Eesti Läti Tulevikukoostöö Raport

8/9/2019 Eesti Lti Tulevikukoost Raport

1/42

Lti-Eesti tulevikukoost raportZiojums par Latvijas-Igaunijas nkotnes sadarbbuLatvian-Estonian Future Co-Operation Report

Autorid: Andris Razns ja Anvar Samost

Autori: Andris Razns un Anvars SamostsBy Andris Razns and Anvar Samost

Kljendaja: DADA AD O

Trkkija: Aktaprint AS

ISBN 1111111111111

Riigikantselei 2010


2/42

3

LTI-EESTI TULEVIKUKOOSTRAPORT

Autorid: Andris Razns ja Anvar Samost


3/42

4

SISSEJUHATUS

Kesoleva raporti tellisid 2009. aasta septembrisEesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ja LtiVabariigi peaminister Valdis Dombrovskis, kessoovisid saada paremat ja avaramat levaadet Lti-Eesti koostpotentsiaalist tulevikus ning vormis-tada konkreetseid ettepanekuid kahepoolsekstegevuseks. Raporti koostamine 2010. aasta suvekstehti lesandeks kahele sltumatule raportrile Anvar Samostile Eesti poolelt ja Andris RaznsileLti poolelt.

Raporti autoritena oleme dokumendi koostamisellhtunud endale teadaolevatest aktidest ja endahinnangutest praeguste kahepoolsete suhete jaeeldatavate tulevaste arengute kohta. Kesolevadokumendi koostamiseks intervjueerisime paljusidinimesi nii Eestis kui Ltis ning oleme vga tnu-likud kigile neile, kes olid nus intervjuude kigusvi kirja teel meiega oma visioone, arvamusi ja ideid

jagama. Siiski tahame rhutada, et kik raportiskasutatud mtted ja ettepanekud vastavad meieenda tekspidamistele ja seisukohtadele.

Raportisse kaasatud ideid tuleks vaadelda ksnes

esialgsete ettepanekute valikuna. Me teame, et seevalik ei ole lplik ning kiki sellesse kuuluvaid ette-panekuid ei rakendata. Samas oleks isegi raportiideede osaline rakendamine kahe naaberriigielanike jaoks kasulik. Meie eesmrk raporti koos-

tamisel oli ka laiaphjalisema diskussiooni tekita-mine Lti-Eesti suhete teemal. Meile valmistaksrmu, kui sellise diskussiooni tulemusena suure-neks eestlaste ja ltlaste hishuvide osakaal, tekiksuusi riikidevahelist koostd puudutavaid ideid viarendataks edasi raportis tehtud ettepanekuid.

Meie teadmistepagas Lti ja Eesti kohta suurenesraporti koostamise kigus mrkimisvrselt. Avas-tasime, et tegelikult on meie riikide vahelinesuhtlus sageli igal tasandil tunduvalt tihedam, kui

ldiselt arvatakse. See nitab, et peaksime paran-dama naaberriikide vaheliste suhete meediaka-

jastust, intensiivistama teabevahetust ja tundmasuuremat huvi oma naabrite vastu.

Raport koosneb neljast osast. Esimeses osas olemepranud thelepanu Eesti-Lti suhete minevi-kule ja olevikule. Teine osa koosneb konkreetsetestettepanekutest selle kohta, kuidas kahte naaberriikiomavahel veelgi lhendada ning seelbi suuren-dada kasu, mida mlema riigi elanikud kahepool-sest koostst saavad. Kolmandas osas pakumevlja mned ksikasjalikud ideed raporti ettepa-

nekute rakendamise kohta. Raporti viimases osasesitame mngulise kujutluspildi Ltist ja Eestistaastal 2020, kus osutame, milline meie regioon ollaviks, kui kik raporti ettepanekud (ja paljud muudpositiivsed arengud) teks saavad.

LTI-EESTI TULEVIKUKOOST RAPORT


4/42

5

I OSA:LTI JA EESTI MINEVIK JA OLEVIK

Lti ja Eesti on 21. sajandi alguseks edukalt naasnudsltumatute Euroopa riikide perre. Tnu hiseleajaloole, kultuurilistele ja hingelistele sarnasus-tele ning geograaflisele lhedusele on kahel riigilvimalik arendada vlja suhe, mis teeniks parimalvimalikul moel nii Eesti kui Lti rahva huve.

Me ei pea omavahelisi suhteid thjale kohalerajama. Euroopa Liidu liikmelisust ei tohiks nhamlema riigi ainsa ja piisava identiteediloomeelemendina. Loeb ka hine elukoht ja ajalugu.

Asukoht Lnemere kagurannikul on juba

sajandeid tinginud selle, kuidas eestlased jaltlased suhtlevad omavahel ning teiste lhedaste

ja kaugete rahvastega.Mlema riigi ja rahva identiteedid on vlja

kujunenud lbi hise ajaloo ning seda protsession lisaks lhiajaloole mjutanud ka mitmed meidsajandite kestel hendanud sidemed.

Raportre llatas minevikus suurt osatnapeva Eesti ja Lti territooriumidest hendanudajaloolise Liivimaa identiteedi suur mju mlemasriigis elanud ja ka tnapeval elavatele inimestele.Paljudele tundub tiesti loomulikuna seostadakonkreetseid kahepoolseid projekte vi nende

arendamise visioone Liivimaa ideega. On selge, etmeie identiteetide hisosa moodustavat Liivimaaprandit tasub sagedamini ra kasutada.

Ltlased ja eestlased seisid mdunud sajandilsilmitsi sarnaste ajalooliste proovikividega ningriikide poliitiline ja majanduslik areng oli suuresosas sarnane. Mlemad saavutasid iseseisvuseEsimese maailmasja tagajrjena ja kaotasid selle

Teise maailmasja kigus. Naaberriigid taastasidiseseisvuse XX sajandi kige positiivsema geopolii-tilise arengu Nukogude Liidu lagunemise tulemusena.

Iseseisvuse taastamise jrel olid nii Lti kuiEesti hivatud omariikluse lesehitamisega.Seda seostati tihti vajadusega testada kummagiriigi ainulaadsust ning vahel isegi htse Baltiidentiteedi vastustamisega. Tuleb rhutada, et Baltiregiooni kuulumist on sageli tajutud ebaigeltkui vastuseisu laiema Phja-Euroopa identiteediomandamisele, mida Lti ja Eesti loomulikultLeedu ja Phjamaadega jagavad.

On iseenesest mistetav, et Phja-Euroopaidentiteedi tugevdamine on nii Lti kui Eestipikaajaliste strateegiliste huvide seisukohast oluline.Silma torkab vajadus toetada olemasolevat vga

laialdast isikutevaheliste kontaktide vrgustikku

Balti riikide ja Phjamaade vaheliste risuhetetihendamisega, energiaturgude limumise ningsuurema hulga mitteametlike kontaktide loomise

ja arendamisega knealuste riikide poliitilise,kultuurilise, haridusliku ja teadusliku eliidi vahel.Balti riikide konstruktiivne ja sihiprane histegevusning sellest tulenev kahepoolne Lti-Eesti koostvib anda olulise panuse Phja-Euroopa laiemaregionaalse identiteedi kujunemisse.

Kuigi praegune lemaailmne fnantskriis onLtit ja Eestit mjutanud erineval mral, seisavad

mlemad riigid silmitsi sarnaste turvalisust jaarengut puudutavate probleemidega. Hetkel eikuulu kige kiiremini areneva majandusega riigidEuroopa Liitu ega asu Lnemere regioonis. Vljaon arenemas uued jukeskused. Mitmes ksimuseson riikidel nagu Hiina, India ja Brasiilia juba praegusuur mju lemaailmsete majandussuundumuste

ja maailmamajanduse uue struktuuri kujunemisele.Lti ja Eesti jaoks on vga thtis leida uusi vimalusinendest arengutest kasu likamiseks.

NATO-liikmelisus on mlemale riigile taganudennengematu turvalisuse ja vlise julgeoleku. Seeon jv vrtus. Samas tuleb alliansil tegemist teha

uute julgeolekuohtudega, mis on seotud massih-vitusrelvade leviku, kberterrorismi, ressurssidevhesuse ja migratsiooniga. Nende ohtudegatoimetulekuks on NATO sunnitud muutuma. Lti

ja Eesti lesanne on tegutseda usaldusvrseteliitlastena, hoolitsedes samas selle eest, et NATOtagaks neile tieliku kollektiivkaitse vimekuse.NATO, Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumigaliitunud Lti ja Eesti vaheline regionaalne jakahepoolne koost on omandanud uue ratsio-naalse dimensiooni ja vrtuse.

Oleme prast eraldiseisvate arenguradade

otsinguid judnud punkti, kus riikidevahelisekoost eelised on muutunud ilmseks:- oma tegevusi htlustades saavad Lti ja

Eesti muuta end atraktiivsemaks tihti paljusuuremate rahvusvaheliste koostpartne-rite jaoks;

- koost tagab tasakaalustatud regionaalsearengu; Lnemerega piirnevate riikidelimumise tulemusena on tekkimas EL-i kskige kiiremini arenevaid piirkondi; Eesti

ja Lti asuvad selle piirkonna vga dnaa-milises keskmes, sest neist hele poole

jvad Saksamaa ja Poola ning teisele poole

Venemaa; selle ainulaadse eelise tielikuks


5/42

6

rakasutamiseks peavad Eesti ja Lti hes-koos pingutama;

- hiselt saavad Lti ja Eesti ennast pareminikuuldavaks teha ja oma snumeid julise-malt vljendada;

- tihedam koost vimaldab thusamalt rakasutada meie piiratud inimkapitali ja muidressursse;

- Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumigaliitumisest tulenevate lisavimaluste kasu-tamine viib Lti ja Eesti piirilese koostuuele tasandile ning edendab piirialadearengut.

Vaatamata sellele, et Lti ja Eesti teevad tihedatpoliitilist koostd ja on 1990. aastate algusegavrreldes enam limunud, jb suur osa limumis-

ja koostpotentsiaalist siiski kasutamata.Tnaseid Lti ja Eesti vahelisi suhteid kirjeldatakse

enamasti vga heade vi isegi suureprastena.Kahe riigi ametiisikute vahel on vlja arenenud heaametlik ja teatud mral ka mitteametlik dialoogning koost phineb arenenud iguslikel alustel.Hetkel ei ole pooltevahelises suhtluses pooleli-olevaid punkte.

Samas on selge, et isiklikud igapevasedkontaktid Lti ja Eesti inimeste vahel ei olepiisavalt tihedad. Vrreldes niteks Eesti ja Soomevaheliste suhetega, teatakse mlemas hiskonnastegelikult vhe naaberriigi arengutest ja suundu-mustest. Maailmakuulsa popthe kontsert ti2009. aasta augustis Eestisse he peva jooksul15 000 ltlast, mis on ilmselt suurim arv ltlasi, kesEesti ajaloo jooksul korraga riiki on saabunud. Entumbes sama palju soomlasi klastab Eestit kskikmillisel suvepeval. Seetttu valitseb riikide vahelpraegu n- ametlik sprus me kordame ikka

ja jlle, et ltlased ja eestlased on ajalooliseltvga lhedased, kuid ei tea tegelikult eriti paljunaaberriigi hetkeseisu kohta ja ei usu eriti omasarnasusse. Samuti tuleb theldada, et koostrakendamise puhul on mlemad pooled jtnud

kahe silma vahele tegelikud pikaajalise koostkaudu sndiva snergia allikad.Riikidevaheliste suhete arengut takistavad

olulised vritimistmised ja stereotbid. Ltion liialt paljude eestlaste jaoks kauge ja vahel kanegatiivne nide. Eesti on paljude ltlaste jaokspositiivne eeskuju, kuid seda teadmist on keerulineaktsepteerida emotsionaalse barjri tttu. ldiselton igapevane vastastikune huvi sna nrk. Ainusviis meie suhet vhem stereotpidel phinevaksmuuta on suurendada omavahelise suhtlusekaudu meie teadlikkust teineteisest.

Ltil ja Eestil on mitmeid jagatud vrtusi ja

hishuve:

- ESITEKS: hine arusaam, et meie riigid onainsad kohad maailmas, kus saab silitada jaarendada lti ja eesti keelt ja kultuuri;

- TEISEKS: ngemus meie hiskondade jakultuuride kuulumisest Phja-Euroopa

kultuuriruumi;- KOLMANDAKS: phendumine elatustaseme

tstmisele ja jtkusuutliku majanduskasvutagamisele;

- NELJANDAKS: sgav huvi EL-i ja NATOrollide tugevdamise ning nimetatud orga-nisatsioonide sisese limumise edendamisevastu;

- VIIENDAKS: soov hineda Euroopa Rahalii-duga ja vtta kasutusele euro;

- KUUENDAKS: kasvav huvi puhta keskkonnaja koloogiliselt sstliku eluviisi silitamisevastu ning nende eesmrkide saavutami-

seks tehtavad pingutused;- SEITSMENDAKS: soov olla lemaailmselt

konkurentsivimeline ja kohalikul tasandilandekate inimeste jaoks atraktiivne;arusaam, et ande vljakujundamisse tulebinvesteerida;

- KAHEKSANDAKS: mlemad riigid mistavad,et neil ei ole enam vimalik vlismaiseid otse-investeeringuid tootmis- vi teenindussek-torisse ligi tmmata ksnes odava ja tkatju abil. Vlismaiste otseinvesteeringuteligitmbamiseks tuleb parandada ttajateharidustaset ja suurendada thusust;

- HEKSANDAKS: innovatsiooni kui majan-duskasvu mootori edendamine.

On aga tegureid, mis vastastikuse usalduse tekki-mist ja seega ka sgavamat riikidevahelist koos-td takistavad:

- praegused nhtavalt erinevad poliitilisedtavad;

- asjatundmatud ja vahel ka lbed hoiakud;- erinev phendumine pikaajaliste eesmr-

kide saavutamisele;- isegi kui kahe riigi vahel on olemas selge

strateegiline konsensus selle kohta, kuidasVenemaaga suhteid arendada, kasutatakseselle rakendamiseks erinevaid meetodeid.

On mitmeid praktilisi takistusi, mis meie histehuvide saavutamist raskendavad:

Lti ja Eesti nevad teineteist sageli konku-rentidena;

ksikisikute vaheliste isiklike kontaktidemaht on vike;

liiga palju toimub vormititeks korraldatud

kohtumisi ning valdkondade eliidi esindajad



6/42

7

ja eksperdid suhtlevad liiga vhe strateegi-lisel tasandil, ilma jutupunkte jrgimata;

poliitikud on khklevad pikaajalise mjugakahepoolsete eesmrkide rakendamisel;

koostprojektidest huvitatud ja nendeelluviimiseks vimelisi inimesi on liiga vhening koostd prsib teineteise keeltepiiratud tundmine;

Ltis ja Eestis on ldse liiga vhe inimesi:olemasolevate krgkoolide jaoks ei jtkupiisavalt tudengeid, ebapiisav tarbijaskondei hoia alal thusat konkurentsi, inrast-

ruktuuri kasutajate vhene hulk ei igustainvesteeringuid;

Lti ja Eesti pealinnade vahelist suhtelistkaugust rhutab ebapiisav transpordi-

hendus, mis toob endaga kaasa emotsio-naalse eemaldumise;

energiaturgude erinev liberaliseerimise astening erinevad eelistused toimiva riiklikuenergialiikide kombinatsiooni osas.

Oma raporti jrgmises osas pakume vlja ideidselle kohta, kuidas Lti ja Eesti vahelise koostgaseotud takistusi letada. L

TI-EESTITULEVIKUKOOSTR

APORT


7/42

8

II OSA:KUIDAS RIIKE OMAVAHEL LHENDADA

Inimestevahelised kontaktid

Tnapeval on Lti diasporaa Eestis ja Eestidiasporaa Ltis sna vikesed 2009. aastal elasEestis 2199 ltlast (andmed saadud Eesti Statistika-ametilt), ja Ltis elas 2480 eestlast (andmed saadudLti Statistika Keskbroolt LSK). Kahe riigi vahelsaab paralleele tmmata ka vastastikuse rndepuhul LSK andmetel siirdus 2009. aastal hestriigist teise 227 inimest: 97 inimest Eestist Ltisse ja130 inimest Ltist Eestisse. Kuigi ltlaste ja eestlaste

vahelisi segaabielusid slmitakse, peetakse neidpigem erandlikuks kui ldlevinud nhtuseks.

Kahe riigi vahel reisitakse sageli LSK 2008. aastaandmeil, mis kajastavad aega, mil majanduskriisei olnud veel reisimist mjutanud, reisiti LtistEestisse 614 800 korral ja Eestist Ltisse 1 384 600korral (need nitajad hlmavad nii lbisite kuipikemaid peatumisi vastavas riigis).

Kuigi Eestis on loodud vimalusi lti keeleppimiseks ja Ltis eesti keele ppimiseks (nitekspakub Lti likool tudengitele soome-ugrippekava ja eesti keelt on vimalik ppida RiiaEesti koolis; lti keele kursusi on vimalik vtta

Tartu likooli keelekeskuses ja paaris piirialadelasuvas Eesti koolis), on naaberriigi keele oskajatearv sna vike mlema keele oskajaid leidub vheisegi sellises kohas nagu Valka/Valga. Puudulikudteadmised naaberrahva keele kohta ning sellevhene kasutamine turismi-, kommerts-, kultuuri-

ja muude toodete pakkumisel tekitab pshho-loogilise barjri, mis takistab kahe riigi vahelisttihedamat ja sgavamat suhtlust.

Keeleprobleemi rhutab ka tnapevasephjaliku snaraamatu puudumine.

Suhtlus ltlaste ja eestlaste vahel on tunduvalt

intensiivsem ja tihedam talastes olukordades.Sellistel puhkudel kasutatakse aga inglise vi venekeelt. Sellised ormaalseid talaseid raamistikkesaaks kasutada laiemalt mitteormaalsete kontaktidesvendamiseks.

Ettepanekud:

Lti ja Eesti eliidi vahel peaks toimumatihedam suhtlus, et vastastikune usalduskasvaks. Suhtluse edendamiseks soovitameluua ssteemi Lti ja Eesti eliidi regulaarsetekohtumiste korraldamiseks. Meie hinnanguloleks hea eeskuju selliste kohtumiste jaoks

Eestis regulaarselt korraldatavad ja ennast

testanud krgemad riigikaitse kursused.Sarnased Lti-Eesti krgetasemelisedkursused, mida korraldataks kaks kordaaastas ndalapikkuste ritustena, peaksidkokku tooma osalejad olulistelt positsiooni-delt avalikus, era- ja valitsusvlises sektoris.Lisaks parema levaate omandamisele

julgeoleku- ja kaitsepoliitika mitmesugus-test aspektidest, oleks osalejatel vimalikluua mitteormaalseid suhteid.

Riigiametnike vahetusprogrammide korral-damine ministeeriumide ja muude valitsus-asutuste vahel, alustades riikide vlisminis-teeriumidest.

Kiirema ja mugavama transpordihenduseloomine pealinnade ja muude regioonidevahel aitaks kaasa turismi arengule ningisiklike ja rikontaktide tekkimisele. RailBaltica projekti ei tohiks hinnata ksnespraeguse kahe pealinna vahel reisijate arvuphjal, sest kiire rongihenduse loomine isesuurendab linnadevahelist liiklust plahva-

tuslikult. Vaatamata Rail Baltica marsruudilplikule valikule peaksid nii Tallinna-Riia kui

Tartu-Riia rongihendused tegema vimali-kuks hest linnast teise reisimise vhem kuikolme tunniga.

Tuleks luua tingimused kaasaegsete japhjalike lti-eesti ja eesti-lti snaraama-tute koostamiseks. Koostatavatel snaraa-matutel peaksid olema ka internetis tasutapakutavad pidevalt arenevad versioonid.Vaja on ka algtaseme keelepikuid.

Tuleks julgustada ja toetada kontaktideloomist sarnaste gruppide vahel Lti ja Eestihiskonnas, kaasa arvatud tudengiorgani-satsioonid, koolid, koorid, vabahendused,kohalikud omavalitsused ja kunstnikud;tuleks koostada ja interneti vahenduselkttesaadavaks teha elektroonilised andme-baasid, mis sisaldaks teavet naaberriigi part-neritega koost arendamisest huvitatudteadlaste, kultuuritegelaste, vabahenduste

ja koolide kohta.

Eesti ja Lti riigijuhid peaksid regulaarselt



8/42

9

klastama naaberriigi rahvuspha thista-mise tseremooniaid. Tuleks ellu viia Csises23. juunil hise Vidupha paraadi korral-damise plaan. Avalik-iguslikud ringh-linguorganisatsioonid peaksid le kandma

naaberriigi rahvuspha thistamiselephendatud programme.

Vajalik on meie riikides toimuvate snd-muste ja arengute vastastikuse kajastamiseedendamine. Avalik-iguslikel ringhlin-guorganisatsioonidel peaks olema psi-korrespondent naaberriigi pealinnas ningajalehed peaksid naaberriigis toimuvalerohkem leheruumi phendama.

Hdavajalik on riikide vahelise emotsio-naalse ja suhtumusliku lhe kahandamine.

Peame jlgima oma retoorikat, et Lti jaEesti vahelist naabritunnet emotsionaalseltvimendada.

Rahandus, energia,transport

Rahanduse, energia ja transpordi valdkonnaspeaksid mlemad riigid pdma rakendada polii-tikat, mis viiks turgude tegeliku limumiseni ningritingimuste mrkimisvrse lahknevuse kadumi-seni. On oluline silmas pidada, et selline poliitikaviiks meid ka suurema limumiseni Phjamaademajandustega. Selline areng tugevdaks meiemajandusi Euroopa turu raames.

Kuigi Lti ja Eesti majanduse lesehitus on snasarnane, on hiljutine majanduskriis suurendanuderinevusi Lti ja Eesti majanduslike vljavaadetevahel. Niteks suutis Eesti 2010. aastal titaMaastrichti kriteeriumid, mis peaksid vimaldamariigil hineda euroalaga plaanipraselt 2011. aastal.Hoolimata vlisvla mrkimisvrsest kasvust ja2009. tehtud suurtest struktuurilistest mberkor-raldustest, on Lti vtnud eesmrgiks euroalaga

hinemise 2014. aastal.Lti ja Eesti majandushuvid kolmandatelturgudel on sna sarnased vga lihtsalt eldeson mlema riigi eesmrk eksportida oma tooteid

ja tmmata ligi turiste. Kolmandatele turgudelesuunatud tegevuse puhul on koostpotentsiaali

ja ressursside hendamise vimaluste kasutaminejnud seni ikkagi vga piiratuks.

Riikide vahel toimub aktiivne kahepoolnemajanduskoost. Eesti on traditsiooniliselt olnudks Lti olulisemaid majanduspartnereid ningon thtsuselt teisel kohal ekspordi valdkonnas

ja viiendal kohal impordi valdkonnas. Sama vib

elda Lti rolli kohta Eesti poolt vaadatuna: Lti

on olnud Eesti thtsuselt neljas impordi- ja ekspor-dipartner. Eesti on Lti suurim vlisinvestor ningsuurem osa Eestist prinevatest investeeringutestkuuluvad rahanduse valdkonda.

Energiasektoriga seotud ksimustes on koost

toimunud peamiselt laiema Balti vi EL-i riikidekoost raames.

Transpordi inrastruktuuri valdkonnas onhiljuti mrkimisvrselt paranenud kahe riigipealinnade vaheline maanteehendus. Loodudon populaarsed lennuhendused Riia ja Tallinnavahel (2009. aastal teenindati 149 749 reisijat) ningRiia ja Tartu vahel. Riia lennujaamast on saanudka populaarne transiidilennujaam, mida eestlasedkasutavad Euroopasse, ida pool asuvatessenaaberriikidesse ja Aasiasse lendamiseks. Siiskion transpordisektoriga seotud veel vga tsiseidprobleeme, millest kige pevakajalisemad on

kiire rongihenduse loomine Riia ja Tallinna ningRiia ja Tartu vahel, Riia ja Tartu vahelise maanteekvaliteedi parandamine, ent ka viksemate piirile-tusteede taastamine.

Ettepanekud:

Mlema riigi valitsused peavad euro plaa-nikohaselt kasutusele vtma, mis thendabEesti liitumist euroalaga 2011. aastal ja Ltiliitumist 2014. aastal.

Kik suured transpordiga seotud programmidtuleks omavahel tihedalt koordineerida.

Valitsused ja kohalikud omavalitsusedpeaksid prioriteetsena ksitama Rail Balticaprojekti ja muid Lti ja Eesti vaheliste hen-dustega seotud transpordi inrastruktuuriprojekte, niteks endiste piiriletusteedetaastamist, Tartu-Riia maantee parandamist,Valmiera-Viljandi ja Valmiera-Prnu bussi-liinide projekte ning Ventspilsi ja Saaremaavahelise laevahenduse projekti.

Nii Lti kui Eesti huvides on hise Balti ener-

giaturu loomine, mis oleks limitud EL-ienergiaturu ja Phjamaade energiaturugaLnemerd letavate elektrivrkude hen-duste kaudu.

Lti-Eesti elektrivrgu henduse vimsusttuleks suurendada praeguselt 700 MW-lt1000 MW-ni ning henduse tkindlusttuleks parandada.

Lti ja Eesti peaksid aktiivselt pingutama EL-ienergiapoliitika, kaasa arvatud selle Vene-maaga seotud aspektide osas hisele seisu-

kohale judmise nimel.

LTI-EESTITULEVIKUKOOSTR

APORT


9/42

10

Lti ja Eesti peaksid tegema koostdkonkurentsi suurendamiseks maagaasisek-toris ja selle sektori mitmekesistamiseks riik-likul, regionaalsel ja EL-i tasandil.

Lti ja Eesti peaksid vastastikku konsultee-rima maksupoliitika muutmise teemadel, ethinnata muutuste vimalikku kaudset mju.

Kasulik oleks maksussteemide jtkuvhtlustamine.

Lti ja Eesti peaksid tegema vimalikultpalju koostd hiseks osalemiseks rahvus-vahelistel majanduse ja mainekujundusegaseotud esindusritustel (niteks World EXPO,kuid ka viksema mastaabiga ritused).

Mlemad riigid peaksid naabriga arvestamastrateegilise planeerimise projektide vlja-ttamisel (niteks Kasvuvisioon 2018 viLti jtkusuutliku arengu strateegia aastani2030).

Vlis- ja julgeolekupoliitikaksimused

Lti ja Eesti ametiisikute, diplomaatide ja riigi-ametnike vaheline lhedase koost traditsioon

on aastate jooksul hsti juurdunud. Arvestadesmlema maa riiklike huvide loomulikku lhe-dust ja sellest tulenevat seisukohtade sarnasustenamikes ksimustes, on ametkondade vahelisestkoostst tulenev kasu enesestmistetav. Kuigistereotbid ja omavaheline konkurents vivadprssida laiaphjalisemat vi sgavamat koostdmnedes ksimustes, on vastastikusest koostst

ja konsulteerimisest saanud vljakujunenud tava.Hiljuti andis riikidevahelisele tihedamale praktili-sele koostle uue tuke vajadus arendada vljavlis- ja julgeolekupoliitikat puudutavaid odavaid

ja thusaid lahendusi. Hea nide sellistest lahen-

dustest on meie koost Egiptuses, kus alates2010. aasta 1. jaanuarist Eesti ja Lti saatkonna-hoonet jagavad.

Vaatamata kahepoolsete kohtumiste suurelehulgale ja kohtumiste ajakava pingelisuselevalitseb arvamus, et osa tst tehakse enamjaoltvormititeks ning ei toimu telisi diskussioone, kusloobutaks jutupunktide jrgimisest.

Lti ja Eesti vlis- ja julgeolekupoliitikagaseotud huvide edendamine rahvusvaheliseskeskkonnas muutuks lihtsamaks kui mlemadriigid tugevdaksid oma pingutusi histe ksitlus-viiside leidmiseks mitmete vlis- ja julgeolekupo-

liitika ksimuste alal.

Ettepanekud:

Lti ja Eesti koos teiste partneritega peavadedendama tugevamat ja laialdasematlimumist Balti riikide ja Phjamaade vahel;meie huvides on tagada, et selle suhte

saatust ei otsusta lhemas perspektiivis kasutaotlev hepoolne oportunism, mis tusisesile praeguse rahandus- ja majanduskriisiajal, vaid phjalikult lbi meldud ning pike-male perspektiivile suunatud julgeoleku-kaalutlused. Selle eesmrgi saavutamisekspeaksid Lti ja Eesti aktiivselt tegelema Baltiriikide ja Phjamaade koost mberhinda-mise protsessiga.

Lti ja Eesti peaksid oma tegevusega suuren-dama Balti riikide nhtavust Phjamaades javastupidi.

Kasulik oleks ministrite tasandil histe visii-tide korraldamine kolmandatesse riikidesse,eriti EL-i naaberriikidesse.

Riikidevaheline koost lisaks vrtust avali-kule diskussioonile vlis- ja julgeolekuksi-muste le. Pakume vlja kahe hea mainegarituse hekordset vahetamist: LennartMeri konverentsi viimist Tallinnast Riiga ningRiia konverentsi toomist Tallinnasse.

Lti ja Eesti peaksid jtkama mainekujundust,mille raames nidatakse ennast IT- ja kber-

julgeoleku ksimustes arenenud riikidena.

EL-i idapoolseid naaberriike ja -regioonepuudutavate teadmiste ja valdkondlikuvimekuse edendamiseks ning oma nge-muse htlustamiseks nende riikide suhteson vaja teha keskendatud hised jupin-gutusi ja eraldada vajalikke ressursse. Meiesoovile olla tunnustatud ekspertidena,kes mistavad oma Ida-Euroopa naabreid,tuleks anda reaalne sisu.

Lti ja Eesti vlisministeeriumid peaksid otsimavimalusi hiseks tegutsemiseks, kaaludesniteks vimalust mlema riigi kulude vhen-damiseks uute histe diplomaatiliste esin-duste loomise teel. histe diplomaatilisteesinduste vrgustikku tuleks laiendada, eritivttes arvesse mlema riigi soovi arendadavlja tugev ekspordiphine majandus.

Kuluthususe phimtet tuleks jrgida ka

muudes valdkondades; Eesti ja Lti riigi-ametid peaksid kaaluma vimaluse korral

hishangete korraldamist.



10/42

11

Koost EL-i raames

Eesti ja Lti vaheline koost EL-is, samuti naguvlispoliitika alal laiemalt, on traditsiooniliseltolnud vga hsti vlja arendatud ja aktiivne. Tava-

prane on olnud vastastikuse toe pakkumine jakonsulteerimine konkreetsetes ksimustes.

Ettepanekud:

Tihedam mitteametlik konsulteerimine,koost ja histe visioonide mratlemineEL-i tuleviku seisukohast murrangulistesksimustes ning muude strateegilise aren-guga seotud otsuste tegemisel.

EL-i vlispoliitiliste otsustega seotud his-huve tuleks julisemalt ja aktiivsemaltpropageerida.

Tuleks teha koostd EL-i eesistujariigirolli kandmiseks valmistumisel, snastadahiseid prioriteete ja sihte.

Haridus, teadus,tehnoloogia

Hetkel on ks selle valdkonnaga seotud phi-probleeme haridus- ja teadusasutuste lekllusmlemas riigis. LSK andmeil tegutses Ltis2008/2009. ppeaastal 60 krgkooli. Eesti Statistikaandmed nitavad, et 2009. aastal tegutses Eestis 34krgharidusasutust. Selline olukord tekitab nii Ltikui Eesti vrdlemisi vikesel haridusturul lem-rast konkurentsi, mille tagajrjel ei parane haridusekvaliteet, vaid pigem vastupidi inim-, fnants- jamateriaalsed ressursid killustuvad ja neid ei kasu-tata mistlikult. Olukord uurimis- ja arendustege-vuse valdkonnas on mnes mttes sarnane: 2008.aastal tegeles Ltis uurimis- ja arendustegevusega463 organisatsiooni, kus ttas kokku 4370 inimest.Eestis ttas selles valdkonnas 9621 inimest. Samason rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud

artiklite ning saadud rahvusvaheliste stipendiu-mide hulk limalt vike, mistttu tekib ksimus, kasolemasolevaid ressursse kasutatakse igesti.

Hetkel on piiratud ka Lti ja Eesti vahelisedakadeemilised vahetused: 2008/2009. ppeaastalppis Ltis 88 eesti tudengit; 2009. aastal tegelesEestis ppetga 120 lti tudengit.

Seetttu on haridus, teadus ja tehnoloogiavaldkonnad, kus Eesti ja Lti hised ja koordi-neeritud pingutused ning intensiivne suhtlus jakoost viksid olla vga kasulikud.

Ettepanekud:

Korraldada viks hise teostatavusuuringu,

kus vaadeldaks krgharidusssteemi les-ehituse htlustamist ning likoolide spet-sialiseerumise koordineerimist.

Lti ja Eesti peavad tegema tihedamat

koostd rahvusvaheliste stipendiumidesaamiseks. Intensiivsemat koostd peakstegema stipendiumitaotluste hindamisel.

Koostd peaks arendama meie krgkoo-lide hise esindamise alal rahvusvaheliseltasandil.

Riigid peaksid soodustama ja toetamavastastikust tudengivahetust. Kumbkivalitsus viks naaberriigi tudengitele igalaastal pakkuda 100 stipendiumit riigi pari-mates likoolides ppimiseks.

Mlema valitsuse toetust vrib StockholmiKrgem Majanduskool Riias kui thusalttoimiv struktuur, mis pakub krgtasemelharidust ning moodustab aluse sidemetetekkeks Eesti ja Lti tulevaste riliidrite vahel.

Haridusministeeriumid peaksid edendamaja toetama eesti keele pet Lti koolides jalti keele pet Eesti koolides. See on eritioluline piirialadel ja mlema riigi pealinnas.

Eesti keele ja kultuuri pinguid Lti likoolisoome-ugri ppekava raames peaks veelgiedendama. Tartu likooli juurde tuleksrajada lti keele ja kultuuri ppe keskus viprogramm.

Riigid viksid kivitada keelepetajate jalikooli ppejudude regulaarse vastasti-kuse vahetuse programmi.

Oluline on pakutava kutsehariduse koor-dineeritud planeerimine piirialadel. Lisakssellele peaks mlemad valitsused tegema

hiseid jupingutusi vastavate koostprojektide rahastamise tagamiseks. Eeskujuksviks vtta Valgamaa Kutseppekeskuse,mis hakkab 2010. aastast pakkuma lti-keelset haridust.

Ltis ja Eestis leidub mitmeid kohalikkeressursse, mille baasil saaks vlja aren-dada rahvusvaheliselt konkurentsivimelisipuhtaid tehnoloogiaid. Peamised nitedselles valdkonnas on puidu- ja toiduaine-ttlus.

Lti ja Eesti likoolid peaksid omavahel


APORT


11/42

12

jagama fnants- ja inimressursse, et luuahised kaasaegsed uurimisasutused.See oleks kasulik Ltis ja Eestis toimuvaleteaduslikule uurimistle ning muudaksmeie likoole ligitmbavamaks teiste riikide

teadlaste silmis.

Kultuur

Lti ja Eesti kultuurikoost on hsti vlja aren-datud eri tasanditel ja eri institutsioonide vahel,kuigi mrkimisvrne osa sellest toimub kolme-poolselt kigi Balti riikide vahel vi veel laiemasrahvusvahelises kontekstis.

Vaatamata olemasolevate koostprojektiderohkusele ei avalda need sageli mju laiemaleavalikkusele ja seega ei aita kaasa riikide emotsio-

naalsele ja pshholoogilisele lhendamisele.Ent on ka hid niteid vastupidisest. Viimastelaastatel on Riia Uus Teater klastanud Eestit (Tallinna

ja Tartut) kolmel korral. Igal aastal vlja antav Eesti-Lti ja Lti-Eesti tlkeauhind, mille asutasid Lti jaEesti vlisministeeriumid, on kummaski riigis teki-tanud huvi naaberriigi kaasaegse kirjanduse vastu.

Tlkeprojektide arvu suurenemisele on positiivsetmju avaldanud ka t, mida on teinud sellisedorganisatsioonid nagu Eesti Kirjanduse Keskus jaLti Kirjanduse Keskus, Ventspilsi RahvusvahelineKirjanike ja Tlkijate Maja ning muud asutused.

Teine kultuurikoost oluline aspekt on tna-pevase popkultuuri vastastikune vahendamine.Viimastel aastatel on mlemas riigis avalikkuseette judnud varasemast rohkem inot naaberriigipopmuusikaansamblite kohta. Kuigi ltlased jaeestlased klastavad koos vga vheseid avalikkemeelelahutussndmusi, on sellistele ritustelenagu Salacgrvas peetav muusikaestival Positivusvi Liepjas korraldatav Baltic Beach Party kokkutulnud nii Lti kui ka Eesti publik.On veel palju muid suurepraseid kultuurisnd-musi nitusi, kontserte ja kunstiprojekte misaitavad Eesti ja Lti vahel alal hoida tnapevaseid

ja elavaid kultuurisuhteid. Siiski on thtis nendeleritustele rohkem thelepanu tmmata.

Ettepanekud:

Lti ja Eesti vahelise koost edendamiseeest vlja antava Liivimaa auhinna asuta-mine juhiks thelepanu meie hisele pran-dile, mille ajaloolised juured ulatuvad sga-vamale kui 90 vi 100 aasta taha. Et meieva-heliste suhete thtsust rhutada, peaksidauhinna igal aastal vlja andma riikide presi-dendid. Lisaks sellele soovitame kasutadanimetust Liivimaa mitmete Lti-Eesti koos-

tprojektide nimedes, alates piirilestest

rahvusparkidest ning lpetades rokkesti-validega, mis tooksid noori inimesi endiselepiirialale.

Lti keelde tlgitud Eesti teoste arv on

tunduvalt letanud eesti keelde tlgitudLti teoste arvu. Vastastikuse tlkimiseedendamiseks on veel palju ra teha. Eestipeaks eriti hoolitsema selle eest, et tekiksuus plvkond lti keelest tlkijaid. Soovi-tame selleks kasutada Eesti Kultuurkapitali jaLti Kultuurkapitali stipendiume ja toetusi.

Tuleks phendada aega ja energiat Ltikultuuri ja ajalooga seotud teadmistetutvustamisele Eestis ning Eesti kultuuri jaajalooga seotud teadmiste tutvustamiseleLtis. See thendab, et koolide ja likoo-

lide ppekavadesse tuleks lisada rohkemnaaberriiki puudutavat materjali.

Riikide avalik-iguslikud ringhlinguorga-nisatsioonid peaksid omavahel vahetamatelesarju, dokumentaalflme ja flme. Suurtrhku tuleks panna komdia ja seebioo-peri tpi sisule, mis tuleks varustadakontekstiliselt rikaste tlgetega. Teadlikkusetstmiseks viks kummaski riigis naaber-riigi rahvusphal eetrisse lasta spetsiaalseidldinormatiivseid tele- ja raadiosaateid.

Rohkem thelepanu tuleks pratapopmuusika ja moodsa kunsti arengulenaaberriigis.

Riias peaks asuma Eesti Instituudi haru-kontor ja Tallinnas Lti Instituudi harukontor,mis tegeleks kultuurivahetusprojektidega.

Turism

Lti ja Eesti on Euroopa mastaabis arenenud hsti

tuntud turismi sihtkohtadeks. Turism mitte ksnesei muuda meie riike paremini ratuntavaks, vaidloob ka tkohti, ergutab sisetarbimist ning annabpanuse mlema riigi majanduskasvu. Tulevikus onoluline koos kasutada jagatud Balti ja Phjamaadeidentiteeti, et klastajaid meie regiooni juurdetuua.

Lti ja Eesti omavaheline turism on aktiivne,kuigi statistika phjal jb mulje, et selle potent-siaali saaks veel paremini ra kasutada. LSK ja EestiStatistika andmed nitavad, et 2009. aastal klastasEestit 529 400 Lti elanikku (kes moodustasid7,5% kigist 2009. aastal Eestit klastanud

vlismaalastest), kuid vaid 13% neist ris endale



12/42

13

majutuskoha (st bis Eestis). 2009. aastal klastasLtit 614 500 Eesti elanikku (13% Ltit klastanudvlismaalastest), kellest ainult 9,6% bis Ltis.

Ettepanekud:

Lti ja Eesti on maailmas hsti tuntud omahsti silinud looduse ja rahvusparkidepoolest. Piirilese rahvuspargi (Liivimaarahvuspargi) loomine rhutaks seda, kuipalju meie riikides leidub inimtegevusestpuutumata ja puhtaid keskkondi.

Turismi valdkonnas tuleks vlja arendadarohkem konkreetseid partnerlussuhteid. Lti

ja Eesti viksid vlja ttada hised lhene-misviisid, et saada hiselt kasu kummagiriigi kontaktidest kolmandatel turgudel ningtmmata ligi naaberriiki klastavaid turiste,

pikendades nii nende regioonis veedetudaega.

Huviphiste pakkumiste, marsruutide jasndmuste ettevalmistamine aitaks ligitmmata turiste kolmandatest riikidest,mille kultuuriprand on seotud ajalooliseLiivimaaga, niteks Leedust, Poolast, Saksa-maalt, Rootsist, Soomest, Taanist ja Vene-maalt, ning turiste muudest riikidest jaregioonidest.

Kaugetel turgudel nagu Phja-Ameerika ja Aasia peaksid Lti ja Eesti ennast reklaa-mima hiselt kui ht turismi sihtkohta.

Vastastikust turismi edendaks turistidelesuunatud inomaterjalide tlkimine naaber-riigi keelde.

Valka/Valga ja piiriala

Prast seda kui Lti ja Eesti liitusid EL-iga ningseejrel Schengeni viisaruumiga, on kahe riigi

vaheline piir ja piirilhedased alad omandanuduue thenduse. Fsiliselt eraldatud perieersetestpiirkondadest on nd saanud alad, kus toimuvadmeie riikide vahelised otsekontaktid. See loobnende piirkondade elanike jaoks uusi vimalusi.Eriti nitlikuna tuleb siinkohal esile tsta Valka jaValga juhtumit.

Mlemad linnad on omavahelist koostdmrkimisvrselt laiendanud. Linnade vahelistkoostd ja suhtlust koordineerib igapevaseltValga-Valka hissekretariaat. On asutatud Lti-EestiInstituut ja Eesti-Lti Instituut. Linnad teevadkoostd haridus- ja kultuuriprojektide korral-

damisel ning korraldavad hiselt projekte, mille

eesmrk on tihedam limumine EL-iga.Siiski, vaatamata Valga/Valka hdlausele 1 linn,

2 riiki ning kohalike ametiasutuste pingutustelemistliku ja kuluthusa koost viljelemiseks,seisavad linnad silmitsi mrkimisvrsete problee-

midega, mis on muuhulgas seotud pste-,hdaabi- ja meditsiiniteenuste organiseeri-misega, histe haridusprojektide rakendamisega,histe transpordihenduste loomisega jne. Neidksimusi on vimalik lahendada ainult juhul, kuiriikide keskvalitsused ja asutused probleemidegakonstruktiivselt tegelevad ning tunnistavadpiirialade ning eriti Valga/Valka erilist seisundit.

Esialgsed ettepanekud:

limalt oluline on kohalikele vajadustelevastav mistlik koost kahe poole hdaabi,meditsiini-, politsei- ja muude teenistuste

vahel. Mlema riigi valitsused peaksidavalike teenuste sektori reorme planeerides

ja rakendades arvestama piirialadele iseloo-mulike joontega.

Riiklikud valitsusasutused peavad pdmaleida paindlikke lahendusi praegustele prob-leemidele piirialadel ning eriti Valgas/Valkas.

Vastastikuse keeleoskuse arengut tulekssoodustada, toetada ja rahastada; oluline onka hariduse hine planeerimine (eriti kutse-ppe ja lasteaedade tasandil).

Edendada tuleks piirilese transpordiinra-struktuuri arengut ning tagada Valga/Valkatranspordissteemide sujuv limimine.

Kui kohalikud omavalitsused on kokkuleppinud histes investeeringutes, siispeaksid keskvalitsused selliste investeerin-gute tegemist hlbustama ning vimal-dama rahasummadel le piiri liikuda.

Kasulik oleks ajalooliste Eesti ja Lti tnava-

ja kohanimede kasutamine nii Valgas kuiValkas.

Hsti tasustatud tkohtade arvu suurenda-miseks piirialal peaksid naaberriikide valit-sused toetama n- rohelise linna ja puhtaltehnoloogial phineva teaduspargi rajamistpiirilese rahvuspargi territooriumile.


APORT


13/42

14

III OSA:RAKENDAMINE

Rahalised vahendid

Rahaliste vahendite kttesaadavus on Eesti ja Ltivaheliste kahepoolsete koostprojektide arengu

jaoks hdavajalik. Siiski ei thenda see, et suurrahaline investeering on ainus viis raportis vljapakutud ideede rakendamiseks. Protsessi edenda-mise seisukohast oleks oluline kas vi kige tagasi-hoidlikum riigieelarve eraldis, sest see nitaks Lti

ja Eesti valitsuste tsimeelset poliitilist phendu-must ning aitaks samas raportis esitatud ettepane-

kuid teatud osas ellu viia.Kuigi Lti-Eesti projektide kahepoolsel

rahastamisel on suur smboolne vrtus, ei ole seeainus viis kahe riigi vahelise koost fnantseeri-miseks.

Alates 2004. aastast on suur osa Lti jaEesti vahelisest otsesest koostst toimunudEL-i struktuuriondide programmide raames.Planeerimisperioodi 20072013 vltel saabLti ja Eesti piirileste koostprojektide jaokstaotleda rahastamist Eesti-Lti programmi kaudu(rahastamise kogusumma on 37 miljonit eurot;2010. aasta alguseks oli eraldatud kokku 24 miljoniteurot; hiljuti eraldati kahepoolsete piirilesteprojektide jaoks veel 3,5 miljonit eurot).

Kaasates muid regionaalseid ja EL-i kuuluvaidpartnereid, on Ltil ja Eestil vimalik ligi tmmatarahastamisvahendeid Kesk-Lnemere programmiINTERREG IV A kaudu (Euroopa RegionaalarenguFond on programmi jaoks eraldanud le 100 miljonieuro), Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiraames toimuva EestiLtiVenemaa piirilesekoostprojekti kaudu (ENPI kaasrahastabprojekte u 47 miljoni euro ulatuses), INTERREG IV Cprogrammi kaudu (mille jaoks Euroopa Regionaal-

arengu Fond on eraldanud le 321 miljonieuro) ning Euroopa Liidu Lnemere piirkonnaprogrammi kaudu (rahastamise kogusumma 236,6miljonit eurot).

Ettepanekud:

Lti ja Eesti koostga seotud ksimustepevakajalisuse silitamises peaksidmlema riigi valitsused eraldama riigieelar-vest igal aastal vahendeid hisele Lti-Eesti

koostondile. Fond vib td alustadaisegi vga vikeste, smboolsete summadebaasil.

Fondi vib hallata uus ametkond, niteksLti-Eesti sekretariaat. Eelistada tuleks siiskiolemasolevate institutsioonide, niteksValgas/Valkas tegutseva Lti-Eesti Instituudi

ja Eesti-Lti Instituudi kaasamist haldustege-vusse. Nimetatud instituutidel on kogemusiprojektide elluviimise alal neil on kogenud

ja haritud meeskonnad, kuigi meeskondadesuurus on piiratud, samuti on instituudid

juba vlja arendanud head vastastikusedkoostsuhted ning teinud koostd riik-like ametkondadega. Instituutide kaasamineoleks kasulik ka kogu Valga/Valka piirkon-nale, sest koost koordineerimise les-annet tidaks pealinnas asuvate ametkon-dade asemel piirkondlikud institutsioonid.

Regionaalse koost ja eriti Lti-Eestikoost edendamisel tuleks maksimaalseltra kasutada EL-i vahendeid.

Rakendamisprotsess

Peaministrid peaksid ettepanekute elluvii-mise koordineerimise tegema lesandekspeaministri kantseleis ttavale isikule.

Peaministrid peaksid igal aastal raken-dusprotsessi edenemist kontrollimaning mrama/valima jrgmise perioodiprioriteetse(d) teema(d).

Soovitame suurendada Valga/Valka Lti-Eesti Instituudi ja Eesti-Lti Instituudi vastu-tusala ning teha neile lesandeks tegeldamnede raportis mrgitud ksimustelahendamisega.

Soovitame korraldada 2010. aastanovembris hisseminari raporti ja Lti-Eestisuhetega seotud ksimuste arutamiseks.



14/42

15

Eesti on olnud euroala liige juba 10 aastat ja enamikinimesi arvab, et hisraha on sama kaua kasutuselolnud ka Ltis, mis tegelikult liitus euroalaga 2014.aastal. Lnemerega piirneva regiooni thtsus EL-ison suurenenud ning peamiselt on sellest protsessistkasu saanud Eesti ja Lti.

Nii Ltil kui Eestil on nnestunud luua andekate vlis-maalaste jaoks vga atraktiivne keskkond ning andanii lisavrtus riikide suureprasele geograafliseleasukohale. Naaberriikide tudengeid ja noori spetsia-

liste meelitab siia krge elatustase, head rahvusvahe-lised hendusvimalused, tkohtade rohkus, libe-raalsed hoiakud ning haridusssteemide kvaliteet.Laialdaselt rgitakse lti ja eesti keelt paralleelseltinglise keele ja muude vrkeeltega.

Lti-Eesti-Qatari hisettevte kitab Liepjas Lne-mere idakalda suurimat veeldatud maagaasi termi-nali. Terminal on torujuhtmete kaudu hendatudSoome, Eesti ja Leeduga. Limunud ja vaba energia-turgu pakkuva Lti ja Eesti phivrgud on hinenudbrsil noteeritud ettevtteks Liivi Energia. Energiainrastruktuur, kaasa arvatud gaasitorud, on eral-

datud. Tarnijate vahel toimub lbipaistev konkurents.Eestis on Paldiski lhedusse ehitatud tuumaelektri-

jaam, mis kuulub Liivi Energia ja Soome PohjolanVoima osalusega hisettevttele.

Mlemas riigis on avalik haldus, mis kuulub regioonithusaimate hulka. Majanduslik ja poliitiline stabiilsuson tagasi meelitanud suure hulga varasemaid vlja-rnnanuid. Pideva majanduskasvu tulemusena onloodud palju tkohti.

Lti ja Eesti avalike teenuste sujuv limimine onteinud mlemas riigis teenuseid kasutavate klientideelu mugavamaks ja lihtsamaks. Intensiivne, ressur-sisstlik ja ratsionaalne piirilene koost kohaliketeenustepakkujate vahel rahuldab piirialadel elavateinimeste esmaseid vajadusi.

IV OSA:VISIOON LTI JA EESTI AASTAL 2020

Lti ja Eesti on edukalt stimuleerinud rohelise tehno-loogia ja inotehnoloogiaga seotud investeeringuid.Mned investorid on pealinnadele eelistanud endiseLiivimaa alasid, mis on kaudselt phjustanud teenin-dussektori elavnemise nendes piirkondades.

Transpordivrgustike kvaliteet on paranenud. Kiirerongiliin Tallinna ja Riia vahel kulgeb ikka lbi Tartu

ja Valga, kuid rajamisel on uus Rail Baltica liin, mistoob riikide pealinnad peagi teineteisest kahetun-nise rongisidu kaugusele. Uus marsruut ei vhenda

Tartu-Riia rongiliikluse thtsust, sest nende linnadevaheline reisijate arv on tnu likoolide koostlehppeliselt suurenenud. Rongid vistlevad lennuliini-dega, mis vimaldavad kiiret liikumist hest pealin-nast teise ning hendusi teiste Euroopa pealinnade jamuude oluliste sihtkohtadega.

Lti ja Eesti vahel ei reisi mitte ainult tudengid jarimehed. Naaberriiki klastavate turistide arv lhenebkiiresti Eesti ja Soome vahelise turismi nitajatele.

Lti keelt petavate Eesti koolide arv on kasvanud,samuti on suurenenud Riia Eesti kooli pilaste arv.

Igal aastal tlgitakse lti keelest eesti keelde rohkemkui 10 raamatut, kuid see nitaja jb ikka veelalla vastupidisel keelesuunal tehtud tlgete arvule.Enamik eestlasi ja ltlasi teavad oma naaberriigi

peaministri nime.

Riikide histes diplomaatilistes esindustes Aasias,Ladina-Ameerikas ja Aarikas tegutsetakse usal-dusvrsete koostpartneritena ja edendataksemlema riigi majandushuve.

Ruhnu saarel toimuvad igal aastal traditsioonilisedLti-Eesti krgemad riigikaitse kursused. Kursustekvaliteet on nii hea ja mju nii tugev, et need onLtis ja Eestis vga populaarsed ning osalemisest onsaanud prestiii ksimus.


15/42


16/42

17

ZIOJUMS PAR LATVIJAS-IGAUNIJASNKOTNES SADARBBU

Autori: Andris Razns un Anvars Samosts


17/42

18

Ievads

2009.gada septembr Igaunijas premjerministrsAndruss Ansips un Latvijas ministru prezidentsValdis Dombrovskis nolma sagatavot o abuvalstu kopgu ziojumu, lai gtu labku un plakuizpratni par Latvijas un Igaunijas turpmkssadarbbas potencilu un iegtu virkni konkrtuprieklikumu divpusjai valstu sadarbbai nkotn.

Tika iecelti divi neatkargi ziotji - Anvars Samostsno Igaunijas puses un Andris Razns no Latvijaspuses, kuru uzdevums bija ziojumu sagatavot ldz2010.gada vasarai.

K ziojuma autori ms to esam izstrdjui,izmantojot visas msu rcb esos zinanasun vrtjumus par patlaban pastvoajm abuvalstu divpusjm attiecbm un to sagaidmoattstbu nkotn. Lai sagatavotu o dokumentu,esam intervjui daudzus cilvkus Igaunij unLatvij, un esam oti pateicgi visiem, kas intervijsvai ar vstuu starpniecbu laipni piekrita daltiessavos priekstatos, viedokos un idejs. Vienlaikusvlamies uzsvrt, ka visas ziojum iekautsdomas un prieklikumi atspoguo msu pauprliecbu un uzskatus.

Ziojum ietverts idejas ir uzskatmas tikai parskotnju prieklikumu kopumu. Ms apzinmies,ka is kopums nav nedz visaptveros, nedz artas tiks pilnb stenots. Vienlaikus ar t daja

stenoana nktu par labu abu kaimivalstuiedzvotjiem. Vl viens no msu nodomiem, kovlamies stenot ar ziojuma paldzbu ir izraistplaku diskusiju par Latvijas-Igaunijas attiecbm.Ms btu oti gandarti, ja das diskusijas rezulttpalielintos latvieu un igauu interese vienampar otru, rastos jaunas sadarbbas idejas vai tiktuprveidotas jau aj ziojum iekauts.

Darba gait ievrojami paplainjs msuzinanas par Latviju un Igauniju. Ms atkljm,

ka aktisk komunikcija un sadarbba starpmsu tautm visos lmeos biei vien ir daudzcieka nek pieemts uzskatt. Tas skaidri pardanepiecieambu pc plaka aktu atspoguojumamasu medijos, intensvkas inormcijas apmaiasun intereses palielinanas vienam par otru.

Ziojums sastv no etrm dam. Pirmaj dams pievrsm uzmanbu Latvijas un Igaunijasattiecbu pagtnei un tagadnei. Otr daa apkopokonkrtus prieklikumus tam, k vl vairk satuvintabas kaimivalstis, lai vairotu abu tautu ieguvumus.

Treaj da ir piedvtas idejas prieklikumu

ievieanai dzv. Ziojuma pdj da esamiezmjui rotagu vziju par Latviju un Igauniju2020.gad, lai pardtu msu priekstatu par to,kds vartu bt is reions, ja visi msu priek-likumi, k ar citi pozitvi notikumi stenotos dzv.

ZIOJUMS PAR LATVIJAS-IGAUNIJAS NKOTNES SADARBBU


18/42

19

PIRM DAA:LATVIJA UN IGAUNIJA PAGTNE UN TAGADNE

21.gadsimta skum Latvija un Igaunija ir sekmgipabeiguas atgrieanos neatkargo Eiropas valstusaim. Izmantojot kopgo vsturi, kultras unmentalittes ldzbu, k ar eogrfsko tuvumu,abm valstm ir visplaks iespjas attstt savasattiecbas t, lai ts pilnb kalpotu Igaunijas unLatvijas tautu interesm.

Savas attiecbas ms neveidojam no tukasvietas. Dalba Eiropas Savienb nav viengaisun nebt ne pietiekamais abu valstu identittiveidojoais elements. Kopgajai vsturei un eogr-

fskajam novietojumam ir liela nozme.Abu valstu eogrfsk atraans Baltijas

jras reiona dienvidaustrumos ir gadu simtiemnoteikusi to, k igaui un latviei stenojasavstarpju mijiedarbbu, k ar to, k abas tautasveidoja attiecbas ar citm tautm - tuvm un tlm.

Abu nciju identitti ir veidojusi ar msu kopgvsture. Ne tik vien jaunko laiku vsture, bet ardesmitiem gadsimtu ilgi kopgi veidot vsture.

K ziotji ms bijm prsteigti, ka Eiropvsturiski pastvjuajai Livonijas valstij, kursavulaik tika iekauta liela daa msdienu Igaunijasun Latvijas teritorijas, vl joprojm ir ietekme uz

daudzu cilvku priekstatiem abs valsts. Daudziemliks visai dabiski ar Livonijas vrdu saistt konkrtusdivpusjus projektus vai redzjumus par to, k tosattstt. Ir skaidrs, ka msu Livonijas mantojums, msu identittes kopg daa, btu jizmantobiek.

20.gadsimts gan latvieiem, gan igauiem nesaldzgus vstures izaicinjumus. Abu nciju politiskun ekonomisk attstba notika ldzgi. Igaunijaun Latvija ieguva suverenitti Pirm Pasaules kararezultt un to zaudja Otr Pasaules kara laik.Valstisko neatkarbu abas valstis atguva 20.gadsimta

Eiropas pozitvk eopolitisk pavrsiena Padomju Savienbas sabrukuma rezultt.Pc neatkarbas atganas gan Latvija, gan

Igaunija bija aizemtas ar sava valstiskumaatjaunoanu. Biei vien tas bija saistts ar vlmipierdt savas valsts unikalitti, dakrt pat arminjumiem atspkot piemumu par piederbuviendabgai Baltijas identittei. Ir nepiecieamsuzsvrt, ka abu valstu piederba Baltijas reionamnereti ir tikusi maldgi uzskatta par pretstatupiederbai plakai Ziemeeiropas identittei, kasLatviju un Igauniju dabiski vieno ar Lietuvu unSkandinvijas valstm.

Gan Latvijas, gan Igaunijas ilgtermia stratisko

intereu kontekst ir rkrtgi btiski stiprintabu valstu piederbu Ziemeeiropas identittei.Acmredzama ir nepiecieamba papildus jaupastvoajam plaajam persongo kontaktutklam attstt Baltijas un Ziemevalstu uzmjumijiedarbbu, elektroenerijas tirgu integrciju,neormlkus un intensvkus kontaktus starppolitiskajm, kultras, izgltbas un zintnes elitm.

Tomr konstruktva un mrtiecga Baltijas valstusadarbba un no ts izrieto Latvijas-Igaunijasdivpusj sadarbba var dot ievrojamu ieguldjumu

plakai Ziemeeiropas reionlajai identittei.Lai ar pareizjs globls ekonomikas krzes

radto seku smagums Latvij un Igaunij ir atirgs,nacionls drobas un attstbas izaicinjumi, arkuriem valstis odien saskaras, ir identiski. Patlabanvisstraujk augos ekonomikas nav vis ts valstis,kuras pieder Eiropas Savienbai vai ts, kuras atrodasBaltijas jras reion. Veidojas jauni varas centri. Jauodien tdas valstis k na, Indija un Brazlija btiskiietekm pasaules ekonomisko dienaskrtbuun globls ekonomikas prvaldbu. Latvijai unIgaunijai ir svargi atrast veidus, k izmantot dasattstbas tendences savs interess.

Dalba NATO abm valstm sniedz to vsturnepieredztu aizsargtbas un rjs drobas sajtu.

T tas paliks ar turpmk. Tau Alianse patlabansaskaras ar virkni jauniem drobas draudiem,ko rada masu izncinanas ierou izplatanasiespja, kiberterorisma, resursu nepietiekambasun migrcijas problmas. Lai sptu os draudusnovrst, NATO mains. Latvijai un Igaunijai ir jbtuzticamiem sabiedrotajiem, vienlaikus nodroinot,ka Alianse to drobu garant ar visiem kolektvsdrobas ldzekiem. Ldz ar pievienoanos NATO,ES un engenas zonai reionl un divpusj

sadarbba starp Latviju un Igauniju ieguvusi jaunu,racionlu dimensiju un vrtbu.Tdjdi pc sava individul cea mekljumiem,

obrd esam nonkui pie atzias, ka sadarbbaspriekrocbas ir acmredzamas:

- Saskaojot savu rcbu, Latvija un Igaunijasevi padara pievilcgku starptautiskajiemsadarbbas partneriem, pat izmra zi bieivien ievrojami lielkiem partneriem;

- Sadarbba paldz stenot ldzsvarotas reionaattstbas mri; Baltijas jras reions kstpar vienu no visstraujks izaugsmesreioniem Eiropas Savienb. Ar Vciju un

Poliju vien pus un Krieviju otr, Igaunija


19/42

20

un Latvija atrodas reiona dinamikascentr. Mums ir kopgi jstrd, lai pilnbizmantotu o uniklo priekrocbu;

- Kopgi Latvija un Igaunija spj skakpaust savu viedokli, palielinot iespju tapt

sadzirdtm;- Cieka sadarbba aus eektvk izmantot

msu ierobeotos cilvku un citus resursus;- Izmantojot papildus iespjas, kas radus

ldz ar pievienoanos ES un engenas zonai,Latvija un Igaunija var daudz intensvkattstt prrobeu sadarbbu, tdjdiveicinot msu pierobeas reionu attstbu

jaun kvalitt.

Lai ar starp Latviju un Igauniju pastv cieapolitisk sadarbba, un abas valstis ir integrjus

daudz vairk nek 90. gadu skum, ievrojamsintegrcijas un sadarbbas potencils joprojm irpalicis neizmantots.

Pareizjs Latvijas un Igaunijas attiecbas parastitiek raksturotas k oti labas vai pat lieliskas. Abuvalstu amatpersonas ir nodibinjuas labu ormlo,un ar neormlo dialogu; pastv labi attsttalikumdoanas bze. Abu valstu divpusj dienas-krtb nav btisku neatrisintu problmjautjumu.

Vienlaikus ir acmredzams, ka persongieikdienas kontakti starp abu valstu iedzvotjiem navpietiekami intensvi. Btb abas sabiedrbas zinaoti maz par notikumiem un attstbas tendencmkaimivalst, ja saldzina, piemram, ar Igaunijas unSomijas attiecbm. 2009.gada august, lai noskattospasaulslavenas popzvaigznes uzstanos, Igaunijvienas dienas laik ierads 15 000 latvieu, kas,iespjams ir lielkais Igaunij vienlaikus iebraukuolatvieu skaits vis ts vstur. Vienlaikus tds patsskaits somu Igaunij vasaras sezon ierodas katrudienu. Tdjdi obrd mums ir tda k ofciladraudzba ms turpinm atkrtot mantru parlatvieu un igauu vsturisko tuvbu, tau patiesbvisai maz odien zinm par msu kaimiiemun aktiski maz ticam msu ldzbai. Tpat ir ar

jkonstat, ka praktisks sadarbbas lmen abmpusm lielkoties neizdodas saskatt stas ilgtermiasadarbbas sinerijas nepiecieambu.

Msu attiecbu attstbu apgrtina pastvoiemaldgie priekstati un stereotipi vienam par otru.Latvija prk daudzu igauu acs ir attla vieta, kasdakrt tiek piesaukta k negatvs piemrs. Igaunijadaudzu latvieu acs ir lielkoties pozitvs piemrs,ko vienlaikus ir grti akceptt emocionls barjerasd. Pastvgas abpusjas intereses visprjaislmenis ir diezgan zems. Viengais veids, k pankt,lai stereotipu ietekme msu attiecbs mazintos irar komunikcijas paldzbu palielint inormtbu

vienam par otru.

Latvijai un Igaunijai ir virkne kopgu vrtbu unintereu:

- PIRM: apzia, ka msu valstis ir vieng vietapasaul, kur var tikt saglabta un attsttalatvieu un igauu valoda un kultra;

- OTR: apzia, ka msu sabiedrbas unkultras ir daa no Ziemeeiropas dimensijas;

- TRE: apemans celt dzves lmeniun nodroint ilgtspjgu ekonomiskoizaugsmi;

- CETURT: patiesa ieinterestba stiprint ESun NATO, un to lomu; veicint o organi-zciju tlku iekju integrciju;

- PIEKT: kopga vlme pievienoties EiropasEkonomikas un monetrajai savienbai unieviest eiro;

- SEST: arvien pieaugoa interese un centienisaglabt msu tro vidi un stenot ekoloiski

ilgtspjgu dzvesveidu;- SEPTT: vlme bt konkurtspjgiem

pasaules mrog un spt piesaistt talantus;izpratne, ka talantiem ldzi nk investcijas;

- ASTOT: abas valstis apzins, ka ne raoanas,ne pakalpojumu sektor rvalstu tiesinvestcijas (TI) vairs nevar piesaistt tikaiar lta un akla darbaspka paldzbu; TIiespjams piesaistt, paaugstinot darbaspkaizgltbas lmeni un palielinot t eektivitti;

- DEVT: izpratne par nepiecieambuveicint inovcijas k ekonomikasizaugsmes dzinjspku.

Vienlaikus pastv aktori, kas mazina savstarpjouzticbu un tdjdi msu cieku sadarbbu:

- Piemums, ka mums ir atirgas msdienupolitisks tradcijas;

- Vienaldzga un dakrt augstprtgaattieksme;

- Atirga lmea gatavba realizt ilgtermiamrus;

- Abm valstm pastv stratiska vienprtbapar to, k attstmas attiecbas ar Krieviju,tomr pastv atirgi uzskati par to, k to

stenot.

Pastv vairki praktiska rakstura ri, kas kavkopgo intereu realizciju:

Biei vien Latvija un Igaunija viena otruuzskata par konkurentm;

Ierobeots individulo, persongo kontaktuapjoms;

Prk daudz ormlu tikanos, prk mazsarunu, kas sniegtos tlk par ofcilajmsarunu tmm stratisk lmen, starp

elites prstvjiem un ekspertiem;



20/42

21

Politii nesteidzas stenot divpusjssaistbas ar ilgtermia ietekmi;

Ir prk maz cilvku, kuri btu ieinterestiun sptu stenot sadarbbas projektus;

ierobeotas kaimiu valodas zinanas;

Prk mazs Latvijas un Igaunijas iedzvotjuskaits. Neadekvts studentu skaits,emot vr augstks izgltbas iestuskaitu. Nepietiekams patrtju skaits, laiveicintu eektvu konkurenci. Prk mazsinrastruktras lietotju skaits, lai attaisnotuinvestcijas;

Joprojm neadekvti transportasavienojumi starp abu valstu galvaspilstmveicina savstarpju emocionlu noirtbu;

Atirgas elektroenerijas tirgu libera-

lizcijas pakpes, atirgi risinjumi unizvles, mekljot apstkiem piemrotusenerijas veidus nacionls enertikassistm.

Ziojuma nkamaj da ms izklstsim savasidejas par to, k prvart os rus abu valstusadarbbai.

ZIOJ

UMSPARLATVIJAS-IGAUNIJASNKOTN

ESSADARBBU


21/42

22

OTR DAA:K ABAS NCIJAS TUVINT

Persongie kontakti

Palaik latvieu diaspora Igaunij un igauudiaspora Latvij ir visai nelielas 2009. gad Igaunijdzvoja 2199 latviei (Igaunijas Statistikas birojadati), savukrt Latvij dzvoja 2480 igaui (LatvijasCentrls statistikas prvaldes LCSP dati). Parallesvelkamas ar divpusjs migrcijas apjom LCSPdati liecina, ka kopum starp abm valstm 2009.gad migrjui 227 cilvki 97 cilvki no Igaunijasun Latviju, un 130 - no Latvijas uz Igauniju. Lai ar

jaukts laulbas pastv, ts prsvar tiek uzskattaspar izmumu, nevis ierastu pardbu.

Ceojumi starp abm valstm ir visai biei saska ar LCSP datiem 2008.gad, kad ceojumuskaitu vl nebija ietekmjusi krze, braucienu skaitsno Latvijas uz Igauniju bija 614 800, un no Igaunijasuz Latviju - 1 348 600 (ieskaitot gan tranztabraucienus, gan ar ilgkas uzturans valst).

Gan Latvij, gan Igaunij pastv iespja mctieskaimivalsts valodu (piemram, Latvijas Univer-sitte piedv somugru studiju programmu, unigauu valodu iespjams apgt Rgas Igauuvidusskol; latvieu valodas kursus piedv TartuUniversittes Valodu centrs un daas Igaunijasskolas pierobeas reion), tomr, neskatoties uz to,kaimivalsts valodas zinanas ir visai ierobeotas pat tds viets k Valk/Valg abas valodasprvalda retais. Valodas zinanu trkums, k arminimlais kaimiu valodas pielietojums trisma,komercilajos, kultras un citos piedvjumos, radabtisku psiholoisku barjeru ciekai un dzikaiabu tautu komunikcijai.

Valodas jautjuma kontekst pai jtamsmsdiengas un apjomgas vrdncas trkums.

Komunikcija ir daudz intensvka un cieka

proesionls sadarbbas ietvaros. Tomr ajosgadjumos saziai tiek lietota angu vai krievuvaloda. ie ormlie proesionla rakstura kontaktivartu tikt izmantoti k ldzeklis plaku neofcilokontaktu veicinanai.

Prieklikumi:

Lai palielintu savstarpjo uzticbu, ciek jsadarbojas Latvijas un Igaunijas elitesprstvjiem. s saskarsmes veicinanaims iesakm iedibint sistmu, kasnodrointu regulru Latvijas-Igaunijaselites mijiedarbbu. Msuprt, labs paraugs,

kam sekot, btu Augsta ranga amatpersonu

nacionls aizsardzbas kursi, kas Igaunij irregulrs un plai atzts paskums. Ldzgaveida augsta lmea Latvijas-Igaunijaskursi, kuri vartu tikt organizti k neduilgs paskums divreiz gad, nodrointusabiedrisk, privt un nevalstisk sektoraaugsta lmea prstvju mijiedarbbu. Ldzar paplaintm zinanm par dadiemdrobas un aizsardzbas politikas aspektiem,di kursi ar sniegtu iespjas veidotneormlas attiecbas;

Ministriju un citu valsts iestu darbiniekuapmaia, kas aizsktos ar du praksi abuvalstu rlietu ministrijs;

trkas un rtkas satiksmes attstana starpabu valstu galvaspilstm un reioniempaldzs veicint trismu, persongos unlietios kontaktus. Rail Baltica projektakontekst vajadztu emt vr ne tikaipareizjo pasaieru plsmu starp abu valstugalvaspilstm tra dzelzcea satiksmepati par sevi oti jtami intensifcs sakarus.

Neatkargi no Rail Baltica galg marrutaizvles dzelzcea satiksmei abos marrutos Tallina-Rga un Tartu-Rga jnodroina, kaattlums no viena galapunkta ldz otramprvarams mazk nek trs stunds;

Jsastda moderna un apjomga latvieu-igauu un igauu-latvieu valodas vrdnca.Jizveido bezmaksas vrdncas versijainternet, kas tiktu pastvgi papildinta.Nepiecieamas ar valodu mcbu grmatas;

Jrosina un jatbalsta kontakti starpdadm sabiedrbas grupm studentuorganizcijm, skolm, koriem, nevals-tiskajm organizcijm (NVO), pavaldbmun mksliniekiem; jizveido un internet

jbt pieejamm to zintnes, kultras, NVOdarbinieku un skolu datubzm, kas vlasattstt sadarbbu ar partneriem kaimivalst;

Valstu vadtjiem regulri japmekl kaimi-valsts Neatkarbas gadadienas svinbas.Jsteno plnot kopg Uzvaras parde23. jnij Css. Valsts sabiedriskajm

raidstacijm jraida programmas, kas



22/42

23

velttas kaimivalsts Neatkarbas gadadienassvinbm;

Nepiecieams plaks kaimivalstu aktulonotikumu atspoguojums medijos. Valsts

sabiedriskajm raidstacijm btu jnostapastvgie korespondenti darbam kaimi-valsts galvaspilst, ar pres btu jatvlvairk vietas materila atspoguoanai;

Iziroa nozme ir emocionls unattieksmes plaisas mazinanai starp abmncijm. Mums uzmangi jprdom lietotretorika, lai emocionli stiprintu kaimiusajtu.

Finanses, enertika, satiksme

Finanu, enertikas un satiksmes joms abuvalstu stenotajai politikai btu jveicina patiesutirgu integrciju, radot btb identiskus apstkusuzmjdarbbas attstbai. Ir jpatur prt, kadai politikai vienlaikus btu jnodroina dzikaintegrcija ar Ziemevalstu ekonomikm. Tasstiprins msu valstu ekonomikas Eiropas tirg.

Lai ar Latvijas un Igaunijas ekonomiku struktrair visai ldzga, nesen ekonomikas krze ir ienesusidaas atirbas Latvijas un Igaunijas ekonomiskajsperspektvs. Piemram, Igaunijai 2010. gadizdevies izpildt Mstrihtas kritrijus, lai pievienotoseiro zonai k plnots - 2011.gad. Latvija, lai ar 2009.gad ievrojami palielinjusi savu rjo pardu unstenojusi nopietnas strukturlas reormas, ir izvirzjusimri bt gatavai eiro ievieanai 2014. gad.

Latvijas un Igaunijas ekonomisks intereses treovalstu tirgos ir diezgan ldzgas runjot pavisamvienkriem vrdiem, abu valstu mris ir eksporttsavu produkciju un piesaistt tristus. Tomr ldzim sadarbbas potencila izmantoana un resursuapvienoana darbbai treo valstu tirgos ir bijusivisai ierobeota.

Divpusj ekonomisk sadarbba ir aktva.

Igaunija tradicionli bijusi viens no Latvijas nozm-gkajiem ekonomiskajiem partneriem: 2. lielkaiseksporta partneris un 5. lielkais importa partneris.

To pau var teikt ar par Latvijas lomu Igaunijastautsaimniecb: Latvija bijusi Igaunijas 4. lielkaiseksporta un importa partneris. Igaunija ir Latvijaslielkais investors, un lielk daa investciju bijuasfnanu sektor.

Sadarbba ar enertiku saisttos jautjumos tiekstenota prsvar plak Baltijas un ES kontekst.

Transporta inrastruktras jom pdj laikievrojami uzlabojusies autocea satiksme starpgalvaspilstm. Atklta un popularitti guvusi

gaisa satiksme starp Rgu un Tallinu (2009.gad

aj marrut lidojui 149 749 pasaieri), k ar starpRgu un Tartu. Rga kuvusi ar par iecientu tranztalidostu, kuru Igaunijas iedzvotji izmanto, lai dotosuz galamriem Eirop, austrumu kaimivalsts unzij. Tomr transporta sektor vl joprojm pastv

vairki neatrisinti jautjumi, no kuriem aktulkieir trvilciena satiksme starp Rgu un Tallinu, k arRgu un Tartu, ceu kvalitte posm Rga-Tartu, k armazo prrobeu ceu satiksmes atjaunoana.

Prieklikumi:

Abu valstu valdbm ir stingri japemasieviest eiro plnotajos termios Igaunijai2011.gad un Latvijai 2014. gad;

Ciei jkoordin visas liela mroga investcijuprogrammas transporta sektor;

Rail Baltica un citi transporta inrastruktrasprojekti, kas saistti ar Latvijas-Igaunijastransporta sakariem, piemram, agrkoprrobeu ceu atjaunoana, ceu kvalittesuzlaboana posm Rga-Tartu, autobususatiksmes uzlaboana posmos Valmiera-Viljandi un Valmiera-Prnava, prmjusatiksmes atjaunoana marrut Ventspils-Srem, valdbm un pavaldbm juzskatapar prioritriem;

Latvijas un Igaunijas interess ir nodrointunkcionjou vienotu Baltijas elektro-enerijas tirgu, kas btu integrts Eiropaselektroenerijas tirg un Ziemevalstuelektroenerijas tirg, izbvjot elektro-enerijas starpsavienojumus pri Baltijas jrai;

Latvijas-Igaunijas elektroenerijas starpsa-vienojumu jauda jpalielina no pareizjiem700 MW ldz 1000 MW un juzlabo starpsa-vienojumu droba;

Latvijai un Igaunijai aktvi jstrd piet, lai tiktu sasniegta kopga nostja ES

enertikas politik, ieskaitot ts ar Krievijusaisttajos aspektos;

Latvijai un Igaunijai kop jstrd piekonkurences un diversifkcijas paaugsti-nanas dabasgzes sektor gan nacionl,gan reionl, gan ES lmen;

Latvijai un Igaunijai savstarpji jkonsultjaspar izmaim nodoku politik, lai izvrttuiespjamo netieo ietekmi;

Nodoku sistmu tlkai harmonizcijai

btu labvlga ietekme;

ZIOJ


ESSADARBBU


23/42

24

Abm valstm maksimli jsadarbojaskopgai dalbai starptautiskos ekonomiskosun reklmas paskumos (tdos k WorldEXPO, k ar mazka mroga paskumos);

Abm valstm jem vr kaimivalsts,izstrdjot stratisks plnoanas projektus(tdus k Growth Vision 2018 Igaunij vaiLatvijas Ilgtspjgas attstbas stratija ldz2030. gadam).

rpolitikas un drobaspolitikas jautjumi

Starp Latvijas un Igaunijas amatpersonm,diplomtiem un ierdiem pastv ilgstoas cieassadarbbas tradcijas. emot vr nacionlo

intereu dabisku ldzbu un no ts izrietosoti tuvs pozcijas lielkaj ties gadjumu,sadarbbas lietderba ir pati par sevi saprotama.Lai ar stereotipi un konkurences gars dakrt varkavt plaku vai dziku sadarbbu atsevios

jautjumos, abpusja sadarbba un konsultcijas irlabi iesakojusies prakse. Pdj laik jaunu stimuluciekai praktiskai sadarbbai ir devusi nepiecie-amba rast eektvkus risinjumus ar zemkmizmaksm. Spilgts da risinjuma piemrs ir msusadarbba ipt, kur, skot ar 2010. gada 1. janvri,Latvijas vstniecba savas telpas dala ar Igaunijasvstniecbu.

Savstarpjo tikanos skaits ir ievrojams unvizu grafks ir spraigs; tomr daa no tm irdrzk ormla rakstura tikans, nevis sarunas, kassniedzas tlk par ofcilajm sarunu tmm.

Latvijas un Igaunijas rlietu un drobas politikasintereu stenoana starptautiskaj arn gtupapildus iespjas, ja abas valstis velttu vl vairkuzmanbas kopju pieeju izstrdei vairkiemrpolitikas un drobas politikas jautjumiem.

Prieklikumi:

Latvijai un Igaunijai ldz ar citiem partneriem

jveicina spcgka un plaka Baltijas unZiemevalstu integrcija; msu pau interessir nodroint, lai s attiecbas nenoteiktuvienpusjs stermia oportunisms, kas bijavrojams fnanu un ekonomikas krzes laik,bet gan undamentlas ilgtermia drobasintereses. aj zi Latvijai un Igaunijai aktvi

jiesaists pareizj Baltijas-Ziemevalstusadarbbas izvrtanas proces;

Latvijai un Igaunijai ar savu rcbu jcenaspalielint Baltijas valstu redzambu Zieme-valsts un otrdi;

Labvlga ietekme btu kopgm abu valstuministru viztm uz treajm valstm, jo paiuz ES kaimivalstm;

Sadarbba pozitvi ietekmtu ar publisko

diskusiju par rlietm un drobas jautjumiem. Ms ierosinm vienu reizisavstarpji prcelt divus atztus paskumus:Lennarta Meri konerenci prcelt no Tallinasuz Rgu un Rgas konerenci no Rgas uz

Tallinu;

Latvijai un Igaunijai jturpina sevipopularizt k valstm ar attsttm IT unkiberdrobas jomm;

Ir nepiecieama kopga mrtiecga rcba unresursu novirzana, lai padziintu zinanas

un ekspertzi par ES austrumu kaimivalstmun reioniem, k ar saskaotu msu pauredzjumu par m valstm. Msu ambcijaibt atztiem ekspertiem Eiropas austrumukaimiu jautjumos ir jbt relamsaturiskam segumam;

Latvijas un Igaunijas rlietu ministrijm irjizvrt ieguvumi, tai skait izmaksu eekti-vitte, ko abas valstis vartu gt, atverotkopgas diplomtisks prstvniecbas.Kopgo diplomtisko prstvniecbutkls btu jpaplaina, jo pai emotvr nepiecieambu attstt spcgas, uzeksportu balsttas ekonomikas;

Izmaksu eektivittes princips japsver arcits joms; Igaunijas un Latvijas valstsiestdm jizvrt kopgu iepirkumuprocesu organizanas iespjas.

Sadarbba ES ietvaros

Ldzgi k sadarbba plak rpolitikas kontekst,

ar Igaunijas-Latvijas sadarbba ES ietvarostradicionli bijusi labi attstta un aktva. Abpusjsatbalsts un konsultcijas konkrtos jautjumos irierasta prakse.

Prieklikumi:

Ciekas neormlas konsultcijas, sadarbbaun kopgu redzjumu izstrde jautjumos,kuriem ir btiska ietekme uz ES nkotni uncitiem stratisks attstbas lmumiem;

Spcgka un aktvka kopgo intereuaizstvba ES rjs politikas lmumos;



24/42

25

Sadarbba, gatavojoties ES prezidentrai,kopgu prioritu un mru defnana.

Izgltba, zintne,

tehnoloijasPatlaban viens no galvenajiem problmjaut-

jumiem mintajs joms ir izgltbas un zintnesiestu prlieku lielais skaits. Pc LCSP datiem2008./2009.mcbu gad Latvij darbojs 60augstks izgltbas iestdes. Igaunijas Statistikasbiroja dati liecina, ka Igaunij 2009.gad darbojs 34das iestdes. Tas rada prmrgi lielu konkurencirelatvi mazaj Igaunijas un Latvijas izgltbas tirg,kas noved nevis pie augstkas izgltbas kvalittes,bet gan tiei pie pretj pie ragmentcijas unneracionlas cilvku, fnanu un materilo resursu

izmantoanas. Ldzga ir situcija zintnes unptniecbas jom: Latvij 2008.gad ptniecbasnozar darbojs 463 iestdes, kuru darbiniekukopskaits bija 4370. Igaunij nodarbinto skaitsaj jom bija 9621. Tomr publikciju un saemtomrfnansjumu skaits ir rkrtgi zems, kas rosinadomt par resursu nelietdergu izmantoanu.

Akadmisk apmaia starp Latviju un Igaunijuir visai ierobeota: Latvij 2008./2009.mcbu gadmcjs 88 igauu studenti; Igaunij 2009.gadmcjs 120 latvieu studenti.

Tdjdi izgltba, zintne un tehnoloijuattstba ir jomas, kurs kopga un saskaotaIgaunijas-Latvijas darbba un intensva komuni-kcija btu rkrtgi lietderga.

Prieklikumi:

Veikt kopgu ptjumu par augstksizgltbas struktras saskaoanas iespjmun lietderbu, un iespjm koordintaugstskolu specializciju, lai izvairtos nodublans;

Latvijai un Igaunijai ciek jsadarbojasstarptautisk mrfnansjuma piesaist.

Intensvk jsadarbojas mfnansjumapieteikumu vrtan;

Jattsta sadarbba, kas btu vrsta uzkopgu msu augstks izgltbas iestureprezentciju starptautisk lmen;

Lai veicintu un atbalsttu studentu apmaiu,abu valstu valdbas vartu piedvt 100stipendijas kaimivalsts studentu mcbmotras valsts labkajs universitts;

Rgas Ekonomikas augstskola k eektvi

unkcionjoa struktra, kas sniedz atztas

kvalittes izgltbu un kas kalpo par pamatuIgaunijas un Latvijas biznesa lderu saiknmnkotn ir pelnjusi abu valstu valdbuatbalstu;

Izgltbas ministrijm jveicina un jatbalstaigauu valodas apgana Latvijas skols unlatvieu valodas apgana Igaunijas skols.

pai svargi tas ir pierobeas reionos unabs galvaspilsts;

Latvijas Universitt piedvts somugrustudiju programmas ietvaros tlk jveicinaigauu valodas un kultras apguve. Tartuuniversitt jizveido centrs/programmalatvieu valodas un kultras apguvei;

Jsteno regulra valodu skolotju un

universitu pasniedzju apmaia;

Svarga ir saskaota proesionls izgltbasplnoana pierobeas rajonos. Abu valstuvaldbm jstrd roku rok, lai nodrointuattiecgu sadarbbas projektu fnansanu.Labs piemrs eit ir Valgas arodskola, kura2010.gad sk apmcbu latvieu valod;

Pastv vairki vietjie resursi, kas vartukalpot par platormu starptautiski konkurt-spjgu tru tehnoloiju koordintai izstrdei.Kokrpniecba un prtikas rpniecba irlieliski piemri;

Latvijas un Igaunijas universittm jizmanto abu puu fnanu un cilvkuresursi, lai veidotu kopgu modernuzintnisks ptniecbas bzi. Tas labvlgiietekmtu zintnisko izpti Latvij unIgaunij un palielintu rvalstu zintniekuinteresi par msu universittm.

Kultra

Starp Igauniju un Latviju pastv plaa undaudzveidga sadarbba kultras jom. ajsadarbb ir iesaisttas dadas abu valstuinstitcijas. Liela daa no ts tiek stenota trspusjBaltijas valstu vai vl plak starptautiskkontekst.

Neskatoties uz daudzajiem sadarbbasprojektiem, nereti tie nespj sasniegt plakusabiedrbu un tdjdi neveicina emocionlu unpsiholoisku abu valstu iedzvotju satuvinanos.

Tomr pastv ar vairki veiksmgi piemri, kadtas ir izdevies. Pdjos gados Jaunais Rgas tetris

ir trs reizes viesojies Igaunij (Tallin un Tartu).

ZIOJ


ESSADARBBU


25/42

26

Gadskrtj latvieu un igauu valodas tulkotjubalva, ko nodibinjuas Latvijas un Igaunijas rlietuministrijas, piesaistjusi papildus uzmanbu kaimiumodernajai literatrai. Ar tdu kultras iestu kIgaunijas un Latvijas literatras centra, Ventspils

Starptautisk rakstnieku un tulkotju nama un cituplii ir radjui papildus stimulu literatras darbutulkoanas turpinanai.

Vl viens nozmgs kultru saskarsmes aspektsir msdienu populrs kultras apmaia. Pdjogadu laik plakai abu valstu publikai ir radusiesiespja uzzint vairk par kaimivalsts populromziku. Lai ar to izklaides paskumu skaits,kurus apmekl gan latviei, gan igaui, ir otimazs, tdiem paskumiem k mzikas estivlamPositivus Salacgrv vai ar Baltic Beach PartyLiepj ir izdevies pulct skattjus gan no Latvijas,gan Igaunijas.

Nepaaubmi eksist daudz regulru lieliskuLatvijas un Igaunijas kultras paskumu - izstu,koncertu, mkslas projektu, kas dod btiskuieguldjumu dinamisku Latvijas-Igaunijas attiecbuveidoan. Tomr ie paskumi ir jpadararedzamki.

Prieklikumi:

Iedibinot Livonijas balvu par Latvijas-Igaunijas sadarbbas kultr veicinanu,tiktu pievrsta papildus uzmanba abuvalstu kopgajam kultras mantojumam,kura aizskumi ir daudz senki nek viensgadsimts. Balvu ik gadu pasniegtu valstuprezidenti, tdjdi uzsverot msu attiecbunozmgumu. Papildus tam ms iesakmlietot jdzienu Livonija ar vairkos citosLatvijas-Igaunijas sadarbbas projektos skot ar prrobeu nacionl parka izveidildz rokestivlu organizanai, kas kdreizjrobeteritorij pulctu jaunka gadagjumacilvkus;

Latviski tulkoto igauu literatras darbuskaits ievrojami prsniedz igauniski tulkoto

latvieu darbu skaitu. Abpusj literatrastulkoanas darb darm vl ir daudz.Igaunijai paa uzmanba jpievr jaunslatvieu valodas tulku paaudzes sagata-voanai. im nolkam ms iesakm izmantotValstu Kultrkapitla ondu stipendijas unmrfnansjumu;

Jvelta laiks un ples tam, lai veicintuzinanas par latvieu kultru un vsturiIgaunij un igauu kultru un vsturi Latvij.

Tas nozm, ka visprizgltojoo skolu unaugstskolu mcbu programms ir jiekauj

vairk attiecga materila;

Sabiedriskajm raidstacijm btu japmainsar TV seriliem, dokumentlajm un mkslasflmm. Liels uzsvars liekams uz komdiju unziepju operas anru ar kontekstuli bagtutulkojumu. Inormtbu veicintu ar pai

sagatavotas plaa spektra inormatvas TVun radio prraides kaimivalsts Neatkarbasgadadien;

Ciek jseko populrs mzikas unmoderns mkslas attstbai kaimivalst;

Rg vajadztu atrasties Igaunijas instittabirojam, savukrt Tallin Latvijas instittabirojam, kuri nodarbotos ar kultrasapmaias projektu stenoanu.

Trisms

Latvija un Igaunija ir kuvuas par plai pazstamiemtrisma galamriem Eirop. Trisms ne tikaiveicina msu valstu atpazstambu, bet ar radadarbavietas, stimul iekjo patriu un veicinaabu valstu ekonomisko izaugsmi. Nkotn svargi irkopgi izmantot mums kopgs - Baltijas un Zieme-eiropas - identittes, lai piesaisttu vairk ceotjusmsu reionam.

Savstarpjais Latvijas-Igaunijas trisms ir aktvs,tomr skaitliskie rdtji rada priekstatu, ka tpotencilu vartu izmantot pilngk. Saskaar LCSP un Igaunijas Statistikas biroja datiem,2009. gad Igauniju apmeklja 529 400 Latvijasiedzvotju (7.5% no kopj Igauniju apmekljuorvalstu tristu skaita), bet tikai 13% no tiemizmantoja naktsmjas. Latviju 2009.gad apmeklja614 500 Igaunijas iedzvotju (13% no kopjrvalstu tristu skaita, kas ierads Latvij) un tikai9,6% no tiem apmets naktsmjs.

Prieklikumi:

Pateicoties savai neskartajai dabai unnacionlajiem parkiem, Latvija un Igaunija

pasaul ir plai atpazstamas. Prrobeunacionl parka (Livonijas Nacionl parka)izveide vl jo vairk liecintu par msuvalstu neskarto un tro vidi;

Jattsta vairk konkrtu partnerbasprojektu trisma jom. Jizstrd kopgaspieejas, lai kopgi iegtu no katras valstsindividulajiem kontaktiem treo valstutrisma tirgos. Tas autu piesaistt tristus,kuri apmekl kaimivalsti, tdjdipaildzinot to uzturanos reion;

Jizstrd kopgi uz noteiktm interesm



26/42

27

orientti piedvjumi, marruti un paskumi,lai piesaisttu tristus no tm treajmvalstm, kuru vsture ar ir saistta ar Livonijasmantojumu - Vcijas, Lietuvas, Polijas,Zviedrijas, Somijas, Dnijas un Krievijas.

Latvijai un Igaunijai vajadztu stenotkopgas reklmas kampaas k vienamtrisma galamrim attlos tirgos,piemram, Ziemeamerik un zij;

Savstarpjais abu valstu trisms veicinms,rosinot pastiprinti tulkot trisma materilusigauu un latvieu valods.

Valka/Valga un pierobeaszona

Ldz ar Latvijas un Igaunijas pievienoanos ES unvlk engenas zonai, abu valstu robea ieguvusi

jaunu nozmi; tpat jaunu nozmi ir ieguvui arrobeas reioni. No fziski atdaltiem peririemreioniem tie kuvui par teritorijm, kurs notiektiea abu valstu mijiedarbba. Tas rada jaunasiespjas o reionu iedzvotjiem. pai ilustratvsaj kontekst ir Valkas/Valgas piemrs.

Abas pilstas ir ievrojami attstjuas savstarpjosadarbbu. Valkas/Valgas Apvienotais sekretaritsikdien nodarbojas ar abu pilstu sadarbbas unkomunikcijas koordinciju. Ir nodibinti un aktvidarbojas Latvijas-Igaunijas institts un Igaunijas-Latvijas institts. Tie sadarbojas izgltbas un kultrasprojektu stenoan, k ar steno projektus, kurumris ir padziint integrciju ES.

Tomr neskatoties uz to, ka Valkas/Valgasdevze ir Viena pilsta, divas valstis un ka vietjsinstitcijas cenas veicint racionlu un izmaksuzi eektvu sadarbbu, relaj dzv pilstassastopas ar ievrojamm grtbm, piemram,sniedzot operatvos glbanas un neatliekamsmedicnisks paldzbas pakalpojumus, stenojotkopgus izgltbas projektus, nodroinot transporta

savienojumus u.c. os jautjumus iespjamsatrisint tikai tad, ja abu valstu valdbas un atbildgsiestdes konstruktvi iesaistsies, atzstot pierobeasreionu, jo pai Valkas/Valgas, uniklo statusu.

Prieklikumi:

Vitli nozmga ir abu pilstu pragm-tiskai sadarbba neatliekams medicniskspaldzbas, policijas un citu pakalpojumu

jom, par atskaites punktu emot vietjsvajadzbas. Abu valstu valdbm, plnojot unstenojot reormas sabiedrisko pakalpojumusektor, jem vr pierobeas zonas

specifka;

Nacionlo valdbu pakautb esominstitcijm jmekl elastgi risinjumi, lairisintu pareizjs problmas, ar kurmsaskaras pierobeas reioni, jo pai Valka/Valga;

Jveicina, jatbalsta un jfnans kaimi-valsts valodas apguve; nozmga ir ar kopgaizgltbas (sevii proesionls izgltbas)plnoana;

Jveicina prrobeu transporta inrastruktra;nepiecieama transporta sistmu integrcija(tda, lai uves nebtu jtamas) Valk/Valg;

Ja vietjs pavaldbas vienojus parkopgm investcijm, valstu valdbm

jsekm s investcijas un jauj fnansjumu

brvi novirzt pri robeai;

Lietdergi btu ataut paralli lietotlatvieu un igauu vsturiskos ielu un citutopogrfsku vietu nosaukumus gan Valk,gan Valg;

Lai pierobeas reion nodrointu labiapmakstu darba vietu izveidi, valdbmbtu ieteicams atbalstt ekopilstias/zao tehnoloiju zintnisk parka izveidiprrobeu nacionl parka robes.

ZIOJ


ESSADARBBU


27/42

28

TRE DAA:IEVIEANA

Finansjums

Finansjuma pieejambai ir iziroa loma Igaunijas-Latvijas divpusjs sadarbbas projektu izstrd.

Tomr tas nenozm, ka tikai ar ievrojamu fnanuldzeku paldzbu iespjams stenot aj ziojumiekautos prieklikumus. Procesa sekmanai patvispieticgkais valsts budeta ldzeku apjomsbtu oti nozmgs, jo, pirmkrt, tas liecintu parnopietnu politisko gribu no valdbas puses, un,otrkrt, tas autu stenot daus praktiskus sous

ziojuma stenoanai.Lai ar divpusjam fnansjumam Latvijas-

Igaunijas sadarbbas stenoanai btu lielasimboliska nozme, tas nav viengais iespjamaisLatvijas-Igaunijas sadarbbas fnansjuma avots.

Kop 2004.gada liela daa Latvijas-Igaunijassadarbbas notikusi ES struktrondu programmuietvaros. Plnoanas period 2007-2013. gadamdivpusjie Latvijas-Igaunijas sadarbbas projektivar pretendt uz Igaunijas-Latvijas programmasfnansjumu (kopjais fnansjuma apjoms 37milj.latu; ldz 2010. gada skumam kopjais pieirtfnansjuma apjoms 24 milj. latu; pavisam nesendivpusjo prrobeu projektu stenoanai tikapieirti vl 3,5 milj. latu).

Piesaistot vl ar citus reionlos un ES partnerus,Latvija un Igaunija var piedalties Centrls Baltijas

jras reiona programm INTERREG IV A (EiropasReionls attstbas onds s programmasstenoanai atvljis vairk nek 100 milj. eiro),Igaunijas-Latvijas-Krievijas Prrobeu sadarbbasprogramm Eiropas Kaimiattiecbu un partnerbasinstrumenta ietvaros (ENPI ldzfnansjums mrms47 milj. eiro), INTERREG IV C programm (EiropasReionls attstbas onds programmai novirzjis

vairk nek 321 milj. eiro) un Eiropas SavienbasBaltijas jras reiona programm (kopjaisfnansjums 236,6 milj. eiro).

Prieklikumi:

Lai uzturtu Latvijas-Igaunijas sadarbbuaktulu, abu valstu valdbm ik gadu

jnovirza im mrim noteikti budetaldzeki, kuri ieskaitmi kopg Latvijas-Igaunijas sadarbbas ond. Fondu var

izveidot ar oti nelieliem, ieskum simboliskiem ldzekiem;

Fonda administranu vartu uzemties jaunizveidota institcija, piemram,Latvijas-Igaunijas sekretarits. Tomr mspriekroku dotu jau pastvou organizciju,tdu k Latvijas-Igaunijas un Igaunijas-Latvijas instittu Valk/Valg piesaistanai.iem instittiem ir projektu stenoanaspieredze; to personls, lai ar skaitliski

neliels, ir pieredzjis un izgltots, instittudarbiniekiem ir nodibinti labi kontakti unir pieredze sadarbb ar valsts institcijm.

Tas nktu par labu ar visam Valkas/Valgasreionam, emot vr, ka sadarbbas koordi-ncija tiktu prcelta no galvaspilstm uz oreionu;

Lai veicintu reionlo, un, jo pai, Latvijas-Igaunijas sadarbbu, maksimli jizmanto ESondu piedvts priekrocbas.

stenoanas process

Prieklikumu stenoanas koordinanaipremjerministriem btu jiece atbildgamatpersona no Premjerministru birojiem;

Vienreiz gad premjerministriem jprskatastenoanas progress un jnosaka/jizvlasnkam perioda prioritrais jautjums/

jautjumi;

Ms ierosinm palielint Valkas/Valgas

Latvijas-Igaunijas un Igaunijas-Latvijasinstittu lomu, uzticot tiem pildt noteiktusuzdevumus saistb ar konkrtiem ajziojum iekautiem prieklikumiem;

Ms ierosinm 2010. gada novembrorganizt kopgu seminru, lai apspriestuo ziojumu un citus ar Latvijas-Igaunijasattiecbm saisttus jautjumus.



28/42

29

CETURT DAA:VZIJA - LATVIJA UN IGAUNIJA 2020.GAD

Igaunija jau 10 gadus ir pilntiesga eiro zonas locekle,un lielk daa cilvku dom, ka t tas ir ar Latvijasgadjum, lai gan Latvija eiro zonai pievienojs 2014.gad. Baltijas jras reiona nozme Eiropas Savienbir augusi, un Latvija un Igaunija no procesa ir bijuaslielks ieguvjas.

Gan Latvijai, gan Igaunijai ir izdevies radt vidi, kasir oti pievilcga talantgiem rvalstu specilistiem,tdjdi priekrocba tiek izmantota ldz ar valstuizcili izdevgo eogrfsko stvokli. Kaimivalstu

studentus un proesionus vilina augstais dzveslmenis, rt satiksme, daudzs darbavietas, liberlieuzskati un lab izgltbas sistma. Latvieu un igauuvalodas tiek plai izmantotas, ldz ar angu un citmsvevalodm.

Latvijas-Igaunijas-Kataras kopuzmums Liepj prvalda Baltijas jras austrumu piekrast lielkosaidrints dabasgzes terminlu. No terminlaizbvti gzes cauruvadi uz Somiju, Igauniju unLietuvu. Nodroinot integrtu un brvu elektro-enerijas tirgu, Latvijas un Igaunijas lielkie energo-sistmu operatori apvienojuies uzmum Livonian

Energy, kas ir atklta akciju sabiedrba. Enertikasinrastruktra, tostarp gzes cauruvadi, ir atdalta.Igaunij netlu no Paldiskiem uzbvta atomelek-trostacija, kura pieder Livonian Energy un somu

Pohjolan Voima kopuzmumam.

Abas valstis ir racionli reormjuas valsts prvaldessistmu, un ts ir vienas no eektvkajm unracionlkajm valsts prvaldes sistmm reion.Ekonomisk un politisk stabilitte atvilinjusiatpaka lielu skaitu savulaik emigrjuo iedzvotju.Neprtraukt ekonomisk izaugsme radjusi lieluskaitu jaunu darbavietu.

Sabiedrisko pakalpojumu integrcija abs valstsnodroina rtu un vienkru apkalpoanu tiemklientiem, kas izmanto os pakalpojumos abs valsts.Pastv intensva, izmaksu zi eektva un racionla

prrobeu sadarbba starp vietjiem pakalpojumusniedzjiem, kas nodroina pierobeas reionaiedzvotju operatvs vajadzbas.

Latvija un Igaunija sekmgi piesaistjuas investcijasvidei draudzgo tehnoloiju un IT tehnoloiju jom.Vairki investori galvaspilstu viet izvljuiesseno Livonijas reionu, netie veid atdzvinot

pakalpojumu sektoru aj reion.

Uzlabojies transporta sakaru tkls. trvilciensmarrut Tallina-Rga vl joprojm iet caur Tartuun Valgu, tau Rail Baltica projekta stenoanasrezultt abu valstu galvaspilstas drzum atradsiesdivu stundu brauciena attlum. Jaunais marruts

gan nemazins dzelzcea satiksmes nozmi marrutRga-Tartu, kas strauj temp attsts, pateicotiesaugstskolu intensvajai sadarbbai. Dzelzcea satiksmeajos marrutos konkur ar gaisa satiksmi, kas aujraiti prvietoties starp abu valstu galvaspilstm unoperatvi nokt prjs Eiropas galvaspilsts uncitos nozmgos galamros.

Starp Latviju un Igauniju ceo ne tikai studentiun uzmji. Vietjo tristu skaits strauji tuvojasIgaunijas-Somijas rdtjiem.

Palielinjies Igaunijas skolu skaits, kurs iespjams

apgt latvieu valodu; palielinjies ar skolnu skaitsRgas Igauu vidusskol.

Katru gadu no latvieu valodas uz igauu valodutiek prtulkotas vairk nek 10 grmatas, kas ganvl joprojm ir mazk nek latviski tulkoto igauuliteratras darbu skaits. Lielk daa Latvijas unIgaunijas iedzvotju zina, k sauc kaimivalsts

premjerministru.

zij, Latamerik un rik darbojas abu valstukopgs diplomtisks prstvniecbas, kas strdk uzticami partneri un kopgi prstv abu valstuekonomisks intereses.

Ruhnu sala kuvusi par tradicionlo vietu, kur ik gadunotiek augsta ranga amatpersonu Nacionls aizsar-dzbas vasaras kursi. Kursu kvalitte ir tik augsta unto ietekme tik liela, ka tie gan Igaunij, gan Latvijguvui lielu atsaucbu, un dalba tajos kuvusi par

prestia lietu.


29/42


30/42

31

LATVIAN-ESTONIAN FUTURECO-OPERATION REPORT

By Andris Razns and Anvar Samost


31/42

32

INTRODUCTION

This report was commissioned by the EstonianPrime Minister Andrus Ansip and the Latvian PrimeMinister Valdis Dombrovskis in September 2009 togain a better and wider understanding o Latvian-Estonian uture cooperation potential and toobtain a number o concrete proposals or bilateralaction. Two independent reporters, Anvar Samostrom the Estonian side and Andris Razns rom theLatvian side were appointed to write the report bythe summer o 2010.

As the authors o the report, we have writtenit to our best knowledge and assessment oexisting bilateral relations and expected uturedevelopment. We have interviewed many peoplein Estonia and Latvia to prepare this document andare very grateul to all those who kindly agreed toshare their vision, opinions and ideas during theinterviews or through letters. But we would liketo stress that all o the thoughts and proposalsincluded in the report reect our own convictionsand viewpoints.

The ideas included in the report should be

viewed purely as an initial set o proposals. Weare aware that this set is neither exhaustive, norwill all o these proposals be implemented. Atthe same time even their partial implementationwould be benefcial or the residents o the twoneighbouring countries. Another o our intentions

is to provoke wider discussion on Latvian-Estonianrelations with this report. We would appreciatesuch discussion leading to even greater mutualinterest between Estonians and Latvians, urtherideas or co-operation or modifcation o the ideasincluded in the current report.

Our knowledge o Latvia and Estonia wasconsidera-bly broadened during this work. Wediscovered that the actual communicati

Documents

Eesti Läti Tulevikukoostöö Raport