Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” rakendamisest

Säästva arengu indikaatorid

Eili Lepik

24.10.2008

“Säästev Eesti 21”

• Strateegia sünd

2001. a. lähteülesanne

2005. a. heakskiitmine Riigikogus

• Strateegia rakendamine

- valdkondlikud arengukavad

Strateegia SE21 rakendamist toetavad õigusaktid

• Säästva arengu seadus (aastast 1995)• Valdkondlikud seadused - Metsaseadus,

Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseadus, Veeseadus, Kalapüügiseadus

• Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a. määrus nr 302 strateegiliste arengukavade kohta ehk nn. arengukavade määrus

“Säästev Eesti 21” neli sammast

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus

• Heaolu kasv

• Sidus ühiskond

• Ökoloogiline tasakaal

Probleemid SE21 rakendamisel

• Suhtumine: “Säästev areng = keskkonnakaitse”

• Omanikutunne või selle puudumine

• Strateegia “üldisus”

• Säästva arengu komisjon

Kuidas olukorda parandada?

• Säästva arengu komisjoni ümberkorraldamine

• Ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm

• Säästva arengu indikaatorid

• Säästva arengu strateegia rakendamise aruanded

Säästva arengu indikaatorid

• Aruanne Eesti säästva arengu strateegia “Säästev Eesti 21” rakendamise tulemustest – indikaatorite raamistik

• Regionaalse arengu näitajad

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

• Eesti rahva säilimine (loomulik iive, summaarne sündimuskordaja)

• Eesti keele kasutamine (emakeelena, võõrkeelena)

• Kultuuris osalemine (kultuuripärandi olukord, kultuuriüritustel osalejate arv, kultuurisektoris töötajate arv)

Summaarne sündimuskordaja

• Allikas: Statistikaamet

Summarne sündimuskordaja (Keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul; vajalik taastootmismäär 2,1)

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

2,2

2,4

1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Heaolu kasv• Majanduslik jõukus (SKP elaniku kohta, maakonna

keskmine elatustase, tootlikkus)• Riigi rahanduse jätkusuutlikkus (valitussektori

eelarve tasakaal, valitussektori võlg)• Majanduse jätkusuutlikkus (Eesti koguvõlgnevus

välismaa suhtes, väliskaubanduse tasakaal)• Innovatsioon ühiskonnas (T&A kulud, innovaatilised

ettevõtted, uute toodete osakaal, hõive teadusmahukas teeninduses ja tööstuses)

• Haridus (kõrghariduse omandanud elanike osakaal, vähemalt keskharidusega isikud, loodus- ja täppisteaduste lõpetajad, osalemine elukestvas õppes)

• Elukvaliteet (oodatav eluiga, tervelt elatud eluiga, HIV, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja vähktõve levik)

Leibkonnaliikme netosissetulek kuus (EEK, aastakeskmine) 2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Harju 2742 2735 3085 3429 3558 40985126,5

6278,9

Ida-Viru 1625 1733 1839 2025 2370 2656 3331,9 3885,7

Jõgeva 1584 1677 1636 2040 2269 3044 3708,2 5405,9

Lääne 1875 1952 2042 2534 2735 2612 4199,2 4349,5

Põlva 1416 1602 1792 2252 2325 2779 3300,6

3750,5

Pärnu 1927 2280 2360 2652 2959 3302 4104,4 4999,6

Tartu 2163 2443 2466 2703 3129 3796 4462,1 5412,7

Valga 1630 1589 1887 2214 2129 2653 3545,7 4420,4

Viljandi 1751 1932 2192 2388 2661 2831 3882,4 4600,7

Võru 1702 1887 2011 2216 2315 2808

3176,7

4176,8

kogu Eesti2182,8

2288,8

2499,5

2788,9 3029

3475,5

4342,9

5285,7

madalama osakaal kõrgemast 51,6% 58,1% 53,0% 59,1% 59,8% 63,7% 62,0% 59,7%

Tööhõive Tööhõive määr (15-64)

60

62

64

66

68

70

72

74

76

78

80

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tööh

õive

%

EL 27 Eesti Taani Lissaboni eesmärk aastaks 2010

Tööhõive määr maakondades (15-64 a, %, aastakeskmine)   2000 2001

2002

2003

2004

2005 2006 2007

Kogu Eesti 60,7 61,1 61,7 62,6 62,6 64,0 67,7 69,1

Harju mk 65,7 65,6 67,6 67,4 66,2 69,8 73,8 75,2

Hiiu mk 66,7 66,6 59,3 67,7 66,8 69,2 75,5 78,5

Ida-Viru mk 54,9 56,2 55,5 55,1 56,2 58,1 62,7 63,5

Jõgeva mk 50,8 50,6 49,6 50,1 50,2 49,2 55,7 60,9

Järva mk 63,5 61,3 59,3 57,7 66,2 66,2 66,6 67,9

Lääne mk 59,2 56,4 57,5 56,6 64,1 62,9 58,9 65,6

Lääne-Viru mk 56,2 64,1 63,5 62,1 60 63,5 66,2 63,2

Põlva mk 44,6 53,6 49,8 51,7 51,7 51,6 51,4 54,5

Pärnu mk 59,3 61,0 61,1 63,6 61,5 61,4 66,0 68,9

Rapla mk 55,8 62,5 58,4 63,7 64,4 61,1 67,2 69,8

Saare mk 62,8 62,2 61,5 63,4 63,1 57,8 59,9 62,6

Tartu mk 60,0 57,1 59,7 63,9 64,9 62,9 67,9 69,8

Valga mk 59,5 55,7 56,0 60,6 57,3 56,1 59,3 59,3

Viljandi mk 62,7 60,2 61,8 61,3 62,6 62,8 65,5 65,5

Võru mk 50,6 53,9 50,6 50,9 54,6 58,1 60,6 54,3

Oodatav keskmine eluiga sünnihetkel

67,467,366,366,065,1

64,665,164,6

63,764,264,1

61,360,5

62,363,4

64,364,5

65,6

78,578,177,876,9

77,0

76,2

76,075,875,375,775,4

74,172,8

73,874,674,774,774,7

55

60

65

70

75

80

1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Mehed Naised

Sidus ühiskond• Võrdsed võimalused (ravikindlustusega

kaetus, sissetulekute erinevus, suhteline vaesus, laste vaesusrisk, pikaajaline töötus)

• Osalemine hariduses (haridussüsteemist väljalangemine)

• Interneti levik (lairibaühenduste arv)• Turvalisus (kuritegude arv, liiklusõnnetuste,

tulekahjude, tapmiste, tööõnnetuste, mürgituse või külma tagajärjel hukkunud, enesetapud)

Sissetulekute erinevus elanikkonna jõukaima ja vaeseima kvintiili vahel

4

4,5

5

5,5

6

6,5

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Eesti EL 25

Kuritegude suhteline arv 10 000 elaniku kohta – maakonnad ja suuremad linnad

Ökoloogiline tasakaal• Jätkusuutlik energeetika (energiatarbimise tase,

taastuvenergia, energia koostootmine, biokütused)• Keskkonna saastekoormus (kasvuhoonegaasid,

õhusaaste, veereostus)• Jäätmeteke ja jäätmekäitlus (jäätmeteke, jäätmete

ladestamine, jäätmete taaskasutus, nõuetele vastav jäätmekäitlus)

• Liigiline mitmekesisus (pool-looduslike koosluste pindala, kaitsealad, sood, kaitstav metsamaa)

• Loodusressursside kasutamine (põlevkivi, ehitusmaavarad, puit, soomullad)

• Keskkonnasõbralik transport (uute sõiduautode CO2 tase, ühistranspordi kasutamine)

Taastuvelektri osakaal elektri sisemaisest kogutarbimisest Euroopa riikides (2006. a andmetel)

1,4 2,9 3,4 3,6 3,7 3,9 4,6 4,9 7,9 8,512,414,5 17,3

37,7

56,6

100

16,624 24,425,5

48,2

14,5

25,931,429,4 33,4

98,3

11,2 12,112

0

20

40

60

80

100

120

Kasvuhoonegaaside heitkogus tuhat CO2 ekvivalenttonni

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

1990 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Kasvuhoonegaasid kokku Süsinikdioksiid kokku

Metaan kokku Dilämmastikoksiid kokku

Jäätmete taaskasutamise osakaal kogu jäätmetekkest (%)

37%

30%

25%23%

18%

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2002 2003 2004 2005 2006

Metsaraie osatähstus puidu aastasest juurdekasvust

54,3%57,3%

81,6%

96,9%111,3%

98,5%

0

20

40

60

80

100

120

2000 2001 2002 2003 2004 2005

Säästva arengu indikaatorite visualiseerimine

• Statistikaameti projekt säästva arengu indikaatorite kasutatavuse parandamiseks:

- metoodiliste lehtede koostamine- indikaatorite visualiseerimine säästva arengu näidikulaua abil (näidikulaud SE21 vormi + andmete uuendamine)

• http://www.stat.ee/naidikulaud

Kohalike omavalitsuste roll SE21 rakendamisel – mõned mõtted

• Soojamajandus (koostootmine, taastuvenergeetika)

• Energiasääst (tänavavalgustus, ühistransport, hoonete energiatarve)

• Jäätmemajandus (prügilad, liigiti kogumine, taaskasutus)

• Demograafiliste trendide arvestamine (haridus, lastehoid, infrastruktuur)

Tänan kuulamast!

eili.lepik@riigikantselei.ee