1

Viimastel aastatel Tallinn-Paldiski liinil reisirongiliiklust häirinud raudteere-mont on jõudnud lõpusirgele. Tööde käi-gus on kapitaalselt remonditud raudtee konstruktsioon ning rekonstrueeritud kontaktvõrk.

Lõpetatud on raudtee kontaktvõrgu re-konstrueerimistööd Tallinn-Keila-Paldis-ki ja Keila-Vasalemma raudteelõikudel, kus välitööd valmisid 31. augusti ks.

Lõpetamisel on vaegtööd, mis sisaldavad heakorratöid, haljastuse taastamist, kon-taktvõrgu lõplikku reguleerimist ja muid tegevusi.Töid teostatakse öösiti rongiliik-luse vaheaegadel, reisirongiliiklust häi-rimata, ning töödega jõutakse lõpule septembrikuu jooksul.

Uuendatud kontaktvõrk võimaldab ron-gide kiiruse tõsta 160 km/h, kuid kiiruste kehtestamisel tuleb arvesse võtt a kogu raudtee infrastruktuuri seisukorda, sh

turvanguseadmeid, liiklusjuhti missüs-teeme jm.

2011. aastal alustatud projekti “Elektri-fi tseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine” eesmärgiks oli re-konstrueerida 83,9 km kontaktvõrku, kaks veoalajaama ning soetada kontaktvõrgu hooldustehnikat.

Järve ja Keila veoalajaama rekonstruee-rimine on kavandatud aastatele 2013-14 ja seda viisil, mis rongiliiklust oluliselt ei häiri.

Mullu alguse saanud suurprojekti „Tallinn-Keila-Riisipere ja Keila-Paldiski raudtee rekonstrueerimine“ raames remonditak-se kokku 46 km kõige ebarahuldavamas olukorras raudteed, mis on 62% lääne-suunaliste peateede kogupikkusest. Välja tuleb vahetada kogu raudtee pealisehiti s (rööpad-liiprid-ballast), müra vähenda-miseks ja sõidumugavuse parandamiseks

keevitada kokku rööpad ning uuendada ülesõidukohtade katt ed.

Käesolevaks hetkeks on lõplikult valminud 34 km raudteed Keila-Paldiski ja Vasalem-ma-Riisipere ning Valingu-blokkpost89 lõigul.

Tööd jätkuvad Keila-Vasalemma suunal, kus need peaksid lõpule jõudma septemb-ri lõpuks. Rannahooaja lõppedes suletak-se remondiks Klooga-Kloogarand jaama-vahe, mille valmimistähtaeg on plaanitud oktoobri lõppu.

Mõlema infrastruktuuri rekonstrueeri-mise projekti eesmärgiks on raudteeliik-luse ohutuse ja kvaliteedi tõstmine läbi madalama müra- ja vibratsioonitaseme, kiiruste tagamise 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele ning eelduste loomise uute „Stadler Flirt“ elektrirongide häireteta teenindamiseks.

Projekte kaasrahastab Euroopa Liidu Üh-tekuuluvusfond.

INFOLEHTJUULI / AUGUST 2013

Raudteeremont Tallinn-Paldiski liinil jõudis kooliaasta alguseks lõpule

Eesti Raudtee Infoleht

2

VÄLISUUDIS

Rail Balti cu ühisett evõtt e loomises jõuti kokkuleppele30.07.2013 õhtul jõudsid Eesti , Läti , Leedu, Soome ja Poola esindajad Brüsselis kokkuleppele ühisfirma Rail Baltic raja-mises. Ühisdeklaratsiooni peavad allkirjastama veel viie riigi transpordiministrid septembris Vilniuses toimuval mitte-ametlikul transpordinõukogu kohtumisel.

Rail Baltic ühisettevõtte eesmärgiks on raudtee ehituseks vajalike ettevalmistustööde koordineerimine, sealhulgas projekti rahastustaotluste ettevalmistamine Euroopa Ko-misjonile, seadusandluse harmoneerimises osalemine, Rail Baltic äriplaani koostamine, raudtee ruumiline planeerimine, uuringute läbiviimine, projekti laiem tutvustamine jpm. Sel-listel alustel loodud ühisettevõte loob eeldused projektile Euroopa Liidu rahade saamise. Kokku lepiti selles, et igas Balti riigis jääb ühisettevõtte Rail Baltic taristu esialgu sellele konkreetsele riigile, millise territooriumil raudtee asub. Iga aktsionär panustab järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 0,65 miljonit eurot.

Aktsionäride lepinguga loodav ettevõte hakkab algselt kuu-luma kolmele Balti riigile, kuid deklaratsioonis on jäetud Soomele ja Poolale võimalus ettevõttega ühinemiseks. Rail Baltic on Tallinnast Poola piirini ulatuv tava-kiirraudtee, mille projekteeritud kiirus on 240km/h. Ühtegi olemasolevat raud-teeliini ühisettevõtte alla ei viida.

Eestis hakkab Rail Baltic läbima kolme maakonda: Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Eesti-poolse kaubatee alguspunkt on Muuga sadamas ja reisijateterminal Ülemistel. Lätile antakse raudtee üle Häädemeeste vallas asuva Ikla piiripunkti kandis.

Kaubavedu Vene suunal võib kallinedaVenemaa Föderaalne tolliteenistus (VFTT) küsib alates 14. augus-ti st piiri ületavate kaupade eest TIR-märkmikule lisaks täiendavat garanti id, mistõtt u on oht, et kaubavedu võib kallineda.

Lisakohustus koormab nii vedajaid kui ka tolliasutusi, ütles välismi-nisteeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Uudisele on reageeri-nud nii Euroopa Komisjon kui ka Rahvusvahelise Maanteetranspor-di Liit (IRU). Selle president Umberto de Prett o hoiatab kirjalikus pöördumises Vene peaminister Dmitri Medvedevit, et plaanitav muudatus kahjustab nii Venemaa kui ka teiste riikide majandust.

VFTT sekretär Tatjana Golendejeva rääkis pressikonverentsil, et tegemist ei ole seaduse muudatuse, vaid lisati ngimusega. Golen-dejeva sõnul on uuendus koos kõlas TIR konventsiooniga, mis lubab osapooltel lisati ngimusi seada. Muudatuste eesmärk on tagada tollieeskirjade täitmine ja tollimaksude laekumine Vene föderat-siooni eelarvesse õigel ajal.

VFTT selgitas pressiteates, et lisaks deklareerijale võib transiitkau-pade tagati se tasuda ka muu isik, kui tal on õigus antud kaupa omada, kasutada või käsutada. Sellest võib järeldada, et lisataga-ti se kulu võib kanda ka importi ja ehk veose saaja.

Rail Balti cu trassid

juuli / august 2013

3

Euroopa Liidu regulatsioonid 1520 mm raudteevõrgusti ke kohtaTehnilise Järelevalve ameti raudteetee-nistuse juhataja – peadirektori asetäitja Anvar Salomets käsitleb Balti c Railways Magazine’i 13.numbris 1520 mm rööp-melaiusele kohanduvaid norme.

Salometsa sõnul on kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi hõlmava uuendatud “Üleeuroopalise tavaraudteevõrgusti ku vedurite ja reisijateveoveeremi” koosta-litluse tehnilise kirjelduse (KTK) jõustu-miseni laiendatud mahus Euroopa Liidu 1520 mm raudteevõrgusti ku normid as-jakohasemad kui kunagi varem.

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on reeglisti k, mis hõlmab iga alasüsteemi või alasüsteemi osa, et täita olulised nõuded ning tagada üleeuroopalise kiire ja tava-raudteesüsteemi koostalitlusvõime.

Tulenevalt asjaolust, et ELi normide raken-damine ei ole hoolimata raudteeveeremi-le loa andmisest Balti maades siiani kuigi hästi reguleeritud, peegeldab uus õiguslik raamisti k 1520 mm võrgusti kke veelgi täp-semalt. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on siiski näidanud, kuidas rakendada ELi

asjakohaseid standardeid ja norme.

Siiani on Eesti l olnud vähemalt üks edukas ja keeruline kogemus. Eesti uued Stadler Flirt rongid ehitati EN ja Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) standardite kohaselt, kuid vastuolusid esines siiski nende kat-setamise osas vastavalt ELi eeskirjadele olukorras, kus on palju 1520 mm variante. Hoolimata nendest kaalutlustest tuli TJA koos teiste osapooltega (raudtee-ett evõt-jad, tootjad, asjaomased asutused) järel-dusele, millest selgus, et tööalane testi -mise EN 14363 kohaselt on kohaldatav ka 1520 mm võrgusti ke puhul. Samuti selgus, et nõudeid, mis ei ole otseselt seotud inf-rastruktuuriga, kuid on siiski asjakohased laiemate 1520 mm vagunikerede puhul, saab suures osas integreerida, näiteks passiivseid ohutusmeetmeid (peamiselt vastavalt EN15227).

Teine oluline EL 1520/1524 mm raudtee-süsteemi aspekt on olemasolev koostalit-lusvõime ELi mitt ekuuluvate riikidega, mis TJA arvates uutele reisirongidele kasutus-loa andmisel saavutatakse. Seda tänu as-

jaolule, et vedurite ja raudteeveoveeremi puhul arvestati erinevate olemasolevate 1520 mm raudteevõrgusti ke alamsüstee-mide kirjelduste analüüsidega.

Kuigi mõned küsimused jäävad 1520 mm süsteemide tuumik-KTKs lahti seks, on juba tehtud suuri edusamme ELi norme nimetatud süsteemiga integreerides, ilma et see kahjustaks koostalitlusvõimet ELi mitt ekuuluvate riikidega.

SISEUUDIS

Vanad elektrirongid asendati uute Stadler Flirt tüüpi rongidega1. juulil toimus Tallinnas Balti jaama 7. ooteplatvormil pidulik üritus, mille raa-mes saadeti liinile esimesed uued elekt-rirongid. Kõigil huvilistel oli võimalik uute rongidega tutvuda Balti jaamas, Keilas ja Aegviidus.

Kokku andis Elektriraudtee 1. juulil käiku viis uut elektrirongi ajavahemikus. Juuli-kuu esimese kolme nädala jooksul vahe-tati välja kõik vanad elektrirongid uute Stadler FLIRT elektrirongide vastu ning 26. juulist teostab Elektriraudtee reisijate vedu vaid uue veeremi abil.

Eesti Raudtee Infoleht

4

Paldiski Lõunasadam tähistab20. tegevusaastat kaubasadamana

Paldiski Lõunasadama tsiviilsadamaks ümberkujundamise 20. aastapäeva puhul korraldasid Tallinna Sadam ja Paldiski Ettevõtjate Liit reedel, 30. augustil, äriseminari “Paldiski arengu-potentsiaal ettevõtluskeskkonnana”. Seminari eesmärk oli kohalikus elus tegevate ettevõtjate osavõtul vaada-ta tagasi möödunud kahe aastakümne arengutele ja hinnata Paldiski kui sa-damalinna tulevikuvõimalusi tänases majanduskeskkonnas.

Arenguseminaril esinesid ettekanne-tega riigikogu majanduskomisjoni juht Kaja Kallas, Transfennica grupi tegev-

juht Dirk Witteween ja majandus-teadlane Andres Arrak. Paldiski aren-guvõimalusi vaagisid ka Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann, Alexela grupi juht Heiti Hääl, Tõnis Vajakas Ees-ti Energia taastuvenergia äriüksusest, Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse esi-mees Sven Ratassepp ning Tallinna Sa-dama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

“Endise allveelaevnike õppebaasi juur-de kuulunud sadama üle võtmisel 20 aasta eest sai toonane riigiettevõte Tallinna Sadam enda käsutusse rajati-se, mis vajas sisuliselt nullist ülesehi-

tamist,” selgitas AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Esimene tsiviilalus killustikukoormaga pardal väljus Paldiskist vaid mõned kuud pärast rajatise ülevõtmist, 1994. aasta jaanuaris. “Tänaseks oleme jõud-nud olukorda, kus Paldiski laevakülas-tuste arv on aastas keskmiselt 1100 alust ning Lõunasadam on kaubama-hult Eesti kolmas kaubasadam, käidel-des aastas ligi 4,5 miljonit tonni kaupa,” ütles Kaljurand.

Endise Nõukogude armee allveelaev-nike väljaõppebaasi juurde kuulunud sadamast on kujundatud kümne kaiga kaubasadam, kus käideldakse peami-selt Ro-Ro kaupu, vanametalli, puitu, killustikku, turvast, naftatooteid ja ka transiidiks mõeldud sõidukeid.

Paldiski Lõunasadama 20. aastapäevale pühendatud päeva lõpetas linna kesk-väljakul suur suvelõpu kontsert ja laat. Laadalt leidis nii käsitööd kui ka riideid ja kooliaasta alguse puhul koolilapse-le vajalikku. Paldiski Linnamuuseumis (Rae tn 38) avati reedel fotonäitus sadama arengutest viimase 20 aasta jooksul, samuti esitleti aastapäevaks valminud filmi.

Linnarahvale ja Paldiski külalistele pa-kuti võimalust külastada Lõunasada-mat, vastavatud Eesti Energia tuulepar-ki ning kohalikke ettevõtteid ZincPot ja Soojusenergia OÜ.

Tänavakunst Lilleküla tunnelis12.-18. augusti l andis AS Eesti Raudtee koostööprojekti „Tänavakunst“ raames erandkorras loa Lilleküla tunneli seinte-le maalingute joonistamiseks.

Projekti idee autoriks oli kunstnik Anni Varm, kavandid ning teostus noorkunst-nike rühmituselt Multi Stab.

Eesti Raudtee eesmärgiks antud projekti läbiviimisel oli taunida vohavas sodimi-ses väljenduvat graffi ti t kui ebaseadus-likku, ebaesteeti list, „kunstnikele“ ti hti eluohtlikku ja rajati ste omanikele suurt kahju põhjustavat tegevust ning tead-vustada probleemi, mis kaasneb avali-ku ruumi ja hästi kordatehtud objekti de täiskritseldamise ning ühise linnaruumi rikkumisega.

juuli / august 2013

5

Elektriraudtee muudab kaubamärgi ElroniksElektriraudtee muudab kaubamärgi Elroniks, kuna diiselrongi-de tulek ei kajasta enam ett evõtt e olemust. «Kes soovib Elronis näha ajalugu, siis sõnas on natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme rääkinud sellest, et Elroni lahti seletus võiks olla Eesti Liinirongid, mis kaubamärgina on liiga pikk,» selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.

Vajadus nime vahetada on olnud juba AS Eesti Raudteest lah-ku löömisest saadik. Siis määrati neile nimeks Elektriraudtee,

kuna nad olid ainsad elektriraudteel tegutsejad, kuigi raudteed

ei ole nende omanduses kunagi olnud. Nimevalikul sai mää-

ravaks, et uus nimi oleks meeldejääv ja hõlpsasti hääldatav

peale eesti keele rääkijate ka teistele – nii kohalikele kui ka

turisti dele. Samas töötati nimi välja ett enägelikult – Elron soo-

vib tulevikus opereerida rahvusvahelistel liinidel.

Uuele kaubamärgile plaanitakse üle minna oktoobris.

Nädala jooksul kaeti vastvalminud tunnelisse tekkinud silma riivavad kritseldused rõõmsate joonistustega, mille kandvaks ideeks on aidata kaasa sotsiaalsete hoiakute kujundamisele raudteeohutuse ja turvalise elukeskkonna loomise vallas.

Kunstnikud lähtusid töötades kindlatest reeglitest, mis kutsu-

sid üles lugupidamisele kaaskodanike ja ümbritseva keskkonna vastu.

Projekti le panid õla alla ka A.le.Coq, kes jagas osalejatele ta-suta limonaadi, ning Lilleküla tunneli ehitanud Läti ett evõte RBSSKALS Buvsabiedriba.

Kaubaveomahud Eesti Raudtee taristul juulis 2013Veomahud Eesti Raudtee taristul jätkasid väikest langust ja juulikuu mahuks oli 1,74 miljonit tonni ehk 4 protsenti vähem kui aasta tagasi. Seitsme kuuga on kokku veetud kaupu 14,91 miljonit tonni, mis jääb eelmisele aastale alla 8,4 protsenti .

Juulis kasvas küll oluliselt naft a ja naft asaaduste vedu, kuid vähenesid väeti sed, põlevkivi ja keemiakaubad. Naft asaadusi veeti 1,11 miljonit tonni ehk üle 32 protsendi rohkem. Väeti ste vedu langes ligi 27 protsenti 0,24 miljoni tonnini. Põlevkivi veeti 0,11 miljonit tonni ehk mullusest 54,4 protsenti vähem.

Kokku on aasta algusest saadik veetud naft at ja naft asaadu-seid 9,78 miljonit tonni, mis on 2,9 enam kui eelmisel aastal. Teisel kohal on põlevkivi 1,69 miljoni tonniga ning veod on vähenenud 16,5 protsenti . Väeti si veeti 1,62 miljonit tonni ehk 12,6 protsenti vähem. Keemiakaupade maht on langenud 60 protsenti , moodustades kokku 0,61 miljonit tonni.

Konteinereid on raudteel veetud seitsme kuuga 33 797 TEU-d, mis on 9,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sellest käesoleva aasta juulis veeti 4 374 TEU-d.

Transiitveod olid seitsme kuuga kokku 11,66 miljonit tonni ja vähenesid 7,6 protsenti . Kohalikes vedudes liikus kaupa 2,07

miljonit tonni ning need kahanesid aastaga 12,8 protsenti . Importveod andsid 0,76 miljonit tonni veoseid ning olid 11,9 protsenti väiksemad mullusest. Eksportvedude maht 0,42 mil-jonit tonni jäi möödunud aastast alla 3,6 protsenti .

Raudteeveo-ett evõtetest vedas EVR Cargo seitsme kuuga 9,5 miljonit tonni kaupu, jäädes mullusele tasemele alla 19,3 prot-sendiga. E.R.S. veomahuks oli 5,41 miljonit tonni ehk 19,7 protsenti rohkem vedusid kui aasta tagasi.

Eesti Raudtee Infoleht

6

Ülemiste ühisterminali loomiseks viis Tallinna Linnaplaneerimisamet koos-töös Inseneribüroo Stratum OÜ läbi uuringud, mille eesmärk oli välja tuua Ülemiste ühisterminali rajamise vaja-dused ja terminali ühenduse tingimu-sed lennujaamaga.

Uuringu käigus selgitati välja Ülemiste ühisterminali rajamise vajadus Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale. Koostati alternati ivsete

asukohtade võrdlus ning erinevate ühis-transpordiliikide sidumise vajadus lähtu-valt inimeste liikumis- ja ümberistumise vajadusest.

Ühisterminali ühendusel lennujaamaga analüüsiti ja võrreldi erinevate transpor-diühenduste rajamise ja ekspluatatsiooni maksumust lennujaama ja planeeritava Ülemiste Rail Balti ca ühisterminali vahel. Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balti cu projekti ga.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on uuringud on värskelt valminud ja hetkel võetakse tu-lemusi kokku. Hiljemalt septembri keskel toimub uuringu tulemuste esitlus. „Selge on see, et vajadus ühtse ühistranspordi-terminali järele on olemas, see koondaks tulevikus lennu-rongi-ja pikamaabussi-jaamad ning kohaliku ühistranspordi. See liidaks omavahel võimalikult palju ühistranspordi liike, luues mugava üm-beristumise võimalused, mis omakorda peaks tekitama Tallinna linnast laiemas regioonis soodsa reisijate transpordi sõlmpunkti ,“ ütles Aas.

Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balti cu projekti ga. Tegemist on nn ühisterminaliga, kuhu on integreeritud ühendus lennujaamaga, linna ühistrans-port, maakonnaliinid ja osad kaugliinid. Terminal on rahvusvahelise rongiliini al-gusjaam.„Arhitektuurse lahenduse leid-miseks Ülemiste ühisterminali rajamiseks on plaanis läbi viia ideekonkurss hoonele ja ümbritsevale linnaruumile. Eelduste kohaselt kuulutame veel sel aastal idee-konkurssi välja,“ sõnas abilinnapea.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-teeriumi haldusalas on läbi viidud hange detailplaneeringu koostamiseks. Planee-ringut soovitakse algatada selle aasta ok-toobris või novembris.

Uuringud Ülemiste terminali tegemiseks on valmis

8. augusti l sõlmis Eesti Raudtee Tšehhi ett evõtt ega Elektrizace železnic Praha a.s. lepingu raudtee kontaktvõrgu Järve ja Keila veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lepingu maksumuseks on 5,3 miljonit eurot.

Lepingu eesmärgiks on kolmest Eesti Raudtee veoalajaamast kahe rekonst-rueerimine, et viia need elektrirongiliiklu-se häireteta toimimise tagamiseks vasta-vusse tänapäevaste nõuete ja normidega. Alajaamade rekonstrueerimisel võetakse arvesse ka uute elektrirongide vanadest 60% suuremat tarbimisvõimsust.

AS Eesti Raudtee juhatuse liikme – infra-

struktuuri direktori Arvo Smilti nši sõnul on tegemist teise olulise etapiga elekt-rifi tseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti elluviimisel.

„Eesti mõistes on tegemist väga mahuka ja spetsiifi lise projekteerimis-ehitustöö-ga,“ täpsustas Smilti nš. „Järve ja Keila raudtee veoalajaamad ehitati ligi 50 aas-tat tagasi ja seadmed on enamasti pärit 1960. aastatest vastavalt tollal kehti nud tehnilistele lahendustele.“

Vastavalt sõlmitud lepingule kohustub peatöövõtja teostama veoalajaamade projekteerimis- ja ehitustööd ning muud ehitamiseks, rajati ste käiku andmiseks ja

tulevaseks kasutamiseks vajalikud, tellija nõudmistest ja õigusakti de nõuetest tu-lenevad tööd.

Rekonstrueeritud veoalajaamad peavad töösse rakenduma 2014. aasta sügisel.

Projekti kaasfi nantseerib Euroopa Ühte-kuuluvusfond.

Elektrizace železnic Praha a.s. on raudtee elektripaigaldiste ja -konstruktsioonide tootja ning nende projekteerimise, paigal-duse ja ekspluatatsiooni pikaajalist koge-must omav ett evõte, kes osaleb ka Tallinn – Paldiski ja Keila – Vasalemma raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimises.

Eesti Raudtee sõlmis Tšehhi ett evõtt ega 5,3 miljoni euro suuruse lepingu

juuli / august 2013

7

Sillamäe sadam: 10 aastat arengut15. juulil tähistas Sillamäe sadam ehituse alguse kümnendat aastapäeva.

Üritusega pandi alus uuele traditsioonile, milleks olid 13.-16. juulil koostöös linnaga korraldatud merepäevad. Merepäevad olid linna selle suve suurimaks tasuta mere- ja perepeoks, mis ühendasid merenduse ja sadamaga seotud sündmusi.

Merepäevad pakkusid võimalust tutvuda linna asutuste ja vaata-misväärsustega, meelelahutust nii sillamäelastele kui külalistele ja teemakohast konverentsi.

Merega seotud kava ilmestas ulatuslik ja mitmekesine kultuu-riprogramm: esinesid külalised Eesti merelinnadest, sümfoo-niaorkester Sankt Peterburgist, õhtust meeleolu lisas ansambel Apelsin. Huvi pakkusid laat, Neptuni kuningriik, linlastele juba tuntud Templimäng ning palju muud.

Merepäevade tõmbenumbriks oli maailma ühe suurema ja kau-nima purjeka Krusenstern visiit. Purjekale oli ett e nähtud sildu-mispaik Sillamäe sadamas ja merepäevade külastajatele pakuti võimalust laevaga tutvuda.

8. augusti l sõlmis Eesti Raudtee Läti ett evõtt ega OÜ RBBSKALS Būvsabiedrī-ba lepingu, mille kohaselt viikase Tapa – Narva liinil 9 reisiplatvormi üle euro-kõrgustele.

Lepingu maksumuseks on 3,5 miljonit eurot.

Projekti eesmärgiks on Kadrina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Narva raudteejaamas/reisirongide pea-tuskohas reisijate ooteplatvormide viimi-ne vastavusse standardi EVS 867:2011

„Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ nõuetele ning uute rei-sirongide gabariiti dele. Tööde käigus lam-mutatakse olemasolevad platvormid ning ehitatakse uued, samuti korrastatakse raudteeülekäigukohad ja juurdepääsud.

Kompleksi valmimine ja käiku andmine on planeeritud hiljemalt 21. detsembriks 2014.

Hetkel on käimas projekteerimistööd, käesoleva aasta lõpuks valmivad ajuti sed platvormid. Põhiline ehitustöö (uued plat-

vormid, ülekäigukohad, raudtee) algab järgmise aasta aprillis.

Projekti rahastatakse Eesti Raudtee inves-teeringute eelarvest.

RBBSKALS Būvsabiedrība on Läti s 1992 aastal asutatud RBBSKALS Gruppi kuuluv ehitusett evõte. Nende 20 aasta jooksul on fi rmal olnud üle 200 suuremahulise objekti s.h Eesti Raudtee platvormidest Nelijärve, Jäneda, Püssi, Tabivere, Vast-se-Kuuste, Vesse ja Lilleküla ning Lilleküla kergliiklustunnel.

Reisijate ooteplatvormid Tapa-Narva suunal rekonstrueerib Läti ett evõte

Eesti Raudtee Infoleht

8

Raudtee tervisest Ahti AsmannEesti Raudtee juhatuse esimees

Juuni keskpaigas võõrustas Eesti Raudtee OSJD (Raudteede koostööorganisatsiooni) liikmesriikide raudteeministrite ti ppkoh-tumist. Kohal olid külalised 25-st riigist, sh aseministrid nii Venemaalt kui Hiinast. Eesti on OSJD ehk idasuuna raudteeor-ganisatsiooni akti ivne ja häälekas liige. Raudtee valdkonnas nii ida- kui läänesuu-nal toimuvate muutuste taustal on õige hetkeks küsida, kas oleme sisemiselt val-mis ja piisavalt võimekad realiseerimaks kõiki neid võimalusi, mida kuulumine erinevatesse võrgusti kesse meile pakub? Teisisõnu, milline on meie raudtee tervis?

Raudtee valdkond on läbimas ulatuslikke uuendusi nii Euroopas kui ka Eesti s. Muu-datuste keskkonnas on loomuomane, et kõik osapooled pole alati ühel meelel – on põrkuvaid huvisid, on alati ka teemasid, mida saanuks muudatusi kavandades pa-remini planeerida jne.

Euroopa 4. raudteedirekti ivi eesmärgiks on luua võrdsed võimalused erinevatele raudteeveoett evõtjatele, avada turg ja soodustada konkurentsi. Eesti raudtee-poliiti ka viimase aja oluline muudatus,

taristu- ja veoett evõtjate eraldamine, on seega väike lokaalne peegeldus laiemast üle-Euroopalisest otsusest avada raud-teed konkurentsile. Ett evõtete lahuta-mine, tõsi küll, on vaid üks osa Euroopa transpordipoliiti ka suuniste ja kokkulepe-te täitmisest.

Eesti Raudtee positsioonilt vaadatuna on oluline märkida, et reformipakett näeb ett e teisi olulisi eesmärke nagu taristu ett evõtja täielik sõltumatus ja pikaajalise lepingu sõlmimine riigiga piisava fi nant-seerituse tagamiseks. See on ka ainuvõi-malik toimiva infraett evõtt e eeldus, koht-lemaks turuosalisi võrdselt ja tagamaks arengut.

Tōsi on, et katse korraldada mängu raud-teesektoris vabaturu reeglite kohaselt on ajaloolist tausta ja sektori suletust arves-tades osaliselt spekulati ivne tegevus. Li-saks teame, et mitmed Euroopa suured raudteetegijad eesotsas Saksamaaga on selle suuna osas jätkuvalt skepti lised. Ei saa ilmselt üle ega ümber tōsiasjast, et raudteeäri jääb ka tulevikus teatud ula-tuses kvaasiriiklikuks nähtuseks.

Kui pöördume Eesti teemade juurde, siis minu jaoks on märk sektori pikaajalisest suletusest juba seegi, et avalikkus väga hästi ei taju, kes Eesti raudteeturul tegut-seb ja mis on kellegi ülesanne. Olen kor-duvalt pidanud vastama küsimustele, kas Eesti Raudtee tõstab pileti hinda või kas Eesti Raudtee veab teatud kaupu. Eesti Raudtee kui taristu ett evõte, ei tegele tea-tavasti ei reisijate- ega kaubaveoga. EVR on puhtalt infrastruktuuriett evõte, kes hoolitseb raudteetaristu eest, liiklusjuh-ti mise ja ohutuse eest ning on partneriks naaberraudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel, standardite kokkuleppimi-sel jms. Infraett evõtt ena teenime me ka tulu vaid infrastruktuuri kasutustasudest ja mitt e näiteks kaubaveo tasudest või pileti tulust. Viimasel moel teenivad tulu Eesti s tegutsevad raudteeveo-operaato-rid, kelleks on AS EVR Cargo ja AS E.R.S. ning reisiveooperaatorid AS Elektriraud-tee, AS Edelaraudtee ja AS GoRail.

Eesti Raudtee taristuett evõtt ena on raud-teevõrgu selgroog. Selleks, et selgroog

ülejäänud keha ja organeid püsti hoiaks, peab ta pidama iseenda jaoks silmas kol-me sorti eesmärke – strateegilisi, avalikke ja fi nantsilisi.

Strateegilised eesmärgid

Meie ett evõtt e strateegiline eesmärk on tagada sadamate adekvaatne raud-teeühendus 1520 raudteevõrguga. Eesti sadamad koos hea raudteeühendusega omavad suurt väärtust kaupade transiidi-le, mis omakorda on olnud ja tõenäoliselt jääb ka tulevikus raudtee arengu alusta-laks. Olen nõus Raivo Vare seisukohaga, et raudtee pole transiidi seisukohalt asi iseeneses. Raudtee on infrastruktuur, mis loob ti ngimused ja toetab sektorit.

Mida see tähendab? Milles seisneb raud-tee roll? Tagada piisav juurdepääs infra-struktuuri osas, tagada läbi kvaliteetse liiklusjuhti mise maksimaalne läbilaske-võime ning tagada kiire vaguniringlus ehk aeg, mis kulub piirile sissesõitnud vagu-ni jõudmiseks tagasi piirile peale kauba maha või pealelaadimist. Veel lihtsamalt öeldes - kauba omanikku huvitavad kolm küsimust – hind, kiirus ja kindlus. Kui kii-ruse ja kindlusega võib täna veel rahule jääda, siis hinnakonkurentsis meil eelised puuduvad. Eesti Raudtee teenib lõviosa oma tu-ludest kaubaveost. 2012ndal aastal maksid kaubavedajad EVR-ile infrast-ruktuuritasusid ca 55 miljonit eurot ja reisijatevedu veidi alla 3 miljoni euro. Il-mekaks võrdluseks võib ära tuua, et rei-sijateveolt teenitav infrastruktuuri tasu on umbkaudu samas suuruses poolega meie iga-aastase lumekoristuskulust. Teiste Balti riikidega võrreldes pole sel-les midagi erilist, kuid Euroopaga võr-reldes on transiidi osakaal meie tuludes pretsedenditult suur. Senine transiidi teenindamine on võimaldanud raudteel areneda, on võimaldanud raudteel tee-nida raha pideva investeerimisvajaduse katmiseks.

Kuigi transiidivoogude liikumise kokku-lepped sõlmitakse eelkõige terminalide ja kaubaomanike vahel, siis positi ivse tulemi eelduseks on igakülgse toetus nii

ARVAMUS

juuli / august 2013

9

infrastruktuuri ett evõtete poolt (raud-tee, sadam). Transiidis mängivad kaht-lemata olulist rolli ka suhted ja poliiti line kliima. Riikidevaheline konkurents on ti he ja juba mitmeid aastaid on tran-siidivood olnud oluliselt kehvemad kui lubaks Eesti potentsiaal. Sellegipoolest ei tohiks me anda alla – Eesti l on olemas kõik eeldused, et teenindada ka edas-pidi edukalt transiidivoogusid. Kusjuu-res, pidades küll silmas euroopalikke väärtusi ja eesmärke, ei maksa siiski unustada, et meie raudteeühendus on täna 1520 rööpalaiusega ja seal kehti vad teistsugused reeglid ja traditsioonid kui Euroopas.

Avaliku huvi eesmärgid

Avalikust huvist tulenevad eesmärgid on sellised, mis Eesti Raudtee seisukohast ei tõsta ett evõtt e väärtust, kuid mis an-navad lisaväärtust riigile kui EVR omani-kule. Selliseid tahke on kolm.

Esiteks avaliku ohutuse tagamine raud-teel, ülekäiguradadel, ohtlike kaupade veol. Viimasel kahel aastal on toimu-nud keskmiselt 55-60 raudteeintsidenti . Meie ohutusnõuded on sellisel tasemel, et tõsiste raudteeõnnetuste toimumise tõenäosus on õnneks väga väike, kuid valvsust ei tohi hetkekski kaotada. Ohutust kui raudteega seotud võtme-küsimust kiputakse üldse sageli ala-hindama. Näiteks Eesti väikest elanike arvu silmas pidades on küsitav, kas ti he reisirongiliiklus, arvestades kaasnevaid ohutusega seotud riske, on üldse mõist-lik. Meie jaoks sobivam valik on minu meelest sõita pigem vähem, ti ppaega-del, kiiresti ja täpselt.

Teiseks, siseriikliku reisijateveo tarbeks va-jaliku infrastruktuuri toimimise tagamine. Eelkõige tähendab see pidevat investeeri-mistegevust tagamaks nii tee korrashoid (kiirused) kui automaati ka korrashoid (rikete välti mine, rongide graafi kust kin-nipidamine). Siseriikliku rongiühenduse osas kipub vahest muidugi ununema, et raudtee on massitranspordi liik. Raudtee-ühendusel on võrreldes teiste transpordi-liikidega mõtet kui seda kasutab piisavalt palju inimesi.

Kolmandaks, rahvusvaheline rongiühen-dus, mis annab riigile olulise lisandväär-tuse nii sissetulevate turisti de näol kui ka oma elanikkonnale uute ühenduste pak-kumise näol.

Finantseesmärgid

Eesti Raudtee on äriühing, st see on orga-nisatsioon, mis peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik ehk teenima püsivalt raha, et tagada investeerimisvõimekus raudtee korrashoiuks. Eesti raudtee hindab jooks-vaks investeerimisvajaduseks raudtee tä-nase kvaliteedi säilitamiseks ca 30 miljonit eurot aastas. Tänane tulubaas ei võimal-da neid investeeringuid jätkusuutlikult fi -nantseerida ning valikuid on sisuliselt kaks – kas valida puhtalt isemajandava raudtee mudel (mis sisuliselt tähendab keskendu-mist üksnes kaubavedude teenindamise-le) või Euroopalik mudel, kus raudtee sis-setulek on kombinatsioon infrastruktuuri kasutustasudest ning osalisest riigipool-sest fi nantseerimisest.

Võime peita pea liiva alla, et seda valikut ei ole, aga see on lihtsalt probleemi tulevik-ku lükkamine. Tagajärjeks on taristu kva-

liteedi langus, mille tagajärjeks omakorda on teenuste kvaliteedi langus.

Transiit on jätkuvalt oluline osa Eesti majandusest

Usun, et Eesti terminalid, raudteeveo-ett evõtjad ja infrastruktuur on endiselt valmis konkurentsivõimeliselt transiiti teenindama. Eesti Raudtee ülesanne on tagada transiidisektorile kiire vaguni-ringlus ja tõrgeteta toimimine peamistel kauba liikumise suundadel ning leida tasakaal reisiliiklusega. Tihe reisiron-giliiklus vähendab raudtee läbilaske-võimet, aeglustub kaubarongide liiku-mist ja kokkuvõttes vähendab oluliselt transiidi konkurentsivõimet. Teisalt on siseriikliku rongiühenduse korraliku kvaliteediga tagamine oluline riiklik prioriteet, kus tuleb avalikust huvist lähtuvalt eri osapoolte vahel leida jätkusuutlikud lahendused. Rahvus-vaheliste rongiühenduste tagamiseks olulised arenguvõimalused sõltuvad täna eelkõige meist endist – eelkõige puudutab see piiri- ja tollikontroll sõit-vad rongis, mille realiseerimiseks on tõenäoliselt vajalik ka riikidevahelist poliitilist kokkulepet. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kuuldu-sed Eesti transiidi ja sellega kaasnevalt ka raudteenduse surmast on väga tuge-vasti liialdatud. Senisest läbipaistvam turumajandus raudteele, reisijateveo jõukohane ja tark suunamine ühes transiidi konkurentsivõime tagamisega peaks looma isegi senisest jätkusuut-likumad arengu- ja tegutsemisvõima-lused.

OHUTUS

Delfi ajakirjanik viis augusti lõpunädalal läbi eksperimendi, kus jälgis mitmeid Tal-linna raudteeülesõidukohti .

Eksperimendi tulemusel selgus, et auto-juhid eiravad pidevalt raudteeülesõitude eeskirja ning seavad sellega suurde ohtu nii enda kui kaasliiklejad. Punane tuli oli

suure osa liiklejate jaoks kõigest soovi-tuslik märguanne, mitt e kohustus.

Delfi käis kohapeal olukorda hindamas Vana-Narva maantee ja Peterburi tee (Maardu) ülesõidul ning Merivälja üle-sõidu juures. Tehtud videost ja fotogale-riist nähtub, et autojuhid ei pea punast

tuld millekski ning sõidavad uljalt üle raudtee kõigest sekundid pärast rongi möödumist.

AS Eesti Raudtee turvajuht Marius Kup-peri sõnul sõidetakse puruks tõkkepuid ja lipsatakse võimaluse korral läbi nii rongi eest kui tagant.

Autojuhid eiravad raudteeülesõitudel punast tuld

Eesti Raudtee Infoleht

10

Narva raudteejaamas toimub 11. sep-tembrilraudteeõnnetuse lahendamise regionaalne õppus, kus legendi järgi toi-mub avarii rahvusvahelise reisirongi ja ohtlikuveosega rongi vahel.

Rongi bensiinitsisterni vigastuse tagajärjel tekib põlevvedeliku leke. Vedeliku sütti -mis- ja plahvatusohu tõtt u on vaja määrat-leda ohuala, evakueerida sealt inimesed, päästa rongist reisijad ja korraldada kan-natanute transport haiglatesse.

Seoses sündmuse lahendamise ja õppus ele

registreeritud vabatahtlike elanike eva-kueerimisega korraldab piirkonnas kella 10-16 liiklust politsei ja ohualas liikuvad inimesed suunatakse sealt välja.

Õppuse korraldajad ootavad piirkonna et-tevõtetelt ja elanikelt mõistvat suhtumist ning paluvad inimestel käituda vastavalt juhendamisele.

Regionaalse õppuse korraldab Pääste-ameti Ida päästekeskus koostöös ASi Eesti Raudtee, Narva linnavalitsuse, Po-litsei- ja Piirivalveameti , Häirekeskuse ja

Terviseameti ga. Õppusele reageerivad päästemeeskonnad Narva, Narva-Jõe-suu, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve pääs-tekomandodest ning SA Narva haigla, SA Ida-Viru kiirabi ja AS Rakvere haigla kiir-abibrigaadid.

Kuigi raudteeõnnetuse aset leidmise tõenäosus on väike, oleks seoses suure kaubakoguse ja rahvahulga ning rongide suure massiga õnnetuse võimalik tagajärg väga raske.

Narvas toimub raudteeõnnetuse õppus

Raasiku ülesõidul juhtus traagiline avariiHarjumaal Raasiku raudteeülesõidul leidis reede, 23. augusti pärastlõunal aset traagiline avarii, kus rongi ja auto kokkupõrkes hukkus autot juhti nud vanem naine.

Kella 14.40 ajal sõiti s Raasiku alevikus raudteeülesõidul Tallinna poolt lähenenud reisiron-gile ett e sõiduauto Nissan, milles olnud 79-aastane naisterahvas hukkus sündmuskohal.

Õnnetuse tõtt u hilinesid mitmed reisirongid. Tallinn-Tartu kiirong, millele sõiduauto ett e sõiti s, sai edasi sõita peale politseimenetluse lõppu, kui oli saanud vastava loa. Rongi tehnoseisundit kontrolliti koha peal ning edasisõitu takistavaid vigastusi ei leitud.

“See, et rong on läbi läinud ja punane ikka vilgub, ei tähenda ju seda, et olukord ohu-tu on,” ütles Kupper Delfi le. “Vedur võib jaama piires manööverdada, sõita edasi-tagasi ja selleks see punane foor ongi, et teavitada ohuolukorrast.”

Reedehommikune videoülesvõte, mis tehtud paari tunni jooksul Merivälja üle-sõidul, illustreerib Kupperi jutt u ilmekalt ja näitab, et autojuhid lipsavad rongi eest

ja tagant, hoolimata punasest keelavast tulest.

Nagu videost nähtub, on manööverveduri liikudes punase tulega üle rööbaste lipsa-jaid hulgi, nende seas ka taksosid, mars-ruutt akso, veo- ja sõiduautosid.

Raudteeohutusest rääkides tuleb kindlas-ti meeles pidada seda, et maanteeliiklu-se parameetrid rööbastel ei kehti . “Rongi

seismajäämiseks võib kuluda koguni kilo-meeter maad, olenevalt kiirusest, millega ta sõidab,” ütles Kupper. “Erinevalt rongi-juhist, kes mitt e midagi peale pidurdamise ett e võtt a ei saa, saab autojuht siiski ise lähtuda kehti vatest eeskirjadest, mis on tehtud ikkagi tema ohutusest lähtuvalt,” lisas ta.

“Eesti Raudtee paneb inimestele süda-mele, et ehkki õige käitumine raudteel on seotud ebamugavusega pikem teekonna ja ootamise tõtt u, on oluline reeglitest kinni pidada, et välti da kurbi tagajärgi.”

Eksperiment kinnitab, et reeglitest kinni-pidamine on nii mõnegi autojuhi silmis puhas formaalsus ning kui korrakaitsjaid läheduses märgata pole, surub suur osa roolikeerajatest ka punase tulega gaasi-pedaali põhja.

2012. aastal sõideti autojuhti de poolt maha 73 tõkkepuud, 2011. aastal oli sel-leks arvuks 101, 2004. aastal koguni 263.

Punase tulega raudteest üle kihutajate kahjuks räägib ka viimaste päevade stati s-ti ka: augusti viimasel nädalal toimus kaks rongi ja auto kokkupõrget. Ühes, Raasiku jaamas, hukkus vanem naine.

juuli / august 2013

11

RUBRIIK: RAUDTEEORGANISATSIOON

CER – Euroopa Raudtee-ett evõtjate jaRaudtee-infrastruktuuriett evõtjate Ühendus Euroopa Raudtee-ettevõtjate ja Raud-tee-infrastruktuuriettevõtjate Ühen-dus (The Community of European Railway and Infrastructure Companies (CER)) on Euroopa juhtiv raudteeorga-nisatsioon, mis asutati 1988. aastal 12 liikme poolt.

Tänaseks päevaks koondab CER endas 81 liiget nii raudteeinfrastruktuuri kui raudtee-ettevõtjate hulgast Euroopa Liidust, Lääne Balkani riikidest, Türgist, Norrast ja Šveitsist. CERi liikmed esin-davad ligikaudu 75% raudteeinfrastruk-tuuri kogupikkusest, rohkem kui 85% raudteevedudest ja üle 90% raudtee-reisijateveost Euroopa Liidus, Euroopa vabakaubanduspiirkonnas ning EL-i kandidaatriikides.

CERi ülesandeks on esindada oma liik-mete huvisid ja õiguseid andes prakti-list ning usaldusväärset informatsiooni ja edastada seisukohtasid raudteesek-tori tuleviku arengute kohta erineva-tele Euroopa Liidu institutsioonidele – sealhulgas Euroopa Parlamendile,

Euroopa Komisjonile ja Ministrite Nõu-kogule. CER jälgib hoolega Euroopa Lii-du seadusandlikke regulatsioone ning nende muutmisprotsesse ja teeb oma-poolseid ettepankeuid nende muutmi-seks läbi tugeva lobbytöö erinevates Euroopa Liidu institutsioonides. CERil on väga tugev side EL-i asutustega, mis aitab tõhusalt kaasa CERi muudatuset-tepanekute sisseviimiseks EL-i seadus-andlikesse regulatsioonidesse.

Kuivõrd kogu CERi töö on seotud raud-teesektori osaliste huvide ja õiguste esindamisega Euroopas, asub CERi peakontor Brüsselis, kus viimased 25 aastat on CER olnud raudteevaldkonna hääl.

CERil on kolm põhilist tööorganit:

- peaassamblee

- juhtkomitee, mille liige on ka Eesti Raudtee juhatuse esimees/peadi-rektor Ahti Asmann,

- assistentide komitee.

CERi peamisi tööorganeid abistavad erinevad regulaarselt kohtuvad töörüh-mad (näiteks infrastruktuuri töörühm või raudteevedude töörühm), mis koos-nevad CERi liikmete esindajatest. Töö-rühmad teevadki põhilise eeltöö CERi liikmete poolt esitatud õigusaktide muudatusettepanekute analüüsimisel ning kokku panemisel.

Käesoleval hetkel tegeleb CER aktiivselt neljanda raudteepaketi läbivaatamise-ga ja omapoolsete muudatusettepane-kute ning seisukohtade kujundamisega, mis lõpuks esitatakse Euroopa Komis-jonile, Euroopa Parlamendile ning Mi-nistrite Nõukogule.

EESTI RAUDTEE

Raudteelaste päevAugusti 1. pühapäev on päev, mil tähistatakse raudteelaste päeva – see on sündmus, mis tuletab nii raudteelastele kui ühiskonnale meelde raudteelase töö tähtsust. Päev, mil iga raudteelane saab veelgi sügavamalt tunda uhkust oma ameti üle.

Raudteelase amet on alati olnud väärikas ja lugupeetud. Raudteelase keeruline ja raske töö on tihti märkamatu, samas ühiskonnale hindamatu väärtusega.

Selle tähtsa päeva tähistamiseks kogunesid Eesti Raudtee töötajad 3.-4. augustil Tartu Tervisespordikeskusesse.

Aset leidsid meeleolukad hobiklubid ja meeskondlikud mängud. Võisteldi suvises jäähokis, täpsuslaskmises ja pandi proovile ihuramm. Koos loodi raudteelaste tants ning mängiti trummi. Kalastushuvilistele toimus kalameeste jututuba.

Meeskondliku võistluse punkte koguti turniiride ja erinevates klubides osalemise arvelt. Kuulutati välja ka individuaaltulemused.

Võitjaid autasustati õhtusel auhinnatseremoonial, kus pandi selga liidrisärgid ja aeti vardasse jahiklubi võitja lastud siga.

Raudteelaste päeva saabumist tähistati südaööl piduliku ilutulestiku ja vahuveini saatel.

Eesti Raudtee Infoleht

12

30 aastat

15.07.2013 • Juri Balkašin • infrastruktuuriteenistus, teeamet, tööjuht

25.07.2013 • Irina Jarotskaja • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Maardu jaam, jaamakorraldaja

28.07.83 • Nikolai Lobanov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu piirkonna meister

09.08.2013 • Aleksandr Rips • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommuni-katsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik

17.08.2013 • Liudmila Semernik • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, rongidispetšer

50

05.07.2013 • Taavi Tammoja • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, STB elektrimehaanik

06.07.2013 • Elena Stepanenko • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Ülemiste jaam, sorteerimismäe korraldaja

27.07.2013 • Margo Laurits • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu vanemelektrimehaanik

31.08.2013 • Toomas Põõsaste • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, võrguhaldus-keskuse juhataja

60

03.08.2013 • Ljudmila Arsentjeva • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, tööjuht

65

12.07.2013 • Aleksandra Anjuti na • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti , võrguhaldur

23.08.2013 • Elma Mustonen • välissuhete osakond, välissuhete osakonna juhataja

Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuhttelefon +372 615 8677liina.hallik@evr.ee

Juuli / August 2013

Õnnitleme!

Tööstaaž raudteel

20 aastat

02.07.2013 • Aleft ina Moskalenko • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, posti korraldaja

05.07.2013 • Ljudmilla Lebedeva • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti , releemehaanik

02.08.2013 • Ingrid Hodjatših • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Muuga jaam, jaamakorraldaja

23.08.2013 • Heli Saag • personaliosakond, personalispetsialist

24.08.2013 • Ilona Larionova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Maardu jaam, jaamakorraldaja

26.08.2013 • Vadim Kornilov • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tapa jaam, jaamakorraldaja

Väljaandja AS Eesti RaudteeToompuiestee 3515073 Tallinn, Eesti www.evr.ee

40 aastat

23.07.2013 • Elvira Gorelikova • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, spetsialist elekterveo alal