Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014 · Üldandmed Eesti kohta Asukoht: Põhja-Euroopa, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome

Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides2014

Väljaanne sisaldab faktilist teavet toiduainetööstuse, põllumajanduse, maaelu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt 2013. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud aluseks Euroopa Liidu finantsperiood 2007–2013.

Andmed pärinevad põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasist. Kasutatud on ka Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste kogutud andmeid.

Koostanud Merike KoovFotod: Katrin Press, Tiit Koha, Merike Koov, Liis ReinmaKujundanud Hele Hanson-PenuTrükkinud AS PajoVälja andnud Põllumajandusministeerium

ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)

Tallinn 2014

Hea lugeja!

Õigeid ja kaugemale tulevikku vaatavaid valikuid saab teha, tuginedes täpsetele andmetele. Info küllusest ja kättesaadavusest hoolimata (või just selle tõttu) võib vajalike andmete leidmine osutuda sageli küllaltki aeganõudvaks.

Seepärast oleme koondanud faktikogumikku valiku Eesti toidutootmise, sh toiduainetööstuse, põllu- ja kalamajanduse statistikat – need arvu lised andmed, mida peame kõige olulisemaks Põllumajandusministeeriumi tegevusvaldkondade iseloomustamisel. Oleme püüdnud esitada need andmed konkreetselt ja ülevaatlikult, täpselt ja hästi visualiseerituna. Ajalises võrdluses ei ole me läinud väga kaugele – vaatlusaluseks perioodiks oleme valinud Euroopa Liidu eelmise finantsperioodi, aastad 2007–2013. Tabelid anna vad täpse ja graafikud ülevaatliku pildi nende aastate suundumustest ning 2014. aastaks Eesti toidutootmises väljakujunenud olukorrast. Esitatud faktilise materjali analüüsimine ja tõlgendamine jääb lugeja enda hooleks.

Loodame, et trükis pakub nii vajalikku teavet kui ka mõtlemis-ainet Eesti toiduainetööstuse, toiduainete väliskaubanduse, põllumajanduse, maaelu ning kalamajanduse arengute kohta.

Head süvenemist!Põllumajandusministeerium

3

Üldandmed Eesti kohta

Asukoht: Põhja-Euroopa, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuning riigiga.

Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.

Rahvaarv: 1 315 819 (01.01.2014); maapiirkondades elab 32% Eesti rahvastikust.

Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala).

Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima ülemine-kuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2013. a: aasta keskmine +6,8 °C, jaanuaris –5,2 °C, juulis +17,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.

Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 965 907 ha (2013); katab 21% riigi territooriumist.

Põllukultuuride kasvupind: 609 395 ha (2014).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal töö hõives: 4,3% (2013).

Kõigi tegevusalade SKP jooksevhindades: 18 737,8 mln eurot (2013); SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta: 14 218 eurot (2013).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus lisandväärtuses: 3,6% (2013).

Allikad: SA, Riigi Ilmateenistus

Sisukord

Üldandmed Eesti kohta 5

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus .. 8

Toiduainete tootmine .................................................... 15

Põllumajandus ja maaelu............................................... 24

Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

Põllumajanduse majandusnäitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Mahepõllumajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Põllumajanduse ja maaelu toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

Kalamajandus 47

Üldandmed Eesti kohta

5

Eesti maakasutuse struktuur

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel aastatel 2007–2013 (jooksevhinnas, %)

Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala.Allikas: Maa-amet

Märkus: arvutused 2013. a piima kohta on esialgsed.Allikas: Põllumajandusministeerium

Allikas: SA

47% metsamaa

29% haritav maa ja looduslik rohumaa

24% muu maa

põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine

piim

teravili

veiseliha

sealiha

lamba- ja kitseliha

köögivili

linnuliha

2007

2007

2008

2008

2009

2009

2010

2010

2011

2011

2012 2013

20132012

0%

40%

1%

60%

2%

80%

3%

100%

4%

120%

5%

180%

200%

160%

140%

Toiduainetega isevarustamise tase Eestis aastatel 2007–2013 (%)

3,5

2,7

22

2,4

2,5

3,2

2,1

4,13,9

2,11,9

3,6

2,1

Üldandmed Eesti kohtaÜldandmed Eesti kohta

6

Märkus: KN (kombineeritud nomenklaruur) grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taime sibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – tera vili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitme sugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravim taimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkru kondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas.

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus aastatel 2007–2013 (miljon eurot)

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2013. aastal

import

eksport

2007 2008 2009 2010 2011 2012 201340

200

400

600

800

1000

1600

1400

1200

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

18% joogid, alkohol (gr 22)

17% piim ja piimatooted (gr 4)

13% kala ja kalatooted (gr 3)

8% mitmesugused toidukaubad (gr 21)

7% teravili (gr 10)

5% tooted lihast, kalast (gr 16)

5% liha ja subproduktid (gr 2)

5% tooted teraviljast, jahust (gr 19)

4% toidurasvad ja õlid (gr 15)

3% õliseemned ja -viljad (gr 12)

3% elusloomad (gr 1)

12% muu

Allikas: SA

1060

711

1130

777

939

660

1023

833

1261

1012

13611510

11741245

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2013. aastal

19% Venemaa

18% Läti

18% Soome

13% Leedu

5% Rootsi

3% Saksamaa

3% Taani

2% Holland

1% Ukraina

1% Prantsusmaa

17% muud riigid

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

98

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2013. aastal

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2013. aastal

22% joogid, alkohol (gr 22)

10% kala ja kalatooted (gr 3)

7% mitmesugused toidukaubad (gr 21)

7% liha ja subproduktid (gr 2)

6% puuviljad, marjad (gr 8)

6% loomasöödad (gr 23)

5% piim ja piimatooted (gr 4)

5% tooted jahust, tärklisest, piimast (gr 19)

4% tooted köögi- ja puuviljadest (gr 20)

3% kohv, tee, maitseained (gr 9)

3% kakao ja kakaotooted (gr 18)

3% tooted lihast, kalast (gr 16)

19% muu

Allikas: SA

Allikas: SA

Toiduainetööstuse eksport (miljon eurot) ja osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis (%) aastatel 2007–2013

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130 0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

50

100

150

200

250

300

350

400

450500

mln

eur

ot

toiduainetööstuse eksport, mln eurot

osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis, %

7,8

288,

4

325,

9

286,

2

349,

6

381,

3

411

470

8,2

9,9

8,2

6,87,4

6,6


18% Läti

13% Leedu

11% Soome

8% Poola

8% Holland

7% Saksamaa

6% Suurbritannia

4% Taani

4% Prantsusmaa

4% Rootsi

3% Hispaania

2% Itaalia

12% muud riigid

11

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal

Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2007–2013

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2013. aastal

Allikas: SA

Allikas: SA Allikas: SA

0 50 100 150 200 250 300

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013netokaal, tuh t

väärtus, mln €

44% piim ja rõõsk koor

35% juust ja kohupiim

7% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir

5% vadak ja muud tooted piimakomponentidest

5% või ja muud piimarasvad, piimarasvavõided

4% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga

78% piim ja rõõsk koor

8% vadak ja muud tooted piimakomponentidest


4% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir

1% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magus ainelisandiga

1% või ja muud piimarasvad, piimarasvavõided

224,4

271,8198,2

160,3

138,5140,7

62,991,9

111127

90,7125,7

157,2

158,2

Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2007–2013

Allikas: SA

0 50 100 150 200

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

netokaal, tuh t

väärtus, mln €

121,6

192111,9

190,5

119,2153,6

131,2136,4

120,598,1

123,699,9

114,797,6


1312

66% külmutatud kala, v.a kalafileed

17% kalatooted ja konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad

6% vähid, elusad ja töödeldud

5% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)

4% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 2% muud kalatooted

31% külmutatud kala, v.a kalafileed

21% vähid, elusad ja töödeldud

18% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)

13% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad

12% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala

3% tooted ja konservid vähkidest, limustest

2% muud kalatooted

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades

(miljon eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%) aastatel 2007–2013

Allikas: SA

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2013. aastal

Allikas: SA

Allikas: SA

Toiduainete tootmine

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130 0%

5%

10%

15%

20%

25%

200

400

600

800

1000

1400

1600

1200

mln

eur

ot

kogutoodang, mln eurot

osatähtsus töötlevas tööstuses, %

15,3

1133

1257

1093

1115

1251

1263

1397

16,7

20

15,813,8 14,9 15,5

Toiduainete tootminePõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

14

Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2007–2013 (miljon eurot)

Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

200

400

600

800

1000

1200

1400 muud tootedvalmis loomasöödadpuu- ja köögivilipagari- ja maka roni- tootedkala ja kalatootedjoogidliha ja liha tootedpiimatooted

Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur (% väärtusest) 2013. aastal

26% piimatooted

18% liha ja lihatooted

15% joogid

11% kala ja kalatooted

9% pagari ja makaronitooted

4% puu- ja köögivili

3% valmis loomasöödad

14% muud tooted

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joogipiim 82,7 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6 87,6

Juust ja kohupiim 31,8 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6 43,8

Hapendatud piim 36,1 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1 38,8

Koor 30,8 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9 31,7

Või 6,8 7,0 7,7 6,0 6,5 4,0 3,5

Lõssi pulber 4,1

Kokku 188,2 187,0 198,9 217,3 205,8 198,2 205,4

299,

220

6,9

215

311,

623

6,5

202,

2

257,

521

7,2

180

296,

421

1,6

158

331,

422

3,4

167,

4

320,

5

342,

6

227,

3

231,

5180,

9

189,

3

Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

250

200

150

100

50

või

koor

hapendatud piim

juust ja kohupiim

joogipiim

Toiduainete tootmineToiduainete tootmine

1716

Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal

Märkus: * – andmed pole avaldatud. Allikas: SA

Allikas: SAAllikas: SA

43% joogipiim


19% hapendatud piim

15% koor

2% või

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eesti lihatoodang kokku (tapakaalus) 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8

Liha tööstus toodang 45,7 45 44,9 45,5 43,1 * *

Vorsttooted 32,4 33,6 35,5 36,7 36,5 34,5 33,5

Termiliselt töötle-mata naturaalsed pooltooted lihast

32,4 32,9 33 32,9 34,5 29,5 29,5

Termiliselt töödel-dud tooted lihast 9,1 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1 8,9

Suitsulihatooted, kuivatatud ja soola-tud lihatooted

10,1 9 9,6 9,9 10,3 9,6 9,9

Pelmeenid * * 5,6 3,5 5,9 3,8 3,4

Pasteet 0,3 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3

Lihakonservid * * 1 0,9 0,8 1 0,9

vorsttootedtermiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted lihastsuitsulihatooted, kuivatatud ja soolatud lihatootedtermiliselt töödeldud tooted lihastpelmeenid2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0

5

10

15

35

30

2520

40

Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2013. aastal

62% sealiha

23% linnuliha

14% veiseliha

1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialiha

Allikas: SA


1918

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

Allikas: SA

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Segasööt 214,2 229,5 201,3 204,5 216,2 210,1 191,1

Jahu 71,9 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4 89,2

Pagaritooted 78,8 77,3 74,1 75,5 77 76,7 78,1

Jahust kondiitri-tooted

9,7 8,7 7,1 8,4 9,5 8 8,6

Tangained 2,2 2,8 3,2 7,5 2,5 2,5 3,5

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

450

400

350

300

250

200

150

100

50

tangained

jahust kondiitri tooted

pagaritooted

jahu

segasööt

Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal

Allikas: SA

52% segasööt

24% jahu

21% pagaritooted

2% jahust kondiitritooted

1% tangained

Kalatööstustoodang aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kalatooted (v.a konservid) 69,7 60 73,3 62,1 56,8 72,4 67,2

värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha

3,5 3,3 4,1 3,7 2,5 2,6 3,2

külmutatud kala 36,5 30,3 34,6 35,5 32,8 44 40,4

suitsukala 3,6 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3 2,3

soola, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügavkülmutatud ja paneeritud kala

24,4 20,8 25,1 19,8 16,5 17,3 14,4

kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes

2,9 1,5 1,7 1,5 1,3 4,7 4,3

Kalakonservid 5,1 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7 3,3


2120

Kalatööstustoodang aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

80

70

60

50

40

30

20

10

suitsukalavärske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakklihakalakonservidkulinaarsed kala tooted õlis, marinaadis, kastmessoola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud, paneeritud kalakülmutatud kala

Allikas: SA

Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2013. aastal

Allikas: SA

60% külmutatud kala

21% soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügav külmutatud, paneeritud kala

6% kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes

5% kalakonservid

5% värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha

3% suitsukala

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4 156,5

Liha ja lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5 168,0

Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 702,4 678,6

Pagari-, kondiitri- ja makaronitooted 62 70,4 96 114,3 112,1 144,2

Taimeteed, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1 3,7

Tooted puu- ja köögivilja-dest, kartulist, marjadest 58,6 135,9 162,1 269 169,4 313,9

Mesi lisanditega 0,2 0,3 0,3 0,5 0,6 2,2

Külmpressitud toiduõli 2,3 6,9 8 72,7

Kalatooted 11,3 30,9 156,1

Sojatooted 1 2,6

Pärm 4,6 41,4 15,7

Šokolaad ja kompvekid 4,9

Valmistoidud 10,7

Alkohoolsed joogid (tuh l) 182,5 106,1

Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2013 (tonni)

Allikas: mahepõllumajanduse register

Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2013 (tonni)


2008 2009 2010 2011 20132012

800

700

600

500

400

300

200

100

0

tera- ja kaunviljatooted

tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest

liha ja lihatooted

piimatooted

pagari-, kondiitri ja makaronitooted

kalatooted


2322

Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2013

Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000 40%

35%

30%

25%

kõik Eesti ettevõttedmaaettevõtted

maaettevõtete osakaal, %

Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kus juures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikad: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengu trendid ning toetusvajadus“ (2012), Põllumajandusministeerium

3333 33

35 35 34 34

76 1

5924

853

77 9

4825

695

81 9

0926

833

100

216

34 7

57

103

833

36 0

31

108

884

112

760

37 4

06

38 0

08

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööjõud, tuhat 194,9 196,8 192,8 194,2 200,1 199,7 200,3

hõivatud, tuhat 184,9 185,5 168,1 164,1 177,2 181,4 186,9

töötud, tuhat 10 11,3 24,7 30,1 22,9 18,3 13,4

15–74aastased kokku, tuhat 315,4 314,5 313,9 313,3 310,8 309,4 310,3

Tööjõus osale mise määr, % 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6 64,5

Tööhõive määr, % 58,6 59 53,6 52,4 57 58,6 60,2

Töötuse määr, % 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2 6,7

Tööhõive maa-asulates aastatel 2007–2013

Märkused: maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnad, vallasisesed linnad ja alevid, mida loetakse linnalisteks asulateks).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvastikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.Allikas: SA

Tööhõive ja töötus maa-asulates aastatel 2007–2013

Allikas: SA

20082007 2009 2010 2011 2012 2013

155

160

165

170

175

180

185

190

tuha

t

150 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

hõivatud, tuhat tööhõive määr, %

töötuse määr, %

59

5 613

1611 9 7

5954 52

57 59 60

164 17

7 181 18

7

168

186

185

Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu

25

Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA

Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maa-asulates aastatel 2007–2013 (tuhat hõivatut)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

10%

20%

30%

40%

50%

60%70%

80%

90%

100%

tertsiaar-sektor

sekundaar-sektor

primaar-sektor

9764

24

101

6420

9852

18

9451

19

9956

22

102

107

57 58

22 21

Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2007–2013

Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2007–2013 (%)

Põllumajanduse majandusnäitajad

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)

493 405 300 413 567 627 590

osatähtsus lisandväärtuses (%)

3,5 2,8 2,4 3,3 4 4,1 3,6

Hõivatud põllu-majanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat)

30,8 25,5 24 23,9 26,6 27,6 26,5

osatähtsus tööhõives (%) 4,7 3,9 4 4,2 4,4 4,5 4,3

Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)

20,6 17,3 17,4 17,2 19,3 19,3 17,7

osatähtsus tööhõives (%) 3,1 2,6 2,9 3 3,2 3,1 2,8

Allikas: SA

Allikas: SA, Põllumajandusministeerium

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

10%20%

30%40%50%60%70%80%90%

100% muu põllumajan dus-toodanglinnudpuu- ja köögivilikartulveisedõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim

2626

106

7

3115

1310

7

2616

1410

8

2918

117

9

2917

129

9

25 30

26 18

11 11

10 9

10 8


27

Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2007–2013 (%)

Üle 100 ha suuruse põllumajandusmaa jaotus ja üle 100 ha kasutavate majapidamiste jaotus põllumajandusmaa suurusklasside järgi 2013. aastal

2007 2007 20072010

< 10 ha 10 – < 10 ha

majapidamised, %

≥ 100 ha

2010 20102013 2013 20130%

10%20%

30%

40%

50%

60%

70%80%

põllumajandusmaa, %

Allikas: SA

Allikas: SA

5854 53

6

24

69

5

22

73

5

22

74

35 37 38

7 9 10

põllumajandusmaa, ha majapidamised0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%90%

100%

234 738

141

166 843

244

107 449

278

195 046

1131

> = 1000 ha

500 – < 1000 ha

300 – < 500 ha

100 – < 300 ha

Taimekasvatus

Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2007–2013 (hektarit)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kasutatav põllu-majandusmaa kokku

914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907

Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100

Viljapuu- ja marjaaed 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266

Looduslik (püsi)rohumaa 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605

Põllumajan-dustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllu-majandus- ja keskkonna-tingimustes

91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096 108 421

Märkused: kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna tingimustes säilitatav maa. 2013. aasta näitaja „Kasutatav põllumajandusmaa kokku“ hõlmab ka jõulukuusekasvatust.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu maa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA


28

Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit)

Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2014. aastal

2007 2008 2009 2010 2011 201320120

200

400

600

800

1000

1200 viljapuu- ja marjaaedpõllumajandustootmises mittekasutatav, heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maalooduslik (püsi-)rohumaapõllumaa

Allikas: SA

Allikas: SA

55% teravili

27% söödakultuurid

13% tehnilised kultuurid

3% kaunvili

1% kartul

0,5% avamaaköögivili

Teravilja kasvupinna struktuur 2014. aastal

46% nisu

38% oder

8% kaer

5% rukis

1% segavili

2% muu

Allikas: SA

Allikas: SA

Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2007–2014 (tuhat hektarit)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 201420130

20

40

60

80

100

120

140

160

nisu

oder

kaer

rukis


3130

Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2011–2013

Kultu

ur20

1120

1220

13

kasv

upin

d(tu

h ha

)sa

agi k

ogus

(tuh

t)sa

agik

us(k

g/ha

)ka

svup

ind

(tuh

ha)

saag

i kog

us(tu

h t)

saag

ikus

(kg/

ha)

kasv

upin

d(tu

h ha

)sa

agi k

ogus

(tuh

t)sa

agik

us(k

g/ha

)

Tera

vili

ko

kku,

sh

297,

077

1,6

2 59

829

0,5

991,

23

412

311,

097

5,5

3 13

6

ruki

s13

,331

,02

325

16,9

57,1

3 38

111

,521

,91

906

talin

isu

52,8

159,

03

013

63,5

296,

24

662

44,9

137,

83

073

suvi

nisu

75,6

201,

22

659

60,8

188,

53

102

79,3

269,

03

392

kaer

28,4

62,8

2 21

131

,778

,42

471

34,8

85,3

2 45

3

oder

118,

329

5,0

2 49

410

9,0

341,

23

131

133,

044

0,9

3 31

4

Kaun

vili

8,5

15,5

1 81

111

,012

,91

179

13,6

31,4

2 31

5

Raps

ja rü

ps89

,014

4,2

1 62

087

,215

7,8

1 81

186

,117

4,0

2 02

1

Õlili

na0,

100,

1087

80,

100,

0451

30,

080,

101

338

Kartu

l9,

216

4,7

17 8

367,

613

8,9

18 2

176,

612

7,7

19 2

45

Avam

aa

köög

ivili

3,0

74,1

24 8

652,

953

,818

389

2,8

67,4

23 9

51

Sööd

a kul

tuur

id17

7,6

2152

,912

286

168,

926

01,3

15 5

0116

8,9

2246

,213

483

Põllu

kultu

urid

ko

kku

585,

356

8,8

590,

2

Allikas: SA

Märkus: rahvaarvu ümberarvutuste tõttu on aastate 2007–2012 andmed korrigeeritud 05.06.2014. Allikas: SA

Märkus: 2014. aasta saagi prognoos (oktoobri andmed). Prognoos on valminud koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Allikas: SA

Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2007–2014 (kg/ha)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

talinisu

suvinisu

suvioder

rukis

kaer

Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 (kilogrammi)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

100

200

300

400

500

600

800

700

teravili

kartul

köögivili


3332

Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2007–2013

Loomade arv aastatel 2007–2013(31. detsembri seisuga, tuhat)

Loomakasvatus

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Liha eluskaalus, tuhat tonni 106,8 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5 117,1

Liha tapakaalus, tuhat tonni 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8

Piim, tuhat tonni 692,4 694,2 671 676 693 721,2 772

Munad, mln tk 157,6 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 189,9

Vill füüsilises kaalus, tonni 155 151 134 154 126 138 167

Mesi, tonni 756 501 575 682 694 957 979

Allikas: SA

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

50

100

150

200

250

350

300

400

sead

veised kokku

piima lehmad

lambad ja kitsed

Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007–2013

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

100200300

400500600700800900 9000

010002000

300040005000

600070008000

piimatoodang, tuhat tonni

piimalehmade arv, tuhat

keskmine piimatoodang lehma kohta, kg

tuha

t leh

ma;

tuha

t ton

ni

kg le

hma

koht

a

Allikas: SA

6484

692

103 69

410

0 671

97

676

97

693

96

721

97

772

98

6781 6838 7021 7168 75267990

Piima kogutoodang ja realiseeritud piim naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

0 200 400 600 800

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

piima kogutoodang

realiseeritud piim

721,4

771,6705,5

693

676621,1

671612,3

694,2605,9

692,4593,4

642,3

665


35

Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2007–2013 (%)

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

300 ja rohkem lehma

100–299 lehma

50–99 lehma

10–49 lehma

3–9 lehma

1–2 lehma

6916

10

6716

11

6517

11

6317

12

6018

13

58 56

19 19

13 14

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti aastatel 2007–2013 (%)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

1–2 lehma

3–9 lehma

10–49 lehma

50–99 lehma

100–299 lehma

300 ja rohkem lehma47

247

12

712

712

711

711

7 6

9 9

24 24 21 22 21 20

49 50 54 55 58 61

Lihatoodang aastatel 2007–2013 (tapakaalus, tuhat tonni)

lamba- ja kitseliha

veiseliha

linnuliha

sealiha

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

10

30

20

40

50

60

70

80

90

Allikas: SA

Tapaloomade ja -lindude eluskaal aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

lambad ja kitsed

linnud

veised

sead

0

20

40

60

100

80

120

140

Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA

59,6

29,7

16,1

64,3

2718

,2

64,1

26,8

20,5

63,7

24,4

22,1

69,9

2324

,2

67,9

68,8

23,2

21,7

22,8 25


3736

Munatoodang aastatel 2007–2013

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

200

mln

tükk

i

tk k

ana

koht

a

275

270

265260

255250

245

240235

230

180160140120100

80604020

0

Allikas: SA

munatoodang, mln tükki

keskmine munatoodang kana kohta, tükki

157,

6

146,

5

173,

3

181,

9

183,

8

179,

5

189,

9

245

269

263261

268265

260

Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2013

piim, kg

munad, tk

liha, kg

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

600

500

400

300

200

100

Märkus: rahvaarvu ümberarvutuste tõttu on aastate 2007–2012 andmed korrigeeritud 05.06.2014. Allikas: SA

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2013. aastal


43% põllumaa

43% püsirohumaa

12% looduslik rohumaa

1% karjatatav mitte- põllumajanduslik maa

1% viljapuu- ja marjaaed

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2007–2013

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

160 1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

140

120

100

80

60

40

20

0


Mahepõllumajandus

mahepõllumajandusmaa, tuh ha

mahetootjate arv

tuha

t ha

toot

jate

arv

1211

81,5

87,3

102,

8

121,

8

134,

1

144,

1

153,

4

1245 12781356

1431 14781553


3938

Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2013


2011 2012 2013

Veised, sh 28 701 31 431 35 582

lüpsilehmad 3 255 2 937 2 609

lihaveise ammlehmad 7 734 9 532 10 882

Lambad 46 496 48 314 47 566

Kitsed 940 1 108 1 245

Hobused 1 987 2 068 2 136

Sead 1 327 1 139 890

Kodulinnud, sh 12 864 30 648 28 582

munakanad 7 759 9 051 16 820

Küülikud 1 208 436 1 524

Mesilased (perede arv) 632 864 1 510

Põllumajanduse ja maaelu toetused

Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused aastatel 2007–2014 (miljon eurot)

Märkus: 2014. a – eelarves planeeritud.Allikas: Põllumajandusministeerium

EL-i eelarve

Eesti eelarve

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2014*20130

20

40

60

80

100

120

140

38,3

846

,62

49,8

750

,97

28,6

561

,47

34,5

271

,55

35,8

280

,54

28,6

690

,51

22,4

1

110

101,

17

Toetused põllumajandustootjatele ja töötlejatele ning maaelu arenguks aastatel 2007–2014 (miljon eurot)

Märkused: 2007–2013 makstud toetused vastava aasta 31. detsembri seisuga; 2014. a vastavalt eelarvele.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I sammas sisaldab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid.ÜPP II sammas sisaldab maaelu arengukava raames antavaid toetusi.Riiklikud toetused sisaldavad põllumajandustootja asendusteenuse, kindlustuse, praktika, turuarenduse, ohtliku taimekahjustaja, aretuse, hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise toetust.Kütuseaktsiisi maksusoodustus on hinnanguline väärtus, kus hinnangu aluseks on põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmine kütusekulu eksperthinnangu järgi. Maksusoodustus on põllumajanduses hinnanguliselt kasutatud diislikütuse koguse tavaaktsiisi ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära vahe.Allikas: Põllumajandusministeerium

riiklikud toetused

kütuse-aktsiisi maksu-soodustus

ÜPP II sammas

ÜPP I sammas

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0

50

100

150

200

250

300

350

89,8

2,6

102,

53,

9

93,1

3,4

111,

53,

7

120,

53,

1

138,

23,

6

137,

2

112,

4

4,4

4,2


61,2

18,4

104,

625

112,

926

,3

125,

624

,5

152,

124

,8

166,

922

,4

130

26,6

145,

226

,7

40

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa

Telg

Avalik sektor

Avalik sektor kokku, eurot

EAFRD kaas-finantseerimise

määr, %

EAFRD summa,

eurot

I telg 352 159 822 75,1 264 592 330

II telg 328 460 344 80,0 262 768 275

III telg 130 856 145 75,8 99 182 646

IV telg 85 759 063 80,0 68 607 250

V telg 38 115 139 75,0 28 586 354

Kokku 935 350 513 77,4 723 736 855

Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine;IV telg – LEADER (kohaliku tasandi koostöö);V telg – tehniline abi.EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa PõllumajandusfondAllikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 30.09.2014

Allikas: Põllumajandusministeerium

I telg II telg III telg IV telg V telg0

50

100

150200250300

350400 120%

0%

20%

40%

80%

60%

100%

mln

eur

ot

määratud, mln eurot

välja makstud, mln eurot

täitmise % välja-maksete järgi

379,

732

9,3

334,

533

3,5

139

108,

7

91,6

75,4

47,2

40,1

93,5101,5

83 87,9

105,2

Kutseline kalapüük aastatel 2007–2013 (tuhat tonni)

Kutselise kalapüügi struktuur (% kogumahust) 2013. aastal

Kalamajandus

Märkused: arvestatud on toorkala.Allikas: SA

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

20

40

60

80

100

120 sisevete kalapüük

rannapüük Läänemerel

avamerepüük Läänemerel traallaevadega

ookeani kalapüük

65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega

17% ookeani kalapüük

14% rannapüük Läänemerel

4% sisevete kalapüük

71,7

2,6

14,9

14,6

10,9

12,8

14,6

12 12

70,9

2,7

69,5

2,8

68,3

2,8

532,

6

43,5

44,9

3 2,9

KalamajandusPõllumajandus ja maaelu

4342

Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal

Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal



66% kilu

33% räim

1% tursk

74% räim

13% ahven

5% tint

3% lest

1% koha

1% särg

4% muu kala

Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide kaupa (% mahust) 2013. aastal

Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2007–2013 (toorkala, tonni)


2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Vikerforell 413,5 333,8 549 487,5 333,8 455,3 465,5

Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,2 43,7

Angerjas 29 46 30 20,3 2 * *

Jõevähk 1,3 0,7 2 0,4 0,6 0,1 0,4

Muud liigid 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,2 223,6

Kala kokku 488,3 483,7 654,8 598,5 392,6 580,8 733,2

Toidu-kalamari 7,1 6,7 7,4 4,5 0,1 4,1 5

Märkus: alates 2012. a on angerja andmed arvestatud muude kalaliikide hulka.Allikas: SA

32% ahven

24% latikas

24% koha

8% haug

7% särg

1% jõesilm

1% luts

3% muu kala

KalamajandusKalamajandus

4544

Vesiviljelusliikide müük aastatel 2007–2013 (tonni)

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2013 (miljon eurot)

Allikas: SA

Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Põllumajandusministeerium

2007

I telg II telg III telg IV telg V telg

2008 2009 2010 2011 2012 20130

0

200

100

5

10

15

20

25

30

35

300

400

500

700

600

800

eelarve määratud välja makstud

20,4

18,7

13,8

32,8

37,2

18,4

28,3

27,6

15,2

25,7

23,3

16,3

5,6

5,2

3,7

muud liigid

karpkala

vikerforell

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetNarva mnt 3, 51009 Tartu737 [email protected]

Veterinaar- ja ToiduametVäikePaala 3, 11415 Tallinn605 [email protected]

PõllumajandusametTeaduse 2, Saku 75501 Harjumaa671 [email protected]

Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku 75501 Harjumaa672 [email protected]://pmk.agri.ee

Jõudluskontrolli KeskusKreutzwaldi 48A, 50094 Tartu738 [email protected]

Veterinaar- ja Toidu laboratooriumKreutzwaldi 30, 51006 Tartu738 [email protected]

Maamajanduse InfokeskusJäneda 73602 LääneVirumaa384 [email protected]

Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva776 [email protected]

Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald 61714 Tartumaa738 [email protected]://epm.ee

Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere 72401 Järvamaa389 [email protected]

C. R. Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald 87612 Pärnumaa445 [email protected]

Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald 46209 LääneVirumaa327 [email protected]

Maaelu Edendamise SihtasutusOru 21, 71003 Viljandi648 [email protected]

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Kalamajandus

46

PõllumajandusministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn625 [email protected]

Documents

Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014 · Üldandmed Eesti kohta Asukoht: Põhja-Euroopa, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome