Eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast

Andrus Säälik18. veebruar 2009

1.Ebasoodne väliskeskkond

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

2007 kevad 2007 suvi 2007 sügis 2008 kevad 2008 suvi 2008 sügis 2009 kevad

%

-3

-2

-1

0

1

2

3

4%

EL27 (parem skaala) Eesti eksporditurud (parem sk) Eesti (vasak skaala)

2009. aasta SKP prognooside areng

EL liikmesriikide majanduskasv

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

eu27ea be bg cz  dk de ee ie gr es fr it cy lv lt lu hu mt nl at pl pt ro si sk fi se uk2007 2008 2009 2010

Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.

Valitsussektori eelarvepositsioon

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

FI DK SE CY LU EE ES SI NL IE BG LV DE BE AT EU27

CZ LT IT MT SK PL RO PT FR UK GR HU

2007 2008 2009 2010 Defitsiidipiirang

Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.

2. Eesti viimased makromajandusarengud

■ Väliskeskkond: Kasvu aeglustumine ja hinnalangus toormeturgudel. Ebakindlus tulevikuväljavaadete osas väga suur. Finantskriisi mõjud on reaalmajandusse alles jõudmas.

■ Sisemajandus: Kindlustunde alanemine. Kinnisvaraturu kiirem jahtumine. Laenuraha juurdevoolu peatumine. Sisenõudluse kasvu alanemine oodatust kiiremini.

Muutused majanduskeskkonnas

Majanduskasv alaneb

-12-9-6-30369

1215

1996 1997 1998 1999 2000 20012002200320042005200620072008

%

-4-3-2-1012345

Eesti (nsa, vasak skaala) Euroala 15 (sa, parem skaala)

Tarbijad riigi osas pessimistlikud

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

%

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

Makro Mikro

Makro = riigi maj. olukord + töötus +12 kuudMikro = pere rah. olukord praegu + maj. olukord ja säästud +12 kuud

Ebakindlus pärsib tarbimisvalmidust

-5

0

5

10

15

20

25

30

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008-30

-20

-10

0

10

20%,v.e.a.

ET nominaalkasv % ET reaalkasv % SKP reaalkasv %palgatulu kasv tarbija kindlustunne (ps)

Majanduskasvu pidurdumine on olnud oodatust kiirem. Majanduskasv püsib negatiivne nii 2008. kui 2009. aastal. Erinevalt RM viimasest ametlikust prognoosist on tõenäoliselt ka

2010 kasv negatiivne. Kohandumise ulatus oodatust suurem, kinnisvarasektori ja

laenukasvu mõju kogu majandusele oli alahinnatud. Finantssektori negatiivne mõju võimendab langustsüklit. Taastumine saab toimuda ainult koos eksporditurgude kasvule

pöördumisega. Tööturg reageerib.

Palgakasv aeglustub. Koondamised, töötute arv suureneb. Palga ja hõive langus mõjub eksportivale sektorile positiivselt.

Inflatsioonisurved kiiresti taandumas. Toormehindade langus (energia). Sisemaised nõudluspoolsed hinnasurved vähenenud.

Makromajandusprognoos

Eesti majanduse reaalkasv

-6-4-202468

1012

1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010*

%

-2

-1

0

1

2

3

4

Eesti majanduse reaalkasv (RM 2008 sügisprognoos)EL majanduse reaalkasv

Eesti majanduse nominaalkasv

02468

101214161820

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010*

%

Eesti majanduse nominaalkasv (RM 2008 sügisprognoos)

0

2

4

6

8

10

12

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010*

%

THI (RM sügis '08) THI (RM viimane hinnang) Baasinflatsioon

Inflatsioon alaneb kiirelt

Inflatsioon on aeglustumas mootorikütuse odavnemise, toiduainete hinnatõusu pidurdumise ning kodumaiste tegurite taandumise tõttu

-2

02

4

6

810

12

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%

-1

01

2

3

45

6%

Kuine THI (parem sk) THIBaasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Eesti majandus ja eelarve

-8-6-4-202468

1012

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008*

%

-4-3-2-10123456% SKPst

Majanduskasv (vasak skaala) Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala)

2008 – RM esialgne hinnang; 2009 – lisaeelarve aluseks olev riskistsenaarium.

Väliskeskkond Finantskriisi mõjude süvenemine. Kaubanduspartnerite majanduskasvu ulatuslikum

aeglustumine. Riikide poliitikameetmete positiivsemad mõjud. Hindade volatiilsus toormeturgudel.

Eesti majanduse kohandumise ulatus: Negatiivsem majandusolukord on alles inimesteni jõudmas

– ebakindlus suur. Pankade karmistunud laenutingimused.

Riskid

3. Mis edasi?

■ Üldine eesmärk: Makromajanduslik stabiilsus ja paindlikkus ning sise- ja välistasakaalu

tagamine. Konservatiivne eelarvepoliitika. Euro kasutuselevõtmine.

■ Rutakad muudatused senises poliitikas poleks koheselt mõistlikud: Reservide kogumine headel aegadel oli õigustatud. Valuutakomitee süsteem tagab stabiilsuse. Kohandumisel peamine küsimus, kas majanduse paindlikkus on piisav.

■ Suuremad probleemid: Tööturg ja rahvastiku vananemine. Jooksevkonto defitsiit. Inflatsioon. Palkade ja tootlikkuse kasvu lahknevused. Finantsturg – risk välisrahastamise peatumiseks, võimalikud lahendused. Eelarvepoliitika jäikus.

Majanduspoliitika põhiküsimused

0

2

4

6

8

10

12

1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010* 2012*

%

Eesti THHI (12 kuu keskmine) Eesti THHI prognoos (12 kuu keskmine)Referentsväärtus Ref.väärtuse progn (COM sügis 2008)Eesti THHI + prognoos

Inflatsioonikriteeriumi täitmine tõenäolisem alates 2010. aastast

■ Makromajanduslik stabiilsus. Majandusarenguks on olulisem stabiilne ja soodne

ettevõtlus-keskkond, mitte võimalikult suured eelarvelised kulutused.

■ Vananev rahvastik. Ilma konservatiivsuseta pole eelarvepoliitika pikaajalist

jätkusuutlikkust. Madalam potentsiaalne majanduskasv. Suurenevad tervishoiu- ja pensionikulutused. Defitsiit napilt alla 3% SKPst pole piisav. Võlakoormus peab vähenema, 60% SKPst pole piisav

tagamaks jätkusuutlikkust.

Miks konservatiivne eelarvepoliitika

Valitsussektori võlakoormuse suurenemineGross debt (% of GDP)

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050

Gro

ss d

ebt (

% o

f GD

P)

EU12

EU25

60% reference value

MTO scenario

Baseline scenario

EL15 riigireitingud

0%10%20%30%40%50%

60%70%80%90%

100%20

00

2005

2010

2015

2020

2025

2030

2035

2040

AAA AA/ A BBB või madalamAllikas: Standard & Poor’s. Sovereign Ratings in The European Union. London,

21 February 2002.

TÄNAN

Taustainformatsioon. Maastrichti nominaalse konvergentsi kriteeriumid

■ EMU täisliikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ELi liikmesriigid, kes veel ühisraha ei kasuta, osalema vahetuskursi-mehhanismis ERM II ja viima oma majandusnäitajad vastavusse riigirahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust hindavate Maastrichti nominaalse konvergentsikriteeriumidega.

■ Kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMUs oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid.

■ Lisaks nominaalsetele konvergentsikriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja ECB euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, makse-bilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega.

Maastrichti kriteeriumid

Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5%punkti võrra

kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.

Riigi suhtes ei kehti EL Ministrite Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta: valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst; valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst.

Kinnipidamine ERM IIga ettenähtud nominaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes.

Pikaajaline intressimäär (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud riigi võlakirjade intressimäär) ei tohi ületada rohkem kui 2%punkti võrra kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.

Hindade stabiilsus Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik

peab saavutama hinnastabiilsuse kõrge taseme, mis tähendab, et tema inflatsiooni peab olema lähedane hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmes-riigi omale. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:

Liikmesriigi hinnaarengud on jätkusuutlikud ning keskmine inflatsioonimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist;

Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.

Valitsuse eelarvepositsiooni jätkusuutlikkus

Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik peab saavutama eelarvepositsiooni jätkusuutlikkuse, mis tähendab, et tema eelarvedefitsiit ei ole ülemäärane artikkel 104(6) mõttes. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumite

kohta: Hindamise hetkel ei kehti liikmesriigi suhtes Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi (excessive deficit) olemasolu kohta artikkel 104(6) alusel.

Lepingu Protokoll ülemäärase eelarvedefitsiidi kohta: valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst ja valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst (mõlemad ESA 95 metoodika järgi).

Vahetuskursi stabiilsus

Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik on kinni pidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:

Liikmesriik on kinni pidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne hindamist. Liikmesriik ei ole omal algatusel devalveerinud oma vääringut ühegi teise liikmes-riigi vääringu suhtes sama perioodi jooksul.

Konvergentsi jätkusuutlikkus Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik

peab olema saavutanud oma konvergentsi jätkusuutlikkuse ERM IIs, mida peegeldab pikaajaline intressimäär. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:

Liikmesriigi keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 2 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist.

Intressimäärasid mõõdetakse valitsuse pikaajaliste (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud) võlakirjade või võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.

Lisa

2,7

-2,2 -2,4-1,9-2,0-1,9

2,7

0,20,1

-1,0-1,7-1,9

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010* 2012*

% of GDP

Government plan in Convergence Programme 4.12.2008MoF forecast 27.11.2008

General government fiscal position

Majandusarengu indikaatorid viitavad languse süvenemisele

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

%, v.e.a.

-10

-5

0

5

10

15

20%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTöötleva tööstuse toodanguindeks Ehitusmahuindeks

Erasektori laenujäägi kasv peatumas(laenujäägi kuine juurdekasv, 3 kuu keskmine)

-1000

0

1000

2000

3000

4000

2005 4 7 10 2006 4 7 10 2007 4 7 10 2008 4 7 10-1000

0

1000

2000

3000

4000%,v.e.a.

Eraisikute Ljäägi kuine kasv, mln kr Ettevõtete Ljäägi kuine kasv, mln kr

Kodumajapidamiste kuised intressi- maksed ületavad laenujäägi kasvu!

-1000

0

1000

2000

3000

4000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Uus laen – intressid, mln kr Uus laen (3kk), mln kr Intressimaksed, mln kr

Growth of monthly labour costs (in EUR)

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

%

Estonia Latvia Lithuania Finland Sweden EU 25

Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.

Monthly labour costs

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

EUR

Estonia Latvia Lithuania Finland Sweden EU 25

Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.