Eesti tee infoühiskonda

Urmas Kõlli – 08.09.08 www.itl.ee1

Eesti Eesti tee tee infoühiskondainfoühiskonda

Urmas Kõlli - ITL, AS Datel

Urmas Kõlli – 08.09.08

Infoühiskonna indikaatorid (2006)

• Interneti kasutus elanikkonna hulgas: 66%• Arvuteid elanikkonna kasutuses: 68%• Interneti kasutus ettevõtetes (10 või enam töötajat):

90%• Lairibaühendusega koole: 95%• Ettevõtted, mis kauplevad internetis: 25%• Ettevõtted, mis võtavad tellimusi Interneti kaudu: 14,4%• Elanikkonnast kasutab e-riigi teenuseid: 28,6%• Ettevõtted, mis kasutavad e-riigi teenuseid: 69,1%Allikas: EC DG INFOSOC

www.itl.ee2


IKT ja e-teenused

• IKT kulutused per capita (2006) – 610 EUR

(EU 1 344 EUR, Rootsi 2 473 EUR, Soome 2 056 EUR)

• Ca 98% pangatransaktsioonidest toimub elektrooniliselt;

• 86% tulumaksudeklaratsioonidest esitati e-maksuameti kaudu (2007);

• Enam kui 80 % elanikkonnast omab ID-kaarti• Enam kui 1 miljon ID piletit müüdud aastas

www.itl.ee3


Side

• Mobiilipenetratsioon (SIM kaardid, 2006): 127%• Fix-võrgu ühendus: 31,4% elanikkonnast, 68%

leibkondadest• Lairibaühendus: 46% leibkondadest• Kaabel-TV ühendus: 18% elanikkonnast, 43%

leibkondadest• Neli üleriigilist 3G mobiilivõrku• Digi-TV avatud• Tasuta WiFi alasid: 1150+

Allikas: ENCB

www.itl.ee4


Eesti IKT turg

• Müügikäive:

2003: 705 M EUR, 9.5% of GDP

2004: 833 M EUR, 9,3% of GDP

2005: 1 073 M EUR, 9,5% of GDP

2006: 1 300 M EUR, 9,9% of GDP

2007 1 500 M EUR (est);

www.itl.ee5


IKT turu struktuur

█ Telekommunikatsiooniteenused█ IT riistvara ja valmistarkvara█ IT teenused

EU Estonia

Allikas: Estonian Association of Information Technology and Telecommunications, EITO

21%44%

35%

17%

50%33%

www.itl.ee6


Mida oleme saavutanud

• E-riik:– X-tee – Maailma kõige arenenum ID kaart– Unikaalne e-valimiste lahendus

• Arenenud e-teenused:– Internetipangandus– E-teenused kodanikele: (e-maksuamet, e-kool…)– M-parkimine– ID bussipilet

www.itl.ee7


Mõned saavutused

• 1993: esimene e-pangandussüsteem – Telehansa• 1996: Tiigrihüppe Sihtasutus koolide IKT arendamiseks• 2000: Mobiilparkimise pilootlahendus• 2001: X-Tee lansseerimine – avaliku sektori andmebaaside

ja infosüsteemide andmevahetuskeskkond• 2001: Alustas Vaata Maailma (Look@world) eesmärgiga

luua 500 avalikku internetipunkti• 2002: Vaata Maailma raames käivitati projekt 100 000

inimesele tasuta baas-arvutiõppe andmiseks

www.itl.ee8


Mõned saavutused

• 2002: Alustati rahvusliku elektroonse ID-kaardiga, mis vastas Eesti digitaalallkirja seadusele

• 2003: Riik lansseeris e-riigi portaali. • 2003: Käivitati ID-bussipilet• 2004: 79% füüsiliste isikute tulumaksudeklaratsioone

täideti on-line’s • 2005: realiseeriti e-hääletus• 2007: Parlamendi e-valimised

www.itl.ee9


E-E-riikriik

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

2005

• Informaatikanõukogu• Telehansa• RISO

• Esimene Internetipank• Tiigrihüppe SA

• e-maksuamet• ID kaart• Külatee 1

• Vaata Maailma• X-tee• Kodanikuportaal

• ID-pilet

• e-hääletus

• M-parkimine• Külatee 2

• e-politsei

2007

Parlamendi e-valimised ●


Riigi osa IKT arengusRiigi osa IKT arengus


Allikas: Arengufond

www.itl.ee12


Allikas: Arengufond

www.itl.ee13


Riigi osa IKT arengusRiigi osa IKT arengus• IT arenduse rahastamine - 1% riigieelarvest

– suurem osa E-edulugudest olid riigi tellitud projektid• Seadusloome

– Andmekogude seadus, Avaliku teabe seadus, Digitaalallkirja seadus jt.• Poliitiline toetus

– sh. E-riigi promo välismaal

2002: Riigi IT-eelarved liidetakse ministeeriumide halduskuludega– kaob eelarve läbipaistvus, katkeb senine rahastamine 1% riigieelarvest– IT-arendus lakkab olemast eraldi prioriteet

2005: Riigikontrolli IT audit: Riigi IT vähene koordineeritus, puudub selge rahastus Lätis IT minister, Eestis puudub riigi tasemel IT kõneisik

2006: Riigi Informaatikanõukogu pole kordagi kokku kutsutud Riik konkureerib jätkuvalt IKT sektoriga


Allikas: LogOn Baltic Regional report 22:2007: ICT Survey In Estonia

www.itl.ee15


Allikas: LogOn Baltic Regional report 22:2007: ICT Survey In Estonia

www.itl.ee16


Millest tunneme puudust?

• Riigi, erasektori ning kolmanda sektori ühiselt koordineeritud IKT poliitikast ja selle reaalsest riigipoolsest toetamisest

• Riigi ja erasektori vahelisest tööjaotusest ja koostööst• Toetusest teiste majandusharude konkurentsivõime

tõstmisele IKT lahenduste abil• Selgetest pikaajalistest prioriteetidest tõukefondide

vahendite kasutamisel

www.itl.ee17


Midagi sellistMidagi sellist

www.itl.ee18


Eesti IKT sektori Eesti IKT sektori konkurentsivõimekonkurentsivõime


Eesti IKT turg

IKT turu maht~ 1.5 billion

EUR

IT turu maht~ 800 mil. EUR

Töötajaid~ 10 000

Grupid käibe järgiEttevõtete

arvTuruosa

> 100 mil. EEK* 24 72%50–100 MEEK 19 8%20-50 MEEK 47 8%10-20 MEEK 57 4%1-10 MEEK 325 7%< 1 MEEK 168 1%

Kokku 640 100%

Allikas: Estonian Association of Information Technology and Telecommunications, EITO

* 1 EUR ≈ 15,65 EEK

www.itl.ee20


Üksikud suured riisuvad kooreÜksikud suured riisuvad koore

6

25

671900

Käive

50%

75%

90%

6 ettevõtet52% käibest79% kasumist

25% käibest 8% kasumist

15% käibest 8% kasumist 6% kasumist


Allikas: EITO 2007 in co-operation with IDC, ITL

Võiksime ennast pidada üliedukaksVõiksime ennast pidada üliedukaks

• Võitsid peamiselt

suured

• IT kasumlikkus

endiselt väga madal

• Tagasihoidlik

ekspordipotentsiaal

• Kvalifitseeritud tööjõu

puudus pidurdab kasvu


• Eesti IKT on paindlik ja dünaamiline;• Kaasaegne infrastruktuur ja ärikeskkond;• Ühiskonna valmisolek uute innovatiivsete lahenduste

kasutamiseks;• Edukad e- ja m- lahendused, Skype ja Playtech on

toonud Eestile IT-riigi maine;• Eesti IT-firmade töö kvaliteet on hea;

Eesti IKT sektori tugevusedEesti IKT sektori tugevused


Mida toob lähitulevik? Mida toob lähitulevik?

• Kvalifitseeritud tööjõu puudus süveneb+ surve efektiivsuse tõstmisele kõigis majandusharudes

+ surve koostööle, konsolideerumisele ja klastrite tekkimisele

- tööjõu kallinemine

- vähenev atraktiivsus välisinvestoritele ja allhangete otsijatele

• Riiklik IKT poliitika ja juhtimine+ vajadus riigi ja erasektori koostööks

+ vajadus selgete prioriteetide seadmiseks ja reaalseks toetamiseks

+ arengu järjepidevuse tagamiseks vajalik poliitiline konsensus

+ riigi aktiivne roll Eesti majandusharude konkurentsivõime tõstmisel


Uued väljakutsed

• Tehnoloogiline innovatsioon ei anna enam alati konkurentsieelist - kõik juba kasutavad seda

• Eesti majandus vajab struktuurimuutust - suurema lisaväärtusega majandusharud

• Kvalifitseeritud tööjõu puudus süveneb - IKT abil on võimalik seda ressurssi efektiivsemalt kasutada

www.itl.ee25


Vajame suurema pildi nägemist

• Ettevõtte tasandilt majandusharu ja riigi tasandile• Üksiklahendustelt integreeritud e-keskkonnani• Siseturult välisturgudele• Koostööd nii tarbijate kui ka pakkujate poolel - eeldust

reaalselt toimivate väärtusahelate ja klastrite tekkeks

IKT kasu saavutatakse mitte sektori enda sees, vaid teiste majandusharude efektiivsuse tõstmise kaudu


ITL eesmärgid 2007 - 2009:

• edendada innovatsiooni ja mõjutada ning aidata valitusust arendama teadmistepõhist majandust, arendada Eestis infoühiskonda

• leida sünergia IKT sektoris ja teiste (seotud) sektoritega

• populariseerida IKT haridust noorte hulgas• edendada koostööd Põhja- ja Baltimaade

regioonis, edendada eksporti

27 www.itl.ee


KokkuvõteKokkuvõte


Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

• Lõõtsa 6, III korrus• Tallinn, 11415• [email protected]• www.itl.ee• Tel: 617 7145• Fax: 617 7146

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

29 www.itl.ee

Documents

Eesti tee infoühiskonda