakir-ja Maja toimetaja Katrin Koov, arhitekt ja Sirbi arhitektuuritoimetaja Veronika Valk ning arhitekt Toomas Paaver.

AR

HIT

EK

TUU

RIV

ÕIS

TLU

SED

TARTU PEPLERI 1 LASTEAIA ARHITEKTUURIVÕISTLUS (25.03.–23.05.2014)

Tartu linna korraldatud võistluse võitis Boa OÜ ideelahendus märgusõnaga „Bios”, mille autorid on Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Sisse- ja väljapoole”, mille autorid on Urmo Mets, Kaur Talpsep, Allan Pilter, Henn Runnel ja Karin Bachmann osaühingust Kauss Arhitektuur OÜ.

Kolmandale kohale jõudis Kuu OÜ võistlustöö märgusõnaga „Valge” (Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv).

Tartu Pepleri 1 lasteaia arhitektuurivõistluse võidutöö „Bios”. Foto: Tartu Linnavalitsus.

Uus, 120-kohaline lasteaed avatakse Tartus Maarja kiriku kõrval 2016. aastal.

Esimese koha preemia suurus oli 4000 eurot, teise koha preemia suurus 3000 eurot ja kolmanda koha preemia suurus 2000 eurot.

15

arh. 02/14A

RH

ITE

KTU

UR

IVÕ

ISTL

USE

D

Ettevalmistamisel olevad võistlused

TÜÜPMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS

21. augustil kuulutas katus.eu koostöös Nurban ASi ja Kodumaja ASiga välja arhitektuurivõistlu-se nüüdisaegsete tüüpmajalahenduste saamiseks Norrasse Fenstadi ja Tartu lähedale Ülenurmele. Võistlusega soovitakse koostöös Eesti ja välisar-hitektidega leida tippkvaliteediga ja progressiiv-seid puidul põhinevaid tüüpmajalahendusi, mida Eesti puitmajafirmad saaksid toota ning koos-töös turundada Eestis, Norras ja mujal. Võist-luse eesmärk on puitmajatootjate ja arhitektide ekspordivõimekuse ning teadmiste ja kogemuse suurendamine.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 26. jaanuar 2015 ja võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 10. veebruaril. Preemiafond on 19 200 eurot.

RAIL BALTIC PÄRNU REISIJATE TERMINALI ARHITEKTUURIVÕISTLUS 

Pärnu Linnavalitsus kuulutas 10. oktoobril välja Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuuri-võistluse, et leida terminali ja selle vahetu ümb-ruse parim terviklik ruumiline lahendus. Võistlu-se võitjalt soovitakse tellida terminali ja vahetu ümbruse ehitusprojekt, samuti soovitakse kaasata võitja piirkonna detailplaneeringu koostamisse.

Võistluse materjalid on nii eesti kui ka inglise keeles. Võistlustöö tuleb esitada eesti keeles.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. detsember 2014 kell 15.00. Võistlustöö pakend tuleb tuua Pärnu Linnavalitsuse infolauda või saata aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu. Võistluse kohta saab küsimusi esitada 24. novembrini 2014 aadressil info@arhliit.ee.

Žürii esimees on Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ning liikmed on arhitekt Rainer Mahlamäki (Arkkitehtitoimisto Lahdelma & Mahlamäki Oy, Soome), linnaarhitekt Karri Tii-gisoon (Pärnu Linnavalitsus), Rail Balticu Eesti projektijuht Miiko Peris (Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeerium) ning arhitektid

EALi ja Narva Muuseumi koostöös on etteval-mistamisel Narva linnuse rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, mille tingimusi koostab Toomas Paaver. Võistlus on kavas välja kuulutada detsembris ja see lõppeb märtsis-aprillis. Preemiafond on 55 000 eurot. 

„Eesti Vabariik 100” arhitektuurivõistuste ajakava on lk 3.

Põlva, Tõrva ja Võru linna keskväljakute ja nendega piirnevate aladearhitektuurivõist-lused toimuvad Põlva 30.10.2014–12.01.2015 Tõrva - 6.11.2014–19.01.2015 Võru - 13.11.2014–26.01.2015

Võistlusi tutvustav vestlusõhtu tingimuste koostajate ja linnajuhtide osavõtul toimub kol-mapäeval, 5. novembril algusega kell 18 Tallinnas Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis.

Täpsem info: www.arhliit.ee

Veronika Valk ja Raivo Puusepp (Eesti Arhitektide Liit). Varuliige on arhitekt Andres Levald (Eesti Arhitektide Liit).

Lisateave aadressil http://www.parnu.ee/index.php?id=2840.

16

arh.02/14

EALi teated

EALi KUTSEKOMISJONI INFO ARHITEKTIKUTSE TAOTLEMISE KOHTA

Seoses üleminekuga 8-tasemelisele kutsesüstee-mile on lõpetatud volitatud arhitekt IV ja V tase-me kutse andmine. Vana süsteemi alusel seni väl-jastatud kutsetunnistused on jõus neile märgitud kehtivusaja lõpuni.

Üleminekuaja lõpuni võrdsustatakse senine volitatud arhitekt IV kutse diplomeeritud arhi-tekti kutsega 7. kutsetasemel ja senine volitatud arhitekt V kutse volitatud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel.

Volitatud arhitekti-eksperdi kutset 8. kutseta-semel peab eraldi taotlema. Samuti peavad uue taotluse esitama arhitektid, kes soovivad seniselt volitatud arhitekti IV kutsetasemelt tõusta volita-tud arhitekti 7. kutsetasemele.

EALi kui kutse andja juurde moodustatud kutse-komisjon annab kutset kolmele kutsetasemele:1. diplomeeritud arhitekt, tase 72. volitatud arhitekt, tase 73. volitatud arhitekt-ekspert, tase 8

Uue korra järgi kutse taotlemise dokumentide (vt kutse andmise korra p 5.2) esitamise järg-mine tähtaeg on 19. detsember 2014 kell 16.00. Dokumendid palume tuua EALi kontorisse (Põhja pst 27a, Tallinn).

Kutse määramise tasu kanda palun EALi arvel-duskontole nr 221030331735 või maksta sula-rahas. Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär on iga kutsetaseme puhul EALi liikmest arhitektile 400 eurot ja EALi mittekuuluvale arhi-tektile 450 eurot. EALi liikmete soodustasu kehtib vaid tingimusel, kui taotleja on tasunud EALi liik-memaksu jooksva kalendriaastani.

Taotlejate portfooliod vaadatakse läbi 9. jaa-nuaril 2015 (vajaduse korral ka 16. jaanuaril) ja intervjuud taotlejatega toimuvad 23. jaanuaril (vajaduse korral ka 30. jaanuaril).

Kogu kutse määramist puudutav teave on kätte-saadav EALi kodulehe rubriigis „Kutsekoda” ning Signe Liivalehelt tel 611 7430 (signe@arhliit.ee).

EALi ÕPPEREIS PORTUGALI 14.–22. SEPTEMBRIL 2014

Kui EALi 2014. aasta õppereisi sihtpunkti valiku veebiküsimustik üles sai, oli juba tegelikult teada, et sõidetakse Portugali. Sisulist konkurentsi püüdsid küll pakkuda Mehhiko ja Bodensee ümb-rus, kuid Portugali sõnulseletamatu miski tõi talle ülekaaluka võidu.

Täpsemat marsruuti koostama hakates otsusta-ti, et riigi põhjaosa – tihedat programmi lubavat Coimbrat ja Portot – on omal käel juba piisavalt nähtud ning seekord keskendutakse lõunale.

Reisiseltskonna suuruseks oli ka sel aastal pla-neeritud 30 inimest. Et sõita soovijaid tuli üha juurde, õnnestus rühm kasvatada 37-liikmeliseks. Siiski jäid osa soovijaid ukse taha.

Reis kestis 14. kuni 22. septembrini, kohapeal oldi üheksa täispikka päeva. Selle aja jooksul oli võimalik külastada peaaegu 20 eripalgelist asulat ja üle vaadata ligikaudu 40 erinevaid emotsioone tekitanud ehitist.

Tuntud linnadest käidi pealinnas Lissabonis ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Evoras. Väiksematest toredatest kohtadest tuleks kindlasti ära nimetada Beja, Cascais ja Fronteira.

Tutvuti märkimisväärsemate töödega sellistelt staararhitektidelt nagu Eduardo Souto de Moura ja Alvaro Siza ning büroodelt Aires Mateus e Associados, Frederico Valsassina Arquitectos, JLCG-Arquitectos, Oficina Ideias em Linha ja Ricardo Bak Gordon.

Laialdast üleilmset kajastust leidnud hoonetest vaadati ära Santiago Calatrava projekteeritud ja 1998. aasta EXPO ajaks valminud Oriente raud-teejaam, samal alal asuv 1997. aastal valminud Portugali paviljon (projekteerinud Alvaro Siza

Ecorkhotel, Evora, José Carlos Cruz, 2013. Foto: Kairi Rand.

17

arh. 02/14E

ALi

TE

ATE

D

koostöös Eduardo Souto de Mouraga), 2008. aas-tal valminud Thalia teater (projekteeritud Gonçalo Byrne Arquitectos ja Barbas Lopes Arquitecto-se ühistööna), 2011. aastal valminud Paula Rego muuseum (autor Eduardo Souto de Moura) ning Mies van der Rohe arhitektuuripreemia finalis-tide hulka jõudnud vanadekodu Alcácer Do Salis (projekteerija Aires Mateus, valmimisaasta 2013). Paljude mainitud büroode esindajatega saadi ka kokku.

Peale värske arhitektuuri saadi esmased tead-mised nüüdisaegsest veini- ja oliivõli valmis-tamisest ning korgitammede kasvatusest ja korgitootmisest.

Teel lõunarannikult Lissaboni valiti külastatud objektide hulgast nn reisimiss, milleks osutus üle-kaaluka poolehoiu leidnud teater Thalia rekonst-rueerimine ja juurdeehitus Lissabonis (2008). Teist ja kolmandat kohta jagasid Paula Rego muu-seum (2011) Cascaisis ja vanadekodu Alcácer Do Salis (2013).

Suur-suur aitäh kogu reisiseltskonnale mõistlik-kuse, koostöövalmiduse, huumori ja huvitavate mõtete eest, ning korralduslikule poolele kaasa aidanud Marko Eichele Ringreisist!

Reisil peeti arutelusid ka järgmise õppereisi võimalike sihtkohade üle, ent arvamuste palju-sus ühest otsust teha ei võimaldanud. Detsembris paneme taas üles veebiküsimustiku variantidega, seni aga ootame juba etteulatuvalt ettepanekuid uue reisi toimumisaja ja -koha kohta.

Kairi Rand, projektijuht

Portugali paviljon, Lissabon, Alvaro Siza, Eduardo Souto de Moura, 1997. Foto: internet.

Oriente raudteejaam Lissabonis, Calatrava Santiago, 1998. Foto: internet.

Braamcamp Freire keskkool Lissabonis, CVDB Arquitectos, 2012. Foto: Kairi Rand.

18

arh.02/14

Suvepäevalised. Foto: Reio Avaste.EALi esimees Indrek Allmann suvepäevade avasõnu ütlemas. Foto: Reio Avaste.

Vaade seminariruumi. Foto: Reio Avaste.

EALI JA ESLI SUVESEMINAR 2014

Tänavu peeti arhitektide ja sisearhitektide ühine suveseminar 28.–29. juunini Saaremaal Mändjala kämpingus.

Seminaril „Avalik ruum kunstiks!” astusid lek-toritena üles sisearhitekt Hannes Praks, semioo-tik ja kirjanik Valdur Mikita ning Suurbritannia arhitekt Mark Lemanski büroost muf architectu-re/ art. Veel sai kaasa elada kunstiteose-ettevõtte Visible Solutions OÜ performance’ile.

Meeleoluka ürituse õnnestumise eest tänab EAL kõiki toetajaid. Peasponsor oli Grohe, suurtoe-tajad Monier, Ruukki ja Edelstein ning toetajad Eesti Kultuurkapital, Weber, Henkel, Velux Esto-nia, Fenestra, Hektor Light, Floorin ja 4Room.

Järgmise suveseminari aeg ja koht on juba teada: need on 27.–28. juuni 2015 ja Värska sanatoo-rium. Palun märkige need kuupäevad endale ära, sest ootame taas rohket osavõttu!

EALI VÄLJASÕIT TARTUSSE 10.–11. OKTOOBRIL

Liidu iga-aastaste ürituste hulka on aastaid kuu-lunud maakonnapäevad, mil külastati järjest kõiki 15 Eesti maakonda. Eelmisel sügisel sai Ida-Viru-maa reisiga Eestile ring peale, kuid EAL soovib väljasõite maakonnakeskustesse kindlasti jätkata, et olla kursis kohalike planeeringute, projektide ja uusehitistega.

Esimene nn jätkuüritus oligi kahepäevane õppe-reis Tartusse 10. ja 11. oktoobril. Osalejaid oli nii Tallinnast, Tartust, Viljandist kui ka mujalt, kokku 60 inimest.

Tartus suundusime esmalt Eesti Rahva Muu-seumi uue hoone ehitusele Raadil, mis oli ilm-selt oodatuim sihtkoht. Pärastlõunal külastasi-me ülikooli uut Physicumi Maarjamõisa tehno-loogialinnakus ja selle naabruses asuvat Tartu Tervishoiu Kõrgkooli.

Seejärel toimus Tartu loomemajanduskeskuses Kalevi tänaval EALi avalik vestlusõhtu „Ema-jõe Ateena ja Annelinn – Tartu avalik ruum jõe ääres ja kivilinnas”, kus esinesid Tartu abilinna-pea Jarno Laur, linnavalitsuse planeeringutee-nistuse juhataja Indrek Ranniku, linnavalitsuse

arh. 02/14 E

ALi

TE

ATE

D

EALI VÄLISSUHTLUS

LÜHIÜLEVAADE TÖÖST EUROOPA ARHITEKTI-DE NÕUKOGU JUHATUSES AASTAL 2014

Alates 2014. aasta jaanuarist on Euroopa Liidu Arhitektide Nõukogul (EAN) uus president Lucia-no Lazzari Itaaliast (CNAPPI) ja uuenenud juha-tus. Uued juhatuse liikmed on Sara Van Rompaey Belgiast (CNOA) ja Dubravko Basic Horvaatiast (CCA). Endiselt jätkavad juhatuse liikmetena Wolfgang Haack Saksamaalt (BAK), Lionel Dunet Prantsusmaalt (CNOA), David Falla Suurbritan-niast (RIBA), Bülent Batuman Türgist (CAT), Martin Drahovski Slovakkiast (SKA), Pierre-Henri Schmutz Šveitsist (CSA) ja mina Eestist (EAL).

Hea tava kohaselt jagatakse aasta alguses juha-tuse uuenedes juhatuse liikmete vahel vastutus-alad ära. EANis on traditsiooniliselt kolm peamist vertikaalset töörühmi koondavat teema-ala ning uuendusena on uue presidendi eestvõttel juhatu-se liikmete koordineerida töörühmade jaotus ka horisontaalselt.

Peamised, st vertikaalsed teema-alad tegelevad järgmiste ülesannetega.

Esimene teema-ala, „Access to the Profession” tegeleb peamiselt arhitektiks saamise ja õppega, s.o koolitamise, akrediteerimise, kvalifikatsiooni,

elukestva õppe jts küsimustega. Teine teema-ala, „Practice of The Profession”

tegeleb kõigega, mis on seotud arhitektiametis tegutsemisega, s.o riigihangete, arhitektuurivõist-luste, kindlustuse, teenuste ulatuse ja reguleeri-misega, teenustega siseturul (EL), hinna kujune-misega, teenuste osutamisega väljaspool Euroopat jne.

Kolmas teema-ala, „Responsible Architecture” tegeleb uuringute, uute tehnoloogiate ja kesk-konnamuudatustega, s.o linnaehitus- ja elu-asemeküsimustega, keskkonna ja jätkusuutliku arhitektuuriga.

Mind valis EANi juhatus jaanuaris teise teema-ala peakoordinaatoriks. Aprillis juhtisin Paduas EANi peaassambleel arutelu teise teema-ala alla kuuluvate töörühmade üle, kus pandi hääletuse-le töörühmadega seotud dokumente. Teema-ala koordinaatorina kandsin ka kahel üldisel kõigi liikmesorganisatsioonide (liitude/kodade) koordi-naatorite koosolekul märtsis ja septembris Brüs-selis ette teise teema-ala töörühmadega seondu-vat ning juhtisin arutelu töörühmadele antavate suuniste üle.

Töörühmad tegutsevad nii e-posti ja Skype’i teel kui ka kohtumistel. Tänavu olen käinud kohtumas teenuste ulatuse töörühmaga Dublinis, kus

19

arhitekt-spetsialist Elo Kiivet ja Annelinna visioonivõistluse tingimuste koostaja arhitekt Kaja Pae. Saalist lisatud kommentaaride toel kohati üsna tuliseks kippuvat vestlust juhtis EALi aseesimees Aet Ader.

Teisel päeval oli meile peale Elo Kiiveti tee-juhiks ka Tartu eelmine linnaarhitekt Tiit Sild (EAL). Tigutornist alanud kolmetunnine ring-sõit viis meid uue paadisadama ja Siili tänava kortermajade juurest Tulbi-Veeriku korterma-jadeni. Bussiaknast nägime Lemeksi büroohoo-

net, külastasime Eesti Maaülikooli spordihoo-net ja läbisõidul vaatasime Supilinna eripalgelisi uusarendusi. Ringsõit lõppes Tartu uues loodus-majas Lille tänaval.

Kokkuvõttes oli rõõm tõdeda, et sügiseses päike-sevalguses kuldsete lehtedega Tartu on endiselt kauneim linn Eestis, nagu ütleb laulusalmgi.

Juba praegu on sobiv aeg hakata järgmiseks väl-jasõiduks sihtkohti pakkuma. Osalejate tagasiside kinnitas veel kord, et huvi selliste ürituste vastu on väga suur.

Ingrid Kormašov, projektijuht

EALi avalik vestlusõhtu Tartus. Fotol A. Ader, E. Kiivet, J. Laur, I. Ranniku, K. Pae. Foto: I. Mald-Villand.

20

arh.02/14

EA

Li T

EAT

ED

Riina Raig oma parimas vormis. Foto: Avo Raig.

peateema oli tasu arvutamise meetodid, samuti riigihangete töörühmaga Berliinis, kus peateema oli uue hangete direktiivi kasutuselevõtt ELi riiki-des ning EANi peaassambleel vastuvõetud juhis-te kohta tulnud küsimuste arutelu. Samuti käisin kindlustuse töörühma kohtumisel Brüsselis, kus üks peateema oli liikmesriikides Euroopa-siseselt piiriülesed kindlustamisvõimalused.

Sel aastal on peetud viis juhatuse koosolekut, neist kolm Brüsselis (jaanuaris, märtsis ja juunis) ning üks Paduas (aprillis) ning üks telefonikonve-rents septembris. Juhatus tegeleb organisatsiooni juhtimisega, s.o finantsküsimuste, töörühmade ja arhitektuuripoliitikaga, Euroopa komisjoniga suht-lemisega, peakontori vajadustega, teiste organisat-sioonidega suhtlemisega jne.

Juhatuse koosolekuid on sel aastal tulemas veel kaks. Esimene toimub oktoobris Zagrebis ja teine novembri lõpus Brüsselis koos teise EANi pea-assambleega. Arhitektuurivõistluste töörühmaga on sel aastal veel üks kohtumine oktoobris Viinis. Novembri alguses on plaanis Euroopa Arhitektuu-ripoliitikate Foorumi (EFAP) ja EANi ühisüritus „Triennale Milano - EU Cities Relouding”.

2015. aasta aprillis on meil erandina austusväär-ne võimalus olla EANi peaassamblee korraldajana Tallinnas võõrustajariik. Tavaliselt peetakse peaas-samblee Brüsselis või presidendi kodumaal. Tule-val aastal saab EAN 25aastaseks.

EANi puudutava üksikasjalikuma infoga saab tut-vuda kodulehe aadressil www.ace-cae.eu.

Indrek Näkk

ÜLEVAADE ARHITEKTIDE TENNISETURNIIRIST LEEDUS

Leedukad on 2010. aastast alates korraldanud arhitektidele tenniseturniiri. Tänavu otsustati muuta turniir rahvusvaheliseks ja see peeti 27.–29. juunini Kaunase lähedal Birštonases.

Väljastpoolt Leedut oli kahjuks ainult kaks osa-võtjat: Riina Raig ja Raivo Puusepp Eestist.

Meestest oli osavõtjaid 16. Mängiti neljas ala-grupis ja võitjaks tuli Vytautas Indreika. Raivo Puusepp sai oma alagrupis teise koha, kaotades vaid hilisemale finalistile Jonas Leskevičiusele. Naisi osales seitse ja mängiti kahes alagrupis. Riina Raig võitis nii alagrupi kui ka kogu turniiri.

Ürituse korraldus oli kõrgetasemeline: finaal-mängud toimusid kohtuniku ja pallipoistega. Pallipoistena kaasati osavõtjate lapsed, kellele korraldati enne väike koolitus. Pallipoisse oli igas vanuses. Oli väga armsalt lõbus, kui pisikesed poisid kõik pallid ruttu enda kätte korjasid ja ei tahtnud neid sugugi mängijatele loovutada – pidi lausa paluma, et mängida saaks.

Turniiri sponsor oli aknafirma Doleta ja auhinda- deks nimelise graveeringuga suurejoonelised klaasvaasid. Osalejatele korraldati aknatehasesse ka ekskursioon. Lõpupidu peeti kohalikus kultuuri-keskuses rikkaliku lauaga, kus kõik road olid kau-nistatud eri värvi begooniatega.

Järgmisel aastal kavatsetakse turniir pidada 26.–28. juunini ning korraldajad lubasid teha kõik, et välisosavõtjate arv oleks suurem. Meie lubasime sellele kaasa aidata ja võtta kaasa rohkesti eestlasi. Seega palume arhitektidest tenniseharrastajatel hakata juba Leetu sõiduks valmistuma.

Üritus oli igati vahva, seltskond sõbralik ja rõõmsameelne. Oleme korraldajatele toreda ette-võtmise eest tänulikud.

Riina Raig

Raivo Puusepp mänguhoos. Foto: Avo Raig.

21

arh. 02/14

Tänavu 3.–7. augustini peeti Lõuna-Aafrika Vaba-riigis Durbanis Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (International Union of Architects, UIA) XXVI maailmakongress teemal „Architecture otherwhere”. See on suurim arhitektuurikongress maailmas, mida on võrreldud isegi olümpiamängudega, sest see meelitab kohale tuhandeid arhitekte, teadlasi, insenere ja nende erialade üliõpilasi.

Seekordne programm andis osalejatele võima-luse uurida arhitektuuri nn teistmoodi teadmisi ja tegemisi, et avada arhitektuuri mitmekesisuse hääled. Esitleti arhitektuuri rõhuasetusega ruumi-lise keskkonna kvaliteedil ja argisusel, tõstes selle kõrgemale poliitikast, ideoloogiast, rahastusest ja teooriatest. Kuulata sai loenguid sellistelt maa-ilmanimedega kunstnikelt ja arhitektidelt nagu Toyo Ito, Wang Shu, Kjetil Trædal Thorsen ja pal-jud teised.

Kongressile järgnes sama järjekorranumbrit kandev peaassamblee, kus muu hulgas valiti UIA uus president (Esa Mohamed Malaisiast) ja 2020. aasta kongressi toimumiskoht (Rio de Janeiro). Esa Mohamed on muslim, lääneliku haridusega arhitekt ja heal järjel olev ettevõtja, kes on Malai-sia ühe suurima projekteerimisbüroo AJM looja, osanik ja tegevdirektor.

2017. aasta maailmakongress toimub Lõuna-Koreas Soulis pealkirja all „Linna hing” („Soul of City”).

Eesti, Läti ja Leedu moodustavad UIA sektsiooni BAUA (Baltic Architects Unions Association). Bal-tikumi arhitektid on ühisväljapanekuga osalenud kongressil varem kahel korral: 2008. aastal Tori-nos ja 2011. aastal Tokyos. BAUA kui raamorgani-satsioon on aidanud märgatavalt tihendada Eesti, Läti ja Leedu arhitektide ja tudengite suhtlust

ning osavõtt UIA kongressidest on olnud selle tõukeks. Ometi on endiselt õhus küsimus, kas ja kuidas osaleda UIA teiste struktuuriüksuste töös, sest kuna oleme väikesed, peame tegema targa valiku, et panustada jõukohaselt.

Durbani kongressi ühisekspositsiooni loomiseks korraldati Eesti, Läti ja Leedu ühine ideevõistlus parima lahenduse leidmiseks, millest võisid osa võtta nendes riikides tegutsevad arhitektid, disai-nerid ja nende valdkondade üliõpilased. Võistlu-sele esitati 12 tööd ning võitjaks osutus eestlane Mark Grimitliht (ka 2011. aasta Tokyo ideelahen-duse autor) võistlustööga „Dots” (vt http://www.arhliit.ee/uudised/eal/ mark-grimitliht-esindab-kongressil-baltimaade-arhitekte/). Ühisnäituse kuraator oli EALi liige, arhitekt Villem Tomiste. Kataloogi ning näituse kujundasid Polaar Studio OÜst Robi Jõeleht ja Kadri-Maria Mitt. Näituse ettevalmistamiseks moodustati kolmes riigis oma töörühm, kes vastu-tasid oma riigi parimal võimalusel eksponeerimise eest. Installatsioon toodeti ja paviljoni kujundust puudutav ettevalmistustöö tehti Eestis.

4. augustil avasid EALi esindajad Durban Inter-national Convention Centre’is (ICC) 15 ruutmeet-risel näitusepinnal BAUA ühisnäituse, mis osutus külaliste hulgas väga menukaks. Näitus oli avatud neli päeva. Kolme riigi nüüdisarhitektuur oli näitusel esitatud punktipilvedena – külastaja sai pliiatsi abil punkte ühendades arhitektuuriteoseid avastada. Näitust saatis taskuformaadis brošüür, mille lehti katavad samuti punktipilved. Ekspo-sitsiooni lahendus oli minimalistlik ning kontsep-tuaalselt jõuline ja selge, väljapanek kandis laia-põhjalist sõnumit.

EA

Li T

EAT

ED

7.–9. augustil Lõuna-Aafrikas Durbanis peetud Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) peaas-sambleel valiti aastateks 2014–2017 liidu presi-dendiks Malaisia arhitekt ja linnaplaneerija Esa Mohamed.

Esa Mohamed on Kuala Lumpuris asuva arhi-tektuuri- ja planeerimisfirma Akitek Jururancang Sdn Bhd (AJM) asutaja ja direktor. Ta on paljude Malaisiasse projekteeritud mainekate arhitektuu-riprojektide (nt Subang Jaya maa-ala, Kuala Lum-puri linna ja Putrajaya administratiivse pealinna üldplaneering) autor. Veel on ta algust teinud suu-

remahuliste projekteerimistöödega Hiinas, Pakis-tanis, Indias, Austraalias ja Saudi-Araabias. Mohamed on võitnud hulgaliselt arhitektuuriau-hindu, nende seas Aga Khani arhitektuuriauhinna (2011) puhkekeskuse eest Langkawis Malaisias. Aastatel 2008–2011 oli ta UIA nõukogu liige ja ajavahemikus 2011–2014 UIA asepresident. Ta kuulub UIA kutsetegevuse (Professional Practice) komisjoni. Aastatel 1993–1995 oli ta Malaisia Arhitektuuriinstituudi president ja 1995–1996 Aasia Arhitektide Nõukogu esimees.

UIALE VALITI UUS PRESIDENT

EAL OSALES RAHVUSVAHELISE ARHITEKTIDE LIIDU MAAILMAKONGRESSIL LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGIS

22

arh.02/14

EA

Li T

EAT

ED

Balti Arhitektide Liit (Baltic Architects Unions Association, BAUA) on raamorganisatsioonina olnud tähtis tõukejõud Eesti, Läti ja Leedu arhi-tektide ja üliõpilaste omavahelisel suhtlusel ning olnud meile positiivseks organiseerivaks algeks.

Üks tegevus, millega alustasime 2012. aastal, on iga-aastane Balti arhitektuurikoolide lõpu- ja dip-lomitööde võistlus. Samal aastal kooli lõpetanud noored arhitektid saavad seal võrrelda oma loo-mingut teistega, omandades väärtusliku rahvus-vahelise suhtluse ja projektide esitlemise koge-muse. Kuigi eelmise aastal võistlust ei toimunud, loodame sellest kujundada tava, mis annab meile jooksvalt teavet naaberriikide arhitektuuriharidu-ses toimuvast.

Tänavuse võistluse korraldab Leedu Arhitektide Assotsiatsioon (LAA) Vilniuses 30.–31. oktoob-rini. Võistlusel antakse rahaline auhind parimale magistri- ja bakalaureusetööle.

Eestit esindavad EKA ja TTK arhitektuuriteadus-konna 2014. aasta lõpetajad Ats Buddell (TTK, töö „Integrating Rail Baltic and the Terminals of Public Transportation in the City of Tallinn”, cum laude), Helen Tikka (TTK, „Ülemiste Junction”, cum laude), Kristi Tuurmann (EKA, „Activity Spaces for North-Tallinn”), Ljudmilla Georgijeva (EKA, „Production in the City; Experimental Laboratory for Alternative Networking Production in Cent-ral Tallinn”). EAList osaleb võistluse žüriis Karli Luik. Projekti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

BAUA delegatsioon (vasakult): Marius Šaliamoras, Rūta Leitanaitė, Mark Grimitliht, Villem Tomiste, Peeter Pere, Hindrek Kesler, Juris Poga. Foto: EAL.

BAUA ekspositsiooni külastajad. Foto: Mark Grimitliht.

Täielikum fotoülevaade avaneb EALi Facebooki lehel. Üritust on kajastanud ka Sirp (03.09.2014, V. Valk ja V. Tomiste), oktoobrikuu Müürileht (P. Pere) ja ajakirja MAJA oktoobrinumber (P. Pere).

Kongressi deklaratsiooniga on võimalik tutvuda siin:

http://www.uia2014durban.org/resources/media/UIA2014DurbanCongressDeclaration.pdf.

UIA loodi 1948. aastal ühendamaks kogu maa-ilma arhitekte olenemata rassist, rahvusest, usu-tunnistusest, poliitilistest ja arhitektuursetest tõekspidamistest, liites riiklikud arhitektide ühen-dused üleilmsesse katusorganisatsiooni. UIAsse kuulub 124 riiki või nende ühendust ning nende erialaliitude kaudu esindab seal oma riiki ligikau-du 1 400 000 arhitekti ja 500 000 arhitektuuriüli-õpilast. UIA maailmakongress peetakse iga kolme aasta tagant.

UIA missioon on edendada arhitektuuri ja arhi-tekti professiooni komisjonide kaudu, mis tegele-vad kolme põhiteemaga: arhitektuuriharidus, pro-fessionaalne praktiseerimine ja rahvusvahelised arhitektuurivõistlused. Lisaks töötab 24 tööprog-rammi, mis on jaotatud kuue põhiteema alusel: säästev arhitektuur, arhitektuur ja ühiskond, lin-nastumine, elupaigad, kultuur ja identiteet ning vahendid.

Kuigi UIA on hiigelorganisatsioon ning tema väl-jundid on seega üldised ja deklaratiivsed, nende mõju ühiskonnale avaldub ainult tänu UIA auto-riteedile, on Baltikumi arhitektide liidud arvamu-sel, et peaksime selles ainsas üleilmses arhitek-tide ühenduses olema esindatud. Kõikvõimalike kontaktide loomisel on osalemine olnud väga viljakas, on edenenud Eesti arhitektuurinäituste eksport (nt „Eramu 2002–2006” Prahas ja Bratis-

lavas) ning peetud Eestis UIA juhtkonna koosole-kuid (nt visiooni- ja strateegiakomitee koosolek 2010. aastal Tallinnas). Samuti on aidanud osa-lemine UIA kongresside ajal toimuvatel riikide-sektsioonide näitustel tuua Balti riigid maailma arhitektuurikaardile.

Kairi Rand, projektijuht

BALTI ARHITEKTUURIKOOLIDE LÕPU- JA DIPLOMITÖÖDE VÕISTLUS 30.–31.10.2014

23

arh. 02/14E

AK

TE

ATE

D

Eesti Arhitektuuri- keskuse teated

m Tallinna arhitektuuribiennaal 2015 räägib tulevikulinnadest Vähem kui aasta pärast, 9. septembril 2015 algab järgmine Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB). See toob Tallinna kuuks ajaks kireva programmi, hulga näitusi ja valdkonna professionaalidele mõeldud sümpoosioni. TAB 2015 teema on kuraatori Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Uuritakse, millised muutused võivad meid ümbrit-sevas linnaruumis aset leida, kui võtame kasutu-sele isejuhtivad autod.

Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isesõitvad autod ning seepärast on tarvis mõelda, milline võib olla selle tehnoloogilise hüppe mõju linlaste vabadu-sele, loovusele ja ruumitaju muutusele. „See muu-dab liikuvuse tõhusamaks. Tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muu-tuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel alal jääb väärtuslikku ruumi üle. Biennaali ajal uurime, mida see tähendab linna, selle elanike ja arhitekti-de jaoks,” selgitab Kaevats.

Teema eesmärk on esitada visioon tuleviku-Tal-linnast – biennaal pakub senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutu-vas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhi-tektuurile alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside nüüdisajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.

Lisaks kuraator Marten Kaevatsile kuuluvad 2015. aasta TABi toimkonda arhitekt Alvin Jär-ving, elukeskkonna ekspert Kristiina Sipelgas ja luuletaja Mihkel Kaevats. Eesti Arhitektuurikes-kuse korraldatav üritus on rahvusvaheline arhi-tektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhi-tektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ja heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku.

m Arhitektuuri HuvikoolArhitektuuri Huvikool alustas uut õppeaastat nelja rühmaga ja kolis Arhitektuurikatlasse. Huvikooli tegevust juhib alates septembrikuust arhitekt Kaire Nõmm.

m ArhitektuurikatelKevadel avatud Arhitektuurikatlas on peale Eesti Arhitektuurikeskuse leidnud sügisel omale uue kodu ka Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Disainikes-kus. Arhitektuurikatel võtab tuure üles ja selle ruume on võimalik kasutada mitmesuguste sünd-muste korraldamiseks.

Kultuuriprogrammi, ajutiste näituste ja ruumide rendiga tegeleb meil septembrist alates Rait Talvik (rait@arhitektuurikeskus.ee, tel 5649 5530). Tule tutvuma!

m Fotonäitus „Vana ja uus Eesti arhitektuuris”Kuni novembri alguseni saab Arhitektuurikatlas vaadata Andrus Kõresaare kureeritud väikest fotonäitust „Vana ja uus Eesti arhitektuuris”, mida on varem näidatud arhitektuurihuvilisele publi-kule Londonis, New Yorgis ja Helsingis. Näitus on avatud tööpäeviti kl 17–21 ja nädalavahetustel kl 12–16. Detsembris rändab näitus Eesti kultuuri päevade raames Prantsusmaale Nantes’i.

Näituse kuraator Andrus Kõresaar (KOKO arhi-tektid): „Eesmärk oli tuua ühele näitusele kokku sellised Eesti arhitektuurimaastiku lipulaevad, mille puhul arhitektide ülesanne on olnud ühen-dada vana ja uus, nii et vana oleks väärtustatud ja uus kannaks selgelt nüüdisaja iseloomu.”

Tule vaatama!

Arhitektuurikatla väike saal. Foto: Reio Avaste.

TAB 2015 kuraator Marten Kaevats. Foto: Marina Pushkar.

arh.02/14

MÄ

LEST

AM

E /

TE

ATE

D S

EE

NIO

RID

ELE

/ JU

UB

ILA

RID

Teatedseenioridele

Tänavune pikk suvepaus on seljataga ja plaanitud üritustest mõndagi ära jäänud. Väljasõiduks põhja-rannikule me seekord raha ei saanud, septembri-kuise kohtumise jätsime aga keeruliste linnaolude tõttu ise ära.

Alar Kotli 110. sünniaastapäeva puhul korraldas Väike-Maarja põllumeeste selts kohalikus alg-koolimajas imetoreda näituse tema elutööst, kus peale projektide ja objektifotode eksponeeriti ka Kotli akvarelle, graafikat, skulptuuri ja pisiplasti-kat. Näitusele jõudsid oma kodu jaoks kujunda-tud mööbliesemed ja seinal jooksis perega seotud slaidiprogramm. Erakordselt hästi kajastas näitus arhitektikutse kunstilist haaret, mis nüüdisaegses õppekorralduses näib olevat lausa olematu. Haruldaselt õnnestunud kujunduse tegi disaini-büroo Velvet. Näitus oli avatud kogu septembri-kuu vältel.

Kotlite perekonna ja sõprade ettevõttel tegime näitusele ja Väike-Maarja ümbrusse ühepäevase väljasõidu ning vabadele kohtadele reisibussis kaasasime ka seeniorarhitekte. Sõit toimus mui-dugi oma kulu ja kirjadega. Siit mõtteainet sekt-sioonile: väiksemad tellimusreisid huvi äratanud paikadesse on mõeldavad omarahastusel ega vaja kvartalipikkust rahastuse planeerimist.

Seekordset sügist alustasime kokkusaamisega Rotermannis 3. oktoobril.

Järgmine kokkusaamine on kavas 5. novembril kl 15.00 Rotermannis.

15. oktoobril toimus väljasõit Lasnamäele, kus külastasime jäähalli, kirikut ja muudki. Ekskur-siooni juhiks oli Lasnamäe LO arhitekt Leili Müür.

Ell Väärtnõu,seenioride sektsiooni juhataja

SEPTEMBER

02.09 Helene Paulson 9009.09 Uno Riga 95

OKTOOBER

10.10 Maimu Vaarandi 90

NOVEMBER

06.11 Ell Väärtnõu 7516.11 Kristi Smirnoff 6012.11 Ilmar Jalas 6013.11 Emil Urbel 5516.11 Janno Põldme 5020.11 Helle Vaino 6526.11 Eili Kukkur 75

DETSEMBER

14.12 Silvia Riige 6518.12 Loona Lepp 5520.12 Ilkka Salo 80

Meie juubilarid

Aino Iila 17.01.1924–02.05.2014Hugo Sepp 22.12.1923–10.05.2014Mari-Ann Hütt 22.06.1943–08.07.2014Oleg Kotšenovski 27.01.1929–31.08.2014

Mälestame