III Ettevalmistavad aktid

KONTROLLIKODA

2019/C 45/01 Arvamus nr 10/2018 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõikele 1) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018) 460 final) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

C 45

62. aastakäik

4. veebruar 2019 Teave ja teatised

Euroopa Liidu Teataja

Eestikeelne väljaanne

Sisukord

ET

III

(Ettevalmistavad aktid)

KONTROLLIKODA

ARVAMUS nr 10/2018

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõikele 1)

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018) 460 final)

(2019/C 45/01)

SISUKORD

Punkt Lehekülg

Kokkuvõte I–IV 2

Sissejuhatus 1–9 2

I OSA. ÜLDISED TÄHELEPANEKUD 10–19 4

Lihtsustamine ja sidusus 13–14 4

Paindlikkus 15–16 5

Aruandekohustus 17–18 5

EAFi erikord 19 5

II OSA. KONKREETSED TÄHELEPANEKUD 20–68 5

I jaotis. Üldsätted (artiklid 1–9) 20 5

I peatükk. Programmitöö (artiklid 10–15) 21–29 5

II peatükk. Naabruspiirkonna erisätted (artiklid 16–18) 30–38 6

III peatükk. Tegevuskavad, meetmed ja eelarve täitmise viisid (artiklid 19–25) 39–48 7

IV peatükk. EFSD+, eelarvelised tagatised ja finantsabi kolmandatele riikidele (artiklid 26–30)

49–57 8

V peatükk. Järelevalve, aruandlus ja hindamine (artiklid 31–32) 58–65 9

Tingimused kontrollikoja teiste tööle tuginevaks töövõtuks 66–68 10

LISA. Komisjoni ettepaneku analüüs ja kontrollikoja soovitused 11

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/1

EUROOPA KONTROLLIKODA,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 1;

võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027, mis on esitatud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ( 1 );

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ( 2 );

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 1/2017 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ( 3 );

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspolii­tika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ( 4 );

võttes arvesse 9. juulil 2018 nõukogu esitatud arvamuse taotlust eelmainitud ettepaneku kohta;

ning arvestades, et ettepaneku eesmärk on koondada mitu rahastamisvahendit ühte laiaulatuslikku vahendisse, andes nii võimaluse ratsionaliseerida rahastamisvahendite juhtimis- ja järelevalvesüsteeme ning seeläbi vähendada sidusrühmade halduskoormust,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

Kokkuvõte

I. Kõnealune ettepanek esitatakse seoses 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga ( 5 ). Ettepanekuga nähakse ette liidu välistegevuse vahendite põhjalik restruktureerimine, ühendades mitu vahendit uueks laiaulatuslikuks vahendiks: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiks, mille kohaldamist alustatakse 1. jaanuaril 2021.

II. Ettepaneku põhjenduseks on tööviiside lihtsustamine, suurendades samas oma meetmete sidusust ja kooskõla, ning paindlikum lähenemine ettenägematutele probleemidele ja kriisidele reageerimisel. Üldiselt täidab ettepanek nimetatud eesmärgid.

III. EAFi integreerimine naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse käsitleb ebakõla EAFi eelarvemenetluse ja aruandlusprotsessi vahel. Ettepaneku kaudu saaks Euroopa Parlament eelarve- ja õigusloomealased volitused. Selle tulemusel paraneks ELi arenguabi demokraatlik järelevalve.

IV. Käesolevas arvamuses antakse soovitusi selle kohta, kuidas luua ettepanekus selgust, korraldades mõned sätted osaliselt ümber ja muutes teised konkreetsemaks.

Sissejuhatus

1. Komisjon avaldas 14. juunil 2018 ettepaneku luua naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamis­vahend ( 6 ) (edaspidi „ettepanek“) ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ettepaneku lisad ( 7 ).

2. Kõnealune ettepanek esitatakse seoses mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, ( 8 ) mis on esitatud komisjoni teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finants­raamistik aastateks 2021–2027“. Teatises esitatakse eelarverubriiki „Naabrus ja maailm“ kuuluvate ELi välistegevuse programmide peamised prioriteedid ja üldine eelarveraamistik; muu hulgas tehakse ettepanek luua naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend.

ET C 45/2 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

( 1 ) COM(2018) 321 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaal­komiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“.

( 2 ) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, „finantsmäärus“. ( 3 ) ELT C 91, 23.3.2017, lk 1. ( 4 ) COM(2018) 460 final. ( 5 ) COM(2018) 321 final, nagu eespool viidatud. ( 6 ) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamis­

vahend (COM(2018) 460 final). ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend)

ettepaneku (COM(2018) 460 final) lisad 1–7. ( 8 ) COM(2018) 321 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaal­

komiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“.

3. 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik sisaldab 4. rubriigis („Globaalne Euroopa“) mitut samaaegselt eksisteerivat rahastamisvahendit, millest enamik lõpeb 31. detsembril 2020. Mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 nähakse ettepanekuga ette liidu välistegevuse vahendite põhjalik restruktureerimine, ühendades mitu vahendit uueks laiaulatuslikuks vahendiks: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiks, mille kohal­damist alustatakse 1. jaanuaril 2021. Praegused ühendatavad/integreeritavad vahendid/programmid on järgmised:

— arengukoostöö rahastamisvahend ( 9 );

— Euroopa Arengufond ( 10 ) (EAF);

— demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ( 11 );

— Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ( 12 );

— partnerluse rahastamisvahend ( 13 );

— stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ( 14 );

— tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend ( 15 );

— välislaenude andmise volitus ( 16 );

— välistegevuse tagatisfond ( 17 );

— Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond ( 18 );

— makromajanduslik finantsabi ( 19 ) (MFA) ning

— ühine rakendusmäärus ( 20 ).

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/3

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

( 10 ) Sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1); nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1); nõukogu 2. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/334 (ELT L 58, 3.3.2015, lk 75).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas (ELT L 77, 15.3.2014, lk 85).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahas­tamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (ELT L 77, 15.3.2014, lk 77).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

( 15 ) Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109). Ettepaneku kohaselt peaks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend hõlmama vaid piiratud arvul tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist puudutavaid tegevusi (vt II lisa punkt 6 alapunkt i). Kooskõlas Euratomi asutamislepingu erimenetlustega luuakse täiendav vahend: Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend. Ettepaneku kohaselt peaks kõnealune vahend hõlmama tegevusi (ja tuumaenergiaga seotud tegevuste rahastamist), mis puudutavad tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, infrastruktuuri ja koolituse toetamist ning ELi oskusteabe siiret.

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/412, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 76, 19.3.2018, lk 30).

( 17 ) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).

( 19 ) Välja arvatud makromajanduslik finantsabi. Makromajanduslikku finantsabi antakse vajaduse korral üksikjuhtumipõhiselt. ( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, millega sätestatakse liidu välistegevuse rahasta­

misvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95). Ühist rakendusmäärust kohaldatakse 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigi „Globaalne Euroopa“ kohase mitme rahastamisvahendi suhtes.

4. Ettepaneku põhjenduse 8 kohaselt juhindutakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisva­hendi rakendamisel Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias („üldine strateegia“) nimetatud viiest prioriteedist ( 21 ). Lisaks sellele rõhutatakse põhjenduses 9 uue Euroopa arengukonsensuse ( 22 ) („konsensus“) olulisust, millega loodi liidule ja liikmesriikidele arengukoostöö ühise lähenemisviisi raamistik. Konsensuse eesmärk on rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ( 23 ) ning Addis Abeba tegevuskava ( 24 ).

5. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eesmärk on kaitsta ja edendada liidu väärtusi ja huve kogu maailmas, et viia ellu liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid ( 25 ).

6. Ajavahemikul 2021–2027 on naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi rakendamise kavandatud rahastamispakett 89,2 miljardit eurot ( 26 ).

7. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi üks peamine muudatus on EAFi integree­rimine, mis on praegu väljaspool eelarvet. EAF on 30,5 miljardi euro suuruse eelarvega ajavahemikuks 2014–2020 suurim välisabi rahastamisvahend ( 27 ). Praegust EAFi ( 28 ) ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisva­hendit rakendatakse paralleelselt, kuni vahendid on ammendatud.

8. Komisjoni kava kohaselt toetataks ettepanekuga raamistikku praegusele Cotonou lepingule järgneva partnerluse rakendamiseks ( 29 ). See lähenemisviis on vastupidine praegusele lähenemisviisile, mille alusel on Cotonou leping toetanud EAFi.

9. Meie analüüs sisaldab mitut üldist tähelepanekut (I osa), konkreetset tähelepanekut (II osa) ja konkreetsete sõnastu­settepanekute nimekirja (lisa).

I OSA. ÜLDISED TÄHELEPANEKUD

10. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi näol on tegemist ambitsioonika ettepane­kuga, mis

a) ühendab mitu (eelarvelist ja eelarvevälist) programmi ja vahendit üheks vahendiks;

b) hõlmab geograafilisi programme, teemaprogramme ja kiirreageerimistegevust;

c) hõlmab mitut eri rahastamise vormi (toetused, hankelepingud, eelarvetoetus, maksed usaldusfondidesse, rahastamisva­hendid, eelarvelised tagatised, segarahastamine ja võlakergendus).

See muudab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi väga laiaulatuslikuks ja keeruliseks vahendiks.

11. Ettepaneku põhjenduseks on tööviiside lihtsustamine, suurendades samas meetmete sidusust ja kooskõla, ning paindlikum lähenemine ettenägematutele probleemidele ja kriisidele reageerimisel ( 30 ).

12. Üldiselt lihtsustatakse ettepanekuga välisabi valdkonna õigusraamistikku. Sellega tagatakse eelarveliste toetusvahen­dite suurem paindlikkus ning sarnane paindlikkus varem EAFiga hõlmatud eelarvepunktidele.

Lihtsustamine ja sidusus

13. Komisjoni soovitud lihtsustamine seisneb peamiselt mitme eelarvelise toetusvahendi ja EAFi ühendamises laiaula­tuslikuks vahendiks.

ET C 45/4 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

( 21 ) „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, 19.6.2016. ( 22 ) „Euroopa uus arengukonsensus: „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ – nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide

valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus, 8.6.2017. ( 23 ) Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, ÜRO Peaassamblee resolutsioon, 25.9.2015 (A/RES/70/1). ( 24 ) „Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava“, mis võeti vastu 16. juunil 2015 ja mille ÜRO

Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015 (A/RES/69/313). ( 25 ) Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni artikli 3 lõige 5 ning artiklid 8 ja 21. ( 26 ) Ettepaneku artikli 6 lõige 1. ( 27 ) Märkimisväärne osa Aafrika rahutagamisrahastust, mida rahastatakse praegu EAFist, jääb ka edaspidi eelarveväliseks. Võrdlusena

moodustab 4. rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarve 2014.–2020. aastaks 66,3 miljardit eurot. ( 28 ) 8., 9. ja 10. EAFi kohustusperiood on lõppenud; 11. EAFi kohustusperiood lõpeb 2020. aastal, sisekokkulepe 11. EAFi kohta

(ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 5; nõukogu määrus (EL) 2015/322 (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1). ( 29 ) Vt ettepaneku põhjendus 20. ( 30 ) Ettepaneku seletuskiri, punkt 1 „Ettepaneku taust“.

14. Kuigi ettepanek on samm õiges suunas ning sellega vähendatakse lünki ja kattuvusi, ( 31 ) sõltuvad sidusus ja kooskõla valitud rakenduskorrast ning samuti komisjoni järelevalve- ja juhtimiskorrast. Näiteks suutlikkuse suurendamist rahu ja julgeoleku valdkonnas saab ettepaneku kohaselt rahastada geograafiliselt ja temaatiliselt ning rakendada komisjoni eri talituste, ELi delegatsioonide või ELi usaldusfondide kaudu. Lisaks võidakse sarnaseid tegevusi rahastada ka ÜVJP raames (Athena mehhanism ei hõlma ÜJKP väljaõppemissioone) või kavandatavast Euroopa rahutagamisrahastust.

Paindlikkus

15. Teatises uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 ( 32 ) rõhutatakse, et „lisaks sellele on ülioluline, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit reguleerivad õigusnormid sisaldaks paindlikkuse sätteid, mis on samalaadsed praeguse Euroopa Arengufondi puhul kehtestatud sätetega“.

16. Selleks, et reageerida paindlikumalt ettenägematutele probleemidele ja kriisidele, hõlmab ettepanek järgmist kahte peamist meedet: uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv (11 %) (artikli 6 lõige 3) ning aastasust käsitlevate eeskirjade leevendamine, muutes lihtsamaks kulukohustuste ülekandmise ja kasutades vabastatud kulukohustusi uuesti esialgsel eelarvereal (artikkel 25).

Aruandekohustus

17. Kontrollikoja 2017. aasta aastaaruandes EAFi kohta ( 33 ) juhiti tähelepanu ebakõlale EAFi eelarvemenetluse ja aruandlusprotsessi vahel. Euroopa Parlament (EP) ei sekku EAFi eelarve ja selle eeskirjade koostamisse ega asjakohaste vahendite eraldamisse. EP otsustab aga selle üle, kas anda Euroopa Komisjonile heakskiit selle eest, kuidas komisjon on EAFi hallanud konkreetse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames. EAFi integreerimine naabruspolii­tika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse käsitleb kõnealust ebakõla ning tugevdab Euroopa Parla­mendi demokraatlikku järelevalvet ELi arenguabi üle. Selle tulemusel on paranenud ELi arenguabi demokraatlik kontroll. Ettepaneku kaudu saab Euroopa Parlament eelarve- ja õigusloomealased volitused.

18. Põhjenduses 44 rõhutatakse komisjoni järgmist kohustust: „Seetõttu peaksid kolmandate riikide ja territooriumi­dega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped, samuti kõik käesoleva määruse rakendamise tulemusel sõlmitavad lepingud või kokkulepped sisaldama sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus oma pädevusest lähtudes korraldada selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspektsioone ning tagatakse, et liidupoolse rahastamise rakendamisega seotud kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused“. Komisjon ja seadus­andjad peaksid kõnealustes kokkulepetes tugevdama kohustust edastada kontrollikojale viimase taotlusel mis tahes doku­mendi või teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

EAFi erikord

19. Ettepanek ei hõlma EAFiga seotud mitmeid olulisi punkte (nt allesjäänud vahendite kasutamine, erireservid ja kulukohustustest vabastatud summad, Cotonou lepingu ja AKV investeerimisrahastu tulevik) ning need sõltuvad liikmesrii­kide tehtavast otsusest, kui 2020. aastal kaotab kehtivuse praegune Cotonou leping, ning igast selle järgselt AKV riikidega sõlmitud kokkuleppest. See tekitab partnerriikide seas ebakindlust.

II OSA. KONKREETSED TÄHELEPANEKUD

I jaotis. Üldsätted (artiklid 1–9)

20. Põhjendustes rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise, kliimamuutuste, rände ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust. Soolist võrdõiguslikkust ja kliimamuutuseid artikli 3 lõike 2 erieesmärkide hulgas aga sõnaselgelt ei mainita.

I peatükk. Programmitöö (artiklid 10–15)

21. Mis puutub programmitöösse, v.a peatükk naabruspiirkonda käsitlevate küsimuste kohta (II peatükk), mis on inspireeritud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vastavatest sätetest, ( 34 ) siis põhineb ettepanek peamiselt aren­gukoostöö rahastamisvahendi määrusel ( 35 ). Eelkõige on see nii geograafiliste programmide puhul.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/5

( 31 ) Ettepaneku mõjuhinnangus (SWD(2018) 337 final) tuuakse vahenditevaheliste lünkade ja kattuvuste harvem esinemine välistegevuse rahastamisvahendite struktuuri muutmise üheks põhjenduseks, lk 19.

( 32 ) COM(2018) 321 final, „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“, joonealune märkus 16.

( 33 ) Eelarveaasta 2017 aastaaruanne 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta (ELT C 357, 4.10.2018, lk 315), punkt 45.

( 34 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 232/2014. ( 35 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 233/2014.

22. Mis puutub teemaprogrammidesse, siis võetakse ettepanekus arvesse ka teiste olemasolevate rahastamisvahendite (nt stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ( 36 ) ning partnerluse rahastamisvahend ( 37 )) programmitöö sätteid. Kuna kõnealused vahendid on oma olemuselt peamiselt temaatilised ning sisaldavad teatavates osades väga sarnaseid sätteid, toob ettepanek kaasa märkimisväärselt lihtsamad eeskirjad (eriti seoses programmdokumentidega).

23. Ettepaneku artiklis 11 kehtestatakse mitu programmipõhimõtet, mis käsitlevad üksnes geograafilisi programme. Kuigi on selge, et mõnda põhimõtet kohaldatakse selle olemusest lähtuvalt üksnes sedalaadi programmidele (nt seoses programmitöö perioodi sünkroniseerimisega partnerriikide strateegiatsüklitega), ei kohaldata teisi põhimõtteid üksnes geograafiliste programmide suhtes. Selle näitena võib tuua põhimõtte, et geograafiliste programmide programmdoku­mendid peaksid põhinema tulemustel (artikli 11 lõige 5); kontrollikoda on seisukohal, et seda tuleks kohaldada ka teemaprogrammide suhtes.

24. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

kohaldada põhimõtet, et geograafiliste programmide programmdokumendid peaksid põhinema tulemustel, ka teemaprogrammide suhtes.

25. Ettepaneku artikli 11 lõikes 1 nõutakse programmitöö eesmärgil dialoogi pidamist liidu, liikmesriikide ja partnerrii­kide vahel. Kontrollikoda ei leidnud aga ühtegi viidet kõnealusele dialoogile mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmise, heakskiitmise, muutmise ja/või läbivaatamise protsessi kirjelduses (artikkel 14) ega programmdokumentide sisu määrat­luses (artiklid 12 ja 13), nt viite lisamine peamistele sidusrühmadele, kellega programmitöö menetluse käigus konsulteeriti.

26. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

lisada ettepanekusse liidu, liikmesriikide ja partnerriikide vahelise dialoogi kohta puuduv viide.

27. Artikli 14 lõigete 3 ja 4 sõnastus erineb üksnes niivõrd, kuivõrd ühes käsitletakse geograafilisi programme (lõige 3), teises aga teemaprogramme (lõige 4); samuti erineb lõike 3 viimane osa (millele on lisatud ka „kriisi ajal või kriisijärgses olukorras“). Lisa sisaldab ümbersõnastamise soovitust.

28. Artiklis 15 käsitletakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi. Jääb selgusetuks, miks on kõnealune artikkel lisatud „Programmitöö“ (I peatükk) alla.

29. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

viia artikkel 15 („Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv“) üle jaotise „Üldsätted“ alla, pärast artiklit 6. Selline kohandus muudaks artiklite järjekorra loogilisemaks, kuna artiklis 15 viidatakse artiklile 6.

II peatükk. Naabruspiirkonna erisätted (artiklid 16–18)

30. Ettepanekus pühendatakse naabruspiirkonna erisätetele eraldi peatükk, mis koosneb programmitööga seotud kolmest artiklist. Kavandatud struktuur muudab ettepaneku raskesti loetavaks.

31. Artikli 16 lõikes 2 käsitletakse naabruspiirkonna programmipõhimõtteid. Kuigi kõnealuse lõike sisus käsitletakse programmipõhimõtteid, on artikli pealkirjaks „Programmdokumendid“. See ei järgi I peatüki struktuuri, kus programmi­põhimõtted (artikkel 11) ja programmdokumendid (artikkel 12) on sätestatud eraldi artiklites.

32. Artikli 16 lõikes 2 sätestatakse „Erandina artikli 11 lõikest 2…“. Kõnealuse kahe lõike sisu ning programmitööks kasutatud partnerriigi kriteeriumid on aga osaliselt sarnased.

33. Artiklis 17 teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele „tulemuspõhine lähenemisviis“. See hõlmab aga üksnes naabruspiirkonna riike, kuna ainult neil on omadused, mida saab tulemusnäitajate abil võrrelda.

34. Kuigi sarnane mehhanism oli kehtestatud ka 11. EAFi raames, ( 38 ) „et pakkuda stiimuleid tulemustele suunatud reformide tegemiseks“, ei ole see nii kõnealuse ettepaneku puhul.

ET C 45/6 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

( 36 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 230/2014. ( 37 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 234/2014. ( 38 ) Eespool viidatud määruse (EL) 2015/322 artikli 7 lõige 2.

35. Lisaks sellele märgiti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahekokkuvõtte aruandes, ( 39 ) et Euroopa naab­ruspoliitika rahastamisvahendis määratletud motiveerimisel põhineva lähenemisviisi rakendamine tagas märkimisväärse­malt suuremad rahalised vahendid neile partneritele, kes on poliitiliste reformide valdkonnas teinud kõige suuremaid edusamme, kuid selle mõju edasiste reformide võimendamisele, eriti teistes riikides, on vaja veel näidata. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ei ole suutnud pakkuda piisavaid stiimuleid neile riikidele, kellel puudub tahe poliitilisi reforme ellu viia. Ettepanekus ei ole olemasolevat tulemuspõhise lähenemisviisi mehhanismi muudetud.

36. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

kohaldada kogu ettepanekus tulemuspõhise lähenemisviisi jaoks sarnast mehhanismi. Kõnealune muudatus tagaks, et tulemuspõhine lähenemisviis ei piirdu naabruspiirkonna riikidega.

37. Artikli 17 kohase tulemuspõhise lähenemisviisi mõiste kattub Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi stii­mulipõhise lähenemisviisiga, ( 40 ) erineb üksnes terminoloogia. Mõistet ei ole kohandatud nii, et see kajastaks finants­määruse keskendumist tulemuspõhisusele ja tulemustele ( 41 ).

38. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

jätta välja II peatükk („Naabruspiirkonna erisätted“) ning lisada kõnealused artiklid I peatükki („Programmitöö“), piirdudes minimaal­sete hädavajalike naabruspiirkonna erisätetega. Kõnealune kohandus muudab ettepaneku kergemini loetavaks.

III peatükk. Tegevuskavad, meetmed ja eelarve täitmise viisid (artiklid 19–25)

39. Seoses rakendamisega põhineb ettepanek peamiselt ühisel rakendusmäärusel ( 42 ) ning selles kasutatakse mitme olemasoleva vahendi rakendussätteid.

40. Võrreldes kehtiva raamistikuga sisaldab ettepanek märkimisväärselt lihtsamat vastuvõetavate meetmete (üksikmeet­med, erimeetmed, kõrvalmeetmed ja eriabimeetmed) nimekirja. Kontrollikoja arvates muudaks ettepaneku selgemaks (mõningate) selliste olukordade kirjeldus, kus võetakse kasutusele üksikmeetmed.

41. Artikli 19 lõikes 4 käsitletakse eriabimeetmeid. Sarnaselt kõrvalmeetmetega, mida käsitletakse ühes konkreetses artiklis (artikkel 20), tuleks ka eriabimeetmeid käsitleda eraldi artiklis, kuna tegemist on erandlike meetmetega.

42. Artiklis 21 teeb komisjon ettepaneku ülemmäärade kehtestamise kohta (vastavalt 10 miljonit eurot ja 20 miljonit eurot), millest allapoole jäädes ei tule tegevuskavasid ja meetmeid vastu võtta „rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas [—] kontrollimenetlusega“. Nimetatud ülemmäärad on 11. EAFi ülemmääradest kaks korda suuremad ( 43 ). Samuti on ülemmäärad kahekordistunud ka eelarvest juba rahastatud programmide puhul. Nende erandite ülemmäära tõstmine, mille puhul ei nõuta rakendusakti, nõrgendab järelevalvekorda.

43. Ettepaneku artikli 25 kohaldamisala on finantsmääruse kohaldamisalast laiem, kuna sellega:

a) võimaldatakse kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringute automaatselt ülekandmist ning nende kuluko­hustustega sidumist kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini;

b) tehakse uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabas­tati meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu;

c) ei kohaldata finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku ( 44 );

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/7

( 39 ) SWD(2017) 602, komisjoni talituste töödokument – dokumendile lisatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi hinnang – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – välistegevuse rahastamisvahendite vahekokkuvõte.

( 40 ) Eespool viidatud määruse (EL) nr 232/2014 artikli 4 lõiked 2 ja 3. ( 41 ) „Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõtte vahetu kohaldamisena. Samuti tuleks määratleda usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ning assigneeringute kasuta­misel tuleks luua seos seatud eesmärkide ning tulemusnäitajate, tulemuste ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse vahel. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määratleda tulemuste saavutamisega seotud mõisted, eelkõige väljundi ja tulemuse mõiste, vältides seejuures vastuolusid eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega“ (finantsmäärus, põhjendus 9).

( 42 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 236/2014. ( 43 ) Eespool viidatud määruse (EL) 2015/322 artikli 9 lõige 4. ( 44 ) „Välistegevuse valdkonnas üldisest eelarvelisest kulukohustusest tulenevad rahastamislepingud kolmandate riikidega sõlmitakse 31.

detsembriks aastal n+1. Sellisel juhul katab üldine eelarveline kulukohustus sõlmitud rahastamislepingu täitmiseks võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.“

d) kehtestatakse erand finantsmääruse artikli 209 lõikest 3, mis hõlmab tagasimakseid ja rahastamisvahendi raames tekkinud tulusid.

44. Komisjon märgib seletuskirjas, et kõnealused sätted on vajalikud EAFi paindlikkuse, st mittesihtotstarbeliste vahen­dite ja mitmeaastasuse ülekandmiseks. Finantsmääruse suhtes erandite tegemine loob õigusakti kohaldamisel täiendava keerukuse elemendi.

45. Artikli 25 lõige 1 sisaldab sätet, et „üle kantud eraldist kasutatakse alates järgmisest eelarveaastast“. Finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kohaselt aga kasutab institutsioon „kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid ega kasuta eelnevast eelarveaastast ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud assigneeringud on ammendu­nud“.

46. Ettepaneku artikli 25 lõikega 2 lisatakse erand finantsmääruse artikli 15 sätetele, ( 45 ) lubades kulukohustuste assig­neeringud, mis vabastati meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, uuesti esialgsel eelarvereal kasutada.

47. Artikli 25 sätetega tagatakse suurem paindlikkus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamis­vahendi eelarve täitmisel. Tuleb aga hinnata suurema paindlikkuse mõju fondide haldamisele, arvestades aruandekohustuse võimalikku nõrgenemist, st vastutuse vähenemist seoses assigneeringute nõuetekohase haldamisega.

48. Varasemate EAFide vabastatud vahendeid saab kasutada uuesti käimasoleva EAFi raames, mille kohta peab nõukogu tegema eraldi otsuse. Kui eraldi otsust ei tehta, suunatakse vahendid erireservi, mille eraldamise üle ei ole veel otsustatud ( 46 ). Üldeelarve raames tühistatakse eelmise programmitöö perioodi vabastatud kulukohustused. Jääb selgusetuks, kas artikli 25 lõiget 2 kohaldatakse ka kulukohustuste suhtes, mis vabastati pärast mitmeaastase finantsraa­mistiku lõppemist ( 47 ). Kui see on nii, tuleks ettepanekusse lisada erisäte.

IV peatükk. EFSD+, eelarvelised tagatised ja finantsabi kolmandatele riikidele (artiklid 26–30)

49. IV peatüki keskseks teemaks on EFSD+ ja välistegevuse tagatis.

50. Kontrollikoda märgib, et eelarvelisi tagatisi saab tulemuslikumalt hallata ühise eraldisfondiga.

51. Kuigi EIP oli ainuke välislaenude andmise volituse eest vastutav pank ning EFSD peamine partner, ei ole selge, milline on panga roll tulevikus ( 48 ).

52. Artikli 27 lõikes 2 on loetletud kolm tingimust, millele välistegevuse tagatis peab vastama. Ühe kriteeriumina ei ole nimetatud finantsvõimenduse ja mitmekordistava mõju tagamist, mis põhineb väärtuste sihtvahemikul, mis on täpsustatud eelarvelise tagatise eelhindamises ( 49 ).

53. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

lisada võimendus tingimuste nimekirjale, millele välistegevuse tagatis peab vastama. Kõnealune kohandus muudaks välistegevuse tagatise tingimuste nimekirja täielikumaks.

54. Artikli 26 lõike 4 kohaselt on eraldiste määr 9–50 %. Kuigi täpsustatakse, millal kohaldatakse 9 % määra, puudub igasugune teave selle kohta, millal kohaldatakse suuremat (kuni 50 % suurust) määra.

ET C 45/8 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

( 45 ) Artikli 15 lõikega 3 lubatakse vabastatud kulukohustuste assigneeringud teha kättesaadavaks uuesti üksnes siis, kui need on seotud teadusprojektidega.

( 46 ) Sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 4, nagu eespool viidatud. ( 47 ) Sarnaselt EAFi erireservi mehhanismiga, eespool viidatud sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 4. ( 48 ) Ettepaneku põhjendus 33: „EFSD+ peaks olema välisinvesteeringute kavale toeks ja ühendama välistegevuse tagatiste alla kuuluvad

segarahastamis- ja eelarveliste tagatiste toimingud, sealhulgas need, mis hõlmavad riigiriske seoses laenutehingutega, mida varem tehti välislaenude andmiseks Euroopa Investeerimispangale antud volituse raames. Talle aluslepingutega usaldatud rolli ja viimastel aasta­kümnetel liidu poliitika toetamisel saadud kogemusi arvestades peaks Euroopa Investeerimispank olema ka edaspidi komisjoni jaoks välistegevuse tagatise raames meetmete elluviimisel parim partner.“

( 49 ) Vt finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkt d ja artikli 219 lõige 3.

55. Artikli 27 lõikes 3 loetletud vahenditega kaasnevad mitmed riskid. Kohalikus valuutas laenudel ja omakapitali osalustel on väga suur loomupärane risk. Näiteks AKV investeerimisrahastu eeskirjad piirasid kontrolli mittevõimaldava vähemusosaluse omakapitali osalust. Lisaks sellele kehtisid omakapitali osalusele ja kohalikus valuutas laenudele ka riskide kontsentreerumise piirmäärad (mitte üle 20 % kogu rahalisest kattest). Tegevusalased kokkulepped peaksid sisaldama sarnaseid sätteid.

56. Ettepaneku põhjenduses 35 märgitakse, et tagatist tuleks hinnata, et hoida ära turumoonutused. Sarnaselt sätesta­takse finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis c, et välistegevuse tagatise eest makstav hüvitis ei moonuta konkurentsi siseturul. Ettepaneku artikli 29 lõike 3 punktis d sätestatakse, et välistegevuse tagatise lepingud peaksid sisaldama tagatise eest makstavat hüvitist, kuid lisada võiks selgituse, rõhutamaks turumoonutuste ärahoidmise vajalikkust. Lisaks sellele ei sisalda ettepanek mingisugust teavet selle kohta, kuidas tuleks tagatist hinnata ning millistel tingimustel võiks tagatist subsideerida. Tegevusalastes kokkulepetes on vaja täiendavalt selgitada seda, kuidas tuleks tagatist hinnata ning millistel tingimustel võiks tagatist subsideerida.

57. Terminoloogia kasutus on ebajärjekindel, nt finantsabi, makromajanduslik finantsabi ja makromajandusliku finantsabi laenud.

V peatükk. Järelevalve, aruandlus ja hindamine (artiklid 31–32)

58. Artiklis 31 („Järelevalve ja aruandlus“) viidatakse peamiselt vahendile; artiklis 32 („Hindamine“) käsitletakse üksnes selle hindamise viise. Ettepanekus ei tehta vahet vahendi hindamisel ja meetmete hindamisel.

59. Ettepaneku artikli 31 lõikes 2 sätestatakse, et „oodatavate tulemuste saavutamisel tehtavaid edusamme tuleks jälgida selgete, läbipaistvate ja vajaduse korral mõõdetavate näitajate alusel“. Näitajad võivad olla kvantitatiivsed või kvalitatiivsed, kuid peaksid alati olema mõõdetavad, et neid saaks kasutada. Seetõttu tuleks jätta lausest välja „vajaduse korral“.

60. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

teha selgelt vahet meetmete ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse hindamise vahel. Kõnealune kohandus muudaks ettepaneku selgemaks, täpsustades seda, milliseid artikleid kohaldatakse meetmete suhtes, võrreldes artiklitega, mida kohaldatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse enda suhtes.

61. Ettepaneku VII lisas esitatakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu, mis aitavad hinnata liidu panust oma erieesmärkide saavutamisel.

62. Mõned võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad viitavad mitmele erieesmärgile, samas kui muude näitajate puhul jääb selgusetuks, millise erieesmärgi suhtes neid rakendatakse. Muude erieesmärkide puhul puuduvad igasugused näitajad.

63. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

erieesmärgid ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad omavahel paremini seostada. Kui võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhi­näitajad on erieesmärkidega selgelt seotud, saab kõnealuste eesmärkide saavutamist tõhusamalt kontrollida.

64. Artikli 32 lõikes 1 nähakse ette ettepaneku vahehindamine, kuid ei esitata mingeid üksikasju selle eesmärgi ega sisu kohta.

65. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:

laiendada määruse lõpphindamisega seonduvaid artikli 32 lõike 2 nõudeid vahehindamisele, kui see on asjakohane. See kohandus muudaks selgemaks nõuded, mida vahehindamine peaks täitma.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/9

Tingimused kontrollikoja teiste tööle tuginevaks töövõtuks

66. Kontrollikoja strateegias aastateks 2018–2020 andis kontrollikoda märku oma eesmärgist kasutada oma kinnita­vate avalduste puhul teiste tööle tuginevat töövõttu.

67. Kontrollikoda nendib, et ettepaneku eesmärk ei ole juhtimis- ja kontrollisüsteemi või sisekontrolli üldraamistiku ja selle kohustuslike osade määratlemine või kirjeldamine ( 50 ).

68. Kuid kontrollikoda märgib, et praeguse ettepanekuga ei nähta ette piisavalt sätteid juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta, et need hõlmaksid sisekontrolliraamistikku, mille struktuur võimaldaks kontrollikojal kasutada teiste tööle tugi­nevat töövõttu.

Kontrollikoda võttis käesoleva arvamuse vastu 13. detsembri 2018. aasta koosolekul Luxem­bourgis.

Kontrollikoja nimel president

Klaus-Heiner LEHNE

ET C 45/10 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

( 50 ) Lisatud finantsselgituse 2. jaos näidatakse, kuidas kavatseb komisjon kehtestada juhtimismeetmed.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/11

LISA

Kom

isjo

ni e

ttep

anek

u an

alüü

s ja

kon

trol

likoj

a so

ovitu

sed

Järg

mise

d sõ

nast

uset

tepa

neku

d ka

jast

avad

mõn

inga

id, k

uid

mitt

e kõ

iki k

äeso

leva

s ar

vam

uses

esit

atud

soo

vitu

si. S

eadu

sand

jate

üle

sann

e on

ots

usta

da, k

as n

ad v

õtav

ad s

oovi

tusi

arve

sse

ja

kaja

stav

ad n

eid

kava

ndat

ava

mää

ruse

asja

koha

stes

art

iklit

es.

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

Art

ikke

l 8

Üld

põhi

mõt

ted

3.

Liit

toet

ab v

asta

valt

vaja

duse

le k

ahep

oolse

, pi

irkon

dlik

u ja

mitm

epoo

lse k

oost

öö j

a di

aloo

gi,

part

nerlu

slepi

ngut

e ni

ng

kolm

epoo

lse k

oost

öö e

lluvi

imist

.

3.

„Kol

mep

oolse

koo

stöö

“ m

õist

et t

ulek

s tä

psus

ta­

da.

II J

AO

TIS

KÄ

ESO

LEV

A M

ÄÄ

RU

SE R

AK

END

AM

INE

II J

AO

TIS

KÄ

ESO

LEV

A M

ÄÄ

RU

SE R

AK

END

AM

INE

II J

AO

TIS

KÄ

ESO

LEV

A M

ÄÄ

RU

SE R

AK

END

AM

INE

I pe

atük

k Pr

ogra

mm

itöö

I pe

atük

k Pr

ogra

mm

itöö

Art

ikke

l 14

M

itmea

asta

ste s

ihtp

rogr

amm

ide

vastu

võtm

ine

ja m

uutm

ine

Art

ikke

l 14

M

itmea

asta

ste s

ihtp

rogr

amm

ide

vastu

võtm

ine

ja m

uutm

ine

3.

Geo

graa

filist

e pr

ogra

mm

ide

mitm

eaas

tase

id

sihtp

ro­

gram

me

võib

tul

emus

liku

ellu

viim

ise t

agam

iseks

läb

i va

adat

a,

seda

eel

kõig

e ju

hul,

kui a

rtik

lis 7

osu

tatu

d po

liitik

araa

mist

ikus

on

olu

lisi

muu

tusi

või

kriis

i aj

al v

õi k

riisij

ärgs

es o

luko

rras

.

3.

Geo

graa

filist

e pr

ogra

mm

ide

mM

itmea

asta

seid

sih

tpro

­gr

amm

e võ

ib t

ulem

uslik

u el

luvi

imise

tag

amise

ks l

äbi

vaad

ata,

se

da e

elkõ

ige

juhu

l, ku

i ar

tiklis

7 o

suta

tud

polii

tikar

aam

istik

us

on o

lulis

i m

uutu

si, v

õi g

eogr

aafil

iste,

pro

gram

mid

e pu

hul

kriis

i aj

al v

õi k

riisij

ärgs

es o

luko

rras

.

4.

Teem

apro

gram

mid

e m

itmea

asta

seid

sih

tpro

gram

me

võib

tu

lem

uslik

u el

luvi

imise

tag

amise

ks l

äbi

vaad

ata,

sed

a ee

lkõi

ge

juhu

l, ku

i ar

tiklis

7 o

suta

tud

polii

tikar

aam

istik

us o

n ol

ulisi

m

uutu

si.

4.

Teem

apro

gram

mid

e m

itmea

asta

seid

sih

tpro

gram

me

võib

tu

lem

uslik

u el

luvi

imise

tag

amise

ks l

äbi

vaad

ata,

sed

a ee

lkõi

ge

juhu

l, ku

i ar

tiklis

7

osut

atud

po

liitik

araa

mist

ikus

on

ol

ulisi

m

uutu

si.

ET C 45/12 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

5.

Nõu

etek

ohas

elt

põhj

enda

tud

tung

iva

kiire

loom

ulisu

se

tõttu

, nt

kriis

iolu

korr

as v

õi d

emok

raat

iat,

õigu

sriik

i, in

imõi

gusi

või

põhi

vaba

dusi

ähva

rdav

a va

hetu

ohu

kor

ral,

võib

kom

isjon

m

uuta

kä

esol

eva

mää

ruse

ar

tiklit

es

12 ja

13

os

utat

ud

mitm

eaas

tase

id s

ihtp

rogr

amm

e ra

kend

usak

tideg

a, m

is võ

etak

se

vast

u ko

oskõ

las

artik

li 35

lõi

kes

4 os

utat

ud k

iirm

enet

luse

ga.

5 4.

Nõu

etek

ohas

elt

põhj

enda

tud

tung

iva

kiire

loom

ulisu

se

tõttu

, nt

krii

siolu

korr

as v

õi d

emok

raat

iat,

õigu

sriik

i, in

imõi

gusi

või

põhi

vaba

dusi

ähva

rdav

a va

hetu

ohu

kor

ral,

võib

kom

isjon

m

uuta

käe

sole

va m

ääru

se a

rtik

lites

12

ja 1

3 os

utat

ud m

itmea

as­

tase

id s

ihtp

rogr

amm

e ra

kend

usak

tideg

a, m

is võ

etak

se v

astu

koo

s­kõ

las

artik

li 35

lõi

kes

4 os

utat

ud k

iirm

enet

luse

ga.

II p

eatü

kk

Naa

brus

piir

konn

a er

isät

ted

II p

eatü

kk

Naa

brus

piir

konn

a er

isät

ted

Art

ikke

l 17

Tu

lemus

põhi

ne l

ähen

emisv

iis

1.

Soov

itusli

kult

10 %

art

ikli

4 lõ

ike

2 pu

nktis

a s

ätes

tatu

d ra

hast

amisp

aket

ist e

rald

atak

se a

rtik

li 12

koh

asel

t rii

gile

era

lda­

tava

te r

ahal

iste

vahe

ndite

täi

endu

seks

I l

isas

loet

letu

d pa

rtne

r­rii

kide

le,

et r

aken

dada

tul

emus

põhi

st l

ähen

emisv

iisi.

Tule

mus

­põ

hise

d er

aldi

sed

mää

rata

kse

kind

laks

sel

le a

luse

l, m

illise

d on

ol

nud

edus

amm

ud d

emok

raat

ia,

inim

õigu

ste,

õig

usrii

gi,

ränd

­ea

lase

koo

stöö

, maj

andu

sjuht

imise

ja r

efor

mid

e va

llas.

Part

ner­

riiki

de e

dusa

mm

e hi

nnat

akse

kor

d aa

stas

.

Art

ikke

l 17

Tu

lemus

põhi

ne l

ähen

emisv

iis

1.

Soov

itusli

kult

10 %

art

ikli

4 lõ

ike

2 pu

nktis

a6

lõik

e 2

punk

tis a

sä

test

atud

ra

hast

amisp

aket

ist e

rald

atak

se

artik

li 12

ko

hase

lt rii

gile

er

alda

tava

te

raha

liste

va

hend

ite

täie

ndus

eks

I lis

as l

oetle

tud

part

nerr

iikid

ele,

et

rake

ndad

a tu

lem

uspõ

hist

läh

e­ne

misv

iisi.

Tule

mus

põhi

sed

eral

dise

d m

äära

taks

e ki

ndla

ks s

elle

al

usel

, m

illise

d on

oln

ud e

dusa

mm

ud d

emok

raat

ia,

inim

õigu

ste,

õi

gusr

iigi,

ränd

eala

se k

oost

öö,

maj

andu

sjuht

imise

ja

refo

rmid

e va

llas.

Part

nerr

iikid

e ed

usam

me

hinn

atak

se k

ord

aast

as.

III

peat

ükk

Tege

vusk

avad

, mee

tmed

ja

eela

rve

täitm

ise

viis

id

III

peat

ükk

Tege

vusk

avad

, mee

tmed

ja

eela

rve

täitm

ise

viis

id

Art

ikke

l 23

EL

i-poo

lse r

ahas

tam

ise v

orm

id j

a ee

larv

e tä

itmise

viis

id

Art

ikke

l 23

EL

i-poo

lse r

ahas

tam

ise v

orm

id j

a ee

larv

e tä

itmise

viis

id

Lõik

e 1

punk

tis c

osu

tatu

d ee

larv

etoe

tus,

seal

hulg

as s

ekto

ri re

form

i tu

lem

uslik

kuse

lep

ingu

te k

audu

, põ

hine

b rii

gi i

seva

s­tu

tuse

l, va

stas

tikus

el

arua

ndlu

skoh

ustu

sel

ja

pühe

ndum

usel

un

iver

saal

sete

le

väär

tust

ele,

de

mok

raat

iale

, in

imõi

gust

ele

ja

õigu

sriig

i põ

him

õtte

le,

ning

sel

le e

esm

ärk

on t

ugev

dada

liid

u ja

par

tner

riiki

de v

ahel

isi p

artn

erlu

si. S

ee h

õlm

ab t

ugev

datu

d po

liitil

ist d

ialo

ogi,

suut

likku

se s

uure

ndam

ist j

a pa

rem

at v

alit­

sem

ist,

täie

ndad

es p

artn

erite

jõu

ping

utus

i va

hend

eid

rohk

em

kogu

da ja

par

emin

i kul

utad

a, e

t to

etad

a jä

tkus

uutli

kku

ja k

aas­

avat

maj

andu

skas

vu n

ing

töök

ohta

de lo

omist

ja v

aesu

se k

aota

­m

ist.

4.

Lõik

e 1

punk

tis c

osu

tatu

d ee

larv

etoe

tus,

seal

hulg

as s

ekto

ri re

form

i tu

lem

uslik

kuse

lep

ingu

te k

audu

, er

alda

taks

e ko

oskõ

las

finan

tsm

ääru

se

artik

liga

236.

Se

e põ

hine

b rii

gi

iseva

stut

usel

, va

stas

tikus

el a

ruan

dlus

kohu

stus

el j

a pü

hend

umus

el u

nive

rsaa

lse­

tele

vää

rtus

tele

, de

mok

raat

iale

, in

imõi

gust

ele

ja õ

igus

riigi

põh

i­m

õtte

le,

ning

sel

le e

esm

ärk

on t

ugev

dada

liid

u ja

par

tner

riiki

de

vahe

lisi

part

nerlu

si. S

ee h

õlm

ab t

ugev

datu

d po

liitil

ist d

ialo

ogi,

suut

likku

se s

uure

ndam

ist j

a pa

rem

at v

alits

emist

, täi

enda

des

part

­ne

rite

jõup

ingu

tusi

vahe

ndei

d ro

hkem

kog

uda

ja p

arem

ini

kulu

­ta

da,

et t

oeta

da j

ätku

suut

likku

ja

kaas

avat

maj

andu

skas

vu n

ing

töök

ohta

de l

oom

ist j

a va

esus

e ka

otam

ist.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/13

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

Iga

otsu

s an

da e

elar

veto

etus

t pe

ab p

õhin

ema

liidu

kok

kule

­pi

tud

eela

rvet

oetu

se p

oliit

ikal

, se

lget

el r

ahas

tam

iskõl

blik

kuse

kr

iteer

ium

idel

nin

g oh

tude

ja

kasu

de h

oolik

al h

inda

mise

l.

Iga

otsu

s an

da e

elar

veto

etus

t pe

ab p

õhin

ema

liidu

kok

kule

pitu

d ee

larv

etoe

tuse

pol

iitik

al,

selg

etel

rah

asta

misk

õlbl

ikku

se k

ritee

riu­

mid

el n

ing

ohtu

de j

a ka

sude

hoo

likal

hin

dam

isel.

4.

Eela

rvet

oetu

s pe

ab o

lem

a di

fere

ntse

eritu

d, e

t pa

rem

ini

vast

ata

part

nerr

iigi

polii

tilise

le,

maj

andu

sliku

le j

a so

tsia

alse

le

kont

ekst

ile,

võtte

s ar

vess

e eb

akin

dlai

d ol

ukor

di.

4.

Eela

rvet

oetu

s pe

ab

olem

a di

fere

ntse

eritu

d,

et

pare

min

i va

stat

a pa

rtne

rriig

i po

liitil

isele

, m

ajan

dusli

kule

ja

so

tsia

alse

le

kont

ekst

ile,

võtte

s ar

vess

e eb

akin

dlai

d ol

ukor

di.

Fina

ntsm

ääru

se

artik

li 23

6 ko

hase

ee

larv

etoe

tuse

an

dmise

l m

äära

tleb

kom

isjon

se

lgel

t ee

larv

etoe

tuse

tin

gim

uslik

kuse

kr

iteer

ium

id j

a jä

lgib

nen

dele

vas

tavu

st,

seal

hulg

as r

efor

mid

e ja

läb

ipai

stvu

sega

teh

tud

edus

amm

e, n

ing

toet

ab p

arla

men

­ta

arse

ko

ntro

lli

aren

dam

ist,

riikl

ikku

au

ditiv

õim

ekus

t ni

ng

suur

emat

läbi

paist

vust

ja ü

ldsu

se p

arem

at t

eabe

le ju

urde

pääs

u.

Fina

ntsm

ääru

se

artik

li 23

6 ko

hase

ee

larv

etoe

tuse

an

dmise

l m

äära

tleb

kKom

isjon

mää

ratle

b se

lgel

t ee

larv

etoe

tuse

tin

gim

us­

likku

se k

ritee

rium

id j

a jä

lgib

nen

dele

vas

tavu

st, s

ealh

ulga

s re

for­

mid

e ja

läbi

paist

vuse

ga t

ehtu

d ed

usam

me,

nin

g to

etab

par

lam

en­

taar

se

kont

rolli

ar

enda

mist

, rii

klik

ku

audi

tivõi

mek

ust

ning

su

urem

at l

äbip

aist

vust

ja

ülds

use

pare

mat

tea

bele

juu

rdep

ääsu

.

5.

Eela

rvet

oetu

se

välja

mak

smise

l lä

htut

akse

nä

itaja

test

, m

illeg

a tõ

enda

taks

e ed

usam

me

asja

omas

e pa

rtne

rriig

iga

kokk

ulep

itud

eesm

ärki

de s

aavu

tam

isel.

5.

Eela

rvet

oetu

se v

älja

mak

smise

l läh

tuta

kse

näita

jate

st, m

illeg

a tõ

enda

taks

e ed

usam

me

asja

omas

e pa

rtne

rriig

iga

kokk

ulep

itud

eesm

ärki

de s

aavu

tam

isel.

6.

Käes

olev

a m

ääru

se k

ohas

ed r

ahas

tam

isvah

endi

d võ

ivad

vo

rmilt

olla

nt

laen

ud, t

agat

ised,

om

akap

ital v

õi k

vaas

iom

aka­

pita

l, in

vest

eerin

gud

või

osal

used

ja

riski

jaga

misv

ahen

did,

kui

se

e on

või

mal

ik ja

koo

skõl

as f

inan

tsm

ääru

se a

rtik

li 20

9 lõ

ikes

1

säte

stat

ud p

õhim

õtet

ega

EIP,

mitm

epoo

lse E

uroo

pa f

inan

ts­

asut

use,

näi

teks

Eur

oopa

Rek

onst

rukt

sioon

i- ja

Are

ngup

anga

, võ

i ka

hepo

olse

Eur

oopa

fin

ants

asut

use,

näi

teks

kah

epoo

lsete

ar

engu

pank

ade

juht

imise

l, üh

enda

des

selli

se t

oetu

se v

õim

alus

e ko

rral

nii

liikm

esrii

kide

kui

ka

kolm

anda

te is

ikut

e an

tava

täie

n­da

va m

uus

vorm

is to

etus

tega

.

6. 5

. Kä

esol

eva

mää

ruse

koh

ased

rah

asta

misv

ahen

did

võiv

ad

vorm

ilt o

lla n

t la

enud

, ta

gatis

ed,

omak

apita

l võ

i kv

aasio

mak

api­

tal,

inve

stee

ringu

d võ

i os

alus

ed j

a ris

kija

gam

isvah

endi

d, k

ui s

ee

on v

õim

alik

ja

koos

kõla

s fin

ants

mää

ruse

art

ikli

209

lõik

es 1

sä

test

atud

põh

imõt

eteg

a EI

P, m

itmep

oolse

Eur

oopa

fin

ants

asu­

tuse

, nä

iteks

Eur

oopa

Rek

onst

rukt

sioon

i- ja

Are

ngup

anga

, võ

i ka

hepo

olse

Eur

oopa

fin

ants

asut

use,

näi

teks

kah

epoo

lsete

are

ngu­

pank

ade

juht

imise

l, üh

enda

des

selli

se t

oetu

se v

õim

alus

e ko

rral

nii

liikm

esrii

kide

kui

ka

kolm

anda

te i

sikut

e an

tava

täi

enda

va m

uus

vorm

is to

etus

tega

.

Käes

olev

a m

ääru

se r

aam

es v

õiva

d lii

du r

ahas

tam

isvah

endi

tess

e os

amak

seid

teh

a lii

kmes

riigi

d, s

amut

i fin

ants

mää

ruse

art

ikli

62

lõik

e 1

punk

tis c

osu

tatu

d ük

suse

d.

Käes

olev

a m

ääru

se r

aam

es v

õiva

d lii

du r

ahas

tam

isvah

endi

tess

e os

amak

seid

teh

a lii

kmes

riigi

d, s

amut

i fin

ants

mää

ruse

art

ikli

62

lõik

e 1

punk

tis c

osu

tatu

d ük

suse

d.

ET C 45/14 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

7.

Nim

etat

ud

raha

stam

isvah

ende

id

võib

ra

kend

amise

ja

ar

uand

luse

ees

mär

gil

raha

stut

eks

rühm

itada

. 7.

N

imet

atud

ra

hast

amisv

ahen

deid

võ

ib

rake

ndam

ise

ja

arua

ndlu

se e

esm

ärgi

l ra

hast

utek

s rü

hmita

da.

8.

Liid

upoo

lne

raha

stam

ine

ei

teki

ta

erio

mas

eid

mak

se,

tolli

mak

se e

ga m

uid

lõiv

e eg

a põ

hjus

ta n

ende

kog

umist

. 8.

6.

Li

idup

ooln

e ra

hast

amin

e ei

te

kita

er

iom

asei

d m

akse

, to

llim

akse

ega

mui

d lõ

ive

ega

põhj

usta

nen

de k

ogum

ist.

9.

Part

nerr

iikid

e ke

htes

tatu

d m

aksu

d, t

ollim

aksu

d ja

muu

d lõ

ivud

või

vad

olla

käe

sole

va m

ääru

se a

luse

l ra

hast

amisk

õlbl

i­ku

d.

9. 7

. Pa

rtne

rriik

ide

keht

esta

tud

mak

sud,

tol

limak

sud

ja m

uud

lõiv

ud v

õiva

d ol

la k

äeso

leva

mää

ruse

alu

sel

raha

stam

iskõl

blik

ud.

IV p

eatü

kk

EFSD

+, e

elar

velis

ed t

agat

ised

ja

finan

tsab

i ko

lman

date

le

riik

idel

e

IV p

eatü

kk

EFSD

+,

eela

rvel

ised

ta

gatis

ed

ja

finan

tsab

i ko

lman

date

le

riik

idel

e

IV p

eatü

kk

EFSD

+,

eela

rvel

ised

ta

gatis

ed

ja

finan

tsab

i ko

lman

date

le r

iikid

ele

Art

ikke

l 26

Ko

hald

amisa

la ja

rah

asta

min

e

6.

EFSD

+ ja

väl

isteg

evus

e ta

gatis

e ka

udu

võib

toe

tada

rah

as­

tam

is- j

a in

vest

eerim

istoi

min

guid

art

ikli

4 lõ

ikes

2 o

suta

tud

geog

raaf

ilist

e pi

irkon

dade

par

tner

riiki

des.

Välis

tege

vuse

taga

tise

eral

disi

raha

stat

akse

art

ikli

6 lõ

ike

2 pu

nktig

a a

lood

ud a

sja­

koha

ste

geog

raaf

ilist

e pr

ogra

mm

ide

eela

rves

t ni

ng

need

ka

ntak

se ü

hise

sse

eral

disf

ondi

. EF

SD+

ja v

älist

egev

use

taga

tise

eral

dist

e ka

udu

võib

toet

ada

ka IP

A II

I mää

ruse

I lis

as lo

etle

tud

abisa

ajat

ega

seot

ud t

egev

ust.

Selli

se t

egev

use

EFSD

+ ja

väl

iste­

gevu

se

taga

tise

eral

dist

e ka

udu

toet

amist

ra

hast

atak

se

IPA

m

ääru

se a

luse

l. Vä

liste

gevu

se t

agat

ist t

ulek

s se

oses

Eur

oopa

tu

umao

hutu

se r

ahas

tam

isvah

endi

mää

ruse

art

ikli

10 l

õike

s 2

osut

atud

kol

man

date

le r

iikid

ele

anta

vate

lae

nude

ga r

ahas

tada

Eu

roop

a tu

umao

hutu

se r

ahas

tam

isvah

endi

mää

ruse

alu

sel.

6.

Puud

ub t

eave

sel

le k

ohta

, m

ida

teha

kse

näite

ks

tulu

ja m

uude

mak

sete

ga, m

ille

liit

on s

aanu

d ta

gatis

- võ

i la

enul

epin

gute

ko

hase

lt,

kohu

stus

ed

täitm

ata

jätn

ud

võlg

nike

lt sis

se

nõut

ud

sum

mad

ega

ning

üh

ises

eral

disf

ondi

s ho

itava

te v

ahen

dite

inv

este

erim

i­se

st s

aadu

d tu

luga

. Sa

mut

i pu

udub

tea

ve m

is ta

hes

seot

ud k

ulud

e ko

hta.

7.

Fina

ntsm

ääru

se a

rtik

li 21

1 lõ

ikes

2 o

suta

tud

eral

dise

d m

oodu

stat

akse

iga

teg

evus

e, s

ealh

ulga

s lii

du t

agat

avat

est

enne

20

21.

aast

at a

llaki

rjuta

tud

tege

vust

e ar

vest

uses

liid

u ta

sum

ata

kohu

stus

te k

ogus

umm

a al

usel

. Aas

ta jo

oksu

l vaj

amin

evad

era

l­di

sed

võib

moo

dust

ada

kuni

sei

tsm

e aa

sta

jook

sul.

7.

Fina

ntsm

ääru

se a

rtik

li 21

1 lõ

ikes

2 o

suta

tud

eral

dise

d er

al­

dist

e m

äära

kin

dlak

smää

ram

isel

võet

akse

alu

seks

moo

dust

atak

se

iga

tege

vuse

, sea

lhul

gas

liidu

tag

atav

ates

t en

ne 2

021.

aas

tat

alla

­ki

rjuta

tud

tege

vust

e ar

vest

uses

liid

u ta

sum

ata

kohu

stus

te k

ogu­

sum

ma

alus

el.

Kõne

alun

e su

mm

a ei

sis

alda

fin

ants

mää

ruse

ar

tikli

208

lõik

es

2 os

utat

ud

mak

seid

(v

t fin

ants

mää

ruse

ar

tikli

211

lõig

e 1)

. A

asta

joo

ksul

vaj

amin

evad

era

ldise

d võ

ib

moo

dust

ada

kuni

sei

tsm

e aa

sta

jook

sul.

7.

Tund

ub, e

t ar

vess

e ei

ole

võe

tud

finan

tsm

ääru

se

artik

li 21

1 lõ

ikei

d 6

ja

7, k

uigi

nee

d on

väg

a ol

uli­

sed.

Kon

trol

likod

a on

sei

suko

hal,

et k

omisj

on p

eaks

ko

he t

eavi

tam

a Eu

roop

a Pa

rlam

enti

ja n

õuko

gu n

ing

tege

ma

ette

pane

ku

asja

koha

seid

vah

ende

id t

äien

da­

vate

mee

tmet

e võ

tmise

ks,

kui

ELilt

fin

ants

abi

saav

rii

k ei

mak

sa l

aenu

sel

le t

ähta

ja s

aabu

mise

l ta

gasi.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/15

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

Kas

finan

tsm

ääru

se a

rtik

li 20

9 lõ

iget

e 3

ja 4

sät

teid

on

ette

pane

kus

nõue

teko

hase

lt ar

vess

e võ

etud

? Vt

ka

allp

ool

artik

li 29

lõi

get

6.

8.

Vast

aval

t Eu

roop

a Pa

rlam

endi

ja

nõ

ukog

u m

ääru

sega

(E

L)

2017

/160

1 ja

nõ

ukog

u m

ääru

sega

(E

Ü,

Eura

tom

) nr

48

0/20

09 l

oodu

d EF

SD t

agat

isfon

di j

a vä

liste

gevu

se t

aga­

tisfo

ndi

bila

nsili

sed

vara

d ka

ntak

se 3

1.

dets

embr

i 20

20. a

asta

se

isuga

üle

ühi

sess

e er

aldi

sfon

di,

et v

asta

vate

mee

tmet

e er

al­

dise

d tu

leks

id s

amas

t kä

esol

eva

artik

li lõ

ikeg

a 4

ette

näh

tud

taga

tises

t.

8.

Vast

aval

t Eu

roop

a Pa

rlam

endi

ja

nõuk

ogu

mää

ruse

ga (

EL)

2017

/160

1 ja

nõu

kogu

mää

ruse

ga (

EÜ,

Eura

tom

) nr

48

0/20

09

lood

ud E

FSD

tag

atisf

ondi

ja v

älist

egev

use

taga

tisfo

ndi b

ilans

ilise

d va

rad

kant

akse

31.

de

tsem

bri

2020

. aa

sta

seisu

ga ü

le ü

hise

sse

eral

disf

ondi

, et

vast

avat

e m

eetm

ete

eral

dise

d tu

leks

id s

amas

t käe

s­ol

eva

artik

li lõ

ikeg

a 45

ette

näh

tud

taga

tises

t.

Art

ikke

l 27

M

eetm

ete j

a va

stasp

oolte

rah

asta

misk

õlbl

ikku

s ja

val

imin

e

2.

Välis

tege

vuse

tag

atise

ga t

oeta

taks

e fin

ants

mää

ruse

art

ikli

209

lõik

e 2

punk

tides

a–c

sät

esta

tud

tingi

mus

tele

vas

tava

id

raha

stam

is- j

a in

vest

eerim

istoi

min

guid

, mis

2.

NB!

Se

e ei

ol

e ko

oskõ

las

finan

tsm

ääru

se

artik

li 21

9 lõ

ikeg

a 3,

kun

a lis

atud

ei

ole

punk

ti d,

m

illes

mai

nita

kse

eela

rvel

ise t

agat

ise f

inan

tsvõ

imen

­du

st j

a m

itmek

ordi

stav

at m

õju.

Kas

sel

le v

älja

jätt

on

juhu

slik?

(a)

taga

vad

vast

astik

use

täie

ndav

use

muu

de a

lgat

uste

ga;

(b)

on m

ajan

dusli

kult

ja r

ahal

iselt

teos

tata

vad,

võt

avad

nõu

e­te

koha

selt

arve

sse,

et

proj

ekti

võiv

ad t

oeta

da j

a ka

asra

has­

tada

ka

era-

ja

aval

iku

sekt

ori

part

nerid

, ar

vest

ades

sam

as

toim

ingu

kon

kree

tset

kes

kkon

da j

a ne

nde

riiki

de s

uutli

k­ku

st,

kus

on e

bast

abiil

ne o

luko

rd v

õi k

onfli

kt v

õi k

es o

n vä

him

are

nenu

d rii

gid

või

suur

e võ

lako

orm

useg

a va

esed

rii

gid,

kel

lel

võib

olla

õig

us s

oods

amat

e tin

gim

uste

koh

al­

dam

isele

;

(c)

on t

ehni

lisel

t te

osta

tava

d ni

ng k

eskk

onna

ja

sots

iaal

vald

­ko

nna

seisu

koha

st k

estli

kud.

ET C 45/16 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

5.

Raha

stam

iskõl

blik

ud

lepi

ngup

artn

erid

jä

rgiv

ad

finan

ts­

mää

ruse

art

ikli

62 l

õike

2 p

unkt

is c

säte

stat

ud õ

igus

norm

e ja

tin

gim

usi.

Käes

olev

a m

ääru

se a

rtik

li 28

koh

asel

t vä

liste

ge­

vuse

ta

gatis

se

panu

stan

ud

liikm

esrii

gi

või

kolm

anda

rii

gi

eraõ

igus

like

asut

uste

puh

ul e

elist

atak

se a

sutu

si, k

es a

valik

us­

tava

d ke

skko

nnaa

lase

id,

sots

iaal

seid

ja

äriü

hing

u ül

djuh

timise

kr

iteer

ium

e kä

sitle

va t

eabe

.

5.

Raha

stam

iskõl

blik

ud l

epin

gupa

rtne

rid j

ärgi

vad

finan

tsm

ää­

ruse

art

ikli

62

lõik

e 21

pu

nktis

c s

ätes

tatu

d õi

gusn

orm

e ja

tin

gim

usi.

Käes

olev

a m

ääru

se a

rtik

li 28

koh

asel

t vä

liste

gevu

se

taga

tisse

pan

usta

nud

liikm

esrii

gi v

õi k

olm

anda

riig

i er

aõig

uslik

e as

utus

te p

uhul

eel

istat

akse

asu

tusi,

kes

ava

likus

tava

d ke

skko

nna­

alas

eid,

sot

siaal

seid

ja ä

riühi

ngu

üldj

uhtim

ise k

ritee

rium

e kä

sitle

va

teab

e.

Art

ikke

l 28

Te

iste

raha

staja

te os

alem

ine

välis

tegev

use

taga

tises

1.

Liik

mes

riigi

d,

kolm

anda

d rii

gid

ja

muu

d ko

lman

dad

isiku

d võ

ivad

väl

isteg

evus

e ta

gatis

es o

sale

da.

Eran

dina

fin

ants

mää

ruse

ar

tikli

218

lõik

e 2

teise

st

lõig

ust

võiv

ad

Euro

opa

Maj

andu

spiir

konn

a le

ping

u po

oled

os

aled

a ta

gatis

e võ

i ra

haga

.

1.

Asja

koha

ses

finan

tsm

ääru

se a

rtik

lis k

asut

atak

se

sõna

„võ

ib“,

mist

õttu

ei

ole

selg

e, m

iks

on t

egem

ist

eran

diga

.

Selli

ste

kolm

anda

te r

iikid

e, k

es e

i ol

e Eu

roop

a M

ajan

dusp

iir­

konn

a le

ping

u po

oled

, ja

kol

man

date

isik

ute

osal

us s

aab

olla

ra

halin

e ja

vaj

ab k

omisj

oni

heak

skiit

u.

Kom

isjon

tea

vita

b Eu

roop

a Pa

rlam

enti

ja n

õuko

gu k

inni

tatu

d os

alus

est

viiv

itam

ata.

Liik

mes

riiki

de t

aotlu

se a

luse

l või

b ne

nde

panu

se s

ihto

tsta

rbel

i­se

lt et

te n

äha

mee

tmet

e al

gata

mise

ks k

onkr

eets

etes

piir

kond

a­de

s, rii

kide

s, se

ktor

ites

või o

lem

asol

evat

es in

vest

eerim

issuu

nda­

des.

2.

Taga

tise

vorm

is an

tav

panu

s ei

üle

ta 5

0 %

kä

esol

eva

mää

ruse

art

ikli

26 l

õike

s 2

osut

atud

sum

mas

t. 2.

Ta

gatis

e vo

rmis

anta

v pa

nus

ei

ület

a 50

%

käes

olev

a m

ääru

se a

rtik

li 26

lõi

kes

23 o

suta

tud

sum

mas

t.

ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/17

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

Art

ikke

l 29

V

älist

egev

use

taga

tise

lepin

gute

rake

ndam

ine

Art

ikke

l 29

V

älist

egev

use

taga

tise

lepin

gute

rake

ndam

ine

5.

Välis

tege

vuse

tag

atise

ga v

õib

katta

jär

gmist

: 5.

Vä

liste

gevu

se t

agat

isega

või

b ka

tta j

ärgm

ist:

(a)

võla

inst

rum

entid

e pu

hul

põhi

sum

ma

ja

kogu

ul

atus

es

intr

essid

nin

g m

uud

sum

mad

, mill

e vä

ljava

litud

rah

asta

mis

­kõ

lblik

lepi

ngup

artn

er t

asub

mak

sevi

ivitu

se k

orra

l vas

tava

lt ra

hast

amist

oim

ingu

tin

gim

uste

le;

(a)

võla

inst

rum

entid

e pu

hul

põhi

sum

ma

ja

kogu

ul

atus

es

intr

essid

nin

g m

uud

sum

mad

, m

ille

välja

valit

ud r

ahas

tam

is­

kõlb

lik l

epin

gupa

rtne

r ta

sub

mak

sevi

ivitu

se k

orra

l va

stav

alt

raha

stam

istoi

min

gu t

ingi

mus

tele

;

(a)

omak

apita

li in

vest

eerin

gute

puh

ul in

vest

eerit

ud s

umm

ad ja

ne

ndeg

a se

otud

rah

asta

misk

ulud

; (a

b) o

mak

apita

li in

vest

eerin

gute

puh

ul i

nves

teer

itud

sum

mad

ja

nend

ega

seot

ud r

ahas

tam

iskul

ud;

(b)

artik

li 27

lõik

es 2

osu

tatu

d m

uude

rah

asta

mis-

ja in

vest

ee­

rimist

oim

ingu

te

puhu

l ka

suta

tud

sum

mad

ja

ne

ndeg

a se

otud

rah

asta

misk

ulud

;

(bc)

art

ikli

27 l

õike

s 23

osu

tatu

d m

uude

rah

asta

mis-

ja in

vest

ee­

rimist

oim

ingu

te p

uhul

kas

utat

ud s

umm

ad ja

nen

dega

seo

tud

raha

stam

iskul

ud;

(c)

mak

sevi

ivitu

sega

se

otud

as

jako

hase

d sis

senõ

udm

is-

ja

muu

d ku

lud,

kui

nei

d ei

arv

ata

mah

a sis

senõ

utud

sum

mas

t. (c

d) m

akse

viiv

ituse

ga s

eotu

d as

jako

hase

d sis

senõ

udm

is- j

a m

uud

kulu

d, k

ui n

eid

ei a

rvat

a m

aha

sisse

nõut

ud s

umm

ast.

6.

(b)

liidu

võe

tud

ja t

asum

ata

finan

tsko

hust

used

, mis

tule

­ne

vad

raha

stam

iskõl

blik

e le

ping

upar

tner

ite j

a ne

nde

raha

sta­

mis-

ja

inve

stee

rimist

oim

ingu

te j

aoks

ant

ud E

FSD

+ m

eetm

e­te

st,

esita

des

jaot

use

mee

tmet

e ka

upa.

6.

(b)

Fina

ntsm

ääru

se a

rtik

li 21

9 lõ

iget

6

ei o

le

täie

likul

t jä

rgitu

d.

V p

eatü

kk

Järe

leva

lve,

aru

andl

us j

a hi

ndam

ine

V p

eatü

kk

Järe

leva

lve,

aru

andl

us j

a hi

ndam

ine

Art

ikke

l 31

Jä

relev

alve

ja

arua

ndlu

s A

rtik

kel

31

Järe

leval

ve ja

aru

andl

us

2.

Kom

isjon

teo

stab

om

a m

eetm

ete

üle

regu

laar

selt

järe

le­

valv

et j

a va

atab

läb

i oo

data

vate

tul

emus

te s

aavu

tam

isel t

ehtu

d ed

usam

mud

, se

alhu

lgas

väl

jund

id j

a ta

gajä

rjed.

2.

Kom

isjon

te

osta

b om

a m

eetm

ete

üle

regu

laar

selt

järe

le­

valv

et j

a va

atab

läb

i oo

data

vate

tul

emus

te s

aavu

tam

isel

teht

ud

edus

amm

ud,

seal

hulg

as v

älju

ndid

ja

taga

järje

d.

ET C 45/18 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019

Ette

pane

ku t

ekst

K

ontr

ollik

oja

ette

pane

k K

omm

enta

arid

Ood

atav

ate

tule

mus

te s

aavu

tam

isel t

ehta

vaid

edu

sam

me

tule

ks

jälg

ida

selg

ete,

läb

ipai

stva

te j

a va

jadu

se k

orra

l m

õõde

tava

te

näita

jate

alu

sel.

Kasu

tada

tul

eks

üksn

es p

iirat

ud a

rvul

näi

taja

id,

et a

ruan

dlus

ei

hilin

eks.

Ood

atav

ate

tule

mus

te s

aavu

tam

isel

teht

avai

d ed

usam

me

tule

ks

jälg

ida

selg

ete,

läbi

paist

vate

ja v

ajad

use

korr

al m

õõde

tava

te n

äita

­ja

te a

luse

l. Ka

suta

da t

ulek

s ük

snes

piir

atud

arv

ul n

äita

jaid

, et

ar

uand

lus

ei h

iline

ks.

6.

2021

. aa

stal

ko

osta

tav

aast

aaru

anne

sis

alda

b aa

stat

e 20

14–2

020

koht

a kõ

ikid

est

artik

li 40

lõ

ikes

2

osut

atud

m

ääru

ste

alus

el r

ahas

tam

ise a

asta

arua

nnet

est

saad

ud k

onso

li­de

eritu

d te

avet

kog

u kä

esol

eva

mää

ruse

ga r

egul

eerit

ud r

ahas

­ta

mise

, se

alhu

lgas

sih

tots

tarb

elise

väl

istul

u ja

usa

ldus

fond

idel

e m

akst

ava

toet

use

koht

a ni

ng s

elle

s es

itata

kse

kulu

tust

e ja

otus

rii

kide

, rah

asta

misv

ahen

dite

, kul

ukoh

ustu

ste

ja m

akse

te k

aupa

. A

ruan

des

kaja

stat

akse

pea

misi

saa

dud

õppe

tund

e ja

var

asem

ate

aast

ate

välis

hind

amist

es e

sitat

ud s

oovi

tust

e jä

relm

eetm

eid.

6.

2021

. aa

stal

ko

osta

tav

aast

aaru

anne

sis

alda

b aa

stat

e 20

14–2

020

koht

a kõ

ikid

est

artik

li 40

39

lõik

es

2 os

utat

ud

mää

rust

e al

usel

rah

asta

mise

aas

taar

uann

etes

t sa

adud

kon

solid

ee­

ritud

tea

vet

kogu

käe

sole

va m

ääru

sega

reg

ulee

ritud

rah

asta

mise

, se

alhu

lgas

sih

tots

tarb

elise

väl

istul

u ja

usa

ldus

fond

idel

e m

akst

ava

toet

use

koht

a ni

ng s

elle

s es

itata

kse

kulu

tust

e ja

otus

riik

ide,

rah

as­

tam

isvah

endi

te,

kulu

kohu

stus

te

ja

mak

sete

ka

upa.

A

ruan

des

kaja

stat

akse

pe

amisi

sa

adud

õp

petu

nde

ja

vara

sem

ate

aast

ate

välis

hind

amist

es e

sitat

ud s

oovi

tust

e jä

relm

eetm

eid.

ISSN 1977-0898 (elektrooniline väljaanne) ISSN 1725-5171 (paberväljaanne)

ET