Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 4 kuud 2014

Rahandusministeerium23.05.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• Geopoliitiline kriis on aeglustanud majandususalduse kasvu ELis, Eestis majandususaldus aprillis kergelt tõusis;

• Eestis kindlustunne ehituses, tööstuses ja tarbijatel aprillis paranes ning teeninduses halvenes;

• Palgatulu kiire kasv jätkub eelmise aasta teise poolega samas tempos, keskmise palga kasv I kvartalis 7,3%;

• Jaemüügi kasvutempo märtsis kiirenes (reaalkasv 6%);

• Aastane inflatsioon aprillis 0,2%; elektri odavnemise ning langevate impordihindade tõttu on inflatsioon madal;

• Kaupade eksport pöördus märtsis kasvule (1%). Kasvu taga puidu, pehme mööbli ning re-ekspordi suurenemine.

Lühikokkuvõte

Majanduskasv on EL riikides ebaühtlane

2008

II III IV 2009

II III IV 2010

II III IV 2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

Euroopa Liit

Eesti

Soome

Rootsi

Läti

Saksamaa

%, v.e.a

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aegrida

Majandususalduse tõus on ELis pidurdunud

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Geopoliitika pole mõjutanud meie kindlustunnet

COM

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Hõive kasv püsib 0,7% ja palga kasv 7,5% juures

MTA

% v.e.a. 3kk

Jaemüügi kasv jääb palgatulu kasvule veidi alla

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenud kasvavad, tarbimislaenud vähenevadMln € v.e.p. 3k keskmine

EP

20036 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820086 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820136 11 4-50

0

50

100

150

200

250

Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Tarbijahinnad kasvasid märtsis–aprillis 0,2%

Kaupade eksport ja import pöördusid märtsis kasvule

%, v.e.a. mln €

RIIGIEELARVE TULUD

Nelja kuuga laekus tulusid 2,4 miljardit eurot (30,2% eelarvest) ja laekumine kasvas 7,6%

v.e.a

Maksulaekumised kasvasid nelja kuuga 8,9%

Eelarve 2014 (tuhat EUR)

4 kuud 2014 (tuhat EUR)

4 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 2 069 566 8,9% 31,2%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 1 691 646 8,9% 30,9%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 40 278 71,1% 12,2%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 108 491 9,9% 33,3%

Sotsiaalmaks 2 245 740 721 022 7,9% 32,1%

Raskeveokimaks 4 200 1 989 4,3% 47,4%

Käibemaks 1 672 900 548 841 9,2% 32,8%

Aktsiisid kokku 836 850 253 300 5,2% 30,3%

Alkoholiaktsiis 225 000 64 168 6,1% 28,5%

Tubakaaktsiis 175 400 52 410 12,7% 29,9%

Kütuseaktsiis 402 000 124 178 2,9% 30,9%

Pakendiaktsiis 250 46 -53,2% 18,5%

Elektriaktsiis 34 200 12 497 -4,4% 36,5%

Hasartmängumaks 22 000 7 871 8,1% 35,8%

Tollimaks 28 700 9 855 -2,8% 34,3%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 377 920 8,8% 32,6%

Töötuskindlustusmakse 177 705 55 852 -3,4% 31,4%

Kogumispensionimakse 137 800 34 416 21,2% 25,0%

KOV tulumaks 783 232 257 624 9,9% 32,9%

Maamaks 59 000 30 028 12,1% 50,9%

Mittemaksulisi tulusid laekus aprillis 67,8 mln € (4,9% eelarvest)

Nelja kuuga on laekunud 379,6 mln € ehk 3,7% enam kui möödunud aastal ja 27,3% eelarves kavandatust

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 4 kuuga 31,0% plaanitust

• 2014. aasta nelja esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 2,5 miljardit eurot ehk 10,8% enam kui aasta varem ning 7,3% enam kui 2012. aastal.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000

1,000,000,000

655,745,734599,650,259638,265,472641,769,969 0 0 0 0 0 0 0 0

2014 2013 2012

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 29,5%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati nelja esimese kuuga kokku 387 mln eurot ehk 29,5% eelarvest (mullu 358 mln ja 2012.aastal 315 mln eurot).

• Tööjõukuludeks kasutati nelja kuuga 212 mln eurot ehk 32% eelarvest• Majandamiskulusid tehti aga 175 mln eurot ehk 27% plaanitust.

Peamised sotsiaalkulud 31,6% plaanitust• 2014. a nelja kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1 023,9 mln

eurot ehk 31,6% plaanitust. Aprilli kulude kasutamine 262,5 mln eurot.

• Ülekulu ja põhjused:• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3

protsendipunkti- hooajalisus, I kvartalis on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid.

• Alakulu ja põhjused:• 1) prognoositust väiksem saajate arv :• - eripensionid: riigikontroll 3,8; riigikohus 8,3; prokurörid 4,8; I ja II

astme kohtunikud 10,6 ja piirivalvurid ning politseinikud 1,9 protsendipunkti;

• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 1,9 ja asendusteenistujate eest 15,2 protsendipunkti;

• - vanemahüvitis 1,9; puuetega inimeste igakuulised toetused 1, töötutoetus 1,2 protsendipunkti;

• 2) riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 5,6 protsendipunkti- II sambaga liitujate prognoositust madalam palgakasv ja tööhõive;

• 3) vajaduspõhine peretoetus 33,3 protsendipunkti – 2014. aasta alguses kasutatakse eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,9%• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 74,5 mln eurot (7,9%).

• Puuetega inimeste igakuuliste toetuste eelarve jääb eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku.

• Kulude kasvu % ja põhjused:• 1) pensionid 6%- pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus

ning saajate arvu suurenemine;• 2) ravikindluskulud 7,5%- suurem sotsiaalmaksu laekumine; • 3) riigi poolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 27,7%-

riigipoolse panuse ja liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus; • 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 5,5%- sotsiaalmaksu maksmise

aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;

• 5) töötutoetus 11,6%- päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole; • 6) vanemahüvitis 3,7% - töötasu alamäära tõus;• 7) universaalne peretoetus 3,6% - saajate arvu suurenemine.

• Kulude vähenemise % ja põhjused:• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 16,5%- tööhõive

kasv.• 2) vajaduspõhine peretoetus 100% - eelmisel aastal tehtud ettemaksu

kasutamine

Peamised sotsiaalkulud (4 kuu) I

4 kuud (mln eur) Aprill (mln eur) Plaanitust

Ravikindlustus 286,3 69,9 31,9%Pensionikulu 492,3 129,5 32,4%Peretoetused 33,5 8,4 32,4%Vanemahüvitis 53,8 13,4 31,4%Puuetega inimeste igakuulised toetused 19,3 4,9 32,3%

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000 Periood: 2009-2014. a aprill

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Peamised sotsiaalkulud (4 kuu) II

4 kuud (mln eur) Aprill (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 27,4 7,0 31,8%

Töötutoetus 3,4 0,8 32,1%

II sammas 108,0 28,6 27,7%

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000 Periood: 2009-2014. a aprill

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringud

Aasta esimese nelja kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 99,6 mln eurot, 14,4 % eelarvest.

Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga investeeringute tegemise aeglasem tempo tuleneb välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel. Eelkõige ei ole veel jõutud uue struktuuritoetuste rakendamise perioodi väljamakseteni teedeehituses, mis toimuvad aasta teises pooles.

Riigiasutuste investeerimistegevus on hoogu kogumas ning vahendite kasutamine on jõudmas järele eelmise aasta tempole.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

2014 31 23 22 24 0 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%

% kogumahust 2014 4% 3% 3% 4% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

5

15

25

35

45

55

65

75

85

95

1%

3%

5%

7%

9%

11%

13%

15%

22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

3123 22 24

3%

8%

6% 6% 6%6%

9%10%

11% 11%11%

14%

4%3% 3% 4%

Välistoetuste väljamaksed oli aprillikuus protsentuaalselt suurimad

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SiM (julge-olek)

SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

5

10

15

20

25

30

35

148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.0

44,531,435.0

12,271,134.0

26,363,496.831,579,745.1

77,892,992.8

46,301,450.2

14,326,310.04,598,414.08,278,529.33,194,650.9

17.720.1

31.0

23.1

21.723.7

18.6

26.0

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

30.04.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetused

(2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

0

10

20

30

40

50

60

591,727,506.0

138,515,203.0112,415,475.0

36,051,848.016,224,940.0 4,231,108.0

118,886,813.375,576,689.6

2,185,481.0 11,252,536.6 3,004,214.0 1,631,954.0

20.1

54.6

1.9

31.2

18.5

38.6

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 23,6% aastaks planeeritust

• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 30.04.14 23,6% protsenti plaanitust ehk 212,5 miljonit eurot. Seda on 15,0 miljolit eurot vähem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb struktuuritoetuste (vähenemine 30,9 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.

• Struktuuritoetuste arvel on seisuga 30.04.14 tehtud väljamakseid 118,9 miljonit eurot, ehk 13,0% planeeritust (2013. aastal – 149,8 miljonit eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 75,6 miljonit eurot, ehk 59,3% planeeritust (2013. aastal – 70,8 miljonit eurot). PÕM prognoosib maaelu ja kalanduse toetuste eelarve üetaitmine.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (1,9%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 3,0 miljonit eurot ehk 18,5% planeeritust.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,6 miljonit eurot, ehk 38,6% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 3,6 miljonit eurot, ehk 29,0% planneritust.

Välistoetuste kasutamine programmperioodilStruktuuritoetused.

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 30.04.14 seisuga projekte heaks kiidetud 97,7% ja väljamakseid tehtud 79,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).

• Kõigest fondipõhisest sihttasemest on juba 2014. aasta sihttase (N+2) täidetud ning sihitakse 2015. aasta näitajaid. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.

• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 105,6% ja väljamakseid tehtud 92,0% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega (meetmete eelarve ümbertõstmine on kooskõlastamisel).

• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 104,3% ja 64,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009-2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 15,5% perioodiks määratud vahenditest (45 miljoni euro) . Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspäärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 67,3% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni euro).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 63,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljoni eurost).

Väljamakseid uue 2014-2020 programmperioodi vahenditest tehtud ei olnud.

Haigekassa

Haigekassa 3 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 21,5 mln eurot. Tulusid on laekunud 213,5 mln eurot ehk 23,6% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 232,2 mln eurot ehk 25,6% aasta eelarvest.

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust vähem. Tulude maht kokku on võrreldes 2013. aasta sama perioodiga suurenenud 7,9% ning kulud on kasvanud 12,7%.

Tervishoiuteenuste kulud olid 168,8 mln eurot ehk 25,5% eelarvest, sh eriarstiabi 135,4 mln, üldarstiabi 20,5 mln, õendusabi 6 mln, hambaravi 5,1 mln ja haiguste ennetamise kulud 1,7 mln eurot. Kvartali eelarve on ületatud eriarstiabis, teiste teenuste eelarved jäid alatäidetuks.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-30,000,000-25,000,000-20,000,000-15,000,000-10,000,000-5,000,000

05,000,000

10,000,00015,000,00020,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Haigekassa Tervishoiuteenuste kulud on võrreldes eelmise aasta sama

perioodiga kasvanud 22,3 mln eurot. Võrreldes möödunud aastaga on olulisel määral suurendatud eriarstiabi ja õendusabi rahastamist.

Ajutise töövõimetushüvitiste väljamakseid on tehtud 29,4 mln eurot ehk 30,5% eelarvest. Kulud ületavad kvartaalset eelarvet 0,75 mln euro võrra. Eelarve on planeeritud arvestades  sesoonsust haigestumises.

Ravimite hüvitiste kulud on 26,2 mln eurot ehk 23,8% eelarvest. Ravimite hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam kasvanud retseptide arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2 mln eurot ehk 22,2% aasta eelarvest.

Töötukassa

• 2014. a kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 15,8 mln eurot ehk 28,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014.a tulem 6,1 mln eurot (62,9%) suurem.

• Käeoleva aasta kolme kuu tulud on 49,1 mln eurot ehk 24,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 2,7 mln eurot (5,8%) suurem.

Kuised tulemid 2011-2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

14,000,000

16,000,000

02,000,0004,000,0006,000,0008,000,00010,000,00012,000,00014,000,00016,000,00018,000,00020,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Töötukassa KULU2014. a kolme kulu on 33,3 mln eurot ehk 22,7% eelarvest. Võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga on kulu 3,4 mln eurot (9,4%) väiksem.

Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja % 2014. aasta eelarvest:• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 21,8%, (29,5% eelarvest),

töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 5,5% (26,3% eelarvest), töötutoetus 9,6% (22,9% eelarvest) ja tööjõukulud 10% (20,6% eelarvest).

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 0,8% (28% eelarvest), hüvitised tööandja maksejõuetuse korral 4,8% (11,3% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 15,3% (25,7% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 38,1% (14,7% eelarvest) ja majandamiskulud ning muud kulud 28,8% (19,6% eelarvest).

Kulude muutuste põhjused• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise

aastaga on kasvanud saajate arv 75 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1 459 eurolt 1 620 eurole.

• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2 614 isikule vähem, kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole, mille tõttu suurenes toetuse kulu.

• 2014. a kolme kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 297 eurolt 319 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 317 isiku võrra.

• Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajate arv on vähenenud 90 isiku võrra, seetõttu on kulu vähenenud.

Töötukassa

• TÖÖHÕIVE

• 2014. a märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 35 423 isikut ehk 911 töötut (2,5%) vähem kui eelmisel kuul ja 8 194 töötut (18,8%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 5,6%, 2013. aastal samal ajal 6,9%.

• Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 18 314 isikut, mis on 1 902 (9,4%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 196 (3,6%) töötut vähem võrreldes eelmise kuuga.

• Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 16 909 isikut, 2013. aastal samal ajal 17 352 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus aprilli lõpuks 1,3 miljardi euroni

• 2014. aasta aprilli lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,28 mld eurot. Sellest kassareservis oli 0,9 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 136 mln eurot ehk 9,6%.

2013lõpp

2014 Aprill0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

-12.0%

-10.0%

-8.0%

-6.0%

-4.0%

-2.0%

0.0%

360,901,415 361,698,237

1,055,320,607 918,048,771-9.6%

Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)

mln

EU

R

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014

• 2014. aasta märtsi lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 118,6 miljonit eurot (0,6% SKPst).

• Sealjuures oli Keskvalitsus puudujäägis 146,9 miljoni euroga ja Sotsiaalkindlustusfondid 4,2 miljoni euroga, Kohalike omavalitsuste ülejääk ulatus aga 31,5 miljoni euroni.

jaan veebr

märts

apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

-2%

-1%

0%

1%

2%

-0,03% (2014)

-0.50%-0.60%

KeskvalitsusSotsiaalkindlustusfondidKOV

mln EUR % SKPst