1

Aprillis aset leidnud suurmessil Trans-Russia olid Ees e evõ ed esindatud praegu läbi aegade suurima koosseisuga: soojenenud polii liste suhete taustal on eesmärgiks tagasi võita vähemalt osagi vahepeal kaotsi läinud transiidist.

Ees oli regiooni olulisimal logis kamessil esindatud Logis ka ja Transiidi Assotsiat-siooni ning EASi koostööna korraldatud ühisstendiga, mille kaudu said end Ees transiidisektori osana tutvustada 15 e e-võtet. Logis kasektor juba aastaid olnud TransRussial esindatud ühisstendiga, sest koos tegutsemine aitab paremini turun-dada Ees transiidikoridori kui tervikut.

“Seis transiidiga pole kiita. Viimased neli aastat on kaubamahud kõikunud 21-24 miljoni tonni juures. Ausalt öeldes antud hetkel suuri posi ivseid nihkeid kauba-mahtude suurenemise osas ei näe,” nen- s AS Ees Raudtee juhatuse esimees

Ah Asmann.

AS Ees Raudtee arendusdirektor Toomas Uiboupini sõnul on tegemist piirkonna suurima transpordi- ja logis kaalase messiga, kus iga-aastaselt kohtuvad 1520 sektori e evõ ed. Mess pakub head võimalust otsesuhtluseks ja kontak de sõlmimiseks. Ees Raudtee on messil osalenud juba üle 10 aasta – kogemused on olnud posi ivsed.

„Ees st pärit osalejate arv on sel aastal kasvanud – lisaks rahvuslikule ühissten-dile on väljas ka mitmeid eraldi esindu-si,“ märkis Uiboupin. „Messil osalemine võimaldab tutvustada Ees t kui hea ärikliimaga riiki ning Ees Raudteed kui usaldusväärset ja efek ivset logis kasek-

tori partnerit. Ees Raudtee rõhuasetus on raudteetaristu märgatavalt paranenud kvaliteedil ja heal läbilaskevõimel, mis pa-kub võimalust teenindada oluliselt suure-maid kaubamahtusid kui täna. Eesmärgiks leida võimalusi viimasel aastal langenud kaubavoogude mahu suurendamiseks, et tagada raudteetaristu ja piirijaamade maksimaalse koormatus,“ lisas Uiboupin.

Logis ka ja Transiidi Assotsiatsiooni (LTA) juhatuse esimees Andres Valgeris sõnul hinnatakse TransRussiat kui transpordi-alaste teenuste börsi, kus kaubasaatjad ning -omanikud saavad kõige põhjaliku-mat teavet Venemaa ja selle lähipiirkonna transpordituru pakkumistest.

LTA ja logis kaklastri eesmärgid Venemaal puudutavad Ees kui Venemaa jaoks olu-lise logis kapartneri maine hoidmist ja parandamist, millest üks peamiseid sõ-numeid on Ees e evõtlusvabaduse rõ-hutamine investeeringute tegemisel logis- kavaldkonda. “Meie eesmärk on muuta

Ees transiidikoridori kasutamine kaupade veoks idast läände võimalikult probleemi-

tuks ning seeläbi parandada ka üldist suh-tumist Ees sse,” rõhutas Valgerist.

Oma külaskäiguga austas Ees ühisstendi ka messi avanud Venemaa asetranspordi-minister Nikolai Asaul. Logis ka ja Transii-di Assotsiatsiooni esimehe Andres Valge-ris sõnul on selline samm TransRussial suur tunnustus.

Konkreetsemalt tundis asetranspordimi-nister huvi Ees s kasutusel olevate uudse-te piiriületamislahenduse vastu. Sillamäe sadama turundusjuhi Andrei Birovi sõnul võib Ees fi rmadel avaneda võimalus tut-vustada Ees s piirijärjekorrad pea täieli-kult kaotanud süsteeme ka Venemaal. “Kaks aastat tagasi osales asetranspordi-minister Asaul Sillamäel Silport Truckstopi avamisel ning toimivat lahendust nähes süvenes tema huvi sarnaste lahenduste kasutusele võtmiseks ka Venemaa piiri-punk des,” märkis Birov.

Möödunud aastal külastas TransRussia messi Moskvas üle 24 tuhande logis ka-valdkonna ppspetsialis , kelle hulgas leidus nii Venemaa kui ka välise evõtete pp- ja keskastmejuhte. Muuhulgas

käsitle konverentsil rahvusvaheliste transpordikoridoride arengut, Venemaa WTO-ga liitumise mõjusid ning Vene-maa transpordiarengu prioriteete.

Tänavu olid TransRussial lisaks Ees le riigi-stendidega esindatud ka Soome, Lä , Leedu, Ukraina, Saksamaa ja Belgia. Ees ühisstendis osalesid Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Põhjasadam, CF & S Estonia, Baltic Rail, Con mer, RRK, ERS, Ees Raudtee, EVR Cargo, Fast Train, Maru, Spacecom, Vopak EOS ning Logis ka ja Transiidi Assotsiatsioon.

INFOLEHTAPRILL 2013

TransRussial transiidivooge meelitamas

Eesti Raudtee Infoleht

2

MAJANDUSUUDISED

Valitsus kinnitas riigie evõtete dividendideks 131 miljonit eurotValitsus kinnitas tänavu riigile kuuluvatest äriühingutest ja riigi otsustusõigusega äriühingutest võetavate dividendide kogusum-maks 130 771 500 eurot. Dividendidena võetakse eelarvesse tulusid 12 firmalt.

Suuremad äriühingute poolt makstavad dividendid on AS-ilt Ees Energia 73,48 miljonit eurot ja AS-ilt Tallinna Sadam 40,26 miljonit.

AS-ilt Ees Loto makstavad dividendid on 4,9 miljonit eurot, AS-ilt Lennuliiklusteenindus 4,31 miljonit eurot ja AS-ilt Ees Raudtee 4,3 miljonit eurot.

Järgnesid AS EVR Cargo 2,67 miljonit euroga, AS Ees Post 0,4 miljonit euroga ning AS Ees Teed 0,27 miljoni euroga.

Edetabeli lõpus olid AS VIREEN, AS Ees Kaardikeskus ja OÜ Ees Keskkonnauuringute Keskus, vastavalt 84 tuhande, 24 tuhande ja 23 tuhande euro suuruse maksega.

AS Ees Raudtee mullune puhaskasum oli 16 miljonit eurot Auditeeritud andmetel olid AS Ees Raudtee äritulud 2012. aastal 79 miljo-nit eurot ning puhaskasum 16 miljonit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid e evõ e äritulud 12 miljonit eurot ehk 18 protsen . Puhaskasum vähenes 14 protsen .

E evõ e möödunud aasta müügitu-lu kasvas võrreldes tunamullusega 9,4 protsendi võrra, kokku 66 miljoni eu-roni. Müügitulu tõus oli osaliselt ngi-tud kasumist, mis saadi erakorralisest müügitehingust (vagunite müük) kokku summas 8,1 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 35,4 miljonit eu-rot, mis jäi samasse suurusjärku 2011. aastaga (35,3 miljonit eurot).

2012. aastal vee AS Ees Raudtee inf-rastruktuuril 26,1 miljonit tonni kaupu, millest 19,9 tonni tuli transiitvedude, 0,8 miljonit tonni ekspordi ja 1,4 mil-jonit impordi arvelt. Suurim oli na a ja na asaaduste osatähtsus, mis moodus-tas 59 protsen kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 13,5 protsendiga ja väe sed 12 protsendi ulatuses. Kohalik-ke vedusid teh 4 miljoni tonni ulatu-ses. 2012. aasta kaubaveomaht oli 14,4

protsen väiksem 2011. aasta mahust. 2013. aastaks on e e näha edasist kau-baveomahtude langust.

2012. aastal investeeri kokku 40,2 mil-jonit eurot, millest eurotoetusi (Ühte-kuuluvusfond, Euroopa Regionaalaren-gufond) oli 17,9 miljonit eurot. Raudtee rekonstrueerimisse Rail Bal ca trassil investeeri kokku 6,85 miljonit eurot ning reisiplatvormide eurokõrgustele üleviimise projek raames 9,7 miljonit eurot. Reisijate turvalisuse tagamisse panusta 1,5 miljonit eurot.

Kontaktvõrgu rekonstrueerimise projek- käigus liinidel Vasalemma – Tallinn,

Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaran-na investeeri 8,95 miljonit eurot. Uue projek na alusta kapitaalremondiga Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liini-del, kuhu investeeri 5,1 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi raha.

2013. aastal on AS Ees Raudteel plaa-nis jätkata Euroopa Liidu struktuuriva-hendite kaasabil investeerimist raud-teeinfrastruktuuri. Peamised projek d on kontaktvõrgu rekonstrueerimine Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja

Klooga – Kloogaranna liinidel ning raud-tee kapitaalremont Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, et olla valmis AS Elektriraudtee uute reisirongide teenin-damiseks. Kokku on 2013. aastal plaanis investeerida 36,9 miljonit eurot, millest 14,4 miljonit rahastavad Euroopa Liidu fondid.

AS Ees Raudtee juhatuse esimehe Ah Asmanni sõnul mõjutas e evõ e tege-vust 2012. aastal enim kontserni jagune-mine, mille tulemusel AS Ees Raudtee muutus puhtalt infrastruktuuri e evõt-teks. Ak ivne investeerimistegevus on loonud eeldused Stadleri rongide turule tulekuks, mis märkimisväärselt tõstab reisijateveo kvalitee .

„Uuenenud raudteetaristu võimaldab teenindada ka tunduvalt suuremaid kaubavoogusid kui täna. Ees Raud-tee peab jätkuvalt oluliseks toetada läbi mõistliku investeerimistegevuse ja kvali-teetse liiklusjuh mise Ees t läbivate transiitvedude kasvu. Samu on oluline ära kasutada kõiki eeliseid, mida avatud turg transiidie evõtjatele pakub,“ lisas Asmann

aprill 2013

3

EVR Cargo teenis mullu 5,9 miljonit eurotRiigile kuuluva raudteeveoettevõte EVR Cargo majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte mullu 5,9 miljonit eu-rot puhaskasumit. Aruandest selgub, et äritulusid oli ettevõttel mullu 92,1 miljonit eurot ning kulumi-, intresside- ja maksude-eelne kasum oli 13,5 miljonit eurot.

EVR Cargo bilansimaht oli aasta lõpuks 81,6 miljonit eurot, võrreldes 2011. aastaga suurenes see 36 miljoni euro võrra. Eelkõige kasvas bilansimaht tänu AS-ilt Eesti Raudtee nii jagunemi-sega üle tulnud kui ka ostetud vagu-nitele ja nendega seotud liisingutele.

Omakapitali oli ettevõttes möödunud aastal 45,2 miljonit eurot, intressi kandvate kohustuste suhe omakapitali oli aasta lõpuks 53,1 protsenti.

Põhivara soetas ettevõte 2012. aastal kokku 39 miljoni euro eest, suurim oli 12 miljoni eurone investeering AS-ilt Eesti Raudtee ostetud vaguniparki. Uusi vaguneid ostis ettevõte kapita-lirenditingimustel kahe miljoni euro eest. Emaettevõtte jagunemisega omandas EVR Cargo kolme miljoni euro eest põhivara. Lisaks soetas ettevõte 22 miljoni euro väärtuses põhivara ka liisingutingimustel.

Aruande andmeil on EVR Cargo peami-sed tänavused eesmärgid kindlustada kaubavoogusid, arendada konteiner-vedude mahu kasvu soodustavaid too-teid ja suurendada nii veoprotsessi kui ka jaamade töö efektiivsust.

EVR Cargo plaanib möödunud aasta lõpus kinnitatud 2013. aasta eelarve põhjal tänavu müügituluks 84,2 miljo-nit eurot ja puhaskasumiks 4,2 miljonit eurot. Veomahuks ootab ettevõte tä-navu 14,4 miljonit tonni. Eelmisel aastal vedas e evõte kokku 18,4 miljonit tonni kaupa, seda oli 1,7 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas EVR Cargos 950 inimest.

Tallinna Sadama nõukogu kinnitas mulluse aastaaruandeAS-i Tallinna Sadam nõukogu kinnitatud majandustulemuste kohaselt teenis riigi-le kuuluv e evõte möödunud aastal 88,6 miljoni eurose müügitulu juures 32,8 mil-jonit eurot puhaskasumit.

Tallinna Sadam maksis mullu omanikule ehk Ees riigile dividende summas 33,8 miljonit eurot, millele lisandub 9 miljoni euro suurune tulumaksukulu. Samu tegi Tallinna Sadam mullu ühe läbi aegade suu-

rima ühekordse investeeringu Ees trans-pordisektorisse, soetades Ees kui mere-riigi strateegilistest huvidest lähtudes 50 miljoni euro eest jäälõhkuja Botnica.

“Selle aasta alguses käivitus Ees mahu-kaima logis kaprojek na konteineriliin Muuga ja Kaluga Mitsubishi koostetehase vahel,” märkis nõukogu esimees. “Samu on maailma juh vaid logis ka- ja käitlus-e evõ eid Katoen Na e alustanud Muu-

gal oma logis kakeskuse rajamist, mille esimese etapi investeeringu maht on 30 miljonit eurot.”

2013. aastaks prognoosib Tallinna Sadam tegevustulude 20-protsendilist kasvu 104 miljoni euroni, prognoositav puhaskasum on 38 miljonit eurot. Oodatav käideldava kaubamahu kasv on 4 protsen 30 miljo-ni tonnini ning sadamat läbivate reisijate arvu kasv 5 protsen 9,17 miljoni reisijani.

VEOMAHUD

Ees Raudtee taristul vee aasta esimeses kvartalis 7,45 miljonit tonni kaupa

2013. aasta esimeses kvartalis vee Ees Raudteel 7,45 miljonit tonni kau-pa. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli veomaht 5,5 protsen väik-sem. Märtsikuu veomaht moodustas 2,26 miljonit tonni ning aastatagusega võrreldes langes maht 19,5 protsen .

Na a ja na asaaduste vedu Ees Raud-tee taristul moodustas I kvartalis kokku 5,16 miljonit tonni ning oli 0,5 protsen suurem kui möödunud aastal. Põlevkivi vee kokku 0,93 miljonit tonni ning nime-tatud vedu suurenes 3,8 protsen võr-reldes sama perioodiga aasta tagasi.

Eesti Raudtee Infoleht

4

Elektriraudtee kolme kuu reisijate arv vähenesaastaga veerandi võrraEVR Cargo vedas tänavu märtsis kokku 1,42 miljonit tonni kaupa, mida on mõ-nevõrra vähem kui veebruaris ning 29 protsen vähem kui eelmise aasta samal kuul.

Esimese kvartaliga vedas e evõte kok-ku 4,86 miljonit tonni kaupa, mida on eelmise aastaga võrreldes 11 protsen vähem.

Veetud mahtudest suurim tagasiminek kvartali jooksul võrreldes aasta varase-ma perioodiga on toimunud keemiakau-padega, mineraalsete vedelate kütuste-ga ja väe stega, mille veomaht vähenes vastavalt 300 000, 190 000 ja 114 000 tonni võrra.

Mahult suurem kasv võrreldes aasta varasema perioodiga toimus esimeses kvartalis põlevkivi veol, mida vee 35 000 tonni rohkem. E evõ e jaoks suu-rimad kaubagrupid olid mineraalsed vedelad kütused, mis moodustasid 53 protsen kogumahust, põlevkivi, mis moodustas 19 protsen kogumahust ning väe sed ja keemiakaubad, mis ko-gumahust moodustasid vastavalt 13 ja viis protsen .

Konteinereid vee märtsis prak liselt sa-mas mahus kui aasta tagasi märtsis ehk 5538 TEUd ning esimese kvartaliga on veetud eelmisest aastast 20 protsen enam, kokku 15 288 TEUd.

EVR Cargo osakaal kogu Ees Raudtee infrastruktuuril veetud kaupadest moo-dustas 65 protsen .

Elektriraudtee AS-i rongidega sõide 2013. aasta esimeses kvartalis ligi 507 000 korral, võrreldes 2012. aasta sama perioo-

EVR Cargo kaubamaht vähenes märtsis 29 protsen EVR Cargo vedas tänavu märtsis kok-ku 1,42 miljonit tonni kaupa, mida on mõnevõrra vähem kui veebruaris ning 29 protsen vähem kui eelmise aasta samal kuul.

Esimese kvartaliga vedas e evõte kokku 4,86 miljonit tonni kaupa, mida on eelmi-se aastaga võrreldes 11 protsen vähem.

Veetud mahtudest suurim tagasiminek kvartali jooksul võrreldes aasta varasema perioodiga on toimunud keemiakaupa-

dega, mineraalsete vedelate kütustega ja väe stega, mille veomaht vähenes vasta-valt 300 000, 190 000 ja 114 000 tonni võrra.

Mahult suurem kasv võrreldes aasta varasema perioodiga toimus esimeses kvartalis põlevkivi veol, mida vee 35 000 tonni rohkem. E evõ e jaoks suurimad kaubagrupid olid mineraalsed vedelad kütused, mis moodustasid 53 protsen kogumahust, põlevkivi, mis moodustas

19 protsen kogumahust ning väe sed ja keemiakaubad, mis kogumahust moodus-tasid vastavalt 13 ja viis protsen .

Konteinereid vee märtsis prak liselt samas mahus kui aasta tagasi märtsis ehk 5538 TEUd ning esimese kvartaliga on veetud eelmisest aastast 20 protsen enam, kokku 15 288 TEUd.

EVR Cargo osakaal kogu Ees Raudtee infrastruktuuril veetud kaupadest moo-dustas 65 protsen .

Väe ste veomaht langes aastaga 15,6 protsen ja oli kokku 0,61 miljonit tonni. Keemiakaupade maht vähenes üle kahe korra ning vedu kokku oli 0,25 miljonit tonni. Puistekaupade maht moodustas I kvartalis 0,19 miljonit tonni ning ka siin oli märgata vähenemist – 6,9 protsen .

Transiitveod moodustasid kogu kauba-voost 78,6 protsen ehk 5,85 miljonit tonni. Aasta varasemaga võrreldes vedu vähenes 6,1 protsen . Kohalikus ühen-

duses vee kokku 1,09 miljonit tonni kaupa ja vedu suurenes 4,6 protsen võrreldes mullusega.

Importveod kahanesid ligi 25 protsen ja olid kokku 0,34 miljonit tonni. Eks-portkapua liikus raudteel kokku 0,17 miljonit tonni ja vedu kasvas 9 protsen- . Venemaalt saade Ees suunale 4,18

miljonit tonni kaupa ehk 3,2 protsen vähem kui mullu samal perioodil.

Konteinerites vee raudtee kaudu kau-pa kokku 15 293 TEU ulatuses, millest märtsikuus 5 543 TEUd. Konteinerve-dude maht oli võrreldes mullusega 20,2 protsen suurem.

EVR Cargo vedas I kvartalis 4,87 miljo-nit tonni kaupa ning vedu vähenes 11,6 protsen võrreldes möödunud aasta I kvartaliga. ASi E.R.S. veomaht suurenes mullusega võrreldes 8,8 protsen , moo-dustades kokku 2,58 miljonit tonni.

aprill 2013

5

Edelaraudtee teenindas aasta esimeses kvartalisüle 400 tuhande reisijaAS Edelaraudtee teenindas 2013. aasta esimeses kvartalis 401 026 reisijat, võr-reldes 2012. aasta sama perioodiga langes sõitjate arv seitse protsen .

Kõige rohkem ehk 143 615 reisijat sõi s Tallinna-Türi-Viljandi liinil, millele järgne-sid Tallinna-Tartu-Valga 141 194, Tallin-na-Pärnu 71 930, Tallinna-Narva 38 171 ning Tartu - Koidula liinid 6116 reisijaga. Sta s kast kohaselt kasutatakse rongi pikemate vahemaade läbimiseks – ühe reisija keskmine sõidu pikkus on 74 kilo-meetrit.

E evõ e kommunikatsioonijuhi Kers- Gorstovi sõnul tuleneb see eelkõige

paranenud ühenduskiirustest raudteel. “Tallinna-Tartu raudteelõiku on viimas-tel aastatel tugevas panustanud Ees Raudtee, Tallinna-Viljandi liinist kolman-dikku hõlmava Türi-Viljandi raudteelõigu

rekonstrueerimise lõpetas Edelaraudtee möödunud suvel,” rääkis ta.

Kaubavedu on Edelaraudtee jaoks kõrval-tegevuseks ja 2013. aasta esimese kvartali veomaht oli 3739 tonni.

Tänavu esimese kvartaliga käitles Transii-dikeskus 61 604 TEUd konteinereid.

Käesoleva aasta märtsis käitles Transiidi-keskuse konteineriterminal kõikide aega-de rekordkoguse – 22 963 TEUd – mis on 13 protsen enam kui 2012. aastal samal ajal.

Kolme kuuga on Transiidikeskus kokku kä-sitlenud 61 604 TEUd konteinereid, mis tä-hendab aastases võrdluses 9%-list kasvu. Transiidikeskuse AS kolme kuu kaubakäive kokku oli 654 957 tonni.

E evõ e konteinerikäive kasv oli märt-

sis kiirem kui veebruaris, mil see edestas 2012. aasta sama aja näitajat seitsme protsendi võrra, teatas e evõte.

“Märtsist alates kasvas Muugalt Kaluugale saadetavate niinimetatud Mitsubishi kon-teinerirongide arv, mis aasta lõikes ainu-üksi kasvatab meie tulemit kümnendiku võrra. Veidi kiirenenud kasv peegeldab ka reaalsust, et oleme saanud ja saamas juurde uusi kliente, kes soovivad meie terminalis oma kaupu kas konteinerisse või konteineritest ümber laadida,” ütles Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.

“Aprillis loodame käivitada kaks uut transiitkaubavoo projekti, mis peaks kasvu kiirendama. Kasvu piira-vaks teguriks on saamas meie laop-latside suur täituvus,” lisas Laidvee.

diga langes sõitjate arv 25,2 protsen .

2013. aasta esimeses kvartali oli pile tulu 0,47 miljonit eurot, võrreldes 2012. aas-ta sama perioodiga langes pile tulu 18,9 protsen , teatas e evõte.

Langus on ngitud mahukatest renovee-rimistöödest raudteetaristul, mis on väl -matud uute rongide teenindamiseks.

E evõte usub, et Ees Raudtee poolt teh-tavate remon ööde lõppemisel käesoleva

aasta kolmandas kvartalis ning uute ron-gide liinile tulekul pöördub senine langus kiirele tõusule.

Uute reisirongide katsesõidud on e evõt-te sõnul kulgenud edukalt.

SADAMAD

Uued autotootjad tunnevad huvi tarnete korraldamiseks läbi Ees Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee kinnitusel on Kaluuga koostetehase varustamiseks Mitsubis-higa käivitatud konteinerrong ärata-nud huvi ka teistes autotootjates, kes on käinud või lähiajal tulemas tutvu-ma võimalustega käivitada siitkaudu oma tarned.

Kui varasemalt saadeti Muugalt teele iga nädal kaks konteinerrongi koossei-su Mitsubishi Kaluuga autotehase va-rustamiseks koosteosadega, siis alates märtsist on iganädalane rongide arv kasvanud kolmeni ja juulis plaanitakse kasvatada maht viie rongini nädalas.

Eesti Raudtee Infoleht

6

„Mitsubishi on rahvusvaheline pptegija, kelle rangeid nõudmisi ja ootusi täites oleme saanud omalaadse usaldustunnis-tuse, mis reklaamib meid posi ivselt ka teistele analoogsetele suure evõtetele – et meie ning meie partnerid suudavad

osutada professionaalset teenust läbi-paistva hinnakujundusega, peame kinni tähtaegadest ja pingelistest graafi kutest, meie seire ja turvalisus on maailmatase-mel ja meie äritavad on vastuvõetavad,“ rääkis Laidvee.

Ta kinnitas, et mitu teist autotootjat on juba huvi tundnud käivitada samasugune rongi läbi Transiidikeskuse konteinerter-minali ning käinud kohal olukorda uurimas või on lähiajal siia tulemas.

Transiidikeskus os s Rail Garant EstoniaMuugal paiknev konteineri- ja üldtermi-nalide operaator Transiidikeskus AS sõl-mis neljapäeval lepingu OÜ Rail Garant Estonia ostuks. Kuna Rail Garant Estonial on hoonestusõigus Muuga sadamas, saab Transiidikeskus alustada veel käes-oleval aastal Muugale konteineritermi-nali laienduse rajamisega.

Lisaks hakkab Transiidikeskus tänu Rail Operator OÜ-ga sõlmitud s vidorilepin-

gule käitlema Venemaa suuremate logis- kae evõtete hulka kuuluva Rail Garan- konteinerivoogusid. “Saame ellu viia

oma unistuse arendada välja Läänemere regiooni üks võimsamaid konteineriter-minale. E evõ e äriplaani realiseerimi-ne on ala eeldanud terminali füüsilist laiendamist. Lisaks on meie lääne- ja ida-poolsetelt koostööpartnerid juba andnud tehingule väga posi ivset tagasidet ning

oleme veendunud, et strateegilises plaa-nis oli Rail Garant Estonia OÜ omandami-se kaudu terminali laiendamine ainuõige otsus,” ütles Transiidikeskuse juhataja Erik Laidvee.

Laidvee sõnul annab terminali esimese etapi valmisehitamine juurde mahtusid 150 000 TEU ulatuses, mis omakorda teeb võimalikuks Rail Garan poolt lubatud kaubamahtude käitlemise.

Peterburis Läänemeremaade Nõuko-gu ppkohtumise raames oma Vene-maa ame venna Dmitri Medvedeviga kohtunud peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Ees saab Venemaaga sõlmitavast piirilepingust otsest ma-janduslikku kasu, sest leping innustab Venemaad piiri ületamist turis dele lihtsamaks muutma.

5. aprillil aset leidnud kahepoolsel koh-tumisel arutasid peaministrid riikideva-helisi suhteid ning koostöö arendamise võimalusi. Suhtlus toimus rahulikus ja pragmaa lises õhkkonnas. Kired peami-nister Ansipi sõnul lõõmama ei löönud. „Meie poolt vaadates ei ole kee rulisi teemasid. Kõikidest tee madest saab rääkida sirgjoone liselt, ausalt ja otse. Kõigile on teada, et Ees soovib häid suh teid kõikide oma naabritega, ka Ve-nemaaga,“ kinnitas Ansip.

Nendi , et suhete areng on olnud kiire ning piirlepingu läbirääkimised lähe-dal lahendusele, ent mi e veel lõpule jõudnud. „Konstateerisime mõlemad, et hoolimata tagasihoidlikest ootustest on arengud viimastel aastatel märkimis-väärsed.“

Osapooled rõõmustasid ka kaubavahe-tuse mahtude ja majandussuhete aren-gu üle, mis on viimase paarikümne aasta parimas seisus. Kasvanud on nii Ees st Venemaale mineva ekspordi osatähtsus

kui Venemaalt Ees st tulevate turis de

arv.

Turismi juurest jõu probleemideni –

piirijärjekorrad. Osapooled nõustusid,

ARVAMUS / VÄLISSUHTED

Andrus Ansip: Ees põhiturg on Euroopa Liit

aprill 2013

7

et reisijate ja kaupade pikk ooteaeg pii-ril mõjub majandusele pärssivalt. Üks-meelselt lei , et piiripunk de läbilaske-võimet suurendavad investeeringud on vajalikud.

Eritähelepanu all oli Narva sild. „Mõle-ma riigi riigikontro lörid on kirjutanud oma riigi peaministrile märgukirja, mil-les nad peavad ülimalt oluliseks uue silla ehitamist. Meie ole me selle idee edasiarendamisest huvitatud. Kuid ka olemasole va silla puhul on võimalik läbi laskevõimet näiteks elektroo niliste eelteadete abil suure maks muuta. Siin vajame kahepoolset kokkule pet,“ selgi-tas Ansip, kelle sõnul on Ees l piirilepin-gust võimalik võita, kui Venemaa hakkab ajakohastama oma piiriraja si.

Viisarežiimi lihtsustamist Ees peami-

nister tõenäoseks ei pidanud. Piiriüle-tamise kiirendamiseks

soovitas ta eeskuju võ a Soomest. „Ole-me huvitatud, et ka Ees ja Venemaa vahel sõitvates rongides saaks kasutada sama meetodit, mida kasutatakse ron-giliikluses Soomega: piiri protseduurid tehakse ära liiku vas rongis.“

Ära märgi ka elavnemine polii lises sfääris, mis on tuntav Ees ministrite visii de sagenemisest Venemaale.

Varem Ees ja Venemaa majandussuhe-tes peavalu tekitanud transiidi jätkumi-se küsimust peab Ansip sisepolii liseks teemaks. „Venemaa võ s strateegilise eesmärgi suunata kaubavood oma sada-matesse ja ehitada uusi sada maid juba ammu enne 2007. aastat. Praeguseks on nii mei le kui ka meie naabritele saa-

nud selgeks, et Primorski ja Ust-Luga sadamad on reaalsus, need sadamad toimivad ja tule vikus hakkavad üha suuremaid kaubakoguseid töötlema,“ selgitas peaminister.

Ansipi sõnul on mõlemad pooled huvi-tatud kahe riigi kauplemist takistavate probleemide kõrvaldamisest, kuid lii-ga suuri illusioone ta Vene turu suhtes ei hellita. Eesti põhiturg on Euroopa Liit. „70% Eesti ekspordist läheb ELi liikmesriikidesse. Eesti jaoks oli ELi-ga liitumise poliitiline põhjus seotud julgeolekuga. Majanduslik põhjus on ühisturg. Sõltumata sellest, missugune on Venemaa osatähtsus Eesti ekspor-dis, peavad riigid tegelema kauplemist takistavate probleemidega,“ jäi Ansip optimistlikuks.

Neljanda raudteepake eesmärkon kasvu edendamine

Saksamaa Transpordi-, Ehituse- ja Lin-naplaneerimise Ministeeriumi (Bun-desministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung – BMVBS) föderaal-ministri Dr. Peter Ramsaueri sõnul on efektiivne infrastruktuur majanduse kasvu ja konkurentsivõime alustalaks.

Euroopa viimaste aastate raudteepo-liitika on suunatud efektiivse ja kon-kurentsivõimelise raudteevõrgustiku rajamisele. Oluline on luua ja arenda-da tingimusi, mis aitaksid suurendada raudteetranspordi osakaalu transpordi-

turul ning avaksid uusi võimalusi raud-teetranspordi jaoks.

Poliitiline võtmeküsimus on jõuda reaalselt teostatava lahenduseni, mis eristaks avaliku ja erasektori vastutus-alad transpordisektori raames. Era-sektori ülesandeks on pakkuda reisi-, kauba- ja logistikateenuseid. Avaliku sektori põhiülesandeks jääks efektiivse infrastruktuuri halduse ja õiglase kon-kurentsisituatsiooni tagamine.

„Järjest rohkem Euroopa riike on jõudnud arusaamale, et ennustatavat kaubavoogude kasvu ei ole võimalik hallata olemasoleval infrastruktuuril. See tähendab ühtlasi, et ühele trans-pordiliigile keskendumine ei ole piisav: maksimaalselt tuleb ära kasutada kõigi transpordiviiside eeliseid – arvestades nii maantee, raudtee, vee- kui õhu-teede võimalustega,“ on dr. Ramsauer kindel.

Edasise arengu nurgakiviks on hästi toi-miv infrastruktuur – seda nii raudtee- kui kõigis teistes transpordivaldkon-dades, nii Saksamaa kui kogu Euroopa transpordipoliitikas. Lisaks efektiivse infrastruktuuri rajamisele on oluline tõhustada raudteesektori konkurentsi. Luua tuleb alus vabale raudteetaristu kasutusele ning kohaliku ja regionaalse reisijateveo korraldamisele, mis ei dis-

krimineeriks ühegi osapoole õiguseid.

Saksamaal on umbes pooled kõigist raudtee-ettevõtete transpordioperat-sioonidest piiriülesed. Kaubavedude rahvusvahelistumine kasvab järjest. Väärtust ei loo konkurents iseenesest: eesmärgiks on suurendada raudtee-transpordi osakaalu.

Sellise arengu edukaks jätkumiseks võetakse ministri sõnul ette samme ka rahvusvahelisel tasandil. „Jätkame libe-raliseerimise protsessi, millega on juba algust tehtud. Pärast raudtee kauba-vedude turu täielikku avanemist 2007. aastal avati Euroopa raudteevõrgustik 2010. aastal ka rahvusvahelise reisija-teveo teenuste pakkumiseks. Sellisest asjade käigust võidab kogu Euroopa raudteetransport.“

Saksamaa eesmärgiks on endiselt kogu Euroopa Liidu raudteeturu avamine. Seetõttu tervitab suurriik ministri sõ-nul soojalt 2013. aasta alguses esita-tud Euroopa Komisjoni seadusandlikku ettepanekut, mis on osaks neljandale raudteepaketile.

Euroopa Komisjon astus nimetatud sammu 2013. aasta alguses, kui trans-pordivolinik Siim Kallas esitles Euroopa Parlamendile neljandat raudteepaketti. Varasemates raudteepakettides on toi-

Eesti Raudtee Infoleht

8

munud arenguid piiriülese liikluse osas, kuid kuna 90 protsenti raudteereisidest tehakse ühe riigi piires, on oluline just riigisiseste raudteeturgude liberalisee-rimine.

Kasvu mootoriks peetakse kuut tegurit: liberaliseerimine, uued turule tulijad, konkurents uute kiirete liinide vahel, uued sõlmjaamad, koostöö lennu- ja raudtee-ettevõtjate vahel ja raudtee-ettevõtjate omavaheline koostöö ning raudteede kulud.

Üks võtmeküsimustest on raudteeinfra-struktuuri-ettevõtjate eraldamine veo-ettevõtjatest. Potentsiaalsetele uutele tulijatele on vaja kindlust, et nad saa-vad osaleda raudteevõrgus rongiliinide pakkumistes vabaturul, ilma et turgu

valitsev riiklik operaator korraldaks asju omatahtsi, tehes koostööd oma ette-võtte infrastruktuuripoole sõpradega.

Vaatamata föderaalministri positiivse-tele avaldustele Euroopa raudteeturu avamise osas on kahe suurima majan-dusega riigi – Saksamaa ja Prantsusmaa – telgitagustes kuuldavasti peetud äge-daid lahinguid komisjoni liberaliseeri-mise ettepanekute vastu.

Vastandlike huvide vahel on üritanud kompromissi saavutada Euroopa Komis-joni transpordivolinik Siim Kallas. Üheks intrigeerivaks mõtteks on, et riigid, kes ei eralda korralikult infrastruktuuri ve-dudest, ei saaks osaleda teiste riikide turgudel: see muudaks kindlasti vähes-te suurte tegijate stiili, kes on nautinud

juurdepääsu välisturgudele, hoides sa-mal ajal välismaalased oma tagahoovist eemal.

Üks laialdaselt tervitatud ettepanek on suurendada Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) volitusi, mis muudaks lihtsamaks koostalitusvõimega seadmete kasutu-selevõtu. Näiteks vedur, mis on luba-tud Taani raudteele, oleks automaatselt lubatud liikuma ka Itaalia raudteel.

Jõudmaks kulude vähendamiseni raud-teesektoris, tuleb murda institutsio-naalne ummikseis. Hr Kallasel on nel-janda raudteepaketi ettepanekutega ees pikk ja raske tee; loodetavasti ei takerdu areng parlamendi ja nõukogu aruteludesse.

Bal transpordiministrid allkirjastasid Rail Bal c deklaratsiooniKolme Bal riigi transpordiministrid allkirjastasid traditsioonilisel kevadkoh-tumisel Riias ühise Rail Bal c deklarat-siooni, mis käsitleb järgmisi samme Rail Bal c ühise evõ e asutamisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kohtumisel Lä transpor-diministri Anrijs Ma ssi ja Leedu trans-

pordiministri Rimantas Sinkevićusega oli peateemaks Rail Bal c ja eri Rail Bal c ühise evõ e loomine. Kohtumisel aruta- ka Euroopa Liidu transpordipolii kaga

seonduvaid küsimusi maantee- ja raud-teetranspordis ning lennunduses. Ees e epanekul osalesid kohtumisel ka Poola ja Soome suursaadikud Lä s.

Allkirjastatud deklaratsiooni kohaselt or-ganiseerib Ees lähiajal Rail Bal c teema-lise ministrite kohtumise, kuhu kutsutakse ka Soome ja Poola minister. Soomele ja Poolale tehakse e epanek ühise evõt-tes osalemiseks Bal riikidega võrdsetel alustel.

RAIL BALTIC

aprill 2013

9

Rail Bal c ei toimiks Soome ja PoolataValitsus on Ees seisukohad Rail Bal- cu ühise evõ e loomise osas heaks

kiitnud.

Väärib ka märkimist, et Soome on Rail Bal cu koridorist väga huvitatud, sest aastast 2015, kui laevad peavad väävli-direk ivi tõ u kallist kütust kasutama, on kaupade liigutamiseks vaja leida al-terna ivseid võimalusi.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on Soome ja Poola osa-lemine ühisettevõttes elulise tähtsuse-ga. “Kolme Balti riigi majandused on Euroopa konteks s võrdlemisi väiksed ja need kolm riiki lähte- või sihtriikidena ei ole piisavad selleks, et tagada Rail Balticule piisav kaubamaht,” ütles ta. Asmanni sõnul tuleb Rail Bal cu projek puhul keskenduda küsimusele, kuidas see ka tegelikkuses kommertsialisee-rida ning ühisettevõte saabki sellega tegeleda.

“Praegusel hetkel on Rail Baltic visioo-ni staadiumis, on jäme hinnang võima-likule maksumusele, on tehtud esialg-ne analüüs palju kaupa või reisijaid võiks antud suunal liikuda, aga üsna vähe on konkreetsust. Pole konkreet-seid operaatoreid, kes ütleksid, et ma

tahan siin oma kaupa vedada,” rääkis Asmann.

Transiidiekspert Raivo Vare ütles, et juba praegu tuleb tõsiselt tegeleda Rail Bal cu kaubavoogude teemaga, ent siduvaid kokkuleppeid on praegu veel võimatu sõlmida. “Soomel on selgelt huvi, aga see on nende jaoks tagavara-vairant. 85% Soome ekspordist-impor-dist käib meritsi ja reaalne pilt oleks, et kui sellest saada kümmekond miljonit tonni maa peale, oleks täies võimalik, aga see nõuab palju pikemat tööd.

Väga suur osa sellest on ka selles, kui palju see maksab. Ehk siis, see peab olema ka konkurentsivõimeline,” mär-kis Vare. “Seetõ u räägin ka Euroopa rahastamisest ja maksumaksja nö osa-lusest, sest seda projek käivitades peame endale aru andma, et reisijate mugavus, millest kõik tahavad rääkida, saab olema kinni makstud kaubaveoga ja selle kinni maksmise ulatus sõltub sel-lest, kui suures ulatuses projek maksu-musest tuleb tagastamatu raha ja see on tegelikult võ ,” lisas ta.

Ühise evõ e loomiseks vajalikud eeltööd lõpetatakse hiljemalt juuli lõpuks.

Rail Bal cu eesmärgiks on saada kiireks ja mugavaks ühenduslüliks Tallinna, Bal riikide pealinnade ning Varssavi ja Ber-liini vahel. Praegusel hetkel Bal riikidel see ühendus puudub, kuid kindlas looks Rail Bal c senisest hedama sideme Lää-ne-Euroopaga ja avaks uusi võimalusi ka äritegevuse arendamiseks.

Rail Bal cu planeeringuhanke said endale Ees ühispakkujadRail Bal cu raudteeliiniga seotud maa-konnaplaneeringute ja eelprojektee-rimise rahvusvahelise hanke võitjaks kuuluta 7,49 miljoni euro suurune ühis-pakkumine, mille tegid OÜ Reaalprojekt, OÜ Hendrikson & Ko ja EA Reng AS. Hin-damise kriteeriumiks oli odavaim hind.

Pakkumuse esitasid veel Suurbritannia konsultatsioonie evõte AECOM Limited oma tütare evõtetega koos Prantsusmaa kontserniga SYSTRA ning Leedu projektee-rimise evõte UAB Kelprojektas ja ühis-pakkujana Rootsi projekteerimise evõte Sweco Energuide AB ning Hispaania pro-

jekteerimise evõ ega INECO. Tehnilise järelevalve amet kuulutas vastava riigi-hanke välja selle aasta 30. jaanuaril.

Hanke eesmärk on Rail Bal c 1435 tras-si koridori määramiseks vajalike Harju, Rapla ja Pärnu maakondade joonobjek

Eesti Raudtee Infoleht

10

Ees Raudtee uute ooteplatvormide valgustuslahendus hinna „Põhjala Valguspärli” itli vääriliseks15. aprillil toimus Tallinna Raekojas arhi-tektuuri- ja kujundusvalgustuse konkursi „Põhjala Valguspärl“ parimate tunnus-tamine. Sel aastal esita nominen deks Tallinna Teletorn ning Ees Raudtee.

Tallinna Raekojas üle antud itli väärili-seks tunnista Ees Raudtee uute oote-platvormide valgustuslahenduse eest, mille hindamisel lähtu objek estee -lisest ja tehnilisest disainist ning projek maksumusest ja ökonoomsusest.

Tallinna Linn on korraldanud arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse konkurssi alates aastast 2006. Konkursi eesmärgiks on innustada ehi ste omanikke ehi ste ja hoonete välisilmet iluvalgustuse abil esile tõstma.

Läbi aastate on itliga „Põhjala Valguspärl“ tunnustatud Ees Kuns muuseumi peahoone KUMU valgustuslahendust, rahvusooper “ Estonia” hoone valgustuslahendust ning Ees Draamateatri hoone valgustuslahendust.

SISEUUDISED

teemaplaneeringute kehtestamise doku-men de tehniline koostamine, asjako-haste detailplaneeringute koostamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimi-ne ning raudtee eelprojek koostamine tehniliselt vajaliku raudteemaa määrami-seks op maalse ja majanduslikult tasuva lahenduse leidmiseks, samu raudtee toimimiseks vajalike ja raudtee ehitami-sest ngitud ehi ste eelprojek de koos-tamine, projekteerimis-, ehitus- ja maade maksumuse eelarvestamine ning teosta-tavus-tasuvusanalüüsi koostamine.

Kõik laekunud pakkumused tunnista hin-damiskomisjoni poolt hanke ngimustele vastavaks. Pakkumiste maksumused jäid vahemikku 7,5–13 miljonit eurot. Hanke

võitja pakkumuse maksumuseks oli 7 489 503 miljonit eurot käibemaksuta.

Hanke läbiviimise komisjoni kuuluvad Tehnilise Järelevalve Amet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning lisaks vaatlejad Harju, Rapla ja Pärnu maakonnast, siseministeeriumist ja Ees Raudteest.

Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas hanke välja teist korda, kuna möödunud aasta oktoobris välja kuulutatud hange tühista- ainsa vastavaks ja edukaks tunnistatud

pakkumuse liiga kõrge maksumuse tõ u.

Rail Bal c projek kaasrahastatakse 50 protsendi ulatuses Euroopa Liidu TEN-T programmist.

aprill 2013

11

Rongiga muuseumisse!

Aprillis ja mais saavad kooliõpilaste grupid sõita tasuta Edelaraudtee ron-gidega erinevaid muuseumeid avasta-

ma. Pärandiaastat silmas pidades on Kadrioru kunstimuuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum

koos teiste Tallinna muuseumitega töötanud välja põnevad haridusprog-rammid „Rööpad viivad pärandini”.

„Projekt pakub õpetajatele võimalu-se valida tervikpakett, mis muudab nende jaoks väljasõidu korraldamise lihtsamaks – ei pea eraldi mitme muu-seumiga suhtlema, korraldama õpilaste toitlustamist ega nägema vaeva ajaka-va paika panemisega,” ütles Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator Linda Lainvoo.

Ees Raudtee pälvis tänukirja rohemajanduse edendamise eest Ees s Aprilli lõpus aset leidnud pidulikul Ees- Keskkonnajuh mise Assotsiatsiooni

juubeliseminaril an AS Ees Raudteele üle tänukiri rohemajanduse edendamise eest Ees s.

Ees Raudtee on Ees Keskkonnajuh mi-se Assotsiatsiooni asutaja- ja tegevliige, kes on viimased 10 aastat ak ivselt pa-nustanud rohemajanduse edendamisse ja Ees Keskkonnajuh mise Assotsiatsiooni (EKJA) tegevustesse.

EKJA kui keskkonnateadlike ja -hoidlike e evõtete esindusorganisatsioon on juba 10 aasta vältel teinud koostööd nii ava-liku sektori, e evõtete kui keskkonnaor-ganisatsioonidega eesmärgiga edendada rohemajandust Ees s. Eelkõige on EKJA eesmärk koondada e evõ eid, organisat-sioone ning ka üksikisikud, kes soovivad abi, toetust ja informatsiooni e evõtlu-sega seotud keskkonnaküsimuste lahen-damiseks ning ohjamiseks, et vähendada

e evõtlusest tulenevat keskkonnamõ-ju ning tagada kogu ühiskonna säästev areng.

Assotsiatsioon on vahelüliks nii e evõt-jate ja riigi kui ka e evõtjate ja kodani-kuühiskonna vahel ning esindab oma liikmeskonna huve keskkonnaküsimustes.

AS Eesti Raudtee kuulus EKJA juhatusse aastatel 2006-2011. 24. aprillil 2013 toi-munud juubeliseminaril osutus Ees Raudtee taas juhatusse valituks.

Transiidikonverentsil TRANSESTONIA 2013 vae ohutu transiidi võimalusi Ees s17. aprillil toimus Muuga sadamas 9. rahvusvaheline transiidikonverents TRANSESTO-NIA 2013, mille teemaks oli “Na a. Gaasid. Keemia”. Avasõnadega esines välisminister Urmas Paet, kellele järgnes riigikogu majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase tervitus. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate na a-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Ro erdamist ja Antwerpenist.

Programm keskendus kolme praegu ja tulevikus Ees transiidis olulist rolli etendava kaubakategooria – na asaaduste, gaaside (LPG ja LNG) ning keemiakaupade – lähe-male tutvustamisele. Arutle selle üle, kuidas realiseerida uusi ärivõimalusi, ületada esile kerkinud takistusi ning teha seda kõike keskkonnasäästlikult ja ohutult. Konverentsi teemad olid lisaks logis kavaldkonnale olulised ka kogu Ees energiajulgeolekule ning meie kõrge ekspordipotentsiaaliga keemiatööstuse arengule.

Eesti Raudtee Infoleht

12

Muuga sadam saab veel ühe riskianalüüsiEes suurima ohualaga piirkond – Maar-du linna külje all asuv Muuga sadam – saab igaks juhuks veel ühe kõikehõlma-va riskianalüüsi, et veelgi põhjalikumalt pöörata tähelepanu eri ohutusmeetme-tele.

“Üldise sadamaala riskianalüüsi ngis puhtalt eluline vajadus,” selgitas Tallinna Sadama ohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus. “Kunagi varem pole niimoodi seda analüüsitud, koosmõjust ülevaadet ei ole.” Lõhmus nen s, et ka kohalikud elanikud ak veerusid paar aastat tagasi, kui märkasid, et sadam pidevalt laieneb, aga informatsiooni on vähe.

Muuga sadama territooriumil tegutseb kokku kuus suurõnnetuse ohuga e e-võtet, nende hulgas tuhandete tonnide

OHUTUS

Keh v planeering ei luba Jõhvi jaama-hoonet lammutada

Ees Raudtee on valmis nei le kuuluva jaamahoone Jõh vis lammutama, kuid keh v planeering seda ei luba.

Ees Raudtee, kes hakkab lähiajal ehita-ma Jõhvi uut ja tänapäevast rongioote-platvormi, tahab neile kuuluva ja praegu tühjalt seisva jaama hoone lammutada,

kuid keh v planeering ei luba miljöö-väär-tuslikku maja lammuta da. Jõhvi on küll alustanud planeeringu muudatust, kuid enne tuleks jõuda selgele sei sukohale, kas lubada jaama hoone lammutada või mi e

Jõhvi vallavanema Tauno Võhmari sõnul on selge, et raudtee-e evõte jaamahoo-

net ei vaja. Jõhvi pole sõlm punkt, kus rongid pikalt pea tuksid või peaks rongi vaheta ma. Rong jõuab kindlal kella ajal jaama, inimesed lähevad rongi peale või tulevad maha ning hoone kui sellise järele vajadust ei ole. Küll aga on nii linnaelanike kui ka koa litsiooni liikmete seas kahtpi di arvamusi: ühed pooldavad amortisee-runud hoone lam mutamist, teised stali-nistliku perioodi arhitektuuriväärtu sega maja säilitamist.

“Enne kui otsuse vastu võtame, tuleks algatada diskus sioon ja jõuda konsen-suseni, kumba varianti eelistada. Sa mas pole vallal ettekujutust, mida selle ma-jaga sälitamise puhul peale hakata,” üt-les val lavanem, kelle sõnul on paar era-isikut jaamahoone vastu huvi tundnud, kuid mitte vii masel ajal. Üks võimalus on hoone konserveerida ning oo data paremaid aegu, kuid sel lisel juhul see Võhmari hin nangul silmale kena vaada-ta ei ole.

Eesti Raudtee hakkab pea gi ehitama uut ooteplatvormi, mis jääb rongide se-nisesesse peatumispaika. Jaamahoone uut ehitustööd ei sega.

aprill 2013

13

Ees Raudtee: riskidega tegeletakse pidevalt

USA Texase osariigi väe se tehase plah-vatusest ajendatu na tundis Ees Päeva-leht huvi, kuivõrd ohtlikud on läbi Ees sõitvad kaubarongid, mis aeg-ajalt viivad tonnide viisi eri väe seliike mööda raud-teed läbi linnade.

Ees Raudtee turvajuht Marius Kupperi sõnul võib viimased viisteist aastat raud-tee jaoks laias laastus kaheks jagada. Pöö-re tuli 2007. aasta aprillisündmuste järel. „Paljudel on meeles, kui das 2000. aasta alguses kauba veod järjest kasvasid. Kau-baronge oli meeletult, neid tuli suurema-tes kogustes, kui me suutsime vastu võ a. Tekki sid olukorrad, kus rongid olid kuhju-nud jaamaparkidesse,” meenutas ta.

Seejärel saabunud kauba koguste vähe-nemine on Kupperi sõnul raudteelase vaate nurgast vaadates ebameeldiv, kuid

kaupa ammooniumnitraa ladustav AS DBT. Just DBT ladustatav väe s on kõige suuremaks mureks kohalikele elanikele. DBT sõnul ei ole muretsemiseks põhjust – neile too dav ja ladustatav väe s omab Euroo pa Liidus nõutavaid plahvatuskind-luse ser fi kaate ja on see tõ u ohutu.

Sadu tuhandeid tonne väe st mahutavad kuplid on sadamas kõige suurema ohualaga – viiekilomeetrise raadiusega. Sellesse raadiusesse jääb osa Maardu linnast, osa Viimsi vallast ja ka näiteks Vana-Narva maantee.

Mullu alusta kogu piirkonna riskianalüüsiga, mis astub seaduses nõutust sammu edasi.

Ning kuigi eri ettevõtete endi riskiana-lüüsid näitavad peamiselt vaid oma

ohualasid, võivad teised Muuga sada-ma ohtlike ainete käitlejad ja ladustajad osutuda vastastik ku ohtlikuks. Nii ongi Tallinna sadam otsustanud kogu sada-mapiirkonna koosmõjud kok ku panna.

„Olemasolevad riskianalüüsid kogutak-se kokku ja lisaks tehakse intervjuud nende osa pooltega, kellele ei laiene seadusest lähtuv nõue riskianalüüsi koostamiseks,” rääkis Lõhmus. Kogu-tud lähteand mete pealt peaks hilje-malt tulevaks aastaks analüüs val mis olema, järgmine osapool te kohtumine toimub juba esmaspäeval, kui tehnilise järe levalve ameti (TJA) ja pääste ameti ekspertidega koos vaa datakse üle, kas esitatud and metest piisab.

Seaduse järgi on suurõnne tuse ohuga ettevõtetel (need, kes käitlevad või la-dustavad ohtlikke aineid) kohustus nii passiivselt (näiteks kodulehe küljel) ja ka aktiivselt (otsepos titused, kohtumi-sed elanike ga) teavitada ümberkaud-seid elanikke tegevuse riskidest.

Eestis on 2013. aasta aprillikuu sei-suga registreeritud 58 suur õnnetuse ohuga ettevõtet, mil lel on seadusest tulenevad nõu ded ja mille mõjualad peavad olema avalikkusele nähtavad. Maa-ameti internetiküljel asu valt X-GIS kaardilt on võimalik näha mõjualasid, kui kaugele võib oht ulatuda. Samuti on nii omavalitsused, maavalitsused kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõt ted ise tei-nud riskianalüüsi.

ohutuse vaatenurgast jäl legi posi ivne. „Üldjuhul, kui rong Ees sse saabub – olgu see ohtliku või mi eohtliku kaubaga –, siis ta väga h sõidab otse sihtpunk väl ja,” viitab ta sellele, et enam ei pea vagunid kusagil ootama ja seisma, mis on riski hindamise seisukohalt ülioluline nüanss. Turvalisusrisk seda väiksem, mida vähem rongid peavad ootama, selgitas ohutus-ekspert.

Kupper rõhutas, et Ees Raudtee ise ei ole kaupade vedaja ega ka märgi tud suurõn-netuse ohuga e e võtete nimekirja, kuid nen s siiski, et inimestele tuleks kindlas selgitada, kuidas on raud teed pidi kau-pade vedamise ohud kaardistatud, ning et nen de riskidega tegeletakse pide valt. „Muidugi on kõik, mida sellel infrastruktuu-ril veetak se, ka meie südametunnistu se asi,”

kinnitas Kupper koostööd kõikide e evõ-tetega. Just vedajad peavad omama kõiki vajalikke tegevuslubasid, ohutustunnistu-si ja eri ser fi kaa te, et raudteed pidi üldse mida gi vedada.

Kui Texase õnnetuses pööra kõige suu-remat tähelepa nu just nimelt väe sena kasu tatavale ammoo niumnitraadile, siis Ees s on väe sevedu Kupperi sõnutsi masuudiga võrrel des väga väike ja kogu väe seveost omakorda moodus tab am-mooniumnitraadi vedu väikese osa. „Ees Raudtee on kahtlemata keskendunud ka sellele ohule, mis tuleneb ammoonium-nitraadist,” rää kis Kupper.

Ta viitas asjaolule, et sellise kaubaga lii-guvad kaasa mit med ser fi kaadid, mille üheks osaks on plahvatuskindlus. „See pole päris nii, et me pane me ahjusooja ammooniumnit raadi vagunisse ja vaadake ise, kuidas see kohale jõuab,” nen s ta, et pigem on protsess võr reldav lennuliikluse regulee rimisega.

Kupperi sõnul on igasu guste kontrolli-miskohtade kõrval pööratud eraldi tähe-lepanu sellele, kuidas tegele da nende va-gunitega, mis pea vad mõnda aega sõitu ootama. Ammooniumnitraadivagunite jaoks on kehtestatud eraldi kord, mille puhul tuleb näiteks vaadata, et ka lähe-duses asuva test vagunitest ei tuleneks nei le ohtu.

Eesti Raudtee Infoleht

14

OLE teeb kokkuvõ eid 2012. aasta raudteeohutusalasest tegevusestRaudteeohutusega tegelev rahvusvahe-line mi etulundusühing OLE (Opera on Lifesaver Estonia) viis 30. aprillil läbi tänuürituse ”Kuldne Tõkkepuu 2013”. Raudteeohutusnädala ppsündmuse-na korraldatud tänuüritusel, millega tunnustati koostööpartnereid ning tublimaid raudteeohutusega tege-levaid eraisikuid ja organisatsioone, võeti kokku 2012. aastal läbiviidid raudteeohutusalane tegevus ning seati sihte tulevikuks.

Tänukirjad ja teenetemärgid silma-paistva tegevuse eest raudteeohutuse valdkonnas andis üle siseminister Ken-Martin Vaher. Tunnustuse „Kuldne tõk-kepuu“ pälvis ettevõtte JCDecaux Eesti OÜ, kes on läbi aastate vabatahtlikuna aidanud kaasa raudteeohutusalaste sõ-numite levitamisele.

Pidulikule üritusele eelnenud raud-teeohutusnädala raames paigalda-ti linnaruumi kampaania „Lase rong läbi!“ plakatid, mis kutsuvad liiklejaid

ettevaatlikkusele seoses suurenevate kiirustega raudteel, ning viidi koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi.

„Kampaania eesmärgiks on panna au-tojuhtidele kui jalakäijatele südamele, et raudtee ületamine vajab alati eri-list tähelepanelikkust ja selleks tuleks muud kõrvalised toimingud hetkeks katkestada,“ märkis Tamo Vahemets.

Raudteeohutusnädala kampaaniat toe-tas ka Politsei- ja Piirivalveamet, kes korraldas nädala jooksul ülesõidukoh-tadel järelevalvet. „Paljude liiklejate jaoks on raudtee ületamine muutunud igapäevaseks rutiiniks, mida endale ei teadvustata. Kuid kahjuks on traagi-liste sündmuste peamiseks põhjuseks just selline hooletu käitumine,“ rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. „Raudteeohu-tusnädala jooksul jälgib politsei raud-teeülekäigukohtadel nii sõidukijuhtide kui ka kergliiklejate käitumist ning juhib tähelepanu võimalikele ohtudele ja ek-simustele.“

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirekto-ri asetäitja Anvar Salometsa sõnul on raudteel toimunud õnnetuste arv vii-mastel aastatel vähenenud – eelmisel aastal registreeriti raudteel kokku 16

Tähelepanematu juht sõi s rongile e e Tallinnas Järvevana tee lähedal asuval raudteeülesõidukohal põrkasid kokku rong ja sõiduauto. Pealtnägijate teatel ei pannud autoroolis olnud vanem mees-terahvas lähenevat rongi tähele ja sõi s sellele e e.

Õnnetuses inimesed vigastada ei saa-nud, kuid nagu selliste õnnetuste puhul ikka, sõiduauto vigastusteta ei pääse-nud. Antud ülesõidukohas on ristumine raudteega märgistatud vaid liiklusmär-

giga ja väga hedat rongiliiklust seal ei ole, mistõ u peab olema eri tähele-panelik.

Inimeste hoolsus raudteeliikluses näitab siiski paranemise tendentsi.

Käesoleva aasta esimesel kolmel kuul on võrreldes eelmise aasta sama perioodi-ga õnnetuste arv oluliselt vähenenud.

Raudteeavariisid ei ole jaanuarist märt-sini toimunud ühtegi, eelmisel leidis aga

aset 2. Raudteeintsidendid on nime-tatud perioodil vähenenud 48lt 43le. Otsasõite inimestele käesoleva aasta esimesel kolmel kuul ei juhtunud. Mul-lu leidis aga aset tervelt 3, milles sai vigastada 2 ja hukkus 1 inimene.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldas kriisikommunikatsiooni õppuse 24.-26. aprillil toimus MKMi haldusalas-se kuuluvate riigie evõtete kriiskommu-nikatsiooni õppus, mille eesmärgiks oli kontrollida ja täiendada kriisikommuni-

katsiooni valmidust ministeeriumi valitse-misalas. Õppuse käigus värskenda mees-konna teadmisi kriiskommunikatsiooni põhimõtetest, harjuta koostööd MKMi

valitsemisala asutuste ja e evõtete vahel ning prak seeri kriisikommunikatsiooni läbi simulatsiooni.

aprill 2013

15

õnnetusjuhtumit, mida on pea poole võrra vähem, kui 2011. aastal. „Positiiv-ne on, et rongi ja mootorsõiduki kok-kupõrgetes pole 2011. ja 2012. aastal hukkunud ühtegi inimest. Kindlasti on siin oma roll paranenud tehnilisel infra-struktuuril, mille arendamiseks on riik koostöös raudtee-ettevõtetega palju

ära teinud. Samas tahaks väga loota, et oma roll on ka juhtide liikluskäitumise paranemises ning inimesed pööravad üha enam tähelepanu ohtudele raud-teel liigeldes.“

OLE on 2004. aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundus-

ühing, mille missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raud-teeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel, eesmärgiga vähendada raud-teedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimes-te arvu.

14.05.1973 • Vassili Glubokov • liiklusteenistus, päästerong, kraanajuht

Märts 2013 tööle asunud AS Ees Raudtee töötajate nimekiri:

SISEINFO

1. Toomas Uiboupin • 01.03.2013, arendusosakond, arendusdirektor

2. Stanislav Samsonov • 18.03.2013, teeamet, lõuna teejaoskond, raskeveokijuht

50

01.05.2013 • Maija Trempel • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Kiviõli jaam, jaamakorraldaja

24.05.2013 • Viljar Raag • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, Hooldustööline

65

27.05.2013 • Liubov Lukiyanova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Püssi jaam, jaamakorraldaja

75

19.05.2013 • Jaan Einväli • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik

Ees Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuhttelefon +372 615 8677liina.hallik@evr.ee

Aprill 2013

Õnnitleme!

Tööstaaž raudteel

03.05.1993 • Irina Nikolaeva • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik

17.05.1993 • Juris Dreiers • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, tee-tööline-brigadir

Väljaandja AS Ees RaudteeToompuiestee 3515073 Tallinn, Ees www.evr.ee