16
EESTI ÕPETAJAHARIDUSE STRATEEGIA 2009-2013

Eesti õpetajahariduse strateegia

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti õpetajahariduse strateegiat tutvustav brožüür

Citation preview

EESTI ÕPETAJAHARIDUSE STRATEEGIA

2009-2013

Olen veendunud, et lapse esimesest ja hiljem ka kõigist teistest õpetajatest sõltub väga palju, milline inimene

temast saab, kuidas ta hiljem ellu ja ühiskonda suhtuma hakkab.

Oleme harjunud rääkima, et õpetajal on haridus-süsteemis täita võtmeroll, kuid vähem sellest, kuidas teda selle rolli täitmisel toetada. Hea, et nüüd on õpetajahariduse strateegia, mis kes-kendub sellele, kuidas tudengid õpingute ajal võimalikult hea ettevalmistuse saaksid ning kui-das töötavat õpetajat kogu tööaja vältel toetada. Kuidas tõsta õpetaja mainet, millised peaksid olema karjääri- ja enesetäiendusvõimalused.

Plaanitud on tegevused selleks, eta) noor õpetaja tunneks ennast koolis hästi: saab

kindluse, et õpingute jooksul on omandatud piisavad õpetajapädevused ja koolipraktika;

b) töötaval õpetajal oleksid mõistlikud karjää-rivõimalused ning vajadusel ka täiendus- ja ümberõppevõimalused;

c) nii noored kui ka eakamad õpetajad tunne-taksid oma kutset köitva ja mainekana ning tahaksid õpetajate kutseorganisatsioonides kaasa lüüa.

Selleks, et strateegia ei jääks ilusaks sooviks, oleme käivitanud tõukefondide programmid: üldhariduse pedagoogide kvalifi katsiooni tõst-mise programm, mis on suunatud pedagoogide kutsealase arengu toetamise süsteemi arenda-misele, kvalifi katsioonihindamisele ja eriala-võrgustike toetamisele, ning Eduko programm, mille oluline osa edendab õpetajakoolitust.

Jõudu ja järjekindlust kõigile heade kavatsuste elluviimiseks!

Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister

Oma töös ja professio-naalse arengu kavanda-misel lähtuvad õpetajad järgmistest põhimõtetest:

• Õpetajal on ühiskonnas väärikas positsioon. Õpeta-ja tunnetab oma rolli olulisust

ühiskonnas ning on valmis kandma vastutust õppijate ku-junemisel otsustus- ja vastu-tusvõimelisteks Eesti ja Eu-roopa kodanikeks. Õpetaja osa-leb paikkonnakultuuri edenda-misel ning on oma kutseala kultuuri kandja.

• Õpetaja on õppija ning oma professionaalse aren-gu hindaja ja kavandaja. Õpetaja tegutseb olukorda ana-lüüsides ning lahendab prob-leeme teaduslikke meetodeid kasutades. Ta tunneb õppimiseja õpetamise alaseid uuemaid

uurimistulemusi, toetub neile oma töös, suudab oma töömee-todite tõhusust hinnata ning osaleda uuringutes. Ta suu-dab hinnata ja kavandadaoma koolitusvajadust.

• Õpetaja toetab õppija arengut. Õpetaja tegevuse tulemuslikkuse näitajaks on õppija areng. Õpetaja läh-tub õppija individuaalsetest arenguvajadustest. Õpetaja analüüsib iga üksikut õpi-

STRATEEGILINE VISIOON AASTAKS 2013Aastal 2013 töötavad Eesti koolides väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad

1) Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujune-mist.

2) Õpetajahariduses rakenda-takse haridussüsteemi vaja-dusi ja õppijate individuaal-sust arvestavaid paindlikke mudeleid.

3) Õpetaja professionaalne

areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev.

4) Õpetaja on aktiivne kogu-konna (kolleegid, ainelii-dud, kutseliidud) liige ja panustab kutseala arenda-misse.

5) Õpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on järjepidev ning sidus-

tatud haridussüsteemi kui terviku arenguga.

6) Õpetajakutse on ühiskon-nas väärtustatud ja köitev.

Visiooni ja eesmärkide ellu-viimise tagavad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus muudatuste kaudu seadusandluses, õppe-asutused õppiva organisat-siooni sisehindamissüsteemi rakendamise kaudu, õpetaja-

koolitust pakkuvad kõrgkoolid ja täiendusõppe pakkujad õpe-tajahariduse tervikliku aren-damise ja partnerluse kaudu, õpetajate ühendused koos-töövõrgustike arendamise ja õpetajakutse mainekujunduse kaudu, õpetajad oma profes-sionaalse arengu analüüsimise ja kavandamise kaudu.

olukorda, suudab õppijaid motiveerida, valib sobilikud õpitegevused ja metoodikad ning suudab analüüsida nende mõju õppija arengule. Õpetaja tuleb edukalt toime mitmekul-tuurilises õpperühmas, mär-kab õppijate erivajadusi ning oskab nendega arvestada.

• Õpetaja on juhendaja ja õpioskuste kujundaja. Õpetaja on teadmiste ja oskus-te vahendamise kõrval üha

rohkem juhendaja ja nõustaja,kes kujundab õppija aren-gut toetava õpikeskkonna ja suunab õpiprotsessi. Õpetaja tunneb tänapäevaseid info-allikaid ning mitteformaalse õppimise võimalusi, kasutab oma töös tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehno-loogia vahendeid ning toetab õppijat iseseisvate õpioskuste omandamisel, teabe valikul ja töötlemisel. Õpetaja suudab juhendada ka täiskasvanud

õppijaid (lapsevanemad, kol-leegid, praktikandid).

• Õpetaja on valdkondi lõimiv ainetundja. Õpetajaon oma ainevaldkonna asja-tundja, mõistab selle arengu-trende ning valdkondade-vahelisi seoseid, suudab eris-tada õppesisus olulist vähem-olulisest, lõimida õppesisu teiste ainevaldkondade, ümb-ritseva keskkonnaga ja õppija kogemusega.

• Õpetaja kaasab õppija arengu toetamisse kollee-ge ja lapsevanemaid. Igal õpetajal on valmidus osaleda meeskonnatöös, anda ja saada tagasisidet ning oskus algatada ja juhtida õppija arengut toeta-vaid rühmaprotsesse. Õpetaja kaasab õppijate arengu toe-tamisse lapsevanemaid, kol-leege, kogukonna esindajaid, erialaasjatundjaid.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

• Õpetajaid valmistatakse ettekõrgkoolides, kus hariduse valdkonna teadustöö on rah-vusvahelisel tasemel tunnus-tatud.

• Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid võtavad õpetaja-koolituse õppekavade koosta-misel, õpingute kavandamisel ja läbiviimisel aluseks uuema-te teadusuuringute tulemused,

õpetaja kutsestandardites kir-jeldatud pädevused ning riik-like õppekavade eesmärgid. Esmaõppe ja kutseaasta raa-mes seatakse olulisele kohale koostööoskuste kujundamine õpilase individuaalse arengu toetamiseks, kooliarendusesosalemiseks ja riiklike õppe-kavade rakendamiseks.

• Kõrgkoolid hindavad üliõpi-laste kutseoskuste omandami-se taset esmaõppe õppekavade raames.

• Õpetajakoolituse õppekava-des on omavahel sidustatud ainealased ja pedagoogilised (pedagoogilis-psühholoogili-sed, üld- ja ainedidaktika ala-sed) õpingud ning praktika. Pedagoogiliste ainete õppejõud seostavad teoreetilised tead-mised praktiliste ülesannete täitmisega koolikeskkonnas,

arendades nii vaatluspraktika sisu kui vormi.

• Ainealased õpingud toe-tavad nii riiklike õppekavade aine- kui üldeesmärkide saa-vutamist.

• Praktika on hajutatud kogu õpingute perioodi peale ning praktika juhendajad suuna-vad üliõpilasi töökeskkonnas

tegevuse harjutamisel looma seoseid teoreetiliste lähtekoh-tadega.

• Riiklikul tasandil soodus-tatakse aineõpetajate praktika läbimist eri tüüpi ja üliõpilase emakeelest erineva õppekee-lega õppeasutustes (aineõpe-tajad kutsekoolides, eesti keelt emakeelena kõnelevad üliõpi-lased vene õppekeelega kooli-des), pakkudes selleks täienda-vat ettevalmistust ning luues vajaliku tugi- ja motivatsiooni-süsteemi.

• Õppejõud viivad läbi õpetamis- ja õppimisalaseiduuringuid, kaasates neisse tegevõpetajaid ja õpetajakooli-tuse üliõpilasi.

• Üliõpilased omandavad õpingute käigus teadusliku uurimistöö metoodika alus-

ÕPETAJAKS ÕPPIMINEÕpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist

põhimõtted ning rakendavad neid oma töös praktiliste prob-leemide lahendamisel, oma tegevuse eesmärgistamisel ja tagajärgede prognoosimisel.

• Koostöös koolidega arenda-vad ülikoolid välja innovatsioo-nikeskkonnad, mille tegevuse eesmärgiks on koondada vas-tava valdkonna ainedidaktika parimad teadmised õppekava-

de ja lõimitud õppeprotsessi arendamiseks, viia läbi aine-didaktika alast uurimistööd, pakkuda nõustamist õpetaja-tele, tõsta ainedidaktika õppe-jõudude ja õpetajate erialast pädevust, praktika sisu, korral-duse ja juhendamise kvaliteeti ning esmaõppe üliõpilaste ja lõpetajate kutseoskuste taset.

• Õpetajate esmaõppe kvali-

teedi tagamiseks ja valdkon-na terviklikuks arendamiseks moodustavad ülikoolid akadee-miliste üksuste ülesed õpetaja-hariduse valdkonda kureerivad struktuurid, mille juhtimisel töötatakse välja ülikooli õpe-tajahariduse arengustrateegia,koostatakse iga-aastased tege-vuskavad, kavandatakse õpeta-jauuringuid, koordineeritakse õpetajakoolituse õppekavade

ja praktikakorralduse sisu-arendust ning koostööd kooli-dega, viiakse läbi õpetajakooli-tuse õppekavade ja kutseaasta tagasiside analüüs ning teavi-tatakse nende tulemustest kõi-ki õppejõudusid, kes osalevad õpetajakoolituse õppekavade realiseerimisel.

• Ülikoolid arendavad väljavaldkondlikud esmaõppe õppekavad, mis võimaldavad kvalifi katsiooni omandamist mitme aine õpetamiseks koolis (kõigil üldhariduskooli õpe-taja õppekavadel vähemalt kahe aine õpetamiseks) ning pedagoogiliste õpingute alus-tamist kõrghariduse esimesel astmel.

• Ülikoolid tagavad kutse-õpetaja esmaõppe õppekava-des erialateadmiste ja -oskuste täiendamise võimaluse vähe-malt 25% ulatuses õppekava kogumahust.

• Ülikoolid kooskõlastavad õpetaja ainealased miinimum-pädevused põhikoolis ja güm-naasiumis töötamiseks ning

arendavad välja süsteemi nen-de hindamiseks varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) raames.

• Ülikoolid pakuvad ning ha-ridus- ja teadusministeerium loob riikliku koolitustellimuse kaudu töötavatele õpetajatele võimalusi- kõrvalerialade omandami-

seks ja kvalifi katsiooni laien-damiseks, lähtudes esmajoo-nes koolide reaalsetest vaja-dustest;

- pedagoogilise kvalifi katsioo-ni või erialase kõrghariduse omandamiseks teaduspõhi-sust ning teooria ja praktika tasakaalu sisaldavatel õppe-kavadel ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestami-seks nende läbimisel.

• Ülikoolid arvestavad esma- ja ümberõppe pakkumisel töö

kõrvalt õppimise vajaduste ja võimalustega: rakendavad paindlikke õppevorme (kaug-õpe, tsükliõpe, individuaal-õpe), koolipõhise õpetajakoo-lituse mudelit, juhendamist töökeskkonnas jms.

• Ülikoolid lisavad kõikides-se esmaõppe õppekavadesse võõrkeeles õpetamise metoo-dika alase kursuse, mis pakub teadmisi ja oskusi tööks mit-mekeelsetes klassides (keele-kümblus, kakskeelse õppe metoodika).

• Õpetajakoolituse õppeka-vade lõpetamisel hinnatakse üliõpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles.

• Eesti riik ja ülikoolid taga-vad lasteaiaõpetajate ja klassi-õpetajate esmaõppe vene keele baasil, kehtestades üheks lõpe-tamise tingimuseks eesti keele oskuse Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi C1 tasemel (kõrgtase).

ÕPETAJAKOOLITUSE ÕPPEKAVADÕpetajahariduses rakendatakse paindlikke, haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid mudeleid

• Vene õppekeelega põhikoo-lide õpetajate ettevalmistus esmaõppes toimub valdavalt eesti keele baasil. Ülikoolid pakuvad venekeelse aineõppe kvaliteedi tagamise eesmärgil õppijatele tuge vene ja eestierialakeelte omandamisel, rakendades kakskeelse õppe metoodikat.

• Esma- ja täiendusõppe pak-kujad analüüsivad olemasole-vate õppekavade, kursuste vas-tavust üldhariduskooli riiklikeõppekavade, käesoleva stra-teegia eesmärkidele ja õpetaja kutsestandarditele, arvesta-vad haridussüsteemis toimu-vate muutustega ning viivad vajadusel sisse muudatused.

• Koolijuhid hindavad õpeta-jate kvalifi katsiooni vastavust kehtestatud nõuetele, teavita-vad haridus- ja teadusminis-teeriumi EHIS-e kaudu oma töötajate vajadustest ümber-õppe, pedagoogilise kvalifi kat-siooni või erialase kõrghari-duse omandamise järele ning võimaldavad õpetajatel oma kvalifi katsiooni täiendada.

• Haridus- ja teadusminis-teerium algatab õpetaja pro-fessionaalse arengu süstee-mi (Teacher’s professional development plan/profi le) väljatöötamise, mis kirjeldabõpetaja kvalifi katsioonist ja töökogemustest johtuvaid professionaalse arengu suun-di, karjääriredelit ning enese-

täiendamise ja lisakvalifi kat-siooni omandamise võimalusi (sh õpetajatööga seonduvad võimalused – mentorlus, nõus-tamine, erivajadustega õppija, täiskasvanute õpetamine või juhtimine).

• Haridus- ja teadusminis-teerium koos haridustöötaja-

tele täiendusõpet pakkuvate koolitusasutustega töötab välja täiendusõppe kvaliteedikritee-riumid.

• Esmaõppes rakendavad õppejõud ja praktikajuhen-dajad metoodikaid, mille abil kujunevad tulevasel õpetajal eneserefl ektsiooniks ja oma professionaalse arengu kavan-damiseks vajalikud pädevu-sed.

• Ülikooli kutseaasta tugi-programmi arendatakse läh-

tuvalt kogemusliku õppe põhi-mõtetest, eesmärgiga toetada algaja õpetaja eneseanalüüsi-oskuste kujunemist ja kutse-alast arengut.

• Õpetaja ja õpetajaks õppi-ja lähtub oma professionaalse arengu hindamisel ja kavanda-misel õpetaja kutsestandardi-test.

• Õpetaja viib igal aastal läbi oma töö ja isiksusliku arengu analüüsi, mis põhineb pideval eneserefl eksioonil, määratleb

ÕPETAJA ARENGÕpetaja professionaalne areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev

• Ülikoolid toetavad õpetaja-koolituse üliõpilaste ja kutse-aasta õpetajate võrgustike väl-jakujunemist.

• Kohalike Omavalitsuste Liit loob koostöös koolidega võimalused (koordineerimine, korraldus, tugi) ühistegevu-

seks piirkondlikele õpetajate kogukondadele.

• Haridus- ja teadusminis-teerium algatab õpetajate or-ganisatsioonide esindajatest koosneva koostöökogu kokku-kutsumise ning toetab kutse-organisatsioonide ühistegevu-

se käivitamist. Koostöökogu:- arutab õpetajaharidusega

seotud arendusteemasid;- teeb ettepanekuid õpetajate

tunnustamissüsteemi ja kar-jääriredeli kujundamiseks;

- annab hinnangu hariduse valdkonda puudutavatele eelnõudele;

- koordineerib võrgustiku-tööd ja levitab paremaid kogemusi.

• Koolijuhid tunnustavad õpetaja panust kooliarendusse ning osalemist õpetajate kutse-organisatsioonides.

• Õpetaja levitab oma tege-vusuuringute tulemusi ja häid kogemusi kolleegide seas piir-konnas ja vabariigis.

ÕPETAJATE KOGUKONNADÕpetaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab õpetajahariduse valdkonna arendamisse

professionaalse arengu vaja-duse ja kavandab arenguks va-jalikud tegevused.

• Õpetaja osaleb täiendus-õppes, mille sisu toetab tema professionaalse ja isiksusliku arengu vajadusi ning arves-tab haridusuuenduste ja kooli arenguvajadustega.

• Koolijuhid kujundavad kooli-kultuuri lähtuvalt õppiva orga-

nisatsiooni põhimõtetest, toe-tades ja tunnustades õpeta-ja osalemist täiendusõppes, kolleeg-kolleegilt õppimist ja mentorlust (algaja õpetaja toe-tamist).

• Koolijuhid tagavad regu-laarsete arenguvestluste läbi-viimise õpetajatega ja lülitavad õpetaja eneseanalüüsil põhi-neva professionaalse arengu-vajaduse kava kooli täiendus-

koolituse kavasse ning sisehin-damisanalüüsi.

• Täiendusõppe pakkujad lülitavad koolijuhi kvalifi kat-sioonikursusesse õpetaja pro-fessionaalse arengu toetamise ning arenguvestluste läbivii-mise temaatika.

• Haridus- ja teadusminis-teerium toetab kutseorganisat-sioonide võrgustikupõhiseid

innovatsiooniprojekte ja hari-dusasutuste omaalgatuslikku võrgustikutööd piirkondlike nõustamis- ja ressursikesk-kondade väljaarendamisel, kus teevad koostööd õpetajate kutseorganisatsioonid, õpeta-jate koolitajad ja erinevad tugispetsialistid ning mis loo-vad õpetajatele võimaluse regulaarseks eneseanalüüsi toetavaks individuaalseks ja rühmanõustamiseks.

• Õpetajahariduse uuringuid viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud uurimispädevu-sega uurimisrühmad ülikooli-

de juures. Ülikoolid kaasavad uurimisrühmadesse konkreet-se teemavaldkonna tippspet-sialiste ka väljapoolt ülikoole.

• Haridus- ja teadusminis-teerium kavandab ja rahastab süstemaatilisi kompleksuurin-guid õpetajahariduse kvali-

teedi seireks ning lühiajalisi rakendusuuringuid konkreet-sete probleemide lahendami-seks.

• Haridus- ja teadusminis-teeriumi juurde moodustatakse õpetajahariduse ekspertidest ja kõrgkoolide esindajatest koos-nev nõukoda, mille ülesanne

JUHTIMINE JA ARENDAMINEÕpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on järjepidev ning sidustatud haridussüsteemi kui terviku arengutega

on õpetajahariduse strateegia täitmise monitooring, õpetaja-hariduse valdkonna uuringu-tulemuste analüüs, strateegia täiendamine lähtuvalt uurin-gutulemustest ning muudatus-test keskkonnas, iga-aastaste strateegia tegevuskavade koos-tamine, täiendusõppe priori-teetide määratlemine ja seire-tulemuste hindamine.

• Haridus- ja teadusminis-teerium käivitab kutseõpetaja kohanemisaasta rakenduskava väljatöötamise.

• Hariduse kutsenõukoguarendab kutsestandardit, täiustab kutseomistamise kor-da ning teeb ettepanekuid kut-sestandardi rakendusteks.

• Hariduse kutsenõukogu, kutseliidud ja Riiklik Eksa-mi- ja Kvalifi katsioonikeskus kavandavad kutse omistamise õiguse ülemineku õpetajate kutseorganisatsioonile.

• Haridus- ja teadusminis-teerium ja kohalikud omava-litsused suurendavad koolide iseseisvuse astet tugipersonali kaasamisel, tagades võimaluse määratleda tugipersonali koos-seis lähtuvalt kooli eripärast (õpilaste erivajadused, õpeta-jate kvalifi katsioon, õpilaste arv jms), arengueesmärkidest ning otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt. Selleks algatab ha-ridus- ja teadusministeerium kooli tugipersonali vajaduse analüüsi ning koostab vaja-

dusel ettepanekud haridus- jateadusministri käskkirjaga kinnitatud miinimumkoossei-su muutmiseks.

• Õpetajakoolituse valdkonna õppekavade akrediteerimisel on väljundipõhise hindamise aluseks õpetaja kutsestandar-did.

• Haridustöötajate täiendus-õppe kvaliteedi tagamiseks ja tõhususe hindamiseks raken-datakse järgmisi meetmeid:

a) Haridus- ja teadusminis-teerium algatab õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe vajaduste analüüsi väljatöö-tamise ning suunab täien-davaid vahendeid riiklikul

tasemel olulistesse täien-dusõppe valdkondadesse.

b) Riik reguleerib haridustöö-tajate täiendusõppe turgu kvaliteedijärelevalve kaudu, selleks arendatakse Ees-ti Hariduse Infosüsteemis instrumendina välja täien-dusõppe tagasiside moo-dul, kuhu koolijuht annab tagasisidet õpetajate poolt läbitud täiendusõppe kvali-teedile ja tõhususele.

c) Täiendusõppe pakkujad re-gistreerivad oma õppekavad EHIS-es, klassifi kaatorina kasutatakse kutsestandardi jaotusi.

• Riik tagab õpetajatele konkurentsivõimelise palgata-seme.

• Haridus- ja teadusminis-teerium koostab koostöös eri-nevate sidusrühmadega ette-panekute paketi õpetajate ül-dise töökoormuse ja -pinge vä-hendamiseks (tugispetsialisti-de kaasamine õppijate arengu toetamisse, abiõpetajate kaasa-mine jms) ning esimese aasta õpetaja erivajadusi arvestava töökoormuse määratlemiseks.

• Kool määratleb end kogu-konna kultuuri kandjana regioonis ning osaleb aktiivselt regiooni arendustegevuses, kaasates nii õpetajaid, õpilasi kui lastevanemaid.

• Kooli juhtkond tunnustab ning tutvustab kogukonnale oma õpetajate saavutusi õppi-jate arengu toetamisel.

• Õpetajate organisatsioonid esitavad haridus- ja teadus-

ministeeriumile konkreetseid haridussüsteemi kui terviku ning õpetajahariduse valdkon-na arenguvajadusi arvestavaid ettepanekuid muudatusteks seadusandluses ning panusta-vad nende elluviimisse.

• Ülikoolid määratlevad õpe-tajahariduse oma arenguka-vades prioriteetse valdkonna-na ning teavitavad avalikkust regulaarselt seal saavutatud tulemustest.

• Gümnaasiumid tutvustavad õppijatele karjäärinõustamise käigus õpetajaameti võima-lusi ja väljakutseid. Ülikoolid suunavad bakalaureuseõppe üliõpilaste valikuid õpetaja-koolituse magistriõppe kasuks

ning toetavad magistriõppe lõpetajaid õpetajaameti vali-kul.

• Haridus- ja teadusministee-rium ja õpetajate kutseorgani-satsioonid käivitavad ühiselt sihipärase tegevuse õpeta-jaameti maine kujundamisel: algatavad avalikkuses arutelu-sid aktuaalsetel hariduse vald-konna ning õpetajakutse aren-damisega seotud teemadel, levitavad edulugusid ja häid kogemusi, käivitavad erinevaid üritusi õpetajaameti väärtusta-miseks („ministrid õpetajaks ja õpetajad ministriks” õpetaja-te päeval, õpetajate laulupidu vms).

• Haridus- ja teadusminis-teerium rakendab õppeasu-tuste tunnustamise süsteemi, mille raames töötatakse välja erinevad õpetajate tunnusta-mise vahendid.

ÕPETAJAKUTSE ON ÜHISKONNAS VÄÄRTUSTATUD JA KÖITEVSelle eesmärgi saavutamisele aitab kaasakõigi eelnevate eesmärkide täitmine

Haridussüsteemis täidab võt-merolli õpetaja. Tema etteval-mistuse kvaliteedist, valmisole-kust oma tegevust analüüsida ja end pidevalt täiendada sõl-tub Eesti kooli ja iga õppija käekäik. Sama oluline on õpe-taja rolli tähtsustamine ja väär-tustamine ühiskonnas. Käesoleva strateegia põhi-suund – õpetaja professio-naalse arengu toetamine – tee-nib omakorda õppija arengu toetamise eesmärki.

Strateegia eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes erinevate osapool-te koostöös:

Riik ja koolipidaja vastuta-vad selle eest, et noor inimene sooviks õpetajaks õppida ning õpetajana töötamine oleks ühiskonnas väärtustatud. Riik ja koolipidaja tagavad koolide jätkusuutliku fi nantseerimise, luues koolile mh suuremad võimalused tööaja ja -tasu diferentseerimiseks.

Haridus- ja teadusminis-teeriumi ülesanne on tagada õpetajahariduse valdkonna arengu järjepidevus, käivitada süsteemne haridusvaldkonnaseire ja rakendusuuringud ning viia õpetajaharidust puudu-tavatesse õigusaktidesse sisse strateegia eesmärkide saavuta-miseks vajalikud muudatused.

Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid peavad tõhusta-ma õpetaja ettevalmistamist ja tema arengu toetamist toime-tulekuks väga erilaadseid os-kusi nõudvas töökeskkonnas, pöörates erilist tähelepanu eneseanalüüsi ja oma arengu juhtimise ning meeskonnatöö-ga seotud oskuste kujunemi-sele. Oluline ülesanne on luua paindlikke võimalusi õpetajaks õppimisel ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel tasemeõppekavade läbimisel ja kvalifi katsiooni tunnustamisel. Õpetajate ettevalmistus peab tuginema rahvusvahelisel ta-semel tunnustatud teadustege-

vusele ning pakkuma piisavalt võimalusi teoreetilise teadmi-se praktiliseks rakendamiseks koolikeskkonnas.

Kool peab toetama ja suuna-ma õpetaja kutsealast arengut. Koolijuhi ülesanne on kujun-dada koolikultuuri lähtuvalt õppiva organisatsiooni põhi-mõtetest, arendades kolleeg-kolleegilt õppimist ja men-torlust ning toetades õpetaja osalemist õpetajate organisat-sioonide töös.

Õpetajate organisatsioo-nide roll ja tähendus õpeta-jakutse arendamisel ja maine

kujundamisel peab suure-nema. Õpetajate kogukonna identiteedi tugevdamiseks on vaja tõhustada nii regionaalset võrgustikutööd kui ka organi-satsioonideülest sisuarendust riiklikul tasandil.

Õpetaja ja õpetajaks õppija peab teadvustama oma vastu-tust õppija arengu toetamisel, analüüsima oma koolitusvaja-dusi ning kavandama oma kut-sealast ja isiksuslikku arengut, lähtudes õpetaja kutsestandar-di pädevuskirjeldustest, riikli-kest haridusuuendustest, kooli arenguvajadustest ja oma õpe-taja-pildist.

KOKKUVÕTEHaridussüsteemis täidab võtmerolli õpetaja

Õpetajahariduse strateegia 2009-2013 täistekst: www.hm.ee (arengukavad)

Õpetajahariduse strateegia elluviimist toetavad meetmed

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad programmid:- Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko www.archimedes.ee/eduko- Üldhariduse pedagoogide kvalifi katsiooni tõstmine 2008-2014- Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013- Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutustes sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu www.ekk.edu.ee/programmid

Keeleõppe arendamine: www.meis.ee Avatud taotlusvoorud T&A valdkonnas: www.archimedes.ee/struktuurifondid

Sihtasutus Archimedes Eduko bürooKoidula 13A, 10125 TallinnTel: 699 9396E-post: [email protected] www.archimedes.ee/eduko