Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumik-jarvetkg.edu.ee/ainekavad/oppekavad I, II kooliaste.docx · Web viewKujundav h indamine Kujndaval hindamisel arvestatakse õpilaste suulisi

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi

I ja II kooliastme õppekavad

Sisukord

Keel ja kirjandus …………………………………………………………………………………………… 4

Võõrkeeled ……………………………………..………………………………………………………. 145

Matemaatika ……………………………………………………………………………………………… 206

Loodusõpetus ……………………………………………………………………………………………. 273

Sotsiaalained ...……………………………………………………………………………….………… 331

Kunstiained ………………………………………………………………………………………….…….. 381

I kooliaste (1.–3. klass)

I kooliastmes taotletavad pädevused

1. tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;

2. teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;3. oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites

mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;4. suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi,

tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;5. arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates

eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;6. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja

nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;

7. oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;

8. austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;

9. oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;10. teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

1. õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

2. eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;3. õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

II kooliaste (4.–6. klass)

II kooliastmes taotletavad pädevused

1. oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

2. väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;

3. oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

4. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

5. oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

6. oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

7. tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;8. väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

1. õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2. õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.3. Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad

murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks. Õpilaste tulemusi hiinatakse numbriliste hinnetega. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”

EESTI KEEL

ÕPPEKAVA

Üldalused

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks.

Nädalatundide arv klassiti:

ÕppeaineNädalatundide arv klassiti

1 2 3 4 5 6 Kokkuvene keel 7 6 6 5 3 3 30kirjandus - - - - 2 2 4

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus.

Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-emotsionaalseid väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus.

Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid tunnustama ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas

Enesemääratluspädevus.

Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset minapilti.Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.

Õpipädevus.

Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Suhtluspädevus.

Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobivakäitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstidekaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.

Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite,skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

Ettevõtlikkuspädevus.

Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.

Digipädevus.

Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.

Lõiming

Läbivad teemad AinevaldkonnadEl

ukes

tev

õpe

ja k

arjä

ärip

lane

erim

ine

Kes

kkon

d ja

jätk

usuu

tlik

aren

g

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja e

ttevõ

tlikk

us

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

I kooliaste

SUULINE KEELEKASUTUS

X X X X X Kuulamine:

Helide, häälikute ja häälikute eristamine (asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse eristamine – põhirõhk täishääliku pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu oma sõnadega ümberjutustamine.

X X X X X X X X X X X Kõnelemine:

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse harjutamine, hääle tugevuse kohandamine olukorrale vastavalt. Samatähendusega sõnade leidmine, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) sobiva hääletooni valimine suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas. Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.

Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine.

X X X X X X X X X X X X X X Trükitähtede (nii suurte kui ka väikeste) tundma õppimine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine). Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.

Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust. Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.

LUGEMINE

X X X X X X X X X X X X X X Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Küsimustele vastamine millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine. Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel.

Luuletuse ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga. Enese ja kaaslase ettelugemise kuulamine ja tagasiside andmine ühe aspekti kaudu (õigsus, pausid ja intonatsioon).

KIRJUTAMINE

X X XX X X X X X X X Kirjatehnika:

Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Väikeste ja suurte kirjatähtede õppimine. Tähtede õige seostamine, õige kirjasuuruse ning ühtlase kirjarea hoidmine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

X X XX X X X X X X X Kirjaliktekstiloome:

Tarbetekstikirjutamine näidisej ärgi: kutse, õnnitlus (kujundaminenäidisejärgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.

X X XX X X X X X X X Õigekeelsus:

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Täis-ja kaashäälikud. Täishäälikuühendiga tutvumine, täishääliku pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine. Sulghäälik (k, p, t) eesti keele sõnade alguses. I ja j ning h sõna alguses seoses tähtede õppimisega.

Suur algustäht lause alguses ja nimedes.

Sõnade lõpu õigekiri – d ja –vad (mitmus) ning – b (tegusõna 3.pööre) õigekirjaga tutvumine.

Tutvumine jutustava küsi-ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi-ja hüüumärgi vaatlemine).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (lihtlauseid).

II kooliaste

X X X X X X X X X X X X X Suuline ja kirjalik suhtlus

Valib juhendamisel suhtluskanali;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab

X X X X X X X X X X X X X X Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;

valib juhendamisel oma lugemisvara;X X X X X X X X X X X X X X Tekstiloome

jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);

X X X X X X X X X X Õigekeelsus ja keelehoole

tunneb eesti keele häälikusüsteemi,

järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;

I kooliaste

1.klass

Üldpädevused Õppesisu

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne p

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1. klass


X X X X X X X X Kuulamine:



X X X X X X X Kõnelemine:






LUGEMINE

X X X X X X X X Trükitähtede (nii suurte kui ka väikeste) tundma õppimine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine). Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.



KIRJUTAMINE

X X X X Kirjatehnika:


X X X X X X X X Kirjaliktekstiloome:

Tarbetekstikirjutaminenäidisejärgi: kutse, õnnitlus (kujundaminenäidisejärgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.X X X X X X X X Õigekeelsus:






Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

1. klass


X X X X X X Kuulamine:



X X X X Kõnelemine:






LUGEMINE

X X X X X X X Trükitähtede (nii suurte kui ka väikeste) tundma õppimine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine). Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.



KIRJUTAMINE

X X X X X X Kirjatehnika:


X X X X X X Kirjaliktekstiloome:

Tarbetekstikirjutaminenäidisejärgi: kutse, õnnitlus (kujundaminenäidisejärgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.X X X X X X Õigekeelsus:






Õpitulemusedku

ulab

mõt

esta

tult

eako

hast

teks

ti; tö

ötab

teks

tiga

õpet

aja

juhi

ste

alus

elm

õist

ab su

ulis

i ja

kirja

likke

küs

imus

i nin

g va

stab

ne

ndel

e; k

asut

ab k

õnes

ja k

irjas

sobi

valt

lühi

vast

usei

d ni

ng te

rvik

laus

eid

kirje

ldab

ees

mär

gipä

rase

lt es

et, o

lend

it ja

olu

kord

a;

jutu

stab

end

ast n

ing

oma

lähi

ümbr

uses

toim

unus

t

oeb

õpitu

d te

ksti

selg

elt,

ladu

salt,

õig

esti

ning

m

õist

mis

ega;

mõi

stab

muu

hul

gas l

iht

sat p

laan

i, ta

belit

, dia

gram

mi j

a ka

arti

lloeb

eak

ohas

t ilu

- ja

aim

ekirj

andu

st

jutu

stab

ja k

irjut

ab k

üsim

uste

, pild

i, pi

ldis

eeria

, m

ärks

õnad

e võ

i kav

a to

el

kirju

tab

õpitu

d ke

elen

dite

piir

es õ

iges

ti; k

asut

ab

kirju

tade

s õig

eid

tähe

kuju

sid

ja -s

eose

id n

ing

kirju

tab

loet

ava

käek

irjag

a

hang

ib o

tsta

rbek

ohas

t tea

vet e

ri al

likat

est;

kasu

tab

eako

hase

id sõ

nara

amat

uid

1. klass





X X X X X Kõnelemine:






LUGEMINE

X X X X X X X Trükitähtede (nii suurte kui ka väikeste) tundma õppimine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine). Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.



KIRJUTAMINE

X X X X X X X Kirjatehnika:


X X X X X X Kirjaliktekstiloome:

Tarbetekstikirjutaminenäidisejärgi: kutse, õnnitlus (kujundaminenäidisejärgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.X X X X X X X Õigekeelsus:






I kooliaste

2.klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2. klass


X X X X X X X Kuulamine:

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise mitme korralduse meelde jätmine ja selle järgi toimimine.

Etteloetud tekstist oluliste mõistete leidmine ja lihtsa skeemi koostamine õpetaja juhendamisel.

Enese ja kaaslase ettelugemise kuulamine ja tagasiside andmine mitme aspekti kaudu (õigsus, pausid ja intonatsioon).

X X X X X X X X Kõnelemine:

Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine sõnavara laiendamiseks. Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Kõnelemisega seotud rollimängud.

Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi, teatri jm) kohta ja selle põhjendamine.


Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine tugisõnade, skeemi, tabeli abil. Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine.

LUGEMINE

X X X X X X X X Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendi järgi: lugemisvea parandamine, sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ja partnereid arvestades.

Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, sõnastik) mõttega lugemine.

KIRJUTAMINE


Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.

Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii väikestel kui suurtel kirjatähtedel. Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku lehele, kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.

Kasutab kirjutamisel lõiku ja taandrida.

X X X X X X X X Kirjaliktekstiloome :

Kutse, õnnitluse, mõistekaardijateatekoostamine õpetajaabiga. Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja tugisõnade toel.

X X X X X X X X Õigekeelsus:

Varasemalelisanduvaltkeeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, sulutakaashäälikupikkusja õigekiri; k, p, t, s-ijahkõrval; ijajsilbialguses, hsõnaalguses.

Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.

Lauseliikjalõpumärk (punkt, küsi-jahüüumärk).

Suur algustäht oma kooli ja kohanimedes.

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse?millesse?), -ga (kellega?millega?. Ma, sa, ma, me, te, nad õigekiri.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (lihtlausetega).

Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

2. klass














LUGEMINE

X X X X X X X Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendi järgi: lugemisvea parandamine, sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.



KIRJUTAMINE




Kasutab kirjutamisel lõiku ja taandrida.

X X X X X X Kirjaliktekstiloome :

Kutse, õnnitluse, mõistekaardijateatekoostamine õpetajaabiga. Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja tugisõnade toel.

X X X X X X Õ igekeelsus :

Varasemalelisanduvaltkeeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, sulutakaashäälikupikkusja õigekiri; k, p, t, s-ijahkõrval; ijajsilbialguses, hsõnaalguses.






Õpitulemused

kuul

ab m

õtes

tatu

lt ea

koha

st te

ksti;

tööt

ab te

kstig

a õp

etaj

a ju

hist

e al

usel

mõi

stab

suul

isi j

a ki

rjalik

ke k

üsim

usi n

ing

vast

ab

nend

ele;

kas

utab

kõn

es ja

kirj

as so

biva

ltlü

hiva

stus

eid

ning

terv

ikla

usei

dki

rjeld

ab e

esm

ärgi

pära

selt

eset

, ole

ndit

ja o

luko

rda;

ju

tust

ab e

ndas

t nin

g om

a lä

hiüm

brus

es to

imun

ust

oeb

õpitu

d te

ksti

selg

elt,

ladu

salt,

õig

esti

ning

m

õist

mis

ega;

mõi

stab

muu

hul

gas l

iht

sat p

laan

i, ta

belit

, dia

gram

mi j

a ka

arti

lloeb

eak

ohas

t ilu

- ja

aim

ekirj

andu

st

jutu

stab

ja k

irjut

ab k

üsim

uste

, pild

i, pi

ldis

eeria

, m

ärks

õnad

e võ

i kav

a to

el

kirju

tab

õpitu

d ke

elen

dite

piir

es õ

iges

ti; k

asut

ab

kirju

tade

s õig

eid

tähe

kuju

sid

ja -s

eose

id n

ing

kirju

tab

loet

ava

käek

irjag

a

hang

ib o

tsta

rbek

ohas

t tea

vet e

ri al

likat

est;

kasu

tab

eako

hase

id sõ

nara

amat

uid

2. klass



Kuulamine:












LUGEMINE

X X X X X X X Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendi järgi: lugemisvea parandamine, sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.



KIRJUTAMINE




Kasutab kirjutamisel lõiku jataandrida

X X X X X X Kirjaliktekstiloome :

Kutse, õnnitluse, mõistekaardijateatekoostamine õpetajaabiga. Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja tugisõnadetoel.

X X X X X X X Õ igekeelsus :

Varasemalelisanduvaltkeeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, sulutakaashäälikupikkusja õigekiri; k, p, t, ijahkõrval; ijajsilbialguses, hsõnaalguses.






I kooliaste

3.klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3. klass


X X X X X X X X Kuulamine:

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk sulghääliku pikkusel. Pikema mitme suulise korralduse meeldejätmine ja selle järgi toimimine. Kaaslase ja õpetaja juhtnööride kuulamine, nende järgi toimimine.

Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine mitme aspekti kaupa (õigsus, pausid, intonatsioon). Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine. Õpetaja etteloetud ainetekstist olulise mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.

Kuuldu (muinasjutt, lühijutt õpilase elust, proosa-, luule ja ainetekst), nähtu (lavastus, film) sisu ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende ütlustele.

X X X X X X X X Kõnelemine:

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge häälduse jälgimine teksti esitades. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine dramatiseeringus jm esitustes.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) kasutamine suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine.

Kõnelemine eri olukordades: vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli esindamine, võistkonda kutsumine, koostegevusest loobumine jms.

Sõnavara arendamine: sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine, sõnavara laiendamine, lähedase ja vastandtähendusega sõna leidmine. Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine jamittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine.

Mõtete väljendamine terviklausetena ja sobiva sõnastusega (sõnavalik, mõtte lõpuleviimine). Küsimuste moodustamine, esitamine ning neile vastamine.

Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

LUGEMINE

X X X X X X X X Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo algus, sisu ja lõpp).

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika tagasisidestamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine

KIRJUTAMINE


Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütluse kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, ümbrik.

X X X X X X X X Õigekiri:

Tähestikujärjekord. Täis- jakaashäälikuühendi õigekiri. Täis- jasulutakaashäälikupikkusekordamine, sulghäälikupikkuseeristamineja õigekiri. K, p, t, s-ijahkõrval. Ijaj õigekiri. Hsõnaalguses. Sulghäälikoma- javõõrsõnadealguses.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, kohanimedes. Väike algustäht nimetustes.

Silbitamine. Poolitamine. Liitsõna. X X X X X X X X Tekstiloome:

Lausete laiendamine ja sidumine tekstis. Tarbeteksti (ajaleheartikkel, teade, nimekiri jne) kirjapanek. Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi, mõistekaardi või kava toel. Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, mõistekaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: algus, sisu, lõpp.

Sündmusest ja loomast kirjutamine. Kirja kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.

Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

3. klass




Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine mitme aspekti kaupa (õigsus, pausid, intonatsioon). Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine. Õpetaja etteloetud ainetekstist olulise mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.

Kuuldu (muinasjutt, lühijutt õpilase elust, proosa-, luule ja ainetekst), nähtu (lavastus, film) sisu ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende ütlustele.







Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.LUGEMINE

X X X X X X X Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo algus, sisu ja lõpp).

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika tagasisidestamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine

KIRJUTAMINE


Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütluse kirjutamine.

X X X X X X Õigekiri:

Tähestikujärjekord. Täis- jakaashäälikuühendi õigekiri. Täis- jasulutakaashäälikupikkusekordamine, sulghäälikupikkuseeristamineja õigekiri. K, p, t, s-ijahkõrval. Ijaj õigekiri. Hsõnaalguses. Sulghäälikoma- X X X X X X Tekstiloome:



Õpitulemusedku

ulab

mõt

esta

tult

eako

hast

teks

ti; tö

ötab

teks

tiga

õpet

aja

juhi

ste

alus

elm

õist

ab su

ulis

i ja

kirja

likke

küs

imus

i nin

g va

stab

ne

ndel

e; k

asut

ab k

õnes

ja k

irjas

sobi

valt

lühi

vast

usei

d ni

ng te

rvik

laus

eid

kirje

ldab

ees

mär

gipä

rase

lt es

et, o

lend

it ja

olu

kord

a;

jutu

stab

end

ast n

ing

oma

lähi

ümbr

uses

toim

unus

t

oeb

õpitu

d te

ksti

selg

elt,

ladu

salt,

õig

esti

ning

m

õist

mis

ega;

mõi

stab

muu

hul

gas l

iht

sat p

laan

i, ta

belit

, dia

gram

mi j

a ka

arti

lloeb

eak

ohas

t ilu

- ja

aim

ekirj

andu

st

jutu

stab

ja k

irjut

ab k

üsim

uste

, pild

i, pi

ldis

eeria

, m

ärks

õnad

e võ

i kav

a to

el

kirju

tab

õpitu

d ke

elen

dite

piir

es õ

iges

ti; k

asut

ab

kirju

tade

s õig

eid

tähe

kuju

sid

ja -s

eose

id n

ing

kirju

tab

loet

ava

käek

irjag

a

hang

ib o

tsta

rbek

ohas

t tea

vet e

ri al

likat

est;

kasu

tab

eako

hase

id sõ

nara

amat

uid

3. klass




Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine mitme aspekti kaupa (õigsus, pausid, intonatsioon).







Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal. aheljutustamine.LUGEMINE

X X X X X X X Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo algus, sisu ja lõpp).

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika tagasisidestamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

KIRJUTAMINE


Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütluse kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, ümbrik.

X X X X X X Õigekiri:

Tähestikujärjekord. Täis- jakaashäälikuühendi õigekiri. Täis- jasulutakaashäälikupikkusekordamine, sulghäälikupikkuseeristamineja õigekiri. K, p, t, s-ijahkõrval. Ijaj õigekiri. Hsõnaalguses. Sulghäälikoma- javõõrsõnadealguses.

X X X X X X X Tekstiloome:



Füüsiline õpikeskkond

1. Valdav osa õpet tiomub klassis, kus saab mööblit ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud) ning rühmatööks ning ümarlauavestluseks;

2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;3. Tundides kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning

õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus, arvutiklassis ning väljaspool kooli.

Õppe- ja kasvatuseesmärgidEesti keele õpetusega I kooliastmel taotletakse, et õpilane:1) õpib mõtestatult lugema ja kirjutama oma loomevõime ja eluliste vajaduste kohaseid eri liiki tekste; 2) õpib koolis ja koolivälises suulises suhtluses selgelt väljenduma;3) arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab (esmase) õigekirjaoskuse;4) huvitub raamatutest ning loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 5) analüüsib tekste ja oma tegevust õpetaja juhiste kohaselt;6) austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja tahab õigesti kõnelda ja kirjutada;7) õpib hankima teavet lastele määratud teatmeteostest, lasteportaalidest ja lasteajakirjadest ning lihtsamatest sõnaraamatutest.

I kooliastme õpitulemused3. klassi lõpetaja:1) kuulab mõtestatult eakohast teksti; töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel;2) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele; kasutab kõnes ja kirjas sobivalt lühivastuseid ning terviklauseid;3) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; jutustab endast ning oma lähiümbruses toimunust;4) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ning mõistmisega; mõistab muu hulgas lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;5) loeb eakohast ilu-ja aimekirjandust;6) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel;7) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;8) hangib otstarbekohast teavet eri allikatest; kasutab eakohaseid sõnaraamatuid.

Kuulamine. Õpitulemused

Õpilane:

oskab määrata häälikute järgnevust sõnas ja sõna häälikulist koostist, eristab täis- ja kaashäälikuid, helituid ja helilisi ning kaashäälikuid

määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks, eristab rõhulisi ja rõhutuid silpe;

määrab lause grammatilise põhja ning sõnade seose lauses; liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi- ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd- ja

mittehüüdlaused) põhjal, eristab lausetüüpe intonatsiooni järgi; eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre

(luuletus, jutustus, muinasjutt); eristab stiililt ja žanrilt erinevaid suulisi tekste;

määrab audioteksti teema ja peamise mõtte, jätab meelde teksti sisu ning täidab õpetaja korraldusel tekstipõhiseid ülesandeid.

Suuline kõne. Õpitulemused

Õpilane:

hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades; teab peast vene tähestikku; seletab sõna tähendust iseseisvalt ja sõnastike abil; koostab ja hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid; arendab vestlust igapäevaelus juhtunu, loetu ja nähtu kohta; koostab lihtsaid jutustavaid, kirjeldavaid ja ka arutlevaid tekste küsimuste, märksõnade ning

lihtsa plaani abil; jutustab ümber eri stiilis ja žanris tekste; loeb peast luule- ja proosatekste.

Lugemine. Õpitulemused

Õpilane:

loeb tekste häälega silphaaval ja ladusalt; täidab ülesandeid, milles tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid; loeb iseseisvalt eri žanris tekste ning saab neist aru; kasutab sihipäraselt raamatu tiitellehte ja viiteaparatuuri; loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja tingtähiseid paberilt ning arvutist; teab nimetada lastekirjanikke.

Kirjutamine. Õpitulemused

Õpilane:

kirjutab vajaliku info vihikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt; vormistab grammatikaülesanded õigesti; kirjutab etteütlemise järgi sõnu, lauseid ja lühemaid tekste õigesti; kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi; kirjutab kirjeldavaid ja jutustavaid tekste ning vormistab need korrektselt; oskab oma kirjalikke töid parandada.

Kujundav hindamine

Kujundaval hindamisel kasutatakse järgmiseid meetodeid, mis annavad tagasisidet:

Suuline küsitlus; Teksti mõistmine ja ümberjutustamine; Tähestiku tundmine; Loovtööde kirjtamine; Kõne ilmekus.

II kooliaste

4.klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass

X X X X X X X X Suuline ja kirjalik suhtlus

Kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;

annab lühidalt edasi kuuldu sisu;

väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt

esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;

väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele

X X X X X X X X Teksti vastuvõtt

loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

otsib teavet tundmatute sõnadekohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;

leiab teksti peamõtte;

kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;

leiab tekstist vajalikku infot;

tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;

on läbi lugenud vähemalt neli eakohast kirjandusteostX X X X X X X X Tekstiloome

jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;

jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;

kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;

kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;

kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria,

X X X X X X X X Õigekeelsus ja keelehoole

märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;

märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;

kasutab õiget sulghäälikut omandatud oma- ja võõrsõnades

pöörab tegusõnu olevikus;

moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;

poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);

kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;

kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väikese algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused;

tunneb ära liitsõna;

leiab vead enda ja kaaslaste

X X X X X X X X Õigekeelsus:






Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

4. klass

X X X X X X Suuline ja kirjalik suhtlus







kasutab sõnastikke ja

X X X X Teksti vastuvõtt








on läbi lugenud vähemalt neli eakohast kirjandusteostX X X X X X X Tekstiloome





kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria,

X X X X X X Õigekeelsus ja keelehoole










X X X X X X Õigekeelsus:






Õpitulemusedtu

nneb

õpi

tud

teks

tiliik

e ni

ng n

ende

ka

suta

mis

e võ

imal

us

oska

b te

ha k

uuld

ust j

a lo

etus

t kok

kuvõ

tet

nii s

uulis

elt k

ui k

a ki

rjalik

ult

oska

b ko

osta

da õ

ppet

ööks

ja e

luks

va

jalik

ke te

kste

nin

g ne

id k

orre

ktse

lt vo

rmis

tada

tunn

eb e

sine

mis

e et

teva

lmis

tuse

põh

ieta

ppe

ja e

sine

b su

ulis

elt

suht

leb

eesm

ärgi

pära

selt

ja v

alib

ko

ntek

stile

vas

tava

suht

lusk

anal

i, ku

ulab

ee

smär

gist

atul

t

a tun

neb

eest

i õig

ekirj

a al

usei

d ja

põ

hire

egle

id

oska

b ka

suta

da Õ

Si ja

inte

rakt

iivse

id

õige

keel

susa

llika

id

4. klass
















on läbi lugenud vähemalt neli eakohast kirjandusteostX X X X X X X Tekstiloome





kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava


















kasutab sõnastikke ja

II kooliaste

5.klass

ÜldpädevusedÕppesisu

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5. klass




esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;




valib juhendamisel oma lugemisvara;

X X X X X X X X Tekstiloome







rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.

Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

5. klass








X X X X X X X Tekstiloome








Õpitulemusedtu

nneb

õpi

tud

teks

tiliik

e ni

ng n

ende

ka

suta

mis

e võ

imal

us

oska

b te

ha k

uuld

ust j

a lo

etus

t kok

kuvõ

tet

nii s

uulis

elt k

ui k

a ki

rjalik

ult

oska

b ko

osta

da õ

ppet

ööks

ja e

luks

va

jalik

ke te

kste

nin

g ne

id k

orre

ktse

lt vo

rmis

tada

tunn

eb e

sine

mis

e et

teva

lmis

tuse

põh

ieta

ppe

ja e

sine

b su

ulis

elt

ja a

imek

irjan

dus

suht

leb

eesm

ärgi

pära

selt

ja v

alib

ko

ntek

stile

vas

tava

suht

lusk

anal

i, ku

ulab

ee

smär

gist

atul

t

a tun

neb

eest

i õig

ekirj

a al

usei

d ja

põ

hire

egle

id

oska

b ka

suta

da Õ

Si ja

inte

rakt

iivse

id

õige

keel

susa

llika

id

5. klass








X X X X X X X Tekstiloome








II kooliaste

6.klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass


Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase parandamine, täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.

Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine, lõpetamine.

Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused, ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.


Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid, eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega kokkuvõtte tegemine.

Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri. Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat.

Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid.

Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast andmete kirjapanek ja seoste väljatoomine.

X X X X X X X X Tekstiloome

Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus.Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.

X X X X X X X X Kirjatehnika:


X X X X X X X X Kirjaliktekstiloome:

Tarbetekstikirjutaminenäidisejärgi: kutse, õnnitlus (kujundaminenäidisejärgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.


Üldteemad

Häälikuõpetus ja õigekiri

Sõnavaraõpetus

Vormiõpetus

Lauseõpetus

Muud õigekirja teemad

Valdkonnapädevused

oman

dab

põhi

tead

mis

ed e

esti

keel

est k

ui so

ome-

ugri

keel

est j

a ee

sti k

eele

õig

ekirj

aosk

use,

tule

b e

esti

kirja

keel

ega

toim

e is

iklik

us ja

ava

likus

elu

s nin

g ed

asiõ

ppim

isel

mõi

stab

kee

le tä

htsu

st e

nese

välje

ndus

- ja

suht

lusv

ahe

ndin

a, a

rend

ab k

eele

osku

st, a

rves

tade

sku

ltuur

is v

älja

kuj

unen

ud k

eele

kasu

tust

avas

id

pib

asj

akoh

asel

t ka

suta

ma

erin

evai

d su

htlu

skan

alei

d, a

rend

ab

osku

st l

eida

, kr

iitili

selt

hin

nata

nin

g si

hipä

rase

lt k

asut

ada

m

eedi

as j

a in

tern

etis

pa

kuta

vat

teav

et

loeb

ja k

uula

b m

õtes

tatu

lt er

i tüü

pi te

kste

nin

g ko

osta

b ne

id su

ulis

elt j

a ki

rjalik

ult j

a ai

mek

irjan

dus

õpib

tund

ma

eri t

ekst

iliik

e ni

ng m

ärka

ma

nend

e ka

sutu

svõi

mal

usi

ja se

osei

d is

iklik

u ja

tööe

luga

aren

dab

kriit

ilist

mõt

lem

ist,

osku

st a

rvam

usi p

õhje

ndad

a ni

ng

suul

iste

ja k

irjal

ike

teks

tide

alus

el is

esei

sval

t jär

eldu

si te

ha

kasu

tab

oma

kirja

keel

eosk

use

täie

ndam

isek

s sõn

a- ja

käsi

raam

atui

d ni

ng in

tern

etia

llika

id

6. klass

X X X X X Suuline ja kirjalik suhtlus








X X X X X X Tekstiloome




Üldteemad


Sõnavaraõpetus

Vormiõpetus

Lauseõpetus

Muud õigekirja teemad

Õpitulemused

tunn

eb õ

pitu

d te

kstil

iike

ning

nen

de

kasu

tam

ise

võim

alus

oska

b te

ha k

uuld

ust j

a lo

etus

t kok

kuvõ

tet

nii s

uulis

elt k

ui k

a ki

rjalik

ult

oska

b ko

osta

da õ

ppet

ööks

ja e

luks

va

jalik

ke te

kste

nin

g ne

id k

orre

ktse

lt vo

rmis

tada

tunn

eb e

sine

mis

e et

teva

lmis

tuse

põh

ieta

ppe

ja e

sine

b su

ulis

elt

ja a

imek

irjan

dus

suht

leb

eesm

ärgi

pära

selt

ja v

alib

ko

ntek

stile

vas

tava

suht

lusk

anal

i, ku

ulab

ee

smär

gist

atul

t

a tun

neb

eest

i õig

ekirj

a al

usei

d ja

põ

hire

egle

id

oska

b ka

suta

da Õ

Si ja

inte

rakt

iivse

id

õige

keel

susa

llika

id

6. klass

X X X X X Suuline ja kirjalik suhtlus


X X Teksti vastuvõtt






X X X X X X Tekstiloome




Üldteemad


Sõnavaraõpetus

Vormiõpetus

LauseõpetusMuud õigekirja teemad



2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;3. Tundides kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid,

sealhulgas netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus, arvutiklassis ning väljaspool kooli.

Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

õpilane:

1) tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi; 2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult; 3) oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada; 4) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt; 5) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmärgistatult; 6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 7) oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlusÕpilane:

1) oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali valida; 2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning avaldab arvamust; 3) lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös; 4) oskab oma seisukohta põhjendada ja vajaduse korral sellest taganeda; 5) oskab teha kuuldu ja loetu kohta nii suulist kui ka kirjalikku kokkuvõtet.

Teksti vastuvõttÕpilane:

1) tunneb õpitud tekstiliike ja nende kasutamise võimalusi; 2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste; 3) võrdleb tekste, esitab küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist lühikokkuvõtte; 4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.

TekstiloomeÕpilane:

1) leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet; 2) koostab ning peab lühikese ettekande; 3) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise põhietappe; 4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult; 5) esineb suuliselt, võtab sõna, koostab ja peab lühikese ettekande; 6) avaldab viisakalt ja olukorrast lähtudes arvamust sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suuliselt kui ka kirjalikult; 7) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju; 8) vormistab kirjalikud tekstid korrektselt; 9) kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid.

Õigekeelsus ja keelehooleÕpilane:

1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; 2) moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sealhulgas koondlauseid, ja lihtsamaid liitlauseid; 3) oskab kasutada veebi- ja pabersõnaraamatut sõna tähenduse ja õigekirja kontrollimiseks; 4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

Kujundav hindamine

Kujndaval hindamisel arvestatakse õpilaste suulisi ja kirjalikke vastuseid, õigekirja, tekstidega töötamise oskust, loovtöid, oskust väljendada enda mõtteid vigadeta ning loogiliselt.

Kirjandus

Üldpädevused ÕppesisuK

ultu

uri j

a vä

ärtu

späd

evus

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass

+ + + + + + + Lugemine

Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ja lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassi-kaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühis-aruteluks vajalike ülesannete täitmine.

+ + + + + + Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.

+ + + + + + Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti abil oma sõnadega, peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetena, märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

+ + + + Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja imemuinasjutu tüüptegelased.

+ + + + + + Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Epiteedijavõrdluse äratundminejakasutamine.

Lihtsamate sümbolite seletamine.

Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega.

Riimide leidmine ja loomine.

Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine.

Valdkonnapädevus

Õpeained Õppesisu

Keel

ja k

irjan

dus

võõr

keel

мat

emaa

tika

sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

tehn

oloo

giaõ

petu

s

valik

aine

d

6.klass

+ + + + + + Lugemine


Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühis-aruteluks vajalike ülesannete täitmine.

+ + + Jutustamine


+ + + + Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti abil oma sõnadega, peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetena, märksõnadena.

Lõikudekesksetemõteteotsiminejapeamõttesõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine + + Teose/loo kui terviku mõistmine


Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine.

+ Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmineEpiteedijavõrdluse äratundminejakasutamine.Lihtsamate sümbolite seletamine.Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega.Riimide leidmine ja loomine.Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine.Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Õpitulemused

loeb

eak

ohas

t eri

žanr

is vä

ärtk

irjan

dust

, kuj

unda

b se

lle k

audu

om

a kõ

lbel

isi

tõek

spid

amisi

nin

g ar

enda

b lu

geja

osku

sioe

b la

dusa

lt ja

ilm

ekal

t jõu

koha

se k

eeru

kuse

ga te

ksti

ning

mõi

stab

seda

oska

b tu

tvus

tada

loet

ud te

oste

sisu

ja te

gela

si, a

rutle

da te

gela

ssuh

ete

ja

prob

leem

ide

üle,

seal

hulg

as v

õrre

lda

tege

last

e ni

ng e

nda

väär

tush

oiak

uid

ja h

uvisi

d

oska

b te

ksti-

või

ela

mus

põhi

selt

jutu

stad

a ja

loet

u ül

e ar

utle

da

kirju

tab

nii j

utus

tava

id k

ui k

a ki

rjeld

avai

d om

aloo

min

gulis

i töi

d, v

älje

ndad

es e

nd

korr

ekts

elt

oska

b va

jalik

u te

avet

han

kide

s kas

utad

a er

i alli

kaid

, sea

lhul

gas s

õnar

aam

atui

d ja

in

tern

ett

6.klass

+ + Lugemine


Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

+ + + Jutustamine


+ + Teose/loo kui terviku mõistmine


Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja imemuinasjutu tüüptegelased.

+ + + Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmineEpiteedijavõrdluse äratundminejakasutamine.Lihtsamate sümbolite seletamine.Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega.Riimide leidmine ja loomine.Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine.Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.++ Jutustamine


Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid

õpilane:1) loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse; 2) väärtustab kirjandust rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 3) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 4) arendab oma loomevõimeid ja suhtub loometöösse lugupidamisega;5) laiendab silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi hoiakuid ning valmidust võtta vastutus enda elu mõjutavate valikute ja otsuste eest;

7) avaldab arvamust ja sõnastab oma mõtteid; 8) hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid; 9) loob seoseid ühiskonnas toimuva ning enda väärtuste, ootuste ja tulevikuplaanide vahel.

Õpitulemused

6. klassi lõpetaja: 1) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendab lugejaoskusi; 2) loeb ladusalt ja ilmekalt jõukohase keerukusega teksti ning mõistab seda; 3) oskab tutvustada loetud teoste sisu ja tegelasi, arutleda tegelassuhete ja probleemide üle, sealhulgas võrrelda tegelaste ning enda väärtushoiakuid ja huvisid; 4) oskab teksti- või elamuspõhiselt jutustada ja loetu üle arutleda; 5) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt; 6) oskab vajaliku teavet hankides kasutada eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti.



2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;3. Tundides kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid,

sealhulgas netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus, arvutiklassis ning väljaspool kooli.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse: lugemistehnikat, oskus esile tõstma sisu, teose tegelasi. Tunneb autorit. Hinnatakse oskust ja soovi töötada rühmas, lugeda klassikaaslastega, ka osadena. Iseseisvalt otsida huvitavaid teoseid ja lugeda neid kodus.

VENE KEEL EMAKEELENAÕPPEKAVA

Üldalused

Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimesemõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Vene keele heavaldamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise,kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuksteadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivseteoskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalsetarengut.

1.– 4. klassis arendatakse vene keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine,lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kuika ilukirjandustekstide lugemise,jutustamiseja kirjutamise kaudu.

Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- jakirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Venekeelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ningtundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstidelugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustabkirjandushuvi ning lugejavõimete ja isiksuse arengut.Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja enesetunnetus.Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema, teadlikumalt õppima ja tegutsema



1 2 3 4 5 6 Kokkuvene keel 7 6 6 5 3 3 30kirjandus - - - - 2 2 4

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus.

Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-emotsionaalseid väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus.

Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid tunnustama ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas

Enesemääratluspädevus.

Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset minapilti.Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.

Õpipädevus.

Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Suhtluspädevus.

Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobivakäitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstidekaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.

Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite,skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

Ettevõtlikkuspädevus.

Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.

Digipädevus.

Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.

Ainevaldkond «vene keel»

Vene keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatudüldpädevusi

Läbivad teemad Ainevaldkonnad

Eluk

este

v õp

e ja

ka

rjäär

ipla

neer

imin

e

Kes

kkon

d ja

jätk

usuu

tlik

aren

g

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja

ette

võtli

kkus

Tehn

oloo

gia

ja

inno

vats

ioon

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

Õppesisu

X X X X X X X X X 1.Keele iseloomustus

X X X X X X 2. Graafika, foneetika, ortoeepia

X X X X X 3. leksikoloogia ja fraseoloogia

X X X X X X X 4. Мorfeemid (sõnamoodustus)

X X X X X X X 5.Morfoloogia

X X X X X Nimisõna

X X X Omadussõna

X X X X X X X Kohanimed

X X X X Verbid

X X X X X Eessõna

X X X X X X X X Süntaks ja tekst

X X Sõnaühend

X Lausestus

X X X X X X X X X X X X X X Tekst

X X X Õigekiri:ortograafia jainterpunktsioon

Vene keel

I kooliaste

1.klass

Üldpädevuste kujundamine valdkonnasiseste pädevuste kaudu


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1.klass

X X X X X X Teadmised keele kohta

Emakeel, keel ja kõne. Keel kui suhtlemisvahend. kõneРечкаксредствообщения. Видыречи.X X X X Häälikud ja tähed . Tähestik

X X X X Silp, sõnarõhk

X X X X Sõna, sarnased sõnadX X X Ainepõhine sõnavara, grammatilised vormid,

kaassõnad, abisõnad

X X X X X Jutustavad, küsi- ja hüüdlaused

X X X X X X X Õigekiri

Tähtede ja häälikute vastavus

X X X X X X X Õigekirja alused

X X Konsonandid sõna keskel ja lõpus

X X Tugevdus- ja pehmendusmärkide tähistamine kirjas

X X X Е, Ё, Ю, Я sõna algul

X X X ЧА / ЩА, ЧУ / ЩУ, ЖИ / ШИ, ЧК, ЧН õigekiri

X X Suur ja väike algustäht

X X X Muutevormistiku reeglid

X X X Lauselõpumärgid

X X X X X X X X Тekst

X X X X Teksti liigid: muinasjutud, luuletused, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud jne

X X X X Autor, pealkiri, kangelane, sisu jne

Keele ja kirjanduse kompetents

Valdkonnasisene kompetents Õpesisuke

elek

andj

ana

vene

kee

le ja

kul

tuur

i tea

dvus

tam

ine

Vene

kee

le v

alda

min

e ku

i ide

ntite

edi a

lus

Vene

kee

le õ

igek

irja

oman

dam

ine

Tead

lik su

htum

ine

keel

de, a

rutle

mise

ja a

rgum

ente

erim

ise o

skus

Erin

evat

e te

kstid

e m

õtes

tatu

d lu

gem

ine

Erin

evat

e su

htlu

skan

alite

tund

min

e, v

alim

ine,

tead

lik e

elist

amin

e

Om

a-ja

muu

keel

se k

irjan

duse

hin

dam

ine

ja v

äärt

usta

min

e

Om

a ja

võõ

ra k

ultu

uri h

inda

min

e

eako

hase

vää

rtki

rjand

use

luge

min

e, m

is sa

ab a

luse

ks is

iksu

se

kuju

nem

isele

Osk

us v

õtta

iluki

rjand

uslik

ku te

ost v

astu

kui

kun

sti ja

kul

tuur

i ilm

ingu

t

Isik

ilku

arva

mus

e om

amin

e ja

väl

jaüt

lem

ise o

skus

, sel

le

põhj

enda

min

e

Ausu

se ja

õigl

use

kui i

nim

liku

mor

aali

alus

e hi

ndam

ine

1.klass

X X X X X X Keeleteadmised: emakeel, keel ja kõne, suhtlemine

X X X X X X Häälikud ja tähed, tähestik

X X X X X XSilp, sõna, rõhk

Rõhu olulisus

X X X X X Sõnad, sugulassõnad

X X X X X Ainsus, mitmus, arvu väljendamine keeles, abisõnad

X X X X X X Lausetüübid

X X X X X X Õigekiri

Häälikud kirjapildis

X X X X X X Sõnatüved, põhisõnad

X X X X X X Helilised ja helitud kaashäälikud.

X X X X X X Tugevdus- ja pehmendusmärgid

X X X X X X Е, Ё, Ю, Я sõna alguses.X X X X X X ЧА / ЩА, ЧУ / ЩУ, ЖИ / ШИ, ЧК,

ЧН õigekiri

X X X X X X Suur ja väike algustäht

Nimed, pealkirjad, nimetused

X X X X X X Reeglite ülekanne praktikasseX X X X Lause lõpumärgid

X X X X X X X X X Tekst

Oluline tekstis, pealkiri, lõik jmsX X X X X X X X X Teksti liigid

X X X X X X X X Mõisted: autor, kangelane, sisu, teema jne

Kooliastme õpitulemused

Õppesisu

Erist

ab h

elili

si ja

hel

ituid

hää

likui

d, o

skab

nei

d ka

stua

da v

asta

valt

naab

ruse

le

Leia

b te

kstis

kõl

anud

sõna

ja la

usep

iirid

, näi

tab

neid

gra

afilis

elt

Jälg

ib õ

peta

ja su

ulisi

töök

orra

ldus

i, o

n va

lmis

eesm

ärgi

stat

ud te

gevu

seks

Artik

ulee

rib tä

psel

t kõi

ki h

äälik

uid,

suud

ab

hääl

dada

kõi

ki sõ

nu si

lpid

ena.

Suud

ab k

oost

ada

lühi

kesi

teks

te e

tte

antu

d te

emal

Suud

ab ju

tust

ada

ümbe

r äsja

loet

ud te

ksti,

su

udab

vas

tata

esit

atud

küs

imus

tele

teks

ti os

as,

suud

ab k

oost

ada

edas

ist te

ksti.

Loeb

ker

gem

aid

teks

te il

ma

moo

nutu

stet

a ni

ng

ilma

tähti

vah

etam

ata,

järg

ib õ

iget

into

nats

ioon

i.

Osk

ab k

irjut

ada

suur

-nin

g vä

iket

ähti

ning

osk

ab

neid

sõna

des õ

iges

ti üh

enda

da

Suud

ab ü

mbe

r kirj

utad

a ni

i käs

ikirj

as k

ui k

a tr

ükitu

d te

ksti

,järg

ides

kal

ligra

afiat

nin

g po

olita

mist

.O

skab

kirj

utad

a sõ

nu, l

ühem

aid

laus

eid

ning

te

kste

dik

teer

imise

l, ka

suta

des õ

pitu

t-(o

rtog

raafi

a: su

ured

tähe

d, p

ehm

endu

s nin

g tu

gevd

usm

ärgi

d, Õ

Sis k

asut

atav

ad sõ

nad.

Suud

ab õ

iges

ti ko

oskõ

last

ada

sõna

des o

leva

te

täht

ede

arvu

hää

ldam

isel.

1.klass

Keeleteadmised

Keel ja kõne, emakeel

X X X X Tähed häälikud, tähestik

X X Sõna ja silp

X

X X

X

X X X X

X

X

Sõna, sugulassõnad

X X X X X X Õppeaineid tähistavad sõnad, grammatilised kategooriad, ainsus, mitmus

X X X X X X X Lauseliigid

X X X X X X X Õigekiri

Tähtede ja häälikute vastavus

X X X X X X X Rõhuta täishäälikute õigekiri

X X X X X X X Heliliste kaashäälikuteõigekiri helitute häälikute ees.

X X X X X X X Pehmendus- ja tugevdusmärgid

X X X X X X X X Е, Ё, Ю, Я sõna algulX X X X X X X ЧА / ЩА, ЧУ / ЩУ, ЖИ / ШИ,ЧК,

ЧН õigekiri

X X X X X X Suur ja väike algustäht nimedes, pealkirjades, nimetustes jne

X X X X X X poolitamise reeglid

X X X X X Lause lõpumärgid

X X X X X Tekst

Teksti pealkiri, lõik, rida

X X X X X Teksti liigid

X X X X X Mõisted: autor, pealkiri, kangelane, sündmus

2.klass

Üldpädevuste kujunemine valdkonnapädevuste kaudu


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2.klass

X keeleteadmised

foneetika ja ortograafiaX Häälikute kooskõla ЧК, ЧН.

X Sõnade kujunemine ja õigekiri

X SõnavormidX Keerulised sõnad

X Õigekeelsussõnaraamatud ja nende kasutamine X Sõnade koostis

X EessõnadX Eesliited, nende tähendus

X Sõna algvormid ja muutelõpud

X SõnatüviX Leksika. Sõna ja tema tähendus

X Sünonüümid ja antonüümidX Morfoloogia

Sõnad, mis väljendavad tegevust, asju, omadusiX Grammatilised kategooriad ( ainsus, mitmus)

X Süntaks

Sõnade järjekord lauseis, lausete moodustamine

X Õigekiri

Häälikute väljendus kirjas, tähedX Sõnade jagunemine silpideks

X Helitute ja heliliste häälikute õigekiri

X Hääldamatud topeltkońsonandid

X Е, Ё, Ю, Я sõna algul, pärast Ь и Ъ

X Рehmendus-j a tugevdusmärkX С-, ДО-, ПО-, ПОД-, ПРО-, ЗА-, НА-, НАД-, ПОД-,

О-, ОБ-, ОТ- и др.X Sufiksid -ЕК, -ИК .

X Suur ja väike algustäht

X SõnastikudX Sõnade ülekande reeglid

X Lause lõpumärgid

X ÜteX Tekst

Teksti tüübid,( laulud, muinasjutud, luuletused jne)

X Autor, kangelane, sisu, pealkiri jne

X Suuline kõne, etikett, keele ja kõne erinevused grupiti, regioonitiValitud eesti, vene jm autorite väärtkirjanduse valdkonda kuuluvad teosed

Keele ja kirjanduse pädevus

Ainealased pädevused Õppesisutu

nnet

ab v

ene

keel

e tä

htsu

st e

rinev

ates

elu

sfää

rides

Kuju

ndab

Ven

e ke

ele

õppe

kau

du is

eend

a id

entit

eeti

Adub

pea

misi

kee

le a

luse

id ja

selle

kuj

unem

ist

Suht

ub te

adlik

ult k

eeld

e, sa

ab e

nnas

t om

a ke

eles

ade

kvaa

tsel

t ja

selg

elt v

älje

ndad

a

Vald

ab v

aiks

et ja

hää

lega

luge

mist

, loe

tut m

õtes

tab

aruk

alt

Valib

ja

kasu

tab

erin

evai

d te

abek

anal

eid

eesm

ärgi

pära

selt

ja

kriiti

lisel

t, os

kab

hinn

ata

allik

aid

Tunn

eb ja

hin

dab

vene

ja te

iste

rahv

aste

kirj

andu

st

Mõt

esta

b ja

hin

dab

erin

avai

d ku

ltuur

e, p

eab

lugu

ka

erin

evus

test

Loeb

eak

ohas

t vää

rtki

rjand

ust ,

hin

dab,

ana

lüüs

ib se

da, s

elle

ka

udu

kuj

unda

b en

d isi

ksus

ena

Hind

ab k

irjan

dust

kui

kun

sti v

orm

i

Kuju

neb

isikl

ik a

rvam

us ,

selle

väl

jend

amise

osk

us

Hind

ab k

õrge

lt vä

ärtu

si na

gu õ

iglu

s, in

imlik

kus j

m

2 .klass

X X X X X Teadmised keelest. Foneetika, ortograafia, kõne ja kiri

X X X X X Häälikute kokkukõla ЧК, ЧН. TähestikX X X X Intonatsioon

X X X X X Sõnad ja nende ortograafia

X X X X Sama tüvega sõnad

X X X X Veaohtlikud sõnadX X X X X Sõnaraamatud ja nende

kasutamineX X X X Sõnaosad

Tüvi ja muutelõpudX X X X EesliitedX X X X SufiksX X X X Muutelõpud, tüved

X X X X SõnaosadX X X X Leksika.

X X X X Sünonüümid ja antonüümid.X X X X Мorfoloogia

Nimisõnad ja nende tunnusedX X X X Grammatilised ajad

X X X X Süntaks

Lause pea- ja kõrvalliikmed

X X X X X Õigekiri

Täht-häälik, pikk, lühike häälikX X X X X Sõnade jagunemine silpideks, rõhk

X X X X X Helitud ja helilised häälikud, nende õigekiri

X X X X X Hääldamatute konsonantidega sõnad

X X X X X Е, Ё, Ю, Я sõna algul, Ь и Ъ pärast teatud häälikuid.

X X X X X Pehmendus- ja tugevdusmärgidX X X X X Eesliited С-, ДО-, ПО-, ПОД-, ПРО-, ЗА-, НА-,

НАД-, ПОД-, О-, ОБ-, ОТ- и др.X X X X X Sufiksid -ЕК, -ИК и др.X X X X X Suur algustäht lause algul, nimedes ja

pealkirjades

X X X X X Sõnastiku sõnadX X X X X Sõnade ülekande reeglidX X X X Lause lõpumärgid

X X X

X X X X X X X X X Тekst

Erinevad tekstiliigid.

X X X X X X X X X Mõisted, mis seotud tekstidega: pealkiri, autor, sisu, probleem jne

X X X X X X X X X Suuline kõne, ilukirjanduslik keel, ilmekas lugemine

X X X X X X X X X Valitud teosed vääriskirjandusest.

2.klassi õpitulemused

ÕpitulemusedÕppesis

Eral

dab

helil

isi ja

hel

itutu

id h

äälik

uid

Teab

sõna

de ja

laus

e pi

iri

Tegu

tseb

õpe

taja

tööj

uhen

deid

silm

as p

idad

es

X Artik

ulee

rib k

erge

lt kõ

iki h

äälik

ulisi

moo

dusti

si

Koos

tab

lihts

amai

d te

kste

ett

eant

ud te

mad

el

Jutu

stab

teks

ti om

a sõ

nade

ga ü

mbe

r, an

nab

edas

i olu

lisim

a

Loeb

ker

gem

aid

teks

te ta

kerd

umat

a ja

nei

d m

õist

es

Osk

ab k

irjut

ada

erin

evai

d hä

älik

uühe

ndei

d ja

ha

rilik

umai

d sõ

nu

Osk

ab te

ha k

orra

likku

ära

kirja

Kirju

tab

etteü

tlem

ise jä

rgi k

erge

mai

d te

kste

Osk

ab m

äära

ta h

äälik

ute

ja tä

hted

e ar

vu

sõna

des

2.klass

X XÜldteadmised keelest

Foneetika ja ortograafiaX X X Tähtede kooslus ЧК, ЧНX X IntonatsioonX X X Sõnade kujunemine ja ortograafia

X X Sama tüvega sõnad

X X X Veaohtlikud sõnadX X X Ortograafilised sõnastikud.X X

X

X

X

Sõnaosad

Корень слова, чередующиеся согласные в корне.X X X X X sufiksid, nende tähendus

X X X X X Sõnade algvormid ja muutelõpud

X X X X X sõnatüved

X X X X X Leksika

X X X X X Sünonüümid ja antonüümidX X X X X Morfoloogia

OmadussõnadX X X X X Mitmus ja ainsus

X X X X X Süntaks

Alus ja öeldis lauses jt lauseliikmed

X X X X X Õigekiri. Tähestik

Häälikud kirjasX X X X X Sõnade jagunemine silpideks, rõhulised ja rõhuta

silbid

X X X X X Helilised kaashäälikud ja nende õigekiri

X X X X X Kahekordsed hääldamatud kaashäälikud

X X X X X Е, Ё, Ю, Я sõna algul, pärast täishäälikuid

X X X X X Eraldatavad pehmedus- ja tugevdusmärgid

X X X X X Eesliited С-, ДО-, ПО-, ПОД-, ПРО-, ЗА-, НА-, НАД-, ПОД-, О-, ОБ-, ОТ- и др.

X X X X X sufiksid -ЕК, -ИК и др.

X X X X X Suur täht lause alguses, nimedes ja pealkirjades

X X X X X Sõnastiku sõnadX X X X X Sõnade poolitamineX X X X X Lause lõpumärgid

X X X X X Ütte komastamine

X X X X X X X X X X ТekstTeksti liigid

X X X X X X X X X X Erinevad tekstidega seotud mõisted: lugu, autor, illustratsioon, pealkiri jne

X X X X X X X X X Suuline kõne. Tarbe- ja kirjakeel. Etikett

X X X X X X X X X Väärtkirjanduse teoste valimik

3. klass

Üldpädevuste kujunemine koos valdkonnapädevustega


ultu

uri j

a vä

ärtu

späd

evus

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3.klass

X Kõne

Keel suhtlusvahendinaX Suhtlussituatsioonid, keeleline etikett

X Teadmised keelest

Foneetika

Rõhk, intonatsioon, silp jne

X Leksika

Sõna, tema tähendus, sünonüümid ja antonüümid

X Morfoloogia

Kõne osad, sõna lauses

X Nimisõnad, kääne, arv jm

X Pöördsõnad, nende muutevormistik

X Omadussõnad, nende kasutamine, koht lauses.

X AsesõnadX Kaassõnad

X Süntaks

Sõnade sarnasus, vastastikune mõju, ühildumineX Lause pea- ja kõrvalliikmed

X ÕigekiriHelitud häälikud, rõhuta silbid

X Helilised ja helitud häälikud, reeglidX Suur ja väike algustäht.

X Lause lõpumärgid

X Sõnade muutumine: käänded ja pöördedX Тekst

X Ilukirjanduslik keelX Erinevad tekstid ja nende keel

X TekstiliigidX Ilukirjandusliku teksti osad

X Ilmeka teksti alusedX X Raamat:

X Ilukirjanduslikud mõistedX Raamatute leidmine raamatukogudest ja X Ülevaade perioodikast

X Klassikaline lihtsam väärtkirjandus

Valdkonnapädevus Õppesisu

Tunn

etab

rah

vusk

ultu

uri

edas

ikan

djan

a ve

ne k

eele

täht

sust

0

Saab

aru

, et k

eele

õpe

on m

uu õ

ppe

alus

Om

ab a

lust

eadm

isi k

eele

st ja

selle

st

rukt

uuris

tTe

adlik

ult t

unne

tab

keel

t, os

kab

enna

st

välje

ndad

a, o

ma

mõtt

eid

teat

avak

s teh

aLo

eb m

õtes

tatu

lt va

ikse

lt ja

hää

lega

, ar

vest

ab k

uula

ja ja

koh

aga

Leia

b ja

kas

utab

ees

mär

gipä

rase

lt er

inev

aid

suht

lusk

anal

eid

Teab

ja h

inda

b ni

i ven

e ku

i ka

teist

e ra

hvus

te k

irjan

dust

ja k

ultu

uri

Teab

ja tu

nneb

nii

Vene

kui

ka

teist

e m

aade

kul

tuur

ilugu

On

kirja

ndus

est a

mm

utan

ud e

rinev

aid

väär

tush

inna

ngui

d, o

skab

hin

nata

õi

glus

t, au

sust

, sõb

ralik

kust

jm

Võta

b ilu

kirja

ndus

likku

teos

t kui

ku

nstii

lmin

gut,

oska

b nä

ha se

lle k

unsti

lisi

väär

tusi

On

võim

elin

e ku

jund

ama

ja v

älje

ndam

a om

a isi

klik

ku se

isuko

hta

Hind

ab k

õrge

lt au

sust

, ini

mvä

ärik

ust j

a m

uid

üldi

nim

likke

vää

rtus

i

3.klass

Kõne. Suuline suhtlemine

X X X X Suhtlussituatsioonid, etikett, kirjalik ja suuline suhtlus

X X X X X Foneetika, ortograafia, intonatsioon, helilised ja helitud häälikud.

X X X X X Leksika

Sõna leksikaalsed tasandid, sünonüümid, antonüümid

X X X X X Morfoloogia

Grammatilised ja leksikaalsed tasandid

X X X X X Nimisõnad, käänamine

X X X X X Käändsõna tüübid

Käändelõpud

X X X X X Tegusõna, arv, pööre

X X X X X AsesõnadX X X X X Eessõnad, nende kasutamine lauseis

X X X X X Süntaks

Sõnade ühildumine, vastastikune mõju

X X X X X Lauseliikmed

X X X X X Õigekiri

Rõhuta kaashäälikute õigekiri

X X X X X Helitute häälikute õigekiri

X X X X X Suur ja väike algustäht

X X X X X Lause lõpumärgid, pöördumine

X X X X Sõnade ühildumine ja vastastikune sõltuvusX X X X X X X X Tekst

Teema, pealkiri, mõte , lõik, ülesehitus

X X X X X X X X Ilukirjanduslik keel

Kodumaa, kodukandi ja kodu temaatika

X X X X X X X X Tekstiliigid: kirjeldav, jutustav, arutlev

X X X X X X X X Ilukirjandusliku teksti liigid

X X X X X X X X Sissejuhatus kirjandusteose analüüsi

X X X X X X X X Teosele iseloomuliku keele ja stiili määramine

X X X X X X X X Raamat

Tiitelleht, autor, kirjastus, illustratsioon, annatatsioon jm

X X X X X X X X X Mõisted ilukirjanduse valdkonnast: kunstnik, kirjanik, konflikt, lahendus jm

X X X X X X X X X Raamatu leidmine kataloogi abil

X X X X X X X X X Ajakirjanduse ülevaade

X X X X X X X X X Tähtsamad vene kirjanduse autorid, klassikud maailma ja eesti kirjandusest


Tulemused õppesisuEr

istab

täis-

ja k

aash

äälik

uid,

suud

ab e

rista

da

kõla

lisi/t

uhm

e he

lisid

, peh

mei

d/ka

ngei

d he

lisid

.

Suud

ab k

uula

tud

teks

tis e

rista

da sõ

nade

lõpp

u ni

ng u

ue la

use

algu

st n

ing

näita

b ne

id

graa

filise

lt.Tä

idab

õpe

taja

pool

seid

käs

klus

i.

Täps

elt a

rtiku

leer

ib k

õiki

hel

isid,

suud

ab k

õiki

sõ

nu h

ääld

ada

silpi

dena

, sam

aaeg

selt

toon

itade

s hä

äleg

a ne

id.

Suud

ab k

oost

ada

teks

ti ett

eant

ud p

iltide

järg

i.

Jutu

stab

üm

ber t

eksti

nin

g va

stab

ett

eant

ud

küsim

uste

le n

ing

suud

ab k

irjut

ada

teks

tile

järje

.

Suud

ab lu

geda

ker

gem

aid

teks

te il

ma

sõnu

ja

tähti

moo

nuta

mat

a, j

ärgi

des õ

iget

hää

leto

oni.

Osk

ab k

irjut

ada

suur

i nin

g vä

ikse

id tä

hti n

ing

õige

sti n

eid

ühen

dada

.

Suud

ab ü

mbe

r kirj

utad

a kä

si-ni

ng tr

ükik

irja,

jä

rgid

es k

allig

raafi

at n

ing

sõna

de p

oolit

amist

.

Kirju

tab

dikt

eerim

isel s

õnu,

lühi

kesi

laus

eid

ning

te

kste

, kas

utad

es õ

pitu

id o

rtog

ram

me:

suur

ed

tähe

d, p

ehm

endu

s- n

ing

kõve

ndus

mär

gid,

ЖИ

/ Ш

И, Ч

А / Щ

А, Ч

У / Щ

У.

Suud

ab e

rista

da h

ääld

usel

sõna

des o

leva

id

täht

ede

arvu

.

3klass

X XKeeleteadmised.

Ortograafia ning foneetika.X X X Tähtede kooskõla ЧК, ЧН.X X Hääletooni erisuste adumineX X X Sõnade moodustamine ning ortograafia.

X X Samatüvelised sõnad, sõnade vormid.

X X X Keerulised sõnad.X X X Ortograafilised sõnad ning nende

kasutamine.

X X

X

X

X

Sõna koostamine (millest sõna koosneb)

Корень слова, чередующиеся согласные X X X X X Sufiksid ning nende tähenduse teadmine.

X X X X X Sõnalõpud (sh.null-lõpp, algelised teadmised sõnade lõppude süsteemidest nimi-ning omadussõnadest, tegusõnadest.

X X X X X Sõnade koosnemine.X X X X X Leksikon

X X X X X Sünonüümid, antonüümid.X X X X X Morfoloogia.

Sõnad, mis tähendavad eset, tegevust.

X X X X X Grammatilised kategooriad( ainsus ja mitmus)

X X X X X Süntaks

Lause pea- ja kõrvalliikmed

X X X X X Õigekiri

Häälikud ja tähed, seosed nende.X X X X X Sõnad silpidena, õige rõhk. Rõhuta kaashäälikud

tüves, nende õigekiri

X X X X X Konsonantide õigekiri sõna algul ja keskel

X X X X X Topelkonsonantidega sõnad

X X X X X Е, Ё, Ю, Я sõna algul, pärast Ь ja Ъ, pärast täishäälikuid.

X X X X X Tugevdus- ja pehmendusmärgidX X X X X Eesliited С-, ДО-, ПО-, ПОД-, ПРО-, ЗА-, НА-, НАД-,

ПОД-, О-, ОБ-, ОТ- jtX X X X X Sufiksid-ЕК, -ИК jt

X X X X X Suur täht lause algul, inimeste, koha- jm nimedes,

X X X X X Sõnastiku sõnadX X X X X PoolitamineX X X X X Kirjavahemärgistamine

X X X X X Poolitamise erijuhud

X X X X X X X X X X Тekst

Teksti tüübid: muinasjutt, luuletus, vanasõna, mõistatus, kõnekäänd, laul, bõliina jne

X X X X X X X X X X mõisted: аutor, pealkiri, kangelane, sisu, ilukirjandus, kunstiteos, kunstnik, illustratsioon

X X X X X X X X X Suuline kõne. Kõne- ja kirjakeel. Keele etikettIlmekas lugemine.

X X X X X X X X X Valitud eakohased teosed vene, eesti ja maailma väärtkirjandusest

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Õppeprotsessi käigus õpilane:

• teadvustab keelekandjana vene keele ja kultuuri tähtsust kõigis valdkondades, suhtub austusega teiste kultuuride ja keelte kandjatesse

• tajub keeleoskust teadmiste omandamise alusena ja oma identiteedi olulise osana;• omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; • oskab oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha• mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades suhtlusolukorda ja -eesmärki; • loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; • kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid• õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet

Õpitulemused I kooliastmesÕpilane oskab:1)selgelt ja täpselt rääkida tuttavale ja võõrale publikule;2)selgitada ka sõnade tähendust;3)leida sünonüüme ja antonüüme;4) rääkida oma kogemuste põhjal ja lugeda eriteemalisi tekste;5) iseseisvalt edasi anda teksti, filmi, etenduse jms sisu6) kirjeldada pilti;8) rääkida kogenud sündmustest;9) korrektselt väljendada oma mõtteid erinevates situatsioonides: küsida, tänada, paluda andestust;10) väljendada oma mõtteid ja tundeid;

Kuulamine. Õpitulemused

Õpilane:



määrab lause grammatilise põhja ning sõnade seose lauses; liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi- ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd- ja mittehüüdlaused)

põhjal, eristab lausetüüpe intonatsiooni järgi; eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre (luuletus,

jutustus, muinasjutt); eristab stiililt ja žanrilt erinevaid suulisi tekste; määrab audioteksti teema ja peamise mõtte, jätab meelde teksti sisu ning täidab õpetaja korraldusel

tekstipõhiseid ülesandeid.


Õpilane:

hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades; teab peast vene tähestikku; seletab sõna tähendust iseseisvalt ja sõnastike abil; koostab ja hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid; arendab vestlust igapäevaelus juhtunu, loetu ja nähtu kohta; koostab lihtsaid jutustavaid, kirjeldavaid ja ka arutlevaid tekste küsimuste, märksõnade ning lihtsa

plaani abil; jutustab ümber eri stiilis ja žanris tekste; loeb peast luule- ja proosatekste.


Õpilane:



Õpilane:


Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse vene tähhestiku tundmine peast, ilmekas tekstibe ümberjutustamine, oskus esitada teksti kohta küsimusi, õigekiri. Hinnatakse klassi ees esinemist, arutlevaid kirjandeid, loovtöid.

II KOOLIASTE

Lõiming

Õppesisu lõiming valdonna- ja üldteemadega

2.aste

Läbivad teemad Õppevaldkonnad Õppesisu

Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i pla

neer

imin

e

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng.

Ter

vis j

a oh

utus

.

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s.

Kultu

urili

ne id

entit

eet.

Teab

ekes

kkon

d.

Тehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus.

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

võõr

keel

sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

mat

emaa

tika

Vene keel

II asteX X X X X X X X Üldised andmed vene keele

kohtaX X X X X Foneetika, graafika,

ortoeepikaX X X X X Моrfoloogia (sõnaosad)

X X X X X X X Leksikoloogia ja fraseoloogiaX X X X X X X morfoloogiaX X X X X NimisõnaX X X Tegusõna

X X X X X X X ArvsõnaX X X X Asesõna

X X X X X Tegusõna liigidX X X X X X X Murre

X X EessõnaX Liitsõna

X X X X X X X X X X X X X SõnaosadX X X Erinevad hüüdsõnad

X X X X X X X X Süntaks

+ + + + + + Ühildumine+ + + + + + lause

+ + + + + + + + + + + tekst+ + + Õigekiri ja interpunktsioon

+ + + + Оrtograafia+ +

KirjandusII kooliaste

+ + + + + + + Ajaloolised ja kirjanduslikud mõistedm

+ + + + + + + + + Raamatu roll inimese elus

+ + + + + + + + + + Headus ja kurjus+ + + + + + + + + Inimene piirsituatsioonides

+ + + + + + + + Ajastute peegeldus kirjanduses

+ + + + + + + + + + Poeetilised väärtused

+ + + + + + + + + + Kodumaa poetiseerimine+ + + + + + + + Pere, suhted

+ + + + + + Koolielu huumoriprismas

+ + + + + + + + Folkloor

2. kooliaste

4.klass

Üldpädevuste ja valdkonnapädevuste kujunemine ainetundides


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4.klass

Foneetika. Graafikа. Оrtoeepika

+ + + + + Häälikud ja tähed. Tähestik.

Morfoloogia ja sõnade kujunemine

+ + Nimi-, omadus- ja tegusõnade moodustamine

Leksikoloogia ja fraseloogia

+ + + + Sõnade tähendus, uudissõnad, aegunud sõnad Antonüümid, sünonüümid, murded, fraseologismid, metafoorid

Моrfoloogia

+ + + + Sõnaliigid, nende roll lauses

+ + + + + Omadussõna, sugu, arv jm.

+ + + Asesõnad kui sidevahendid

+ + + + + + Infinitiiv. Aeg ja verbi ajavormi. Isik ja arv

+ + Määrsõnad, nende liigid

+ + Sidesõnad, eessõnad.

süntaks+ + + + Fraasid, laused, tekst

+ + + + + + + Oma seisukoht ja selle põhjendamine

+ + Vaeglause, homogeensed laused

Тekst

+ + + + + + + Tekst kui tervik, selle osad

+ + + + + + + Teksti plaan. Kunsti, hariduse ja teadustekstid. Memod, reklaamid, juhiseid. Narratiivsus teatud tüüpi kõnes.Õigekiri

+ + Õigekiri. Rõhuta nimisõnade, omadussõnade käänd-ja tegusõnade pöördelõpud.

+ + + Eessõnade, liitsõnade, liidetega sõnade jms õigekiri

+ + + + + + + Kirjavahemärgid

“vene sõna»

+ + + Jessenin

+ + + + + Prišvini miniatuurid

+ + + + Lermontov

+ + + Samoilov

+ + + + + Paustovski

+ + + + Balmont

+ + + + Puškin

+ + + + + Tammsaare miniatuurid

+ + + + Bianki

+ + + + + Zoštšenko

+ + + + + Jakovlev

+ + + + + Nossov

+ + + + + Dragunskii

+ + + + + D. Harms

+ + + + + V. Jan

+ + + + + Tšarskaja

+ + + + + Nekrassov

+ + + + + + Tšehhov+ + + + + + + О.Luts

+ + + + + + + M. Tven

+ + + + + + + A. Kuprin+ + + + + Pullman

+ + + + + Silin

+ + + + + + + Normet

+ + + + + + + Lindgren

+ + + + + + + Vene muinasjutt+ + + + + + + Odevskii+ + + + + + + Puškini „Tsaar Tsaltaan“

+ + + + + + + Krõlovi valmid

Keeleline pädevusKeelealane KKkkkkKKKKki

Ainvaldkonnad ÕppesisuKe

el ja

kirj

andu

s

võõr

keel

маt

emaa

tika

sots

iaal

aine

d

kuns

titsü

kkel

4.klass

Foneetika, graafika, ortoeepika+ + + Häälikud ja tähed. Tähestik

Sõnaosad+ Nimisõna, omadussõna, tegusõna

moodustamine

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + + Leksikaalne tähendus, vene ja

laensõnu.Aegunud sõnad ja uudissõnad. Homonüümid.Sünonüümid. Vastandid.

Моrfoloogia

+ + Sõnaliik: nimisõna, omadussõna, tegusõna, asesõna,eessõna.

+ + Omadussõnade muutmine: sugu, arv jne.

+ + Asesõna sidesõna funktsioonis

+ Infinitiiv. Aeg ja verbi ajavormi. Isik ja arv

+ + Määrsõnad+ Kõne tööriistad

Süntaks+ + Lause osad

+ + Lause tunnused+ + Vaeglause, homogeenne lause.

Тekst+ + + + + Тeksti struktuur

+ + + + + Teksti plaan ja kava

+ Õigekiri

+ + Rõhuta nimisõnade, omadussõnade käändelõppude, rõhuta tegusõnadepöördelõppude õigekiri

+ Suur ja väike algustäht

+ + Interpunktsioon

Kirjavahemärgid ja nende funktsioon

“Vene lugu»+ + Jessenin+ + Prišvin+ + + Lermontov

+ + Samoilov

+ + Paustovskii

+ + Balmont+ + Puškin

+ + + Tammsaare

+ + + Bianki+ + Zoštšenko+ + Jakovlev

+ + Nossov

+ + Dragunski

+ + D. Harms+ + + V. Jan.+ + + Tšarskaja

+ + + Nekrassov

+ + + Tsehhov+ + + + O-Luts

+ + + + + M.Twain

+ + + + Kuprin+ + + Pulmann

+ + Silin

+ + + + Normet

+ + + Lindgren

+ + + + Vene muinasjutt+ + + + Odojevski+ + + + Krõlovi valmid

+ + + + Aisopose valmid


Ainealased pädevused Õppesisu

Tunn

eb ja

on

võim

elin

e pa

rand

ama

erin

evai

d te

kste

,

Erist

ab te

kstil

iike,

osk

ab n

eid

mää

ratle

da

Loeb

teks

te, s

ilmas

pid

ades

erin

evai

d tö

öüle

sand

eid

Koor

alik

ult v

älje

ndab

om

a m

õttei

d su

ulise

lt

Järg

ib õ

igek

irjar

eegl

eid

Loeb

, tun

neb

ja e

rista

b er

inev

aid

teks

tižan

re

Kasu

atab

raam

atui

d ja

erin

evai

d te

abea

llika

id in

fo sa

amise

ks

Osk

ab k

oost

ada

kava

Kirju

tab

lihts

aid

teks

te, j

uhise

id, r

ekla

ami ,

koo

pia,

kiri

a

Teab

õig

ekirj

aree

glei

d, o

skab

nei

d ra

kend

ada

4. klass

Foneetika, graafika, ortoeepika+ + + Häälikud ja tähed, ortoeepilised normid

sõnamoodustus+ Nimi-, omadus-, ja tegusõna tüvi ja lõpud.

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + + + + + Leksikaalne tähendus. Vene ja laenatud sõnad.

Aegunud sõnad ja uudissõnad. Homonüümid. Sünonüümid. Vastandid. Murre. Idioom. (metafoor).

Моrfoloogia+ + + + + + +

s

Sõnaliigid

+ + Omadussõnad, selle arv, sugu jne.

+ + Asesõnad

+ + Infinitiiv. Aegjaverbiajavormi. Isikja arv

+ + Määrsõna osa kõnes+ + Kõne tööriistad : eessõnad, sidesõnad, jm

osakesedSüntaks

+ + + + + + Sõnagrupid lauseis, fraasid

+ + + + + + + Lause tunnused+ + + Lause pea- ja kõrvalliikmed.

Теkst+ + + + + + + + + + Теkst kui tervik, selle tunnused

+ + + + + + + + + + Teksti plaan.

Тeksti liigid

Õigekiri

+ + + + Nimisõnade, omadussõnadekäändelõpud,tegusõnadepöördelõpud,rõhud neis

+ + + Verbi õigekiri. Eessõnad, sidesõnad jtosakesed. Suur-javäiketäht

+ + + + +Kirjavahemärgidja nende funktsioonid. Kirjavahemärgidlihtsais ja keerulisteslauseis, mis koosnevadkahest osast

“Vene sõna»+ + + + + + Jessenin „Tere homikust“

+ + + + + + + + + М.Пришвин.miniatuur «Золотой луг».+ + + + + + М.Лермонтов. luuletus «Утёс».+ + + + + + Д.Самойлов. luuletused ja lühilood «Красная

осень».+ + + + + + + + + + К.Паустовский lühimuinasjutt

«Заячьи лапы».+ + + + + + К.Бальмонт.luuletus «К зиме».+ + + + + + А.Пушкин. «Гонимы вешними

лучами...»(katkend poeemist«Евгений Онегин»

+ + + + + + + + + + Tammsaare „Poiss ja liblikas“

+ + +

+ + + + + + + Bianki“ Metsaorkester“

+ + + + + + + + + + М.Зощенко. jutustus «Не надо врать».+ + + + + + + + + + Ю.Яковлев.Lühendatud jutustus

«Багульник».+ + + + + + + + + + Н.Носов katkendid teostest «Витя Малеев в

школе и дома» «Два друга»+ + + + + + + + + + В.Драгунский. jutustus «Пожар во флигеле,

или Подвиг во льдах»+ + + + + + Harmsi luule+ + + + + + + + + В.Ян. katkendid teosest «Никита и

Микитка».+ + + + + + + + + Л.Чарская. Отрывки из повести «Записки

институтки».+ + + + + + Н.Некрасов. Отрывок из поэмы

«Крестьянские дети»+ +

++ + + + + + + + А.Чехов. Рассказ «Ванька»

+ + + + + + + + + Luts katkendeid „Kevadest“

+ + + + + + + + + M.Twaini teoste katkendid

+ + +

+ + + + + + + + А.Куприн. lühendatud jutustuste valimik

+ + + + + + + + + Pullmann “Koletis ja tema teener“.

+ + + + + + + + + С.Силин. peatükke teosest«Сыщики из преисподней»

+ + + + + + + + + Normet. Katkendid teosest «Засыпайка в Таллинне».

+ + + + + + + + + Lindgren. Katkendeid teosest «Мио, мой Мио».

+ + + + + + + + + + Vene muinasjutt «Морозко».+ + + + + + + + + + В.Одоевский. muinasjutt «Мороз Иванович».+ + + + + + + + + А.Пушкин. «Сказка о царе Салтане, о сыне

его славном и могучем богатыре князе Гвидоне Салтановиче и о прекрасной царевне Лебеди».

+ + + + + + + + + И.Крылов.valm «Две собаки».

5.klass

Üldpädevuste kujunemine ainepädevuste omandamise käigus


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5.klass

Foneetika, ortograafia+ + + + Foneetilinetranskriptsioon

Sõnamoodustus+ Täis- ja kaashäälikutevaheldumine

Peamised võimalused moodustadasõnu. Üleminekühelt sõnaliigilt teisele. Sõnamoodustamine venekeeles.

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + Personifikatsioon,epiteet

+ + + Kõnepruuk.Sünonüümidjaantonüümid. Leksikaalsedjastilistilised normidvene keele.

Morfoloogia+ + + + + + Sõna grammatiline tähendus

+ + + + + + + Nimisõnad+ + Sõnatüübid.Nimisõnade käänamineja

nendesüntaktilisedfunktsioonid+ + Omadussõnadekvaliteet, suhtelisus, võrdlus

+ + + Asesõnad, nende kasutamise reeglid.

+ + + + + Sõnatüübid. Sihilinejasihitutegusõna. Isikupäratudtegusõnad. Süntaktilisefunktsiooniverb.Aegjasõnatüübid.

Süntaks+ + + + + + + Lause osad.

+ + + + Lausetevahelised seosed

+ + + Peamised lausetüübid+ + + + + + Lause kui sisuline tervik. Süntaktilised seosed

+ + + Öeldis.

+ + + + + + + Dialoog. Otsene kõne

Теkst

+ + + + + + + Теkst kui tervik

+ + + + + + + Teema, suur plaan, osad

Õigekiri

+ + Täis- ja kaashäälikutevaheldumine sõnas. Sõnalõpud,nimisõna, omadussõna, tegusõna. Interpunktsioon

+ + + + + Kirjavahemärgid lihtlausetes. Otsene kõne ja kaudne kõne

Keeleline pädevus

Ainevaldkonnad Õppesisu

Keel

ja k

irjan

dus

Võõr

keel

мat

emaa

tika

Sots

iaal

aine

d

Kuns

tiain

ed

5.klass

+ + + Häälikud ja tähed.

Sõnamoodustus+ Nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade

moodustus, analüüs

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + + Sõnad, oma- ja võõrsõnad, vanad ja uudissõnad

Sünonüüm, antonüüm, fraseologismid, metafoorid

Мorfoloogia+ + Morfoloogia kui grammatika osa. Sõnaliik: nimisõna,

omadussõnad, tegusõnad, asesõnad,eessõnad. Käänamine, pööramine

+ + Käänded.

+ + Asesõnad kui sidendid lauses

+ Infinitiiv. Aegjaverbiajavormid. Isikja arv

+ + Määrsõna+ eessõnad, sidesõnad

Süntaks+ + Lause kui tervik

+ + Lause tunnused+ + Lauseliikmed

Теkst+ + + + + Teksti struktuur ja omadused

+ + + + + Teksti plaan, osad, liigid (kiri, märkus,reklaam, instruktsioon.

Õigekiri

+ + Rõhutakäändelõppudeganimisõnade, omadussõnade, tegusõnademuutelõppude õigekiri

+ Eitus, selle reeglid

+ + Interpunktsioon eri liiki lauseis

+ + Teema, erinevad tekstitasandid

Õigekiri

+ + Täis- ja kaashäälikutega sõna, nimisõna lõppude õigekiri, omadussõna, tegusõna. N jnn omadussõnades,suur- ja väiketäht.

Interpunktsioon+ + Kirjavahemärgid otsekõnega lauses.


pädevused ÕppesisuTe

eb k

uula

tes v

ahet

erin

evat

el te

kstid

el, j

älgi

b ja

mõi

stab

sisu

Erist

ab su

ulise

teks

ti lii

ke ja

žanr

e

Repr

odut

seer

ib e

akoh

asei

d te

kste

Suud

ab v

älje

ndad

akor

ralik

ult o

ma

mõtt

eids

uulis

elt

Järg

ib k

õnee

tiketti

Loeb

ilm

ekal

t erin

evai

d te

kste

kKas

utab

funk

tsio

naal

setlu

gem

isosk

ust,t

ööta

desr

aam

atut

egaj

amuu

e te

abea

llika

tega

Osa

kb te

ha k

ava

ja k

okku

võte

t tek

sti k

ohta

Osk

ab k

irjut

ada

lihts

at ju

hend

it, re

klaa

mi,

kirja

Kasu

tab

tead

likul

t int

erpu

nkts

ioon

i- ja

ort

ogra

afiar

eegl

eid

5.klass

Foneetika, graafika, ortoeepika

+ + + Häälikud ja tähed, sõnad kui kõne osad, ortoeepilised normid

Sõnamoodustus

+ Nimisõna, omadussõna, tegusõnad

Leksikoloogia

+ + + + + + + Leksikaalnetähendussõnal. Venejalaenatudsõnad. Aegunudsõnadjauudissõnad.FraseologismidjmsМоrfoloogia

+ + + + + + + Моrfoloogia kui grammatika osa.

+ + + + Foneetilinetranskriptsioon

Sõnamoodustus

+ + + + + + + Täis- ja kaashäälikute vaheldumine

+ + + Peamised sõnamoodustamise võimalused.Üleminek ühelt sõnaliigilt teisele

Leksikoloogia+ + + + + + + + + Isikustamine ja epiteet

+ + + + + + Homonüümia, polüseemia, sõnade kokkukõla

+ + + + + + + + Моrfoloogia

Sõna grammatilised tähendused

+ + + + + Nimisõnade üldiseloomustus+ + + + Nimisõnad lausemoodustuses

+ + + + + + + + Omadussõnade võrdlusastmed

+ + + + + Asesõnad sidesõna rollis.

+ + + + + + + + Aegjasõnatüübid. Transitiivnejasihitutegusõna. Isikupäratudtegusõnad.

Süntaks+ + + + + + + + Lause ja selle mõõtmine

+ + + + + Sõnadevahelised seosed+ + + + + Lausetüübid+ + + + + + + Liht- ja liitlause

+ + + Öeldis kui lause pealiige.

+ + + + + + + + + Sissejuhatus. Otsekõne

Теkst+ + + + + + + + + Теkst kui tervik+ + + + + + + + + Teema, suur plaan, jutustamise viisid

Õigekiri

+ + + + + Täis- ja kaashäälikute vaheldumine.Nimisõna õigekiri, omadussõna, tegusõna. n ja nnomadussõnades. Eitus. Suur- ja väiketähed.

Interpunktsioon+ + + + + + + + Otsese kõne kirjavahemärgid.

.

6.klass

Üldpädevuste omandamine koos valdkonnapädevustega lõimitud õppeprotsessis


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass

+ + + Foneetika, ortoeepika+ + + + Foneetiline transkriptsioon

Sõnamoodustus+ Täis- ja kaashäälikute vaheldumine

+ + + Sõnamoodustus, üleminek ühelt kõneviisilt teisele, vene keele sõnamoodustuse alused

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + Omadussõnad, nende võrdlemine, epiteet

+ + + Kõnekeel ja kirjakeel, sünonüümid ja antonüümid

Моrfoloogis+ + + + + Sõnade grammatiline tähendus

+ + + + + + Nimisõnad+ Nimede käänamine

+ Omadussõnad lauses, nende süntaktiline funktsioon

+ + + Asesõnad sidesõna funktsioonis

+ + + + + Tegusõnad, nende erinevad grammatilised vormid

Süntaks+ + + + + + Sõnaühendid ja liitsõnad

+ + + Alistav ja sõltuv side lauseliikmete vahel+ + + Peamised lausetüübid+ + + + + + Liht- ja liitlause

+ + + Alus ja öeldis

+ + + + + + Ühesõnalised laused, lausemoodustuse reeglid

Теkst

+ + + + + + + + Теkst kuin tervik

+ + + + + + + Teema, suur plaan, teksti liigid

Õigekiri

+ + + Täis- ja kaashäälikud sõnades. Õigekiri ( nimisõna, omadussõna, tegusõna, n ja nn omadussõnades,

+ Interpunktsioon

+ + + + + + Kirjavahemärgid lihtlauses, otsekõne.

Keelealane pädevus

Erinevad valdkonnad lõiminguks

ÕppesisuKe

el ja

kirj

andu

s

võõr

kel

мat

emaa

tika

Sots

iaal

aine

d

Kuns

tiain

ed

6.klass

+ + + + Foneetika, graafika, ortoeepika

Raskete rõhuliste silpidega sõnadSõnamoodustus

+ + + Omadussõnade tuletamine

Leksikoloogia ja fraseoloogia+ + + + Leksikaalsed normid vene keeles

Моrfoloogia+ + Sõna grammatiline tähendus

+ + Käänded, süntaktiline arv

+ Arvsõnad

+ Lihtsad ja keerulised eessõnad

+ Liitsõnad+ Sõnaosad+ Hüüdsõnad

Тekst+ + + + + Teksti struktuur

Õigekiri

+ Määr-, ees- ja sidesõnad.

Interpunktsioon+ + Kirjavahemärgid, nende funktsioon, normid


Ainealased pädevused Õppesisu

Taju

b er

inev

at li

iki t

eksti

sisu

Lahe

ndab

üle

sand

eid

erin

avat

e au

diot

eksti

de p

õhja

lEd

asta

b om

a m

õttei

d su

ulise

lt

Kasu

tab

oma

kõne

s sün

onüü

me,

osk

ab le

ida

anto

nüüm

e

Osk

ab le

ida

teav

et n

ii ilu

kirja

ndus

likes

t kui

ka

teab

e tek

stide

st

On

võim

elin

e lo

oma

ise e

rinev

aid

iluki

rjand

uslik

ke te

kste

On

võim

elin

e ki

rjuta

ma

ülev

aade

t, vä

ikes

irekl

aam

teks

te, s

elet

uski

rju

Järg

ib õ

igek

irja

-ja in

terp

unkt

sioon

inor

me

Osk

ab p

aran

dada

kaa

sõpi

last

e võ

i ise

enda

teks

te re

eglit

e jm

s abi

l

Para

ndab

väi

kese

mah

ulisi

teks

te

Osk

ab te

ha te

ksti

põhj

al k

ava

6.klass

+ + + Foneetika, graafika, ortoeepika Rasked hääldamisjuhud

Sõnamoodustus+ + + + Tuletamine

Leksiloloogia ja fraseoloogia+ + + +

+

+ + + + + + Sisulised ja grammatilised normid. Asjalik stiil. Lennukas stiil

Моrfoloogia+ + + + + + + + + Sõna grammatiline tähendus,

muutevõimalused

+ + + + + Käänded, arv

+ + + + Määrsõnad, nende stiil

+ + + Tuletisinstrumendidjamitte-tuletisinstrumendid,

+ + + + Sõnade vastastikune sõltuvus

+ + + Artiklid, eessõnad

+ + + + Hüüdsõnade kategooriad

Теkst+ + + + + + + + + + + Teksti strukuur

Õigekiri

+ + + + + + + Määr-, side ja kaassõnad

Interpunktsioon+ + + + + + + Kirjavahemärgid, nende funktsioon,

kasutamise reeglid

Õppe- ja kasvatuseesmärgid:õpilane:1) loeb eakohast ilukirjandust 2) hindab kirjandust rahvuskultuuri osana 3) mõistab kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ja arendab võimet väljendada oma mõtteid kõnes ja kirjas;4) arendab loomingulisi võimeid, austades loomingulist tööd;5) kujundab kirjanduse lugemisel oma esteetilisi ja eetilisi väärtusi;6) laiendab oma silmaringi, rikastab vaimset ja emotsionaalset maailma;7) oskab iseseisvalt hinnata, sõnastada ja väljendada oma mõtteid;8) hindab kriitiliselt ja kasutab erinevaid teabeallikaid.

Kuulamine Õpilane: 1) saab kuulates aru erinevate tekstide sisust; 2) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad ja segatüübid) ja žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade); 3) määrab kuulatava teksti teema ja peamise mõtte, täidab audioteksti põhjal erinevaid ülesandeid.

Suuline kõneÕpilane 1) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; 2) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti ülesehituse reegleid; 3) avaldab loetu kohta arvamust, põhjendab seda näidetega tekstist ja igapäevaelust; 4) oskab koostada tekstist lühikese ja ammendava ümberjutustuse; 5) jutustab loetust, nähtust ja kuuldust, suheldes kaaslasega või rühmas; 6) oskab kirjeldada ja võrrelda esemeid ning nähtusi; 7) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme; 8) järgib kõneetiketi norme.

LugemineÕpilane: 1) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti koostades; 2) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi; 3) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning mõistab nende sisu; 4) oskab määrata teksti teema, allteemad ja peamise mõtte, teeb vahet fakti ja arvamuse ning põhilise ja teisejärgulise info vahel; 5) kasutab tekstiga töötades erinevaid lugemisviise; 6) oskab leida teavet erinevatest kirjalikest allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 7) oskab vajalikku materjali otsides orienteeruda raamatute pealkirjades ja tinglikes tähistustes ning viiteaparatuuris.

Kirjutamine Õpilane: 1) oskab teksti luues teatmeteoseid kasutada;2) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid (järjekindlus, loogilisus, sidusus, teemale vastavus) ning kõneetiketti; 3) loob eri stiilis ja žanris tekste (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri, allkirjastatud tõend); 4) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ja kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega lauseid; 5) järgib kirjalikult teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme; 6) reprodutseerib kirjalikke tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus); 7) oskab lihtsamaid tekste redigeerida.

Õpitulemused

6. klassi lõpetaja: 1) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendab lugejaoskusi; 2) loeb ladusalt ja ilmekalt jõukohase keerukusega teksti ning mõistab seda; 3) oskab tutvustada loetud teoste sisu ja tegelasi, arutleda tegelassuhete ja probleemide üle, sealhulgas võrrelda tegelaste ning enda väärtushoiakuid ja huvisid; 4) oskab teksti- või elamuspõhiselt jutustada ja loetu üle arutleda; 5) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt; 6) oskab vajaliku teavet hankides kasutada eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti.

Kujundav hindamine

Kujundaval hindamisel hinnatakse õppetulemused, mis läbi erinevaid õppetegevusi:lugemine;

kirjalikud tööd; oskus töötada sõnaraamatutega; õpilase fantaasia areng kirjandites; rühmtöö; oskus leida vajalikud teksti liigid, kaasaarvatud ka Internetis.

KIRJANDUS

II KOOLIASTE

5.klass

Üldpädevuste kujunemine lõimingus ainepädevustega


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5.klass

+ + Kirjandus– maailma mitmekesisuse kunstiline peegeldus,inimkonna elukogemus

+ + Rahvaluule jagunemine rahvaluuleliikideks: jutud, vanasõnad jakõnekäänud, mõistatused, legendid

+ Muinasjutu liigid

+ Kirjanduslik kangelane

+ + Kirjanduslikud žanrid+ + Teema ja idee kirjandusteoses

+ Portree, interjöör, loodusteema+ + + Näidend, repliik jms

+ + Luule- ja proosakeel+ + Luule, rütm

+ + Kirjanduslikud võtted.(epiteet, metafoor, võrdlus, allusioon, allegooria)

+ Huumor+ + Rahvajutud

+ + + + Vene muinasjutud

+ + Eesti muinasjutud

+ + + Legendid Tallinnast+ + „Ülemiste vanake“ Luts

+ + Puškini muinasjutud

+ Andersen ja tema„Inetu pardipoeg“

+ + + Gogoli jutud

+ Lermontov“ Borodino“+ + Turgenev «Мumuu»

Кир Булычев «Заповедник сказок»+ + Carroll «Alice imedemaal“

+ Антон Чехов «Каштанка»+ Иван Крылов valmid

+ + + Сергей Есенин «Пороша», «Бабушкины сказки», + + Juhan Liivi luule

+ + Иван Никитин «В синем небе плывут над + + + Александр Пушкин «Руслан и Людмила»,

+ + + Федор Тютчев «Есть в осени первоначальной...», + + Леонид Андреев «Кусака»

+ Харри Йыгисалу «Серебряная шейка»+ + + Юрий Казаков «Тихое утро»,

+ + Константин Паустовский «Кот-ворюга»+ Михаил Пришвин «Кладовая солнца»

+ + Владимир Солоухин «Мститель»+ + Яан Раннап «Муха Рамзес»

+ + Марк Твен «Приключения Тома Сойера» (главы

Valkonnapädevus

Õppeained ÕppesisuKe

el ja

kirj

andu

s

võõr

keel

мat

emaa

tika

sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

tehn

oloo

giaõ

petu

s

valik

aine

d

5.klass

+ + + Kirjandus– maailma mitmekesisuse kunstiline peegeldus,inimkonna elukogemus

+ + ++ Rahvaluule jagunemine rahvaluuleliikideks: jutud, vanasõnad jakõnekäänud, mõistatused, legendid

+ Muinasjutu liigid

+ + Kirjanduslik kangelane.

+ + Kirjanduslikud žanrid+ + + Теema ja peamõte

+ Interjöör, portree, looduspilt+ + Näidend, tegelased, repliik jne+ + Proosa- ja luulekeel+ + Luule vorm+ + Ilukirjanduslikud võtted

+ + Huumor+ + Eesti ja vene rahvajutud

+ Vene muinasjutud: «Догадливый мужик», «Финист - ясный сокол»

+ + + + Eesti muinasjutud: «Каждый своё получил»*, «Запретный узел»* «Умная крестьянка»* или др.

+ Legendid Tallinnast+ + + Оскар Лутс «Старец из Юлемисте»*+ Александр Пушкин «Сказка о мёртвой

царевне и о семи богатырях»+ + Ганс Христиан Андерсен «Улитка и розовый

куст»+ + Николай Гоголь «Майская ночь, или

Утопленница»+ + Михаил Лермонтов «Бородино»*+ + Иван Тургенев «Муму»+ + Кир Булычев «Заповедник сказок»+ + Льюис Кэрролл «Алиса в стране чудес»

(главы по выбору)+ + + Антон Чехов «Каштанка»+ Иван Крылов. Басни+ + Сергей Есенин «Пороша», «Бабушкины

сказки», «Цветы» («Я не люблю цветы с кустов...»)

+ + + Юхан Лийв «Сосна»+ + + Иван Никитин «В синем небе плывут над

полями...», «Ярко звёзд мерцанье...»+ + Александр Пушкин «Руслан и Людмила»,

«Зимнее утро», «Няне»+ + Федор Тютчев «Есть в осени

первоначальной...», «Неохотно и несмело...»+ Леонид Андреев «Кусака»+ + + + Харри Йыгисалу «Серебряная шейка»+ Юрий Казаков «Тихое утро»,+ + Константин Паустовский «Кот-ворюга»+ + + Михаил Пришвин «Кладовая солнца»+ Владимир Солоухин «Мститель»+ + Яан Раннап «Муха Рамзес»+ + Марк Твен «Приключения Тома Сойера»

(главы по выбору)

ÕPITULEMUSED

Valdkonnapädevused Õppesisu

Loeb

väl

jend

usrik

kalt

eako

hast

teks

ti

Jutu

stab

loet

u üm

ber j

a os

kab

koos

tada

loo

tege

vusti

ku k

ava

Taju

b au

tori

posit

sioon

i ja

suht

umist

Jaga

b te

isteg

a om

a lu

gem

ismul

jeid

Erist

ab p

ea-ja

kõr

valte

gela

si

Kirju

tab

erin

evai

d lo

omin

gulis

i tek

ste

ja tö

id

Teab

ja lo

eb p

east

lule

tusi

ja lü

hem

aid

proo

sapa

lu5.klass

+Kirjandus– maailma mitmekesisuse kunstiline peegeldus,inimkonna elukogemus+

+ Rahvaluule jagunemine liikideks: jutud, vanasõnad jne muistendidmmmõmuistendid,kõnekäänud, mõistatused, + +

+ + + Muinasajutu liigid+ ++ + + + + + + Kirjanduslik kangelane

+ Ilukirjanduslikud žanrid+ Теema ja peamõte+ Interjöör, portree, looduspilt

+ + Näidend, tegelased, repliik jms+ + Luule- ja proosakeel

+ Luuletus, rütm+ Ilukirjanduslikud võtted

++ + + Huumor

+ + + Vene ja eesti rahvaluule+ +

+ + + Vene muinasjutud: «Догадливый мужик»,«Финист - ясный сокол»

+ + + + + + + Eesti muinasjutud: «Каждый своё получил»*, «Запретный узел»* «Умная крестьянка»* или др.

+ + + + + + + Legendid Tallinnast+ + + Оскар Лутс «Старец из Юлемисте»*+ + + Александр Пушкин «Сказка о мёртвой царевне и о

семи богатырях»+ + + + Ганс Христиан Андерсен «Улитка и розовый куст»+ + + + Николай Гоголь «Майская ночь, или Утопленница»

+ + + Михаил Лермонтов «Бородино»*+ + + + Иван Тургенев «Муму»+ + + + Кир Булычев «Заповедник сказок»+ + + + Льюис Кэрролл «Алиса в стране чудес» (главы по

выбору)+ + + + Антон Чехов «Каштанка»

+ + Иван Крылов. Басни+ Сергей Есенин «Пороша», «Бабушкины сказки»,

«Цветы» («Я не люблю цветы с кустов...»)+ Юхан Лийв «Сосна»+ Иван Никитин «В синем небе плывут над полями...»,

«Ярко звёзд мерцанье...»+ + + + Александр Пушкин «Руслан и Людмила», «Зимнее

утро», «Няне»+ Федор Тютчев «Есть в осени первоначальной...»,

«Неохотно и несмело...»+ + + + Леонид Андреев «Кусака»+ + + + Харри Йыгисалу «Серебряная шейка»+ + + + Юрий Казаков «Тихое утро»,+ + + + Константин Паустовский «Кот-ворюга»+ + + + Михаил Пришвин «Кладовая солнца»+ + + + Владимир Солоухин «Мститель»+ + + + Яан Раннап «Муха Рамзес»+ + + + Марк Твен «Приключения Тома Сойера» (главы по

выбору)

6.klass

Üldpädevuste kujunemine lõimituna valdkonnapädevustega


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6 klass

+ + + + + Müüt kui kultuurilise järjepidevuse lugu

+ + + + + + + Raamatu roll inimese elus. Kirjandus ja teised kunstid

+ + + Константин Паустовский «Старый повар»+ + М. Цветаева «Книга в красном переплете»*+ + + + + + + + Inimene piirsituatsioonides, sisemine ja väline

ilu, ausus, usk, õiglus, puhtus

+ + Владимир Даль «У тебя у самого свой ум»+ + + Василий Жуковский «Сказка о царе Берендее»+ + + Редьярд Киплинг «Кошка, которая бродила где

вздумается и гуляла сама по себе»+ + + Евгений Шварц «Голый король»+ + + + + Kirjandus kui ajaloo eppohhide peegeldus+ + + Николай Гоголь «Повесть о том, как поссорился

Иван Иванович с Иваном Никифоровичем»+ + + Александр Куприн «Белый пудель»+ + + Михаил Лермонтов «Мцыри»+ + + Николай Некрасов «В полном разгаре страда

деревенская…»*+ + + Александр Пушкин «Дубровский»+ + + Лев Толстой «Кавказский пленник»+ + + Антон Чехов «Толстый и тонкий»+ + + + + + Üksindus kui probleem, õppimine ja rumalus,

tänu ja tänamatus, moraalsed väärtused

+ + + Сергей Есенин «Разбуди меня завтра рано…»+ + + Иван Крылов «Две собаки»+ + + Михаил Лермонтов «Парус»+ + + Константин Паустовский «Старик в станционном

буфете»+ + + Александр Пушкин «Простите, верные

дубравы…»+ + + Роберт Стивенсон «Вересковый мед»

+ + + Иван Тургенев «Русский язык»+ + + Оскар Уайльд «Мальчик-звезда+ + + + + + Kodumaa poeetiline ilu, kohustus ja vajadus hoida + + + Иван Бунин «Первый гром»+ + + Сергей Есенин «Над рекой горят огни…»*, «Нивы + + + Харри Йыгисалу «Гадюка»+ + + Юрий Казаков «Тедди»+ + + Дмитрий Кайгородов «Убитая птичка»+ + + Александр Пушкин «Бесы»+ + + Эрнест Сетон-Томпсон «Снап»+ + + Иван Тургенев «Бежин луг»+ + + + + Perekond, suhted pereliikmete vahel. + + + Аркадий Аверченко «Индейская хитрость»+ + + Владимир Набоков «Лебеда»+ + + Лев Толстой «Сила детства»+ + + Фридеберт Туглас «Весна»+ + + Антон Чехов «Лошадиная фамилия»*,

Valdkonnapädevus

Õpeained ÕppesisuKe

el ja

kirj

andu

s

võõr

keel

мat

emaa

tika

sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

tehn

oloo

giaõ

petu

s

valik

aine

d

6.klass

+ + + + Müüt kui kultuurilise järjepidevuse lugu

+ + Raamatu roll inimese elus. Kirjandus ja teised kunstid

+ + + + Константин Паустовский «Старый повар»+ М. Цветаева «Книга в красном переплете»*+ Inimene piirsituatsioonides, sisemine ja väline ilu,

ausus, usk, õiglus, puhtus

+ + Владимир Даль «У тебя у самого свой ум»+ Василий Жуковский «Сказка о царе

Берендее»+ + Редьярд Киплинг «Кошка, которая бродила

где вздумается и гуляла сама по себе»+ + Евгений Шварц «Голый король»+ Kirjandus kui ajalooeppohhide peegeldus+ + Николай Гоголь «Повесть о том, как

поссорился Иван Иванович с Иваном Никифоровичем»

+ + Александр Куприн «Белый пудель»+ + Михаил Лермонтов «Мцыри»+ + Николай Некрасов «В полном разгаре страда

деревенская…»*+ Александр Пушкин «Дубровский»+ + + + Лев Толстой «Кавказский пленник»+ + Антон Чехов «Толстый и тонкий»+ + + Üksindus kui probleem, õppimine ja rumalus,

tänu ja tänamatus, moraalsed väärtused

+ + + Сергей Есенин «Разбуди меня завтра рано…»+ + + Иван Крылов «Две собаки»+ + + Михаил Лермонтов «Парус»+ Константин Паустовский «Старик в

станционном буфете»+ + + + Александр Пушкин «Простите, верные

дубравы…»

+ Роберт Стивенсон «Вересковый мед»+ + + Иван Тургенев «Русский язык»+ Оскар Уайльд «Мальчик-звезда+ + + Kodumaa poeetiline ilu, kohustus ja vajadus

hoida loodust

+ + + Иван Бунин «Первый гром»+ + Сергей Есенин «Над рекой горят огни…»*,

«Нивы сжаты…»+ + + Харри Йыгисалу «Гадюка»+ + + Юрий Казаков «Тедди»+ + + + Дмитрий Кайгородов «Убитая птичка»+ + Александр Пушкин «Бесы»+ + Эрнест Сетон-Томпсон «Снап»+ Иван Тургенев «Бежин луг»+ + Perekond,suhtedpereliikmetevahel.

Põlvkondadejärjepidevus. Rõõmutäiuslikäri. Pilte elusituatsioonidest läbihuumorijasatiiri prisma

+ + Аркадий Аверченко «Индейская хитрость»+ + + Владимир Набоков «Лебеда»+ + Лев Толстой «Сила детства»+ + + + Фридеберт Туглас «Весна»+ Антон Чехов «Лошадиная фамилия»*,

«Мальчики»

Õpitulemused II kooliastmes

Valdkonnapädevused ÕppesisuLo

eb te

ksti

mõt

esta

tult,

mõi

stab

sünd

mus

tikku

, teg

elas

te m

otiiv

e

Leia

b va

jalik

ud m

ater

ialid

teat

mne

teos

test

jm

Hind

ab k

õrge

lt ve

ne ja

väl

iskirj

andu

st

Jutu

stab

erin

eva

rask

usas

tmeg

a te

kste

üm

ber

Osk

ab is

eloo

mus

tada

teos

te te

gela

si ja

nen

de te

gude

põh

jusi

näha

Osk

ab a

rutle

da lo

etu

üle

ja v

älje

ndad

a pm

a se

isuko

hta

Osk

ab e

nnas

t kuj

utad

a er

inev

ates

rolli

udes

ja n

ende

siss

e nä

ha

Mõi

stb

kirja

ndus

like

konfl

iktid

e põ

hjus

i, ot

sib la

hend

usi

Ütle

b vä

lja o

ma

arva

mus

e, o

skab

näh

a se

osei

d el

u ja

kirj

andu

se v

ahel

Tunn

eb tä

htsa

mia

d ki

rjand

use

mõi

stei

d( e

pite

et, m

etef

oor,

allu

sioon

, al

lego

oria

, süm

bol,

arhe

tüüp

jne)

Esin

eb k

asõp

ilast

e ee

s om

aloo

min

gulis

e te

kstig

a

Kirju

tab

erin

eva

sisug

a lo

ovtö

id

6.klass

Müüt kui kultuurilise järjepidevuse lugu

+ + + Raamatu roll inimese elus. Kirjandus ja teised kunstid

+ + Константин Паустовский «Старый

+ М. Цветаева «Книга в красном переплете»

+ + + + + + Inimene piirsituatsioonides, sisemine ja väline ilu, ausus, usk, õiglus, puhtus

+ + + Владимир Даль «У тебя у самого свой ум»

+ + + Василий Жуковский «Сказка о царе Берендее»

+ + + + Редьярд Киплинг «Кошка, которая бродила где вздумается и гуляла сама по себе»

+ + + + Евгений Шварц «Голый король»+ + +

+

Kirjandus kui ajalooeppohhide peegeldus

+ + + + + Николай Гоголь «Повесть о том, как поссорился Иван Иванович с Иваном Никифоровичем»

+ + Александр Куприн «Белый пудель»

+ Михаил Лермонтов «Мцыри»+ + + + + + + Николай Некрасов «В полном

разгаре страда деревенская…»*+ Александр Пушкин «Дубровский»+ + + Лев Толстой «Кавказский

пленник»+ + + + + Антон Чехов «Толстый и тонкий»+ + + Üksindus kui probleem,

õppimine ja rumalus, tänu ja tänamatus, moraalsed väärtused

+ + + Сергей Есенин «Разбуди меня завтра рано…»

+ + Иван Крылов «Две собаки»+ Михаил Лермонтов «Парус»+ + + + Константин Паустовский «Старик в

станционном буфете»+ Александр Пушкин «Простите,

верные дубравы…»+ Роберт Стивенсон «Вересковый

мед»+ + + + + Иван Тургенев «Русский язык»+ Оскар Уайльд «Мальчик-звезда+ + + Kodumaa poeetiline ilu, kohustus ja

vajadus hoida loodust

+ + Иван Бунин «Первый гром»+ + + + Сергей Есенин «Над рекой горят

огни…»*, «Нивы сжаты…»+ + + Харри Йыгисалу «Гадюка»+ + + + Юрий Казаков «Тедди»+ + + Дмитрий Кайгородов «Убитая

птичка»+ Александр Пушкин «Бесы»+ + + + Эрнест Сетон-Томпсон «Снап»+ + + + Иван Тургенев «Бежин луг»+ + + +

Perekond,suhtedpereliikmetevahel. Põlvkondadejärjepidevus. Rõõmutäiuslikäri. Pilte elusituatsioonidest läbihuumorijasatiiri prisma

+ + Аркадий Аверченко «Индейская хитрость»

+ + + + Владимир Набоков «Лебеда»+ + + Лев Толстой «Сила детства»+ + + Фридеберт Туглас «Весна»+ + + Антон Чехов «Лошадиная

фамилия»*, «Мальчики»

ÕPPETEGEVUSKirjanduse tundides kasutab 6. klass erinevaid õppetegevusi, millest peamised on järgmised:1. kirjandusliku teksti teadlik, loominguline lugemine;2. erinevate tekstide üksikasjalik, täpne jutustamine, selle kommenteerimine;3.luule-, draama- ja proosatekstide väljendusrikas lugemine;4. küsimustele vastamine 5. teema ja põhiidee leidmine;6. lühikese kava koostamine;7. essee kirjutamine (põhineb kirjandusteosel, kaasates oma elukogemusi);9. Info otsimine



2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;3. Tundides kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi

ning õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus, arvutiklassis ning

väljaspool kooli.

LUGEMINE1.vaikne lugemine; 2.kommenteeritud lugemine(õpetaja võib hinnata oma õpilaste lugemisedu)3.väljendusrikas lugemine ( rollide lugemine näidendeis); 4.ajaloolise ja kirjandusliku sisuga teoste lugemine ja võrdlemine, 5.loetu jutustamine6.jutustamine, mis põhineb fotodel, illustratsioonidel (loodud kunstnike või õpilaste poolt), karikatuuridel, koomiksitel nähtu esitamisega7.tekstist arusaamine, selle analüüs ja tõlgendamine8.teksti mõtestatud osade jaotus, teksti plaani tegemine, tsitaatide lugemine

KIRJUTAMINE

1.Omaloomingulised tööd (muinasjutud, luuletused, lühijutud)2.Oma ettekannete tekstid, intervjuud3. Kirjanduslikud analüüsid tabelite, graafikute, diagrammidena

Kujundav hindamine

Tagasisidet andev kujundav hindamine arvestab oskust ilmekalt lugeda, ka peast, loovtöid, kirjandeid, kuulajate ees esinemist, ümberjutustamist, antud kooliasmele vastav Vene-, Eesti- ja maailmakirjanduse tundmist.

EESTI KEEL TEISE KEELENA

Õppekava

Eesti keel teise keelena

Üldalused

Keeleõpetuse põhikoolis eesmärgiks on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o. suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suheld eesmärgi päraselt nii kõnes kui ka kirjas järgides vastavaid kultuuritavasid, mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi, mõista, et elus on va vallata mitut võõrkeelt.


1 2 3 4 5 6 KokkuEesti keel teise keelena

2 2 2 4 4 4 18


Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevuse arengut toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktseptima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on sobivate keelendite valiku kõrval vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne ja kodanikupädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisele aitavad kaasa erinevad õpitöövormid (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppes keskne. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendusoskus, teksti mõistmine ja tekstiloome on eduka suhtlemise eeldused võõrkeeltes. Koos suhtluspädevusega arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ning võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi, mõista ning väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevusega seonduvad võõrkeeled suhtluspädevuse kaudu. Esmalt õpitakse võõrkeeles nt arvutama ning seejärel vastavalt keeleoskuse arengule mõistma erinevate elu- ja tegevusvaldkondade tekste, sh teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud teavet. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid eri liiki tekste luues, korrigeerides ja esitades.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.

Digipädevusega õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskust.

Lõiming

Eluk

este

v õp

e ja

ka

rjäär

ipla

neer

imin

e

Kes

kkon

d ja

jä

tkus

uutli

k ar

eng

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja

ette

võtli

kkus

Tehn

oloo

gia

ja

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

mat

emaa

tika

Õppesisu

X X Mina ja teised

X X Kodu ja lähiümbrus

X X Kodukoht Eesti

X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

X Vaba aeg

X X X Mina ja teised


X X Kodukoht Eesti

X X X Riigid ja nende kultuur

X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Vaba aeg

I kooliaste 1. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1. klass

X X X X X X Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning

X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X Riigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.

X X X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

Tervis; koolipäev, koolitee.X X X X X Vaba aeg.

Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid.

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes


oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

1.klass

X X Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X Kodu ja lähiümbrus.

Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X Riigid ja nende kultuur.

Eesti pealinn, keel.X X Igapäevaelu. Õppimine

ja töö. Tervis; koolipäev, koolitee.

X Vaba aeg.


Õpitulemused Õppesisusa

ab a

ru li

htsa

test

igap

äeva

stes

t vä

ljend

itest

ja lü

hike

stes

t lau

sete

st

kasu

tab

õpitu

d vä

ljend

eid

ja lü

hila

usei

d om

ava

jadu

ste

välje

ndam

isek

s nin

g om

alä

hiüm

brus

e (p

ere,

kod

u, k

ooli)

kirje

ldam

isek

sre

agee

rib a

dekv

aats

elt l

ihts

atel

e kü

sim

uste

leja

kor

rald

uste

le

on o

man

danu

d õp

peka

va ra

ames

esm

ased

tead

mis

ed E

estis

t ja

eest

i kul

tuur

ist

suht

ub p

ositi

ivse

lt ee

sti k

eele

õpp

imis

esse

kasu

tab

esm

asei

d õp

iosk

usi v

õõrk

eele

õppi

mis

eks

oska

b õp

etaj

a ju

hend

amis

el tö

ötad

a ni

i paa

risku

i ka

rühm

as

1. klass

X X X X X XMina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X XX

X X XKodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X X XEesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

XX

X X X XRiigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.

X X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

Tervis; koolipäev, koolitee.

X XX

X X XVaba aeg. Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid.

2. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2. klass

X X X X X X X Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X Riigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.


Tervis; koolipäev, koolitee.X X X X X X Vaba aeg. Lemmiktegevused,

mängude käsklused ja juhendid.


Eesti keel teise keelena pädevus


oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

2.klass


X X Kodu ja lähiümbrus.

Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X Riigid ja nende kultuur.

Eesti pealinn, keel.X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö.


X Vaba aeg.



ab a

ru li

htsa

test

igap

äeva

stes

t väl

jend

itest

ja lü

hike

stes

t lau

sete

st

kasu

tab

õpitu

d vä

ljend

eid

ja lü

hila

usei

d om

ava

jadu

ste

välje

ndam

isek

s nin

g om

alä

hiüm

brus

e (p

ere,

kod

u, k

ooli)

kirje

ldam

isek

s

reag

eerib

ade

kvaa

tsel

t lih

tsat

ele

küsi

mus

tele

ja k

orra

ldus

tele

on o

man

danu

d õp

peka

va ra

ames

esm

ased

tead

mis

ed E

estis

t ja

eest

i kul

tuur

ist

suht

ub p

ositi

ivse

lt ee

sti k

eele

õpp

imis

esse

kasu

tab

esm

asei

d õp

iosk

usi v

õõrk

eele

õppi

mis

eks

oska

b õp

etaj

a ju

hend

amis

el tö

ötad

a ni

i pa

aris

kui k

a rü

hmas

2. klass

XX X X X X

Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X X X X X XKodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

XX

X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X X XRiigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.

X X X X X XIgapäevaelu. Õppimine ja töö.


X X X X X XVaba aeg. Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid.

3. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3. klass











oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

3.klass


X X X Kodu ja lähiümbrus.

Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.X X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X X Riigid ja nende kultuur.



X X Vaba aeg.



Õpitulemused Õppesisu

saab

aru

liht

sate

st ig

apäe

vast

est

välje

ndite

st

kasu

tab

õpitu

d vä

ljend

eid

ja lü

hila

usei

d om

ava

jadu

ste

välje

ndam

isek

s nin

g om

a

lähi

ümbr

use

(per

e, k

odu,

koo

li)

reag

eerib

ade

kvaa

tsel

t lih

tsat

ele

küsi

mus

tele

on o

man

danu

d õp

peka

va ra

ames

esm

ased

tead

mis

ed E

estis

t ja

eest

i kul

tuur

ist

suht

ub p

ositi

ivse

lt ee

sti k

eele

õpp

imis

esse

kasu

tab

esm

asei

d õp

iosk

usi v

õõrk

eele

õppi

mis

eks

oska

b õp

etaj

a ju

hend

amis

el tö

ötad

a ni

i paa

ris

kui k

a rü

hmas

3. klass

X X X X X Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X X X Riigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.

X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

Tervis; koolipäev, koolitee.X X X X X Vaba aeg. Lemmiktegevused,


Füüsiline õppekeskond

1. korraldab valdava osa õppest klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja liikumistegevuseks;

2. Klassiruumis kasutatakse sõnaraamatuid;3. on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli;

Õppe- jakasvatuseesmärgid

Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:1) omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles;2) omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada;3) mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid;4) tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast;

5) oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid,internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

Õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist; 5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Õpitulemused

Kuulamine.

Õpilane:



määrab lause grammatilise põhja ning sõnade seose lauses;

liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi- ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd- ja mittehüüdlaused) põhjal, eristab lausetüüpe intonatsiooni järgi;

eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre (luuletus, jutustus, muinasjutt);

eristab stiililt ja žanrilt erinevaid suulisi tekste; määrab audioteksti teema ja peamise mõtte, jätab meelde teksti sisu ning täidab õpetaja

korraldusel tekstipõhiseid ülesandeid.


Õpilane:

hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades; teab peast vene tähestikku; seletab sõna tähendust iseseisvalt ja sõnastike abil; koostab ja hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid; arendab vestlust igapäevaelus juhtunu, loetu ja nähtu kohta; koostab lihtsaid jutustavaid, kirjeldavaid ja ka arutlevaid tekste küsimuste, märksõnade ning lihtsa

plaani abil; jutustab ümber eri stiilis ja žanris tekste; loeb peast luule- ja proosatekste.


Õpilane:



Õpilane:


Keeleoskuse taotletav tase 3. klassi lõpus

KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINEEesti keel teise keelna A 1.2 A 1.2 A 1.2 A 1.2

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine põhineb õpilaselt tagasiside saamisel, arvestatakse tema tugevustega õppeprotsessis. Oskust ennast hinnata, valmisolek koostööks teemadel, mis on määratud õppekavas.

II kooliaste

4. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass

X X X X X X Mina ja teised.. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid

X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres

X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .

X X X Riigid ja nende kultuur. Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad,

huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed uhiskondlikud teemad.

X X X X X X X Igapaevaelu. Oppimine ja too.

Avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee kusimine ja juhatamine; paeva planeerimine; ametid ja tookohad.

X X X X X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused.


Valdkonnapädevused

oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

4.klass

X X Mina ja teised.

Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid.


Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres.

X X X Eesti. Eesti geograafiline

asukoht; ilm; riigi- ja

rahvussumboolika;

riigipuhad ja

riiklikud tahtpaevad;X X X Riigid ja nende kultuur.

Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed uhiskondlikud teemad.

X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Avalikud

asutused; turvaline

liiklemine; tee kusimine

ja

juhatamine; paeva

planeerimine; ametid jaX Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused



suht

leb

eest

i kee

lt em

akee

lena

kõne

leja

tega

igap

äeva

stes

suht

luso

luko

rdad

es n

ing

kasu

tab

saab

õpi

tud

tem

aatik

a pi

ires a

ru

lihts

ates

t tek

stid

est;

kirju

tab

lühi

kese

i tek

ste

õpitu

d

tem

aatik

a pi

ires

tead

vust

ab E

esti

ja te

iste

maa

deku

ltuur

ide

erin

evus

i nin

g os

kab

neid

rake

ndab

ope

taja

juhe

ndam

isel

vare

m o

man

datu

d op

iosk

usi j

a -

toot

ab o

peta

ja ta

psus

tava

te ju

hist

e

jarg

i ise

seis

valt,

paa

ris ja

ruhm

as;

seab

end

ale

opie

esm

arke

nin

gko

osto

os k

aasl

aste

ja o

peta

jaga

oska

b hi

nnat

a om

a

4. klass

x x x x x x x Mina ja teised. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid.

x x x x x x X Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres.

X x x x x x x Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused.

x x x x x x Riigid ja nende kultuur.

Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed uhiskondlikud teemad.x x x x x x x Igapäevaelu. Õppimine ja töö.


X x x x x x x Vaba aeg. Koolivaline tegevus;

huvid; laagrid;

lugemiseelistused; perepuhkus;

aastaajad ja

5. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5. klass

X X X X X X X Mina ja teised.. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid

X X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres

X X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .

X X X X Riigid ja nende kultuur. Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad,




X X X X X X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused.



oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

5.klass

X X X X X Mina ja teised.


X X X X X Kodu ja lähiümbrus.


X X X X X Eesti. Eesti geograafiline


rahvussumboolika;

riigipuhad ja

riiklikud tahtpaevad;

uldrahvalikud



X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee kusimine ja

juhatamine; paeva planeerimine; ametid ja tookohad.

X X X X X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused

.



suht

leb

eesti

kee

lt em

akee

lena

k

õnel

ejat

ega

igap

äev

aste

s su

htlu

solu

kord

ades

nin

g ka

suta

b so

biva

id õ

pitu

d ke

elen

deid

;sa

ab õ

pitu

d te

maa

tika

piire

s aru

lih

tsat

est t

eksti

dest

;

kirju

tab

lühi

kese

i tek

ste

õpitu

d te

maa

tika

piire

s

tead

vust

ab E

esti

ja te

iste

maa

de

kultu

urid

e er

inev

usi n

ing

oska

b ne

id

arve

stad

ara

kend

ab o

peta

ja ju

hend

amise

l var

em

oman

datu

d op

iosk

usi j

a - s

trat

eegi

aid;

toot

ab o

peta

ja ta

psus

tava

te ju

hist

e ja

rgi i

sese

isval

t, pa

aris

ja ru

hmas

;

seab

end

ale

opie

esm

arke

nin

g ko

osto

os k

aasla

ste

ja o

peta

jaga

osk

ab

hinn

ata

oma

saav

utus

i.

5. klass








huvid; laagrid;


aastaajad ja

II kooliaste

6. klass

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeaines


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass

X X X X X x x MINA JA TEISED – 35 tundi

1. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega.Suhtlemine tüdrukute ja poiste vahel. 4 tundi

Ostude päev.Supermarketid ja nende osakonnad. Reklaamid. 4 tundiKoolirõõmud ja mured.4 tundiSõbra välimus ja riietus. 2 tundiMillised riided sobivad koolis ja peol.2 tundiTõrjutud staarid- tänased tähed. 2 tundiKohvikus - tellimine ja käitumine. 2 tundi

x X X X X x 2.Viisakusväljendid.Kuidas sa kedagi tervitad? Sobivad tervitusväljendid. 3 tundiKuidas sõpra iseloomustada? . 3 tundiSõber, tuttav, semu.2 tundiKuidas sõpra ära tunda?Telefonijutud. 3 tundiJuuksuri juures , komplimendid. 2 tundiHumoorikaid vabandusi tundi hilinemise kohta.-2 tundi

X X X X X X x KODU JA LÄHIÜMBRUS – 30 tundi

1. Elu linnas ja maalPuhkus maal. Tutvume eluga maal. 2 tundi

2. Lemmikloomad.Minu sõber – lemmikloom: hoolitsemine, õpetamine. 3 tundi

3. Töövahendid ja kohustused kodus.Lapse õigused ja kodused kohustused. 3 tundiToidutarkused. 3 tundiTervislik ja ebatervislik toitumine. 3 tundiTervislikud retseptid.1 tundMida teha prügiga? 2 tundiPrügi sorteerimine 2 tundiSäästame loodusenergiat ja keskkonda. 2 tundi4.Rõõmsad ja kurvad sündmused peresKlassitunnistus. 2 tundiErinevate maade õpilaste arvamused hinnetest ja hindamisest. tund

Meie vanemate tunnistused. 1 tundSünnipäevapidu. 2 tundiKutsekaardid. 1 tundLaua katmine. 2 tundi

X X X X X X KODUKOHT EESTI - 19 tundi1. Eesti geograafiline asukohtKlassiekskursioon- maakonnad – vapid. 3 tundKeelelaager Muhumaal –erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks. 4 tundi

Otepää kui talvepealinn ja suusakuurort. 2 tundiMuhu saare vaatamisväärsused. 3 tundi2. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad.Eesti Vabariigi sünnipäev. 2 tundiPresidendid.1 tundKuulsad inimesed.3 tundiSõbrapäev.1 tundi

X X X X X X X RIIGID JA NENDE KULTUUR – 12 tundi1. Euroopa riigid.Tehnikaimed - robotloomad ja robotid.1 tundiKodumasinad . 2 tundiReis tulevikku – kes me võiks olla ja mida teha.1 tundiHuvipakkuvad paigad, muuseumidLähme laulupeole! 3 tundiEesti spordimuuseumis. 1 tundTutvume Eesti teatri ja näitlejatega. 2 tundiSuvine koolivaheaeg.Erinevad linnad. 2 tundi

X X X X X X X IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ – 14 tundi1. Avalikud asutusedLähme juuksuri juurde. Juuksuri töö. 2 tundiÕpilane ja raha.Taskuraha.Nõuanded, kuidas raha koguda. 4 tundi2. Tee küsimine ja juhatamine.Lähme kohvikusse- õpime teed küsima ja juhatama. 3 tundiAmetid ja töökohadTöö ja elukutsed. 3 tundiKõige tähtsam amet.2 tundi

X X X X X X X VABA AEG – 30 tundi1. Kooliväline tegevus.Klassiõhtu. 2 tundi2. Huvid.Tegevused pärast tunde.2 tundiHuvialaringid 2 tundiSoovitused vaba aja kasutamise kohta. 1 tundÕpilasfirmade loomine. 2 tundiMillist muusikat inimesed kuulavad. Muusika mõju inimese meeleolule.2 tundi

Muusika mõju inimese meeleolule.3 tundiNoored lauljad. 1 tund3. Laagrid.Millist puhkust valida? 2 tundiPuhkuse veetmise võimalused ajalehekuulutuste järgi. 2 tundiMillise sõiduvahendiga oleks tore klassiekskursioonile minna. 1tund

4. Lugemiseelistused.Raamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu jalooming.2 tundiRaamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu jalooming.2 tundiSpordialad ja sportlikud tegevused.Kas sa teed sporti? Sinu füüsiline vorm. 2 tundiTippsportlased ja nende saavutused .2 tundiSpordipäev koolis. Populaarsemad spordialad. 1 tundEesti olümpiavõitjad. 1 tund

1.3.1. Valdkonnapädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainesValdkonnapädevused Õppesisu

Mõi

stab

ja t

õlge

ndab

võõ

rkee

les

esita

tud

Suht

leb

eesm

ärgi

stat

ult k

õnes

Suht

leb

eesm

ärgi

stat

ult k

irjal

t

Järg

ib v

asta

vaid

kul

tuur

itvas

id

Mõi

stab

vää

rtus

tada

erin

evai

d ku

ltuur

eM

õist

ab o

ma

ja te

iste

kultu

urid

e sa

mas

usi j

a er

inev

usi

Suud

etak

se h

anki

da in

fot

erin

evat

est a

llika

test

Suud

etak

se h

arid

a en

d ki

rjand

use

vald

konn

as

X X X X X X X X MINA JA TEISED – 35 tundi

1. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega.

Suhtlemine tüdrukute ja poiste vahel. 4 tundiOstude päev.Supermarketid ja nende osakonnad. Reklaamid. 4 tundiKoolirõõmud ja mured.4 tundiSõbra välimus ja riietus. 2 tundiMillised riided sobivad koolis ja peol.2 tundi

Tõrjutud staarid- tänased tähed. 2 tundiKohvikus - tellimine ja käitumine. 2 tundi

2) Viisakusväljendid.Kuidas sa kedagi tervitad? Sobivad tervitusväljendid. 3 tundiKuidas sõpra iseloomustada? . 3 tundiSõber, tuttav, semu.2 tundiKuidas sõpra ära tunda?

Telefonijutud. 3 tundiJuuksuri juures , komplimendid. 2 tundiHumoorikaid vabandusi tundi hilinemise kohta.- 2 tundi

X X X X X X X KODU JA L ÄHIÜMBRUS – 30 tundi



6. Töövahendid ja kohustused kodus.

Lapse õigused ja kodused kohustused. 3 tundiToidutarkused. 3 tundiTervislik ja ebatervislik toitumine. 3 tundiTervislikud retseptid.1 tundMida teha prügiga? 2 tundiPrügi sorteerimine 2 tundiSäästame loodusenergiat ja keskkonda. 2 tundi4.Rõõmsad ja kurvad sündmused peresKlassitunnistus. 2 tundi

Erinevate maade õpilaste arvamused hinnetest ja hindamisest. 1 tund

Meie vanemate tunnistused. 1 tundSünnipäevapidu. 2 tundiKutsekaardid. 1 tundLaua katmine. 2 tundi

X X X X X X X KODUKOHT EESTI - 19 tundi3. Eesti geograafiline asukoht.

Klassiekskursioon- maakonnad – vapid. 3 tund

Keelelaager Muhumaal –erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks. 4 tundi

Otepää kui talvepealinn ja suusakuurort.

Muhu saare vaatamisväärsused. 3 tundi4. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad.

Eesti Vabariigi sünnipäev. 2 tundiPresidendid.1 tundKuulsad inimesed.3 tundi Sõbrapäev.1 tun

X X X X X X x RIIGID JA NENDE KULTUUR – 12 tundi

2. Euroopa riigid. Tehnikaimed - robotloomad ja robotid.1 tundi

Kodumasinad . 2 tundiReis tulevikku – kes me võiks olla ja mida teha.1 tund

Huvipakkuvad paigad, muuseumidLähme laulupeole! 3 tundiEesti spordimuuseumis. 1 tundTutvume Eesti teatri ja näitlejatega. 2 tundi

Suvine koolivaheaeg.Erinevad linnad. 2 tundi

X X X X X X x IGAP ÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ – 14 tundi

2. Avalikud asutused.Lähme juuksuri juurde. Juuksuri töö. 2 tund

Laps ja raha.Taskuraha.Nõuanded, kuidas raha koguda. 4 tundi

3. Tee küsimine ja juhatamine.Lähme kohvikusse- õpime teed küsima ja juhatama. 3 tundiAmetid ja töökohadTöö ja elukutsed. 3 tundiKõige tähtsam amet.2 tundi

X X X X X X x VABA AEG – 30 tundi5. Kooliväline tegevus.

Klassiõhtu. 2 tundi6. Huvid.

Tegevused pärast tunde.2 tundiHuvialaringid 2 tundiSoovitused vaba aja kasutamise kohta. 1 tund

Õpilasfirmade loomine. 2 tundiMillist muusikat inimesed kuulavad. Muusika mõju inimese meeleolule.2

tundiMuusika mõju inimese meeleolule.3 tundi

Noored lauljad. 1 tund7. Laagrid.

Millist puhkust valida? 2 tundiPuhkuse veetmise võimalused ajalehekuulutuste järgi. 2 tundiMillise sõiduvahendiga oleks tore klassiekskursioonile minna. 1tund

8. Lugemiseelistused.Raamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu jalooming.

Raamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu jalooming.

Spordialad ja sportlikud tegevused.

Kas sa teed sporti? Sinu füüsiline vorm. 2 tundi

Tippsportlased ja nende saavutused .2 tundi

Spordipäev koolis. Populaarsemad spordialad. 1 tund

Eesti olümpiavõitjad 1 tund.

4.2. Ainepädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeaines

Ainepädevused ÕppesisuSuhtl eb igapä evast es suhtlu soluk ordad es koolis

Suhtl eb igapä ev astes suhtlusolu korda des välas pool kooli

Mõi stab oluli st end ale tutta - val tee mal

Kirj elda b kog emu si, unis - tusi, sün dmu si, ees mär ke mär ke

Põh jend ab selg itab oma seis uko hti ja plaa ne

K oo st ab lih ts a te ks ti tut ta va l te e m al

O n o m an da nu d te ad mi si E es ti ku ltu uri st

Lo eb ea ko ha st ee sti kir ja nd us t va at ab ku ul ab sa at ei d

Töö tab ises eisv alt, paa ris, rüh mas

Hin dab õpet aja abig a oma tuge vaid ja nõrk u külgi

Sea b õpie esm ärgi d ja koh and ab strat eegi ad

Kas utab töös ka ada ptee rima ta teks te

Suu dab aru saa da kuul dud teks tist ja infot eda stad a

6.klass

X X X X X X X X X X X X x MINA JA TEISED – 35 tundi1. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega.Suhtlemine tüdrukute ja poiste vahel. 4 tundiOstude päev.Supermarketid ja nende osakonnad. Reklaamid. 4 tundiKoolirõõmud ja mured.4 tundiSõbra välimus ja riietus. 2 tundiMillised riided sobivad koolis ja peol.2 tundiTõrjutud staarid- tänased tähed. 2 tundiKohvikus - tellimine ja käitumine.3) Viisakusväljendid.Kuidas sa kedagi tervitad? Sobivad tervitusväljendid. 3 Kuidas sõpra iseloomustada? . 3 tundiSõber, tuttav, semu.2 tundiKuidas sõpra ära tunda?Telefonijutud. 3 tundiJuuksuri juures , komplimendid. 2 tundiHumoorikaid vabandusi tundi hilinemise kohta.- 2

X X X X X X X X X X X X x KODU JA L ÄHIÜMBRUS – 30 tundi



9. Töövahendid ja kohustused kodus.

Lapse õigused ja kodused kohustused. 3 tundiToidutarkused. 3 tundiTervislik ja ebatervislik toitumine. 3 tundiTervislikud retseptid.1 tundMida teha prügiga? 2 tundiPrügi sorteerimine 2 tundiSäästame loodusenergiat ja keskkonda. 2 tundi4.Rõõmsad ja kurvad sündmused peresKlassitunnistus. 2 tundi

Erinevate maade õpilaste arvamused hinnetest ja hindamisest. 1 tundMeie vanemate tunnistused. 1 tundSünnipäevapidu. 2 tundiKutsekaardid. 1 tundLaua katmine. 2 tundi

X X X X X X X X X X X X x KODUKOHT EESTI - 19 tundi5. Eesti geograafiline asukoht.Klassiekskursioon - maakonnad – vapid. 3 tundKeelelaager Muhumaal –erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks. 4 tundiOtepää kui talvepealinn ja suusakuurort. 2 tundiMuhu saare vaatamisväärsused. 3tundi6. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad.Eesti Vabariigi sünnipäev. 2 tundiPresidendid.1 tundKuulsad inimesed.3 tundi Sõbrapäev.1 tundidRIIGID JA NENDE KULTUUR – 12 tundi

3. Euroopa riigid. Tehnikaimed - robotloomad ja robotid.1 tundKodumasinad . 2 tundi

Reis tulevikku – kes me võiks olla ja mida teha.1 tundHuvipakkuvad paigad, muuseumid

Lähme laulupeole! 3 tundi

Eesti spordimuuseumis. 1 tund

Tutvume Eesti teatri ja näitlejatega. 2 tundiSuvine koolivaheaeg.Erinevad linnad. 2 tundi

X X X X X X X X X X X X x IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ – 14 tundi3. Avalikud asutused.

Lähme juuksuri juurde. Juuksuritöö. 2 tundLaps ja raha.Taskuraha.Nõuanded, kuidas

4. Tee küsimine ja juhatamine.

Lähme kohvikusse- õpime teed küsima ja juhatama. 3 tundiAmetid ja töökohadTöö ja elukutsed. 3 tundiKõige tähtsam amet.2 tundi

X X X X X X X X X X X X X VABA AEG – 30 tundi9. Kooliväline tegevus.

Klassiõhtu. 2 tundi10. Huvid.

Tegevused pärast tunde.2 tundiHuvialaringid 2 tundiSoovitused vaba aja kasutamise kohta. 1 tundÕpilasfirmade loomine. 2 tundiMillist muusikat inimesed kuulavad. Muusika mõju inimese meeleolule.2 tundiMuusika mõju inimese meeleolule.3 tundiNoored lauljad. 1 tund

11. Laagrid.Millist puhkust valida? 2 tundiPuhkuse veetmise võimalused ajalehekuulutuste järgi. 2 tundiMillise sõiduvahendiga oleks tore klassiekskursioonile minna.

12. Lugemiseelistused.

Raamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu ja looming. 2 tundiRaamatulugemise päev. Lastekirjanikud , nende elu jalooming. 2 tundiSpordialad ja sportlikud tegevused.Kas sa teed sporti? Sinu füüsiline vorm. 2 tundi

Tippsportlased ja nende saavutused .2

Spordipäev koolis. Populaarsemad spordialad. 1 Eesti olümpiavõitjad 1



2. Klassiruumis kasutatakse sõnaraamatuid;3. on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit

Õpitulemused.


1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab sobivaid õpitud keelendeid;

2) saab õpitud temaatika piires aru lihtsatest tekstidest;3) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;5) teadvustab Eesti ja teiste maade kultuuride erinevusi ning oskab neid arvestada;6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info otsimiseks

õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;8) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas;9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma saavutusi.

KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINEEesti keel teise keelna

A 2.2 A 2.2 A 2.2 A 2.2


Kujundav hindamine

Poolaasta lõpus õpilane saab tagasisidet hinnete kaudu, mis on saadud kontrolltööde eest. Neid ei tohi õppeaasta jooksul olla rohkem kui 4. Kõigi õppekavas mainitud teadmiste järgi hinnatakse loovtöid, küsitlusi, lugemist, kirjalikke töid, aneseanalüüsi oskust. Kujundaval hindamisel märgatakse õpilase tugevused ja õppeedukus.

A-võõrkeelõppekava

Üldalused

Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; mõista, et elus on vaja vallata mitut võõrkeelt.



1 2 3 4 5 6 KokkuInglise keel/saksa keel - - 3 3 3 3 12

Pädevused









Lõiming

Eluk

este

v õp

e ja

ka

rjäär

ipla

neer

imin

e.

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng.

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s.

Kultu

urili

ne id

entit

eet.

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja

inno

vats

ioon

.Te

rvis

ja o

hutu

s

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

.

emak

eel

lood

usõp

etus

eesti

kee

l

kuns

t

mat

emaa

tika

Õppesisu

X X Mina ja teised


X X Kodukoht Eesti

X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Vaba aeg

X X X Mina ja teised


X X Kodukoht Eesti

X X Riigid ja nende kultuur

X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

Vaba aeg

I kooliaste

3. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3. klass









A-võõrkeele pädevus


oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

3.klass


X X X Kodu ja lähiümbrus.

Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.X X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.




X X Vaba aeg.




ab a

ru li

htsa

test

igap

äeva

stes

t vä

ljend

itest

kasu

tab

õpitu

d vä

ljend

eid

ja lü

hila

usei

d om

ava

jadu

ste

välje

ndam

isek

s nin

g om

a

lähi

ümbr

use

(per

e, k

odu,

koo

li)

reag

eerib

ade

kvaa

tsel

t lih

tsat

ele

küsi

mus

tele

on o

man

danu

d õp

peka

va ra

ames

esm

ased

tead

mis

ed E

estis

t ja

eest

i kul

tuur

ist

suht

ub p

ositi

ivse

lt ee

sti k

eele

õpp

imis

esse

kasu

tab

esm

asei

d õp

iosk

usi v

õõrk

eele

õppi

mis

eks

oska

b õp

etaj

a ju

hend

amis

el tö

ötad

a ni

i paa

ris

kui k

a rü

hmas

3. klass

X X X X X Mina ja teised. Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

X X X X X X Eesti. Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

X X X X X X Riigid ja nende kultuur. Eesti pealinn, keel.

X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

Tervis; koolipäev, koolitee.X X X X X Vaba aeg. Lemmiktegevused,


Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kasutame projektorit



2. Klassiruumis kasutatakse sõnaraamatuid;3. on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli;

Õppe- jakasvatuseesmärgid

Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:1. omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning

jätkata õpinguid eesti keeles;2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada;3. mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab

neid;4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja

filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast;5. oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid,

sõnaraamatuid,internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

Õpitulemused


1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist; 5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Keeleoskuse taotletav tase 3. klassi lõpusKuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Inglise keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1Saksa keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine määratakse tagasiside kaudu, rõhutades õpilase tugevused ja õnnestumised ning õpilase eneseindamise kaudu.

II kooliaste

4. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass

X X X X X X Mina ja teised.. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid

X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres

X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .

X X X Riigid ja nende kultuur. Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad,




X X X X X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused.


Valdkonnapädevused Õpesisu

oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

4.klass

X X Mina ja teised.




X X X Eesti. Eesti geograafilineasukoht; ilm; riigi- jarahvussumboolika;riigipuhad jariiklikud tahtpaevad;uldrahvalikudsundmused.

X X X Riigid ja nende kultuur.


X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Avalikud

asutused; turvalineliiklemine; tee kusiminejajuhatamine;paevaplaneerimine; ametid jatookohad.

X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused



suht

leb

eest

i kee

lt em

akee

lena

kõne

leja

tega

igap

äeva

stes

suht

luso

luko

rdad

es n

ing

kasu

tab

saab

õpi

tud

tem

aatik

a pi

ires a

ru

lihts

ates

t tek

stid

est;

kirju

tab

lühi

kese

i tek

ste

õpitu

d

tem

aatik

a pi

ires

tead

vust

ab E

esti

ja te

iste

maa

deku

ltuur

ide

erin

evus

i nin

g os

kab

neid

rake

ndab

ope

taja

juhe

ndam

isel

vare

m o

man

datu

d op

iosk

usi j

a -

toot

ab o

peta

ja ta

psus

tava

te ju

hist

e

jarg

i ise

seis

valt,

paa

ris ja

ruhm

as;

seab

end

ale

opie

esm

arke

nin

gko

osto

os k

aasl

aste

ja o

peta

jaga

oska

b hi

nnat

a om

a

4. klass








huvid; laagrid;


aastaajad ja

5. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5. klass

X X X X X X X X Mina ja teised.. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusvaljendid

X X X X X X X X Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; toovahendid ja kohustused kodus; roomsad ja kurvad sundmused peres

X X X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .

X X X X X Riigid ja nende kultuur. Euroopa riigid; pealinnad, pohirahvused, keel, kultuuritavad,


X X X X X X X X Igapaevaelu. Oppimine ja too.


X X X X X X X Vaba aeg. Koolivaline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused.


ValdkonnapädevusedÕppesisu

oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

5.klass







rahvussumboolika;

riigipuhad ja


uldrahvalikudX X X X X Riigid ja nende kultuur.





.

6. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass



X X X X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .








oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

6.klass







rahvussumboolika;

riigipuhad ja









suht

leb

eesti

kee

lt em

akee

lena

k

õnel

ejat

ega

igap

äev

aste

s su

htlu

solu

kord

ades

nin

g ka

suta

b so

biva

id õ

pitu

d ke

elen

deid

;sa

ab õ

pitu

d te

maa

tika

piire

s aru

lih

tsat

est t

eksti

dest

;

kirju

tab

lühi

kese

i tek

ste

õpitu

d te

maa

tika

piire

s

tead

vust

ab E

esti

ja te

iste

maa

de

kultu

urid

e er

inev

usi n

ing

oska

b ne

id

arve

stad

ara

kend

ab o

peta

ja ju

hend

amise

l var

em

oman

datu

d op

iosk

usi j

a - s

trat

eegi

aid;

toot

ab o

peta

ja ta

psus

tava

te ju

hist

e ja

rgi i

sese

isval

t, pa

aris

ja ru

hmas

;

seab

end

ale

opie

esm

arke

nin

g ko

osto

os k

aasla

ste

ja o

peta

jaga

osk

ab

hinn

ata

oma

saav

utus

i.

6. klass







X x x x x x x Vaba aeg. Koolivaline tegevus;huvid; laagrid;lugemiseelistused; perepuhkus;aastaajad japuhkus;spordialad ja sportlikudtegevused




Õpitulemused.


1) saab õpitud temaatika piires aru lauseist ja sageli kasutatavaist väljendeist;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piires;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

4) tuleb teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades toime õpitavat keelt emakeelena

kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ning oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid

arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.


KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINEInglise keel/saksa keel A 2.2 A 2.2 A 2.2 A 2.2

Kujundav hindamine

Igal poolaastal õpilane saab tagasisidet. Hinnatakse kõik õppekavas kirjutatud oskused. Rõhutatakse teadmised ja oskused millega õppilane on kõige paremini hakkama saanud. Hinnatakse rühmatööd ja õpilase enesehindamist.

B-võõrkeel

õppekava

Üldalused

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlusvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine A-võõrkeelega. A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeeles võib vajaduse korral selgitusi jagada. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtteist. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.



1 2 3 4 5 6 KokkuInglise keel/saksa keel - - - - - 3 3

Pädevused









Lõiming

Eluk

este

v õp

e ja

ka

rjäär

ipla

neer

imin

e

Kes

kkon

d ja

jä

tkus

uutli

k ar

eng

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja

ette

võtli

kkus

Tehn

oloo

gia

ja

inno

vats

ioon

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

edm

atem

aatik

a

Õppesisu

X X X X X X X X X X X X Mina ja teised

X X X X X X X X X X X X Kodu ja lähiümbrus

X X X X X X X X X X X X Kodukoht Eesti

X X X X X X X X X X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

X X X X X X X X X X X Vaba aeg

II kooliaste

X X X X X X X X X X X X Mina ja teised

X X X X X X X X X X X X Kodu ja lähiümbrus

X X X X X X X X X X X X Kodukoht Eesti

X X X X X X X X X X X X X X Riigid ja nende kultuur

X X X X X X X X X X X Igapäevaelu. Õppimine ja töö

X X X X X X X X X X X X Vaba aeg

6. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass



X X X X X X Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussumboolika; riigipuhad ja riiklikud tahtpaevad; uldrahvalikud sundmused. .






B-võõrkeele pädevus


oman

dab

keel

eosk

use

tase

mel

, mis

võim

alda

b au

tent

ses t

eisk

eels

es k

eskk

onna

s

on v

õim

elin

e os

alem

a er

inev

ates

võõr

keel

sete

s pro

jekt

ides

, jät

kam

a õp

ingu

id

emak

eele

st

tunn

eb e

rinev

aid

keel

i kõn

elev

aid

rahv

aid

ja

nend

e ku

ltuur

e

mõi

stab

om

a ni

ng te

iste

kul

tuur

ide

sarn

asus

i

ja e

rinev

usi n

ing

väär

tust

ab n

eid

oman

dab

edas

isek

s õpp

imis

eks v

ajal

ikud

osku

sed,

mis

tõst

avad

ene

seki

ndlu

st

võõr

keel

te

6.klass







rahvussumboolika;

riigipuhad ja








Õpitulemused Õppesisusu

htle

b ee

sti k

eelt

emak

eele

na k

õn

elej

ateg

a ig

ap ä

evas

tes

suht

luso

luko

rdad

es n

ing

kasu

tab

sobi

vaid

õpi

tud

keel

ende

id;

saab

õpi

tud

tem

aatik

a pi

ires a

ru

lihts

ates

t tek

stide

st;

kirju

tab

lühi

kese

i tek

ste

õpitu

d te

maa

tika

piire

s

tead

vust

ab E

esti

ja te

iste

maa

de

kultu

urid

e er

inev

usi n

ing

oska

b ne

id

arve

stad

ara

kend

ab o

peta

ja ju

hend

amise

l var

em

oman

datu

d op

iosk

usi j

a - s

trat

eegi

aid;

toot

ab o

peta

ja ta

psus

tava

te ju

hist

e ja

rgi i

sese

isval

t, pa

aris

ja ru

hmas

;

seab

end

ale

opie

esm

arke

nin

g ko

osto

os k

aasla

ste

ja o

peta

jaga

osk

ab

hinn

ata

oma

saav

utus

i.

6. klass







X x x x x x x Vaba aeg. Koolivaline tegevus;huvid; laagrid;lugemiseelistused; perepuhkus;aastaajad japuhkus;spordialad ja sportlikudtegevused




Õpitulemused.


1) saab õpitud temaatika piires aru lauseist ja sageli kasutatavaist väljendeist; 2) mõistab olulist õpitud temaatika piires; 3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 4) tuleb teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades toime õpitavat keelt emakeelena

kõnelejaga; 5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ning oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab

neid arvestada;6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINEInglise keel/saksa keel A1.2 A1.2 A1.2 A1.2


Kujundav hindamine

Igal poolaastal õpilane saab tagasisidet. Hinnatakse kõik õppekavas kirjutatud oskused. Rõhutatakse teadmised ja oskused millega õppilane on kõige paremini hakkama saanud. Hinnatakse rühmatööd ja õpilase enesehindamist.

Matemaatika

Õppekava

Üldalused

Matemaatika õpetamise eesmärgiks on kujundada põhikooliõpilastes eakohane matemaatikapädevus, see tähendab suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ja meetodeid erinevates ülesannetes nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades ning mõista matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust; oskus püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusstrateegiaid ja neid rakendada, analüüsida lahendusideed ja kontrollida tulemuse tõesust, loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning selleks erinevaid esitusviise kasutada ja neist aru saada.



1 2 3 4 5 6 Kokkumatemaatika 3 3 4 4 4 5 23

PädevusedKultuuri- ja väärtuspädevus. Matemaatika on erinevaid kultuure ühendav teadus, milles õpilased saavad tutvuda eri maade ja ajastute matemaatiliste avastustega. Õpilasi suunatakse tunnetama loogiliste mõttekäikude elegantsi ning õpitavate geomeetriliste kujundite ilu ja seost arhitektuuri ning loodusega. Matemaatika õppimine arendab õpilastes selliseid iseloomuomadusi nagu sihikindlus, püsivus, visadus, täpsus ja tähelepanelikkus, samuti õpetab distsipliini järgima. Lahendades matemaatikaülesandeid, tekib huvi ümbritseva vastu ning arusaamine loodusseadustest. Õpilased õpivad märkama matemaatika seotust igapäevaeluga, aga ka aru saama, et matemaatika alusteadmised aitavad paremini teisi teadusi mõista. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees kasvatatakse selleteemaliste ülesannete lahendamise kaudu. Paaris- ja grupitöödega arendatakse õpilastes koostöö- ja vastastikuse abistamise oskusi, kasvatatakse sallivust erinevate matemaatiliste võimetega õpilaste suhtes. Enesemääratluspädevus. Matemaatikas on tähtsal kohal õpilaste iseseisev töö. Iseseisva ülesannete lahendamise kaudu võimaldatakse õpilastel hinnata ja arendada oma matemaatilisi võimeid. Õpipädevus. Matemaatikat õppides on väga oluline tunnetada õpimaterjali sügavuti ning saada kõigest aru. Probleemülesandeid lahendades arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsimise ja tulemuste kriitilise hindamise oskust. Oluline on ka üldistamise ja analoogia kasutamise oskus, samuti oskus kanda õpitud teadmised üle elus ette tulevatesse olukordadesse. Osa matemaatikateadmistest peaks õpilane saama uurimusliku õppetöö kaudu ja interneti võimalusi kasutades. Suhtluspädevus. Matemaatikas arendatakse suutlikkust väljendada oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt. Eelkõige toimub see hüpoteese sõnastades ning ülesande lahendust vormistades. Tekstülesannete lahendamise kaudu areneb oskus teksti mõista: eristada olulist ebaolulisest ja otsida välja etteantud suuruse leidmiseks vajalik info. Matemaatika oluline roll on kujundada valmisolek eri viisidel (tekst, graafik, tabel, diagramm, valem) esitatud infot mõista, seostada ja edastada. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Matemaatikas arendatakse oskusi, mis on aluseks tõenduspõhiste otsuste tegemisel. Õpitakse tundma andmete töötlemise, mõõtmise, võrdlemise, liigitamise, süstematiseerimise meetodeid ja tehnikaid. Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse eluliste andmetega ülesannete lahendamise kaudu. Erinevate lahendusteede leidmine arendab paindlikku mõtlemist ning ideede genereerimise oskust.Digipädevus. Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.

III.Lõiming

I kooliaste


Kes

kkon

d ja

jätk

usuu

tlik

aren

g

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja e

ttevõ

tlikk

us

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

1.klass

Arvutamine

x x x x x x x Arvud 0–100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

Järgarvud. Märgid +, -, =, >, <.

x x x x x x Liitmine ja lahutamine 100 piires. Liitmise ja lahutamise vaheline seos. Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires.

Mõõtmine ja tekstülesanded

x x x Mõõtühikud: meeter, sentimeeter, gramm, kilogramm, minut, tund, ööpäev,nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides, käibivad rahaühikud.

x x x Ühetehtelised tekstülesanded 100 piires liitmisele ja lahutamisele.

Geomeetrilised kujundid

x x x Punkt, sirglõik ja sirge.

x x x Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk. Ring.

x x x x x x Kuup, risttahukas ja püramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera.

x x x x x x Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine.

x x x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber

2.klass

Arvutamine

x x x x x x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

x x x x x x x Mõisted: üheline, kümneline, sajaline.

x x x x Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra.

x x x Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused.

x x Liitmine ja lahutamine peast 100 piires. Peast ühekohalise arvu liitmine kahekohalise arvuga 100 piires. Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires. Täiskümnete ja -sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires. Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded

x x x Korrutamise seos liitmisega. Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga. Korrutamise ja jagamise vaheline seos.

x Täht arvu tähisena. Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel.


x x x x Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter. Massiühikud kilogramm, gramm. Mahuühik liiter.

x x x x Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised. Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg.Kalender.

x x x x Temperatuuri mõõtmine, skaala. Temperatuuri mõõtühik kraad.

x x x Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine.

x x x x x x x Ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires. Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded.


x x x x Sirglõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine. Antud pikkusega lõigu joonestamine.

x x x Ring ja ringjoon, nende eristamine.

x x x x Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera.

x x x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber.

3.klass

Arvutamine

Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandelistesummana. Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires. Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires. Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires.

x x x x x x x Korrutustabel. Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused. Mõisted: korda suurem, korda väiksem.

x x x x x x x Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil.

x x x x Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud. Summa korrutamine ja jagamine arvuga.

x x x Mõõtmine ja tekstülesanded

x x Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand. Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud).

x x x Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5. Nende murdude põhjal arvust osa leidmine.

x Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine. Ühetehteliste tekstülesannete koostamine.


x x x x Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid. Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine.

x x x x Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil. Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine.

x x x x Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

x x x Geomeetrilised kujundid igapäevaelus.

II kooliaste


Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

ipla

neer

imin

e

Kes

kkon

d ja

jätk

usuu

tlik

aren

g

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja e

ttevõ

tlikk

us

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

4. klass

Arvutamine

x x x x Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne- ja sajatuhandeliste summana.

x x x x Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine.

x x x Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine.

x x x Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine. Kirjalik jagamine. Arv null tehetes.

Tehete järjekord. Naturaalarvu ruut

x x x x x x x x x Murrud. Rooma numbrid

Andmed ja algebra

x x x x x x Tekstülesanded.

x Täht võrduses

Geomeetrilised kujundidja mõõtmine

x x x x x x Kolmnurk. Nelinurk, ristkülik ja ruut

x x x x x x Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine

x x x x x x Pikkusühikud. Pindalaühikud. Massiühikud. Mahuühikud. Rahaühikud. Ajaühikud.

x x x x x x Kiirus ja kiirusühikud.

x x x x x x Temperatuuri mõõtmine.

x x x x x x Arvutamine nimega arvudega.

5. klassi

Arvutamine

x x x x Miljonite klass ja miljardite klass. Arvu järk, järguühikud ja järkarv. Naturaalarvu kujutamine arvkiirel. Naturaalarvude võrdlemine. Naturaalarvude ümardamine

x x x x Neli põhitehet naturaalarvudega. Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja nende rakendamine.

x x x Arvu kuup

x x x Tehete järjekord. Avaldise väärtuse arvutamine. Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega

Paaris- ja paaritud arvud. Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga)

x x x x x x x x x Arvu tegurid ja kordsed. Algarvud ja kordarvud, algtegur.

Arvude suurim ühistegur ja vähim ühiskordne.

x x x x x x Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja nimetaja. Kümnendmurrud.

x Kümnendmurru ümardamine.

Taskuarvuti, neli põhitehet.

x x x x x x Andmed ja algebra

x x x x x x Arvavaldis, tähtavaldis, valem.

x x x x x x Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi lahendamine proovimise ja analoogia teel.

x x x x x x Arvandmete kogumine ja korrastamine. Sagedustabel. Skaala. Diagrammid:tulpdiagramm, sirglõikdiagramm. Aritmeetiline keskmine.

x x x x x x Tekstülesannete lahendamine

x x x x x x Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.

x x x x Nurk, nurkade liigid.

x x x x Kõrvunurgad. Tippnurgad.

x x x Paralleelsed ja ristuvad sirged.

x x x Kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala. Pindalaühikud ja ruumalaühikud

Plaanimõõt

6.klass

Arvutamine

x x x x x x x Harilik murd, selle põhiomadus. Hariliku murru taandamine ja laiendamine. Harilike murdude võrdlemine.

x x x x Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Harilike murdude korrutamine. Pöördarvud. Harilike murdude jagamine. Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega. Kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks ning hariliku murru teisendamine kümnendmurruks.

x x x x x Negatiivsed arvud. Arvtelg. Positiivsete ja negatiivsete täisarvude kujutamine arvteljel. Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel.Vastandarvud. Arvu

x x x x x absoluutväärtus. Arvude järjestamine. Arvutamine täisarvudega.

Andmed ja algebra

x x x x x x x x Protsendi mõiste. Osa leidmine tervikust.

x x x x x x Koordinaattasand. Punkti asukoha määramine tasandil. Temperatuuri graafik, ühtlase liikumise graafik ja teisi empiirilisi graafikuid.

x x x x x x x x x x Sektordiagramm.

x x x x x x x x x x x x x x Tekstülesanded.


x x x x x x x x x Ringjoon. Ring. Ringi sektor. Ringjoone pikkus.Ringi pindala.

x x x Peegeldus sirgest, telgsümmeetria. Peegeldus punktist, tsentraalsümmeetria.

x x Lõigu poolitamine. Antud sirge ristsirge.Nurga poolitamine.

x x x Kolmnurk ja selle elemendid. Kolmnurga nurkade summa. Kolmnurkade võrdsuse tunnused. Kolmnurkade liigitamine.

Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi, kahe külje ja nende vahelise nurga järgi, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi. Täisnurkne kolmnurk. Võrdhaarse kolmnurga omadusi. Kolmnurga alus ja kõrgus. Kolmnurga pindala.

I kooliaste

1.klass

1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Arvutamine

x x x x x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

x x Järgarvud.

x x x x x Märgid +, -, =, >, <.

x x x Liitmine ja lahutamine 100 piires.

x x x Liitmise ja lahutamise vaheline seos.

x x Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires.

x x x Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.


x x x x meeter, sentimeeter

x x x x x gramm, kilogramm

x x x x liiter

x x x x x minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides

x x x x x käibivad rahaühikud

x x x x x x ühetehtelised tekstülesanded 100 piires liitmisele ja lahutamisele


x x Punkt, sirgelõik ja sirge.

x x Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk.

x Ring.

x x Kuup, risttahukas japüramiid; nende tipud, servad ja tahud.

x x Kera.

x Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine

x x x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber.

2. Matemaatika pädevus ar

utle

b lo

ogili

selt,

põh

jend

ab ja

tões

tab

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

s toi

muv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

g põ

hjen

dab

neid

mat

emaa

tilise

lt

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

ab e

rinev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

s

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õpp

eain

etes

ja ig

apäe

vael

us

Arvutamine

x x x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

x x x x Järgarvud.

x Märgid +, -, =, >, <.

x x x x Liitmine ja lahutamine 20 piires.

x x x Liitmise ja lahutamise vaheline seos.

x x x Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires.

x x x x x x x Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.


x x x x meeter, sentimeeter

x x x x gramm, kilogramm

x x x x liiter

x x x x minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides

x x x x käibivad rahaühikud

x x x x x x x ühetehtelised tekstülesanded 100 piires liitmisele ja lahutamisele


x x x x Punkt, sirgelõik ja sirge.

x x x x Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk.

x x x x Ring.

x x x x Kuup, risttahukas japüramiid; nende tipud, servad ja tahud.

x x x x Kera.

x x x x Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine

x x x x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber.

3. Õpitulemused a) Arvutamine

loeb

, kirj

utab

, jär

jest

ab ja

võr

dleb

nat

uraa

larv

e 0

– 10

000

esita

b ar

vu ü

helis

te, k

ümne

liste

, saj

alist

e ja

tuha

ndel

iste

sum

man

a

loeb

ja k

irjut

ab jä

rgar

ve

liida

b ja

lahu

tab

peas

t arv

e 10

0 pi

ires,

kirj

alik

ult 1

0 00

0 pi

ires

vald

ab k

orru

tust

abel

it; k

orru

tab

ja ja

gab

peas

t ühe

koha

lise

arvu

ga 1

00 p

iires

tunn

eb n

elja

arit

mee

tilise

teht

e lii

kmet

e ja

tule

mus

te n

imet

usi

leia

b võ

rdus

tes t

ähe

arvv

äärt

use

proo

vim

ise v

õi a

nalo

ogia

põh

jal

mää

rab

õige

tehe

te jä

rjeko

rra

aval

dise

s(s

ulud

; kor

ruta

min

e/ja

gam

ine;

liitm

ine/

lahu

tam

ine)

x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine.

x Järgarvud.

x Märgid +, -, =, >, <.

x Liitmine ja lahutamine 1000 piires.

x Liitmise ja lahutamise vaheline seos.

x

x Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.

b) Mõõtmine ja tekstülesanded

selg

itab

mur

dude

tähe

ndus

t, le

iab

nend

e m

urdu

de p

õhja

los

a ar

vust

nin

g os

a jä

rgi a

rvu

kasu

tab

mõõ

tes s

obiv

aid

mõõ

tühi

kuid

, kirj

elda

bm

õõtü

hiku

te su

urus

t tem

ale

tutta

vate

suur

uste

hind

ab lo

odus

es k

augu

si ni

ng la

hend

ab li

iklu

sohu

tuse

üle

sand

eid

tunn

eb k

ella

ja k

alen

drit

ning

seos

tab

seda

om

a el

ute

gevu

ste

ja sü

ndm

uste

ga

teise

ndab

pik

kus-

, mas

sija

aja

ühik

uid

(val

dava

lt ai

nult

naab

erüh

ikui

d)

arvu

tab

nim

ega

arvu

dega

(lih

tsam

ad ju

hud)

anal

üüsib

ja la

hend

ab is

esei

sval

t erin

evat

tüüp

i ühe

- ja

kahe

teht

elisi

teks

tüle

sand

eid

ning

hind

ab õ

peta

ja a

biga

üle

sand

e la

hend

amise

lsa

adud

tule

mus

e re

aalsu

st

koos

tab

ühet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id

x x x Mõõtühikud: meeter, sentimeeter

x x x gramm, kilogramm

x x x liiter

x x x x minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtundides

x x käibivad rahaühikud

x x kahetehtelised tekstülesanded 100 piires liitmisele ja lahutamisele

c) Geomeetrilised kujundid er

istab

liht

sam

aid

geom

eetr

ilisi

kuju

ndei

d(p

unkt

, sirg

e, lõ

ik, r

ing,

kol

mnu

rk, n

elin

urk,

ruut

,ris

tkül

ik, v

iisnu

rk, k

uusn

urk,

ker

a, k

uup,

ristt

ahuk

as, p

üram

iid,

silin

der,

koon

us) n

ing

nend

e põ

hilis

i ele

men

te

leia

b üm

brits

evas

t ain

ekav

aga

mää

ratu

dta

sand

ilisi

ja ru

umili

si ku

jund

eid

rühm

itab

geom

eetr

ilisi

kuju

ndei

d ne

nde

ühist

e tu

nnus

te a

luse

l

joon

esta

b ta

sand

ilisi

kuju

ndei

d; k

onst

ruee

rib v

õrdk

ülgs

e ko

lmnu

rga

ning

ett

eant

ud ra

adiu

sega

ring

joon

e

mõõ

dab

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

kül

jed

ning

arv

utab

üm

berm

õõdu

x x x Punkt, sirgelõik ja sirge.

x x x Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk. Ring

x x Kuup, risttahukas japüramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera

x Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine.

x Geomeetrilised kujundid meie ümber

4. Õppetegevus Ülesannete lahendamine, iseseisev töö, rühmatöö, praktiline töö,

2. klass 1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

edArvutamine

x x x x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine,kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine

x Mõisted: üheline, kümneline, sajaline

x x x Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra

x Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused

x x Liitmine ja lahutamine peast 100 piires

x Peast ühekohalise arvu liitmine kahekohalise arvuga 100 piires

x x Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires

x Täiskümnete ja -sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires

x Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded

x Korrutamise seos liitmisega.

x x Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga

x Korrutamise ja jagamise vaheline seos

x Täht arvu tähisena

x x x Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel


x x x Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter

x x Massiühikud kilogramm, gramm

x x Mahuühik liiter

x x x Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised

x x x x Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg

x x x Kalender

x x x Temperatuuri mõõtmine, skaala

x x Temperatuuri mõõtühik kraad

x Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine

x ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires

x Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded


x Sirgelõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine

x Antud pikkusega lõigu joonestamine

x Ring ja ringjoon, nende eristamine

x Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera

x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber

2. Matemaatika pädevus

arut

leb

loog

ilise

lt, p

õhje

ndab

ja tõ

esta

b

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

sto

imuv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

gpõ

hjen

dab

neid

mat

emaa

tilise

lt

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

aber

inev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

s

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õppe

aine

tes j

a ig

apäe

vael

us

Arvutamine

x x x x x x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine

x x Mõisted: üheline, kümneline, sajaline

x Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra

x Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused

x x x Liitmine ja lahutamine peast 100 piires


x Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires


x x Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded


x x Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga



x x x Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel


x x x x Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter

x x x x Massiühikud kilogramm, gramm

x x x x Mahuühik liiter

x x x x Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised

x x x x Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg

x x x x Kalender

x x x x x Temperatuuri mõõtmine, skaala

x x x Temperatuuri mõõtühik kraad

x x Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine

x x x Ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires

x x x x x Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded


x x x x Sirgelõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine

x x x x x Antud pikkusega lõigu joonestamine

x x x x x Ring ja ringjoon, nende eristamine

x x x x x Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera

x x x x x x x x Geomeetrilised kujundid meie ümber

3. Õpitulemused

a) Arvutamine

loeb

, kirj

utab

, jär

jest

ab ja

võr

dleb

nat

uraa

larv

e 0

– 10

000

esita

b ar

vu ü

helis

te, k

ümne

liste

, saj

alist

e ja

tuha

ndel

iste

sum

man

a

loeb

ja k

irjut

ab jä

rgar

ve

liida

b ja

lahu

tab

peas

t arv

e 10

0 pi

ires,

kirj

alik

ult 1

0 00

0 pi

ires

vald

ab k

orru

tust

abel

it; k

orru

tab

jaja

gab

peas

t ühe

koha

lise

arvu

ga 1

00 p

iires

tunn

eb n

elja

arit

mee

tilise

teht

e lii

kmet

e ja

tule

mus

te n

imet

usi

leia

b võ

rdus

tes t

ähe

arvv

äärt

use

proo

vim

ise v

õi a

nalo

ogia

põh

jal

mää

rab

õige

tehe

te jä

rjeko

rra

aval

dise

s(s

ulud

; kor

ruta

min

e/ja

gam

ine;

liitm

ine/

lahu

tam

ine)

x Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine

x Mõisted: üheline, kümneline, sajaline

Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra

x x Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused

x Liitmine ja lahutamine peast 100 piires


x Peast kahekohalisest arvust ühekohalisearvu lahutamine 100 piires


x Mitme tehtega liitmis- ja lahutamisülesanded


x Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga



x Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel


selg

itab

mur

dude

tähe

ndus

t, le

iab

nend

e m

urdu

de p

õhja

los

a ar

vust

nin

g os

a jä

rgi a

rvu

kasu

tab

mõõ

tes s

obiv

aid

mõõ

tühi

kuid

, kirj

elda

bm

õõtü

hiku

te su

urus

t tem

ale

tutta

vate

suur

uste

hind

ab lo

odus

es k

augu

si ni

ng la

hend

ab li

iklu

sohu

tuse

üle

sand

eid

tunn

eb k

ella

ja k

alen

drit

ning

seos

tab

seda

om

a el

ute

gevu

ste

ja sü

ndm

uste

ga

teise

ndab

pik

kus-

, mas

sija

aja

ühik

uid

(val

dava

lt ai

nult

naab

erüh

ikui

d)

arvu

tab

nim

ega

arvu

dega

(lih

tsam

ad ju

hud)

anal

üüsib

ja la

hend

ab is

esei

sval

t erin

evat

tüüp

i ühe

- ja

kahe

teht

elisi

teks

tüle

sand

eid

ning

hind

ab õ

peta

ja a

biga

üle

sand

e la

hend

amise

lsa

adud

tule

mus

e re

aalsu

st

koos

tab

ühet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id

x x x x Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter

x x x x Massiühikud kilogramm, gramm

x x x x Mahuühik liiter

x x x x Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised

x x x x x Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg

x x x x Kalender

x x x x Temperatuuri mõõtmine, skaala

x x x x Temperatuuri mõõtühik kraad

x Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine

x Ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires

x Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded

c) Geomeetrilised kujundid

erist

ab li

htsa

mai

d ge

omee

trili

si ku

jund

eid

(pun

kt, s

irge,

lõik

, rin

g, k

olm

nurk

, nel

inur

k, ru

ut,

ristk

ülik

, viis

nurk

, kuu

snur

k, k

era,

kuu

p, ri

sttah

ukas

, pür

amiid

,sil

inde

r, ko

onus

) nin

g ne

nde

põhi

lisi e

lem

ente

leia

b üm

brits

evas

t ain

ekav

aga

mää

ratu

dta

sand

ilisi

ja ru

umili

si ku

jund

eid

rühm

itab

geom

eetr

ilisi

kuju

ndei

d ne

nde

ühist

e tu

nnus

te a

luse

l

joon

esta

b ta

sand

ilisi

kuju

ndei

d; k

onst

ruee

rib v

õrdk

ülgs

e ko

lmnu

rga

ning

ett

eant

ud ra

adiu

sega

ring

joon

e

mõõ

dab

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

kül

jed

ning

arv

utab

üm

berm

õõdu

x x Sirgelõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine

x Antud pikkusega lõigu joonestamine

x x Ring ja ringjoon, nende eristamine

x x Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera

x x Geomeetrilised kujundid meie ümber

4. Õppetegevus Ülesannete lahendamine, iseseisev töö, rühmatöö, praktiline töö,

3. klass

1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

teh

nolo

ogia

alan

e

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

Arvutamine)

x x x x Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana

x x Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires

x x x Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires

x x Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires

x x Korrutustabel

x x Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused

x x x x x Mõisted: korda suurem, korda väiksem

x x Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil

x x Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud

x x Summa korrutamine ja jagamine arvuga


x x Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand

x x Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud)

x x Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5.

x x Nende murdude põhjal arvust osa leidmine

x x Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine

x x x x Ühetehteliste tekstülesannete koostamine


x x Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid

x x Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine

x x Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil

x x Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt

x x Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine

x x Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

x x x Geomeetrilised kujundid igapäevaelus


arut

leb

loog

ilise

lt, p

õhje

ndab

ja tõ

esta

b

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

s toi

muv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

g põ

hjen

dab

neid

mat

emaa

tilise

lt

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

aber

inev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

s

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õpp

eain

etes

ja ig

apäe

vael

us

Arvutamine

x x x Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana

x Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires

Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires

Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires

x x Korrutustabel

Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused

Mõisted: korda suurem, korda väiksem

Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil


x x Summa korrutamine ja jagamine arvuga

Mõõtmine ja tekstülesanded)

x Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand

x Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud)

x x x Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5.

x Nende murdude põhjal arvust osa leidmine

x Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine

x Ühetehteliste ja- kahetehteliste ülesannete koostamine


x Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid

x Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine

x Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil

x Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt

x Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine

x Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

x Geomeetrilised kujundid igapäevaelus

3. Õpitulemused

a) Arvutamine

loeb

, kirj

utab

, jär

jest

ab ja

võr

dleb

nat

uraa

larv

e 0

– 10

000

esita

b ar

vu ü

helis

te, k

ümne

liste

, saj

alist

e ja

tu

hand

elist

e su

mm

ana

loeb

ja k

irjut

ab jä

rgar

ve

liida

b ja

lahu

tab

peas

t arv

e 10

0 pi

ires,

kirj

alik

ult 1

0 00

0 pi

ires

vald

ab k

orru

tust

abel

it; k

orru

tab

ja ja

gab

peas

t üh

ekoh

alise

arv

uga

100

piire

s

tunn

eb n

elja

arit

mee

tilise

teht

e lii

kmet

e ja

tu

lem

uste

nim

etus

i

leia

b võ

rdus

tes t

ähe

arvv

äärt

use

proo

vim

ise v

õi

anal

oogi

a põ

hjal

mää

rab

õige

tehe

te jä

rjeko

rra

aval

dise

s(s

ulud

; kor

ruta

min

e/ja

gam

ine;

liitm

ine/

lahu

tam

ine)

x x x Arvud 0 – 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana

x x Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires

x Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires

x x Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires

x Korrutustabel

x Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused

x Mõisted: korda suurem, korda väiksem

Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil


x Summa korrutamine ja jagamine arvuga


selg

itab

mur

dude

tähe

ndus

t, le

iab

nend

e m

urdu

de p

õhja

los

a ar

vust

nin

g os

a jä

rgi a

rvu

kasu

tab

mõõ

tes s

obiv

aid

mõõ

tühi

kuid

, kirj

elda

bm

õõtü

hiku

te su

urus

t tem

ale

tutta

vate

suur

uste

hind

ab lo

odus

es k

augu

si ni

ng la

hend

ab li

iklu

sohu

tuse

üle

sand

eid

tunn

eb k

ella

ja k

alen

drit

ning

seos

tab

seda

om

a el

ute

gevu

ste

ja sü

ndm

uste

ga

teise

ndab

pik

kus-

, mas

sija

aja

ühik

uid

(val

dava

lt ai

nult

naab

erüh

ikui

d)

arvu

tab

nim

ega

arvu

dega

(lih

tsam

ad ju

hud)

anal

üüsib

ja la

hend

ab is

esei

sval

t erin

evat

tüüp

i ühe

- ja

kahe

teht

elisi

teks

tüle

sand

eid

ning

hind

ab õ

peta

ja a

biga

ül

esan

de la

hend

amise

l

koos

tab

ühet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id

x Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand

x x Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud)

x x Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5.

x Nende murdude põhjal arvust osa leidmine

x x Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine

x x Ühetehteliste tekstülesannete koostamine

c) Geomeetrilised kujundid

erist

ab li

htsa

mai

d ge

omee

trili

si ku

jund

eid

(pun

kt, s

irge,

lõik

, rin

g, k

olm

nurk

, nel

inur

k, ru

ut,

ristk

ülik

, viis

nurk

, kuu

snur

k, k

era,

kuu

p, ri

sttah

ukas

, pür

amiid

,sil

inde

r, ko

onus

) nin

g ne

nde

põhi

lisi e

lem

ente

leia

b üm

brits

evas

t ain

ekav

aga

mää

ratu

dta

sand

ilisi

ja ru

umili

si ku

jund

eid

rühm

itab

geom

eetr

ilisi

kuju

ndei

d ne

nde

ühist

e tu

nnus

te a

luse

l

joon

esta

b ta

sand

ilisi

kuju

ndei

d; k

onst

ruee

rib v

õrdk

ülgs

e ko

lmnu

rga

ning

ett

eant

ud ra

adiu

sega

ring

joon

e

mõõ

dab

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

kül

jed

ning

arv

utab

üm

berm

õõdu

x x Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid

x Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine

x Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil

x x Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt

x x Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine

x Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud).

x x Geomeetrilised kujundid igapäevaelus

4. Õppetegevus

Ülesannete lahendamine, iseseisevtöö, rühmatöö, praktiline töö,

5. Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise võimalus.2. Kool võimaldab vajaduse korral ksutada klassis internetiühendusega arvutite komplekti.3. Kool loob võimaluse tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplektide kasutamiseks.4. Kool võimaldab tasku arvutite komplekti.5. Esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks.

Matemaatika õppe- jakasvatuseesmärgid I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:1) saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid rakendada;2) loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe-kahe tunnuse alusel;3) loeb, mõistab ja selgitab eakohaseid matemaatilisi tekste;4) kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;5) märkab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;6) kasutab digitaalseid õppematerjale;7) mõistab matemaatika olulisust, seost ümbritsevaga.

Õpitulemused

ArvutamineÕpilane:

1) loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000;

2) esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

3) loeb ja kirjutab järgarve;

4) liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires;

5) valdab korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires);

6) teab nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi;

7) leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal;8) määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).


Õpilane:1) selgitab murdude ½, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust;2) kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu;3) hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutusülesandeid;4) tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid teadmisi oma elu tegevuste ja sündmustega;5) teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid);6) arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);7) analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetajaabiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;8) koostab ühetehtelisi tekstülesandeid.

Geomeetrilised kujundidÕpilane:

1) eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik,viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja nende põhilisi elemente;

2) leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;3) rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel;4) mõõdab lõigu pikkuse ja joonestab etteantud pikkusega lõigu;5) joonestab ristküliku ja ruudu;6) joonestab võrdkülgse kolmnurga ning ringjoone;7) mõõdab õpitud hulknurkade külgede pikkused ja arvutab nende ümbermõõdu;8) arvutab murdjoone pikkuse.

Kujundav hindamine

Hinnatakse matemaatiliste reeglite tundmine ja oskus neid kasutada, matemaatiliste tekstide mõistmine ja oskaus teha lihtsaid jooniseid kasutades mõõtühikuid. Teretulnud on digitaalsete õppematerjalide kasutamine.

II kooliaste

4. klass 1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

Arvutamine

x x x x x Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne- ja sajatuhandeliste summana.

x x x x x Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine.

x x x x x Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine.

x x x x x Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine. Kirjalik jagamine. Arv null tehetes.

x x x x x Tehete järjekord.

x Naturaalarvu ruut

x Murrud

x x Rooma numbrid

x Andmed ja algebra

x x x x x x x Tekstülesanded.

x x x x Täht võrduses


x x x x Kolmnurk

x x x x Nelinurk, ristkülik ja ruut

x x x x x Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine

x x x x x x Pikkusühikud. Pindalaühikud. Massiühikud. Mahuühikud. Rahaühikud. Ajaühikud.

x x x x Kiirus ja kiirusühikud.

x x x x Temperatuuri mõõtmine.

x x x x Arvutamine nimega arvudega.


arut

leb

loog

ilise

lt, p

õhje

ndab

ja tõ

esta

b

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

s toi

muv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

g põ

hjen

dab

neid

mat

emaa

tilise

lt

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

ab e

rinev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

st

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õpp

eain

etes

ja ig

apäe

vael

us

Arvutamine

x x x x Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne- ja sajatuhandeliste summana.

x x x x Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine.

x x x x x x Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine.

x x x Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine. Kirjalik jagamine. Arv null tehetes.

x x x Tehete järjekord.

x x Naturaalarvu ruut

x x x x Murrud

x x Rooma numbrid

Andmed ja algebra


x x x x Täht võrduses


x x x x Kolmnurk

x x x x Nelinurk, ristkülik ja ruut

x x x x x Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine

x x x x x Pikkusühikud. Pindalaühikud. Massiühikud. Mahuühikud. Rahaühikud. Ajaühikud.

x x x x x x x Kiirus ja kiirusühikud.

x x x x Temperatuuri mõõtmine.

x x x Arvutamine nimega arvudega.

3. Õpitulemused

a) Arvutamine

loeb

, kirj

utab

, jär

jest

ab ja

võr

dleb

nat

uraa

larv

e (k

uni m

iljar

dini

), tä

isarv

e ni

ng p

ositi

ivse

id ra

tsio

naal

arve

erist

ab p

aari

s- ja

paa

ritui

d ar

ve

kirju

tab

natu

raal

arve

järk

arvu

de su

mm

ana

ja jä

rguü

hiku

te k

ords

ete

sum

man

a

tunn

eb te

hete

om

adus

i nin

g te

hete

liik

met

e ja

tule

mus

te se

osei

d

arvu

tab

peas

t ja

kirja

likul

t täi

sarv

udeg

a ni

ng p

ositi

ivse

te

rats

iona

alar

vude

ga, r

aken

dab

tehe

te jä

rjeko

rda

sõna

stab

ja k

asut

ab ja

guvu

stun

nuse

id (2

-ga,

3-g

a, 5

-ga,

9-g

a ja

10-

ga

ümar

dab

arvu

ette

antu

d tä

psus

eni

esita

b na

tura

alar

vu a

lgte

gurit

e ko

rruti

sena

nin

g le

iab

arvu

de su

urim

a üh

isteg

uri j

a vä

him

a üh

iskor

dse

leia

b ar

vu ru

udu,

kuu

bi, v

asta

ndar

vu, p

öörd

arvu

ja a

bsol

uutv

äärt

use

tunn

eb h

arili

kku

ja k

ümne

ndm

urdu

nin

g ku

juta

b ne

id a

rvki

irel;

kuju

tab

joon

isel h

arili

kku

mur

du o

sana

terv

ikus

teise

ndab

har

iliku

mur

ru k

ümne

ndm

urru

ks, l

õplik

u kü

mne

ndm

urru

ha

rilik

uks m

urru

ks n

ing

leia

b ha

rilik

u m

urru

küm

nend

lähe

nd

kasu

tab

digi

taal

seid

õpp

emat

erja

le ja

arv

utipr

ogra

mm

e õp

etaj

a ju

hend

amise

l ja

isese

isvak

s har

juta

mise

ks n

ing

kodu

ste

tööd

e ko

ntro

llim

iseks

; kas

utab

vaj

adus

e ko

rral

task

uarv

utit

loeb

ja k

irjut

ab R

oom

a nu

mbr

eid

kuni

kol

mek

ümne

ni (X

XX)

x x x x x Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne- ja sajatuhandeliste summana.

x x x x Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine

x x x Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine.

x Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine.Kirjalik jagamine. Arv

null tehetes.

x Tehete järjekord.

x Naturaalarvu ruut.

x x Murrud

x Rooma numbrid

b) Andmed ja algebra

tunn

eb p

rots

endi

mõi

stet

ja le

iab

osa

terv

ikus

t

lahe

ndab

ja k

oost

ab m

itmet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id n

ing

kont

rolli

b ja

hi

ndab

tule

mus

t

joon

esta

b ko

ordi

naatt

elje

stiku

, mär

gib

sinna

pun

kti e

ttea

ntud

ko

ordi

naati

de jä

rgi,

loeb

telje

stiku

s asu

va p

unkti

koo

rdin

aate

, loe

b ja

jo

onist

ab te

mpe

ratu

uri n

ing

liiku

mise

gra

afiku

t

lihts

usta

b üh

e m

uutu

jaga

ava

ldisi

nin

g ar

vuta

b tä

htav

aldi

se v

äärt

use

leia

b an

tud

arvu

de se

ast v

õrra

ndi l

ahen

di, l

ahen

dab

lihts

amai

d võ

rran

deid

kogu

b lih

tsa

andm

estik

u, k

oost

ab sa

gedu

stab

eli n

ing

arvu

tab

aritm

eetil

ise k

eskm

ise

illus

tree

rib a

rvan

dmes

tikku

tulp

- ja

sirgl

õikd

iagr

amm

iga

loeb

and

mei

d tu

lp- j

a se

ktor

diag

ram

milt

, sh

liikl

usoh

utus

alas

te

diag

ram

mid

e lu

gem

ine

ja a

nalü

üsim

ine

x Tekstülesanded

x x Täht võrduses

c) Geomeetrilised kujundidja mõõtmine

teab

nin

g te

isend

ab p

ikku

s-, p

inda

la-,

ruum

ala-

ja a

jaüh

ikui

d

teab

pla

anim

õõdu

tähe

ndus

t ja

kasu

tab

seda

üle

sand

eid

lahe

ndad

es

joon

esta

b ni

ng tä

hist

ab p

unkti

, sirg

e, k

iire,

lõig

u, m

urdj

oone

, rist

uvad

, lõ

ikuv

ad ja

para

lleel

sed

sirge

d, ru

udu,

rist

külik

u, k

olm

nurg

a, ri

ngi

jjoon

esta

b, li

igita

b ja

mõõ

dab

nurk

i (tä

isnur

k, te

ravn

urk,

nür

inur

k,

sirgn

urk,

kõr

vunu

rgad

, tipp

nurg

ad)

kons

true

erib

sirk

li ja

joon

laua

lõig

u ke

skris

tsirg

e, n

urga

pool

itaja

nin

g sir

ge su

htes

süm

mee

trili

si ku

jund

eid

kasu

tade

s IKT

või

mal

usi (

inte

rneti

otsin

g, p

ildist

amin

e), t

oob

näite

id

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

nin

g sü

mm

eetr

ia k

ohta

rake

ndab

kol

mnu

rga

sisen

urka

de su

mm

at ja

kol

mnu

rkad

e võ

rdsu

se

tunn

usei

d (K

KK, K

NK,

NKN

) üle

sand

eid

lahe

ndad

es

liigi

tab

kolm

nurk

i kül

gede

ja n

urka

de jä

rgi,

joon

esta

b ko

lmnu

rga

kõrg

used

nin

g ar

vuta

b ko

lmnu

rga

pind

ala

arvu

tab

ringj

oone

pik

kuse

ja ri

ngi p

inda

la

arvu

tab

kuub

i nin

g ris

ttah

uka

pind

ala

ja ru

umal

a


x Kolmnurk.

x x Nelinurk, ristkülik ja ruut.

x x Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine

x Pikkusühikud.

x Pindalaühikud.

x Massiühikud

x Mahuühikud

x Rahaühikud

x Ajaühikud.

x Kiirus ja kiirusühikud

x Temperatuuri mõõtmine

x x x Arvutamine nimega arvudega

4. Õppetegevus

Ülesannete lahendamine, iseseisev töö, laboratoorsed tööd, rühmatöö, praktiline töö,

5. klass 1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes K

ultu

uri j

a vä

ärtu

späd

evus

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

Arvutamine

x x x x x Miljonite klass ja miljardite klass. Arvu järk, järguühikud ja järkarv. Naturaalarvu kujutamine arvkiirel. Naturaalarvude võrdlemine.

x x x x Naturaalarvude ümardamine.

x x x Neli põhitehet naturaalarvudega. Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja nende rakendamine.

x x Arvu kuup

x x x Tehete järjekord. Avaldise väärtuse arvutamine. Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega

x x x Paaris- ja paaritud arvud. Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga)

x x Arvu tegurid ja kordsed. Algarvud ja kordarvud, algtegur.

x x x x Arvude suurim ühistegur ja vähim ühiskordne.

x x Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja nimetaja. Kümnendmurrud.

x x x x Kümnendmurru ümardamine.

x x x x x Taskuarvuti, neli põhitehet.

Andmed ja algebra

x x x x x Arvavaldis, tähtavaldis, valem.

x x x x x Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi lahendamine proovimise ja analoogia teel.

x x x x x Arvandmete kogumine ja korrastamine. Sagedustabel. Skaala. Diagrammid: tulpdiagramm, sirglõikdiagramm. Aritmeetiline keskmine.

x x x x x x x Tekstülesannete lahendamine

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

x x x x Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.

x x x Nurk, nurkade liigid.

x x x Kõrvunurgad. Tippnurgad.

x x x Paralleelsed ja ristuvad sirged.

x x x x x Kuubijaristtahukapindalajaruumala. Pindalaühikud ja ruumalaühikud

x x x x x x x Plaanimõõt

2. Matemaatika pädevus ar

utle

b lo

ogili

selt,

põh

jend

ab ja

tões

tab

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

s toi

muv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

g põ

hjen

dab

neid

m

atem

aatil

isel

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

ab e

rinev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

st

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õpp

eain

etes

ja

igap

äeva

elus

Arvutamine

x x x x x Miljonite klass ja miljardite klass. Arvu järk, järguühikud ja järkarv. Naturaalarvu kujutamine arvkiirel. Naturaalarvude võrdlemine.

x x x x x Naturaalarvude ümardamine.

x x x x x x x x Neli põhitehet naturaalarvudega. Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja nende rakendamine.

x x Arvu kuup

x x x x Tehete järjekord. Avaldise väärtuse arvutamine. Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega

x x Paaris- ja paaritud arvud. Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga)


x Arvude suurim ühistegur ja vähim ühiskordne.

x Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja nimetaja. Kümnendmurrud.

x x x x x Kümnendmurru ümardamine.

x x x Taskuarvuti, neli põhitehet.

Andmed ja algebra

x x x x Arvavaldis, tähtavaldis, valem.

x x x x x Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi lahendamine proovimise ja analoogia teel.

x x x x x Arvandmete kogumine ja korrastamine. Sagedustabel. Skaala. Diagrammid: tulpdiagramm, sirglõikdiagramm. Aritmeetiline keskmine.

x x x x x x x x Tekstülesannete lahendamine

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

x x x x Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.

x x x x Nurk, nurkade liigid.

x x x x Kõrvunurgad. Tippnurgad.

x x x x Paralleelsed ja ristuvad sirged.

x x x x Kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala. Pindalaühikud ja ruumalaühikud

x x x x x x x x Plaanimõõt

3. Õpitulemused

a) Arvutamine lo

eb, k

irjut

ab, j

ärje

stab

ja v

õrdl

eb n

atur

aala

rve

(kun

i milj

ardi

ni),

täisa

rve

ning

pos

itiiv

seid

rats

iona

alar

ve

erist

ab p

aari

s- ja

paa

ritui

d ar

ve

kirju

tab

natu

raal

arve

järk

arvu

de su

mm

ana

ja jä

rguü

hiku

te k

ords

ete

sum

man

a

tunn

eb te

hete

om

adus

i nin

g te

hete

liik

met

e ja

tule

mus

te se

osei

d

arvu

tab

peas

t ja

kirja

likul

t täi

sarv

udeg

a ni

ng p

ositi

ivse

te

rats

iona

alar

vude

ga, r

aken

dab

tehe

te jä

rjeko

rda

sõna

stab

ja k

asut

ab ja

guvu

stun

nuse

id (2

-ga,

3-g

a, 5

-ga,

9-g

a ja

10-

ga

ümar

dab

arvu

ette

antu

d tä

psus

eni

esita

b na

tura

alar

vu a

lgte

gurit

e ko

rruti

sena

nin

g le

iab

arvu

de su

urim

a üh

isteg

uri j

a vä

him

a üh

iskor

dse

leia

b ar

vu ru

udu,

kuu

bi, v

asta

ndar

vu, p

öörd

arvu

ja a

bsol

uutv

äärt

use

tunn

eb h

arili

kku

ja k

ümne

ndm

urdu

nin

g ku

juta

b ne

id a

rvki

irel;

kuju

tab

joon

isel h

arili

kku

mur

du o

sana

terv

ikus

teise

ndab

har

iliku

mur

ru k

ümne

ndm

urru

ks, l

õplik

u kü

mne

ndm

urru

ha

rilik

uks m

urru

ks n

ing

leia

b ha

rilik

u m

urru

küm

nend

lähe

nd

kasu

tab

digi

taal

seid

õpp

emat

erja

le ja

arv

utipr

ogra

mm

e õp

etaj

a ju

hend

amise

l ja

isese

isvak

s har

juta

mise

ks n

ing

kodu

ste

tööd

e ko

ntro

llim

iseks

; kas

utab

vaj

adus

e ko

rral

task

uarv

utit

loeb

ja k

irjut

ab R

oom

a nu

mbr

eid

kuni

kol

mek

ümne

ni (X

XX)

x x x Miljonite klass ja miljardite klass.

x Arvu järk, järguühikud ja järkarv.

x Naturaalarvu kujutamine arvkiirel.

x Naturaalarvude võrdlemine.

x x Naturaalarvude ümardamine.

x Neli põhitehet naturaalarvudega.

x x Liitmis- ja korrutamistehte põhiomadused ja nende rakendamine.

x Arvu kuup.

x Tehete järjekord.

Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega

Avaldise väärtuse arvutamine

Arvavaldise lihtsustamine sulgude avamise ja ühisteguri sulgudest väljatoomisega

x x Paaris- ja paaritud arvud.

x x Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga)


x Arvude suurim ühistegur ja vähim ühiskordne

x x Murdarv, harilik murd, murru lugeja ja nimetaja

x x x Kümnendmurrud.

x x x Kümnendmurru ümardamine.

x x x Tehted kümnendmurdudega.

x Taskuarvuti, neli põhitehet.

b) Andmed ja algebra

tunn

eb p

rots

endi

mõi

stet

ja le

iab

osa

terv

ikus

t

lahe

ndab

ja k

oost

ab m

itmet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id n

ing

kont

rolli

b ja

hi

ndab

tule

mus

t

joon

esta

b ko

ordi

naatt

elje

stiku

, mär

gib

sinna

pun

kti e

ttea

ntud

ko

ordi

naati

de jä

rgi,

loeb

telje

stiku

s asu

va p

unkti

koo

rdin

aate

, loe

b ja

jo

onist

ab te

mpe

ratu

uri n

ing

liiku

mise

gra

afiku

t

lihts

usta

b üh

e m

uutu

jaga

ava

ldisi

nin

g ar

vuta

b tä

htav

aldi

se v

äärt

use

leia

b an

tud

arvu

de se

ast v

õrra

ndi l

ahen

di, l

ahen

dab

lihts

amai

d võ

rran

deid

kogu

b lih

tsa

andm

estik

u, k

oost

ab sa

gedu

stab

eli n

ing

arvu

tab

aritm

eetil

ise k

eskm

ise

illus

tree

rib a

rvan

dmes

tikku

tulp

- ja

sirgl

õikd

iagr

amm

iga

loeb

and

mei

d tu

lp- j

a se

ktor

diag

ram

milt

, sh

liikl

usoh

utus

alas

te

diag

ram

mid

e lu

gem

ine

ja a

nalü

üsim

ine

x Arvavaldis, tähtavaldis, valem.

x x x Võrrandi ja selle lahendi mõiste. Võrrandi lahendamine proovimise ja analoogia teel.

Arvandmete kogumine ja korrastamine.

x Sagedustabel.

x x Skaala.

x x Diagrammid: tulpdiagramm, sirglõikdiagramm

x Aritmeetiline keskmine.

x x Tekstülesannete lahendamine.

c) Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

teab

nin

g te

isend

ab p

ikku

s-, p

inda

la-,

ruum

ala-

ja a

jaüh

ikui

d

teab

pla

anim

õõdu

tähe

ndus

t ja

kasu

tab

seda

üle

sand

eid

lahe

ndad

es

joon

esta

b ni

ng tä

hist

ab p

unkti

, sirg

e, k

iire,

lõig

u, m

urdj

oone

, rist

uvad

, lõ

ikuv

ad ja

para

lleel

sed

sirge

d, ru

udu,

rist

külik

u, k

olm

nurg

a, ri

ngi

jjoon

esta

b, li

igita

b ja

mõõ

dab

nurk

i (tä

isnur

k, te

ravn

urk,

nür

inur

k,

sirgn

urk,

kõr

vunu

rgad

, tipp

nurg

ad)

kons

true

erib

sirk

li ja

joon

laua

lõig

u ke

skris

tsirg

e, n

urga

pool

itaja

nin

g sir

ge su

htes

süm

mee

trili

si ku

jund

eid

kasu

tade

s IKT

või

mal

usi (

inte

rneti

otsin

g, p

ildist

amin

e), t

oob

näite

id

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

nin

g sü

mm

eetr

ia k

ohta

rake

ndab

kol

mnu

rga

sisen

urka

de su

mm

at ja

kol

mnu

rkad

e võ

rdsu

se

tunn

usei

d (K

KK, K

NK,

NKN

) üle

sand

eid

lahe

ndad

es

liigi

tab

kolm

nurk

i kül

gede

ja n

urka

de jä

rgi,

joon

esta

b ko

lmnu

rga

kõrg

used

nin

g ar

vuta

b ko

lmnu

rga

pind

ala

arvu

tab

ringj

oone

pik

kuse

ja ri

ngi p

inda

la

arvu

tab

kuub

i nin

g ris

ttah

uka

pind

ala

ja ru

umal

a

x x Sirglõik, murdjoon, kiir, sirge.

x x Nurk, nurkade liigid.

Kõrvunurgad. Tippnurgad.

Paralleelsed ja ristuvad sirged.

x Kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala.

x x Pindalaühikud ja ruumalaühikud

x x Plaanimõõt

4. Õppetegevus

Ülesannete lahendamine, iseseisev töö, rühmatöö, praktiline töö,

6. klass 1. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes K

ultu

uri j

a vä

ärtu

späd

evus

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

edArvutamine

x x x Harilik murd, selle põhiomadus. Hariliku murru taandamine ja laiendamine. Harilike murdude võrdlemine.

x x Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Harilike murdude korrutamine. Pöördarvud. Harilike murdude jagamine. Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega.

x Kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks ning hariliku murru teisendamine kümnendmurruks.

x x x x x x Negatiivsed arvud. Arvtelg. Positiivsete ja negatiivsete täisarvude kujutamine arvteljel. Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel.Vastandarvud. Arvu absoluutväärtus. Arvude järjestamine. Arvutamine täisarvudega.

Andmed ja algebra

x x x x x Protsendi mõiste. Osa leidmine tervikust.

x x x Koordinaattasand. Punkti asukoha määramine tasandil. Temperatuuri graafik, ühtlase liikumise graafik ja teisi empiirilisi graafikuid.

x x x x x x Sektordiagramm.



x x Ringjoon. Ring. Ringi sektor. Ringjoone pikkus.Ringi pindala.

x x x x Peegeldus sirgest, telgsümmeetria. Peegeldus punktist, tsentraalsümmeetria.


x x x x Kolmnurk ja selle elemendid. Kolmnurga nurkade summa. Kolmnurkade võrdsuse tunnused.

Kolmnurkade liigitamine.Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi, kahe külje ja nende vahelise nurga järgi, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi. Täisnurkne kolmnurk. Võrdhaarse kolmnurga omadusi. Kolmnurga alus ja kõrgus. Kolmnurga pindala.

2.Matemaatika pädevus ar

utle

b lo

ogili

selt,

põh

jend

ab ja

tões

tab

mod

elle

erib

lood

uses

ja ü

hisk

onna

s toi

muv

aid

prot

sess

e

püsti

tab

ja sõ

nast

ab h

üpot

eese

nin

g põ

hjen

dab

neid

mat

emaa

tilise

l

tööt

ab v

älja

lahe

ndus

stra

teeg

iaid

ja la

hend

ab e

rinev

aid

prob

leem

üles

ande

id

oman

dab

erin

evai

d in

fo e

sitam

ise m

eeto

deid

kasu

tab

õppi

des I

KT-v

ahen

deid

väär

tust

ab m

atem

aatik

at n

ing

tunn

eb rõ

õmu

mat

emaa

tikag

a te

gele

mise

st

rake

ndab

mat

emaa

tikat

eadm

isi te

istes

õpp

eain

etes

ja ig

apäe

vael

us

Arvutamine

x x x x x x Harilik murd, selle põhiomadus. Hariliku murru taandamine ja laiendamine. Harilike murdude võrdlemine.

x x x x x Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Harilike murdude korrutamine. Pöördarvud. Harilike murdude jagamine. Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega. Kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks ning hariliku murru teisendamine kümnendmurruks.

x x x x x x x Negatiivsed arvud. Arvtelg. Positiivsete ja negatiivsete täisarvude kujutamine arvteljel. Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel.Vastandarvud. Arvu absoluutväärtus. Arvude järjestamine. Arvutamine täisarvudega.

Andmed ja algebra

x x x x Protsendi mõiste. Osa leidmine tervikust.

x x Koordinaattasand. Punkti asukoha määramine tasandil. Temperatuuri graafik, ühtlase liikumise graafik ja teisi empiirilisi graafikuid.

x x x Sektordiagramm.

x x x x x x x Tekstülesanded.


x x x x x x Ringjoon. Ring. Ringi sektor. Ringjoone pikkus.Ringi pindala.

x x x x x x Peegeldus sirgest, telgsümmeetria. Peegeldus punktist, tsentraalsümmeetria.


Kolmnurk ja selle elemendid. Kolmnurga nurkade summa. Kolmnurkade võrdsuse tunnused.

Kolmnurkade liigitamine. Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi, kahe külje ja nende vahelise nurga järgi, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi. Täisnurkne kolmnurk. Võrdhaarse kolmnurga omadusi. Kolmnurga alus ja kõrgus. Kolmnurga pindala.

3.Õpitulemused a) Arvutamine lo

eb, k

irjut

ab, j

ärje

stab

ja v

õrdl

eb n

atur

aala

rve

(kun

i milj

ardi

ni),

täisa

rve

ning

pos

itiiv

seid

rats

iona

alar

ve

erist

ab p

aari

s- ja

paa

ritui

d ar

ve

kirju

tab

natu

raal

arve

järk

arvu

de su

mm

ana

ja jä

rguü

hiku

te

kord

sete

sum

man

a

tunn

eb te

hete

om

adus

i nin

g te

hete

liik

met

e ja

tule

mus

te se

osei

d

arvu

tab

peas

t ja

kirja

likul

t täi

sarv

udeg

a ni

ng p

ositi

ivse

te

rats

iona

alar

vude

ga, r

aken

dab

tehe

te jä

rjeko

rda

sõna

stab

ja k

asut

ab ja

guvu

stun

nuse

id (2

-ga,

3-g

a, 5

-ga,

9-g

a ja

10-

ga

ümar

dab

arvu

ette

antu

d tä

psus

eni

esita

b na

tura

alar

vu a

lgte

gurit

e ko

rruti

sena

nin

g le

iab

arvu

de

suur

ima

ühist

egur

i ja

vähi

ma

ühisk

ords

e

leia

b ar

vu ru

udu,

kuu

bi, v

asta

ndar

vu, p

öörd

arvu

ja a

bsol

uutv

äärt

use

tunn

eb h

arili

kku

ja k

ümne

ndm

urdu

nin

g ku

juta

b ne

id a

rvki

irel;

kuju

tab

joon

isel h

arili

kku

mur

du o

sana

terv

ikus

teise

ndab

har

iliku

mur

ru k

ümne

ndm

urru

ks, l

õplik

u kü

mne

ndm

urru

har

iliku

ks m

urru

ks n

ing

leia

b ha

rilik

u m

urru

kü

mne

ndlä

hend

kasu

tab

digi

taal

seid

õpp

emat

erja

le ja

arv

utipr

ogra

mm

e õp

etaj

a ju

hend

amise

l ja

isese

isvak

s har

juta

mise

ks n

ing

kodu

ste

tööd

e ko

ntro

llim

iseks

; kas

utab

vaj

adus

e ko

rral

task

uarv

utit

loeb

ja k

irjut

ab R

oom

a nu

mbr

eid

kuni

kol

mek

ümne

ni (X

XX)

x Harilik murd, selle põhiomadus.

x x Hariliku murru taandamine ja laiendamine

x Harilike murdude võrdlemine.

x x Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine.

x x Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine

x x Harilike murdude korrutamine.

x x Pöördarvud.

x x Harilike murdude jagamine.

x x Arvutamine harilike ja kümnendmurdudega

x x Kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks ning hariliku murru teisendamine kümnendmurruks.

x x Negatiivsed arvud. Positiivsete ja negatiivsete täisarvude kujutamine arvteljel.

Arvtelg.

x Positiivsete ja negatiivsete täisarvude kujutamine arvteljel.

x x Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel.

x Vastandarvud

x Arvu absoluutväärtus.

x Arvude järjestamine.

x Arvutamine täisarvudega

b) Andmed ja algebra tu

nneb

pro

tsen

di m

õist

et ja

leia

b os

a te

rvik

ust

lahe

ndab

ja k

oost

ab m

itmet

ehte

lisi t

ekst

üles

ande

id n

ing

kont

rolli

b ja

hi

ndab

tule

mus

t

joon

esta

b ko

ordi

naatt

elje

stiku

, mär

gib

sinna

pun

kti e

ttea

ntud

ko

ordi

naati

de jä

rgi,

loeb

telje

stiku

s asu

va p

unkti

koo

rdin

aate

, loe

b ja

jo

onist

ab te

mpe

ratu

uri n

ing

liiku

mise

gra

afiku

t

lihts

usta

b üh

e m

uutu

jaga

ava

ldisi

nin

g ar

vuta

b tä

htav

aldi

se v

äärt

use

leia

b an

tud

arvu

de se

ast v

õrra

ndi l

ahen

di, l

ahen

dab

lihts

amai

d võ

rran

deid

kogu

b lih

tsa

andm

estik

u, k

oost

ab sa

gedu

stab

eli n

ing

arvu

tab

aritm

eetil

ise k

eskm

ise

illus

tree

rib a

rvan

dmes

tikku

tulp

- ja

sirgl

õikd

iagr

amm

iga

loeb

and

mei

d tu

lp- j

a se

ktor

diag

ram

milt

, sh

liikl

usoh

utus

alas

te

diag

ram

mid

e lu

gem

ine

ja a

nalü

üsim

ine

x Protsendi mõiste.

x Osa leidmine tervikust.

x Koordinaattasand. Punkti asukoha määramine tasandil.

x x Temperatuuri graafik, ühtlase liikumise graafik ja teisi empiirilisi graafikuid.

x x x Sektordiagramm.

x x Tekstülesanded.

c) Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

teab

nin

g te

isend

ab p

ikku

s-, p

inda

la-,

ruum

ala-

ja a

jaüh

ikui

d

teab

pla

anim

õõdu

tähe

ndus

t ja

kasu

tab

seda

üle

sand

eid

lahe

ndad

es

joon

esta

b ni

ng tä

hist

ab p

unkti

, sirg

e, k

iire,

lõig

u, m

urdj

oone

, rist

uvad

, lõ

ikuv

ad ja

para

lleel

sed

sirge

d, ru

udu,

rist

külik

u, k

olm

nurg

a, ri

ngi

jjoon

esta

b, li

igita

b ja

mõõ

dab

nurk

i (tä

isnur

k, te

ravn

urk,

nür

inur

k,

sirgn

urk,

kõr

vunu

rgad

, tipp

nurg

ad)

kons

true

erib

sirk

li ja

joon

laua

lõig

u ke

skris

tsirg

e, n

urga

pool

itaja

nin

g sir

ge su

htes

süm

mee

trili

si ku

jund

eid

kasu

tade

s IKT

või

mal

usi (

inte

rneti

otsin

g, p

ildist

amin

e), t

oob

näite

id

õpitu

d ge

omee

trili

ste

kuju

ndite

nin

g sü

mm

eetr

ia k

ohta

rake

ndab

kol

mnu

rga

sisen

urka

de su

mm

at ja

kol

mnu

rkad

e võ

rdsu

se

tunn

usei

d (K

KK, K

NK,

NKN

) üle

sand

eid

lahe

ndad

es

liigi

tab

kolm

nurk

i kül

gede

ja n

urka

de jä

rgi,

joon

esta

b ko

lmnu

rga

kõrg

used

nin

g ar

vuta

b ko

lmnu

rga

pind

ala

arvu

tab

ringj

oone

pik

kuse

ja ri

ngi p

inda

la

arvu

tab

kuub

i nin

g ris

ttah

uka

pind

ala

ja ru

umal

a Geomeetrilised kujundidja mõõtmine

x x Ringjoon. Ring. Ringi sektor. Ringjoone pikkus.Ringi pindala.

Peegeldus sirgest, telgsümmeetria.

Peegeldus punktist, tsentraalsümmeetria.

x Lõigu poolitamine. Antud sirge ristsirge.Nurga poolitamine.

x Kolmnurk ja selle elemendid.

Kolmnurga nurkade summa.

x Kolmnurkade võrdsuse tunnused.

x Kolmnurkade liigitamine.

Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi, kahe külje ja nende vahelise nurga järgi, ühe külje ja selle lähisnurkade järgi.

x Täisnurkne kolmnurk.

x Võrdhaarse kolmnurga omadusi.

x Kolmnurga alus ja kõrgus.

x Kolmnurga pindala

4. Õppetegevus

Ülesannete lahendamine, iseseisev töö, laboratoorsed tööd, rühmatöö, praktiline töö,

5. Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid. 2. Kool võimaldab vajaduse korral kasutada klassis internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta nõutavate oskuste

harjutamiseks ning esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks. 3. Kool loob võimalused tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplektide kasutamiseks. 4. Kool võimaldab klassiruumis kasutada taskurvutite komplekti.

Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes6. klassi lõpetaja:

1) kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab üle minna ühelt esitusviisilt teisele;2) liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;3) tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;4) teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid, ja valib neist endale sobiva;5) põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust;6) kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;7) kasutab enda jaoks sobivaid õpimeetodeid, vajaduse korral otsib abi ja infot erinevatestteabeallikatest.

Õpitulemused

ArvutamineÕpilane:

1) loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve (kuni miljardini), täisarve ning positiivseidratsionaalarve;2) tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid;3) kirjutab naturaalarve järkarvude summana, arvutab peast ja kirjalikult täisarvude ning positiivsete ratsionaalarvudega, rakendab tehete järjekorda;4) sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 5-, 9- ja 10-ga);5) eristab paaris- ja paarituid arve;6) kasutab harilike murdudega tehteid sooritades ühiskordse ja ühisteguri leidmist;7) ümardab arvu etteantud täpsuseni;8) leiab arvu ruudu, kuubi, vastandarvu, pöördarvu ja absoluutväärtuse;9) tunneb harilikku ja kümnendmurdu ning kujutab neid arvkiirel, kujutab joonisel harilikku murdu osana tervikust;10) teisendab hariliku murru kümnendmurruks, lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks ning leiab hariliku murru kümnendlähendi;10) kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme nii õpetaja juhendusel kui ka iseseisvalt.

Andmed ja algebraÕpilane:

1) tunneb protsendi mõistet ja leiab osa tervikust;2) lahendab ja koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid ning kontrollib ja hindab tulemust;3) joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi, loeb teljestikus asuva punkti koordinaate;4) loeb ja joonistab temperatuuri ning liikumise graafikut;5) lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse;6) leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid;7) kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise;8) illustreerib arvandmestikku tulp- ja sirglõikdiagrammiga;

9) loeb andmeid tulp- ja sektordiagrammilt.

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmineÕpilane:

1) teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid;2) teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades;3) joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu, murdjoone, ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged, ruudu, ristküliku, kolmnurga, ringi;4) joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad);5) konstrueerib sirkli ja joonlauaga lõigu keskristsirge, nurgapoolitaja ning sirge suhtes sümmeetrilisi kujundeid;6) toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuurist ja kujutavas kunstist, kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine);7) rakendab ülesandeid lahendades kolmnurga sisenurkade summat;8) liigitab kolmnurki külgede ja nurkade järgi, joonestab kolmnurga kõrgused ning arvutab kolmnurga pindala;9) arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;10) arvutab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala.

Kujundav hindamine

Hinnatakse oskused ja pädevused vastavalt antud koolistme õppekavale, läbi tagasiside saamise suulistel vastustel, kirjlikel töödel, matemaatika terminate kasutamisel, loogilisel mõtlemisel, kaasaarvatud eneseanalüüs. Hinnatakse digimaterjalide, arvutiprogrammide kasutamist õpetaja juhendamisel ning eneseanalüüs.

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekavaAinevaldkond „Loodusained“ Loodusõpetus.

I aste 1-3 kl.II aste 4-6 kl.

ÜldalusedLoodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete

(bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks ning paneb aluse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisele. Loodusõpetuses omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimituna teistes õppeainetes omandatuga on aluseks seesmiselt motiveeritud elukestvale õppele. Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine loodusõpetuses seostub järgmiste põhivaldkondadega:

1. loodusteaduslikud teadmised – hõlmavad nii loodusteadustealaseid teadmisi (teadmised loodusest, arusaamine põhilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui ka teadmisi loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteaduste ja tehnoloogia olemus);

2. praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine – oskus sõnastada teadusküsimusi või -hüpoteese, mida on võimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid andmete kogumiseks; teha praktilisi töid, kasutades mõõteriistu ja katseseadmeid ohutult; analüüsida andmeid; teha järeldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade põhjal; sõnastada üldistusi ning esitada tulemusi;

3. loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud – usk oma võimekusse ja enesekindlus loodusainete õppimisel; huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadusliku karjääri vastu; valmisolek tegeleda loodusteaduslike küsimustega ja oskus rakendada loodusteaduslikke ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleemide lahendamisel; vastutuse võtmine säästva arengu eest.

Loodusõpetuse õppimisel on õpilaste peamisteks tunnetusobjektideks looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Loodusõpetuses pannakse alus looduslike objektide ja nendevaheliste seoste märkamise oskusele. Õpitakse mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid.



1 2 3 4 5 6 Kokkuloodusõpetus

1 1 1 2 2 3 10

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, teadvustatakse kohalikke ja globaalseid keskkonnaprobleeme ning leitakse neile lahendusi. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades tuleb loodusteaduslike seisukohtade kõrval arvestada inimühiskonnaga seotud aspekte – seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti. Sotsiaalset pädevust kujundavad ka loodusainetes rakendatavad aktiivõppemeetodid: rühmatöö uurimuslikus õppes ja dilemmaprobleeme lahendades, vaatlus- ja katsetulemuste analüüs ning kokkuvõtete suuline esitus.

Enesemääratluspädevus. Bioloogiatundides, kus käsitletakse inimese anatoomia, füsioloogia ja tervislike eluviiside teemasid, selgitatakse individuaalset energia- ja toitumisvajadust, tervisliku treeningu individualiseeritust, haigestumisega seotud riske ning tervislike eluviiside erinevaid aspekte.

Õpipädevus. Erinevate õpitegevuste kaudu arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamise oskust: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katseid või vaatlusi ning koostada kokkuvõtteid. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.

Suhtluspädevus. Õppes on tähtsal kohal loodusteadusliku info otsimine erinevatest allikatest, sh internetist, leitud teabe analüüs ja tõepärasuse hindamine. Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasi arendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis.

Matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus. Õpitakse mõistma loodusteaduslikke küsimusi, teaduse ja tehnoloogia tähtsust ning mõju ühiskonnale, kasutama uut tehnoloogiat ja tehnoloogilisi abivahendeid õppeülesandeid lahendades ning tegema igapäevaelus tõenduspõhiseid otsuseid. Kõigis loodusainetes koostatakse ja analüüsitakse arvjooniseid, võrreldakse ning seostatakse eri objekte ja protsesse. Uurimusliku õppe vältel esitatakse katse- või vaatlusandmeid tabelitena ja arvjoonistena ning seostatakse arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga.

Ettevõtlikkuspädevus. Loodusainete rakendusteaduslikke teemasid käsitledes ilmnevad abstraktsete teadusfaktide ja -teooriate igapäevaelulised väljundid. Koos sellega saadakse ülevaade loodusteadustega seotud elukutsetest ning vastava valdkonnaga tegelevatest teadusasutustest ja ettevõtetest. Ettevõtlikkuspädevuse arengut toetab uurimuslik käsitlus,

kus süsteemselt plaanitakse katseid ja vaatlusi ning analüüsitakse tulemusi. Tähtsal kohal on keskkonnaga seotud dilemmade lahendamine ja pädevate otsuste tegemine, mis peale teaduslike seisukohtade arvestavad sotsiaalseid aspekte.

Digipädevus. Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.

Lõiming

Läbivad teemad Ainevaldkonnad 1. klass I kooliastme õppesisu

Eluk

este

v õp

e ja

ka

rjäär

ipla

neer

imin

eK

eskk

ond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Kul

tuur

iline

iden

titee

t

Kod

anik

ualg

atus

ja

ette

võtli

kkus

Tehn

oloo

gia

ja

inno

vats

ioon

Teab

ekes

kkon

d

Terv

is ja

ohu

tus

Vää

rtuse

d ja

kõl

blus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

mat

emaa

tika

x X x X x x Inimese meeled ja avastamine

x x X X x x Elus ja elutax x X x Asjad ja materjalid

x x x Tahked ained ja vedelikudx x x Aastaajad

x x x Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

x x x x x x x x Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus

II kooliastex x x x Maailmaruum

x x x x x x x x x Planeet Maa.

x x x x x x x x x Elu mitmekesisus Maal

x x x x x x x x x x x x Inimene.

I kooliaste1. klass

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes.Üldpädevused Õppesisu

Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1. klass I kooliastme õppesisu

X X X Inimese meeled ja avastamine

X X X x Elus ja elutaX x Asjad ja materjalid

X x Tahked ained ja vedelikudX x Aastaajad

Aastaaegade vaheldumine looduses seosessoojuse ja valguse muutustega

X x Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

X x Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus

Loodusteaduslik pädevus


tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

te

hnol

oogi

a va

ldko

nna

vast

uni

ng o

n m

otive

eritu

d el

ukes

tvak

s õpp

eks

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pro

tses

se,

leia

b ne

ndev

ahel

isise

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es

lood

usai

nete

s om

anda

tud

tead

misi

jaos

kusi

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke p

robl

eem

e,

kasu

tade

s loo

dust

eadu

slikk

um

eeto

dit,

ning

esit

ada

saad

ud jä

reld

usi k

irjal

ikul

t ja

suul

iselt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

päd

evai

d ot

suse

id, a

rves

tade

slo

odus

tead

uslik

ke, m

ajan

dusli

kke,

eeti

lis-m

oraa

lseid

seisu

kohti

ja

õig

usak

te n

ing

prog

noos

ida

otsu

ste

mõj

u

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo h

anki

mise

ks

erin

evai

d, sh

ele

ktro

onili

sial

likai

d, a

nalü

üsib

ja h

inda

b kr

iitilis

elt n

eis s

isald

uva

info

õig

sust

ni

ng ra

kend

ab se

dapr

oble

eme

lahe

ndad

es

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as

toim

uvat

est p

eam

istes

t pro

tses

sides

tni

ng m

õist

ab lo

odus

tead

uste

are

ngut

kui

pro

tses

si, m

is lo

ob

uusi

tead

misi

ja a

nnab

selg

itusi

ümbr

itsev

a ko

hta

ning

mill

el o

n pr

aktil

isi v

älju

ndei

d

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

val

dkon

nael

ukut

sete

st n

ing

rake

ndab

lood

usai

nete

s saa

dud

tead

misi

ja

osku

si el

ukut

seva

likus

väär

tust

ab k

eskk

onda

kui

terv

ikut

, sel

lega

seot

ud

vast

utus

tund

likku

ja sä

ästv

at e

luvi

isini

ng jä

rgib

terv

islik

ke e

luvi

ise


X X X Inimese meeled ja avastamineInimese meeled ja avastamine

X X X X Elus ja elutaX X X X Asjad ja materjalid

X X X Tahked ained ja vedelikud

X X X AastaajadAastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega

X X Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

X X X X Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus


Ainepädevused Õppesisu

Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

se ja

selle

uur

imise

vas

tu n

ing

kasu

tab

julg

elt l

oovu

st ja

fant

aasia

t

mõi

stab

, et i

nim

ene

on o

sa lo

odus

est n

ing

inim

este

elu

sõltu

b lo

odus

est;

suht

ub lo

odus

esse

sääs

tval

t

mär

kab

lood

use

ilu ja

eril

isust

nin

g vä

ärtu

stab

om

a ko

duko

ha e

lurik

kust

ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st

hool

ib e

luso

lend

itest

ja n

ende

vaj

adus

test

liigu

b lo

odus

es tu

rval

iselt,

kah

just

amat

a lo

odus

väär

tusi

ja is

eenn

ast

Uur

imiso

skus

ed te

eb li

htsa

mai

d lo

odus

vaat

lusi

ning

uur

imus

likke

tege

vusi

sõna

stab

om

a m

eelte

abi

l saa

dud

koge

mus

i nin

g nä

htus

te ja

obj

ektid

e om

adus

i

teeb

liht

sate

vah

endi

tega

pra

ktilis

i töi

d, jä

rgid

es ju

hend

eid

ja o

hutu

snõu

deid

vorm

istab

vaa

tlusin

fo, t

eeb

järe

ldus

i nin

g es

itleb

nei

d

kasu

tab

õppe

teks

tides

leid

uvai

d lo

odus

tead

uslik

ke m

õist

eid

suul

ises j

a ki

rjalik

us k

õnes

kasu

tab

õpitu

d lo

odus

tead

uslik

ke te

adm

isi ja

osk

usi i

gapä

evae

lus o

tsus

eid

tehe

s

Lood

usva

atlu

sed

teeb

ilm

avaa

tlusi,

isel

oom

usta

b ilm

a ni

ng v

alib

ilm

ale

vast

ava

välis

riiet

use

kirje

ldab

lood

uslik

ke ja

tehi

slikk

e ob

jekt

e er

inev

ate

mee

ltega

saad

ud te

abe

alus

el

mär

kab

muu

tusi

lood

uses

nin

g se

osta

b ne

id a

asta

aega

de v

ahel

dum

isega

toob

näi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e el

uava

ldus

te ja

om

avah

elist

e se

oste

koh

ta

erin

evat

el a

asta

aega

del

toob

näi

teid

lood

uses

toim

uvat

e aa

staa

jalis

te m

uutu

ste

täht

suse

koh

ta

inim

ese

elus

tunn

eb k

oduk

oha

levi

num

aid

taim

e- ja

loom

aliik

e

käitu

b lo

odus

hoid

likul

t nin

g jä

rgib

koo

steg

utse

mise

reeg

leid

Lood

usnä

htus

ed e

rista

b el

us- j

a el

uta

lood

use

obje

kte

ja n

ähtu

si ni

ng v

aatle

b,

nim

etab

, kirj

elda

b ja

rühm

itab

neid

erist

ab ta

hkei

d ja

ved

elai

d ai

neid

nin

g om

ab o

hutu

nnet

tund

mat

ute

aine

te

vast

u

teeb

juhe

ndi j

ärgi

liht

sam

aid

prak

tilisi

töid

, jär

gide

s ohu

tusn

õude

id

kaal

ub k

ehi,

mõõ

dab

tem

pera

tuur

i ja

pikk

usi k

orre

ktse

lt, v

alid

es so

biva

id

mõõ

tmisv

ahen

deid

1.klassI kooliastme õppesisu

X X X Inimese meeled ja avastamineInimese meeled ja avastamine

X X X X X Elus ja eluta

X X X Asjad ja materjalidX X X X Tahked ained ja vedelikud

X X X X X AastaajadAastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega

X X X Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

X X X Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus

Ainepädevused Õppesisuse

lgita

b ko

mpa

ssi t

öö p

õhim

õtet

, toe

tude

s kat

sele

mag

netig

a

teeb

kat

sega

kin

dlak

s ele

ktrit

juhti

vad

ja m

ittej

uhtiv

ad a

ined

nin

g ra

kend

ab sa

adud

te

adm

isi e

lekt

ririis

tade

ohu

tul k

asut

amise

l

oska

b ett

e nä

ha li

ikum

isega

seot

ud o

huol

ukor

di; t

eab,

mill

est s

õltu

b lii

kuva

keh

a pe

atam

ise a

eg ja

teep

ikku

s

Org

anism

ide

mitm

ekes

isus j

a el

upai

gad

kirje

ldab

taim

ede,

loom

ade

ja se

ente

vä

liseh

itust

, seo

stab

seda

elu

kesk

konn

aga

ning

toob

näi

teid

nen

de tä

htsu

se k

ohta

lo

odus

eser

istab

seen

i, ta

imi j

a lo

omi t

oitu

mise

, kas

vam

ise n

ing

liiku

misv

õim

e jä

rgi

teab

, et ü

hte

liiki

kuu

luva

d or

gani

smid

on

sarn

ased

erist

ab k

ala,

kah

epai

kset

, roo

maj

at, l

indu

ja im

etaj

at n

ing

selg

root

ut, s

h pu

tuka

t

kirje

ldab

õpi

tud

loom

aliik

ide

eluv

iise

ja e

lupa

iku

erist

ab õ

istai

me,

oka

spuu

d, sõ

naja

lg- j

a sa

mm

alta

ime

teab

seen

te m

itmek

esisu

st, e

rista

b sö

ödav

aid

ja m

ürgi

seid

küb

arse

eni n

ing

oska

b vä

ltida

m

ürgi

ste

seen

tega

seot

ud o

htus

id

arve

stab

taim

ede

ja lo

omad

e va

jadu

si ni

ng su

htub

nei

sse

vast

utus

tund

likul

t

toob

näi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e se

oste

koh

ta lo

odus

es n

ing

koos

tab

õpitu

d lii

kide

st

lihts

amai

d to

idua

hela

id

tunn

eb p

õhja

likul

t üht

e ta

ime-

, see

ne- v

õi lo

omal

iiki,

tugi

nede

s koo

stat

ud u

urim

uslik

ule

ülev

aate

le

Inim

ene

kirje

ldab

inim

ese

välis

ehitu

st, k

asut

ades

mõõ

tmist

ulem

usi

järg

ib te

rvisl

iku

toitu

mise

põh

imõtt

eid

ja h

ügie

enin

õude

id n

ing

väär

tust

ab te

rvisl

ikke

el

uviis

e

tead

vust

ab in

imes

e va

jadu

si, ta

rbib

vas

tutu

stun

dlik

ult,

väld

ib e

nda

ja te

iste

terv

ise

kahj

usta

mist

nin

g to

imib

kes

kkon

da h

oidv

alt

toob

näi

teid

, kui

das i

nim

ene

sõltu

b lo

odus

est n

ing

muu

dab

oma

tege

vuse

ga lo

odus

t

võrd

leb

inim

este

elu

maa

l ja

linna

s

Plaa

n ja

kaa

rt sa

ab a

ru li

htsa

st p

laan

ist v

õi k

aard

ist n

ing

leia

b ko

oliü

mbr

use

plaa

nilt

tutta

vaid

obj

ekte

mõi

stab

, et k

aard

i jär

gi o

n võ

imal

ik te

gelik

kust

tund

ma

õppi

da

näita

b Ee

sti k

aard

il om

a ko

duko

hta,

suur

emai

d kõ

rgus

tikke

, saa

ri, p

oolsa

ari,

laht

esid

, jõ

gesid

, jär

vi ja

linn

u

mää

rab

kom

pass

i abi

l põh

ja- j

a lõ

unas

uund

a

kirje

ldab

Ees

ti ka

ardi

järg

i obj

ektid

e as

ukoh

ti, k

asut

ades

ilm

akaa

ri

1.klassI kooliastme õppesisu

Inimese meeled ja avastamineInimese meeled ja avastamine

Elus ja eluta

Asjad ja materjalidTahked ained ja vedelikud

AastaajadAastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustegaTaimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus

Õppetegevus

Illustratsioonide ja meeleavalduste meetod suulise materjali uurimises; vestlus; harjutused, in-harjutused; praktiline töö. loovtööd; vaatlemine.

Praktilised tööd ja IKT rakendami Elus- j a eluta looduse objektide rüh Tahkete j a vedelate ainete omaduste võrdlemine. Looduslike j a tehismaterjalide/objektide rühmitamin Puu j a temaga seotud elustiku aastaringne j älgimine.

2. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2. klassI kooliastme õppesisu

X X X X X Organismid ja elupaigadMaismaataimed ja -loomad, valisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaaorganismidest.

X X X X X Mõõtmine ja võrdlemineKaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.Kuidas mõõtma kaugusi?Massi mõõtmine. Temperatuuri mõõtmine.

X X X InimeneInimene. Välisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hugieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese elukeskkond.

X X IlmIlmavaatlused. Ilmastikunahtused.

Loodusteaduslik pädevusValdkonnapädevused Õppesisu

tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

tehn

oloo

gia

vald

konn

a va

stu

ning

on

moti

veer

itud

eluk

estv

aks õ

ppek

s

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pro

tses

se, l

eiab

nen

deva

helis

ise

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es lo

odus

aine

tes o

man

datu

d te

adm

isi

ja o

skus

i

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke

prob

leem

e, k

asut

ades

lood

uste

adus

likku

mee

todi

t, ni

ng e

sitad

a sa

adud

järe

ldus

i ki

rjalik

ult j

a su

ulise

lt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

päd

evai

d ot

suse

id, a

rves

tade

slo

odus

tead

uslik

ke, m

ajan

dusli

kke,

eeti

lis-

mor

aalse

id se

isuko

hti ja

õig

usak

te n

ing

prog

noos

ida

otsu

ste

mõj

u

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo

hank

imise

ks e

rinev

aid,

sh e

lekt

roon

ilisi

allik

aid,

ana

lüüs

ib ja

hin

dab

kriiti

lisel

t nei

s sis

aldu

va in

fo õ

igsu

st n

ing

rake

ndab

seda

prob

leem

e la

hend

ades

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as to

imuv

ates

t pea

mist

est

prot

sess

ides

t nin

g m

õist

ab lo

odus

tead

uste

ar

engu

t kui

pro

tses

si, m

is lo

ob u

usi t

eadm

isi ja

an

nab

selg

itusi

ümbr

itsev

a ko

hta

ning

mill

el o

n pr

aktil

isi v

älju

ndei

d

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja

erisu

si, o

n om

anda

nud

ülev

aate

val

dkon

nael

ukut

sete

st n

ing

rake

ndab

lood

usai

nete

s sa

adud

tead

misi

ja o

skus

i elu

kuts

eval

ikus

väär

tust

ab k

eskk

onda

kui

terv

ikut

, sel

lega

se

otud

vas

tutu

stun

dlik

ku ja

sääs

tvat

elu

viisi

ning

järg

ib te

rvisl

ikke

elu

viise


X X X X X Organismid ja elupaigadMaismaataimed ja -loomad, valisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaaorganismidest.

X X X X Mõõtmine ja võrdlemineKaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine. Kuidas mõõtma kaugusi? Massi mõõtmine. Temperatuuri mõõtmine.

X X X X InimeneInimene. Valisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hugieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese elukeskkond.

X X X Ilm Ilmavaatlused.IlmastiknahIlmavaatlused. Ilmastikunahtused.

Kooliastme õpitulemusedAinepädevused Õppesisu

Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

se ja

selle

uur

imise

vas

tu n

ing

kasu

tab

julg

elt l

oovu

st ja

fant

aasia

t

mõi

stab

, et i

nim

ene

on o

sa lo

odus

est n

ing

inim

este

elu

sõltu

b lo

odus

est;

suht

ub

lood

uses

se sä

ästv

alt

mär

kab

lood

use

ilu ja

eril

isust

nin

g vä

ärtu

stab

om

a ko

duko

ha e

lurik

kust

ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st

hool

ib e

luso

lend

itest

ja n

ende

vaj

adus

test

liigu

b lo

odus

es tu

rval

iselt,

kah

just

amat

a lo

odus

väär

tusi

ja is

eenn

ast

Uur

imiso

skus

ed te

eb li

htsa

mai

d lo

odus

vaat

lusi

ning

uur

imus

likke

tege

vusi

sõna

stab

om

a m

eelte

abi

l saa

dud

koge

mus

i nin

g nä

htus

te ja

obj

ektid

e om

adus

i

teeb

liht

sate

vah

endi

tega

pra

ktilis

i töi

d, jä

rgid

es ju

hend

eid

ja o

hutu

snõu

deid

vorm

istab

vaa

tlusin

fo, t

eeb

järe

ldus

i nin

g es

itleb

nei

d

kasu

tab

õppe

teks

tides

leid

uvai

d lo

odus

tead

uslik

ke m

õist

eid

suul

ises j

a ki

rjalik

us

kõne

s

kasu

tab

õpitu

d lo

odus

tead

uslik

ke te

adm

isi ja

osk

usi i

gapä

evae

lus o

tsus

eid

tehe

s

kasu

tab

õpitu

d lo

odus

tead

uslik

ke te

adm

isi ja

osk

usi i

gapä

evae

lus o

tsus

eid

tehe

s

kirje

ldab

lood

uslik

ke ja

tehi

slikk

e ob

jekt

e er

inev

ate

mee

ltega

saad

ud te

abe

alus

el

mär

kab

muu

tusi

lood

uses

nin

g se

osta

b ne

id a

asta

aega

de v

ahel

dum

isega

toob

näi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e el

uava

ldus

te ja

om

avah

elist

e se

oste

koh

ta

erin

evat

el a

asta

aega

del

toob

näi

teid

lood

uses

toim

uvat

e aa

staa

jalis

te m

uutu

ste

täht

suse

koh

ta in

imes

e el

us

tunn

eb k

oduk

oha

levi

num

aid

taim

e- ja

loom

aliik

e

käitu

b lo

odus

hoid

likul

t nin

g jä

rgib

koo

steg

utse

mise

reeg

leid

Lood

usnä

htus

ed e

rista

b el

us- j

a el

uta

lood

use

obje

kte

ja n

ähtu

si ni

ng v

aatle

b,

nim

etab

, kirj

elda

b ja

rühm

itab

neid

erist

ab ta

hkei

d ja

ved

elai

d ai

neid

nin

g om

ab o

hutu

nnet

tund

mat

ute

aine

te

vast

u

teeb

juhe

ndi j

ärgi

liht

sam

aid

prak

tilisi

töid

, jär

gide

s ohu

tusn

õude

id


X X X X Organismid ja elupaigadMaismaataimed ja -loomad, valisehitus ja mitmekesisus.

X X Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.

X X X X X Koduloomad.X X Veetaimede ja –

loomadeerinevusmaismaaorganismidest.

Mõõtmine ja võrdlemineKaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

X X Kuidas mõõtma kaugusi?

X X Massi mõõtmine

X X Temperatuuri mõõtmine.

X InimeneInimene.

X Valisehitus.

X X Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine.

X X Hugieen kui tervist hoidev tegevus.

X Inimese elukeskkond.

X X X X IlmIlmavaatlused.

X X Ilmastikunahtused.

Ainepädevused Õppesisuka

alub

kehi

, mõõ

dabt

empe

ratu

urija

pikk

usik

orre

ktse

lt,

valid

esso

biva

idm

õõtm

isvah

ende

id

selg

itab

kom

pass

i töö

põh

imõt

et, t

oetu

des k

atse

le m

agne

tiga

teeb

kat

sega

kin

dlak

s ele

ktrit

juhti

vad

ja m

ittej

uhtiv

ad a

ined

nin

g ra

kend

ab sa

adud

te

adm

isi e

lekt

ririis

tade

ohu

tul k

asut

amise

l

oska

b ett

e nä

ha li

ikum

isega

seot

ud o

huol

ukor

di; t

eab,

mill

est s

õltu

b lii

kuva

keh

a pe

atam

ise a

eg ja

teep

ikku

s

Org

anism

ide

mitm

ekes

isus j

a el

upai

gad

kirje

ldab

taim

ede,

loom

ade

ja se

ente

vä

liseh

itust

, seo

stab

seda

elu

kesk

konn

aga

ning

toob

näi

teid

nen

de tä

htsu

se k

ohta

lo

odus

es

erist

ab se

eni,

taim

i ja

loom

i toi

tum

ise, k

asva

mise

nin

g lii

kum

isvõi

me

järg

i

et ü

hte

liiki

kuu

luva

d or

gani

smid

on

sarn

ased

erist

ab k

ala,

kah

epai

kset

, roo

maj

at, l

indu

ja im

etaj

at n

ing

selg

root

ut, s

h pu

tuka

t

kirje

ldab

õpi

tud

loom

aliik

ide

eluv

iise

ja e

lupa

iku

erist

ab õ

istai

me,

oka

spuu

d, sõ

naja

lg- j

a sa

mm

alta

ime

teab

seen

te m

itmek

esisu

st, e

rista

b sö

ödav

aid

ja m

ürgi

seid

küb

arse

eni n

ing

oska

b vä

ltida

mür

gist

e se

ente

ga se

otud

oht

usid

arve

stab

taim

ede

ja lo

omad

e va

jadu

si ni

ng su

htub

nei

sse

vast

utus

tund

likul

t

toob

näi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e se

oste

koh

ta lo

odus

es n

ing

koos

tab

õpitu

d lii

kide

st

lihts

amai

d to

idua

hela

id

tunn

eb p

õhja

likul

t üht

e ta

ime-

, see

ne- v

õi lo

omal

iiki,

tugi

nede

s koo

stat

ud u

urim

uslik

ule

ülev

aate

le

Inim

ene

kirje

ldab

inim

ese

välis

ehitu

st, k

asut

ades

mõõ

tmist

ulem

usi

järg

ib te

rvisl

iku

toitu

mise

põh

imõtt

eid

ja h

ügie

enin

õude

id n

ing

väär

tust

ab te

rvisl

ikke

el

uviis

e

tead

vust

ab in

imes

e va

jadu

si, ta

rbib

vas

tutu

stun

dlik

ult,

väld

ib e

nda

ja te

iste

terv

ise

kahj

usta

mist

nin

g to

imib

kes

kkon

da h

oidv

alt

toob

näi

teid

, kui

das i

nim

ene

sõltu

b lo

odus

est n

ing

muu

dab

oma

tege

vuse

ga lo

odus

t

võrd

leb

inim

este

elu

maa

l ja

linna

s

Plaa

n ja

kaa

rt sa

ab a

ru li

htsa

st p

laan

ist v

õi k

aard

ist n

ing

leia

b ko

oliü

mbr

use

plaa

nilt

tutta

vaid

obj

ekte

mõi

stab

, et k

aard

i jär

gi o

n võ

imal

ik te

gelik

kust

tund

ma

õppi

da

näita

b Ee

sti k

aard

il om

a ko

duko

hta,

suur

emai

d kõ

rgus

tikke

, saa

ri, p

oolsa

ari,

laht

esid

, jõ

gesid

, jär

vi ja

linn

u

mää

rab

kom

pass

i abi

l põh

ja- j

a lõ

unas

uund

a

kirje

ldab

Ees

ti ka

ardi

järg

i obj

ektid

e as

ukoh

ti, k

asut

ades

ilm

akaa

ri


Organismid ja elupaigadMaismaataimed ja -loomad, valisehitus ja mitmekesisus.

X X Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.

X Koduloomad.X X X Veetaimede ja –

loomadeerinevusmaismaaorganismidest.

X X Mõõtmine ja võrdlemineKaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

X X Kuidas mõõtma kaugusi?

X Massi mõõtmine

X X Temperatuuri mõõtmine.

X X InimeneInimene.

X Valisehitus.

X Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine.

X X Hugieen kui tervist hoidev tegevus.

Inimese elukeskkond.

X X IlmIlmavaatlused.

X Ilmastikunahtused.

Õppetegevus Illustratsioonide ja meeleavalduste meetod suulise materjali uurimises; vestlus; harjutused, in-harjutused; praktiline töö. loovtööd; vaatlemine.

Praktilised tööd. Elus- j a eluta looduse objektide rüh Tahkete j a vedelate ainete omaduste võrdlemine. Looduslike j a tehismaterjalide/objektide rühmitamin Puu j a temaga seotud elustiku aastaringne j älgimine.

3. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed


X X XOrganismide ruhmad ja kooseluTaimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Samblikud. Liik, kooslus, toiduahel.

X X X

LiikumineLiikumise tunnused. Joud liikumise pohjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

X XElekter ja magnetismVooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja saastmine. Ohutusnouded. Magnetnahtused. Kompass.

X X X

Minu kodumaa EestiKooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses.Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja

X X X Plaan ja kaart



tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

tehn

oloo

gia

vald

konn

a va

stu

ning

on

moti

veer

itud

eluk

estv

aks õ

ppek

s

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pr

otse

sse,

leia

b ne

ndev

ahel

isise

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es

lood

usai

nete

s om

anda

tud

tead

misi

jaos

kusi

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke

prob

leem

e, k

asut

ades

lood

uste

adus

likku

mee

todi

t, ni

ng e

sitad

a sa

adud

järe

ldus

i kirj

alik

ult j

a su

ulise

lt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

pä

deva

id o

tsus

eid,

arv

esta

des

lood

uste

adus

likke

, maj

andu

slikk

e, e

etilis

-mor

aalse

id

seisu

kohti

ja õ

igus

akte

nin

gpr

ogno

osid

a ot

sust

e m

õju

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo

hank

imise

ks e

rinev

aid,

sh e

lekt

roon

ilisi

allik

aid,

ana

lüüs

ib ja

hin

dab

kriiti

lisel

t nei

s sisa

lduv

a in

fo

õigs

ust n

ing

rake

ndab

seda

prob

leem

e la

hend

ades

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as

toim

uvat

est p

eam

istes

t pro

tses

sides

tni

ng m

õist

ab lo

odus

tead

uste

are

ngut

kui

pro

tses

si, m

is lo

ob u

usi t

eadm

isi ja

ann

ab se

lgitu

siüm

brits

eva

koht

a ni

ng m

illel

on

prak

tilisi

väl

jund

eid

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

val

dkon

nael

ukut

sete

st n

ing

rake

ndab

lood

usai

nete

s saa

dud

tead

misi

ja o

skus

i elu

kuts

eval

ikus

väär

tust

ab k

eskk

onda

kui

terv

ikut

, sel

lega

seot

ud

vast

utus

tund

likku

ja sä

ästv

at e

luvi

isini

ng jä

rgib

terv

islik

ke e

luvi

ise


X X X X Organismide ruhmad ja kooseluTaimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Samblikud. Liik, kooslus, toiduahel.

X X LiikumineLiikumise tunnused. Joud liikumise pohjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

X X X Elekter ja magnetismVooluring. Elektrijuhid jamitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja saastmine. Ohutusnouded. Magnetnahtused. Kompass.

X X X Minu kodumaa EestiKooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses. Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja asulad Eesti kaardil.

X X X X Plaan ja kaart



Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

se ja

selle

uur

imise

vas

tu n

ing

kasu

tab

julg

elt l

oovu

st ja

fant

aasia

t

mõi

stab

, et i

nim

ene

on o

sa lo

odus

est n

ing

inim

este

elu

sõltu

b lo

odus

est;

suht

ub

lood

uses

se sä

ästv

alt

mär

kab

lood

use

ilu ja

eril

isust

nin

g vä

ärtu

stab

om

a ko

duko

ha e

lurik

kust

ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st

hool

ib e

luso

lend

itest

ja n

ende

vaj

adus

test

liigu

b lo

odus

es tu

rval

iselt,

kah

just

amat

a lo

odus

väär

tusi

ja is

eenn

ast

Uur

imiso

skus

ed te

eb li

htsa

mai

d lo

odus

vaat

lusi

ning

uur

imus

likke

tege

vusi

sõna

stab

om

a m

eelte

abi

l saa

dud

koge

mus

i nin

g nä

htus

te ja

obj

ektid

e om

adus

i

teeb

liht

sate

vah

endi

tega

pra

ktilis

i töi

d, jä

rgid

es ju

hend

eid

ja o

hutu

snõu

deid

vorm

istab

vaa

tlusin

fo, t

eeb

järe

ldus

i nin

g es

itleb

nei

d

kasu

tab

õppe

teks

tides

leid

uvai

d lo

odus

tead

uslik

ke m

õist

eid

suul

ises j

a ki

rjalik

us

kõne

s

kasu

tab

õpitu

d lo

odus

tead

uslik

ke te

adm

isi ja

osk

usi i

gapä

evae

lus o

tsus

eid

tehe

s

Lood

usva

atlu

sed

teeb

ilm

avaa

tlusi,

isel

oom

usta

b ilm

a ni

ng v

alib

ilm

ale

vast

ava

välis

riiet

use

kirje

ldab

lood

uslik

ke ja

tehi

slikk

e ob

jekt

e er

inev

ate

mee

ltega

saad

ud te

abe

alus

el

mär

kab

muu

tusi

lood

uses

nin

g se

osta

b ne

id a

asta

aega

de v

ahel

dum

isega

toob

näi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e el

uava

ldus

te ja

om

avah

elist

e se

oste

koh

ta

erin

evat

el a

asta

aega

del

toob

näi

teid

lood

uses

toim

uvat

e aa

staa

jalis

te m

uutu

ste

täht

suse

koh

ta in

imes

e el

us

tunn

eb k

oduk

oha

levi

num

aid

taim

e- ja

loom

aliik

e

käitu

b lo

odus

hoid

likul

t nin

g jä

rgib

koo

steg

utse

mise

reeg

leid


X Organismide ruhmad ja kooseluTaimede mitmekesisus.

X X Loomade mitmekesisus.X X X Seente mitmekesisus.

Samblikud.x Liik, kooslus, toiduahel.

X Liikumine. Liikumise tunnused.X X Joud liikumise pohjusena (katseliselt).

X X Liiklusohutus.X Elekter ja magnetism

Vooluring.X X Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid.

X X Elektri kasutamine ja saastmine.

X Ohutusnouded.Magnetnahtused.

X X Kompass.X X Minu kodumaa Eesti

Kooliümbruse plaan.X X X Eesti kaart.

X X X Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses.

X X X X Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja asulad Eesti kaardil.

X X X X X Plaan ja kaart

Ainepädevused ÕppesisuLo

odus

näht

used

erist

abel

us- j

aelu

talo

odus

eobj

ekte

janä

htus

inin

gvaa

tleb,

ni

met

ab, k

irjel

dabj

arüh

mita

bnei

d

erist

ab ta

hkei

d ja

ved

elai

d ai

neid

nin

g om

ab o

hutu

nnet

tund

mat

ute

aine

te v

astu

teeb

juhe

ndi j

ärgi

liht

sam

aid

prak

tilisi

töid

, jär

gide

s ohu

tusn

õude

id

kaal

ub k

ehi,

mõõ

dab

tem

pera

tuur

i ja

pikk

usi k

orre

ktse

lt, v

alid

es so

biva

id

mõõ

tmisv

ahen

deid

selg

itab

kom

pass

i töö

põh

imõt

et, t

oetu

des k

atse

le m

agne

tiga

teeb

kat

sega

kin

dlak

s ele

ktrit

juhti

vad

ja m

ittej

uhtiv

ad a

ined

nin

g ra

kend

ab

saad

ud te

adm

isi e

lekt

ririis

tade

ohu

tul k

asut

amise

los

kab

ette

näha

liik

umise

ga se

otud

ohu

oluk

ordi

; tea

b, m

illes

t sõl

tub

liiku

va k

eha

peat

amise

aeg

ja te

epik

kus

oska

b ett

e nä

ha li

ikum

isega

seot

ud o

huol

ukor

di; t

eab,

mill

est s

õltu

b lii

kuva

keh

a pe

atam

ise a

eg ja

teep

ikku

s

Org

anism

ide

mitm

ekes

isus j

a el

upai

gad

kirje

ldab

taim

ede,

loom

ade

ja se

ente

vä

liseh

itust

, seo

stab

seda

elu

kesk

konn

aga

ning

toob

näi

teid

nen

de tä

htsu

se

koht

a lo

odus

es

erist

ab se

eni,

taim

i ja

loom

i toi

tum

ise, k

asva

mise

nin

g lii

kum

isvõi

me

järg

i

teab

, et ü

hte

liiki

kuu

luva

d or

gani

smid

on

sarn

ased

erist

ab k

ala,

kah

epai

kset

, roo

maj

at, l

indu

ja im

etaj

at n

ing

selg

root

ut, s

h pu

tuka

t

kirje

ldab

õpi

tud

loom

aliik

ide

eluv

iise

ja e

lupa

iku

erist

ab õ

istai

me,

oka

spuu

d, sõ

naja

lg- j

a sa

mm

alta

ime

teab

seen

te m

itmek

esisu

st, e

rista

b sö

ödav

aid

ja m

ürgi

seid

küb

arse

eni n

ing

oska

b vä

ltida

mür

gist

e se

ente

ga se

otud

oht

usid

arve

stab

taim

ede

ja lo

omad

e va

jadu

si ni

ng su

htub

nei

sse

vast

utus

tund

likul

t

toob

nдi

teid

erin

evat

e or

gani

smid

e se

oste

koh

ta lo

odus

es n

ing

koos

tab

хpitu

d lii

kide

st li

htsa

mai

d to

idua

hela

id

tunn

eb p

õhja

likul

t üht

e ta

ime-

, see

ne- v

õi lo

omal

iiki,

tugi

nede

s koo

stat

ud

uurim

uslik

ule

ülev

aate

le


X Organismide ruhmad ja kooseluTaimede mitmekesisus.Loomade mitmekesisus.

Seente mitmekesisus.

Samblikud.

Liik, kooslus, toiduahel.

X X Liikumine. Liikumise tunnused.

X X Joud liikumise pohjusena (katseliselt).

X Liiklusohutus.

X X Elekter ja magnetismVooluring.

X X X Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid.Elektri kasutamine ja saastmine.

X Ohutusnouded.

X X Magnetnahtused.

X Kompass.

Minu kodumaa EestiKooliümbruse plaan.Eesti kaart.

X Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses.

X X X X Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja asulad Eesti kaardil.

X X Plaan ja kaart

Ainepädevused ÕppesisuIn

imen

e ki

rjeld

ab in

imes

e vä

liseh

itust

, kas

utad

es m

õõtm

istul

emus

i

järg

ib te

rvisl

iku

toitu

mise

põh

imõtt

eid

ja h

ügie

enin

õude

id n

ing

väär

tust

ab

terv

islik

ke e

luvi

ise

tead

vust

ab in

imes

e va

jadu

si, ta

rbib

vas

tutu

stun

dlik

ult,

väld

ib e

nda

ja te

iste

terv

ise k

ahju

stam

ist n

ing

toim

ib k

eskk

onda

hoi

dval

t

toob

näi

teid

, kui

das i

nim

ene

sõltu

b lo

odus

est n

ing

muu

dab

oma

tege

vuse

ga

lood

ust

võrd

leb

inim

este

elu

maa

l ja

linna

s

Plaa

n ja

kaa

rt sa

ab a

ru li

htsa

st p

laan

ist v

õi k

aard

ist n

ing

leia

b ko

oliü

mbr

use

plaa

nilt

tutta

vaid

obj

ekte

mõi

stab

, et k

aard

i jär

gi o

n võ

imal

ik te

gelik

kust

tund

ma

õppi

da

näita

b Ee

sti k

aard

il om

a ko

duko

hta,

suur

emai

d kõ

rgus

tikke

, saa

ri, p

oolsa

ari,

laht

esid

, jõg

esid

, jär

vi ja

linn

u

mää

rab

kom

pass

i abi

l põh

ja- j

a lõ

unas

uund

a

kirje

ldab

Ees

ti ka

ardi

järg

i obj

ektid

e as

ukoh

ti, k

asut

ades

ilm

akaa

ri


X Organismide ruhmad ja kooseluTaimede mitmekesisus.

X X Loomade mitmekesisus.

X X X Seente mitmekesisus.

Samblikud.

Liik, kooslus, toiduahel.

Liikumine. Liikumise tunnused.

Joud liikumise pohjusena (katseliselt).

x Liiklusohutus.

X Elekter ja magnetismVooluring.

Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid.

X X Elektri kasutamine ja saastmine.

X Ohutusnouded.

Magnetnahtused.

X Kompass.

X Minu kodumaa EestiKooliümbruse plaan.

X X x Eesti kaart.

X X Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses.

X X X Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja asulad Eesti kaardil.

X X X Plaan ja kaart

Õppe- ja kasvatuseesmärgid.Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest; 2. oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi; 3. rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel; 4. omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest; 5. mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes; 6. oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti; 7. rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus; 8. väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

ÕpitulemusedÕpilane:

õpib tundma lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi; kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni; huvitub looduses; oskab looduses käituda; oskab teha praktilisi ja uurimuslike töid.

ÕpitulemusedVäärtused ja hoiakud


tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat; mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt; märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; hoolib elusolenditest ja nende vajadustest; liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

Uurimisoskused


teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi; sõnastab oma meelte toel saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi; teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid; vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid; kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes; 6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused


teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse; kirjeldab loodus- ja tehisobjekte erinevate meeltega saadud teabe alusel; märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega; toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri aastaaegadel; toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus; tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike; 7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

Loodusnähtused


eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid; eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning valdab ohutunnet tundmatute ainete vastu; teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid; kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid; selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes katsele magnetiga; teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi, kasutades elektririistu ohutult; 7) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; toob

näiteid, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja teepikkus.

Organismide mitmekesisus ja elupaigad


kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses; eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi; teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased; eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad); kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime; teab seente mitmekesisust, nimetab tuntumaid söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid; arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult; toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid; tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule ülevaatele.

Inimene


kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi; järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke eluviise; teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning hoiab keskkonda; toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust; võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

Plaan ja kaart


saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte; mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida; näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvi ja linnu; määrab kompassi järgi põhja- ja lõunasuunda; 5) kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.

Praktilised tööd ja IKT rakendami Liikide võrdlus Oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine Pildi järgi plaani koostamine

Füüsiline õpikeskkond1. Praktiliste tööde, õppekäikude läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.2. Kool korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud ning spetsiaalse kattega töölauad.3. Kool võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist.4. Kool võimaldab osaleda loodus- ja keskkonnaharidusprojektides.5. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse teadmi ja oskusi, mis peavad kujunema õppetegevuse käigus:

oskus teha katseid; vaatlused; oskus määrata omadused ja kirjeldada neid; osus teha järeldusi ning kirjeldada ja kaitsta neid.

II kooliaste4 klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass II kooliastme õppesisu

x x x x x Maailmaruum.Päike ja tähed.Päikesesüsteem.Tähistaevas.Tähtkujud.Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad.Astronoomia.

x x x x x Planeet Maa.Gloobus kui Maa mudel.Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.


ultu

uri j

a vä

ärtu

späd

evus

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed


x x x x x x Elu mitmekesisus MaalOrganismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

x x x x x x x x Inimene.Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad.Elundkondade ülesanded.Organismi terviklikkus.Tervislikud eluviisid.Inimise põlvnemine.Inimise võrdlus selgroogsete loomadega.Taimed,loomad,seened ja mikroorgaNismid inimise kasutuses.



tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

tehn

oloo

gia

vald

konn

a va

stu

ning

on

moti

veer

itud

eluk

estv

aks õ

ppek

s

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pro

tses

se, l

eiab

ne

ndev

ahel

isise

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es lo

odus

aine

tes o

man

datu

d te

adm

isi ja

osku

si

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke p

robl

eem

e, k

asut

ades

lo

odus

tead

uslik

kum

eeto

dit,

ning

esit

ada

saad

ud jä

reld

usi k

irjal

ikul

t ja

suul

iselt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

päd

evai

d ot

suse

id,

arve

stad

eslo

odus

tead

uslik

ke, m

ajan

dusli

kke,

eeti

lis-m

oraa

lseid

seisu

kohti

ja õ

igus

akte

nin

gpr

ogno

osid

a ot

sust

e m

õju

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo h

anki

mise

ks e

rinev

aid,

sh

elek

troo

nilis

ial

likai

d, a

nalü

üsib

ja h

inda

b kr

iitilis

elt n

eis s

isald

uva

info

õig

sust

nin

g ra

kend

ab

seda

prob

leem

e la

hend

ades

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as to

imuv

ates

t pea

mist

est

prot

sess

ides

tni

ng m

õist

ab lo

odus

tead

uste

are

ngut

kui

pro

tses

si, m

is lo

ob u

usi t

eadm

isi ja

an

nab

selg

itusi

ümbr

itsev

a ko

hta

ning

mill

el o

n pr

aktil

isi v

älju

ndei

d

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

va

ldko

nna

eluk

utse

test

nin

g ra

kend

ab lo

odus

aine

tes s

aadu

d te

adm

isi ja

osk

usi

eluk

utse

valik

us

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

va

ldko

nna

eluk

utse

test

nin

g ra

kend

ab lo

odus

aine

tes s

aadu

d te

adm

isi ja

osk

usi

eluk

utse

valik

us

4.klass

x x x x x x Maailmaruum.Päike ja tähed.Päikesesüsteem.Tähistaevas.Tähtkujud.Suur Vanker ja Põhjanael.Galaktikad.Astronoomia.

x x x x x x Planeet Maa.Gloobus kui Maa mudel.Maa kujutamine kaartidel.Erinevad kaardid.Mandrid ja ookeanid.Suuremad riigid Euroopakaardil.Geograafilise asendiiseloomustamine.Eesti asend Euroopas.Looduskatastroofid:vulkaanipursked, maavärinad,orkaanid, üleujutused.

X X X X X X Elu mitmekesisus MaalOrganismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid.Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele.Elu erinevates keskkonnatingimustes.Elu areng Maal.

X X X X Inimene.Inimese ehitus: elundid jaelundkonnad.Elundkondade ülesanded.Organismi terviklikkus.Tervislikud eluviisid.Inimese põlvnemine. Inimesevõrdlus selgroogseteloomadega.Taimed,loomad, seened jamikroorganismid inimesekasutuses.


Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

stea

dust

e õp

pim

is va

stu

väär

tust

ab u

urim

isteg

evus

t loo

duse

tund

maõ

ppim

isel

väär

tust

ab b

iolo

ogili

st ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st n

ing

sääs

tvat

elu

viisi

toim

ib k

eskk

onna

tead

liku

tarb

ijana

nin

g vä

ärtu

stab

terv

islik

ku to

itu

mär

kab

kodu

koha

ja E

esti

kesk

konn

apro

blee

me

ning

on

moti

veer

itud

osal

ema

eako

hast

es k

eskk

onna

kaits

e ür

itust

es

Uur

imus

likud

osk

used

sõna

stab

uur

imisk

üsim

usi/p

robl

eem

e ja

kon

trol

lib

hüpo

tees

e

kava

ndab

õpe

taja

juhe

ndam

isel l

ihts

amai

d pr

aktil

isi tö

id

teeb

kat

seid

, jär

gide

s pra

ktilis

e tö

ö ju

hend

eid

arut

leb

lood

uste

adus

liku

uurim

use

ja p

rakti

liste

tööd

e ju

hend

ite ü

le

kasu

tab

ohut

usnõ

udei

d jä

rgid

es õ

iges

ti so

bilik

ke m

õõte

vahe

ndei

d

anal

üüsib

and

mei

d, te

eb jä

reld

usi j

a es

itab

uurin

gu tu

lem

usi

leia

b er

i alli

kate

st lo

odus

tead

uslik

ku te

avet

nin

g hi

ndab

info

allik

a us

aldu

svää

rtus

t

oska

b va

stan

dada

tead

uslik

ku ja

mitt

etea

dusli

kku

sele

tust

Üld

ised

lood

uste

adus

likud

tead

mise

dtu

nneb

igap

äeva

elus

ära

lood

uste

adus

likke

teem

asid

, pro

blee

me

ja k

üsim

usi

saab

aru

lood

uste

adus

likus

t tek

stist

, tõl

gend

ab ja

rake

ndab

õpi

tud

tead

usm

õist

eid,

süm

bole

id n

ing

ühik

uid

näht

usi j

a pr

otse

sse

selg

itade

s

tugi

nede

s loo

dust

eadu

slike

le te

adm

istel

e, te

eb tõ

endu

smat

erja

lide

põhj

al

järe

ldus

i ja

otsu

stus

i

selg

itab

tead

uslik

ele

fakti

dele

tugi

nede

s põh

juse

-tag

ajär

je se

osei

d

kasu

tab

või k

oost

ab m

udel

it, e

t näi

data

aru

saam

ist se

oste

st, p

rots

essid

est j

a sü

stee

mid

est

kirje

ldab

ja v

õrdl

eb o

rgan

ismid

e, a

inet

e võ

i pro

tses

side

sarn

asus

i nin

g er

inev

usi

selg

itab

orga

nism

ide

koha

stum

ist õ

hus,

vee

s või

mul

las k

ui e

luke

skko

nnas

ni

ng p

õhje

ndab

lood

us- j

a ke

skko

nnak

aits

e va

jalik

kust

saab

aru

inim

tege

vuse

ja k

eskk

onna

vah

elist

est s

eost

est k

oduk

oha

ning

Ees

ti ko

ntek

sti


Maailmaruum.X X X X X X X X Päike ja tähed.

X X X X X X X X X Päikesesüsteem.

X X X X X X Tähistaevas.

X X X X X X X Tähtkujud.

X X X X X X Suur Vanker ja Põhjanael.

X X X X X X X X X X X Galaktikad.

X X X X X X X X X X X Astronoomia.

Planeet Maa.

X X X X X Gloobus kui Maa mudel.

X X X X Maa kujutamine kaartidel.

X X X X X Erinevad kaardid.

X X X X X X X X Mandrid ja ookeanid.

X X X X X X X X X X X Suuremad riigid Euroopa kaardil.

X X X X Geograafilise asendi iseloomustamine.

X X X X X X X X X X Eesti asend Euroopas.

X X X X X X X X X X X X X Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.

Elu mitmekesisus Maal

X X X X X X X X Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid.

X X X X X X X X X X X X Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele.

X X X X X X X X X X X X X Elu erinevates keskkonnatingimustes.

X X X X X X X X X X X X X Elu areng Maal.

Inimene.

X X X X X X X X X X X Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad.

X X X X X X X Elundkondade ülesanded.

X X X X X X X X X X X X Organismi terviklikkus.

X X X X X X X X X X X Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine.

X X X X X X X X Inimese võrdlus selgroogsete loomadega.

X X X X X X X X X X Taimed,loomad, seened ja mikroorganismidinimese kasutuses.

Õppetegevus Illustratsioonide ja meeleavalduste meetod suulise materjali uurimises vestlus harjutused, praktiline töö loovtööd vaatlemine

Praktilised tööd Liikide võrdlus Oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine Pildi järgi plaani koostamine.

5. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed


x x x x x x Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond.Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

x x x x x x Vesi kui aine, vee kasutamine.Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

x x x x x x x Asula elukeskkonnanaElukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.

x x x x x Pinnavormid ja pinnamoodPinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

x x x x Soo elukeskkonnanaSoo elukeskkonnana. Soode teke japaiknemine. Soode areng: madalsoo,siirdesoo ja raba. Elutingimused soos.



tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

te

hnol

oogi

a va

ldko

nna

vast

u ni

ng o

n m

otive

eritu

d el

ukes

tvak

s õp

peks

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pro

tses

se,

leia

b ne

ndev

ahel

isi se

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es lo

odus

aine

tes o

man

datu

d te

adm

isi ja

osk

usi

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke p

robl

eem

e,

kasu

tade

s loo

dust

eadu

slikk

u m

eeto

dit,

ning

esit

ada

saad

ud jä

reld

usi

kirja

likul

t ja

suul

iselt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

päd

evai

d ot

suse

id, a

rves

tade

s loo

dust

eadu

slikk

e, m

ajan

dusli

kke,

eeti

lis-

mor

aalse

id se

isuko

hti ja

õig

usak

te n

ing

prog

noos

ida

otsu

ste

mõj

u

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo h

anki

mise

ks

erin

evai

d, sh

ele

ktro

onili

si al

likai

d, a

nalü

üsib

ja h

inda

b kr

iitilis

elt n

eis

sisal

duva

info

õig

sust

nin

g ra

kend

ab se

da p

robl

eem

e la

hend

ades

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as to

imuv

ates

t pe

amist

est p

rots

essid

est n

ing

mõi

stab

lood

uste

adus

te a

reng

ut k

ui

prot

sess

i, m

is lo

ob u

usi t

eadm

isi ja

ann

ab se

lgitu

si üm

brits

eva

koht

a ni

ng m

illel

on

prak

tilisi

väl

jund

eid

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

val

dkon

na e

luku

tset

est n

ing

rake

ndab

lood

usai

nete

s sa

adud

tead

misi

ja o

skus

i elu

kuts

eval

ikus

väär

tust

ab k

eskk

onda

kui

terv

ikut

, sel

lega

seot

ud v

astu

tust

undl

ikku

ja

sääs

tvat

elu

viisi

nin

g jä

rgib

terv

islik

ke e

luvi

ise

5.klass

x x x x x X JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND.Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Veevoolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

x x x x x VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE.Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

x x x x ASULA ELUKESKKONNANA.Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.

x x x PINNAVORMID JA PINNAMOOD.Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

x x x x x SOO ELUKESKKONNANASoo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus.Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia.


Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

stea

dust

e õp

pim

is va

stu

väär

tust

ab u

urim

isteg

evus

t loo

duse

tund

maõ

ppim

isel

väär

tust

ab b

iolo

ogili

st ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st n

ing

sääs

tvat

elu

viisi

toim

ib k

eskk

onna

tead

liku

tarb

ijana

nin

g vä

ärtu

stab

terv

islik

ku to

itu

mär

kab

kodu

koha

ja E

esti

kesk

konn

apro

blee

me

ning

on

moti

veer

itud

osal

ema

eako

hast

es k

eskk

onna

kaits

e ür

itust

es

Uur

imus

likud

osk

used

sõna

stab

uur

imisk

üsim

usi/p

robl

eem

e ja

kon

trol

lib

hüpo

tees

e

kava

ndab

õpe

taja

juhe

ndam

isel l

ihts

amai

d pr

aktil

isi tö

id

teeb

kat

seid

, jär

gide

s pra

ktilis

e tö

ö ju

hend

eid

arut

leb

lood

uste

adus

liku

uurim

use

ja p

rakti

liste

tööd

e ju

hend

ite ü

le

kasu

tab

ohut

usnõ

udei

d jä

rgid

es õ

iges

ti so

bilik

ke m

õõte

vahe

ndei

d

anal

üüsib

and

mei

d, te

eb jä

reld

usi j

a es

itab

uurin

gu tu

lem

usi

leia

b er

i alli

kate

st lo

odus

tead

uslik

ku te

avet

nin

g hi

ndab

info

allik

a us

aldu

svää

rtus

t

oska

b va

stan

dada

tead

uslik

ku ja

mitt

etea

dusli

kku

sele

tust

ldise

d lo

odus

tead

uslik

ud te

adm

ised

tunn

eb ig

apäe

vael

us ä

ra lo

odus

tead

uslik

ke te

emas

id, p

robl

eem

e ja

küs

imus

i

saab

aru

lood

uste

adus

likus

t tek

stist

, tõl

gend

ab ja

rake

ndab

õpi

tud

tead

usm

õist

eid,

süm

bole

id n

ing

ühik

uid

näht

usi j

a pr

otse

sse

selg

itade

s

tugi

nede

s loo

dust

eadu

slike

le te

adm

istel

e, te

eb tõ

endu

smat

erja

lide

põhj

al

järe

ldus

i ja

otsu

stus

i

selg

itab

tead

uslik

ele

fakti

dele

tugi

nede

s põh

juse

-taga

järje

seos

eid

kasu

tab

või k

oost

ab m

udel

it, e

t näi

data

aru

saam

ist se

oste

st, p

rots

essid

est j

a sü

stee

mid

est

kirje

ldab

ja v

õrdl

eb o

rgan

ismid

e, a

inet

e võ

i pro

tses

side

sarn

asus

i nin

g er

inev

usi

selg

itab

orga

nism

ide

koha

stum

ist õ

hus,

vee

s või

mul

las k

ui e

luke

skko

nnas

nin

g põ

hjen

dab

lood

us- j

a ke

skko

nnak

aits

e va

jalik

kust

saab

aru

inim

tege

vuse

ja k

eskk

onna

vah

elist

est s

eost

est k

oduk

oha

ning

Ees

ti ko

ntek

sti


JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND.X X X X X X Loodusteaduslik uurimus.

X X X X X X Veekogu kui uurimisobjekt.

X X X X X X X X X Eesti jõed.

X X X X X X X Jõgi ja selle osad.

X X X X X X X X X Vee voolamine jões.

X X X X X X X X X Veetaseme kõikumine jões.

X X X X X X Eesti järved, nende paiknemine.

X X X X X X X X X X Taimede ja loomade kohastumine eluks vees.

X X X X X X X X X X X Jõgi elukeskkonnana.

X X X X X X X X X X X Järvevee omadused.

X X X X X X X X Toitainete sisaldus järvede vees.

X X X X X X X X X Elutingimused järves.

X X X X X X X X Jõgede ja järvede elustik.

X X X X X X X X X Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest.

X X X X X X X X Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse.

X X X X X X X X X X Kalakasvatus.

VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE.

X X X X X X X X X X X Vee omadused.

X X X X X X X X Vee olekud ja nende muutumine.

X X X X X X X X Vedela ja gaasilise aine omadused

X X X X X X X Vee soojuspaisumine.

X X X X X X X X Märgamine ja kapillaarsus.

X X X X X X X X X Põhjavesi.

X X X X X X X Joogivesi.

X X X X X X X Vee kasutamine.

X X X X X X X X X X X Vee reostumine ja kaitse.

X X X X X X X X Vee puhastamine.

ASULA ELUKESKKONNANA

X X X X X X X Elukeskkond maa-asulas ja linnas.

X X X X X X X X X Eesti linnad.

X X X X X X Koduasula plaan.

X X X X X X X X Elutingimused asulas.

X X X X X X X X X X Taimed ja loomad asulas

PINNAVORMID JA PINNAMOOD

X X X X X X X Pinnavormid, nende kujutamine kaardil.

X X X X X X X X Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood.

X X X X X X X X Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas.

X X X X X X Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

X X X X X X Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

SOO ELUKESKKONNANA

X X X X X X X X X Soo elukeskkonnana.

X X X X X X X X X Soode teke ja paiknemine.

X X X X X X X Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba.

X X X X X X X X X Elutingimused soos.

X X X X X X X X X X Soode elustik.

X X X X X X X X X Soode tähtsus.

X X X X X X X X Turba kasutamine.

X X X X X X X X X Kütteturba tootmise tehnoloogia.

X X X X X X X X Elutingimused asulas.

X X X X X X X X X X Taimed ja loomad asulas

PINNAVORMID JA PINNAMOOD

X X X X X X X Pinnavormid, nende kujutamine kaardil.

X X X X X X X X Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood.

X X X X X X X X Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas.

X X X X X X Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

X X X X X X Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

SOO ELUKESKKONNANA

X X X X X X X X X Soo elukeskkonnana.

X X X X X X X X X Soode teke ja paiknemine.

X X X X X X X Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba.

X X X X X X X X X Elutingimused soos.

X X X X X X X X X X Soode elustik.

X X X X X X X X X Soode tähtsus.

X X X X X X X X Turba kasutamine.

X X X X X X X X X Kütteturba tootmise tehnoloogia.

Õppetegevus Illustratsioonide ja meeleavalduste meetod suulise materjali uurimises; vestlus; harjutused, in-harjutused; praktiline töö.

Praktilised tööd ja IKT rakendami Liikide võrdlus. Oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks. Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine. Pildi järgi plaani koostamine.

6. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed


X x MULDMulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

X X x AED JA PÕLD ELUKESKKONNANAMulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

X X x METS ELUKESKKONNANAElutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

X X x ÕHKÕhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

X X x LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANAVesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

X X X x ELUKESKKONNAD EESTISÜlevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

X X X x EESTI LOODUSVARADEesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvaradenergiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.



tunn

eb h

uvi k

eskk

onna

, sel

le u

urim

ise n

ing

lood

uste

adus

te ja

tehn

oloo

gia

vald

konn

a va

stu

ning

on

moti

veer

itud

eluk

estv

aks õ

ppek

s

vaat

leb,

ana

lüüs

ib n

ing

selg

itab

kesk

konn

a ob

jekt

e ja

pr

otse

sse,

leia

b ne

ndev

ahel

isise

osei

d ni

ng te

eb ü

ldist

avai

d jä

reld

usi,

rake

ndad

es

lood

usai

nete

s om

anda

tud

tead

misi

jaos

kusi

oska

b m

ärga

ta ja

lahe

ndad

a lo

odus

tead

uslik

ke

prob

leem

e, k

asut

ades

lood

uste

adus

likku

mee

todi

t, ni

ng e

sitad

a sa

adud

järe

ldus

i kirj

alik

ult j

a su

ulise

lt

oska

b te

ha ig

apäe

vael

ulisi

lood

uske

skko

nnag

a se

otud

pä

deva

id o

tsus

eid,

arv

esta

des

lood

uste

adus

likke

, maj

andu

slikk

e, e

etilis

-mor

aalse

id

seisu

kohti

ja õ

igus

akte

nin

gpr

ogno

osid

a ot

sust

e m

õju

kasu

tab

lood

uste

adus

te- j

a te

hnol

oogi

alas

e in

fo

hank

imise

ks e

rinev

aid,

sh e

lekt

roon

ilisi

allik

aid,

ana

lüüs

ib ja

hin

dab

kriiti

lisel

t nei

s sisa

lduv

a in

fo õ

igsu

st n

ing

rake

ndab

seda

prob

leem

e la

hend

ades

on o

man

danu

d sü

stee

mse

üle

vaat

e lo

odus

kesk

konn

as

toim

uvat

est p

eam

istes

t pro

tses

sides

tni

ng m

õist

ab lo

odus

tead

uste

are

ngut

kui

pro

tses

si,

mis

loob

uus

i tea

dmisi

ja a

nnab

selg

itusi

ümbr

itsev

a ko

hta

ning

mill

el o

n pr

aktil

isi v

älju

ndei

d

mõi

stab

lood

usai

nete

om

avah

elisi

seos

eid

ja e

risus

i, on

om

anda

nud

ülev

aate

val

dkon

nael

ukut

sete

st n

ing

rake

ndab

lood

usai

nete

s saa

dud

tead

misi

ja o

skus

i elu

kuts

eval

ikus

väär

tust

ab k

eskk

onda

kui

terv

ikut

, sel

lega

seot

ud

vast

utus

tund

likku

ja sä

ästv

at e

luvi

isini

ng jä

rgib

terv

islik

ke e

luvi

ise

6.klass

X X X X MULDMulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

X X AED JA PÕLD ELUKESKKONNANAMulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

X X X X X METS ELUKESKKONNANAElutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid,nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

X X X ÕHKÕhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

X X X X LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANAVesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

X X X ELUKESKKONNAD EESTISÜlevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

X X X X X X EESTI LOODUSVARADEesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.


Väär

tuse

d ja

hoi

akud

tunn

eb h

uvi l

oodu

stea

dust

e õp

pim

is va

stu

väär

tust

ab u

urim

isteg

evus

t loo

duse

tund

maõ

ppim

isel

väär

tust

ab b

iolo

ogili

st ja

maa

stiku

list m

itmek

esisu

st n

ing

sääs

tvat

elu

viisi

toim

ib k

eskk

onna

tead

liku

tarb

ijana

nin

g vä

ärtu

stab

terv

islik

ku to

itu

mär

kab

kodu

koha

ja E

esti

kesk

konn

apro

blee

me

ning

on

moti

veer

itud

osal

ema

eako

hast

es k

eskk

onna

kaits

e ür

itust

es

Uur

imus

likud

osk

used

sõna

stab

uur

imisk

üsim

usi/p

robl

eem

e ja

kon

trol

lib

hüpo

tees

e

kava

ndab

õpe

taja

juhe

ndam

isel l

ihts

amai

d pr

aktil

isi tö

id

teeb

kat

seid

, jär

gide

s pra

ktilis

e tö

ö ju

hend

eid

arut

leb

lood

uste

adus

liku

uurim

use

ja p

rakti

liste

tööd

e ju

hend

ite ü

le

kasu

tab

ohut

usnõ

udei

d jä

rgid

es õ

iges

ti so

bilik

ke m

õõte

vahe

ndei

d

anal

üüsib

and

mei

d, te

eb jä

reld

usi j

a es

itab

uurin

gu tu

lem

usi

leia

b er

i alli

kate

st lo

odus

tead

uslik

ku te

avet

nin

g hi

ndab

info

allik

a us

aldu

svää

rtus

t

oska

b va

stan

dada

tead

uslik

ku ja

mitt

etea

dusli

kku

sele

tust

Üld

ised

lood

uste

adus

likud

tead

mise

dtu

nneb

igap

äeva

elus

ära

lood

uste

adus

likke

teem

asid

, pro

blee

me

ja

küsim

usi

saab

aru

lood

uste

adus

likus

t tek

stist

, tõl

gend

ab ja

rake

ndab

õpi

tud

tead

usm

õist

eid,

süm

bole

id n

ing

ühik

uid

näht

usi j

a pr

otse

sse

selg

itade

s

ugin

edes

lood

uste

adus

likel

e te

adm

istel

e, te

eb tõ

endu

smat

erja

lide

põhj

al

järe

ldus

i ja

otsu

stus

i

selg

itab

tead

uslik

ele

fakti

dele

tugi

nede

s põh

juse

-taga

järje

seos

eid

kasu

tab

või k

oost

ab m

udel

it, e

t näi

data

aru

saam

ist se

oste

st, p

rots

essid

est

ja sü

stee

mid

est

kirje

ldab

ja v

õrdl

eb o

rgan

ismid

e, a

inet

e võ

i pro

tses

side

sarn

asus

i nin

g er

inev

usi

selg

itab

orga

nism

ide

koha

stum

ist õ

hus,

vee

s või

mul

las k

ui e

luke

skko

nnas

ni

ng p

õhje

ndab

lood

us- j

a ke

skko

nnak

aits

e va

jalik

kust

saab

aru

inim

tege

vuse

ja k

eskk

onna

vah

elist

est s

eost

est k

oduk

oha

ning

Ee

sti k

onte

ksti


X X X X X X X X MULD Mulla koostis.

X X X X X X X X X X Muldade teke ja areng.

X X X X X X Mullaorganismid.

X X X Aineringe.

X X X X X Mulla osa kooslustes.

X X X X X Mullakaeve.

X X X X X X X X X X X Vee liikumine mullas.

X X X X X X AED JA PÕLD ELUKESKKONNANAMulla viljakus.

X X X X X X X Aed kui kooslus.

X X X X X X X X X X X X Fotosüntees.

X X X X X X X X X X X X X X Aiataimed.

X X X X X X X X X X Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed.

X X X Põld kui kooslus.

X X X X X X X Keemilise tõrje mõju loodusele.

X X X Mahepõllundus.

X X X X X X X X X Inimtegevuse mõju mullale.

X X X X X X X X X X Mulla reostumine ja hävimine.

X X X X X X X X X X X X Mulla kaitse.

X X X X X X METS ELUKESKKONNANAElutingimused metsas.

X X X X X X X X Mets kui elukooslus.

X X X X Eesti metsad.

X X X Metsarinded.

X X X X X X X Nõmme-, palu-, laane- ja salumets.

X X X X Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.

X X X X X X X X X X X X Metsade tähtsus ja kasutamine.

X X X X X X X X Puidu töötlemine.

X X X X X X X X X X X X Metsade kaitse.

X X X X X X X X X X X X X X ÕHKÕhu tähtsus.

X X X X X X X X X X X X Õhu koostis.

X X X X X X X X X X X X Õhu omadused.

X X X X X X X Õhutemperatuur ja selle mõõtmine.

X X X X X X X Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine.

X X X X X X Õhu liikumine soojenedes.

X X X X X X X X Õhu liikumine ja tuul.

X X X X X X X X Kuiv ja niiske õhk.

X X X X X Pilved ja sademed.

X X X X X Veeringe.

X X X Ilm ja ilmastik.

X X X X X X X Sademete mõõtmine.

X X X X X X X X Ilma ennustamine.

X X X X X X X X X X LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANAVesi Läänemeres – merevee omadused.

X X X X Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared.

X X X X X X X Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik.

X X X X X Elutingimused Läänemeres.

X X Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed.

X X X X X X X Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele.

X X X X X X X X X X X X X X Läänemere reostumine ja kaitse.

X X X X X X X X ELUKESKKONNAD EESTISÜlevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis.

X X X X X X X X X Tootjad, tarbijad ja lagundajad.

X X X X X X X X Toitumissuhted ökosüsteemis.

X X X X X X X X X X X X X Inimese mõju ökosüsteemidele.

X X X X X X X X X X X X EESTI LOODUSVARADEesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse.

X X X X X X X X Loodusvarad energiaallikatena.

X X X X X X X X X X X Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine.

X X X X X X X X X X X X Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Praktilised tööd ja IKT rakendami Mulla ja turba võrdlemine. Aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine. Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart). Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele. Ökosüsteemi uurimine mudelite abil. Perekonna/ energiatarbimise uurimus. Ülevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas. Kodukoha ettevõtte keskkonnamõju uurimine või ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist. Individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks. Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta.

Füüsiline õpikeskkond1. Praktiliste tööde, õppekäikude läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.2. Kool korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud ning spetsiaalse kattega töölauad.3. Kool võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist.4. Kool võimaldab osaleda loodus- ja keskkonnaharidusprojektides.5. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

Väärtused ja hoiakud


tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu; väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel; väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi; toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu; märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes.

Uurimisoskused


sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese; kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid; teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle; kasutab ohutusnõudeid, järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid; analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning arutleb infoallika usaldusväärsuse üle; oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Üldised loodusteaduslikud teadmised


tunneb igapäevaelus ära loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi; saab aru loodusteaduslikust tekstist, tõlgendab ja rakendab õpitud teadusmõisteid, sümboleid ning ühikuid nähtusi ja protsesse selgitades; tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi; selgitab põhjuse-tagajärje seoseid; kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist seostest, protsessidest ja süsteemidest; kirjeldab ja võrdleb organismide, ainete või protsesside sarnasusi ning erinevusi; selgitab organismide kohastumist õhus, vees või mullas kui elukeskkonnas ning põhjendab loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust; saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.

ÕpitulemusedMaailmaruum Õpilane:

kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust; põhjendab mudeli järgi öö ja päeva vaheldumist Maal; leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna; leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.

Planeet Maa Õpilane:

kirjeldab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit; teab ja näitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike; leiab atlasest kohanimede registri järgi tundmatu koha; toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning kirjeldab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele.

Elu mitmekesisus Maal Õpilane:

oskab kasutada valgusmikroskoopi; teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest; selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust; nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;

võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis.

Inimene

Õpilane:

nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid; teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki; seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega; võrdleb inimest selgroogsete loomadega; uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust; toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus; põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü.

Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

Õpilane:

kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab korraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves; kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike; toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres; koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

Vesi kui aine, vee kasutamine

Õpilane:

kirjeldab vee olekuid, nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri; teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid; selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katsega erinevate pinnaste vee läbilaskvust; kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

Asula elukeskkonnana

Õpilane:

näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu; võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga; kirjeldab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta; koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid; võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas; toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta; hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal; teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas.

Pinnavormid ja pinnamood

Õpilane:

kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet; kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil; toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele; selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Soo elukeskkonnana

Õpilane:

kirjeldab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; oskab põhjendada Eesti sooderohkust; selgitab soode kujunemist ja arengut; seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega; võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas; koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid; selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust.

Muld elukeskkonnana

Õpilane:

kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi; põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett; selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses; tunneb mullakaeves ära huumushorisondi; kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.

Aed ja põld elukeskkonnana

Õpilane:

selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes; kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel; toob esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises; tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid; koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta; võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid; toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja nende tagajärgede kohta; toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus.

Mets elukeskkonnana

Õpilane:

kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas; võrdleb männi ja kuuse kohastumust; iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi; võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi; koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas; selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.

Õhk

Õpilane:

mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades; iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi järgi valdavaid tuuli Eestis; kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet; iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus; selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele; teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel; toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel; nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.

Läänemeri elukeskkonnana

Õpilane:

näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari; võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure; iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel; iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi; selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi ja riimveekogu elustiku eripära; võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres; kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres; määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid; koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke; selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

Elukeskkond Eestis

Õpilane:

kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis; kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust ökosüsteemides; põhjendab aineringe olulisust; kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas võivad muutused keskkonnas põhjustada elustiku muutusi; koostab õpitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.

Eesti loodusvarad

Õpilane:

nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid; oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast; toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas; selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed.

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

Õpilane:

selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta; kirjeldab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas; põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust; selgitab keskkonnakaitse vajalikkust; põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi; analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale; toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi.

Kujundav hindamineHinnatakse oskust probleemi sõnastada ja uurida, püstitada hüpoteese, materjalide kogumine ja analüüs, tabelid ja graafikud, oskus teha järeldusi ja kaitsta enda seisukohti põhjendustega ja klassi ees. Hinnatakse IKT kasutamist.

Ainevaldkond „Sotsiaalained“

INIMESEÕPETUS

Õppekava

INIMESEÕPETUS.

Üldalused.

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane sotsiaalvaldkondlik pädevus: suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat; vallata teadmisi kodanikuõigustest ja -vastutusest ning käituda nendega kooskõlas; ära tunda kultuurilist eripära; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja maailma arengust; kujundada oma arvamust ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; tunda ja kasutada lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid; tunda huvi ümbritseva maailma vastu.



1 2 3 4 5 6 Kokkuinimeseõpetus - 1 1 - 1 1 4

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Suutlikkust mõista humanismi, demokraatia jaühiskonna jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nendest oma tegutsemises juhinduda toetavad ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Kõik sotsiaalained süvendavad lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. Oskus seista vastu kesksete normide rikkumisele ning sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine on üks õppekava üldeesmärke, mille kujundamisel on suurem rõhk ühiskonnaõpetusel ja inimeseõpetusel.

Enesemääratluspädevuse aluseks on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast;hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise, emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Õpipädevus. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise plaanimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.

Suhtluspädevus.Antud valdkonna õppeained kujundavad suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kõik valdkonna õppeained toetavad oskust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Õpitakse eristama sotsiaalteadusi loodusteadustest sh mõistma nendes kasutatavate uurimismeetodite eripära. Õpitakse otsima teavet, kasutades tehnoloogilisi abivahendeid, ja tegema saadud teabe alusel tõenduspõhiseid otsuseid.

Ettevõtlikkuspädevus.Õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ning neid ellu viima. Aineõpetuse kaudu kujundatakse algatusvõimet ja vastutustunnet, et teha eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede teostamiseks valima sobivaid ja loovaidmeetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.


Lõiming.

Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega.


Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s

Kultu

urili

ne id

entit

eet

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

Kee

l ja

kirja

ndus

Võõ

rkee

led

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

kuns

tiain

ed

mat

emaa

tika

Õppesisu (INIMESEÕPETUS)

I kooliaste.2 klass.

Х Х Х Х Х Mina.Х Х Х Х Х Х Х Х Mina ja tervis.Х Х Х Х Х Х Х Mina ja minu pere.Х Х Х Х Х Х Х Х Mina: aeg ja asjad.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Mina ja kodumaa.

3 klass.Х Х Х Х Х Х Х Mina.Х Х Х Х Х Х Х Х Mina ja tervis.Х Х Х Х Х Mina ja meie.Х Х Х Х Х Х Х Mina: teave ja asjad.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Mina ja kodumaa.

II kooliaste.5 klass.

Х Х Х Х Tervis.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Tervislik eluviis.Х Х Х Х Х Х Х Х Murdeiga ja kehalised muutused.Х Х Х Х Х Х Turvalisus ja riskikäitumine.Х Х Х Х Х Х Х Х Haigused ja esmaabi.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Keskkond ja tervis.

6 klass.Х Х Х Х Х Х Х Mina ja suhtlemine.Х Х Х Х Х Х Х Х Suhtlemine teistega.Х Х Х Х Х Х Х Suhted teistega.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Konfliktid.Х Х Х Х Otsustamine ja probleemilahensus.Х Х Х Х Х Х Positiivne mõtlemine.

I KOOLIASTE.

2 KLASS.

I. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes.


Kul

tuur

i ja

Sots

iaal

ne j

a

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2 KLASS

Teema 1: Mina.Х Х Х Х Х X Mina.Х Х X Х X Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega.Х Х Х Х Iga inimese väärtus.Х Х Х Х Viisakas käitumine.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Х Х Х X Tervis. Terve ja haige inimene.Х Х Х Х X Ravimid.Х Х Х Х Tervislik eluviis.Х Х Х Х X Abi saamise võimalused.Х Х Х Х X Esmaabi.

Teema 3: Mina ja minu pere.Х Х Х Х Х Kodu. Koduarmastus.Х Х Х Х Х Kodu traditsioonid.Х Х Х Х Х Perekond.Х Х Х Х Erinevad pered.Х Х Х Х Х X Vanavanemad ja teised sugulased.Х Х Х Х Х Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd.Х Х Х Х Х Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne.Х Х Х Х Х X Vanemate ja teiste inimeste töö.Х Х Х Х X Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond.Х Х Х Х X Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek.Х Х Х Х X Ohud kodus ja koduümbruses.

Teema 4: Mina: aeg ja asjad.Х Х Х Х Х Х X Aeg. Aja planeerimine.Х Х Х Х Х Х X Oma tegevuse kavandamine.Х Х Х Х Х Х Täpsus, lubadused, vastutus.Х Х Х Х X Minu oma, tema oma, meie oma.Х Х Х Х Х Asja väärtus ja hind.Х Х Х Х Х Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Х Х Х X Eesti – minu kodumaa.Х Х Х Х X Kodukoht.Х Х Х X Rahvakalendri tähtpäevad.Х Х Х X Eesti rikkus.

I. Sotsiaalne pädevus.


Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

ühi

skon

nas

toim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.

Vald

ab e

smas

t tul

evik

uvisi

ooni

.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

käitu

misr

eegl

eid

ning

on

sead

usku

ulek

as, t

eab

koda

niku

õigu

si ja

-koh

ustu

si ni

ng tu

nneb

kod

anik

uvas

tutu

st.

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

oma

arva

mus

t nin

g m

õist

ab o

ma

võim

alus

i olla

akti

ivne

ja

vast

utus

tund

lik k

odan

ik.

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.

Tunn

eb k

ultu

urili

st e

ripär

a ni

ng su

htub

lugu

pida

valt

indi

vidu

aalse

tess

e, k

ultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui n

eed

pole

inim

suse

vast

ased

.O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i sot

siaal

selt

akts

epte

eritu

d kä

itum

isest

nin

g in

imes

te v

asta

stiku

stes

t suh

etes

t, m

is ai

tava

d ko

hane

da e

akaa

slast

e hu

lgas

, kog

ukon

nas j

a üh

iskon

nas,

vä

ärtu

stad

es n

eid.

On

oman

danu

d te

adm

isi ja

osk

usi e

nese

kont

rolli

, to

imet

ulek

ustr

atee

giat

e, e

nese

kasv

atus

e, o

ma

võim

ete

aren

dam

ise, t

ervi

st tu

gevd

ava

käitu

mise

ja t

ervi

sliku

elu

viisi

koh

ta

ning

vää

rtus

tab

positi

ivse

t suh

tum

ist e

ndas

se ja

tei

stes

se.

2 KLASS

Teema 1: Mina.Х Х Х Mina.

Х Х Х Х Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega.

Х Х Х Iga inimese väärtus.Х Х Х Х Viisakas käitumine.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Х Х Х Tervis. Terve ja haige inimene.

Х Х Ravimid.Х Х Х Х Tervislik eluviis.

Х Х Abi saamise võimalused.Х Х Esmaabi.

Teema 3: Mina ja minu pere.Х Х Kodu. Koduarmastus.

Х Х Х Х Х Kodu traditsioonid.Х Х Х Х Perekond.

Х Х Х Х Erinevad pered.Х Х Х Vanavanemad ja teised sugulased.Х Х Х Х Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused

Х Х Х Х Х Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne.Х Х Х Vanemate ja teiste inimeste töö.

Х Х Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond.Х Х Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek.Х Х Ohud kodus ja koduümbruses.

Teema 4: Mina: aeg ja asjad.Х Х Х Aeg. Aja planeerimine.Х Х Х Oma tegevuse kavandamine.Х Х Х Х Х Täpsus, lubadused, vastutus.Х Х Х Х Minu oma, tema oma, meie oma.

Х Х Asja väärtus ja hind.Х Х Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Х Х Х Х Eesti – minu kodumaa.Х Х Х Х Х Kodukoht.Х Х Х Х Rahvakalendri tähtpäevad.Х Х Х Х Eesti rikkus.

III. Kooliastme õpitulemused.


Väär

tust

ab e

nnas

t ja

teisi

nin

g te

ab, e

t ini

mes

ed, n

ende

arv

amus

ed, h

inna

ngud

ja v

äärt

used

on

erin

evad

.O

skab

suhe

lda

ja k

äitu

da te

isi a

rves

tade

s ja

tehe

s koo

stöö

d, n

ing

sõna

stab

om

a tu

ndei

d ja

teab

, et

nend

e vä

ljend

amise

ks o

n er

inev

aid

vise

.Vä

ärtu

stab

hoo

livus

t, au

sust

, õig

lust

ja v

astu

tust

unne

t.

Teab

põh

ilisi

käitu

misr

eegl

eid,

arv

esta

b ne

id n

ing

kirje

ldab

, mis

on õ

igla

ne ja

eba

õigl

ane

käitu

min

e.

Väär

tust

ab sõ

prus

t ja

toet

avai

d pe

resu

htei

d ar

mas

tuse

nin

g va

stas

tikus

e to

etus

e al

likan

a.

Teab

, mill

ine

on te

rvisl

ik e

luvi

is ni

ng k

uida

s hoi

da fü

üsili

st ja

vai

mse

t ter

vist

, nin

g vä

ärtu

stab

nei

d.

Mõi

stab

om

a õi

gust

kee

ldud

a en

nast

kahj

usta

vast

tege

vuse

st n

ing

teab

, kui

das o

huol

ukor

ras a

bi

kuts

uda.

Kirje

ldab

, mis

on la

pse

õigu

sed

ja k

ohus

tuse

d, m

õist

ab v

astu

tust

om

a te

gude

ees

t nin

g pl

anee

rib o

ma

aega

ja ig

apäe

vase

id te

gevu

si.Te

ab, m

is on

per

ekon

d, k

odu,

kod

ukoh

t ja

kodu

maa

, nin

g vä

ärtu

stab

nei

d.

Teab

Ees

ti rii

gi sü

mbo

leid

ja lä

hem

aid

naab

errii

ke.

2 KLASS

Teema 1: Mina.Х Х Х Х Mina.Х Х Х Х Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega.Х Х Х Х Iga inimese väärtus.Х Х Х Х Х Viisakas käitumine.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Х Х Tervis. Terve ja haige inimene.

Х Ravimid.Х Х Х Х Tervislik eluviis.

Х Х Х Abi saamise võimalused.Х Х Х Esmaabi.

Teema 3: Mina ja minu pere.

Х Х Х Х Х Kodu. Koduarmastus.Х Х Х Х Х Х Kodu traditsioonid.Х Х Х Х Х Х Perekond.Х Х Х Х Х Х Erinevad pered.Х Х Х Х Х Х Vanavanemad ja teised sugulased.Х Х Х Х Х Х Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd.Х Х Х Х Х Х Х Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne.Х Х Х Х Х Х Vanemate ja teiste inimeste töö.Х Х Х Х Х Х Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond.Х Х Х Х Х Х Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek.Х Х Х Х Х Х Ohud kodus ja koduümbruses.

Teema 4: Mina: aeg ja asjad.Х Х Х Х Х Aeg. Aja planeerimine.Х Х Х Х Х Oma tegevuse kavandamine.Х Х Х Х Х Täpsus, lubadused, vastutus.Х Х Х Х Х Minu oma, tema oma, meie oma.Х Х Х Х Asja väärtus ja hind.Х Х Х Х Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Х Х Х Eesti – minu kodumaa.Х Х Х Х Kodukoht.Х Х Х Х Rahvakalendri tähtpäevad.Х Х Eesti rikkus.

V. Praktilised tööd ja IKT rakendamine.

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis võivad toimuda järgmised praktilised tööd ja IKT rakendamine:

oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel;

kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

3 KLASS.



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3 KLASS

Teema 1: Mina.Х Х Х Х Х Mina.Х Х Х Х Х Mina ja endasse suhtumine.Х Х Х Х Х Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus.Х Х Х Х Х X Lapse õigused ja kohustused.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Х Х Х Х X Vaimne ja füüsiline tervis.Х Х Х Х Х X Tervislik eluviis.Х Х Х Х Х X Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Teema 3: Mina ja meie.Х Х Х Х Х Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Х X Sõbrad ja sõpruse hoidmine.Х Х Х Х Х Sallivus.Х Х Х Х Х X Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.Х Х Х Х Х Ausus ja õiglus.Х Х Х Х Х Leppimine. Vabandamine.Х Х Х Х Х X Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine.Х Х Х Х Х Oskus panna end teise inimese olukorda.Х Х Х Х Keeldumine kahjulikust tegevusest.Х Х Х Х Х Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus.Х Х Х Х Х X Käitumisreeglid. Minu kaitumise mõju ja tagajärjed.Х Х Х Х Х Х X Liiklusreeglid.Х Х Х Х Х Х X Mäng ja töö. Õppimine.Х Х Х Х Х Х Kohustetunne ja vastutus.Х Х Х Х Х Х X Meeskonnatöö. Tööjaotus.

Teema 4: Mina: teave ja asjad.Х Х Х Х Х X Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine.Х Х Х Х Х X Reklaami mõju.Х Х Х Х Х X Turvaline käitumine meediakeskkonnas.Х Х Х Х Х Х X Raha.Х Х Х Х Х Х Х X Raha teenimine, kulutamine, laenamine.Х Х Х Х Х Х X Oma kulutuste planeerimine.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Х Х Х X Küla, vald, linn, maakond.Х Х Х Х X Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.Х Х Х Х X Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid.Х Х Х Х X Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.

II. Sotsiaalne pädevus.


Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

ühi

skon

nas

toim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.Va

ldab

esm

ast t

ulev

ikuv

isioo

ni.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

käitu

misr

eegl

eid

ning

on

sead

usku

ulek

as, t

eab

koda

niku

õigu

si ja

-koh

ustu

si ni

ng tu

nneb

kod

anik

uvas

tutu

st.

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

oma

arva

mus

t nin

g m

õist

ab o

ma

võim

alus

i olla

akti

ivne

ja

vast

utus

tund

lik k

odan

ik.

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.

Tunn

eb k

ultu

urili

st e

ripär

a ni

ng su

htub

lugu

pida

valt

indi

vidu

aalse

tess

e, k

ultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui n

eed

pole

inim

suse

vast

ased

.O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i sot

siaal

selt

akts

epte

eritu

d kä

itum

isest

nin

g in

imes

te v

asta

stiku

stes

t suh

etes

t, m

is ai

tava

d ko

hane

da e

akaa

slast

e hu

lgas

, kog

ukon

nas j

a üh

iskon

nas,

O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i ene

seko

ntro

lli,

toim

etul

ekus

trat

eegi

ate,

ene

seka

svat

use,

om

a võ

imet

e ar

enda

mise

, ter

vist

tuge

vdav

a kä

itum

ise ja

ter

visli

ku e

luvi

isi k

ohta

ni

ng v

äärt

usta

b po

sitiiv

set s

uhtu

mist

end

asse

ja t

eist

esse

.

3 KLASS

Teema 1: Mina.Х Mina.Х Mina ja endasse suhtumine.

Х Х Х Х Х Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus.Х Х Х Х Х Х Lapse õigused ja kohustused.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Х Х Vaimne ja füüsiline tervis.Х Х Х Х Tervislik eluviis.Х Х Х Х Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Teema 3: Mina ja meie.Х Х Х Х Х Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Х Х Sõbrad ja sõpruse hoidmine.Х Х Х Х Х Sallivus.Х Х Х Х Х Üksteise eest hoolitsemine ja teiste Х Х Х Ausus ja õiglus.Х Х Х Х Х Leppimine. Vabandamine.Х Х Х Х Х Oma muredest rääkimine ja tunnete

väljendamine.Х Х Х Х Х Х Oskus panna end teise inimese olukorda.Х Х Х Х Keeldumine kahjulikust tegevusest.Х Х Х Х Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus.

Х Х Х Х Х Х Х Käitumisreeglid. Minu kaitumise mõju ja tagajärjed.

Х Х Х Х Х Liiklusreeglid.Х Х Х Х Mäng ja töö. Õppimine.

Х Х Х Х Х Kohustetunne ja vastutus.Х Х Х Х Х Х Meeskonnatöö. Tööjaotus.

Teema 4: Mina: teave ja asjad.Х Х Х Х Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine.Х Х Х Reklaami mõju.

Х Х Х Х Х Turvaline käitumine meediakeskkonnas.

Х Х Х Raha.Х Х Х Raha teenimine, kulutamine, laenamine.Х Х Х Oma kulutuste planeerimine.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Х Х Х Х Küla, vald, linn, maakond.Х Х Х Х Х Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.Х Х Х Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid.Х Х Х Х Х Х Х Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.



Väär

tust

ab e

nnas

t ja

teisi

nin

g te

ab, e

t ini

mes

ed, n

ende

arv

amus

ed, h

inna

ngud

ja v

äärt

used

on

Osk

ab su

held

a ja

käi

tuda

teisi

arv

esta

des j

a te

hes k

oost

ööd,

nin

g sõ

nast

ab o

ma

tund

eid

ja te

ab, e

t

Väär

tust

ab h

ooliv

ust,

ausu

st, õ

iglu

st ja

vas

tutu

stun

net.

Teab

põh

ilisi

käitu

misr

eegl

eid,

arv

esta

b ne

id n

ing

kirje

ldab

, mis

on õ

igla

ne ja

eba

õigl

ane

käitu

min

e.

Väär

tust

ab sõ

prus

t ja

toet

avai

d pe

resu

htei

d ar

mas

tuse

nin

g va

stas

tikus

e to

etus

e al

likan

a.

Teab

, mill

ine

on te

rvisl

ik e

luvi

is ni

ng k

uida

s hoi

da fü

üsili

st ja

vai

mse

t ter

vist

, nin

g vä

ärtu

stab

nei

d.

Mõi

stab

om

a õi

gust

kee

ldud

a en

nast

kahj

usta

vast

tege

vuse

st n

ing

teab

, kui

das o

huol

ukor

ras a

bi

Kirje

ldab

, mis

on la

pse

õigu

sed

ja k

ohus

tuse

d, m

õist

ab v

astu

tust

om

a te

gude

ees

t nin

g pl

anee

rib o

ma

Teab

, mis

on p

erek

ond,

kod

u, k

oduk

oht j

a ko

dum

aa, n

ing

väär

tust

ab n

eid.

Teab

Ees

ti rii

gi sü

mbo

leid

ja lä

hem

aid

naab

errii

ke.

3 KLASS

Teema 1: Mina.Х Х Mina.Х Mina ja endasse suhtumine.Х Х Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus.Х Х Х Lapse õigused ja kohustused.

Teema 2: Mina ja tervis.Х Vaimne ja füüsiline tervis.

Х Х Tervislik eluviis.Х Х Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Teema 3: Mina ja meie.Х Х Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Х Sõbrad ja sõpruse hoidmine.Х Х Х Sallivus.Х Х Х Х Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.Х Х Х Х Ausus ja õiglus.Х Х Х Х Leppimine. Vabandamine.Х Х Х Х Х Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine.Х Х Х Х Oskus panna end teise inimese olukorda.Х Х Х Х Х Keeldumine kahjulikust tegevusest.Х Х Х Х Х Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus.Х Х Х Х Х Х Käitumisreeglid. Minu kaitumise mõju ja

tagajärjed.Х Х Х Liiklusreeglid.Х Х Х Mäng ja töö. Õppimine.Х Х Х Kohustetunne ja vastutus.Х Х Х Meeskonnatöö. Tööjaotus.

Teema 4: Mina: teave ja asjad.Х Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine.Х Reklaami mõju.

Х Х Х Turvaline käitumine meediakeskkonnas.Х Raha.Х Raha teenimine, kulutamine, laenamine.Х Oma kulutuste planeerimine.

Teema 5: Mina ja kodumaa.Х Küla, vald, linn, maakond.Х Х Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.Х Х Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid.

Х Х Х Х Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine.

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis võivad toimuda järgmised praktilised tööd ja IKT rakendamine:



Füüsiline õpikeskkond.

1. Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja ümarlauavestluseks ning toetavad demonstratiivvahendid.

2. Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.



väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet; väärtustab sõprust ja toetavaid peresuhteid armastuse ning vastastikuse toetuse allikana; teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning väärtustab neid; mõistab oma õigust keelduda ennastkahjustavast tegevusest ning teab, kuidas ohuolukorras abi

kutsuda; teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid; teab Eesti riigi sümboleid ja naaberriike; kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused, mõistab vastutust oma tegude eest ning plaanib

oma aega ja igapäevaseid tegevusi; oskab suhelda ning käituda teisi arvestades ja koostööd tehes, sõnastab oma tundeid ning teab,

et nende väljendamiseks on erinevaid viise; 10) teab põhilisi käitumisreegleid, arvestab neid ning kirjeldab, mis on õiglane ja ebaõiglane käitumine.

ÕpitulemusedMina Õpilane:

kirjeldab oma välimust, huve ja tegevusi, mida talle meeldib teha; teab, mille poolest sarnanevad ja eristuvad erinevad sugupooled; nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest; väärtustab iseennast ja teisi; 5) mõistab viisaka käitumise vajalikkust.

Mina ja tervis Õpilane:

kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolt kanda; kirjeldab tervet ja haiget inimest; teab, kas haigused on nakkuslikud või mitte; teab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning et ravimid võivad olla inimese tervisele

ohtlikud; mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport; demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid ja abi saamise võimalusi (nt haav,

kukkumine, mesilase nõelamine, ninaverejooks, praht silmas, puugihammustus, põletus ja rästikuhammustus);

teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi.

Mina ja minu pere

Õpilane:

kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad; väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres; selgitab lähemaid sugulussuhteid; teab oma kohustusi peres ning pereliikmete erinevaid rolle kodus ja tööl; kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes; jutustab oma pere traditsioonidest; kirjeldab ohtlikke kohti ning olukordi kooliteel ja koduümbruses, oskab tänaval käituda ning valib

ohutu tee sihtpunkti; 8) väärtustab toetavaid peresuhteid ja kodu.

Mina ja kodumaa

Õpilane:

tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi; oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti; leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha; tunneb rahvuslikku ja kodukoha sümboolikat; nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodumaad; kirjeldab rahvakombeid; teab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid.

Mina: aeg ja asjad

Õpilane:

eristab, mis on aja kulg ja seis; oskab koostada oma päevakava, väärtustades aktiivset vaba aja veetmist; väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks; selgitab asjade väärtust; oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta; väärtustab ausust asjade jagamisel.

Meie Mina

Õpilane:

teab ja väärtustab igaühe individuaalsust seoses välimuse, huvide ja tugevusega, õigust olla erinev;

selgitab endasse positiivse suhtumise tähtsust; nimetab enda õigusi ja kohustusi; teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused.

Mina ja tervis

Õpilane:

kirjeldab tervet ja haiget inimest; kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda; kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning

liikumine; teab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning et ravimid võivad olla inimese tervisele

ohtlikud; eristab vaimset ja füüsilist tervist; kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist; demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid ja abi saamise võimalusi (nt haav,

kukkumine, mesilase nõelamine, ninaverejooks, praht silmas, puugihammustus, põletus ja rästikuhammustus);

nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral; teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi; väärtustab tervislikku eluviisi.

Mina ja meie

Õpilane:

nimetab inimese eluks olulisi vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega; kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, ning hindab ennast nende omaduste järgi; väärtustab sõprust ja koostööd; eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile

hinnangu; väärtustab leppimise, vabandust palumise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes; nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need tekivad,

ja leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest; mõistab, et kiusamine ja vägivald ei ole aktseptitud ja lubatud käitumine, ning teab abi saamise

võimalusi kiusamise ja vägivalla korral; kirjeldab oma sõnadega, mida tähendavad vastutustundlikkus ja südametunnistus; väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist; kirjeldab oma tegevuse plaanimist nädalas, väärtustades vastutust; nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust;

teab liiklusreegleid, mis tagavad tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda liikluses turvaliselt;

eristab tööd ja mängu; selgitab enda õppimise eesmärke ning toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus paremini

hakkama saada; teab tegureid, mis soodustavad või takistavad õppimist.

Mina: teave ja asjad

Õpilane:

kirjeldab eri meeltega tajutavaid teabeallikaid; selgitab, kuidas võivad reklaamid mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid ning mis on turvaline

käitumine meediakeskkonnas; teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning et raha teenitakse tööga; selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja

laenamine; kirjeldab, mis vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse õpilaste kompetents teemadel, mis on märgitud õppekavas: oskus analüüsida ja kasutada teadmisi tervisliku elustiili kohta kohta, käitumine ohtlikes olukordades, sotsiaalne küpsus.

II KOOLIASTE.

5 KLASS.



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5 KLASS

Teema 1: Tervis.Х Х Х Х X Tervise olemus: füüsiline.Х Х Х Х Х X Vaimne ja sotsiaalne tervis.

Х Х Х X Tervisenäitajad.Х Х Х Х Х X Tervist mõjutavad tegurid.

Х Х Х X Hea ja halb stress.Х Х Х Х Keha reaktsioonid stressile.

Х Х Х Х Х X Pingete maandamise võimalused.Teema 2: Tervislik eluviis.

Х Х Х Х Х X Tervisliku eluviisi komponendid.Х Х Х Х Х Х X Tervislik toitumine.

Х Х Х Х X Tervisliku toitumise põhimõtted.Х Х Х Х Х X Toitumist mõjutavad tegurid.Х Х Х Kehaline aktiivsus.

Х Х Х Х Х X Kehalise aktiivsuse vormid.Х Х Х Х Х Х Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted.Х Х Х Х Х X Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine.

Х Х Х Х Uni.Teema 3: Murdeiga ja kehalised muutused.

Х Х Х Х Murdeiga inimese elukaares.Х Х Х Х X Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas.

Х Х Х Х X Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas.Х Х Х Х Х Х Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.Х Х Х Х Х Х Х Suguline küpsus ja soojätkamine.

Teema 4: Turvalisus ja riskikäitumine.Х Х Х Х Х X Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues.Х Х Х Х Х Х Х X Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise alaseid

valikud tehes; iseenda vastustus.Х Х Х Х Х Х X Vahendatud suhtlemine.Х Х Х Х Х Х X Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega

seotud situatsioonides.Х Х Х Х Х X Valikud ja vastutus seoses uimastitega.Х Х Х Х Х Х Х X Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad

riskid tervisele.Teema 5: Haigused ja esmaabi.

Х Х Х Х X Levinumad laste ja noorte haigused.Х Х Х Х X Nakkus- ja mittenakkushaigused.

Х Х Х Х Х X Haigustest hoidumine.

Х Х Х X HIV,selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused.Х Х Х Х X AIDS.

Х Х X Esmaabi põhimõtted.Х Х Х Х X Esmaabi erinevates olukordades.Х Х Х Х Х X Käitumine õnnetusjuhtumi korral.

Teema 6: Keskkond ja tervis.Х Х Х Х Х X Tervislik elukeskkond.Х Х Х Х Х Х X Tervislik õpikeskkond.Х Х Х Х Х X Tervis heaolu tagajana.



Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

ühi

skon

nas

toim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.Va

ldab

esm

ast t

ulev

ikuv

isioo

ni.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

käitu

misr

eegl

eid

ning

on

sead

usku

ulek

as, t

eab

koda

niku

õigu

si ja

-koh

ustu

si ni

ng tu

nneb

kod

anik

uvas

tutu

st.

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

oma

arva

mus

t nin

g m

õist

ab o

ma

võim

alus

i olla

akti

ivne

ja

vast

utus

tund

lik k

odan

ik.

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.

Tunn

eb k

ultu

urili

st e

ripär

a ni

ng su

htub

lugu

pida

valt

indi

vidu

aalse

tess

e, k

ultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui n

eed

pole

inim

suse

vast

ased

.O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i sot

siaal

selt

akts

epte

eritu

d kä

itum

isest

nin

g in

imes

te v

asta

stiku

stes

t suh

etes

t, m

is ai

tava

d ko

hane

da e

akaa

slast

e hu

lgas

, kog

ukon

nas j

a üh

iskon

nas,

O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i ene

seko

ntro

lli,

toim

etul

ekus

trat

eegi

ate,

ene

seka

svat

use,

om

a võ

imet

e ar

enda

mise

, ter

vist

tuge

vdav

a kä

itum

ise ja

ter

visli

ku e

luvi

isi k

ohta

ni

ng v

äärt

usta

b po

sitiiv

set s

uhtu

mist

end

asse

ja t

eist

esse

.

5 KLASS

Teema 1: Tervis.Х

Х Х

Х Tervise olemus: füüsiline.Х Х Vaimne ja sotsiaalne tervis.

Х Х Х Tervisenäitajad.Х Х Х Х Х Х Х Tervist mõjutavad tegurid.

Х Hea ja halb stress.Х Х Х Х Keha reaktsioonid stressile.

Х Х Х Pingete maandamise võimalused.Teema 2: Tervislik eluviis.

Х Х Х Х Х Х Х Tervisliku eluviisi komponendid.Х Х Tervislik toitumine.Х Х Х Tervisliku toitumise põhimõtted.

Х Х Toitumist mõjutavad tegurid.Х Kehaline aktiivsus.Х Х Kehalise aktiivsuse vormid.Х Х Х Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted.

Х Х Х Х Х Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine.Х Х Х Uni.

Teema3: Murdeiga ja kehalised muutusedХ Х Murdeiga inimese elukaares.

Х Х Х Х Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas.

Х Х Х Х Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas.Х Х Х Х Х Suhtumine kehasse ja oma keha eest

hoolitsemine.Х Х Х Х Х Х Х Х Suguline küpsus ja soojätkamine.

Teema 4: Turvalisus ja riskikäitumine.Х Х Х Х Х Х Х Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus

ja õues.Х Х Х Х Х Х Х Х Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja

ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus.

Х Х Х Vahendatud suhtlemine.Х Х Х Х Х Х Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed

oskused uimastitega seotud situatsioonides.Х Х Х Х Х Valikud ja vastutus seoses uimastitega.

Х Х Х Х Х Х Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.

Teema 5: Haigused ja esmaabi.Х Х Х Levinumad laste ja noorte haigused.Х Х Х Nakkus- ja mittenakkushaigused.

Х Х Х Х Х Haigustest hoidumine.Х Х Х Х HIV,selle levikuteed ja sellest hoidumise

võimalused.Х Х Х AIDS.

Х Х Х Esmaabi põhimõtted.Х Х Х Esmaabi erinevates olukordades.

Х Х Х Х Х Х Х Käitumine õnnetusjuhtumi korral.Teema 6: Keskkond ja tervis.

Х Х Х Х Х Tervislik elukeskkond.Х Х Х Х Х Tervislik õpikeskkond.

Х Х Х Х Х Х Tervis heaolu tagajana.



Kirje

ldab

ene

sehi

nnan

gu, e

nese

kont

rolli

nin

g en

esea

nalü

üsi v

õim

alus

i ja

olul

isust

ig

apäe

vasu

hete

s,vä

ärtu

stab

inim

este

erin

evus

i nin

g os

kab

teisi

arv

esta

da, d

emon

stre

erid

es se

da

Väär

tust

ab e

nda

ja te

iste

positi

ivse

id is

eloo

muj

ooni

ja o

mad

usi n

ing

sõpr

ust j

a ar

mas

tust

va

stas

tikus

e to

etus

e ni

ng u

sald

use

allik

ana.

Väär

tust

ab h

ooliv

ust,

ausu

st, õ

iglu

st ja

vas

tutu

stun

net n

ing

kirje

ldab

tõhu

said

sots

iaal

seid

osk

usi

igap

äeva

elus

: üks

teise

aita

mist

, jag

amist

, hoo

litse

mist

ja k

oost

ööd.

Kirje

ldab

, mill

ised

keha

lised

ja e

mot

siona

alse

d m

uutu

sed

toim

uvad

mur

deea

s, a

ktse

ptee

rides

ne

nde

indi

vidu

aalsu

st.

Kirje

ldab

ja se

lgita

b ko

nflik

tide

võim

alik

ke p

õhju

si ni

ng o

skab

eris

tada

tõhu

said

ja m

ittet

õhus

aid

konfl

iktid

e la

hend

use

viise

; dem

onst

reer

ib, k

uida

s õpi

situa

tsio

onis

tõhu

salt

verb

aalse

lt om

a tu

ndei

d vä

ljend

ada,

akti

ivse

lt ku

ulat

a ja

keh

test

aval

t käi

tuda

.Ki

rjeld

ab, m

is on

füüs

iline

, vai

mne

ja so

tsia

alne

terv

is, n

ing

arve

stab

terv

islik

u el

uviis

i kom

pone

nte

igap

äeva

elus

.Ki

rjeld

ab u

imas

tite

tarb

imise

ga k

aasn

evai

d ris

ke ja

vää

rtus

tab

terv

islik

ku e

lu u

imas

titet

a;

dem

onst

reer

ib õ

pisit

uats

ioon

is, k

uida

s kee

ldud

a en

nast

ja te

isi k

ahju

stav

ast t

egev

uses

t.Te

ab ja

osk

ab õ

pisit

uats

ioon

is le

ida

erin

evai

d la

hend

usvi

ise o

tsus

te la

nget

amise

l.

Teab

, kui

das t

oim

ida

ohuo

luko

rras

, osk

ab õ

pisit

uats

ioon

is ab

i kut

suda

nin

g va

ldab

es

maa

bivõ

ttei

d.Ki

rjeld

ab te

gevu

si, m

is m

uuda

vad

tem

a el

ukes

kkon

na tu

rval

iseks

ja te

rvist

tuge

vdav

aks.

5 KLASS

Teema 1: Tervis.Х Х Х Х Х Х Tervise olemus: füüsiline.Х Х Х Х Х Vaimne ja sotsiaalne tervis.

Х Х Х Х Tervisenäitajad.Х Х Х Х Tervist mõjutavad tegurid.

Х Х Х Hea ja halb stress.Х Х Х Х Keha reaktsioonid stressile.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Pingete maandamise võimalused.

Teema 2: Tervislik eluviis.Х Х Х Х Х Х Х Х Tervisliku eluviisi komponendid.Х Х Х Tervislik toitumine.Х Х Х Х Tervisliku toitumise põhimõtted.Х Х Х Toitumist mõjutavad tegurid.Х Х Kehaline aktiivsus.Х Х Kehalise aktiivsuse vormid.Х Х Х Х Х Х Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted.Х Х Х Х Х Х Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine.Х Х Х Х Х Х Х Uni.

Teema 3: Murdeiga ja kehalised muutused.Х Х Murdeiga inimese elukaares.

Х Х Х Х Х Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas.Х Х Х Х Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas.Х Х Х Х Х Х Х Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.Х Х Х Х Х Suguline küpsus ja soojätkamine.

Teema 4: Turvalisus ja riskikäitumine.Х Х Х Х Х Х Х Х Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja

õues.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja

ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus.

Х Х Vahendatud suhtlemine.Х Х Х Х Х Х Х Х Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused

uimastitega seotud situatsioonides.Х Х Х Х Х Х Х Valikud ja vastutus seoses uimastitega.Х Х Х Х Х Х Х Х Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite

tarbimisega seonduvad riskid tervisele.Teema 5: Haigused ja esmaabi.

Х Levinumad laste ja noorte haigused.Х Nakkus- ja mittenakkushaigused.

Х Х Х Х Х Х Haigustest hoidumine.Х Х HIV,selle levikuteed ja sellest hoidumise

võimalused.Х Х Х AIDS.

Х Х Esmaabi põhimõtted.Х Х Esmaabi erinevates olukordades.

Х Х Х Х Х Х Х Х Käitumine õnnetusjuhtumi korral.Teema 6: Keskkond ja tervis.

Х Х Х Х Х Х Tervislik elukeskkond.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Tervislik õpikeskkond.Х Х Х Х Х Х Х Tervis heaolu tagajana.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine.Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis võivad toimuda järgmised praktilised tööd ja IKT rakendamine:



6 KLASS.



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

Dig

ipäd

evus

ed

6 KLASS

Teema 1: Mina ja suhtlemine.Х Х Х Х Enesesse uskumine.Х Х Х Х Х Х Enesehinnang.Х Х Х Х Х Х Eneseanalüüs.Х Х Х Х Х Enesekontroll.Х Х Х Х Х Х Oma väärtuste selgitamine.

Teema 2: Suhtlemine teistega.Х Х Х Х Х X Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Х Х Х X Vajaduste hierarhia.Х Х Х X Suhtlemise komponendid.

Х X Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.Х Х Х Х Х Х Aktiivne kuulamine.Х Х Х Х Tunnete väljendamine.Х Х Х Х Х Eneseavamine.Х Х Х Х Х Eelarvamused.Х Х Х Х Х Х Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine.Х Х Х Х Х «Ei» ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega.

Teema 3: Suhted teistega.Х Х Х Х Х X Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja

hoolitsemine.Х Х Х Х Х Sallivus enda ja teiste vastu.Х Х Х Х Х Х Hoolivus.Х Х Х Х Х X Sõprussuhted.Х Х Х Х Х Usaldus suhtes.Х Х Х Х Х Х Empaatia.Х Х Х Х Х Vastutus suhetes.Х Х Х Х Х Х Kaaslaste mõju ja surve.Х Х Х Х Х Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine.Х Х Х Х Х Isikuiseärasused.Х Х Х Х Х Х X Soolised erinevused.Х Х Х Х Х Х Х X Erivajadustega inimesed.

Teema 4: Konfliktid.Х Х Х Х Х X Konfliktide olemus ja põhjused.Х Х Х Х Х X Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.

Teema 5: Otsustamine ja probleemilahendus.Х Х Х Х Х X Otsustamine ja probleemide lahendamine.Х Х Х Х Х X Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades.Х Х Х Х Х Х Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses.Х Х Х Х Х Vastutus otsustamisel.

Teema 6: Positiivne mõtlemine.Х Х Х Х Х Positiivne mõtlemine.Х Х Х Х Х Х Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.



Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

ühi

skon

nas

toim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.

Vald

ab e

smas

t tul

evik

uvisi

ooni

.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

käitu

misr

eegl

eid

ning

on

sead

usku

ulek

as, t

eab

koda

niku

õigu

si ja

-koh

ustu

si ni

ng tu

nneb

kod

anik

uvas

tutu

st.

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

oma

arva

mus

t nin

g m

õist

ab o

ma

võim

alus

i olla

akti

ivne

ja

vast

utus

tund

lik k

odan

ik.

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.

Tunn

eb k

ultu

urili

st e

ripär

a ni

ng su

htub

lugu

pida

valt

indi

vidu

aalse

tess

e, k

ultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui n

eed

pole

inim

suse

vast

ased

.O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i sot

siaal

selt

akts

epte

eritu

d kä

itum

isest

nin

g in

imes

te v

asta

stiku

stes

t suh

etes

t, m

is ai

tava

d ko

hane

da e

akaa

slast

e hu

lgas

, kog

ukon

nas j

a üh

iskon

nas,

O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i ene

seko

ntro

lli,

toim

etul

ekus

trat

eegi

ate,

ene

seka

svat

use,

om

a võ

imet

e ar

enda

mise

, ter

vist

tuge

vdav

a kä

itum

ise ja

ter

visli

ku e

luvi

isi k

ohta

ni

ng v

äärt

usta

b po

sitiiv

set s

uhtu

mist

end

asse

ja t

eist

esse

.

6 KLASS

Teema 1: Mina ja suhtlemine.Х Х Х Х Х Enesesse uskumine.Х Х Х Х Enesehinnang.

Х Х Х Х Eneseanalüüs.Х Х Х Х Enesekontroll.

Х Х Х Х Х Oma väärtuste selgitamine.Teema 2: Suhtlemine teistega.

Х Х Х Х Х Х Х Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Х Х Х Vajaduste hierarhia.

Х Х Х Suhtlemise komponendid.Х Х Х Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.

Х Х Х Х Х Aktiivne kuulamine.Х Х Х Х Tunnete väljendamine.Х Х Х Х Х Eneseavamine.

Х Х Х Х Eelarvamused.Х Х Х Х Х Х Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine.

Х Х Х Х Х «Ei» ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega.

Teema 3: Suhted teistega.Х Х Х Х Х Х Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise

aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine.Х Х Х Х Х Х Sallivus enda ja teiste vastu.

Х Х Х Х Х Х Hoolivus.Х Х Х Х Х Х Sõprussuhted.Х Х Х Х Х Х Usaldus suhtes.Х Х Х Х Х Х Empaatia.

Х Х Х Х Х Х Х Vastutus suhetes.Х Х Х Х Х Х Х Kaaslaste mõju ja surve.

Х Х Х Х Х Х Х Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine.Х Х Х Х Х Х Isikuiseärasused.



Kirje

ldab

ene

sehi

nnan

gu, e

nese

kont

rolli

nin

g en

esea

nalü

üsi v

õim

alus

i ja

olul

isust

igap

äeva

suhe

tes,

väär

tust

ab in

imes

te e

rinev

usi n

ing

oska

b te

isi

Väär

tust

ab e

nda

ja te

iste

positi

ivse

id is

eloo

muj

ooni

ja o

mad

usi n

ing

sõpr

ust j

a ar

mas

tust

vas

tasti

kuse

toet

use

ning

usa

ldus

e al

likan

a.Vä

ärtu

stab

hoo

livus

t, au

sust

, õig

lust

ja v

astu

tust

unne

t nin

g ki

rjeld

ab tõ

husa

id

sots

iaal

seid

osk

usi i

gapä

evae

lus:

üks

teise

aita

mist

, jag

amist

, hoo

litse

mist

ja

Kirje

ldab

, mill

ised

keha

lised

ja e

mot

siona

alse

d m

uutu

sed

toim

uvad

mur

deea

s,

akts

epte

erid

es n

ende

indi

vidu

aalsu

st.

Kirje

ldab

ja se

lgita

b ko

nflik

tide

võim

alik

ke p

õhju

si ni

ng o

skab

eris

tada

tõhu

said

ja

mitt

etõh

usai

d ko

nflik

tide

lahe

ndus

e vi

ise; d

emon

stre

erib

, kui

das

õpisi

tuat

sioon

is tõ

husa

lt ve

rbaa

lselt

oma

tund

eid

välje

ndad

a, a

ktiiv

selt

kuul

ata

ja k

ehte

stav

alt k

äitu

da.

Kirje

ldab

, mis

on fü

üsili

ne, v

aim

ne ja

sots

iaal

ne te

rvis,

nin

g ar

vest

ab te

rvisl

iku

eluv

iisi k

ompo

nent

e ig

apäe

vael

us.

Kirje

ldab

uim

astit

e ta

rbim

isega

kaa

snev

aid

riske

ja v

äärt

usta

b te

rvisl

ikku

elu

ui

mas

titet

a; d

emon

stre

erib

õpi

situa

tsio

onis,

kui

das k

eeld

uda

enna

st ja

teisi

Te

ab ja

osk

ab õ

pisit

uats

ioon

is le

ida

erin

evai

d la

hend

usvi

ise o

tsus

te

lang

etam

isel.

Teab

, kui

das t

oim

ida

ohuo

luko

rras

, osk

ab õ

pisit

uats

ioon

is ab

i kut

suda

nin

g va

ldab

esm

aabi

võtt

eid.

Kirje

ldab

tege

vusi,

mis

muu

dava

d te

ma

eluk

eskk

onna

turv

alise

ks ja

terv

ist

tuge

vdav

aks.

6 KLASS

Х Х Х Х Х Enesesse uskumineХ Х Х Х Enesehinnang

Х Х Х Eneseanalüüs.Х Х Х Х Х Х Х Enesekontroll.Х Х Х Х Х Х Oma väärtuste selgitamine.

Teema 2: Suhtlemine teistega.Х Х Х Х Х Х Х Х Minu ja teiste vajadused.Х Х Х Vajaduste hierarhia.

Х Х Suhtlemise komponendid.Х Х Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.

Х Х Х Aktiivne kuulamine.Х Х Х Х Х Tunnete väljendamine.Х Х Х Х Х Х Eneseavamine.Х Х Х Х Eelarvamused.Х Х Х Х Х Х Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine.Х Х Х Х Х Х Х Х Х «Ei» ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava

käitumisega.Teema 3: Suhted teistega.

Х Х Х Х Х Х Х Х Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine.

Х Х Х Х Х Х Sallivus enda ja teiste vastu.Х Х Х Х Х Х Х Х Hoolivus.Х Х Х Х Х Х Х Sõprussuhted.Х Х Х Х Х Х Usaldus suhtes.Х Х Х Х Х Empaatia.

Х Х Х Х Х Х Х Vastutus suhetes.Х Х Х Х Х Х Х Kaaslaste mõju ja surve.Х Х Х Х Х Х Х Х Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine.Х Х Х Х Х Х Isikuiseärasused.Х Х Х Х Х Х Soolised erinevused.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Erivajadustega inimesed.

Teema 4: Konfliktid.Х Х Х Konfliktide olemus ja põhjused.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise

teed.Teema 5: Otsustamine ja probleemilahendus.

Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Otsustamine ja probleemide lahendamine.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme

lahendades.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses.Х Х Х Х Х Х Х Х Х Vastutus otsustamisel.

Teema 6: Positiivne mõtlemine.Х Х Х Positiivne mõtlemine.

Х Х Х Х Х Х Х Х Х Х Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine.Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis võivad toimuda järgmised praktilised tööd ja IKT rakendamine:




1. Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja ümarlauavestluseks ning toetavad demonstratiivvahendid.

2. Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.



1) väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana; 2) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd; 3) kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest; 4) kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas; 5) kirjeldab enesehinnangu parandamise ning enesekontrolli tegemise võimalusi ja tähtsust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teisi arvestada; 6) kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda; 7) väärtustab tervist ja tervislikku eluviisi ning arvestab tervisliku eluviisi komponente igapäevaelus; 8) teab, kuidas toimida ohuolukorras, ning oskab õpisituatsioonis abi kutsuda; 9) kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tugevdavad tervist.

Õpitulemused

Tervis Tervis

Õpilane:

kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt;

teab enda põhilisi tervisenäitajaid ning oskab mõõta ja hinnata kehakaalu, kehapikkust, kehatemperatuuri ning pulsisagedust;

nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;

kirjeldab üldisi stressi tunnuseid ja stressiga toimetuleku võimalusi.

Tervislik eluviis

Õpilane:

oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus; kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid; teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid; oskab plaanida oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest; väärtustab tervislikku eluviisi.

Murdeiga ja kehalised muutused

Õpilane:

kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;

aktseptib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda; teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel on oma arengutempo; teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

Turvalisus ja riskikäitumine

Õpilane:

kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid; selgitab, miks on liikluseeskiri kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida; teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning oskab abi kutsuda; mõistab meedia kaudu suhtlemisel ohtusid oma käitumisele ja suhetele ning vastutust oma sõnade ja

tegude eest; 5) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ning teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;

kirjeldab tubaka, alkoholi ja teiste uimastite tarbimise kahjulikku mõju tervisele; väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist.

Haigused ja esmaabi

Õpilane:

oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi; teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest; kirjeldab, kuidas hoida ära õnnetusjuhtumeid ning kuidas ennast ja teisi abistada õnnetusjuhtumite

korral; teab, kuidas ohuolukorras turvalistelt käituda ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis

lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik, päikesepiste jm);

nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid kasutada.

Keskkond ja tervis

Õpilane:

kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast; toob näiteid tegurite kohta, mis mõjutavad elukeskkonna turvalisust ja tervislikkust; 3 ) kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.

Suhtlemine Mina ja suhtlemine

Õpilane:

analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades endas positiivset; mõistab enesehinnangut mõjutavaid tegureid ja enesehinnangu kujunemist; mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli.

Suhtlemine teistega

Õpilane:

teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele; demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise jt tõhusa suhtlemise võtteid; mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas oma tundeid

empaatiliselt ja suhteid tugevdavalt väljendada; teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele ja toob näiteid eelarvamuste mõju kohta

igapäevasuhtluses; eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste

mõju suhetele; 7) teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning demonstreerib õpisituatsioonis kehtestava käitumise võtteid.

Suhted teistega

Õpilane:

kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus;

oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta; väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist; demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast ning väärtustab

empaatilist suhtlemist; väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat; kirjeldab kaaslaste mõju ja survet otsustele, mõistab otsuste tagajärgi; mõistab isiku iseärasusi, teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi; nimetab ning väärtustab enda ja teiste positiivseid omadusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja

inimeste erivajadusi.

Otsustamine ja konfliktid ning probleemilahendus

Õpilane:

teab probleemide erinevaid lahendusviise ja oskab neid õpisituatsioonis kasutada; kirjeldab erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid ning mõistab nende tagajärgi; selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut; selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktseptib konflikte kui osa elust; teab konfliktide lahendamise tõhusaid viise ja demonstreerib neid õpisituatsioonis.

Positiivne mõtlemine

Õpilane:

nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi; väärtustab positiivset mõtlemist.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse õppesisu: teadmised tervisliku elustiili kohta ja selle realiseerimine, enda välimuse muutuse adekvaatne analüüs, situatsiooni määratlemine, kaasaarvatud ka eluohtlukud situatsioonid. Oskus osutada esmaabi praktilistel tundidel.

ÜHISKONNAÕPETUS

Üldalused

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane sotsiaalvaldkondlik pädevus: suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat; vallata teadmisi kodanikuõigustest ja -vastutusest ningkäituda nendega kooskõlas; ära tunda kultuurilist eripära; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja maailma arengust; kujundada oma arvamust ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; tunda ja kasutada lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid; tunda huviümbritseva maailma vastu.



1 2 3 4 5 6 KokkuÜhiskonnaõpetus

- - - - - 1 1

Pädevused

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist ühiskonnaõpetus erinevate rõhuasetuste kaudu. Suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja ühiskonna jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nendest oma tegutsemises juhinduda toetavad ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Kõik sotsiaalained süvendavad lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. Oskus seista vastu kesksete normide rikkumisele ning sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine on üks õppekava üldeesmärke, mille kujundamisel on suurem rõhk ühiskonnaõpetusel ja inimeseõpetusel.

Enesemääratluspädevuse aluseks on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast;hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise, emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Õpipädevus. Ühiskonnaõpetus kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise plaanimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.

Suhtluspädevus. Ühiskonnaõpetus kujundab suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.Õppeaine toetab oskust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Õpitakse eristama sotsiaalteadusi loodusteadustest sh mõistma nendes kasutatavate uurimismeetodite eripära. Õpitakse otsima teavet, kasutades tehnoloogilisi abivahendeid, ja tegema saadud teabe alusel tõenduspõhiseid otsuseid.

Ettevõtlikkuspädevus.Õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ning neid ellu viima. Aineõpetuse kaudu kujundatakse algatusvõimet ja vastutustunnet, et teha eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede teostamiseks valima

sobivaid ja loovaidmeetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.



Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i pla

neer

imin

e

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s

Kultu

urili

ne id

entit

eet

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

Võõr

keel

ed

Lood

usai

ned

Kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

Õppesisu (ÜHISKONNAÕPETUS)


X Х Х Х Х Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus.

X Х Х Х Х Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja –algatus; koostöö.

Х Х Х Х Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine.

Х Х Х Х Х Х Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas.

Х Х Х Х Х Х Х Töö ja tarbimine.Х Х Х Х Х Х X Meedia ja teave.

II KOOLIASTE.

6 KLASS.



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

Ette

võtli

kkus

päde

vus

6 KLASS

Teema 1: Inimesed meie ümber, kogukonnad. Euroopa riigid ja rahvad. Sallivus.Х Х Х Х X Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad (sotsiaalsed,

rahvuslikud, religioossed jm).Х Х Х Х X Sooline võrdõiguslikkus.Х Х Х Х Х X Pere ja suguvõsa.Х Х Х Х Х X Naabruskond maal ja linnas.Х Х Х Х Х X Sõpruskond. Koolipere.Х Х Х Х X Euroopa riigid.Х Х Х Х X Eesti naaberriigid.

Teema 2: Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja –algatus; koostöö.Х Х Х Х Х X Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus.Х Х Х Х Х Х X Noorteorganisatsioonid.Х Х Х Х Х Х X Eakohased kodanikualgatuse võimalused.Х Х Х Х Х X Koostöö ja ühistegevus.Х Х Х Х X Kommunikatsioonivõimalused.

Teema 3: Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine.Х Х Х Х X Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.Х Х Х Х X Võimude lahusus.Х Х Х Х X Riigikogu.Х Х Х Х X Vabariigi Valitsus.Х Х Х Х X Vabariigi President.Х Х Х Х X Kohus.Х Х Х Х X Kohalik omavalitsus.Х Х Х Х X Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.Х Х Х Х Х X Peamised inimõigused.

Teema 4: Kooli demokraatia: lapseõigused ja võimalused osaleda poliitikas.Х Х Х Х Х Х X Õpilasomavalitsus.Х Х Х Х Х Х X Kooli sisekord (kodukord).Х Х Х Х Х Х X Lapse õigused.Х Х Х Х Х Х X Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal.

Teema 5: Töö ja tarbimine.Х Х Х Х Х Х X Aja ja kulutuste planeerimine.Х Х Х Х Х Х X Raha kasutamine, laenamine ja säästmine.Х Х Х Х Х Х X Elukutsed – teadmised ja oskused.Х Х Х Х Х Х X Elukestev õpe.Х Х Х Х Х X Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.Х Х Х Х Х Х Х X Teadlik, säästev tarbimine.Х Х Х Х Х X Töökultuur ja tööeetika.

Teema 6: Meedia ja teave.

Х Х Х Х Х X Raamatukogu.Х Х Х Х Х X Internet.Х Х Х Х Х X Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, meediakanalite integratsioon.Х Х Х Х Х X Teadlik infotarbimine ja –edastamine.Х Х Х Х X Autoriõiguste kaitse.



Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

ühi

skon

nas

toim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.Va

ldab

esm

ast t

ulev

ikuv

isioo

ni.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

käitu

misr

eegl

eid

ning

on

sead

usku

ulek

as, t

eab

koda

niku

õigu

si ja

-koh

ustu

si ni

ng tu

nneb

kod

anik

uvas

tutu

st.

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

oma

arva

mus

t nin

g m

õist

ab o

ma

võim

alus

i olla

akti

ivne

ja

vast

utus

tund

lik k

odan

ik.

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.

Tunn

eb k

ultu

urili

st e

ripär

a ni

ng su

htub

lugu

pida

valt

indi

vidu

aalse

tess

e, k

ultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui n

eed

pole

inim

suse

vast

ased

.O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i sot

siaal

selt

akts

epte

eritu

d kä

itum

isest

nin

g in

imes

te v

asta

stiku

stes

t suh

etes

t, m

is ai

tava

d ko

hane

da e

akaa

slast

e hu

lgas

, kog

ukon

nas j

a üh

iskon

nas,

O

n om

anda

nud

tead

misi

ja o

skus

i ene

seko

ntro

lli,

toim

etul

ekus

trat

eegi

ate,

ene

seka

svat

use,

om

a võ

imet

e ar

enda

mise

, ter

vist

tuge

vdav

a kä

itum

ise ja

ter

visli

ku e

luvi

isi k

ohta

ni

ng v

äärt

usta

b po

sitiiv

set s

uhtu

mist

end

asse

ja t

eist

esse

.

6 KLASS

Teema 1: Inimesed meie ümber, kogukonnad. Euroopa riigid ja rahvad. Sallivus.Х Х Х Х Х Х Х Eestis ja õpilase kodukohas elavad

rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm).

Х Х Х Х Х Х Х Sooline võrdõiguslikkus.Х Х Х Х Х Х Х Pere ja suguvõsa.

Х Х Х Х Х Х Naabruskond maal ja linnas.Х Х Х Х Х Sõpruskond. Koolipere.

Х Х Х Х Х Euroopa riigid.Х Х Х Х Х Eesti naaberriigid.

Teema 2: Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja –algatus; koostöö.Х Х Х Х Х Х Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja

ühenduste tegevus.Х Х Х Х Х Х Х Noorteorganisatsioonid.

Х Х Х Х Х Х Х Eakohased kodanikualgatuse võimalused.Х Х Х Х Х Х Koostöö ja ühistegevus.

Х Х Х Х Х Х Kommunikatsioonivõimalused.Teema 3: Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine.

Х Х Х Х Х Х Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.Х Х Х Х Х Võimude lahusus.

Х Х Х Riigikogu.Х Х Х Vabariigi Valitsus.Х Х Х Vabariigi President.Х Х Х Х Kohus.Х Х Х Kohalik omavalitsus.

Х Х Х Х Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.Х Х Х Х Х Х Х Х Peamised inimõigused.

Teema 4: Kooli demokraatia: lapseõigused ja võimalused osaleda poliitikas.Х Х Х Х Х Х Х Õpilasomavalitsus.

Х Х Х Х Х Kooli sisekord (kodukord).Х Х Х Х Х Х Х Х Lapse õigused.Х Х Х Х Х Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal.

Teema 5: Töö ja tarbimine.Х Х Х Х Х Aja ja kulutuste planeerimine.Х Х Х Х Raha kasutamine, laenamine ja säästmine.

Х Х Х Х Х Х Elukutsed – teadmised ja oskused.Х Х Х Х Х Х Х Elukestev õpe.

Х Х Х Х Х Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.Х Х Х Х Х Teadlik, säästev tarbimine.

Х Х Х Х Х Х Х Х Töökultuur ja tööeetika.Teema 6: Meedia ja teave.

Х Х Х Х Х Х Raamatukogu.Х Х Х Х Х Х Х Internet.Х Х Х Х Х Х Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon,

meediakanalite integratsioon.Х Х Х Х Х Х Х Х Teadlik infotarbimine ja –edastamine.Х Х Х Х Х Х Autoriõiguste kaitse.



On

viisa

kas,

sõbr

alik

, vää

rikas

, vas

tutu

stun

dlik

, töö

kas,

täpn

e ja

aus

.

Teab

ja v

äärt

usta

b de

mok

raati

a põ

him

õttei

d.

Mõi

stab

, kui

das d

emok

raati

a põ

him

õtted

saav

ad to

imid

a ko

olis;

mär

kab

prob

leem

e ko

olis,

to

etab

om

a kä

itum

ise ja

osa

lem

isega

koo

lidem

okra

atiat

.Lo

etle

b Ee

sti ri

igi v

alits

emise

põh

ilisi

insti

tuts

ioon

e ja

kirj

elda

b ne

nde

üles

ande

id (k

ohal

ik

omav

alits

us, R

iigik

ogu,

Vab

ariig

i Val

itsus

, Vab

ariig

i Pre

siden

t, ko

hus)

.Te

ab, m

is on

põh

isead

us ja

teise

d se

adus

ed n

ing

mik

s sea

dusi

tule

b tä

ita; t

eab,

mis

on la

pse

õigu

sed

ja v

astu

tus.

Selg

itab

näid

eteg

a, m

is on

kod

anik

uühe

ndus

, kod

anik

ualg

atus

ja v

abat

ahtli

k tö

ö; p

õhje

ndab

va

bata

htlik

u tö

ö va

jalik

kust

nin

g pa

kub

abi a

biva

jaja

tele

; tun

neb

ära

ebaõ

iglu

se ja

osk

ab

selle

le v

astu

sies

ta.

Mõi

stab

inim

este

iseä

rasu

si; te

ab, e

t ini

mes

ed e

rinev

ad ra

hvus

e, so

o, v

aim

se ja

füüs

ilise

su

utlik

kuse

nin

g va

adet

e ja

usu

tunn

istus

te p

oole

st; o

n sa

lliv

erin

evus

te su

htes

nin

g va

lmis

koos

töök

s; o

skab

väl

tida

ja la

hend

ada

konfl

ikte

.To

ob n

äite

id ü

hisk

onna

toim

imise

ks ja

are

nguk

s vaj

alik

est e

luku

tset

est j

a ett

evõt

etes

t nin

g vä

ärtu

stab

tööt

amist

kui

pea

mist

ela

tusa

llika

t; tu

nneb

om

a õi

gusi

ja v

astu

tust

om

anik

una

ning

ta

rbija

na.

Osk

ab le

ida

teav

et o

ma

eesm

ärki

de ja

huv

ide

tarb

eks n

ing

seda

krii

tilise

lt hi

nnat

a; e

sitab

om

a te

adm

isi ja

seisu

kohti

selg

elt j

a ve

enva

lt ni

ng su

udab

nei

d põ

hjen

dada

; loo

b, k

asut

ab ja

jaga

b in

fot n

ing

väär

tust

ab e

nda

ja te

iste

auto

rite

tööd

.Te

ab, e

t tal

on

õigu

s saa

da a

bi, n

ing

oska

b le

ida

abi e

ttetu

leva

tes e

lusit

uats

ioon

ides

.

6 KLASS

Teema 1: Inimesed meie ümber, kogukonnad. Euroopa riigid ja rahvad. Sallivus.Х Х Х Х Eestis ja õpilase kodukohas elavad

rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm).Х Х Х Х Sooline võrdõiguslikkus.

Х Х Х Pere ja suguvõsa.Х Х Х Naabruskond maal ja linnas.Х Х Х Х Х Sõpruskond. Koolipere.

Х Х Х Euroopa riigid.Х Х Х Eesti naaberriigid.

Teema 2: Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja –algatus; koostöö.Х Х Х Х Х Х

Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus.

Х Х Х Х Х Х Х Noorteorganisatsioonid.Х Х Х Х Х Х Х Х Eakohased kodanikualgatuse võimalused.Х Х Х Koostöö ja ühistegevus.Х Х Kommunikatsioonivõimalused.

Teema 3: Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine.Х Х Х Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.Х Х Х Х Х Võimude lahusus.Х Х Х Riigikogu.Х Х Х Vabariigi Valitsus.

Х Х Х Х Vabariigi President.Х Х Х Х Х Kohus.Х Х Х Х Х Kohalik omavalitsus.

Х Х Х Х Х Seaduse ülimuslikkus, seadus kui Х Х Х Х Х Peamised inimõigused.

Teema 4: Kooli demokraatia: lapseõigused ja võimalused osaleda poliitikas.Х Х Х Х Х Х Х Х Õpilasomavalitsus.Х Х Х Х Х Х Kooli sisekord (kodukord).Х Х Х Х Х Х Х Х Lapse õigused.Х Х Х Х Х Х Х Х Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal.

Teema 5: Töö ja tarbimine.Х Х Х Aja ja kulutuste planeerimine.Х Х Х Х Raha kasutamine, laenamine ja säästmine.Х Х Х Elukutsed – teadmised ja oskused.Х Х Х Х Х Elukestev õpe.Х Х Х Х Х Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.Х Х Х Х Teadlik, säästev tarbimine.Х Х Х Х Х Х Töökultuur ja tööeetika.

Teema 6: Meedia ja teave.Х Х Х Raamatukogu.Х Х Х Internet.Х Х Х Ajalehed, ajakirjad, raadio,

televisioon, meediakanalite integratsioon.Х Х Х Х Х Teadlik infotarbimine ja –edastamine.

Х Х Х Х Autoriõiguste kaitse.

IV. Õppetegevus.

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, ühistegevus ja vabatahtlik töö; õpimapi ja uurimistöö koostamine (küsitluse korraldamine, viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine jms); infootsing teabeallikatest, allikate kasutamine (nt temaatiline tekst, statistika, dokument, kaart jne); töölehtede täitmine, loovtöö kirjutamine; juhtumianalüüs; praktilised tööd: klassielu reeglite, päevaplaani ja isikliku eelarve koostamine jne; õppekäigud.

V. Praktilised tööd ja IKT rakendamine.

IKT rakendamine:

kodaniku käsiraamatud http://www.meis.ee/est/raamatukogu/?ID=109&view=view;

rahvusseltsidejausuühendustekoduleheküljed(ntEestimaa RahvusteÜhenduseinfolehed http://www.nationalities.ee/, Eesti Kirikute Nõukogu http://www.ekn.ee jne), raamatusari „Rahvused Eestis”, tõsielufilmid sarjast „Etnomosaiik”, kohaliku omavalitsuse kodulehekülg;

maailmahariduse portaal http://www.maailmakool.ee;

mittetulundusühingute koduleheküljed (nt Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit http://www.ngo.ee/, Noorteportaal NIP http://www.nip.ee/ jne), noorteorganisatsioonid (nt kodutütred http://www.kodutytar.ee, skaudid http://www.skaut.ee/, ELO http://www.elo.ee/ jne);

e-demokraatia võimalused (nt Riigiportaal http://www.eesti.ee), riigiasutuste kodulehed (nt Haridus- ja Teadusministeerium http://www.hm.ee/);

põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, õpilasomavalitsusi hõlmavad kodulehed (nt Eesti Õpilasesinduste Liit http://www.escu.ee/), oma kooli kodukord;

tuntumad otsingumootorid (nt Google, Neti jne), oma kooli leht, kohalikud ja üleriigilised ajalehed, ajalehtede elektroonilised väljaanded (nt Postimees www.postimees.ee), kooliga seotud infoportaalid (nt Miksike http://www.miksike.ee/, Koolielu www.koolielu.ee jne), Interneti-põhised teatmeteosed (nt Wikipedia), noorteportaalid (nt http://www.kuut.ee/), suhtluskeskkonnad (nt Rate, Orkut, Facebook jne), e-raamatukogud (nt ESTER), muusika ja video vahetuskeskkonnad (nt YouTube jne);

tarbimisega seotud kodulehed (nt Eesti Tarbijakaitse Liit http://www.tarbijakaitse.ee/), raha planeerimine (nt Tarbijaveeb http://www.minuraha.ee), elektrooniline tarbija- ja pakendiinfo (nt http://www.tarbijakaitse.ee/, http://www.envir.ee/999 jne), elukutsevalikut hõlbustavad lehed (nt Rajaleidja http://www.rajaleidja.ee/), statistilised andmebaasid (nt Statistikaameti kodulehekülg http://www.stat.ee/).


1. Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja ümarlauavestluseks, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

2. Kool võimaldab kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi.3. Kool võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid materjale ja vahendeid: ajalooatlased, kontuur- ja

seinakaardid, allikakogumikud, IKT-põhised õppematerjalid jne.



1) teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid; 2) mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis, märkab probleeme koolis, toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat; 3) märkab ning arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks ja kokkulepeteks, oskab otsida ja pakkuda abi probleemide lahendamisel; 4) teab Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone, kirjeldab nende ülesandeid (kohalik omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus) ning nimetab erinevaid riigijuhtimisega seotud ameteid/elukutseid; 5) teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks tuleb seadusi täita; teab, mis on lapse õigused ja vastutus; 6) selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajaile; tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista; 7) mõistab inimeste iseärasusi ning teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest; on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks; 8) toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat, tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana ning mõistab, miks erinevais ameteis töötamisel eeldatakse erinevaid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi; 9) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada; loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd; 10) teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides.

Õpitulemused

Sotsiaalsed suhted:

Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus

Õpilane:

seletab oma sõnadega ning kasutab kontekstis mõisteid rahvus, riik, võrdõiguslikkus ja sallivus; nimetab Eestis ja kodukohas elavaid rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja

kultuuritraditsioone; nimetab Eestis esindatud peamisi usundeid ja kirjeldab nende kombeid; toob näiteid naiste ja meeste võrdsete õiguste ning nende rikkumise kohta Eestis; teab ja hoiab kogukonna traditsioone; teab, mis on isikutunnistus ja reisidokumendid (pass, isikutunnistus); nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike ning toob näiteid, kuidas muu maailm mõjutab elu

Eestis.

Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus, koostöö

Õpilane:

seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus, vabatahtlik tegevus;

nimetab kodukohas tegutsevaid seltse, klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende tegevust; nimetab kodukohas ja koolis tegutsevaid noorteorganisatsioone ning kirjeldab nende tegevust; teab kodukoha kodanikualgatusi ning algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral; toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi.

Demokraatia:

Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine

Õpilane:

seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia; iseloomustab demokraatia põhimõtteid; 3) teab ja austab inimõigusi; teab, et Eesti on demokraatlik vabariik, nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Vabariigi

Presidendi peamisi ülesandeid; teab, mis on kohalik omavalitsus, toob näiteid oma valla/linna omavalitsuse tegevuse kohta; teab, et kõik on võrdsed seaduse ees ja peavad seadusi täitma, toob näiteid seaduskuuleka

käitumise kohta.

Koolidemokraatia, lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas

Õpilane:

kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist koolis; toetab oma suhtumise ja tegutsemisega koolidemokraatiat; tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, teab õiguste ja

vastutuse tasakaalu.

Töö ja tarbimine

Õpilane:

teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel; teab, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve; oskab kulutusi tähtsuse järjekorda

seada, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning oma aega plaanida; teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid; iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed ja

ametid; selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale; oskab tarbijana märgata ja mõista tooteinfot ning tunneb tarbija õigusi.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse õppekava teadmist: põhilisi demokraatia printsiipe, koolielus osalemist, oskus töötada kollektiivis, IKT kasutamist info leidmiseks, oskust põstitada eesmärke, oskus hinnata mitte ainult enda õigusi vaid ka kohustusi.

Ajalugu

Õppekava

Üldalused.

Ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat arengut.Ainevaldkonna õppeainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane sotsiaalvaldkondlik pädevus: suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat; vallata teadmisi kodanikuõigustest ja -vastutusest ning käituda nendega kooskõlas; ära tunda kultuurilist eripära; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja maailma arengust; kujundada oma arvamust ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; tunda ja kasutada lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid; tunda huviümbritseva maailma vastu.



1 2 3 4 5 6 Kokkuajalugu - - - - 1 2 3

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Suutlikkust mõista humanismi, demokraatia jaühiskonna jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nendest oma tegutsemises juhinduda toetavad ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Kõik sotsiaalained süvendavad lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. Inimeseõpetus ning usundiõpetus toetavad väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist. Oskus seista vastu kesksete normide rikkumisele ning sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine on üks õppekava üldeesmärke, mille kujundamisel on suurem rõhk ühiskonnaõpetusel ja inimeseõpetusel.

Enesemääratluspädevuse aluseks on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise, emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Õpipädevus. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise plaanimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.

Suhtluspädevus.Ajaloo tundidesarendatakse suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust. Väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna õppeained.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.Kõik valdkonna õppeained toetavad oskust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Õpitakse eristama sotsiaalteadusi loodusteadustest (sh mõistma nendes kasutatavate uurimismeetodite eripära). Õpitakse otsima teavet, kasutades tehnoloogilisi abivahendeid, ja tegema saadud teabealusel tõenduspõhiseid otsuseid.

Ettevõtlikkuspädevus. Ennekõike ühiskonnaõpetus, kuid ka ajalugu õpetab nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ning neid ellu viima. Aineõpetuse kaudu kujundatakse algatusvõimet ja vastutustunnet, et teha eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede teostamiseks valima sobivaid ja loovaid meetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.



Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i pla

neer

imin

e

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s

Kultu

urili

ne id

entit

eet

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

Võõr

keel

ed

Lood

usai

ned

Kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

Õppesisu (AJALUGU)


Х Х X Ajaarvamine.Х Х Х Х Х Ajalooallikad.

Х Х Х X Х Eluolu.Х Х Х X X Ajaloosündmused ja isikud.

6 klass.Х Muinasaeg.

Х Х Х Х Х Vanad Idamaad.Х X Х Х Х Х Х Vana-Kreeka.Х Х Х Х Х Х Vana-Rooma.

II KOOLIASTE. 5

KLASS.



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja l

oodu

stea

dust

e –

ning

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5 KLASS

Teema 1: Ajaarvamine.X X Х Х Х X Muinasaeg.X X Х Х Х X Vanaaeg.X X Х Х Х X Keskaeg.X X Х Х Х X Uusaeg.X Х Х Х Х X Lähiajalugu.

Teema 2: Ajalooallikad.X X Х Х Х X Ajalugu ja ajalooallikad.

X Х X Allikate tõlgendamine.X Х X Muuseum ja arhiiv.

Teema 3: Eluolu.Х Х Х Х X Elu linnas ja maal.Х Х Х Х X Elu rahu ja sõja ajal.Х Х Х Х X Eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit.Х Х Х Х X Kultuur ja traditsioonid.

Teema 4: Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud.Х Х Х Х Х X Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas.Х Х Х Х Х X Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud Eestis.Х Х Х Х Х X Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud Euroopas.Х Х Х Х Х X Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud maailmas.



Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

üh

iskon

nast

oim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.Va

ldab

esm

ast t

ulev

ikuv

isioo

ni.

Tunn

eb n

ing

aust

ab d

emok

raati

at ja

inim

õigu

si, jä

rgib

ül

dtun

nust

atud

Huvi

tub

iseen

da, o

ma

rahv

a, k

oguk

onna

ja m

aailm

a ar

engu

st,

kuju

ndab

Tunn

eb li

htsa

mai

d uu

rimism

eeto

deid

ja k

asut

ab n

eist

mõn

da

õppe

töös

.ku

ltuur

ilist

esse

ja m

aailm

avaa

telis

tess

e er

inev

uste

sse

juhu

l, ku

i ne

ed p

ole

On

oman

danu

d te

adm

isi ja

osk

usi s

otsia

alse

lt ak

tsep

teer

itud

käitu

mise

st

On

oman

danu

d te

adm

isi ja

osk

usi e

nese

kont

rolli

, to

imet

ulek

ustr

atee

giat

e,en

esek

asva

tuse

, om

a võ

imet

e ar

enda

mise

, ter

vist

tuge

vdav

a kä

itum

ise ja

5 KLASS

Teema 1: Ajaarvamine.Х Х Х Muinasaeg.Х Х Х Vanaaeg.Х Х Х Х Х Keskaeg.Х Х Х Х Х Uusaeg.Х Х Х Х Х Х Lähiajalugu.

Teema 2: Ajalooallikad.Х Х Ajalugu ja ajalooallikad.Х Х Allikate tõlgendamine.

Х Х Х Х Muuseum ja arhiiv.Teema 3: Eluolu.

Х Х Х Elu linnas ja maal.Х Х Х Elu rahu ja sõja ajal.

Х Х Х Х Х Eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit.Х Х Х Х Х Х Х Kultuur ja traditsioonid.

Teem a 4: Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud.Х Х Х Х Х Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud

kodukohas.Х Х Х Х Х Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud

Eestis.Х Х Х Х Х Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud

Euroopas.Х Х Х Х Х Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud

maailmas.



Kasu

taba

sjak

ohas

elta

jam

õist

egas

eond

uvai

dsõn

ujaf

raas

em

uina

saeg

, van

aaeg

, saj

and,

aas

tatu

hat,

eKr,

pKr,

araa

bian

umbe

r, Ro

oman

umbe

r.

Tunn

eb

Teab

mõn

da a

jalo

olist

asu

mit,

selle

tekk

imise

ja k

ujun

emise

põ

hjus

eid.

Hind

ab m

ater

iaal

set k

eskk

onda

kui

aja

loos

ündm

uste

pea

mist

ka

ndja

t.

Toob

näi

teid

mui

nasa

ja ja

van

aaja

koh

ta.

Mõi

stab

van

aaja

kul

tuur

ipär

andi

täht

sust

inim

konn

a aj

aloo

s nin

g es

itab

näite

id e

rinev

ate

kultu

uriv

aldk

onda

de k

ohta

.

Mõi

stab

, et a

jalo

osün

dmus

tel j

a -n

ähtu

stel

on

põhj

used

ja

taga

järje

d ni

ng lo

ob li

htsa

mai

d se

osei

d m

õne

sünd

mus

e nä

itel.

Teab

, et m

inev

iku

koht

a sa

ab te

avet

aja

looa

llika

test

, töö

tab

lihts

amat

e

Välje

ndab

om

a te

adm

isi n

ii su

ulise

lt ku

i ka

kirja

likul

t, ko

osta

b ka

va, l

ühiju

ttu

ja k

irjel

dust

nin

g ka

suta

b aj

aloo

kaar

ti.

5. KLASS

Teema 1: Muinasaeg.Х Х Aeg ja ajaarvamine.Х Х Muinas- ja vanaaja periodiseerimine.

Х Х Х Х Х Ajalugu ja ajalooallikad.Х Х Х Х Allikmaterjale tõlgendamine.

Х Х Х Х Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus.

Х Х Х Х Kiviaja inimese tegevusalad.Х Х Х Х Х Х Põlluharimise algus, loomade kodustamine.Х Х Х Х Х Х Käsitöö areng.Х Х Х Х Х Х Metallide kasutuselevõtmine.Х Х Х Х Х Х Х Х Eesti muinasaja üldiseloomustus.

Teema 2: Vanad Idamaad.Х Х Х Vanaaja sisu ja üldiseloomustus.Х Х Х Х Х Egiptuse riigikorraldus.

Х Х Х Egiptuse eluolu.Х Х Х Egiptuse religioon.

Х Х Х Х Х Egiptuse kultuurisaavutused.Х Х Х Х Х Х Х Sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder).Х Х Х Х Х Hammurapi seadused.

Х Х Х Mesopotaamia eluolu.Х Х Х Mesopotaamia religion.

Х Х Х Х Х Mesopotaamia kultuurisaavutused.Х Х Х Х Х Hetiitide kultuurisild.Х Х Х Х Х Х Foiniikia meresõitjad ja tähestik.Х Х Х Х Х Х Pärsia impeerium.Х Х Х Х Х Х Х Iisraeli ja Juuda riik.

Teema 3: Vana-Kreeka.Х Х Х Х Х Kreeka loodus ja rahvastik.Х Х Х Х Х Х Kreeta ja Mükeene kultuur.

Х Х Х Х Х Х Х Kreeka linnriigid.Х Х Х Х Х Х Х Kreeka kolooniad.

Х Х Х Х Х Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.

Х Х Х Х Kreeka-Pärsia sõjad.Х Х Х Х Linnriikide nõrgenemine ja alistamine

Makedooniale.Х Х Х Х Aleksander Suure sõjaretk ja maailmariigi

tekkimine.Х Х Х Х Kultuur ja religioon Hellase maailma

ühendajana.Х Х Х Х Х Х Х Olümpiamängud.

Х Х Х Х Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia.Х Х Х Х Х Х Homerose kangelaseepika.Х Х Х Х Х Ajalookirjutus (Herodotos).

Х Х Х Х Vana-Kreeka teater.Х Х Х Х Х Vana-Kreeka kunst.

Х Х Х Hellenite igapäevaelu.Х Х Х Х Х Х Hellenistlik kultuur.

Х Х Х Х Х Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.Teema 4: Vana-Rooma.

Х Х Х Itaalia looduslikud olud.Х Х Х Х Х Х Etruskid.Х Х Х Х Х Rooma linna tekkimine.Х Х Х Х Rooma kuningad.Х Х Х Х Rooma vabariigi algus.

Х Х Х Rooma vabariigi ühiskondlik korraldus.Х Х Х Х Rooma võimu laienemine Vahemere maades

(Hannibal).Х Х Х Х Х Kodusõjad Roomas (Caesar).

Х Х Х Vendade Gracchuste reformiliikumine.Х Х Х Х Rooma vabariigi lõpp.Х Х Х Rooma keisiriigi ühiskondlik korraldus

(Augustus).Х Х Х Х Х Rooma impeerium ja selle lõhenemine.Х Х Х Х Х Suur rahvasterändamine.Х Х Х Х Lääne-Rooma riigi lõpp.

Х Х Х Х Vana-Rooma rahvas ja eluolu.Х Х Х Х Х Х Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja

suurlinn.Х Х Х Х Х Х Vana-Rooma kunst ja arhitektuur.

Х Х Х Vana-Rooma avalikud mängud.Х Х Х Х Х Х Rooma õigus.Х Х Х Х Х Х Ristiusu teke (Uus Testament).

6 KLASS.



Kul

tuur

i ja

Sots

iaal

ne j

a

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

Ette

võtli

kkus

päde

vus

6 KLASS

Teema 1: Muinasaeg.Х Х Х X Aeg ja ajaarvamine.Х Х Х Muinas- ja vanaaja periodiseerimine.Х Х X Ajalugu ja ajalooallikad.Х Х X Allikmaterjale tõlgendamine.

Х Х Х Х X Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus.Х Х Х X Kiviaja inimese tegevusalad.Х Х Х X Põlluharimise algus, loomade kodustamine.Х Х Х X Käsitöö areng.Х Х Х X Metallide kasutuselevõtmine.

Х Х Х X Eesti muinasaja üldiseloomustus.Teema 2: Vanad Idamaad.

Х Х Х Vanaaja sisu ja üldiseloomustus.Х Х X Egiptuse riigikorraldus.Х Х X Egiptuse eluolu.

Х Х Х X Egiptuse religioon.Х Х Х X Egiptuse kultuurisaavutused.

Х Х X Sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder).Х Х Х Х X Hammurapi seadused.

Х Х X Mesopotaamia eluolu.Х Х Х X Mesopotaamia religion.Х Х Х X Mesopotaamia kultuurisaavutused.Х Х Х X Hetiitide kultuurisild.Х Х Х X Foiniikia meresõitjad ja tähestik.

Х Х X Pärsia impeerium.Х Х Х X Iisraeli ja Juuda riik.

Teema 3: Vana-Kreeka.Х Х X Kreeka loodus ja rahvastik.

Х Х Х X Kreeta ja Mükeene kultuur.Х Х Х X Kreeka linnriigid.Х Х Х X Kreeka kolooniad.

Х Х Х Х X Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.

Х Х X Kreeka-Pärsia sõjad.Х Х X Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale.Х Х X Aleksander Suure sõjaretk ja maailmariigi tekkimine.

Х Х Х Х X Kultuur ja religioon Hellase maailma ühendajana.Х Х Х X Olümpiamängud.Х Х Х X Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia.Х Х Х X Homerose kangelaseepika.Х Х Х X Ajalookirjutus (Herodotos).Х Х Х X Vana-Kreeka teater.Х Х Х Х X Vana-Kreeka kunst.Х Х Х X Hellenite igapäevaelu.Х Х Х Х X Hellenistlik kultuur.Х Х Х Х Х X Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

Teema 4: Vana-Rooma.Х Х X Itaalia looduslikud olud.Х Х X Etruskid.Х Х X Rooma linna tekkimine.Х Х X Rooma kuningad.

Х Х Х X Rooma vabariigi algus.Х Х Х X Rooma vabariigi ühiskondlik korraldus.

Х Х X Rooma võimu laienemine Vahemere maades (Hannibal).Х Х X Kodusõjad Roomas (Caesar).Х Х X Vendade Gracchuste reformiliikumine.Х Х X Rooma vabariigi lõpp.Х Х X Rooma keisiriigi ühiskondlik korraldus (Augustus).Х Х X Rooma impeerium ja selle lõhenemine.Х Х X Suur rahvasterändamine.Х Х X Lääne-Rooma riigi lõpp.

Х Х Х X Vana-Rooma rahvas ja eluolu.Х Х Х X Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn.Х Х Х Х X Vana-Rooma kunst ja arhitektuur.Х Х Х X Vana-Rooma avalikud mängud.Х Х Х Х X Rooma õigus.Х Х Х X Ristiusu teke (Uus Testament).



Suud

ab m

õist

a in

imüh

iskon

na a

jalo

os n

ing

nüüd

isaja

üh

iskon

nast

oim

uvat

e m

uutu

ste

olul

isi p

õhju

si ja

taga

järg

i.

Vald

ab e

smas

t tul

evik

uvisi

ooni

.

Tunn

ebni

ngau

stab

dem

okra

atiat

jain

imõi

gusi,

järg

ib

üldt

unnu

stat

udkä

itum

isree

glei

dnin

gons

eadu

skuu

leka

s,

teab

koda

niku

õigu

sija

- koh

ustu

sinin

gtun

nebk

odan

ikuv

astu

tust

.Hu

vitu

bise

enda

, om

arah

va, k

oguk

onna

jam

aailm

aare

ngus

t, ku

jund

abom

aarv

amus

tnin

gm

õist

abom

avõi

mal

usio

llaak

tiivn

ejav

astu

tust

undl

ikko

dani

k.Tu

nneb

liht

sam

aid

uurim

ismee

tode

id ja

kas

utab

nei

st m

õnda

õp

petö

ös.

kultu

urili

stes

se ja

maa

ilmav

aate

liste

sse

erin

evus

tess

e ju

hul,

kui

need

pol

e Tu

nneb

kul

tuur

ilist

erip

ära

ning

suht

ub lu

gupi

dava

lt in

divi

duaa

lsete

sse,

Ono

man

danu

dtea

dmisi

jaos

kusis

otsia

alse

ltakt

sept

eerit

udkä

itum

isest

ning

inim

este

vast

astik

uste

stsu

hete

st,

misa

itava

dkoh

aned

aeak

aasla

steh

ulga

s, k

oguk

onna

sja ü

hisk

onna

s,

väär

tust

ades

neid

.O

nom

anda

nudt

eadm

isija

osku

siene

seko

ntro

lli,

oim

etul

ekus

trat

eegi

ate,

enes

ekas

vatu

se, o

mav

õim

etee

ndam

ise,

terv

isttug

evda

vakä

itum

iseja

terv

islik

uelu

viisi

koht

anin

gvää

rtus

tabp

ositi

ivse

tsuh

tum

i 6 KLASS

Teema 1: Muinasaeg.Х Х Aeg ja ajaarvamine.

Muinas- ja vanaaja periodiseerimine.Х Ajalugu ja ajalooallikad.

Х Х Allikmaterjale tõlgendamine.Х Muinasaja arengujärgud ja

nende üldiseloomustus.Х Kiviaja inimese tegevusalad.Х Põlluharimise algus, loomade kodustamine.Х Käsitöö areng.Х Metallide kasutuselevõtmine.Х Х Х Eesti muinasaja üldiseloomustus.

Teema 2: Vanad Idamaad.Х Vanaaja sisu ja üldiseloomustus.

Х Х Egiptuse riigikorraldus.Egiptuse eluolu.

Х Х Egiptuse religioon.Х Х Х Egiptuse kultuurisaavutused.Х Х Sumerite linnriigid, leiutised (ratas, Х Х Hammurapi seadused.

Mesopotaamia eluolu.Х Х Mesopotaamia religion.Х Х Х Mesopotaamia kultuurisaavutused.Х Х Hetiitide kultuurisild.Х Х Foiniikia meresõitjad ja tähestik.Х Х Pärsia impeerium.Х Х Iisraeli ja Juuda riik.

Teema 3: Vana-Kreeka.Х Х Х Kreeka loodus ja rahvastik.

Х Х Kreeta ja Mükeene kultuur.Х Х Х Kreeka linnriigid.Х Х Х Х Х Kreeka kolooniad.

Х Х Х Х Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.

Х Х Kreeka-Pärsia sõjad.Х Х Linnriikide nõrgenemine ja alistamine

Makedooniale.Х Х Aleksander Suure sõjaretk ja maailmariigi


ühendajana.Х Х Х Х Olümpiamängud.

Х Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia.Х Homerose kangelaseepika.

Х Х Х Ajalookirjutus (Herodotos).Х Vana-Kreeka teater.

Х Х Vana-Kreeka kunst.Х Х Hellenite igapäevaelu.

Х Х Hellenistlik kultuur.Х Х Х Х Х Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

Teema 4: Vana-Rooma.Х Itaalia looduslikud olud.

Х Х Х Etruskid.Х Х Rooma linna tekkimine.

Х Х Rooma kuningad.Х Х Х Rooma vabariigi algus.

Х Х Rooma vabariigi ühiskondlik korraldus.Х Х Rooma võimu laienemine Vahemere maades

(Hannibal).Х Х Kodusõjad Roomas (Caesar).Х Х Х Х Vendade Gracchuste reformiliikumine.Х Х Rooma vabariigi lõpp.Х Х Rooma keisiriigi ühiskondlik korraldus

(Augustus).Х Х Rooma impeerium ja selle lõhenemine.Х Х Х Suur rahvasterändamine.Х Х Х Lääne-Rooma riigi lõpp.

Х Х Х Vana-Rooma rahvas ja eluolu.Х Х Х Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja

suurlinn.Х Х Х Х Vana-Rooma kunst ja arhitektuur.

Х Х Vana-Rooma avalikud mängud.Х Х Х Х Rooma õigus.

Х Х Х Х Ristiusu teke (Uus Testament).



Kasu

taba

sjak

ohas

elta

jam

õist

egas

eond

uvai

dsõn

ujaf

raas

em

uina

saeg

, van

aaeg

, saj

and,

aas

tatu

hat,

eKr,

pKr,

araa

bian

umbe

r, Ro

oman

umbe

r.Tu

nneb

mõn

inga

idise

loom

ulik

kesü

ndm

usik

oduk

ohaj

aEes

tiaja

loos

t ni

ngse

osta

bnei

dom

avah

el.

Teab

mõn

da a

jalo

olist

asu

mit,

selle

tekk

imise

ja k

ujun

emise

põ

hjus

eid.

Hind

ab m

ater

iaal

set k

eskk

onda

kui

aja

loos

ündm

uste

pea

mist

ka

ndja

t.

Toob

näi

teid

mui

nasa

ja ja

van

aaja

koh

ta.

Mõi

stab

van

aaja

kul

tuur

ipär

andi

täht

sust

inim

konn

a aj

aloo

s nin

g es

itab

näite

id e

rinev

ate

kultu

uriv

aldk

onda

de k

ohta

.

Mõi

stab

, et a

jalo

osün

dmus

tel j

a -n

ähtu

stel

on

põhj

used

ja

taga

järje

d ni

ng lo

ob li

htsa

mai

d se

osei

d m

õne

sünd

mus

e nä

itel.

Teab

, et m

inev

iku

koht

a sa

ab te

avet

aja

looa

llika

test

, töö

tab

lihts

amat

ealli

kate

ga ja

hin

dab

neid

krii

tilise

lt.

Välje

ndab

om

a te

adm

isi n

ii su

ulise

lt ku

i ka

kirja

likul

t, ko

osta

b ka

va, l

ühiju

ttu

ja k

irjel

dust

nin

g ka

suta

b aj

aloo

kaar

ti.

6 KLASS

Teema 1: Muinasaeg.Х Х Aeg ja ajaarvamine.Х Х Muinas- ja vanaaja periodiseerimine.

Х Х Х Х Х Ajalugu ja ajalooallikad.Х Х Х Х Allikmaterjale tõlgendamine.

Х Х Х Х Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus.

Х Х Х Х Kiviaja inimese tegevusalad.Х Х Х Х Х Х Põlluharimise algus, loomade kodustamine.Х Х Х Х Х Х Käsitöö areng.Х Х Х Х Х Х Metallide kasutuselevõtmine.Х Х Х Х Х Х Х Х Eesti muinasaja üldiseloomustus.

Teema 2: Vanad Idamaad.Х Х Х Vanaaja sisu ja üldiseloomustus.Х Х Х Х Х Egiptuse riigikorraldus.

Х Х Х Egiptuse eluolu.Х Х Х Egiptuse religioon.

Х Х Х Х Х Egiptuse kultuurisaavutused.Х Х Х Х Х Х Х Sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder).Х Х Х Х Х Hammurapi seadused.

Х Х Х Mesopotaamia eluolu.Х Х Х Mesopotaamia religion.

Х Х Х Х Х Mesopotaamia kultuurisaavutused.Х Х Х Х Х Hetiitide kultuurisild.Х Х Х Х Х Х Foiniikia meresõitjad ja tähestik.Х Х Х Х Х Х Pärsia impeerium.Х Х Х Х Х Х Х Iisraeli ja Juuda riik.

Teema 3: Vana-Kreeka.Х Х Х Х Х Kreeka loodus ja rahvastik.Х Х Х Х Х Х Kreeta ja Mükeene kultuur.

Х Х Х Х Х Х Х Kreeka linnriigid.Х Х Х Х Х Х Х Kreeka kolooniad.

Х Х Х Х Х Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.

Х Х Х Х Kreeka-Pärsia sõjad.Х Х Х Х Linnriikide nõrgenemine ja alistamine

Makedooniale.Х Х Х Х Aleksander Suure sõjaretk ja maailmariigi


ühendajana.Х Х Х Х Х Х Х Olümpiamängud.

Х Х Х Х Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia.Х Х Х Х Х Х Homerose kangelaseepika.Х Х Х Х Х Ajalookirjutus (Herodotos).

Х Х Х Х Vana-Kreeka teater.Х Х Х Х Х Vana-Kreeka kunst.

Х Х Х Hellenite igapäevaelu.Х Х Х Х Х Х Hellenistlik kultuur.

Х Х Х Х Х Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.Teema 4: Vana-Rooma.

Х Х Х Itaalia looduslikud olud.Х Х Х Х Х Х Etruskid.Х Х Х Х Х Rooma linna tekkimine.Х Х Х Х Rooma kuningad.Х Х Х Х Rooma vabariigi algus.

Х Х Х Rooma vabariigi ühiskondlik korraldus.Х Х Х Х Rooma võimu laienemine Vahemere maades

(Hannibal).Х Х Х Х Х Kodusõjad Roomas (Caesar).

Х Х Х Vendade Gracchuste reformiliikumine.Х Х Х Х Rooma vabariigi lõpp.Х Х Х Rooma keisiriigi ühiskondlik korraldus

(Augustus).Х Х Х Х Х Rooma impeerium ja selle lõhenemine.Х Х Х Х Х Suur rahvasterändamine.Х Х Х Х Lääne-Rooma riigi lõpp.

Х Х Х Х Vana-Rooma rahvas ja eluolu.Х Х Х Х Х Х Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja

suurlinn.Х Х Х Х Х Х Vana-Rooma kunst ja arhitektuur.

Х Х Х Vana-Rooma avalikud mängud.Х Х Х Х Х Х Rooma õigus.Х Х Х Х Х Х Ristiusu teke (Uus Testament).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine.

Võivad toimuda järgmised IKT rakendamine:

IKT-põhine õppematerjal, nt Eesti muinasaeg, CD (Regio), interaktiivsed õppematerjalid, www.koolielu.ee ja www.miksike.ee;


3. Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks ja ümarlauavestluseks ning toetavad audiovisuaalsed demonstratiivvahendid.

4. Kool võimaldab kasutada õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi.5. Kool võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid materjale ja vahendeid: ajalooatlased, kontuur- ja

seinakaardid, allikakogumikud, IKT-põhised õppematerjalid jne.



1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid õpitud sõnu, lühendeid ja fraase; 2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel; 3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi; 4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat; 5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta; 6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta; 7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel; 8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt; 9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

Õpitulemused

Ajaloo algõpetus:

Ajaarvamine ja ajalooallikad

Õpilane:

kasutab kontekstis mõisteid, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;

teab ajaloo periodiseerimise üldisi põhimõtteid; leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid; kasutab ajalookaarti ning töötab lihtsamate allikatega.

Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu

Õpilane:

kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus; teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi; kirjeldab eluolu erinevusi maal ja linnas, sõja ja rahu ajal ning nende erinevusi minevikus ja

nüüdisajal; oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest isikust ning mineviku eluolust.

Muinasaeg ja vanaaeg:

Muinasaeg

Õpilane:

kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid; näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine; teab, mis muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus,

sugukond, hõim; 5) teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.

Vanad Idamaad

Õpilane:

selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse, Mesopotaamia või Juuda riigi näitel; tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, astronoomia, kirjandus,

kujutav kunst, Egiptuse püramiidid ja Babüloni rippaiad; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;

seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester, Vana Testament.

Vana-Kreeka

Õpilane:

näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat; teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist; kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus,

teater, religioon, kunst, sport; võrdleb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia,

demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik.

Vana-Rooma

Õpilane:

näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, IdaRoomat ja Lääne-Roomat;

teab Rooma riigi tekkelugu ning oskab tingmärkidest juhindudes näidata kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;

iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits, plebei,

konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel.

Kujundav hindamine

Tagasiside kaudu hinnatakse: oskust analüüsida ning hinnata õppekavale vastavaid sündmusi, leida seost põhjuse ja tagajärje vahel, oskust väljendada enda teadmisi suuliselt ja kirjalikkult., oskust töötada kaardiga ja kasutada IKT vahendeid.

Ainevaldkond “Kunstiained”

Muusika

Üldalused

Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti ja muusika teemadel; väärtustada lähiümbruse, Eesti ja maailma kultuuripärandit; näha eri ajastute ja nüüdisaja kultuuri suhet; kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks, väärtustada enda ja kaaslaste loomingut.



1 2 3 4 5 6 Kokkumuusika 2 2 2 2 1 1 10

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstivaldkonna õppeainetes rõhutatakse kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunsti ja muusikat eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist kõikidesse infokanalitesse.Sotsiaalne ja kodanikupädevus.Uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine, ühistes kunstiprojektides ning valdkondlikes ja valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ning aitavad väärtustada üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjuvad õpilased oma seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiained teadvustavad inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalseteskeskkondades.Enesemääratluspädevus. Pidev tagasiside andmine ja eneseanalüüsi oskuse arendamine aitavad tundma õppida oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset minapilti. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti.Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide kaudu, mis võimaldavad õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes olukordades. Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunsti- ja muusikateemaliste referatiivsete ning loovtööde koostamine eeldab oskust mõista teabetekste ning suunab kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (tekst, joonis, skeem, tabel, graafik jms). Kunstiainetes tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.Ettevõtlikkuspädevus. Vajalike oskuste kujunemist toetavad kunstiainetes individuaal- ja rühmatöö, uurimuslikud ning probleemipõhised ülesanded ja õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaeluga. Kunstiainetes väärtustatakse uuenduslikke ning loovaid lahendusi. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada erinevaid ideede väljendamise ja esitlemise võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima ja analüüsima, vastutama tööde lõpetamise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus. Kunstiainetes rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme,arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama kunstimõisteid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid. Kunstiterminoloogias kasutatakse matemaatika ja tehnoloogia sõnavara ja mõisteid. Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi, mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli muusika ning kunsti arengus.Digipädevus. Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.

III. Lõiming

Läbivad teemad Ainevaldkonnad Muusikaõpetuse

Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i pla

nerim

ine

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s

Kultu

urili

ne id

entit

eet

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

Võõr

keel

ed

Lood

usai

ned

Sots

iaal

aine

d

Kuns

t

Mat

emaa

tika

x x x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu

X x x x Muusikaline kirjaoskusx X x X x x x x Pillimängx x x x X x x x x x Omaloomingx x x x x x Laulmine

Muusikaõpetus

I kooliaste

Üldalused

I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka saatega.

Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli), plaatpillide ja kitarri. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Muusikalistmõtlemistja loovustarendataksekaasmängude,rütmilis-meloodilisteimprovisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu. Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama kuulatud muusikapalu. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu.

1. KLASS



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1. klass

x x x x x x Laulminex x x x x x x Pillimängx x x x x Omaloomingx x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu.X x x x x x Muusikaline kirjaoskus

1. klassi õpitulemused

Valdkonna pädevused Õppesisu

Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es

X X X X LaulmineX X X X PillimängX X X X Muusikaline liikumineX X X X OmaloomingX X X X Muusika kuulamine ja muusikaluguX X X X Muusikaline kirjaoskusX X X X Õppekäigud

Ainepädevused ÕppesisuEn

esev

älje

ndus

e-os

kus

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es

1.klass

x x x x LaulmineÕpilane:1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt ja rühmas;2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, ning eesti ja teiste rahvaste laule;5) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodistlauldes;6) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;

7) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. „Mu koduke” (A. Kiiss), lastelaulud „Lapsed, tuppa”, „Teele,teele,kurekesed”, „Kevadel” (Juba linnukesed ….).

x x x x PillimängÕpilane:1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates ja/või ostinato’des koosmängus;2) väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu

x x x x OmaloomingÕpilane:1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- japlaatpillidel;2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseksx x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusikaväljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika);2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;3) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleoluja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;4)väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstilistevahenditega;5)seostab muusikapala selle autoritega.

x x x x Muusikaline kirjaoskus Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausidetähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: TA, TI-TI, TA-A, TA-A-A. VEERANDPAUS.2) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides;3) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;4) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neidpraktikas:a) meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk,kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars,astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;b) koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul,rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor;c) muusikapala, salm, refrään, ostinato, kaasmäng, eelmäng,vahemäng;d) rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano,forte.

x x x x Õppekäigud Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohtaarvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara



Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- ja plaatpillide ning kitarri esmased mänguvõted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

2. KLASS



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

päde

vusp

ädev

us

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2. klass

x x x x x x X Laulminex x x x x x x X Pillimängx x x x x X Omaloomingx x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu.X x x x x x X Muusikaline kirjaoskus



Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es



Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es

2.klass

x x x x Laulmine

Õpilane:1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamiseja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgining kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneidning eesti ja teiste rahvaste laule;5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius),„Mu koduke” (A. Kiiss), „Tiliseb, tiliseb aisakell” (L.Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa”, „Kevadel” (Jubalinnukesed ….).

x x x x PillimängÕpilane:1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudesja/või ostinato’des;2) väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

x x x x OmaloomingÕpilane:1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;

x x x x Muusika kuulamine ja muusikaluguÕpilane:1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusikaväljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo,dünaamika);2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

3) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleoluja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

6) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstilistevahenditega;

x x x x Muusikaline kirjaoskus Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausidetähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:TA, TI-TI- TA-A, TA-A-A. VEERANDPAUS.

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestabneid musitseerides;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodistlauldes;

5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neidpraktikas:

a) meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk,kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars,astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

b) koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul,rahvapill, rahvatants, dirigent,orkester, helilooja, sõnade autor;






Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning kitarri esmased mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

3. KLASS



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3. klass

x x x x x x X Laulminex x x x x X Pillimäng

x x x x x x X Omaloomingx x x x x x x x Muusika kuulamine ja

muusikalugu.x x x x X Muusikaline kirjaoskus



Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es


Ainepädevused ÕppesisuEn

esev

älje

ndus

e-os

kus

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es

3.klass

x x x x Laulmine Õpilane:

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ningemotsionaalselt üksi ja rühmas;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgining kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneidning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius),„Mu koduke” (A. Kiiss), „Tiliseb, tiliseb aisakell” (L.Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa”, „Teele, teele,kurekesed”, „Kevadel” (Juba linnukesed ….), „Kevadpidu”(Elagu kõik ....).

x x x x Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille ning kitarri lihtsamates kaasmängudesja/või ostinato’des;2) väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu

x x x x OmaloomingÕpilane:1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks

x x x x Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusikaväljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;3) eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat;4) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;6) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;7) seostab muusikapala selle autoritega.

x x x x Muusikaline kirjaoskus õpilane:

1)mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausidetähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:2)mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestabneid musitseerides;3)tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides;4)mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodistlauldes;5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;6)mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:a)meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk,kahekordne taktijoon,noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;b)koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul,rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor;c)muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss,ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;d)rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano,forte, fermaat;e)laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt.





I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka saatega..

Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning kitarri esmased mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna.. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.


1. Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise:kitarr, süntesaator, muusikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel.

2. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu.

3. Kool võimaldab instrumentaariumi (Orffi instrumentaarium, akustilised kitarridõpilastele musitseerimiseks.

4. Kool võimaldab kasutada fonoteeki (CD-d, DVD-d, VHS-d.)

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgid 3. klassi lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises ja liikumises; 2) laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning vastavalt võimetele üheja/või kahehäälses kooris; 3) laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule; 4) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 5) lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust; 6) rakendab pillimängu kaasmängudes; 7) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes; 8) kirjeldab kuulatavat muusikat suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega; 9) väärtustab enese ja teiste loomingut; 10) mõistab laulupeo tähendust.

Õpitulemused

Laulmine Õpilane:

laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; laulab lihtsat meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid

helikõrgusi (astmeid); 4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu koduke” (A. Kiis), „Tiliseb, tiliseb aisakell” (L. Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa”, „Teele, teele, kurekesed”, „Kevadel” („Juba linnukesed…”), „Kevadpidu” („Elagu kõik...”).

Pillimäng Õpilane:

kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinatodes; on omandanud kuuekeelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid

musitseerides.

Muusikaline liikumine Õpilane:

tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming Õpilane:

loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid; loob lihtsamaid tekste (liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne); kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu Õpilane:

on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat; eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat; on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill,

vilepill); kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud

oskussõnavara.Muusikaline kirjaoskus Õpilane:

mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;

mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides; tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides; mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes; õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida; 6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid

praktikas. meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik,

noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester,

helilooja, sõnade autor muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng,

vahemäng rütm, meloodia, tempo, kõlavärv (tämber), vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat • märkide

latern, segno, volt, tutvustamine laulurepertuaariga

Õppekäigud Õpilane:

kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suuliselt või muul looval viisil; kasutab arvamust väljendades muusika oskussõnavara.

Kujundav hindamine

Hinnatakse õpilase tundeid millega õpilane õpib, lihtsate meloodiate laulmine, kaasaarvatud peast laulmine, palade, mis on märgitud kooli õppekavas, noodide tundmine ja kitarril mängimine.

II kooliaste

4.KLASS Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

õppeainetes


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass

x x x x x x X Laulminex x x x x x X Pillimängx x x x x x X Omaloomingx x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu.

x x x x x X Muusikaline kirjaoskus


Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es


4. klassi õpitulemused


Enes

eväl

jend

usos

kus

Isik

upär

ate

advu

stam

ine

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i m

uutu

vate

s

4.klass

x x x LaulmineÕpilane:1) laulab oma hääle omapära arvestades loomulikukehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhtaintonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlikhäälehoiu vajadusest;2) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestabmuusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;4) laulab eakohaseid ühehäälseid laule jakaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F.Pacius), „Püha öö” (F. Gruber).

x x x PillimängÕpilane:1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudesja/või ostinato’des;2) rakendab musitseerides kitarri mänguvõtteid;3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

xu

x x Muusikaline liikumineÕpilane: 1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge; 3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

x x x Omalooming Õpilane:1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;2) kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;3) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;4) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

x x x Muusika kuulamine ja muusikaluguÕpilane:1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass);3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit; 4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, - pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi; 5) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara; 6) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

x x x Muusikaline kirjaoskusÕpilane:1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:TI-TI-RI, TI-RI-TI, TAI-TI.2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g– G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, mollhelilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud;b) tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); c) dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo; d) kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara.

klahvpillid, eesti rahvapillid);c) dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo; d) kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara.

x x x Õppekäigud Õpilane: 1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil; 2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

5. KLASS



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5. klass

x x x x x x x X Laulminex x x x x x X Pillimängx x x x x x X Omaloomingx x x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu.

x x x x x x Muusikaline kirjaoskus

Kunstipädevus


Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es




Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di v

aras

alvi

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es5.klass

x x x LaulmineÕpilane:1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu,hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ningväljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsetehelikõrgustega g–G2;3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusikaväljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;4) laulab eakohaseid ühehäälseid laule ja kaanoneid ningeesti ja teiste rahvaste laule;5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius),„Eesti lipp” (E. Võrk), „Kas tunned maad” (J. Berad), „Kui Kunglarahvas” (K. A. Hermann),„Püha öö” (F. Gruber).

x x x x PillimängÕpilane:1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille ning kitarri kaasmängudes ja/võiostinato’des;2) rakendab musitseerides kitarrimänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

x x x x OmaloomingÕpilane:1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/võiostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel, kitarril;2) kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;3) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;4) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseksloovliikumist.

x x x x Muusika kuulamine ja muusikaluguÕpilane:1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid:meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran,metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-,mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas; tuntumaidEesti koore; teab Eesti laulupidude traditsiooni;3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-,keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse;oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;5) on tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norramuusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt;6) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab omaarvamust, kasutades muusika oskussõnavara;7) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning ontutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

x x x x Muusikaline kirjaoskusÕpilane:1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausidetähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:TERVENOOT JA TERVEPAUS, KAHEKSANDIKPAUS.2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ningarvestab neid musitseerides;3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ningseostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendustning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a;

tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neidpraktikas:

a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad,absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehkpõhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr,paralleelhelistikud;

b) vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika,interpreet, improvisatsioon;

c) tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton,bass), pilliliigid (keelpillid,

puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid);


1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel,kirjalikul või muul

looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.


5. klassi õpilane osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust; kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil.

6. KLASS Üldpädevuste kujundamine

ainevaldkonna õppeainetes


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja

lood

uste

adus

te –

nin

g te

hnol

oogi

aala

ne

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass

x x x x x x x x Laulminex x x x x x X X Pillimängx x x x x x x Omaloomingx x x x x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu.X x x x x x x x Muusikaline kirjaoskus

Kunstipädevus


Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di

vara

salv

i

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es




Enes

eväl

jend

use-

osku

s

Isik

upär

a te

advu

stam

ine

Osk

us u

urid

a va

rase

ma

kultu

urip

äran

di v

aras

alvi

Valm

isole

k le

ida

uusi

lahe

ndus

i muu

tuva

tes

olud

es

6.klass

x x x x LaulmineÕpilane:1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu,hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ningväljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsetehelikõrgustega g–G2;3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusikaväljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;4) laulab eakohaseid ühehäälseid laule ja kaanoneid ningeesti ja teiste rahvaste laule;5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius),„Eesti lipp” (E. Võrk), „Kas tunned maad” (J. Berad), „KuiKungla rahvas” (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas” (saksarahvalaul), „Meil aiaäärne tänavas” (eesti rahvalaul), „Püha öö”(F. Gruber).

x x x x PillimängÕpilane:1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille ning kitarri kaasmängudes ostinato’des;2) rakendab musitseerides kitarri

mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga; 3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

x x x x Omalooming ‘ Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/võiostinato’sid keha-, rütmi- ja

plaatpillidel;

2) kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;

3) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;x x x x Muusika kuulamine ja muusikalugu Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika

väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran,metsosopran, alt, tenor, bariton,

bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas; tuntumaid Eesti koore; teab Eesti laulupidude traditsiooni;

3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-,keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;

4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

5) on tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra,Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksamuusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt;x x x x Muusikaline kirjaoskus Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausidetähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ningarvestab neid musitseerides;3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ningseostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2

tähendust ning kasutab neid musitseerides;5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–atähendust ning kasutab neid musitseerides;6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neidpraktikas:a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad,absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehkpõhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll,bekarr, paralleelhelistikud;b) vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika,interpreet, improvisatsioon;c) tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton,bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid,eesti rahvapillid);d) tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto,accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte,pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo;7) kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus jaoskussõnavara.


1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohtasuulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.


6. klassi õpilane osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust; kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil.


1. Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise: süntesaator, muusikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel, helikaardiga arvuti.

2. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu.3. Kool võimaldab instrumentaariumi (Orffi instrumentaarium, akustilised kitarrid) õpilastele

musitseerimiseks.4. Kool võimaldab kasutada fonoteeki (CD-d, DVD-d, VHS-d.)

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgid


1. osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises, liikumises; 2. laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades; 3. laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja musitseerib tunnis erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes; 4. oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab

kaaslasi; 5. oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule; 6. kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

7. kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi; 8. julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates

muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades; 9. kasutab muusika oskussõnu kuulatavate muusikapalade kirjeldamisel ning suunavate küsimuste abil

oma arvamuse põhjendamisel; mõistab autorsuse tähendust; 10. eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat; 11. leiab iseloomulikke jooni Eesti ja teiste maade rahvamuusikas; 12. tunneb huvi oma kooli ja paikkonna muusikaelu ning -sündmuste vastu ja osaleb selles, mõistab

laulupeo traditsiooni tähendust.

Õpitulemused

Laulmine Õpilane:

laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, on teadlik häälehoiu vajadusest;

seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2; rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes; laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Eesti lipp” (E. Võrk), „Kas 12 tunned

maad” (J. Berad), „Kui Kungla rahvas” (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas” (saksa rahvalaul), „Meil aiaäärne tänavas” (eesti rahvalaul), „Püha öö” (F. Gruber).

Pillimäng Õpilane:

kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinatodes; rakendab musitseerides kuuekeelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid, seostab

absoluutseid helikõrgusi pillimänguga; kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine Õpilane:

tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi; tantsib eesti laulu- ja ringmänge; väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke

karaktereid.

Omalooming Õpilane:

loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinatosid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

loob tekste (regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne); kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu Õpilane:

kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas, tuntumaid Eesti koore, teab Eesti laulupidude traditsiooni;

kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;

tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse, oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

on tutvunud valikuliselt Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub nendesse lugupidavalt;

iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusikalist oskussõnavara;

teadvustab autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus Õpilane:

mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;

mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides; kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete

helikõrgustega (tähtnimedega); mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neidmusitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo.

Õppekäigud Õpilane:

arutleb ja avaldab arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil; kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Kujundav hindamine

Hinnatakse õpilase loomingut, improviseerimise oskust, oskust kuulata ja hinnata muusikapalad, mis on määratud õppekavas ja kõik valdkonna pädevused ning eneseväljendamise oskust, kaasaarvatud laval.

KUNST

Õppekava

Üldalused

Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti ja muusika teemadel; väärtustada lähiümbruse, Eesti ja maailma kultuuripärandit; näha eri ajastute ja nüüdisaja kultuuri suhet; kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks, väärtustada enda ja kaaslaste loomingut.



1 2 3 4 5 6 Kokkukunst 2 1 1 1 1 1 7

Pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstivaldkonna õppeainetes rõhutatakse kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunsti ja muusikat eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist kõikidesse infokanalitesse.Sotsiaalne ja kodanikupädevus.Uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine, ühistes kunstiprojektides ning valdkondlikes ja valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ning aitavad väärtustada üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjuvad õpilased oma seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiained teadvustavad inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalseteskeskkondades.Enesemääratluspädevus. Pidev tagasiside andmine ja eneseanalüüsi oskuse arendamine aitavad tundma õppida oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset minapilti. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti.Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide kaudu, mis võimaldavad õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes olukordades. Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskust ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunsti- ja muusikateemaliste referatiivsete ning loovtööde koostamine eeldab oskust mõista teabetekste ning suunab kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (tekst, joonis, skeem, tabel, graafik jms). Kunstiainetes tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.Ettevõtlikkuspädevus. Vajalike oskuste kujunemist toetavad kunstiainetes individuaal- ja rühmatöö, uurimuslikud ning probleemipõhised ülesanded ja õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaeluga. Kunstiainetes väärtustatakse uuenduslikke ning loovaid lahendusi. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada erinevaid ideede väljendamise ja esitlemise võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima ja analüüsima, vastutama tööde lõpetamise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus. Kunstiainetes rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme,arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama kunstimõisteid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid. Kunstiterminoloogias kasutatakse matemaatika ja tehnoloogia sõnavara ja mõisteid. Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi, mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli muusika ning kunsti arengus.Digipädevus. Õppetöökäigusarendatakse kaasaegsete IKT vahendite kasutamise oskus ning arendatakse digitaalsete infokanalite kasutamise võimekust.


Kunst

Eluk

este

v õp

e ja

kar

jäär

i pla

neer

imin

e

Kesk

kond

ja jä

tkus

uutli

k ar

eng

Koda

niku

alga

tus j

a ett

evõt

likku

s

Kultu

urili

ne id

entit

eet

Teab

ekes

kkon

d

Tehn

oloo

gia

ja in

nova

tsio

on

Terv

is ja

ohu

tus

Väär

tuse

d ja

kõl

blus

Keel

ja k

irjan

dus

Võõr

keel

ed

Lood

usai

ned

Kuns

tiain

ed

Mat

emaa

tika

I kooliaste+ + + + Visuaalse kompositsiooni

baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm)

+ + + Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.

+ + + + + Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, pildistamine, vormimine jne).

+ + + + + + + + Pildilised jutustused: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon.

+ + + + + + + + Disain igapäevaelus: trükis, tarbevorm, ruum ja ehitis keskkonnas. Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.

+ + + + + + Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.

+ + + + + + Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid

+ + + + + + + + + + Lähiümbruse loodus ja ehituskunst. Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad

+ + + + + + + + + + + + + Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus

II kooliaste+ + + + Erinevate objektide

kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

+ + + + + Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted. Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit. Liikumise kujutamine

+ + + + + + + + + Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

+ + + Sõnumite ja emotsioonide

edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani. Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis

+ + + + + + + + + Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul. Kunstiteose analüüs. Kunstiterminid. Muuseumide ja galeriide funktsioonid.

+ + + + + + + + Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu.

+ + + + + + + + + Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis

I kooliaste 1. Klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

pä

devu

späd

evus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

1. klass

* Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv)

* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid ( joonistamine, maalimine, pildistamine)

* * Pildilised jutustused: joonistus, maal

* * Disain igapäevaelus: trükis

* * Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.

* * Lähiümbruse loodus

* * Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad.

* * * Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.

Kunstipädevus


on o

man

danu

d lo

ovte

gevu

se ja

ene

sev

äras

eid

ja k

eskk

onna

sääs

tlikk

evä

ärtu

stab

isik

upär

asei

d ja

kes

kkon

nasä

ästli

ke la

hend

usi

kasu

tab

loov

tööd

es m

itmek

esise

id v

isuaa

lseid

ja m

uusik

alisi

väl

jend

usva

hend

eid,

ar

utle

b ku

ltuur

ilist

e sõ

num

ite ja

vää

rtus

hinn

angu

te ü

le, o

skab

kuj

unda

da o

ma

arva

mus

t ja

välje

ndad

a om

a em

otsio

one

väär

tust

ab k

ultu

uri j

a in

imes

e lo

ovus

t, os

aleb

kun

stide

indi

vidu

aal-

ja

koos

tööp

roje

ktide

s hi

ndab

lahe

ndus

te o

tsim

ist ja

loov

ust

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

muu

sika

ja k

unsti

osa

täht

sust

nüü

disa

egse

s ühi

skon

nas,

akt

sept

eerib

kultu

urin

ähtu

si ni

ng o

skab

krii

tilis-

loom

ingu

lisel

t hin

nata

mas

sija

süva

kultu

uri

mitm

ekes

isust

, ots

ib k

ultu

urin

ähtu

ste

seos

eid

tead

use,

tehn

oloo

gia

jaku

ltuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

ivä

ärtu

stab

, hoi

ab n

ing

aren

dab

Eesti

kul

tuur

i, tu

nneb

vas

tutu

stm

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

kui

ka

täna

päev

al

1.klass

* Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv)

* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid ( joonistamine, maalimine, pildistamine)

* * Pildilised jutustused: joonistus, maal

* Disain igapäevaelus: trükis


Lähiümbruse loodus

* Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad.

* Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.



tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab v

isuaa

lsete

va

hend

itega

om

a m

õttei

d, id

eid

ja te

adm

isi; l

oovü

lesa

ndei

d la

hend

ades

visa

ndab

ja k

avan

dab

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

kom

posit

sioon

i baa

sosk

usi

rake

ndab

erin

evai

d ku

nstit

ehni

kaid

(maa

l, jo

onist

us, k

olla

až,

skul

ptuu

r, fo

to, v

ideo

, dig

igra

afika

, ani

mat

sioon

jne.

digi

taal

graa

fika,

ani

mat

sioon

jne)

Anal

üüsib

nüü

disk

unsti

teos

eid,

mär

kab

erin

evai

d vo

rme

ja

sõnu

mei

d, le

iab

seos

eid

täna

päev

a el

uga

ning

on

avat

ud

erin

evat

e ku

ltuur

iilm

ingu

te su

htes

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ee

smär

gipä

rasu

st, u

uend

uslik

kust

, est

eetil

isust

ja

ökol

oogi

lisus

tm

õist

ab k

uultu

uriv

äärt

uste

ja –

kesk

konn

a ka

itse

olul

isust

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja

võrd

leb

eri a

jast

ute

kuns

titeo

seid

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

näh

tust

e ül

e ru

umili

ses j

a vi

rtua

alse

s ke

skko

nnas

1.klass

* * * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid ( vorm)

* * * Inimeste, esemete ja looduse objektide

iseloomulikud tunnused ning peamise

* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (trükkimine, kollaaž).

* *Disain igapäevaelus tarbevorm, ruum

* *Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia Kunstiteosed kohalikes muuseumides jakunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad jamaterjalid.Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- jameediakeskkonnad.

Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni jameedia roll ning mõju igapäevaelus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamineÕpilased tutvuvad numbritehnikaga ning proovivad seda kasutada. Õpilased tegutsevad virtuaalses kultuurikeskkonnas eetiliselt ning ohutult. Oskab leida informatsiooni kunstivaldkonna raamatutest ja teistest allikatest.

2. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

–

ning

tehn

oloo

giaa

lane

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

2. klass

* * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid ( vorm, ruum).

* * * Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.


* * Pildilised jutustused: illustratsioon, animatsioon.

* * * Disain igapäevaelus tarbevorm, ruum

* * Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel.

* * Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid.


* * * * Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.

Kunstipädevus


on o

man

danu

d lo

ovte

gevu

se ja

ene

sevä

ljend

use

koge

mus

i, tu

nnet

ab o

ma

loom

ingu

lisu

võim

eid

ning

vää

rtus

tab

isiku

pära

seid

ja k

eskk

onna

sääs

tlikk

e

kasu

tab

loov

tööd

es m

itmek

esise

id v

isuaa

lseid

ja m

uusik

alisi

väl

jend

usva

hend

eid,

ar

utle

b ku

ltuur

ilist

e sõ

num

ite ja

vää

rtus

hinn

angu

te ü

le, o

skab

kuj

unda

da o

ma

arva

mus

t nin

g vä

ljend

ada

oma

emot

sioon

evä

ärtu

stab

kul

tuur

i ja

inim

ese

loov

ust,

osal

eb k

unsti

de in

divi

duaa

l- ja

ko

ostö

öpro

jekti

des n

ing

hind

ab la

hend

uste

ots

imist

ja lo

ovat

mõt

lem

ist

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

muu

sika

ja k

unsti

osa

täht

sust

nüü

disa

egse

s ühi

skon

nas,

akt

sept

eerib

kul

tuur

inäh

tusi

ning

os

kab

kriiti

lis-lo

omin

gulis

elt h

inna

ta m

assi-

ja sü

vaku

ltuur

i

väär

tust

ab, h

oiab

nin

g ar

enda

b Ee

sti k

ultu

uri,

tunn

eb v

astu

tust

ku

ltuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, ot

sib k

ultu

urin

ähtu

ste

seos

eid

tead

use,

tehn

oloo

gia

ja m

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

ku

i ka

täna

päev

al

2.klass

* * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid ( vorm, ruum).

* * Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.


* Pildilised jutustused: illustratsioon, animatsioon.

* * Disain igapäevaelus tarbevorm, ruum

* Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel.

* Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid.


* * Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.



tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab v

isuaa

lsete

va

hend

itega

om

a m

õttei

d, id

eid

ja te

adm

isi; l

oovü

lesa

ndei

d la

hend

ades

visa

ndab

ja k

avan

dab

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

kom

posit

sioon

i baa

sosk

usi

rake

ndab

erin

evai

d ku

nstit

ehni

kaid

(maa

l, jo

onist

us, k

olla

až,

skul

ptuu

r, fo

to, v

ideo

, dig

igra

afika

, ani

mat

sioon

jne.

digi

taal

graa

fika,

ani

mat

sioon

jne)

Anal

üüsib

nüü

disk

unsti

teos

eid,

mär

kab

erin

evai

d vo

rme

ja

sõnu

mei

d, le

iab

seos

eid

täna

päev

a el

uga

ning

on

avat

ud

erin

evat

e ku

ltuur

iilm

ingu

te su

htes

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ee

smär

gipä

rasu

st, u

uend

uslik

kust

, est

eetil

isust

ja ö

kolo

ogili

sust

mõi

stab

kuu

ltuur

ivää

rtus

te ja

–ke

skko

nna

kaits

e ol

ulisu

st

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja

võrd

leb

eri a

jast

ute

kuns

titeo

seid

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

näh

tust

e ül

e ru

umili

ses j

a vi

rtua

alse

s ke

skko

nnas

2.klass

* * * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid ( vorm,



* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (trükkimine,


* *Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia

* Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid.




Õpilased tutvuvad numbritehnikaga ning proovivad seda kasutada. Õpilased tegutsevad virtuaalses kultuurikeskkonnas eetiliselt ning ohutult. Oskab leida informatsiooni kunstivaldkonna raamatutest ja teistest allikatest.

3. Klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

3. klass

* * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (rütm).

* * Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.

* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid ( vormimine ).

* * Pildilised jutustused: koomiks, fotoseeri.

* * Disain igapäevaelus:ehitis keskkonnas.

* * Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel.




* * Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.

Kunstipädevus


on o

man

danu

d lo

ovte

gevu

se ja

ene

sevä

ljend

use

koge

mus

i, tu

nnet

ab o

ma

loom

ingu

lisu

võim

eid

ning

vää

rtus

tab

isiku

pära

seid

ja k

eskk

onna

sääs

tlikk

e

kasu

tab

loov

tööd

es m

itmek

esise

id v

isuaa

lseid

ja m

uusik

alisi

vä

ljend

usva

hend

eid,

aru

tleb

kultu

urili

ste

sõnu

mite

ja v

äärt

ushi

nnan

gute

ül

e, o

skab

kuj

unda

da o

ma

arva

mus

t nin

g vä

ljend

ada

oma

emot

sioon

e

väär

tust

ab k

ultu

uri j

a in

imes

e lo

ovus

t, os

aleb

kun

stide

indi

vidu

aal-

ja

koos

tööp

roje

ktide

s nin

g hi

ndab

lahe

ndus

te o

tsim

ist ja

loov

at m

õtle

mist

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

m

uusik

a ja

kun

sti o

satä

htsu

st n

üüdi

saeg

ses ü

hisk

onna

s, a

ktse

ptee

rib

kultu

urin

ähtu

si ni

ng o

skab

krii

tilis-

loom

ingu

lisel

t hin

nata

mas

sija

sü

vaku

ltuur

i

väär

tust

ab, h

oiab

nin

g ar

enda

b Ee

sti k

ultu

uri,

tunn

eb v

astu

tust

ku

ltuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

i m

itmek

esisu

st, o

tsib

kul

tuur

inäh

tust

e se

osei

d te

adus

e, te

hnol

oogi

a ja

m

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

kui

ka

täna

päev

al

3.klass

* * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (rütm).

* * Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid ( vormimine ).

* Pildilised jutustused: koomiks, fotoseeri.

* * Disain igapäevaelus:ehitis keskkonnas.

* Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel.Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.






tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab v

isuaa

lsete

va

hend

itega

om

a m

õttei

d, id

eid

ja te

adm

isi; l

oovü

lesa

ndei

d la

hend

ades

visa

ndab

ja k

avan

dab

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

kom

posit

sioon

i baa

sosk

usi

rake

ndab

erin

evai

d ku

nstit

ehni

kaid

(maa

l, jo

onist

us, k

olla

až,

skul

ptuu

r, fo

to, v

ideo

, dig

igra

afika

, ani

mat

sioon

jne.

digi

taal

graa

fika,

ani

mat

sioon

jne)

Anal

üüsib

nüü

disk

unsti

teos

eid,

mär

kab

erin

evai

d vo

rme

ja

sõnu

mei

d, le

iab

seos

eid

täna

päev

a el

uga

ning

on

avat

ud

erin

evat

e ku

ltuur

iilm

ingu

te su

htes

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ee

smär

gipä

rasu

st, u

uend

uslik

kust

, est

eetil

isust

ja ö

kolo

ogili

sust

mõi

stab

kuu

ltuur

ivää

rtus

te ja

–ke

skko

nna

kaits

e ol

ulisu

st

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja

võrd

leb

eri a

jast

ute

kuns

titeo

seid

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

näh

tust

e ül

e ru

umili

ses j

a vi

rtua

alse

s ke

skko

nnas

3.klass

* * * Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (rütm)



* * Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (vormimine)


* *Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia

Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.Kunstiteosed kohalikes muuseumides jakunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid.

Reaalsed ning virtuaalsed kunstikeskkonnad Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju elus




1. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on 500 lux päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal, vesi, reguleeritava kõrgusega molbertid koos joonistusalustega, tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused ning projektsioonitehnika.

2. Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalukud kunstivahendid ja –materjalid.



1) tunneb kunstiõppes rõõmu mängulisest ja loovast tegutsemisest; 2) julgeb katsetada oma ideede erinevaid visuaalseid väljendusi; 3) oskab töötada iseseisvalt ja teha koostööd, väärtustab erinevaid lahendusi; 4) tunneb huvi lähikonna kultuuriobjektide vastu.

Õpitulemused


esitab oma ideede erinevaid lahendusi; rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab välja tuua kujutatava

iseloomulikud jooned; rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid; kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstiteoste ning enda ja kaaslaste loovtööde üle arutledes; oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte; uurib igapäevaste esemete vormi ja otstarbe seoseid, teab, kuidas luua ning tarbida säästvalt,

arutleb ümbritseva visuaalse kultuuri nähtuste üle; tuleb toime virtuaalsetes keskkondades, teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.

Kujundav hindamine

Hinnatakse esitusviise, oskust väljendada oma ideid töödes, iseseisvus, silmaring ning Eesti kunstnike tundmine ja enda piirkonna vaatamisväärtuste tundmine.

Praktiline loovtöö

Hinne Vastavus teemale

Esteetilisus Originaalsus Aktuaalsus Materjali kasutamisoskus

%

5 Töö vastab täielikult antud teemale

Töö on tehtud puhtal lehel A4,vajadusel A3

Valmistöö on autori isiklik looming

Värvid ei segune, töö on raamides

Maalimiseks

kasutab värve

või

värvipliiatseid,

90%-100%

4 Töö vastab üldjoontes

Töö tehtud puhtal, osaliselt kortsus A4 , vajaduse A3 lehel

Valmistöös on kasutatud tuntud kunstnikke ideid

Värvid on vähesel määral segunenud, ei toimu

värvimuutust,töö väljub kohati antud piirjoontest

Hariliku pliiatsi kontuur on liiga rasvane,kontuu rid tehtud viltpliiatsiga

75%-89%

3 Töö vastab osaliselt

Töö on tehtud puhtal lehel A4,vajadusel A3 ,kus on teine pool juba kasutatud.

Töös kasutatud teiste abi

Värvid segunevad, tekivad uued planeerimata värvitoonid, kontuurid ei edasta antud asja vormi

Graafiline töö tehtud sinise pastapliiatsiga, maalimistöö viltpliiatsiga

50%-74%

2 Üldse ei vasta teemale

Töö tehtud mittekokkulepitud formaadis

Töö on täielikult maha kirjutatud

Värvid segunevad, tekivad mustad plekid, töö onmäärdunud

Kasutatud vale,lubamatut kunstiõppes materjali

20%-49%

1 Üldse ei vasta

teemale või on

tegemata

Töö tehtud

vihikulehel

Esitatud võõras

töö

Kujutis pole

arusaadav

Kasutatud

vale,lubamatut

kunstiõppes materjali

0-

19%

Esitlused

Hinne Vastavus teemale

Maht Visuaalse rea

vastavus

Esteetilisus Töö esteetilisus %

5 Esitlus vastab täielikult antud teemale

Esitluses on kasutatud eelnevalt kokku lepitud arv slaide.

Esitluse pildid illustreerivad täielikult teksti

Tekst ja pildid vormistatud korrektselt ,vastavad antud teema stiilile


90%-100 %

4 Esitlus vastab üldjoontes

Slaidide arv

75%

Esitluse pildid illustreerivad teksti üldjoontes.

Tekst ja pildid vormistatud korrektselt, tekst korrigeerimata

Töös kasutatud teiste autorite esitlusi.

75%-89%

3 Esitlus vastab osaliselt

Slaidide arv

50%

kokkulepitust

Esitluse pildid illustreerivad teksti ja tekst vastab antud teemale 50%

Pilt ja tekst kattuvad,tekst korrigeerimata,e sitlus ei vasta antud teema stiilile.

50% kasutatud teiste autorite esitlusi

50%-74%


Slaidide arv vähem kui 50% kokkulepitust

Suurem osa pilte ja tekste ei vasta antud teemale


Esitlus on täielikult maha kopeeritud

20%-49%

1 Üldse ei vasta teemale või on tegemata

Slaidide arv vähem kui 25%

Kõik pildid ja tekst ei vasta antud teemale


Esitatud võõras töö

0-19%

II kooliaste 4. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

4. klass

* * Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

* * Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

* * Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

* * Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

* Kunstiteose analüüs.

* * Kunstiterminid.

Kunstipädevus


onom

anda

nudl

oovt

egev

usej

aene

sevä

ljend

usek

ogem

usi,

tunn

etab

omal

oom

ingu

lisuv

õim

eidn

ingv

äärt

usta

bisik

upär

asei

djak

eskk

onna

sääs

tlikk

e

kasu

tabl

oovt

ööde

smitm

ekes

iseid

visu

aalse

idja

muu

sikal

isivä

ljend

usva

hend

eid,

ar

utle

bkul

tuur

ilist

esõn

umite

javä

ärtu

shin

nang

ute

üle,

os

kabk

ujun

dada

omaa

rvam

ustn

ingv

älje

ndad

aom

aem

otsio

one

väär

tust

ab k

ultu

uri j

a in

imes

e lo

ovus

t, os

aleb

kun

stide

indi

vidu

aal-

ja

koos

tööp

roje

ktide

s nin

g hi

ndab

lahe

ndus

te o

tsim

ist ja

loov

at m

õtle

mist

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

muu

sika

ja

kuns

ti os

atäh

tsus

t nüü

disa

egse

s ühi

skon

nas,

akt

sept

eerib

kul

tuur

inäh

tusi

ning

osk

ab

kriiti

lis-lo

omin

gulis

elt h

inna

ta m

assi-

ja sü

vaku

ltuur

i

väär

tust

ab, h

oiab

nin

g ar

enda

b Ee

sti k

ultu

uri,

tunn

eb v

astu

tust

ku

ltuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, ot

sib k

ultu

urin

ähtu

ste

seos

eid

tead

use,

tehn

oloo

gia

ja m

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

kui

ka

täna

päev

al

4.klass

+ Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

+ Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri,installatsiooni, foto, video,digitaalgraafika jaanimatsiooni tehnikad ning töövõtted.

+ + Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

+ + Kunstiteose analüüs.

+ +

+

+

Kunstiterminid.



tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab

visu

aalse

te v

ahen

dite

ga o

ma

mõtt

eid,

idei

d ja

tead

misi

;

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

kom

posit

sioon

i baa

sosk

usi

rake

ndab

erin

evai

d ku

nstit

ehni

kaid

(maa

l, jo

onist

us,

kolla

až, s

kulp

tuur

, fot

o, v

ideo

, dig

igra

afika

, ani

mat

sioon

jn

e.An

alüü

sib n

üüdi

skun

sti te

osei

d, m

ärka

b er

inev

aid

vorm

e ja

sõ

num

eid,

leia

b se

osei

d tä

napä

eva

elug

a ni

ng o

n av

atud

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ee

smär

gipä

rasu

st, u

uend

uslik

kust

, est

eetil

isust

ja

mõi

stab

kuu

ltuur

ivää

rtus

te ja

–ke

skko

nna

kaits

e ol

ulisu

st

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

näh

tust

e ül

e ru

umili

ses j

a 4.klass

Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

* * * *Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

* * Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul

* * Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

* * Kunstiteose analüüs.

* * * * Kunstiterminid.

5. klass



Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

5. klass

+ + * Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

+ + + + * Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

+ + + + * Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

+ + + Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

+ + + + Kustiteose analüüs.

+ + + * Kunstiterminid.

Kunstipädevus


on o

man

danu

d lo

ovte

gevu

se ja

ene

sevä

ljend

use

koge

mus

i, tu

nnet

ab o

ma

loom

ingu

lisu

võim

eid

ning

vää

rtus

tab

isiku

pära

seid

ja k

eskk

onna

sääs

tlikk

e

kasu

tab

loov

tööd

es m

itmek

esise

id v

isuaa

lseid

ja m

uusik

alisi

väl

jend

usva

hend

eid,

ar

utle

b ku

ltuur

ilist

e sõ

num

ite ja

vää

rtus

hinn

angu

te ü

le, o

skab

kuj

unda

da o

ma

arva

mus

t nin

g vä

ljend

ada

oma

emot

sioon

e

väär

tust

ab k

ultu

uri j

a in

imes

e lo

ovus

t, os

aleb

kun

stide

indi

vidu

aal-

ja

koos

tööp

roje

ktide

s nin

g hi

ndab

lahe

ndus

te o

tsim

ist ja

loov

at m

õtle

mist

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

muu

sika

ja

kuns

ti os

atäh

tsus

t nüü

disa

egse

s ühi

skon

nas,

akt

sept

eerib

kul

tuur

inäh

tusi

ning

osk

ab

kriiti

lis-lo

omin

gulis

elt h

inna

ta m

assi-

ja sü

vaku

ltuur

i

väär

tust

ab, h

oiab

nin

g ar

enda

b Ee

sti k

ultu

uri,

tunn

eb v

astu

tust

ku

ltuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, ot

sib k

ultu

urin

ähtu

ste

seos

eid

tead

use,

tehn

oloo

gia

ja m

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

kui

ka

täna

päev

al

5.klass

+ Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

+ Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri,

installatsiooni, foto, video,

digitaalgraafika ja

+ + Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

+ + Kunstiteose analüüs.

+ +

+

+

Kunstiterminid.



tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab v

isuaa

lsete

vah

endi

tega

om

a m

õttei

d, id

eid

ja te

adm

isi; l

oovü

lesa

ndei

d la

hend

ades

visa

ndab

ja k

avan

dab

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

ko

mpo

sitsio

oni b

aaso

skus

ira

kend

ab e

rinev

aid

kuns

titeh

nika

id (m

aal,

joon

istus

, kol

laaž

, sku

lptu

ur, f

oto,

vid

eo,

digi

graa

fika,

ani

mat

sioon

jne.

Anal

üüsib

nüü

disk

unsti

teos

eid,

mär

kab

erin

evai

d vo

rme

ja sõ

num

eid,

leia

b se

osei

d tä

napä

eva

elug

a ni

ng o

n av

atud

erin

evat

e ku

ltuur

iilm

ingu

te su

htes

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ees

mär

gipä

rasu

st,

uuen

dusli

kkus

t, es

teeti

lisus

t ja

ökol

oogi

lisus

t

mõi

stab

kuu

ltuur

ivää

rtus

te ja

–ke

skko

nna

kaits

e ol

ulisu

st

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja v

õrdl

eb e

ri aj

astu

te

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

nä

htus

te ü

le ru

umili

ses j

a vi

rtua

alse

s kes

kkon

nas

5.klass

+

+ + + Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit

+ Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri, installatsiooni, foto, video, digitaalgraafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted.

+ + Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks.

+ + + + + + Kunstiteose analüüs.

+ + + + Kunstiterminid.


Temaatilises plaanis peegelduvad praktilised tööd.

6. klass


Kul

tuur

i ja

väär

tusp

ädev

us

Sots

iaal

ne j

a ko

dani

kupä

devu

s

Enes

emää

ratlu

späd

evus

Õpi

päde

vus

Suht

lusp

ädev

us

Mat

emaa

tika

ja lo

odus

tead

uste

– n

ing

tehn

oloo

giaa

lane

päd

evus

päde

vus

Ette

võtli

kkus

päde

vus

Dig

ipäd

evus

ed

6. klass

+ + Liikumise kujutamine

+ + + + Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani

+ + + + + Eesti rahvakunst ja ehituskultuur

+ + + + Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu

+ + + + + Märkide ja sümbolite kasutaminemeedias ja reklaamis

+ + + + Traditsioon ja uuenduslikkus disainis

Kunstipädevus


on o

man

danu

d lo

ovte

gevu

se ja

ene

sevä

ljend

use

koge

mus

i, tu

nnet

ab o

ma

loom

ingu

lisu

võim

eid

ning

vää

rtus

tab

isiku

pära

seid

ja k

eskk

onna

sääs

tlikk

e

kasu

tab

loov

tööd

es m

itmek

esise

id v

isuaa

lseid

ja m

uusik

alisi

väl

jend

usva

hend

eid,

aru

tleb

kultu

urili

ste

sõnu

mite

ja v

äärt

ushi

nnan

gute

üle

, osk

ab k

ujun

dada

om

a ar

vam

ust n

ing

välje

ndad

a om

a em

otsio

one

väär

tust

ab k

ultu

uri j

a in

imes

e lo

ovus

t, os

aleb

kun

stide

indi

vidu

aal-

ja k

oost

ööpr

ojek

tides

nin

g hi

ndab

lahe

ndus

te o

tsim

ist ja

loov

at m

õtle

mist

mär

kab

kultu

uritr

adits

ioon

e ni

ng m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, mõi

stab

muu

sika

ja k

unsti

os

atäh

tsus

t nüü

disa

egse

s ühi

skon

nas,

akt

sept

eerib

kul

tuur

inäh

tusi

ning

osk

ab k

riitil

is-lo

omin

gulis

elt h

inna

ta m

assi-

ja sü

vaku

ltuur

i

väär

tust

ab, h

oiab

nin

g ar

enda

b Ee

sti k

ultu

uri,

tunn

eb v

astu

tust

kul

tuur

itrad

itsio

onid

e sä

ilim

ise e

est,

väär

tust

ab m

aailm

akul

tuur

i mitm

ekes

isust

, ots

ib k

ultu

urin

ähtu

ste

seos

eid

tead

use,

tehn

oloo

gia

ja m

ajan

duse

ga n

ii m

inev

ikus

kui

ka

täna

päev

al

6.klass

Liikumise kujutamine

+ + Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani

+ + + Eesti rahvakunst ja ehituskultuur

+ + + Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu

+ Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis

+ + + + + Traditsioon ja uuenduslikkus disainis



tunn

etab

om

a ku

nstiv

õim

eid

ja -h

uve;

väl

jend

ab v

isuaa

lsete

vah

endi

tega

om

a m

õttei

d, id

eid

ja te

adm

isi; l

oovü

lesa

ndei

d la

hend

ades

visa

ndab

ja k

avan

dab

kuju

tab

ja k

ujun

dab

nii v

aatlu

ste

kui k

a om

a id

eede

põh

jal,

kasu

tade

s visu

aalse

ko

mpo

sitsio

oni b

aaso

skus

ira

kend

ab e

rinev

aid

kuns

titeh

nika

id (m

aal,

joon

istus

, kol

laaž

, sku

lptu

ur, f

oto,

vid

eo,

digi

graa

fika,

ani

mat

sioon

jne.

Anal

üüsib

nüü

disk

unsti

teos

eid,

mär

kab

erin

evai

d vo

rme

ja sõ

num

eid,

leia

b se

osei

d tä

napä

eva

elug

a ni

ng o

n av

atud

erin

evat

e ku

ltuur

iilm

ingu

te su

htes

mõi

stab

tehi

smaa

ilma

ja se

lle k

asut

aja

suhe

t, pe

b sil

mas

ees

mär

gipä

rasu

st,

uuen

dusli

kkus

t, es

teeti

lisus

t ja

ökol

oogi

lisus

t

mõi

stab

kuu

ltuur

ivää

rtus

te ja

–ke

skko

nna

kaits

e ol

ulisu

st

leia

b in

fot k

unsti

raam

atut

est j

a er

i tea

beal

likat

est,

uurib

ja v

õrdl

eb e

ri aj

astu

te

mär

kab

sõnu

mei

d, a

nalü

üsid

es m

eedi

at ja

rekl

aam

i aru

tleb

visu

aalse

info

ga se

otud

nä

htus

te ü

le ru

umili

ses j

a vi

rtua

alse

s kes

kkon

nas

6.klass

+

+ + + Liikumise kujutamine

+ Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani

+ + Eesti rahvakunst ja ehituskultuur

Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu+ + + + + + Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis+ + + + Traditsioon ja uuenduslikkus disainis




1. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on 500 lux päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal, vesi, reguleeritava kõrgusega molbertid koos joonistusalustega, tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused ning projektsioonitehnika.

2. Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalukud kunstivahendid ja –materjalid.



1) tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve, hindab enda ja teiste isikupära; 2) eksperimenteerib mõtete, vahendite, materjalide ja kunstitehnikatega; 3) tegutseb loovates ja uurimuslikes rühmatöödes ühise tulemuse nimel; 4) rakendab oma loomingulisi võimeid ja oskusi ka väljaspool kunstitundi; 5) on avatud erinevate kunsti- ja kultuuriilmingute suhtes; 6) tunneb huvi kunstiloomingu ja paikkondliku kultuuri vastu; 7) mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust; 8) näeb loodust ja keskkonda säästva tarbimise võimalusi.

Õpitulemused


teab eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke, uurib ja võrdleb kunstiteoseid; arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate

ajastute kunstiteoseid; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja

kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid; visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid

(maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, digitaalgraafika, animatsioon jne); oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;

võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid, kuidas parandada elukeskkonda, mõistab võimalusi, kuidas tarbida loodust säästvalt;

arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle reaalses ja virtuaalses keskkonnas, analüüsib oma eagrupile mõeldud visuaalse meedia sõnumeid;

tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.

Kujundav hindamine

Hinnatakse võimet katsetada materjalidega ja tehnikatega, loomingulisust ja võimet rakendada teadmisi väljaspool kunstiõpetuse tundi. Oskus rühmatööd teha, ühise eesmärgi nimel. Eneseväljendus.

Hindamismeetodid

Praktiline loovtöö

Hinne Vastavus teemale Esteetilisus Originaalsus Aktuaalsus Materjali kasutamisoskus

%

5 Töö vastab täielikult antud teemale

Töö on tehtud puhtal lehel A4,vajadusel A3


Värvid ei segune, töö on raamides

Maalimiseks kasutab värve või värvipliiatseid,gra afikas harilikku pliiatsit

90%-100%

4 Töö vastab üldjoontes

Töö tehtud puhtal, osaliselt kortsus A4 , vajaduse A3 lehel

Valmistöös on kasutatud tuntud kunstnikke ideid

Värvid on vähesel määral segunenud, ei toimu

värvimuutust,töö väljub kohati antud piirjoontest

Hariliku pliiatsi kontuur on liiga rasvane,kontuurid tehtud viltpliiatsiga

75%-89%

3 Töö vastab osaliselt

Töö on tehtud puhtal lehel A4,vajadusel A3 ,kus on teine pool juba kasutatud.

Töös kasutatud teiste abi

Värvid segunevad, tekivad uued planeerimata värvitoonid, kontuurid ei edasta antud asja vormi

Graafiline töö tehtud sinise pastapliiatsiga, maalimistöö viltpliiatsiga

50%-74%


Töö tehtud mitte

kokkulepitus

Töö on täielikult maha kirjutatud

Värvid segunevad, tekivad mustad plekid, töö on määrdunud

Kasutatud vale,lubamatut kunstiõppes materjali

20%-49%

1 Üldse ei vasta Töö tehtud Esitatud võõras töö Kujutis pole Kasutatud 0-teemale või on vihikulehel arusaadav vale,lubamatuttegemata kunstiõppes

materjali19%

Documents

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumik-jarvetkg.edu.ee/ainekavad/oppekavad I, II kooliaste.docx · Web viewKujundav h indamine Kujndaval hindamisel arvestatakse õpilaste suulisi