KAASAMINE OTSUSTETEGEMISE PROTSESSI

Eesti uuringu valim ja metoodika

Ülle Lepphttp://www.praxis.ee

Uuringu metoodika• Ministeeriumite osakonnajuhatajate ankeetküsitlus (39 vastanut)

• Riigikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning fraktsioonide esimeeste ankeetküsitlus (20 vastanut)

• Huvirühmade - üle-eestiliste mittetulundus-ühenduste esindus- ja katusorganisatsioonide küsitlus (136 vastanud organisatsiooni)

Huvirühmade küsitluses osalenud organisatsioonid

Huvirühmade osalemiskogemused

KAASAMINE OTSUSTETEGEMISE PROTSESSI

Eesti uuringu tulemused

Reesi Lepahttp://www.praxis.ee

Kaasamise raamistiku põhjal analüüsiti:1. Miks huvirühmi kaasatakse? Miks nad osalevad?2. Millal huvirühmi kaasatakse? Kui palju antakse

aega oma arvamuste ja ettepanekute esitamiseks?3. Keda kõige rohkem kaasatakse?4. Kes peaks algatama suhtlemise?5. Milliseid vorme ja vahendeid kasutatakse? 6. Kas saadud ettepanekutega arvestatakse otsuste

tegemisel? Kas ja kuidas antakse tagasisidet?7. Millised on kaasamisega seotud probleemid ja

rahulolu? Mida võiks parandada?

Mille alusel ja miks huvirühmi kaasatakse? Miks huvirühmad osalevad?• Mille alusel kaasatakse / osaletakse?

• Väljakujunenud tava koostööks ja isiklikud kontaktid.• Väike on riigi tasandi koostöökokkulepete mõju (nt Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsioon).

• Miks kaasatakse?• Peamisteks eesmärkideks on leida mingi probleemi puhul parim lahendus ühiskonnale ja tõsta huvirühmade vastutust.

• Miks osaletakse?• Peamiselt oma organisatsiooni ja liikmete huvide kaitsmiseks. Kaasatakse huvirühmade arvates, sest nad on ise aktiivsed.

Millal kaasatakse? Kui palju antakse aega ettepanekute esitamiseks?

Huvirühmad soovivad olla kaasatud nii varakult kui võimalik. Oma arvamuse avaldamiseks:

• Riigikogu annab huvirühmadele tavaliselt umbes 10 päeva(väljakujunenud koostööpartnerite puhul antakse rohkem); • ministeeriumid annavad aega tavaliselt 2 nädalat;• huvirühmade arvates võiks aega olla rohkem kui 2 nädalat, aga tavaliselt antakse vaid 1 nädal.

Nende riikide puhul, kus on kehtestatud kaasamise eeskirjad, sisaldub nendes ka nõue minimaalse aja kohta, mida peab huvirühmadele andma. Keskmiselt on see 8-12 nädalat.

Kuidas kujuneb kaasatavate ring? Suurem huvirühmade ring, on väljakujunenud, aeg-ajalt lisandub

uusi koostööpartnereid. Eelistatakse kaasata esindus-organisatsioone, kuid kindlaid reegleid ei ole. Arvestatakse: a)huvirühmade ekspertiisi, b) aktiivsust ning c) esindusulatust.

Olulised on ka huvirühma ressursid – mittekaasatud ja need, kes ei ole osalenud, omavad kehvemaid ressursse.

Riigikogu ja ministeeriumid kaasavad kõige sagedamini eksperte. Eksperthinnang vs huvirühmade arvamuse küsimineUuringust selgus, et huvirühmad sooviksid saada tasustatud oma

ekspertarvamuse kui teenuse eest. Professionaalne ekspertiisaga eeldab objektiivset poliitikavaldkonna või -küsimuste analüüsi. Huvirühmade kaasamise eesmärk on teine.

Milliseid kaasamise vorme kasutatakse?Kõige tihemini saadetakse huvirühmadele: • Riigikogu komisjonid – a) materjale koos kutsega kohtumiseks, b)seaduseelnõusid koos seletuskirjaga, c) seaduseelnõusid, arengukavasid vmt koos konkreetsete küsimustega. • Ministeeriumid – a) määruse eelnõusid, b) kooskõlastusfaasis olevate seaduseelnõusid koos seletuskirjaga, c) täpsustavaid küsimusi, d) koos saadetavate dokumentidega tehakse üsna tihti ka ettepanek kohtumiseks.• Huvirühmad eelistavad saada eelnõu täistekste koos täpsustavate küsimustega ning eelnõusid koos seletuskirjaga, kus sisaldub ka mõjude analüüs. Tegelikkuses saavad huvirühmad kõige tihemini kooskõlastamisfaasis seaduseelnõu või määruse teksti koos seletuskirjaga.

Milliseid kaasamise vahendeid kasutatakse?

Huvirühmad saavad infot otse ministeeriumitelt, siis läbi suuremate katusorganisatsioonide. Vaid väike osa infost tuleb Riigikogult.

Palju kasutatakse nõuandvaid töögruppe ja komisjone, kuid kõige olulisemal kohal on mitteametlik suhtlemine huvirühmadega. Elektrooniliste foorumite kasutamine vähe levinud. Tihti järgitakse informeerimise, ent mitte konsulteerimise ja osaluse aspekte.

Huvirühmade jaoks sobivaimad info saamise ja osalemise vormidon e-mailid, kohtumised, arutelud, seminarid ja ümarlauad, osalemine komisjonides või töögruppides. Tagasihoidlik on e-foorumite ja mitteametlike kanalite eraldi väljatoomine.

Kas ettepanekutega arvestatakse? Kuidas antakse tagasisidet?

• Riigikogu ja ministeeriumid - huvirühmadelt saadud tagasiside on tihti asjalik ja kasulik, nende arvamustega arvestatakse üsna tihti. Ettepanekute arvestamisest eelistatakse teavitada mitteametlikult. • Huvirühmad – ettepanekutega arvestatakse harva, tagasisidet saadakse ka üsna harva. Tagasisidet saadakse ise küsides –mitteametlikult või ametlikult (veidi aktiivsemad on ettevõtlusliidud ja ametiühingud). Teavitamise tõenäosust peetakse Riigikogu puhul väga väikseks, mitteametliku teavitamise osakaalu aga suuremaks. Ametiühingud leiavad võrreldes teistega sagedamini oma arvamuste tagasiside seletuskirjades.Töö lihtsustamiseks ja avatuse ning läbipaistvuse suurendamiseks oleks soovitav välja töötada viis, kuidas anda tagasisidet korraga ja ametlikult.

Millised on probleemid? Mida võiks parandada?

Kaasamise miinimumnõudedKaasamise planeerimine ja hindamine Eestis väga vähene. Kaasamine peaks olema järjepidevam (nt huvirühmadega konsulteerimine ka eelnõu tagasivõtmisel). Arengud seoses nt suhtumisega kaasamise miinimum-nõuete vajalikkusesse.• Riigikogu liikmed suhtusid kaasamise ‘hea tava’ loomise mõttesse suhteliselt positiivselt, ministeeriumite tasandil vastuseis ühtsete reeglite või eeskirjade paikapanemise vastu suurem (mingid põhimõtted võiksid olla kokku lepitud, kuigi peaks lähtuma olukorrast ja vajadustest).• Huvirühmad peavad konsulteerimise miinimumnõudeid, milles väljenduksid eelkõige info operatiivne liikumine kõigile, konsulteerimise aeg, tagasiside kohustuslikkus jmt vajalikuks. Kuid sama oluline on, et ka huvirühmad ise oma kompetentsid kaardistaksid ja sellest nii valitsust kui avalikkust regulaarselt teavitaksid.Kuigi Eestis on veel arenguruumi kaasamise tõhustamiseks, on viimasel ajal toimunud sellesuunalised arengud igati positiivsed.

Uuringu põhjal:Kaasamine on üha arenev ning järjest teadlikumalt läbiviidav

tegevus, mille puhul on olulised protsessi avatus, paindlikkus ning vahendite valik, et kõik osapooled saaksid oma panusest maksimumi.

Huvirühmad peaksid hindama ka oma võimekust osaleda. Kaasamise kaasaegsete vahendite kasutamise kõrval tuleb

arendada ka huvirühmade võimalusi ja oskusi vahendeid kasutada ning investeerida üldise kaasamiskultuuri ja harjumuste loomisesse.

Tagasiside andmine vajab veel arendamist.Tuleb eristada tasustatavat ekspertiisi ja huvirühmade

arvamuste küsimist.Olulised on kaasamise planeerimine ja hindamine.

Tõhus kaasamine ei ole vaid tehnika aga ka suhtumine ja mõtteviis.

http://www.praxis.ee

Uuringu soovitused• Üldised soovitused• Miinimumsoovitused kaasamise

korrastamiseks• Soovitused täidesaatvale võimule• Soovitused seadusandlikule

võimule• Soovitused

mittetulundusühendustele

Üldised soovitused

Soovitame eeskuju võtta OECD, EL ja mitmete riikide (Suurbritannia, Soome) väljatöötatud juhistest kaasamisprotsesside läbiviimiseks.

Tegemist on erinevate uuringute ja kogemuste pinnalt valminud juhistega ning Eestil ei ole vaja ‘oma jalgratast leiutama hakata’.

Miinimumsoovitused kaasamise korrastamiseks Eestis

• Kaasamisprotsessi avatus– Igaühe võimalus soovi korral arvamust avaldada– Kaasamise infokampaania– Uute, vähemorganiseerunud või vähem ressursse

omavate huvirühmade ligipääs• Mittetulundusühenduste andmete ja nimekirjade

korrastamine. Ministeeriumides ja Riigikogus luua valdkonnapõhised avalikud e-listid ja postinimekirjad.

• Aeg. Soovitavalt 4 nädalat, minimaalselt > 2 nädalat

• Tagasiside ‘kohustuslikkus’. Usaldus.

Soovitused täidesaatvale võimule• Sõnastada ja kinnitada üldised

kaasamise põhimõtted, mis hõlbustaksid osapoolte suhtlemist. Juhised, mis eristaksid tasustatava ekspertiisi ja huvirühmade arvamuse küsimise.

• Kaasamise keskne koordineerimine• Kaasamise vahendid

(vahendite kombineerimine, eelnõu selgitused ja täpsustavad küsimused, teavitada kodulehekülgede infost, kasutada enam ametlikke kanaleid, et säiliks protsessi läbipaistvus ja avatus)

Soovitused: e-kaasamine• Olemaseolevate e-vahendite parem

ärakasutamine (ministeeriumide ja Riigikogu koduleheküljed, eÕigus, TOM, Themis)

• Ministeeriumide kodulehekülgede ülesehitus

• Avaliku sektori ühine kaasamise veebivärav

• Online konsultatsioonid

Soovitused Riigikogule 1• Aeg kaasamiseks, aeg aruteluks. Ühiskonnale oluliste

õigusaktide aruteluks planeeridada piisav aeg (soovituslik ettepanekuteks antud aeg enne seaduseelnõude menetlusse andmist on 2-4 nädalat).

• E-kaasamine. Muuta ‚ettepaneku esitamine’ õigusaktide eelnõudele lihtsamaks ja propageerida seda ka Riigikogu kodulehekülje põhimenüüs. Teha teavitamiskampaania.

• Riigikogu koduleheküljed peaks huvirühmade kaasamise ja seaduste mõjude info osas olema täpsemad ja interaktiivsemad, sisaldama tehtud analüüse ja kodanikeühenduste ettepanekuid.

• Kaasamise lihtsustamiseks võiks kogu otsustusprotsessis osalemise e-info olla leitav võimalikult ühest kohast (=ühe sõbraliku veebivärava kaudu).

Soovitused Riigikogule 2• E-foorumid. Riigikogu kodulehekülg interaktiivsemaks. • Themise või mõne teise modereeritud

seadusloomefoorumi võimaluste kasutamineettepanekute süstematiseerimiseks.

• Riigikogu liikmete koduleheküljed • Riigikogu infost huvitatud kodanikeühenduste registri

(nimekirja) pidamine, et saada kiirinfot seaduste sihtrühmadest.

• Üldise kaasamiskultuuri juurutamine seadusandluse ja täitevvõimu järelevalve kaudu, sh Riigikogul on võimalus saata eelnõud ebapiisava kaasamise korral algatajaletagasi või kutsuda arutelu juurde ka seni kõrvalejäänud huvirühmad.

• EKAK-i rakendamise (sh kaasamise) hindamine üle 2 aasta. Süstemaatilisema järelevalve, ümarlaudade ning uuringute tulemuste alusel saab esitada valitsusele soovitusi kaasamisprotsesside edendamiseks.

Soovitused mittetulundus-ühendustele/huvirühmadele

• Läbipaistvus. Esinduslikkuse ja eesmärkide selgitamine.

• Otsustusprotsesside paindlikkus• Aktiivsus• Organisatsiooni andmed• Vastutus. Esindatus.

Meie suur tänu kõigile, kes kaasa aitasid ja kaasa mõtlesid!

Meie eriline tänu kuulub kõigile ametnikele, Riigikogu liikmetele

ja mittetulundusühendustele, kes küsimustikule vastasid.

Aitäh ja head kasulikku kaasamist!