2014. AASTA KONSOLIDEERITUD …...Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raivo Uukkivi Vallavanem 3 2014. AASTA TEGEVUSARUANNE Avasõna Raasiku valla

Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne

Raivo Uukkivi Vallavanem

2014. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA

ARUANNE Nimetus: RAASIKU VALLAVALITSUS Aadress: Tallinna mnt. 24 Aruküla Alevik 75201 Harjumaa Telefon: 60 70 348 Faks: 60 70 590 E-post: [email protected] Interneti lehekülg: www.raasiku.ee Põhitegevusala: halduskorraldus EMTAK kood: 84114 Majandusaasta algus: 01.01.2014 Majandusaasta lõpp: 31.12.2014 Audiitor: AMC Audit OÜ



2

SSIISSUUKKOORRDD

SISUKORD ..................................................................................................................................... 2

2014. AASTA TEGEVUSARUANNE ........................................................................................... 3

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................ 32

KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE RAAMATUPIDAMISE LISAD ........................... 45 Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ...................................................................... 45 Lisa 2. Raha ja pangakontod .............................................................................................................................. 49 Lisa 3. Maksunõuded ja maksude ettemaksed .................................................................................................... 49 Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................... 50 Lisa 5. Osalused tütarettevõttes ja sidusettevõttes .............................................................................................. 50 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud ....................................................................................................................... 51 Lisa 7. Materiaalne põhivara .............................................................................................................................. 52 Lisa 8. Muud kohustused .................................................................................................................................... 53 Lisa 9. Laenukohustused .................................................................................................................................... 54 Lisa 10. Kaupade ja teenuste müük .................................................................................................................... 55 Lisa 11. Muud tulud ........................................................................................................................................... 56 Lisa 12. Saadud toetused .................................................................................................................................... 57 Lisa 13. Tööjõukulud .......................................................................................................................................... 58 Lisa 14. Majandamiskulud ................................................................................................................................. 59 Lisa 15. Antud toetused ..................................................................................................................................... 60 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega ............................................................................................................... 61 Lisa 17. Konsolideerimata finantsaruanded ........................................................................................................ 63 Lisa 18. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde ........................................................................................... 67

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ...................................................................... 71

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD ......................................................................... 72



3

22001144.. AAAASSTTAA TTEEGGEEVVUUSSAARRUUAANNNNEE

AAvvaassõõnnaa Raasiku valla 2014. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni valla majandusliku seisundi ja selle tulevikuväljavaadete kohta, Raasiku vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste ning valla valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruande koosseisus esitatakse ka eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne. Alates 2009 aastast, mil muudeti järsult kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite eraldamise aluseks olevat määra, on kohalikud omavalitsused olnud raskete valikute ees ja pidanud valima, kuidas (millises mahus ja kvaliteedis) seadustega pandud kohustusi täita. Nimelt lepiti valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahelistel läbirääkimistel kokku, et 2009 aastal eraldatakse üksikisiku brutotuludelt omavalitsustele 11,93%. See määr fikseeriti Tulumaksuseadusesse ja sellest lähtuvalt prognoositi omavalitsuste poolt oma tegevused. 2009 aasta veebruaris vähendati nimetatud määra 11,4%-ni ning muutus jõustati mais 2009. Sellele kärpele lisandus majanduslanguse tõttu töötuse suurenemine, mis omakorda vähendas omavalitsuste reaalset sissetulekut. Kuigi vahepealsel ajal on majanduslangus (masu) väidetavalt üle elatud ja majandus kasvule pööranud, siis kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tuludelt arvestatava maksu arvutamise aluseks oleva määra suurust tagasi 2009 aasta alguse tasemele (11,93%) viidud ei ole. See on ka 2015 aastal 11,4%, millele on 2013 aastal lisatud küll 0,17 ja 2014 aastal veel 0,03 protsendipunkti, aga seda vaid teise, kohalikule omavalitsusele olulise sissetuleku (maamaks) vähenemise kompenseerimiseks1.

1 Maamaksust vabastati 2013 aastal kodualune maa alevikes 1500 m² ja hajaasustuses kuni 2 hektarit. Selline kompenseerimine on vale, sest tegemist kahe sootuks erineva maksuga – tööjõu ja omandimakasuga. Neist esimene kõigub ja sõltub majandusest, teine on stabiilne



4

Joonis 1. Riigieelarve muutus võrdlevalt KOV-idele eraldatuga (Allikas: EMOL) Esitatud illustratsioonilt on selgelt nähtav, et riigieelarve maht on 2009 aastaga oluliselt tõusnud, kohalikesse eelarvetesse eraldatavate vahendite osakaal aga vähenemise trendis.

Joonis 2. KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 1996-2018 (Allikas: Rahandusministeerium) Joonisel 2 arvestatakse KOV näitajas omavalitsuste maksutulud, keskkonnatasud, saadud riigieelarvelised toetused (v.a välisabi, hariduskulud, toimetulek) ja riigieelarve näitajas riigieelarve maksutulud sotsiaalmaksuta. Illustratsioon näitab maksutulude laekumist. Selgelt on näha, et riigieelarvesse laekuvate maksude kasv ja kohalikesse eelarvetesse suunatavate maksude osakaal on muutunud erinevalt. Seega kohalike omavalitsuste tegevus on ka 2014 aastal olnud jätkuvalt mõjutatud 2009 tehtud kärpeotsustest ning sellest lähtuvalt vajak erinevate avalike teenuste vajalikus mahus pakkumise osas pigem kasvab.



5

Joonis 3. Üksikisiku tuludelt Raasiku valla eelarvesse laekuv tulu kuude lõikes perioodil 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)

Joonis 4. Üksikisiku tuludelt laekunud vahendite ostujõu võrdlus aastaga 2008 (enne masu ja enne kärbet). (Allikas: Raasiku vallavalitsus ja Statistikaamet)



6

Joonised 3 ja 4 näitavad ilmekalt, et üksikisiku tuludelt kohalikele omavalitsustele eraldatava osa (ÜIT) laekumine 2014 aastal absoluutarvuliselt kasvas võrreldes 2013 aastaga ja ületati numbriliselt ka masueelne tase kõikide kuude laekumiste lõikes, kuid eelarvesse laekunud maksuraha ostujõud 2008 aasta tasemele siiski ei jõudnud. ÜIT oli 2014 eelarveaastal kokku 3170260 eurot, mis on 90628 eurot rohkem kui 2014 eelarves esialgselt planeeriti ja 255707 eurot rohkem kui 2013 aastal, sellest ca 54660 eurot seotud maamaksuvabastuse kompenseerimiseks tõstetud 0,2 protsendipunkti lisamisega määrale, mille alusel arvutati omavalitsusele eraldatav maksuosa. Seega klassikaline ÜIT eraldus on jätkuvalt 11,4% töötajate brutoteenistuselt (koos tulumaksuga). Eeltoodust lähtuvalt saab tõdeda, et 2009 aasta kärped2 on mõjutanud negatiivselt avalike teenuste pakkumist kohalikes omavalitsustes, sh Raasiku vallas, jätkuvalt ka 2014 aastal. Mida aasta edasi, seda raskemaks läheb omavalitsustel neile pandud ülesannete kvaliteedi hoidmine minimaalsel vajalikul tasemel, rääkimata selle tõstmisest. Saab väita, et iga täna avalike teenuste kvaliteedilt kokku hoitud euro nõuab tulevikus samale (2008) tasemele tagasi jõudmiseks kolme eurot. Ohuks kohalikele omavalitsustele ja nende jätkusuutlikkusele on seegi, et erinevates eelarveaastale eelnevates läbirääkimistes riigi ja kohalike omavalitsuste delegatsioonide vahel ei jõuta enam kokkulepeteni ning lõppprotokollid jäävad allkirjata. See omakorda tekitab olukorra, millises kohalikud omavalitsused ei saa pikemaid plaane teha, sest pole teada, kuidas riik heaks arvab nendesse suhtuda. Oluliselt on rikutud Eesti põhiseaduses sätestatud kohalike omavalitsuste iseotsustamise põhimõtet, sh finantsilist iseseisvust. Eriti koomiliselt mõjub olukorras, kus riik on rikkunud nii omavalitsuste finantsautonoomiat kui ka lihtsalt häid tavasid, selle sama riigi ministeeriumite poolt osundamine, et kohalikud omavalitsused ei saa hakkama ja nad tuleb seepärast liita. See on ühtviisi küüniline kui ka vastutustundetu. Kui 2013 aastal sooviti tõmbekeskuste põhiselt viia läbi haldusterritoriaalne reform ja seda ilma sisulisi muutusi kohaliku omavalitsuse tegevuses planeerimata, siis arutelude käigus jõuti seisukohale, et Raasiku vald kaob kaardilt. Sellele ei vaielnud kummalisel kombel vastu ka vallaesindajad. Õnneks 2014 toimunud valitsuse vahetus tõmbas järjekordse tormijooksukorras läbi viia soovitud tegevusele kriipsu peale ja 2014 ei toimunud väga elavat arutelu valdade piiride muutmise osas. Samas on selge, et regionaalses juhtimises muudatusi tuleb teha. Alustada tuleb siiski kaugemalt ja sisuliselt ning piiride joonimine kaardil peab olema haldusreformi viimistlev osa. Eelkirjeldatud ebastabiilses olukorras on oluline, et kohaliku omavalitsuse institutsioonid käituksid läbimõeldult ja püüaksid leida ja kaasata võimalusi, millega kompenseerida eelarve vajakut. Alati see ei õnnestu ning juhtub ka ebapädevusest või lihtsalt laiskusest tehtud otsuseid, mis viivad niigi vähese avaliku raha raiskamiseni. Näiteid leiab ka 2014 aasta tegevusest. Paraku nende 2014 avalikkuse ees lahatud tegevuse juured ulatuvad 2009 ja 2013 aastatesse ja tulenevad vallavalitsuse enda poolt (tahtlikult?) õigusaktide eiramisest.

2 Lisaks ÜIT-le vähendati kohalikesse teedesse suunatavaid vahendeid võrreldes aasta varasemaga (2008) 3,9 korda



7

Positiivsete projektidena jäävad 2014 aastat meenutama Tallinna mnt äärde ca 500 meetrise kergliiklustee rajamine, mis on Raasiku vallas esimene kergliiklustee ja mis tagab ohutu teekonna Aruküla keskuse ja Huvikooli ning Waldorfkooli vahel. Lisaks remonditi Aruküla lasteaiale „Rukkilill“ üks uus rühma ja seeläbi vähenes ka lasteaia järjekord. Raasiku kooli juurdeehituse projekt valmis. Arukülas realiseeriti liigveeprojekti I etapp. Valmis ÜVK arendamise kava, mis võimaldab selle valdkonna parendamiseks eurorahadest abi küsimist 2015 aastal. Lisaks valmis ka Aruküla staadioni renoveerimise projekt ning rajati sellele tuginedes esimene uus rajatis skatepargi näol. Muudeti mitmeid olulisi valla õigusakte – alates põhimäärusest ja lõpetades mitmete toetuste regulatsioonidega. 2015 aastal on oluline viia lõpule Raasiku kooli olemasoleva osa renoveerimisprojekt, et olla valmis reaalseks ehitustegevuseks vahendite taotlemiseks. Oluline on soojamajanduse arengukava koostamine. Omamoodi väljakutseks jääb ikka Raasiku valla avalike teede korrastamine olematute vahendite toel. Raivo Uukkivi Vallavanem



8

SSiisssseejjuuhhaattuuss Raasiku valla ajalugu vallana saab alguse XIX sajandist, kuid kahjuks oluliste dokumentide hävimise tõttu ei ole teada täpset kuupäeva, mis esimene volikogu kokku kutsuti. Eeldatavalt toimus see sarnaselt teiste Eestis loodud valdadega 1866 aastal, pärast Venemaa keisri Aleksander II poolt seaduse „Maakogukonna seadus Eesti kubermangule” välja kuulutamist. Raasiku valla õigused taastati 12.03.1992. a., mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi seadlusega kehtestati Raasiku vallale omavalitsuslik staatus.

PPaaiikknneemmiinnee Eestis on 15 maakonda ja 213 omavalitsust. Harju maakonnas on (Tallinnata) 22 omavalitsust. Raasiku vald paikneb Harju maakonna idapoolses osas, Tallinnast kagusuunal. Valla pindalaks on 158 km², mis moodustab 3,8% Harju maakonnast. Valla keskuseks on Aruküla alevik. Vald piirneb läänest Rae, lõunast Kose, idast Anija ning põhjast Jõelähtme vallaga. Tallinna keskusesse on Arukülast ca 20 km.

Joonis 5. Harjumaa administratiivne jaotus pärast 2013 kohalikke valimisi (Allikas: Harju Omavalitsusliit)



9

RRaahhvvaassttiikk jjaa aassuussttuussssüüsstteeeemm Raasiku valda oli 01.01.2014 seisuga rahvastikuregistri kohaselt registreeritud 4693 kodanikku ja aasta lõpus 4712 kodanikku. Registreeritud kodanike arv on 2014 aastal kasvas 18 inimese võrra, kuid üldiselt saab Raasiku valla registrijärgsete kodanike arvu pidada pigem stabiilseks.

Administratiivselt jaguneb Raasiku vald 13 külaks ja 2 alevikuks

Joonis 6. Raasiku valla administratiivne jaotus



10

Arvestades Raasiku valla suurust, saame keskmiseks asustustiheduseks 29,8 inimest ühe ruutkilomeetri kohta.

Allolevalt jooniselt on jälgitav rahvastiku arvuline stabiilsus.

Joonis 7. Registreeritud elanike arvu muutus 01.01 seisuga (Allikas: Raasiku vallavalitsus)

Joonis 8. Loomuliku ja mehhaanilise iibe trendid 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)



11

Eeltoodud joonis illustreerib positiivset loomulikku iivet, kuid samas näitab ilmekalt nii sündide kui surmade vähenemise trendi. See omakorda viitab valla elanikkonna vananemisele. Sama on jälgitav ka joonisel 10.

Joonis 9. Meeste ja naiste osakaal vanusegrupiti (Allikas: Raasiku vallavalitsus)



12

Joonis 10. Rahvaarvu muutused vanusegruppide lõikes 2006-2014 ja võrreldes Harju ja Eestiga (Allikas: Raasiku vallavalitsus)

Kui jooniselt 10 on näha, et Raasiku vald on laste osas stabiilses seisus, siis ohumärk on tööealiste kodanike arvu kahanemine. Samas ei saa siin teha järeldust, et tööealised on lahkunud, pigem on osa neist jõudnud järgmisesse vanusegruppi, mis on täheldatav ka jooniselt. See tõestab ka väidet, et sarnaselt trendidega Euroopas üldiselt on ka Raasiku vallas elanikkond vananevas trendis.

TTööööttuurruu vvõõiimmaalluusseedd Raasiku vald paikneb Tallinna tagamaal. Kaugus Tallinnast ning ühendus nii maanteede kui raudtee abil on pealinnaga väga head ja sellest lähtuvalt on Tallinn üheks suuremaks töökohtade pakkujaks Raasiku valla inimestele. Hinnanguliselt töötab Tallinnas 44% Raasiku valla tööealisest elanikkonnast. Ülejäänud jagunevad suhteliselt võrdselt Raasiku valla territooriumil paiknevate ettevõtete ja naaberomavalitsustes asuvate ettevõtete vahel. Raasiku vallas oli seisuga 01.01.2014 seisuga ettevõtteid kokku 535 ettevõtet, sh. 367 osaühingut, 63 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi, 2 tulundusühistu, 3 usaldusühistut. Märtsis 2015 on registreeritud 574 ettevõtet, sh. 397 osaühingut, 63 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi, 2 tulundusühistu, 4 usaldusühistut



13

Raasiku vallas ei ole probleemiks töötus. Jaanuaris 2013 oli registreeritud töötute arvuks 81, 2014 märtsi alguses on selleks numbriks 59 ja märtsis 2014 55.

ÜÜlleevvaaaaddee mmaajjaanndduusskkeesskkkkoonnnnaasstt 2007.a. sai alguse ülemaailmne majanduskasvu järsk aeglustumine, mis muutus veel järsemaks majanduslanguseks Toimunu mõjutab maailmamajandust ja sh Euroopat tänaseni. Maailma trendid mõjutavad paratamatult ka Eestit. Suurem langus ja temaga seonduv on küll väidetavalt lõppenud ja mitmeski valdkonnas olevat ka näitajad tõusule pööranud. Omavalitsuste tulubaasi mõjutavad igasugused muutused viivitusega. Samas avalikke teenuseid peab pakkuma ka raskel ajal seadusega kirjeldatud viisil. Kuivõrd 2009 alguses keskvalitsuse poolt ühepoolselt tehtud kärpeotsused (tulumaks, teede hoole, laenukeeld) ja 2009 augustist jõustunud 20%-line käibemaks lõid omavalitsuste eelarveid valusalt ja sellele lisandus ka masust lähtuv töötasude (seotud ÜIT-ga) vähenemine ning töötuse kasv, siis omavalitsuste tulud vähenesid kriitilise piirini ning omavalitsused pidid tegema valusaid otsuseid teenuste osas, milliseid teha vähem. Sisuliselt seiskus investeerimistegevus. Rahandusministeeriumi 2014 aasta suvisest prognoosist tuleb kindlasti tähelepanu pöörata:

• Ukraina sündmustest alguse saanud Lääne–Venemaa vahelise konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. See mõjutab negatiivselt ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendab ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.

• Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates kiirenevas tempos. Kevadel prognoositud mõningane hõive kasv sellel (2014) ja järgmisel (2015) aastal ilmselt ei realiseeru varem oodatust madalama majandusaktiivsuse tõttu. Vaatamata tööealise elanikkonna ehk 15–74 aastaste hulga agregeeritud vähenemisele on nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema3, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6 protsendi lähedale.

Kõike eelnevat teades4 võib öelda, et majanduslikud tingimused, mis kindlasti mõjutavad nii maailma, Euroopa kui ka Eesti majandust järgmistel aastatel, on raskesti prognoositavad ja pigem suunavad käituma konservatiivselt ka kohalikul tasandil, sj peab olema valmis sellekski, et omavalitsuse rahastamine lähiaastatel ei taastu, rääkimata tõusmisest hädavajalikule tasemele5.

KKoonnssoolliiddeeeerriimmiissggrruuppii kkoooosssseeiiss Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused: 3 Vt ka joonis 10, mis näitab tööealiste vanusegrupi vähenemist juba 2014 aastal 4 Arvestades ka, et suvine prognoos on tehtud 2014 juuli lõpu seisuga ja detsembris on rahandusminister avaldanud arvamust, et prognoosi kohane SKP 2.5%-ne tõus jääb tõenäoliselt saavutamata 5 2015 Riigikogu valimiste eel ja osaliste programmides küll räägitakse omavalitsuste rahastamise taastamisest, kuid reaalne olukord selgub alles pärast uue koalitsiooni moodustamist.



14

11.. KKoonnssoolliiddeeeerriivv üükkssuuss RRaaaassiikkuu VVaallllaavvaalliittssuuss tuhandetes eurodes

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv majandusaastal

Töötasude kogusumma majandusaastal

RRaaaassiikkuu VVaallllaavvoolliikkoogguu 0 19

Raasiku Vallavalitsus 20,95 249 Laste muusika-ja kunstikool Pääsulind

15,61 126

Aruküla Raamatukogu 2 16

Pikavere Raamatukogu 1 8

Raasiku Raamatukogu 3,55 22

Sotsiaalhooldus 3,5 17

Raasiku Rahvamaja 3 28

Aruküla LA Rukkilill 46,51 326

Raasiku LA Oravake 20,76 144

Aruküla Põhikool 47,11 464

Pikavere Lasteaed-Algkool 18,21 170

Raasiku Põhikool 22,56 226

Muu haridus 1,7 17

Keskkonnakaitse 1,67 9 Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

0 7

Muu sotsiaalne kaitse 0 2

Kultuuriüritused 0 1

Kokku: 208,13 1851

22.. KKoonnssoolliiddeeeerriittuudd üükkssuusseedd tuhandetes eurodes Üksuse nimetus Raasiku

Vallavalitsuse osaluse määr (%)

Töötajate keskmine arv majandusaastal

Töötasude kogusumma majandusaastal

OÜ Raven 100% 7,21 74 OÜ Sõnumitooja 33,3% 5 47



15

33..KKoonnssoolliiddeeeerriimmiissggrruuppii tteeggeevvjjuuhhttkkoonnnnaa jjaa kkõõrrggeemmaa jjuuhhttkkoonnnnaa lliiiikkmmeetteellee aarrvveessttaattii aarruuaannddeeaaaassttaall ttaassuussiidd jjäärrggnneevvaalltt:: tuhandetes eurodes Liikmed Tasud

Volikogu liikmed 15 6

Vallavalitsuse liikmed 5 2

Juhatuse liikmed 0,01 1 20,01 8 Kokku konsolideerimisgrupi töötasu kulud 1925 tuhat eurot.

44..ÜÜlleevvaaaaddee ttäähhttssaammaatteesstt ffiinnaannttssnnääiittaajjaatteesstt tuhandetes eurodes Bilansi näitajad 2014 2013 2012 2011

VVaarraa aaaassttaa llõõppuuss 15730 15467 15087 13632

Kohustused aasta lõpus 2048 2034 1622 2059

Netovara aasta lõpus 13682 13433 13465 11573

Tulemiaruande näitajad

TTeeggeevvuussttuulluudd 5419 4798 5809 4039

Tegevuskulud 5146 4804 4566 4063

Tulem 273 -6 1243 -24

Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht

349 358 372 390

Likviidsus 1,38 1,27 0,96 0,86

Lühiajaline maksevõime 1,36 1,25 0,96 0,9

Kohustuste osakaal varadest 13,02 15,1 12 15,9

Laenude osakaal varadest 9,8 9,2 7 5,2

Põhitegevuse tulem 637 514 241 226

Netovõlakoormus 1067 1258 1058 621

Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel

Põhitegevuse tulem 547 474 235 245

Netovõlakoormus 822 953 672 471 Näitajate arvestusmetoodika on alljärgnev: Likviidsus: käibevara/lühiajalised kohustused Kohustuste osakaal varadest: kohustused/vara*100 Laenude osakaal varadest: laenukohustused/vara*100



16

Piirmäärade täitmine näitajate alusel on esitatud Rahandusministeeriumi saldoandmikus antud finantsdistsipliini tagamise meetme täitmise aruande järgi nii konsolideeritud kui konsolideerimata arvude osas.

55.. ÜÜlleevvaaaaddee tteeggeevvuusseesstt,, sshh aarreenngguukkaavvaa ttääiittmmiisseesstt

55..11 HHaarriidduuss,, kkuullttuuuurr jjaa vvaabbaa aaeegg

KKoooolliidd jjaa llaasstteeaaiiaadd::

2014. aasta investeerimistegevus (sh investeeringut ettevalmistav) • Aruküla Põhikool - staadioni projekteerimine, skatepargi väljaehitamine • Pikavere Lasteaed - algkool maaküttesüsteemile üleviimise lõpetamine, saali ja

muusikaklassi remont, puhastusseadme immutusväljaku renoveerimine, loodusraja rajamine.

• Raasiku Põhikool - koolimaja juurdeehituse ja renoveerimise projekteerimise lõpetamine, staadioni aia ehitus, soojakud staadionile.

• Aruküla Lasteaias - rühmaruumi, koridori ja WC remont. • Raasiku Lasteaias juurdeehituse lõpetamine, elektrivõimsuse suurendamine. • Huvialakeskus – Aruküla alevikku ja mõisa ühendav kergliiklustee • Terviseraja valgustus – välisvalgustusliin pikenes seitsme elektriposti võrra. Raasiku valla kolmes munitsipaalkoolis õpib käesoleval, 2014/15 õppeaastal 477 õpilast.

Ülevaade Raasiku valla munitsipaalkoolide õpilasarvude muutusest 2011-2012 2012-2013 2013-2014 2014-2015 Aruküla PK 243/28 266/46 273/38 286 /41 Pikavere LA- algkool 31/4 31/4 30/3 31/7 Raasiku PK 139/16 139/19 139/21 160/27

*Murrujoone all on esimesse klassis astunud õpilased. Õpilaste arvud on esitatud 1. septembri seisuga. Lisaks munitsipaalkoolidele tegutseb Raasiku vallas Vaba Waldorfkool, kus õpib 89 õpilast. Neist Raasiku valla registris on 33 õpilast. 2014 toimusid elavad arutelud koolivõrgu teemadel. Arutelude tulemusel jõuti konsensuslikule seisukohale, et Pikavere kooli jätkumine (demograafilisi andmeid arvestades) on võimalik 3 või 4-klassilisena. Esialgu ei ole mõistlik kooli sulgeda, sest lapsele on kodulähedus esimeses kooliastmes oluline ja võimaliku demograafilise olukorra paranemise korral uuesti kooli avamine ja perede kooli olemasoluga harjutamine ning usalduse taastamine on aja (ka raha-) mahukas tegevus. Kool on oluline ka kogukonnakeskusena ja kogukonna liitjana ning kõige eelnimetatut arvestades otsus kooli iseseisvana jätkamise osas langetati. Protsessi käigus vahetus kooli juht. Raasiku valla lasteaedades käib 324 last. Tänu rühmaruumide avamisele Arukülas, Raasikul ja Pikaveres on lasteaia järjekord vähenenud. Tuntav on see sõimeealiste laste osas. Lasteaiaealised Seisuga 01.01.2011

Seisuga 01.01.2012

Seisuga 01.01.2013

Seisuga 01.01.2014

Seisuga 01.01.2015



17

30.09.2003-01.10.2009 sündinud

30.09.2004- 01.10.2010 sündinud

30.09.2005-01.10.2011 sündinud

30.09.2006-01.10.2012 sündinud

30.09.2007- 01.10.2013 sündinud

377 391 407 411 411 Järjekord lasteaiakohtadele: Koondjärjekord seisuga 20.02.2015 2015. aastaks 2016. aastaks 2016. aastaks Sõimerühm 52 36 - Aiarühm 20 5 1 Järjekord lasteaedade kaupa: Aruküla lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 34 - 24 - - - Aed 13 - 3 - 1 - Pikavere Lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 3 - - - - - Aed 3 - 1 - - - Raasiku Lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 15 - 12 - - - Aed 4 - 1 - - -

RRaaaammaattuukkoogguudd

Raasiku vallas on kolm raamatukogu. Seoses fondi laienemise ja teavikute kallinemisega on lugejate arv, kohapeal kasutatava ja laenatava kirjanduse arv kõrge. Avatud on ka laenutuspunktid Peningi ja Kiviloo külades. Ülevaade raamatukogude statistikast: Aruküla Pikavere Raasiku 2012 2013 2014 2012 2013 2014 2012 2013 2014 Lugejaid 751 751 735 88 85 99 622 615 585 Külastusi 9555 9871 11061 861 955 1010 10965 11770 9822 Laenutusi 22357 21393 25631 2677 2861 2656 16718 20029 19749 Vahendid teavikutele riik

3511 3526 3548 513 515 497 2054 2040 2057

Vahendid teavikutele vald

5625 5625 5625 2748 3042 3089 4857 5189 4607



18

RRaahhvvaammaajjaadd

Kultuuriüritusi korraldavad Aruküla Kultuuriselts ning Raasiku Rahvamaja vastavalt Vallavalitsuse poolt esitatud tellimusele. Lisaks korraldavad mõlemad kultuuriasutused kommertsürituste ning projektirahade alusel lisaüritusi. Raasiku valla rahvamajade jätkusuutlikkust ja suurt populaarsust tõendab asjaolu, et mõlemal rahvamajal oli 2014 aastal juubel – Raasiku rahvamaja pidas oma maja 50-ndat juubelit ja Aruküla rahvamaja on tegutsenud tänases asukohas 40 aastat. Aruküla rahvamajas tegutseb 18 ringi, neist rahvakultuuri alaseid 11 ja muid huvialaringe 7. Raasiku Rahvamajas tegutseb 12 ringi. 2014. a rahvamajades läbiviidud ettevõtmised Aruküla

Rahvamaja Raasiku

Rahvamaja

2013 2014 2013 2014 Ürituste korraldamine 26 48 17 25 Väljasõidud 59 49 25 24 Näitused 1 3 4 6 Teatrietendused statsionaaris

15 19 7 8

Kontserdid 15 4 7 8 Kinopäevad 11 7 2 Diskod 3 3 3 5 Töötoad 3 3 4 11 Spordiürituste korraldamine

3 3 2 4

NNoooorrttee tteeggeevvuuss jjaa hhuuvviikkooooll

Sportimisvõimalused Raasiku vallas on head seoses uue võimlaga Aruküla Põhikoolis ja renoveeritud staadioniga Raasiku Põhikooli juures. Koolispordiga tegeletakse valla haridusasutustes. Täiskasvanute sporti koordineerivad valdkonniti klubid. Noorte tegevust korraldavad Aruküla ja Raasiku Rahvamajades asuvad noortekeskused. Valla poolt telliti 18 ülevallalist noorteüritust. Aruküla noortekeskuse tegevusest võtab keskmiselt päeviti osa 15-20 last. Lapsed veedavad aega lauamänge mängides ja arvutiga tegeledes. Aruküla noortekeskus on osalenud avatud noortekeskuste noorteprojektides (ettevõtluspäev, arvutivaba päev). Ülevallalisteks projektideks on olnud „Tunne oma teadmisi, oskusi ja võimalusi“, mis oli DJ stiilikoolituseks ning „Raasiku valla noor“, kus valiti parim DJ. Ülemaakondlikult korraldati Arukülas kooliteatrite festival. Koostöös Aruküla Kultuuriseltsiga korraldatakse väljasõite, ülevallalisi suurüritusi, matkasid. Iga- aastaseks suursündmuseks töö- ja puhkelaagrist osavõtt. Arukülas tegutseb laste näitering, noortebänd, filmi- ja fotoring. Raasiku noortekeskuse tegevusest võtab keskmiselt osa ca 30 last päevas. Võimalikud tegevused on arvuti- ja lauamängude mängimine, tegelemine käeliste tegevustega.



19

Igapäevased ringitegevused on:

1. Tugiõpilaste oma ring e TORE 2. Laste näitering 3. Raasiku noorte päästering 4. Teraapiakoerte ring

2014. a suuremateks ettevõtmisteks noortekeskuses olid:

1. Raasiku ja Kuusalu valla laste suvine puhkelaager 2. Tugiõpilaste suvekool 3. Raasiku valla laste töö ja puhkelaager 4. Volbripäeva trall 5. Lastekaitsepäeva kogupereüritus 6. Päevalaagrid kevadisel ja sügisesel koolivaheajal

Raasiku valla huvialakeskus “Pääsulind”, mis on litsentseeritud muusikakool, asub oma keskusega Arukülas, Raasiku alevikus asub filiaal. Lisaks muusikakoolile tegutsevad seal kunsti- ja huviringid. Huvialakeskuse Pääsulind õpilaste arvud jaanuari seisuga: 2012 2013 2014 2015

Ettevalmistusklass 14 16 14 21 Pilliõpe 108 105 110 105 Väikelaste muusikaringid

79 67 74 49

Kunstiring 20 11 16 19 Näitering - 12 20 24

55..22 SSoottssiiaaaallhhoooolleekkaannnnee

2014 aastal on sotsiaalhoolekande valdkonnas läbivalt tegeletud puudega inimeste probleemidega, sh puude taotlemiseks dokumentide vormistamine, töövõimetuse taotlemine koostöös perearstidega, omastehooldusega seotud küsimuste lahendamine ja invatarvetega varustamine, koduhoolduse seadmine üksikutele eakatele, transpordi organiseerimine nii perearstikeskustesse kui ka eriarsti vastuvõttudele sõitmiseks, abivahendikaartide ja parkimiskaartide väljastamine, toimetulekutoetuste vormistamine, nõustamine. Puudega inimeste ja eakate puhul tegeleti klientide paigutamisega hooldushaiglatesse. 47-le eakale vormistatud puudeastme saamiseks dokumendid. Esmakordse töövõimetuse määramiseks abistatud 17 inimest nii arstivastuvõttudele saamiseks transpordiabiga kui ka hiljem dokumentide vormistamisega . Eakate ja puudega inimeste koduhooldust tegi 3 hooldusõde. Hoolealuste arv aastate lõikes on esitatud järgnevalt 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Hoolealuseid 34 32 33 33 29 29 28



20

Endiselt oli toimetulekuprobleeme väikese sissetulekuga peredes ja üksi elavatel eakatel. Sellistel juhtudel makstakse toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse subjektide arv aastate lõikes on jälgitav järgnevas tabelis 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Toetuse subjektide arv

8 13 17 27 26 27 29

Probleemide lahendamisel kasutati juhtumipõhist võrgustikutööd, vajadusel kaasati erinevaid nõustamisspetsialiste (võlanõustaja, perepsühholoog). Jaanuaris - veebruaris jagati toimetulekuraskustega peredele Euroopa Liidu poolset toiduabi. Jätkuvalt kasutatakse häirenuputeenust6. 3 häirenuppu on hangitud valla kulul ja vald nende eest ka maksab. 1 häirenupp on kaasfinantseerimisega valla poolt ja ülejäänud on inimeste enda tasustada. Sotsiaalhoolekandega seonduvad tegevused (kuid mitte ainult) on loetletud alljärgnevalt:

• töötute nõustamine; • rahaliste toetuste maksmiseks ettepanekute tegemine (eluasemekulutuste, ravimite ning

invatarvete kompenseerimiseks); • toidukulude katmise vajaduste välja selgitamine materiaalsetes raskustes olevate isikute

osas; • probleemsetest peredest laste paigutamine lasteaedadesse ,lastekodusse ja erikoolidesse; • arstiabi kättesaamiseks üksikutele eakatele transporditeenuse osutamine; • puuetega inimeste ja eakate paigutamine erinevatesse teenust pakkuvatesse

erihooldekodudesse või hooldekodudesse; • puuetega inimestele hoolduse seadmine; • koduhoolduse seadmine; • abivajajate nõustamine; • psühholoogilise nõustamise ja võlanõustamise organiseerimine vajajatele; • invavahendite laenutamisega seonduv; • eestkostete seadmine kohtus; • kodukülastuste tegemine probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks

Enamus sotsiaalosakonna eakatele ja puuetega inimestele suunatud toetuste eelarvest kulus ravimite, invavahendite, raviteenuste maksumuse kompenseerimiseks ning küttekulude kompenseerimiseks. Puuetega inimestele makstud toetused olid järgmised.

6 Kasutusel Meditech Estonia OÜ häirenuputeenust – signaal läheb kliendi käe pealt nupule vajutades otse häirekeskusesse ja sealt võetakse ühendust esmalt meiega ja sugulastega, kui see ei aita, siis tuleb kohale kas kiirabi, politsei või siis tuletõrje



21

Joonis 11 Ülevaade eakatele ja puuetega inimestele makstud toetustest (Allikas: Raasiku vallavalitsus) 1x kuus on mõlemas alevikus võimalik soetada invatarbeid. Kohal käib spetsialist, kes oskab vastavalt vajadusele soovitada õigeid vahendeid. Tegevus jätkub. Kuigi registreeritud töötute arv ei ole väga kõrge ja jäi keskmiselt 557, vajasid nad siiski abi erinevate probleemide lahendamisel. Abi oli erinev ja sõltub inimesest. Pikaajalisi töötuid oli vallas 19. Aastal 2014 käivitus pikaajaliste töötutele mõeldud tööharjutuse projekt koostöös töötukassaga. Projektiga oli hõlmatud 12 pikaajalist töötut. Projekt jätkub ka 2015. 2014 määrati kohtumenetlusega eestkostja erinevate probleemide lahendamiseks 5 inimesele, neist 1 inimene valla eestkostele. Lastekaitse Lastekaitse põhiliste tegevuste loetelu

• Koduvisiidid vastavalt vajadusele. 2014. a koduvisiitide tihedus 2-10 korda nädalas; • Perede ja laste nõustamine; • Lapsevanemate nõustamine teenuste ja toetuste taotlemisel; • Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine lastega kohtumise osas; • Tugiisiku määramine. 2014. a määrati tugiisik kolmel korral perele ja kolmel korral

puudega lapsele lasteasutuses; • Koolilaste osas toimub pidev koostöö valla pedagoogide, sotsiaalpedagoogi ja

psühholoogiga, ümarlaudadel osalemine; • Sügisel kooliminevate laste osas ümarlauad lasteaedades; • Osalemine alaealiste komisjoni ja sotsiaalkomisjoni töös;

7 31.01.2015 seis



22

• Lasteasutustes käivate ja koduste laste registri pidamine; • Puuetega laste registri pidamine, lapsevanemate nõustamine; • Ürituste korraldamine (2 korda aastas lusikapeo korraldamine, suurperede ja koduste laste

jõulupidu); • (Riski) perede abistamine suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega, osalemine

rehabilitatsiooniplaanide koostamisel ja täitmisel. Pidev järelevalve ja nõustamine toimus 23 (riski) perega, kus on kokku 65 last. Vähekindlustatud perede laste saatmine suvisesse Urumarja laagrisse, vanematega suhtlemine, transpordi organiseerimine. Toiduabi toimetamine abivajajateni;

• Suhtlemine Rajaleidja Põhja-Eesti ühingu nõustamiskomisjoniga; • Kohtumenetlustes osalemised aasta jooksul esimese astme kohtus (hooldusõiguse

piiramised ja eestkoste seadmised); kohtule arvamuse andmine nii esimese kui teise astme kohtus (hooldusõigusega ja lapsega kohtumisega seotud menetlused);

• Koostöö Tallinna (3 last) ja Haiba (1 laps) lastekodudega, osalemine laste arengukavade väljatöötamisel asenduskodus.

• Laste kodukülastuste graafiku ettevalmistamine, kodu jälgimine. • Peredes on eestkostel kaks last.

Perekeskus 2014. aasta teisel poolel oli perekeskuses palgaline perenaine, kelle tööülesanneteks oli perekeskuse töö organiseerimine (suhtlemine lapsevanemate ja ringijuhtidega, ajagraafikute koostamine, uute tegevuste juurutamine), samuti ruumide korrashoid. Lisaks palgalisele perenaisele osalesid ürituste läbiviimisel ka mitmed aktiivsed vabatahtlikud lapsevanemad. Aasta jooksul renoveeriti nii projektitoetuste kui omavahendite baasil perekeskuse taaskasutuskeskuse elektriosa, osteti lastetuppa sisustust ja vahendid. Läbi aasta toimusid erinevad ringitegevused (beebikool, väikelaste kunstiring, perering mitmed joogatreeningud). Enamus neist tegevustest jätkuvad 2015.a. Projektitoetuste baasil toimusid lapsevanemate koolitused (PREP perekool, väikelaste loovteraapia, väikelaste esmaabi koolitus ja kriisinõustamise koolitus). Kevadisel ja sügisesel hooajal toimusid beebidele ja väikelastele mõeldud liikumishommikud, tervele perele suunatud projekt propageerimaks tervislikke eluviise. Perekeskuse juures tegutses taaskasutuskeskus, mille kaudu vahetasid omanikku suures koguses rõivad ja jalanõud nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2014 aastal ajakohastati sotsiaalhoolekande valdkonnas olulisi õigusakte. Muudeti toetuste maksmise põhimõtteid. Erinevate toetuste osas, mis pole seadusega valla kohustus maksta, seoti toetuse saamine mõõdetavate tingimustega (olek Raasiku valla kodanik jms). Muudatused tõid kaasa segadusi, kuid kindlasti on muudatused õigustatud, sest tegemist on siiski valla eelarvevahendite kasutamisega ning siin peab järgima tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse tasakaalu.



23

55..33 KKeesskkkkoonnnnaakkaaiittssee,, eehhiittuuss,, ppllaanneeeerriimmiinnee jjaa kkoommmmuunnaaaallmmaajjaanndduuss

JJäääättmmeekkääiittlluuss

Arukülas ja Raasikul töötavad jäätmekogumispunktid kus võetakse elanikelt tasuta vastu olmeelektroonika- ja ohtlike jäätmeid, vanu rehve, ning lehtklaasi. 2014 sügisel abistati alevike elanikke ja organiseeriti lehtede ja muu haljasjäätmete kogumine ja äravedu. Selle eest elanikelt tasu ei võetud. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) koostöö raames alustatud Ida-Harjumaa kohalike omavalitsuste ühise jäätmekava koostamisega aastateks 2015-2020. Tegevus jätkub 2015. aastal. Jäätmekava peab jõudma kehtestamiseni 2015 jooksul. Lisaks jäätmekavale osaletakse HÜK-i töös korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamisel. Hanke tulemus selgub 2015 sügisel.

BBiioollooooggiilliinnee mmiittmmeekkeessiissuuss jjaa mmaaaassttiikkuu kkaaiittssee

Raasiku valla haljasalade ja mälestusmärkide ümbruse niitmiseks I, II ja III piirkonnas korraldati riigihange. Osales 8 pakkujat, kellest I ja II piirkonnas osutus edukaks Murusöödik OÜ ning III piirkonnas Sortsmill OÜ. Lisaks tehti muid alevike korrashoiuks vajalikke töid. Aruküla mõisapargis tuvastati ning hinnati eksperdi poolt haruldaseks suurelehise pärna lõhislehine vorm (Tilia platyphylla ’Laciniata’). Eksperdi hinnangul väärib puu looduskaitse alla võtmist. 2015. a on plaanis korraldada haljasalade niitmisteenuse osutamiseks mitmeaastane riigihange ning jätkata alevikes valla maal kasvavate puude ja hekkide hoolduslõikusega. Samuti on plaanis jätkata vallale kuuluvate metsamaade majandamisega vastavalt 2012. a koostatud kavale.

VVeeeevvaarruussttuuss jjaa lliiiiggvveessii

Kõige tähtsamaks tegevuseks oli koostöös AS-iga Merko Infra Aruküla aleviku ja Kurgla küla liigvete ärajuhtimise rajatiste väljaehitamine ning selleks tehtud KIK-i projekti edukas lõpetamine. Hajaasustuse programmi taotlusvooru laekus 3 taotlust, millest rahastati kahte kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise projekti. 2015. a on plaanis Raasiku raudteejaama piirkonna kuivenduskraavide ja truupide uuendamine ning Arukülas vallamaja piirkonnast pinnavett Aruküla peakraavi juhtivate kraavide setetest puhastamine. Osaleme ka hajaasustuse programmi taotlusvoorus.

MMuuuu eellaammuu-- jjaa kkoommmmuunnaaaallmmaajjaanndduussee tteeggeevvuuss

HHuullkkuuvvaattee lloooommaaddeeggaa sseeoottuudd tteeggeevvuuss

Raasiku vallast püütud ja Loomade Hoiupaika toimetatud 8 koera ja 1 kass. Hulkuvate lemmikloomade omanike kiiremaks väljaselgitamiseks soetati mikrokiibilugeja. 2015. aastal on plaanis motiveerida inimesi oma lemmikloomi kiipima ning neid valla veebipõhisesse registrisse LLR kandma.



24

KKaallmmiissttuudd

Raasiku uue- ja vana kalmistu hooldustöid teostas lepinguline partner Harju-Jaani Haljastuse OÜ. Kalmisturegistri Haudi toimina saamise peamiseks tegevuseks oli paberkandjal olevate matmisandmete sisestamine. 2015. a korraldatakse mitmeaastane riigihanke Harju-Jaani uue- ja vana kalmistu haldaja leidmiseks, sest senise haldajaga kehtib leping alates 2001. a ning ei vasta seega riigihangete seadusele. Jätkub ka matmisandmete sisestamine kalmistute programmi Haudi. Vana kalmistu registrisse saamiseks tellitakse selle mõõdistamise.

PPõõlllluummaajjaanndduuss ((mmaaaakkoorrrraalldduuss))

Üheks peamiseks tööülesandeks oli aadressandmete süsteemi (ADS) korrastamine ning selle käigus paljudele teedele ja tänavatele uute majanumbrite määramine. Lisaks tegeleti jätkuvalt riigi omandis olevate maade munitsipaliseerimisega, katastriüksuste jagamisega ning muude maakorralduslike toimingutega. 2015. a jätkatakse ADS-i korrastamisega ning riigimaade munitsipaliseerimisega.

EEhhiittuuss jjaa ppllaanneeeerriimmiinnee

Ehitustegevuseks väljastati 45 projekteerimistingimust, 30 kirjalikku nõusolekut, 50 ehitusluba ning 41 kasutusluba. Detailplaneeringuid algatati 14 ja kehtestati 6.

Joonis 12. Planeerimis-ja ehitustegevus 2008-2014 (Allikas: Raasiku Vallavalitsus)



25

Väljavõte Raasiku valla arengukavast aastateks 2013-2024 7.1 TEGEVUSTE KAVA MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND Jrk.nr

Tegevus 2014 2015

1 Teenuste ja koostöö arendamine erasektoriga: tankla, pangakontor/pangaautomaat, kaugtöövõimaluste edendamine jm

x

2 Tegevused elanikkonna säilitamiseks ja suurendamiseks (vallakodaniku kampaania jm) vallas*

x

3 Vallas loodushoidliku liikumise ja jäätmemajade vajalikkuse propageerimine. Toetuse rakendamine küladele ning korteriühistutele jäätmemajade ehitamiseks

x x

4 Mälestusmärkide, alleede ja haljasalade heakorrastamine, vajadusel selleks projektide koostamine ja toetuste taotlemine

x x

5 Vallasisese „Kauni kodu“ konkursi korraldamine ja iga-aastane läbiviimine

x x

6 Registrite loomine ja pidamine: kalmisturegister ja koerte-kasside register

x

7 Parkmetsade korrastamiseks metsakorralduskavade tellimine x 8 Uue üldplaneeringu koostamine koos keskkonnamõjude hindamisega x

Täidetud tegevused on tegevuste kavas märgitud boldis. Ülejäänud kavas toodud tegevused täideti osaliselt või jäid täitmata. * vallakodaniku kampaania tulemuste analüüs (vt joonis 13 ) näitas, et meede ei ole oodatud efekti andnud ja inimeste sidumiseks vallaga on mõistlikum kasutada erinevate teenuste pakkumist, mis seotud registris olemisega.

Joonis 13. Kodanikukampaania ülevaade 2012-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)



26

KKoommmmuunnaaaallmmaajjaanndduuss

Raasiku vallale kuulub 30 eluruumi, millest 11 asuvad Aruküla alevikus, 14 Raasiku alevikus, 5 Peningi külas ja 1 Rätla külas. Arukülas asuvad eluruumid

- Tallinna mnt 36. Sügisel ehitati uued ahjud korteritesse 1 ja 2. Lisaks puhastati ja kontrolliti üle kõik küttekolded. Plaanis on kevadel 2015 hoone 2 korstnaotste uuendamine (seda tegevust nõuab Päästeameti ettekirjutus Raasiku vallavalitsusele).

- Tallinna mnt 38a sotsiaalkorteris läks kütmise tagajärjel põlema soemüüri ees olev põrand. Põhjuseks amortiseerunud soemüür. Korterisse ehitati uus soemüür.

Peningil asuvad eluruumid - Raasiku tee 4-3. Kontrolliti ja puhastati küttekolded. - Sanderkopi 3 sotsiaalpinnal vahetati välja kogu korteri elektrisüsteemid ja tehti uus

elektriliitumise leping. 2015. a on plaanis rajada uus soemüür koos pliidiga. - Raasiku tee 9-2. Ehitati uus pliit koos soojamüüriga. 2015. a tuleb Päästeameti

ettekirjutuse kohaselt ehitada uus ahi. Samuti on vaja ehitada korterile uus põrand, sest olemasolevad põrandatalad on mädanenud ja praegune põrand on kohe sisse vajumas.

Raasiku alevikus asuvad eluruumid

- Meierei 30-7. Sügisel ehitati korterisse uus ahi. - Nurme 10. Sügisel ehitati korteritesse 1 ja 7 uued ahjud. Lisaks puhastati ja kontrolliti üle

ka teiste korterite küttekolded. Raasiku Vallavalituse administratiivhoonel ja rahvamajal on varasematel aastatel vahetatud aknaid. 2014.a vahetati välja kõik seni välja vahetamata aknad. Automaatne Tuletõrje Süsteem (ATS) ning elektrikäidu kontroll (EKK). Aasta alguses selgus, et juba 2012.a on Päästeamet teinud vallavalitsusele ettekirjutusi puuduste kohta ATS ja EKK seadmete puudumise või mitte töökorras oleku kohta. Perioodil 2012-2013 on vallavalitsus jätnud ettekirjutused täitmata. Kahel korral on ettekirjutuste täitmata jätmise eest sisse nõutud 50 + 150 €. Aasta teises pooles kaardistati kõikide vallale kuuluvatel kinnisvara objektidel vajalike seadmete olem ning alustati nende mittetöötavate seadmete välja vahetamist või uute paigaldamisega. Antud tööd jätkuvad ka aastal 2015.

AAvvaalliikkuudd tteeeedd

Vallamajanduse oluliseks osaks on avalike teede hoolduse ja remondi organiseerimine. Hooldatavaid teid on ca 100 km. Teede olemi informatsioon on puudulikult fikseeritud. 2008.a toimus riigi initsiatiivil kõikide teede geodeetiline mõõdistamine ja maanteede registrisse kandmine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse kohaselt pidid edaspidi kõik omavalitsused uute teede tekkimisel need ise mõõdistama ja vastava informatsiooni Maanteeametile edastama. Raasiku Vallavalitsuses mõõdistusi ei teostatud, uued teed mõõdeti Maa-ametid Geoportaali kaartide põhjal. Seega eksisteerib risk andmete ebatäpsuses, mis mõjutab lõppkokkuvõttes teede hooldusele kulutatavaid finantsvahendeid.



27

Puudub metoodika/eeskiri erateede võtmisel avalikku kasutusse. Teede avalikku kasutusse võtmise lepingute sõlmimisel ei ole hinnatud teede avalikku kasutuse vajalikust. Lisaks ei ole hinnatud ega fikseeritud teede seisukorda ning puudub süstematiseeritud informatsioon teedel eelnevalt teostatud ehitustöödest. Sõlmitud lepingutega on kogu tee hoolduskohustus pandud vallavalitsusele (isegi sel juhul, kui tee vajaks eelnevalt kapitaalremonti). Sellega on vallale tekitatud põhjendamatu finantskohustus. 2014 aastal sõlmiti suviseks teehoolduseks riigihanke võitnud pakkuja Tee ja Tee OÜ-ga kolme aastane leping ning teede ehitus- ja remonttööde omanikujärelevalve leping SKP Ehitus- ja Õigusbürooga. Esines küll probleeme tee hoolduse kvaliteedis, kuid selle tingis teede hooldusettevõtte piirkonna mittetundmine, puudulik dokumentatsioon olemasolevate teede osas, aga ka riigieelarvest teede hoolduseks suunatud vahendite järjekordne vähenemine (esimene kärbe 2009 oli võrreldes 2008 aastaga 4 kordne toetuse vähendamine). Olukorra muutmiseks on panustatud järelevalve töö tõhustamisesse ning kaalutud ka ebakvaliteetse töö mittetasumist. Talvise hoolduse riigihanke võitis kõigis piirkondades OÜ Hong, kellega sõlmitud leping lõpetati 2015. a jaanuaris ebakvaliteetse töö tõttu ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamise järgselt sõlmiti kuni hooaja lõpuni lepingud kohalike teenusepakkujatega, kes osalesid samuti talihoolde hankel. Lepingutes fikseeriti teenuse maksumuseks riigihanke protsessis pakutud hinnad. Koostöös Geodata Arendus OÜ-ga parandati oluliselt valla teede registrit. 2015. a on plaanis jätkata teede registri korrastamist ning koostööd senise teehoolduse omanikujärelevalvega. Talviseks hoolduseks on mõistlik korraldada riigihange mitmeaastase teenuse peale. See välistab OÜ Hong taoliste pakkujate osalemise riigihankel. 2014 aastal rakendus vallas kord, millega reguleeritakse hajaasustuses erateede talihoolet. Oluline tingimus on teeomaniku olek rahvastikuregistris Raasiku valla kodanik. Kokkuvõttes peab tõdema, et teede olukord on mitterahuldav. Seda põhjusel, et hoopis teistes tingimustes rajatud teed ei vasta tänapäevastele kiirus- ja koormusolukordadele, aga kindlasti ka põhjusel, et teede hooldusesse suunatud vahendeid on tugevasti kärbitud. Võrdlevat informatsiooni annab järgmine illustratsioon.



28

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

suvel 16190 33517 20870 20778 39282 25666 68504

talvel 86691 23741 99679 37308 63856 70802 20487

Kokku 102881 57258 120549 58086 103138 96468 88991

riigi toetus 263584,42 59981,08 60128,08 66379 101757 153437 144562

investeeringud 214080 69292 20040 31994 47801 83248 63693

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

eurot

Teedehooldus, remont ja investeering

Joonis 14 Ülevaade teehoolduse kuludest ja riigipoolse teehooldustoetuse (kütuseaktsiisist) muutusest (Allikas: Raasiku vallavalitsus)

TTäännaavvaavvaallgguussttuuss

Tänavavalgustusrajatised (edaspidi TVR) või tänavavalgustusseadmed (edaspidi TVS) kui vallavalitsuse vara ei ole süstematiseeritud, puudub täpne teave nende olemist ja seisukorrast. TVR asuvad erineva omandivormiga kinnistutel. On esinenud juhtumeid, kus rajatiste kohta puuduvad kanded kinnistusraamatus, ehitusregistris. Sellistel juhtudel on põhiliselt tegemist rajatistega, mis on ehitatud enne 2000 ning nende ehitamise kohta puuduvad dokumendid ka eeldatavatel omanikel. Vallavalitsuse bilansis on tühine osa nii TVR-st kui ka TVS-st, võrreldes tegelikult ehitatud TVR-de ja TVS-ga. Parema ülevaate saamiseks telliti Geodata Arendus OÜ-lt tänavavalgustuse inventariseerimine. Kuna tänavavalgustuse korrashoidu ei ole aastate jooksul süsteemselt teostatud ja on vaid parandatud olemasolevat amortiseerunud süsteemi, siis on tänavavalgustuses jätkuvalt väga palju rikkeid, mis eriti intensiivselt tekivad rasketes ilmaoludes (tugev tuul, vihm). 2014 aastal alustati süsteemi parema toimimise tagamiseks amortiseerunud valgustite vahetusega uute vastu. Samuti vahetatud vanu pirne uute energiasäästlikumate vastu. Kokku kulutas vallavalitsus TVS vahetamisele ja muudele hooldustöödele 23 535,43 €. Võrdlevat informatsiooni tänavavalgustuse kulude kohta saab järgmiselt illustratsioonilt



29

Joonis 15. Kulud tänavavalgustusele 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus) 2015. a on plaanis tänavavalgustuse töökindluse parandamiseks tellida Loo Elektriehitus OÜ-lt paljasjuhtmeliste õhuliinide osaline vahetamine AMKA-õhuliinikaablite vastu. Perspektiivis on siiski vajalik süsteemi töökindluse tagamiseks õhuliinid asendada maakaablitega.

SSoooojjaammaajjaanndduuss

Valdkond on olnud aastaid nö „isevoolses“ olukorras. Ei ole välja selgitatud parimat kaugkütte lahendust Aruküla kortermajadele, puudub alternatiivide ja perspektiivi kirjeldus ning pikem hinnaprognoos. Väidetavalt on Aruküla kaugküttevõrk heas korras, kuid katlamaja on vana ning puudub selgus, mis saab, kui midagi juhtub kütteseadmega või kuidas reageeritakse kütteõli hinnatõusu korral. See on viinud korteriühistud üha tihemini rääkima kaugküttest osaliselt või täielikult lahkumisest. Raasiku alevikus on teadmata kaugküttevõrgu olukord, lisaks toimib kütmine siiani AS Mistra Autex-i katlamajast. Kahjuks on selle võimsus ammendunud ning sellesse süsteemi tarbijaid lisada ei saa. Pole ka mõistlik sõltuda ühe äriühingu tahtest, mis täna on küll ääretult soosiv, kuid pole teada, mida võib tuua tulevik. Et saada eeltoodud vastusteta küsimustele põhjendatud vastuseid on algatatud Aruküla ja Raasiku alevike soojamajandusarengukava koostamine, mis peab saama valmis ja jõudma kehtestamiseni 2015 aastal.



30

Väljavõte Raasiku valla arengukavast aastateks 2013-2024 7.1 TEGEVUSTE KAVA TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE Jrk.nr

Tegevus 2014 2015

1 Soojamajanduse arengukava, sh vallale kuuluvate hoonete energiaauditite koostamine

x

2 Infotahvlite korrastamine ja paigaldamine küladesse ning alevikesse koostöös külaseltside ning ettevõtetega

x x

3 Teede ja tänavavalgustuse inventariseerimine x x Täidetud või osaliselt täidetud tegevused on märgitud Boldis. Ülejäänud kavas toodud tegevused jäid täitmata. Järelevalve Ehituse ja keskkonnaosakonna ülesannete hulka kuulub erinevate järelevalve tegevuste läbi viimine. Ülevaade 2011-2014 läbiviidud järelevalvetoimingutest on esitatud järgmises tabelis: 2011 2012 2013 2014 väärteomenetlus 5 2 9 4 haldusmenetlus 61 17 35 7 2 väärteomenetlust on pooleli ning 2 ettekirjutust on täitmata

55..44 RRaaaammaattuuppiiddaammiinnee Raasiku Vallavalitsuses on raamatupidamine tsentraliseeritud. Iseseisva raamatupidamisega asutusi ei ole. Alates 1996.a. on kasutusel raamatupidamisprogramm Pmen, 2004.a. jaanuarist mindi üle raamatupidamisprogrammi Pmen uuele versioonile. Raamatupidamisprogrammi on aasta jooksul pidevalt täiendatud vastavalt seaduste muudatusele ja programmi täiustamisele. Alates 2006.a. on olemas ka eelarve programm omaette. Alates 2010. aasta detsembrikuust on üle mindud paberivabale e-arvete esitamisele. Töö tehakse e- arvekeskuses. Ära on jäänud käsitsi kulukohtade kirjutamine ja arvete kinnitamine. Alates 1. jaanuarist 2012 viidi läbi struktuuri muudatus - Raamatupidamise Talitus nimetati ümber Rahandusosakonnaks. Osakonna koosseisus on juhataja, kaks raamatupidajat ja finantsist. Kassapidaja tööd teeb registripidaja, kes on kantselei koosseisus.

66.. OOssaalluusseedd Osalus Sihtasutuses ja mittetulundusühingus 1 tuhat eurot ehk 33,3% on osalus OÜ Sõnumitoojas, mis on Harjumaa valdade vaheline ajaleht. Tegevuseks ajalehe väljaandmine. Peamised majandusnäitajad: tulud 103 tuhat eurot, kulud 105 tuhat eurot, varad 24 tuhat eurot ja kohustused 19 tuhat eurot, aruandeperioodi tulem -2 tuhat eurot. Osalus tütar- ja sidusettevõtjates kokku summas 1682 tuhat eurot on 100% valla osalus OÜ-s Raven. Põhitegevuseks kaugkütte soojatootmine Aruküla piirkonnas ja kanalisatsiooniteenused kogu valla territooriumil, nende süsteemide hooldus ja remonditööd, heakorratööd. OÜ Raven müügitulud 2014. a. olid 465 tuhat eurot, kulud 451 eurot ja kasum 8 tuhat eurot. Varad bilansis 3549 tuhat eurot ja kohustusi 412 tuhat eurot.



31

77.. ÜÜlleevvaaaaddee ffiinnaannttssrriisskkiiddee jjuuhhttiimmiisseesstt Raasiku vald on jäänud nii eelarvepoliitika kui ka laenude võtmise osas konservatiivseks, mis on taganud omavalitsuse finantseerimisvõime ja eelarve täitmise vallas. Investeeringuid viiakse ellu vastavalt kehtestatud arengukava investeeringute kavale ja ei võeta seega endale suuri finantsriske. Põhimõte on mitte lubada laenude ja kohustuste koormal kasvada üle seadusega lubatud protsendi. 2010. a. võeti laenu Aruküla Põhikooli uue osa ehituseks ja vana renoveerimiseks SEB pangast. 2014. aastal laen refinatseeriti läbi Danske Banga ja saadi tunduvalt odavama intressiga laen. Laenu tagasimakse lõpeb 2018. aastal. 2012. aastal võeti laenu ÜKF veemajandusprojekti omaosaluse toetuseks KIK-ilt 310 tuhat eurot, mille tagasimakse teostatakse 20 aasta jooksul. Selle laenu tagasimakse algas 2014 aastast. 2013. aastal võeti laenu Raasiku Lasteaia juurdeehituse teostamiseks 525 tuhat eurot mille tagasimakse tähtaeg on 2023 aasta. 2014. aastal võeti laenu Aruküla ja Kurgla küla liigveeprojekti elluviimiseks 122 tuhat eurot mille tagasimakse tähtajaks on 2025. aasta. Kuna laenu intressid on madalad ei lähe finantskuludeks suuri summasid.




32

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BBIILLAANNSSSS tuhandetes eurodes

Lisa 2014 2013

Käibevara kokku 952 775

Raha ja pangakontod 2 514 345

Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 316 304

Muud nõuded ja ettemaksed 4 105 111

Varud 17 15

Põhivara kokku 14 778 14 692

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 5 1 2

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 1

Kinnisvarainvesteeringud 6 349 358

Materiaalne põhivara 7 14428 14331

VARAD KOKKU 15 730 15 467

Lühiajalised kohustused kokku 688 609

Võlad hankijatele 99 98

Võlad töövõtjatele 237 220

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 165 137

Laenukohustused 9 187 154

Pikaajalised kohustused kokku 1 360 1 425

Laenukohustused 9 1360 1425

Netovara 13 682 13 433

Akumuleeritud ülejääk 13679 13430

Reservid 3 3

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 15 730 15 467



33

TTUULLEEMMIIAARRUUAANNNNEE tuhandetes eurodes

Lisad 2014 2013

TEGEVUSTULUD KOKKU 5 419 4 798 Maksud 3 314 3 062 Tulumaks 3 3179 2956 Maamaks 3 135 106 Kaupade ja teenuste müük 782 664 Tulud majandustegevusest 10 773 658 Riigilõivud 10 9 6 Saadud toetused 12 1296 1 045 Muud tulud 11 27 27 Kasum/kahjum põhivara müügist 5 1 Muud tulud varadelt 14 26 Trahvid 0 0 Saastetasud 1 0 Eelpool nimetamata tulud 7 0 TEGEVUSKULUD KOKKU -5 146 -4 804 Tööjõukulud 13 -2 599 -2 335 Töötasukulud 13 -1925 -1726 Erisoodustused 13 -10 -8 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 -664 -601 Majandamiskulud 14 -1533 -1461 Antud toetused 15 -241 -236 Sotsiaaltoetus -110 -112 Muud toetused -131 -124 Muud kulud -302 -312 Põhivara amortisatsioon 6,7 -471 -460 Tegevustulem 273 -6

FINANTSTULUD- JA KULUD -29 -30 Intressikulu -28 -27 Kasum, kahjum osalustelt 5 -1 -1 Muud finantstulud ja -kulud 0 -2

ARUANDEPERIOODI TULEM 244 -36



34

RRAAHHAAVVOOOOGGUUDDEE AARRUUAANNNNEE tuhandetes eurodes Lisa 2014 2013 Rahavood põhitegevusest:

Tegevustulem 273 -6 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon 6,7 471 460 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 98 120 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 12 -215 -60 Kasum/kahjum põhivara müügist -5 0 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 0 0 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 1 Kokku korrigeeritud tegevustulem 638 515 Maksu-, lõivunõuete muutus 3 -11 -40 Muutus nõuetes ostjate vastu -5 -8 Muutus nõuetes toetuste ja siirete eest 0 5 Muutus maksu- ja lõivukohustustes -1 45

Muutus muudes ettemaksetes 1 -1

Muutus varudes -2 0

Kokku käibevara muutus netomuutus -18 1 Muutus võlgades hankijatele 0 -23 Muutus võlgades töövõtjatele 16 16 Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes 17 10 Muutus toetuste ja siirete kohustustes 15 0 Muutus saadud toetuste ettemaksetes 1 7 Muutus muudes ettemaksetes 0 0

Põhitegevusega seotud kohustuste muutus 49 10 Rahavood põhitegevusest kokku 669 526

Rahavood investeerimistegevusest: Materiaalse põhivara soetus 7 -619 -691 Korrigeerimine muutustega hankijatele 0 0 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 181 27 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -6 -9 Laekunud osaluse müügist 0 0

Laekunud põhivara müügist 5 1

Laekunud muu finantstulu 2 0

Tasutud osaluste soetamisel 0

Kokku rahavood investeerimistegevusest -439 -672 Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 437 525 Tagasi makstud laenud 9 -469 -129 Tagasi makstud kapitalirendikohustused 9 0 0 Makstud intressid 9 -29 -30

Rahavood finantseerimistegevusest -61 366

Puhas rahavoog 169 220 Raha perioodi alguses 345 126 Raha perioodi lõpus 514 345

Raha muutus 169 219



35

NNEETTOOVVAARRAA MMUUUUTTUUSSTTEE AARRUUAANNNNEE tuhandetes eurodes 2014 2013

Ülejääk Reservid Kokku Ülejääk Reservid Kokku

Saldo 31.12.2013 13 430 3 13 433 13 462 3 13 465

Aruandeperioodi tulem 244 244 -36 -36

Põhivara ümberhindlus 5 5 4 4

Sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muutus 0 0

Reservid 0

Saldo 31.12.2014 13 679 3 13 682 13 430 3 13 433



36

EEEELLAARRVVEE TTÄÄIITTMMIISSEE AARRUUAANNNNEE Järgnevates tabelites on näha eelarve täitmisega seotud andmed 2014. aasta kohta. Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega.

EEEELLAARRVVEE TTUULLUUDDEE TTÄÄIITTMMIINNEE

tuhandetes eurodes

Tunnus Kirje nimetus 2014 2014 2014

esialgne e/a lõplik

e/a täitmine

30 MAKSUD 3 190 3 227 3 303

3000 Füüsilise isiku tulumaks 3 043 3 080 3 169

3030 Maamaks 147 147 134

32 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 411 412 426

320 Riigilõivud 8 8 9

322,323 Kaupade ja teenuste müük 403 404 417

3220 Laekumised haridusasutuste maj.teg. 311 312 296

3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste maj.teg. 42 42 35

3225 Laekumised elamu-ja kommunaa. maj.teg 13 13 22

3233 Üüri-ja renditulu toodetud materiaalsetelt varadelt 37 37 64

35 TOETUSED 835 974 942

350 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 71 125 93

3500.00 Toetused

riigilt ja riigiasutustelt sh: 71 125 93

3500 00 002 Haridus- ja teadusministeerium 0 2 2

3500.00.08 Põllumajanduministeerium koolipiim 19 18 11

3500.00.09 Rahandusministeerium õppelaen 8 12 15

350000006 Kultuuriministeerium 0 41 10

35000014 riigilt ja riigiasutustelt(Maavalitsus) 0 5 5

350 00 2 Valitsussektorisse kuuluvad avalik õiguslikelt asutustelt 0 2 2

350003 Valitsussektorisse kuuluvalt sihtasutuselt 0 8 8

35008 muudelt residentidelt 0 2 5

3500.00.07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 44 35 35

352.00 Mittesihtotstarbelised toetused 764 849 849

352.00.17 Vabariigi Valitsus

Tasandusfond 11 lõige 2 s.h.: 764 849 849

toimetulekutoetus 12 19 19

eraldised hariduskuludeks 743 823 823

muud sotstoetused 9 7 7

38 MUUD TULUD 33 34 17



37

382 TULU VARALT 30 34 17

382510 Kohal.tähts. maardla kaevandamisõiguse tasu 27 27 10

382540 Laekumine vee erikasutusest 3 3 4

3880 Trahvid 0 0 0

3882 Saastetasud 3 3 0

3888 Eespool nimetamata muud tulud 1 3

3 TULUD KOKKU 4 469 4 647 4 688

EEEELLAARRVVEE KKUULLUUDDEE TTÄÄIITTMMIINNEE

tuhandetes eurodes TUNNUS KIRJE NIMETUS 2014 2014 2014

esialgne e/a lõplik e/a täitmine

01 Üldised valitsussektori teenused 547 535 508 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 21 24 23

50 Personalikulud 369 376 372 55 Majandamiskulud 117 116 113 60 Muud kulud 40 19 0

01111 VALLAVOLIKOGU 29 29 26 sh. 50 Personalikulud 26 26 25

55 Majandamiskulud 3 3 1 01112 VALLAVALITSUS 457 463 458 sh. 50 Personalikulud 343 350 347

55 Majandamiskulud 114 112 111 sh.60 Muud kulud 0 1 0

01114 RESERVFOND 40 18 0 sh.60 Muud kulud 40 18 0

01320 PLANEERIMIS-ja STATISTIKATEENUSED 0 1 1 sh.55 Majandamiskulud 0 1 1

01600 MUUD ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED(HOL-liikmem.) 21 24 23

sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 21 24 23

03 Avalik kord ja julgeolek 9 9 9

sh.55 Majandamiskulud 9 9 9 03200 PÄÄSTETEENUSED 9 9 9 sh.55 Majandamiskulud 9 9 9

04 Majandus 107 96 96


sh.50 Personalikulu 0 0 0

sh.55 Majandamiskulu 106 96 96

sh.60 Muud kulud 0 0 04210 PÕLLUMAJANDUS 5 5 5 sh.55 Majandamiskulud 4 5 5 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 1 0 0 sh.60 Muud kulud 0 0 0

04510 VALLATEEDE- JA TÄNAVATE KORRASHOID 100 91 91 sh.55 Majandamiskulu 100 91 91

04740 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 2 0 0 sh.50 Personalikulud 0 0 0 sh.55 Majandamiskulu 2 0 0



38

05 Keskkonnakaitse 64 66 64

sh.50 Personalikulud 13 15 13 sh.55 Majandamisekulud 51 51 51

05100 JÄÄTMEKÄITLUS 20 20 20 sh.55 Majandamiskulud 20 20 20

05400 BIOLOOGILINE MITMEK.(HALJASTUS) 44 46 44 sh.50 Personalikulud 13 15 13 sh.55 Majandamiskulud 31 31 31

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 109 129 127 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 10 0 0 sh.50 Personalikulud 2 0 0 sh.55 Majandamiskulu 97 129 127

06605 MUU ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSE TEGEVUS 58 70 69

sh.50 Personalikulu 2 0 0 sh.55 Majandamiskulud 56 70 69

06300 VEEVARUSTUS 11 1 6


sh.55 Majandamiskulud 1 1 6

06400 TÄNAVAVALGUSTUS 40 58 52

sh.55 Majandamiskulud 40 58 52 07 Tervishoid 7 9 9

07600 MUU TERVISHOID 7 9 9 sh.55 Majandamiskulud 7 9 9

08 Vaba aeg, kultuur ja religioon 516 547 527 sh.41 Sotsiaaltoetused 0 3 3 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 102 105 103 sh.50 Personalikulu 275 275 269 sh.55 Majandamiskulu 139 164 152

08102 SPORDITEGEVUS(MTÜ) 19 19 19 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 16 16 16 sh.55 Majandamiskulu 3 3 3

08103 PUHKEPARGID - ja BAASID 0 2 2 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 0 2 2

08105 LASTE MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLID(Pääsulind) 205 228 221

sh. 50 Personalikulud 168 170 168 sh.55 Majandamiskulu 37 58 53

08107 NOORSOOTÖÖ JA NOORTEKESKUSED 3 2 2 sh.55 Majandamiskulu 3 2 2

08109 VABA AJA SPORDIÜRITUSED 7 8 8

sh.41 Sotsiaaltoetused 0 1 1

sh.50 Personalikulud 1 1 1

sh.55 Majandamiskulu 6 6 6 08201 RAAMATUKOGUD 98 98 90 sh.50 Personalikulud 65 65 62 sh.55 Majandamiskulu 33 33 28

08201 ARUKÜLA RAAMATUKOGU 41 41 36 sh.50 Personalikulud 21 21 21

sh.55 Majandamiskulu 20 20 15 08201 PIKAVERE RAAMATUKOGU 15 15 15 sh.50 Personalikulud 11 11 11



39

sh.55 Majandamiskulu 4 4 4 08201 RAASIKU RAAMATUKOGU 42 42 39


sh.55 Majandamiskulu 9 9 9 08202 RAHVA- JA KULTUURIMAJAD 136 137 136 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 57 57 57 sh.50 Personalikulu 38 38 37 sh.55 Majandamiskulu 41 42 42

08202 ARUKÜLA RAHVAMAJA (MTÜ) 72 72 72 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 57 57 57


08202 RAASIKU RAHVAMAJA 64 65 64 sh.50 Personalikulud 38 38 37 sh.55 Majandamiskulu 26 27 27

08208 KULTUURIÜRITUSED 19 23 21 sh.41 Sotsiaaltoetused 0 2 2 sh.50 Personalikulud 3 1 1 sh.55 Majandamiskulu 16 20 18

08209 SELTSITEGEVUS 14 15 14


08300 RINGHÄÄLINGU- JA KIRJASTAMISTEENUSED 12 12 11


08400 RELIGIOON JA MUUD ÜHISKONNATEENUSED(USUASUTUSED) 3 3 3

sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 3 3 3 09 Haridus 2617 2813 2692

sh.41 Sotsiaaltoetused 0 9 9 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 2 3 1 sh.50 Personalikulud 1724 1822 1776 sh.55 Majandamiskulu 891 979 906

09110 EELHARIDUS (LASTEAIAD) 1050 987 927

sh.50 Personalikulud 789 692 661 55 Majandamiskulu 261 295 266

09110 RAASIKU LASTEAED 286 292 257 sh.50 Personalikulud 206 206 185

55 Majandamiskulu 80 86 72 09110 ARUKÜLA LASTEAED 578 597 577 sh.50 Personalikulud 445 442 437

55 Majandamiskulu 133 155 140

09110 TEISED LASTEAIAD 20 26 26


09110 ERALASTEAIAD 28 28 28

sh.55 Majandamiskulud 28 28 28

09110 PIKAVER LA-ALGKOOLl(lasteaia osa) 138 44 39

sh.50 Personalikulu 138 44 39


09210 LASTEAED-KOOLID 65 199 178

09210 PIKAVERE LASTEAED-ALGKOOL 65 199 178


55 Majandamiskulu 65 89 69



40

09212 PÕHIKOOLID 1184 1307 1291 sh. 50 Personalikulud 908 993 984

55 Majandamiskulud 276 313 306 09212 ARUKÜLA PÕHIKOOL 673 761 753 sh. 50 Personalikulud 528 611 604

55 Majandamisekulud 145 150 149 09212 RAASIKU PÕHIKOOL 397 397 391 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 0 1 1

sh. 50 Personalikulud 309 305 305 55 Majandamisekulud 88 91 85

09212 PIKAVERE LA-ALGK (riigi osa) 74 77 75 sh.50 Personalikulu 71 77 75

55 Majandamiskulu 3 0 0 09212 PÕHIKOOLID (teistes omavalitsustes) 40 72 72 sh.55 Majandamiskulud 40 72 72

09213 Üldhariduse otsekulud(teistes omavalitsustes) 106 99 99 sh.55 Majandamiskulud 106 99 99

09500 TASEME ALUSEL MITTEMÄÄRATAV HARIDUS 2 2 0

sh.55 Majandamiskulu 2 2 0 09600 KOOLITRANSPORT 82 89 89 sh.41 Sotsiaaltoetused 0 9 9 sh.55 Majandamiskulud 82 80 80

09601 KOOLITOIT 93 95 82 sh.55 Majanduskulu

096011 Aruküla põhikool 52 53 45 096012 Raasiku Põhikool 24 25 24 096013 Pikavere Lasteaed-Algkool 17 17 13

09609 MUU HARIDUSE ABITEENUSED 4 4 0 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 2 2 0 sh.55 Majanduskulu 2 2 0

09800 MUU HARIDUS (sotsiaalpedagoog) 31 31 26 sh.50 Personalikulu 27 27 22 sh.55 Majandamiskulud 4 4 4

10 Sotsiaalne kaitse 249 260 217 sh.41 Sotsiaaltoetused 121 131 105 sh.45 Sihtotstarbelised eraldised 0 0 0 sh.50 Personalikulud 41 41 33 sh.55 Majandamiskulud 87 88 79

10121 PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALNE KAITSE 54 62 42 sh.41 Sotsiaaltoetused 39 47 33 sh.50 Personalikulu 15 15 9

10200 EAKATE SOTSIAALHOOLEKANDE ASUTUSED 74 74 67

sh.55 Majandamisekulud 74 74 67 10201 MUU EAKATE SOTSIAALNE KAITSE 44 44 41 sh.41 Sotsiaaltoetused 15 15 13 sh.50 Personalikulud 22 22 22 sh.55 Majandamiskulud 7 7 6

10400 LASTE JA NOORTE HOOLEKANDEASUTUSED 2 2 1 sh.55 Majandamiskulud 2 2 1

10402 MUU PEREDE JA LASTE SOTSIAALNE KAITSE 45 44 38



41

sh41 Sotsiaaltoetused 45 44 38 sh.55 Majandamiskulud 0 0 0

10500 TÖÖTUTE SOTSIAALNE KAITSE 2 2 0 sh.50 Personalikulu 2 2 0

10600 ELUASEMETEENUSED SOTSIAALSETELE RISKIRÜHMAD 1 1 1

sh.55 Majandamiskulud 1 1 1 10701 TOIMETULEKUTOETUS 17 24 20 sh.41 Sotsiaaltoetused 17 24 20

10900 MUU SOTSIAALNE KAITSE sh.sotsiaalse kaitse haldus 10 7 7

sh.41 Sotsiaaltoetused 5 1 1 sh.50 Personalikulu 2 2 2 sh.55 Majandamiskulu 3 4 4

ÜLDSE KULUD: 4 225 4 464 4 249

FFIINNAANNTTSSEEEERRIIMMIISSTTEEHHIINNGGUUTTEE TTÄÄIITTMMIINNEE

tuhandetes eurodes

TUNNUS KIRJE NIMETUS 2014 2014 2014


20.05 Kohustuste võtmine 122 122 122

Laenude võtmine muudelt residentidelt 122 122 122

20.6 Kohustuste tasumine -153 -153 -153

Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele -153 -153 -153

1001 Muutus kassas ja hoiustes 0

FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU: -31 -31 -31



42

IINNVVEESSTTEEEERRIIMMIISSTTEEGGEEVVUUSSEE EEEELLAARRVVEEOOSSAA

tuhandetes eurodes Tunnus Kirje nimetus 2014 2014 2014


0.1 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED -32 -51 -50

01.112 Vallavalitsus

15 Põhivara soetus 0 -23 -23

65 Finantskulud -32 -24 -23

381 Põhivara müük 0 4 4

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseeing 0 -8 -8

0.4510 Maanteetransport(Valla teed) -46 -46 44

15 Põhivara soetus(-) -156 -312 -66

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 110 266 110

06.300 Veemajandus -122 -117 -112

15 Põhivara soetus -242 -242 -237

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseering 120 125 125

06.400 Tänavavalgustus -10 0 0

15 Põhivara soetus -10 0 0

08.103 Puhkepargid ja baasid 0 0

15 Põhivara soetamine 0 -5 -5


08.105 Laste muusika-ja kunstikool(Pääsulind) -16 0 0

15 Põhivara soetus -16 0 0

08.109 Vabaaeg spordiüritused -5 -5 -5



08.202 Rahvamajad -12 -21 -20

Raasiku Rahvamaja -6 -15 -14


3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinatseering 0 0 0

08.202 Aruküla Rahvamaja -6 -6 -6 15 Põhivara soetus(-) -6 -6 -6


09.110 Eelharidus(Lasteaiad) -91 -84 -84

Raasiku Lasteaed -77 -71 -71



Aruküla Lasteaed -14 -13 -13



09.210 Lasteaed koolid -74 -53 -50

Pikavere LA-Algkool -74 -53 -50



09.212 Põhikoolid -14 -13 -13

09.212 Raasiku Põhikool -14 -13 -13

15 Põhivara soetus (-) -14 -13 -13


09.212 Aruküla Põhikool -9 -9 -7

15 Põhivara soetus -9 -25 -23


KOKKU: Investeerimistegevus -431 -399 -297



43

RREESSEERRVVFFOONNDDII EERRAALLDDAAMMIISSEE AARRUUAANNNNEE

eurodes Vallavalitsuse korraldus tunnus artikkel kellele ja milleks eraldati summa Reservfond eelarves 40 000

18.veebruar 2014.a. 08.102 45008 MTÜ Peningi Koroonaklubi projekti "Raasiku Noortekeskusese inventari" soetamine omaosalus 523

25.veebruar 2014.a 08.208 5525 Laste võistlustantsuga tegelemine,õpingud Taanis ja osalemine Hollandis konverentsil 450

16.aprill 2014.a. 08.208 5525 Laste võistlustantsuga tegelemine,akordionistide suvelaager, 750

Nukustuudio Äpunäpp lavakujundus ja kostüümid,osalemine

akordionistide konkursil Horvaatias

30.aprill 2014.a 08.209 45008 MTÜ Raasiku Rahvahariduse Seltsi projekt"Raasiku aleviku puhkeala rajatiste projekteerimine" omaosalus 500

27.mai 2014.a 08.208 5525 Õpingud Norras,MTÜ Tuulekell rakugeraamika töötoa korraldamine 350

MTÜ Aruküla Vabakooli Seltsi osalemine Unustatud Mõisate mängus

02. juuli 2014.a 08.208 5515 Toivo Veenre mälestuspingi rajamine 1 250

08.209 45008 MTÜ Raasiku Rahvahariduse Selts projekt "Raasiku aleviku puhkeala rajatise projekteerimine" 2 500 08.102 45008 MTÜ Raasiku Jalgpalliklubi FC Joker projekt"Raasiku terviseraja

teostamine PK staadioni harjutusväljakule" 3 000

15.juuli 2014.a 08.208 5525 Kammermuusika suvefestival "Mõisamängud" Aruküla mõisas 100

30. juuli 2014.a 8208 5525 Kalesi Tallid OÜ kestvusratsutamise võistlus "Kalesi Rännak," 410

Itaalias VI Paolo Serrao noorte muusikute konkursil osalemine,

Aruküla SK käsipalli laagrist osavõtmine

09.september 2014.a 8208 5525 Raasiku RM linetantsijate osavõtt Vilniuses,võistlustantsulaagis osalemine 350

21. oktoober 2014.a 01.320 5500 Raasiku aleviku Roosi tn.20 maja inventariseerimine 400 10.402 4130 Kodutunde saate raames Raasiku alevikus Roosi 20 hoone

remonttööde toetuseks 3 500 26. november 2014.a 09.210 1551 Pikavere LA-algk. kanalisatsiooni imväljake uuendamine 6 804 02. detsember 2014.a 06.605 551106 Tallinna mnt 38 maja laepealse soojustamine 3 033 09. detsember 2014.a 09.110 5515 Mängukompleksi Mini soetamise toetuseks 210

16.detsember 2014.a 09.212 1551 Raasiku PK staadioni aia ehituse lõpetamise kuludeks. 2 996 09. detsember 2014.a 01.114 Reservfondi taastamine -5 500 Kokku eraldatud reservfondist 21 627

Reservfondi jääk 18 374



44

LLIIKKVVIIIIDDSSEETTEE VVAARRAADDEE MMUUUUTTUUSSEE EEEELLAARRVVEEOOSSAA

Tuhandetes eurodes Tunnus 1001 suurenemine(+) 0

Tunnus 1001vähenemine(-) -247

Raha jääk 01.01.2015 seisuga pangas ja kassas: 392 714,22€



45

KKOONNSSOOLLIIDDEEEERRIITTUUDD AAAASSTTAAAARRUUAANNDDEE RRAAAAMMAATTUUPPIIDDAAMMIISSEE LLIISSAADD

LLiissaa 11.. AAaassttaaaarruuaannddee kkoooossttaammiisseell kkaassuuttaattuudd aarrvveessttuussppõõhhiimmõõtttteedd Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Eelarve täitmise aruanne ja muu sellega seonduv aruandlus on esitatud samuti tuhandetes eurodes v.a. reservfoni täitmise aruanne, mis on esitatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Materiaalne põhivara ja kinnisvara investeering, mis on soetatud enne 1996. aastat on kajastatud ümberhinnatud väärtuses.

KKoonnssoolliiddeeeerriimmiissee ppõõhhiimmõõtttteedd

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastab konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruandes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuse omavahelised nõuded, kohustused, tulud kulud on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil.

VVaalliittsseevvaa mmõõjjuu aallll oolleevvaadd üükkssuusseedd

Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50% hääleõigusest. 2014. aastal konsolideeritud raamatupidamise aruandes kajastuvad Raasiku Vallavalitsuse ja tema tütarettevõtja OÜ Raven finantsnäitajad. Raasiku Vallavalitsuse ja OÜ Raven finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Ema- ja tütarettevõtte vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded, kohustused, tulud ja kulud on elimineeritud. Emaettevõtte - Raasiku valla bilansis kajastatakse finantsinvesteeringud tütarettevõttesse soetusmaksumuse meetodil.

OOlluulliissee mmõõjjuu aallll oolleevvaadd üükkssuusseedd

Olulise mõju all olevaks üksuseks on Raasiku Vallavalitsusel osaühing Sõnumitooja. OÜ Sõnumitooja osakud on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

VVaarraaddee jjaa kkoohhuussttuussttee jjaaoottuuss llüühhii-- jjaa ppiikkaaaajjaalliisstteekkss

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

RRaahhaa jjaa rraahhaa eekkvviivvaalleennddiidd



46

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse aruandes kassas olevat sularaha, lühiajalisi hoiuseid pankades.

MMaakkssuu--,, llõõiivvuu,, ttrraahhvvii-- jjaa mmuuuudd nnõõuuddeedd

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata summad hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude saamiseks, või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt saadavat tulu. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

VVaarruudd

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad ostuhinnale lisaks varude ostuga kaasnevaid transpordi kulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandused ja dotatsioonid. Tooraine ja materjalide varud on kajastatud kaalutud keskmise soetushinna meetodil.

PPiikkaaaajjaalliisseedd ffiinnaannttssiinnvveesstteeeerriinngguudd

Tütarettevõte on ettevõte, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõte loetakse kontrolli all olevaks, kui emaettevõte omab üle 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus emaettevõte omab 20-50% hääleõigusest.

KKiinnnniissvvaarraaiinnvveesstteeeerriinngguudd

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida aruandekohuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

MMaatteerriiaaaallnnee ppõõhhiivvaarraa

Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 2000 euro ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Materiaalse põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja järgmisi amortisatsiooni norme: Maa - ei amortiseerita Ehitised ja rajatised - 1 -13%



47

Masinad ja seadmed - 10-20% Muu inventar - 20 -25% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

ÜÜmmbbeerrhhiinnddlluuss

Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005.a., võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega.

IImmmmaatteerriiaaaallnnee ppõõhhiivvaarraa

Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on 20%.

RReennddiittuudd vvaarraadd

Kapitalirendina kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse rendileandja bilansis analoogiliselt materiaalse põhivaraga.

FFiinnaannttsskkoohhuussttuusseedd

Lühiajalised kohustused (võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad jm) kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised finantskohustused (laenud) võetakse arvele nende soetusmaksumuses.

SSiihhttffiinnaannttsseeeerriimmiinnee

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulutusi või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Toetuse andmise, saamise ja vahendamise kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Avalikust sektorist saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tekkepõhisel momendil tuluna.

KKaassssaarreesseerrvv

Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.



48

TTuulluuddee aarrvveessttuuss

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.

KKuulluuddee aarrvveessttuuss

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemikirjel „Muud tegevuskulud“.

RRaahhaavvoooogguuddee aarruuaannnnee

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud aruandeperioodi tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Rahavood investeerimis- ja finantseerimistegevusest on kajastatud otsemeetodil.

BBiillaannssiippääeevvaajjäärrggsseedd ssüünnddmmuusseedd

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.detsember ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

EEeellaarrvvee ttääiittmmiissee aarruuaannnnee

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaraga tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real „Muud tegevuskulud“).



49

LLiissaa 22.. RRaahhaa jjaa ppaannggaakkoonnttoodd tuhandetes eurodes

Seisuga Seisuga

31.12.2014 31.12.2013

SEB Pank 445 231

Swedbank 47 22

Danske Bank 17 87

Sularaha kassas 5 5

Kokku 514 345 Kirjel „Raha ja pangakontod“ on kajastatud raha jääk pankades avatud arvelduskontodel ja sularahana kassas.

LLiissaa 33.. MMaakkssuunnõõuuddeedd jjaa mmaakkssuuddee eetttteemmaakksseedd tuhandetes eurodes

Lühiajalised nõuded seisuga

Aruandeperioodil Lühiajalised nõuded seisuga

arvestatud tulu laekumised

31.12.2013 31.12.2014

Tulumaks 294 3 179 3 167 306 Maamaks 8 135 134 9

Kokku maksud 302 3 314 3 301 315 Loodusressursside nõuded 1 1 1 1 Trahvinõuded 1 0 1 0

Kokku 304 3 315 3 303 316 Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Samuti on kajastatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi teatele tasud loodusvarade eest.



50

LLiissaa 44.. MMuuuudd nnõõuuddeedd jjaa eetttteemmaakksseedd tuhandetes eurodes

Saldo Saldo

31.12.2014 31.12.2013

Nõuded ostjate vastu 102 97 Ettemaksed 0 10 Nõuded toetuste ja siirete eest 1 3

Maksude, lõivude ettemaksed 2 1

Kokku muud nõuded 105 111

LLiissaa 55.. OOssaalluusseedd ttüüttaarreetttteevvõõtttteess jjaa ssiidduusseetttteevvõõtttteess OÜ Raven majandusnäitajad tuhandetes eurodes

2014 2013

Tulud 465 389 Kulud 456 466 Kasum 9 -77 Varad perioodi lõpus 3549 3540 Kohustused perioodi lõpus 412 412

Netovara perioodi lõpus 3137 3128 Raasiku Vallavalitsus omab valitsevat mõju äriühingus Raven OÜ, mis on asutatud 31.10.1997 Raasiku Vallavalitsuse poolt osalusega 100 %. OÜ Raven tegevusalad on soojusenergia tootmine ja müümine, jaotusvõrkude ja kütte ning tarbevee süsteemide teenindamine. 2013. aastal tehti Raven OÜ osakapitali sissemakse 20 000 eurot. Osalus sidusettevõttes OÜ Sõnumitooja tuhandetes eurodes

2014 2013 Tulud 103 81 Kulud 105 83 Kasum/kahjum -2 -2 Vara perioodi lõpus 28 25 Kohustused perioodi lõpus 24 19 Netovara perioodi lõpus 4 6

OÜ Sõnumitooja põhitegevusala on ajalehtede väljaandmine. Raasiku Valla osalus on alates oktoobrist 2010 33,3%. Teised osanikud on Kuusalu vald ja Anija vald, kokku 66,7%-ga.



51

LLiissaa 66.. KKiinnnniissvvaarraaiinnvveesstteeeerriinngguudd tuhandetes eurodes Seisuga Seisuga

31.12.2014 31.12.2013

Soetusmaksumus perioodi alguses 465 465

Akumuleeritud kulum perioodi alguses -107 -107

Jääkväärtus perioodi alguses 358 358

Aruandeperioodi liikumised

Soetused 3 0 Amortisatsioon -13 0 Soetusmaksumus perioodi lõpus 468 465 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -119 -107 Jääkväärtus perioodi lõpus 349 358

Kinnisvarainvesteeringuid moodustavad vallale kuuluvad elumajad, korterid ning hooned, mis on välja renditud. Põhivara rendile andmisega ei kaasne mittekatkestavatest rendilepingutest nõudeid. Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes 2014 2013 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 1 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 3 3 Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal 1 1. kuni 2. aastal 1 2. kuni 3. aastal 1 4. kuni 5. aastal 1 Peale 5. aastat 1



52

LLiissaa 77.. MMaatteerriiaaaallnnee ppõõhhiivvaarraa tuhandetes eurodes

Maa

Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed Muu

põhivara

Lõpetamata ehitus,

ettemaksed põhivara

eest Kokku

Jääk aasta alguses

Soetusmaksumus 321 15 352 808 142 498 17 121

Akumuleeritud kulum 0 -2 363 -322 -105 0 -2 790

Jääkväärtus 31.12.2013 321 12 989 486 37 498 14 331

Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused 1 0 13 10 530 554

Saadud mitterahalised sissemaksed 0 0 0 0 0 0

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 0 0 0 0 0

Ümberhindlus 1 0 0 0 0 1

Ümberklassifitseerimine 0 871 0 8 -879 0

Kokku liikumised 2 871 13 18 -349 555

Kulum ja allahindlus 0 -388 -60 -10 0 -458

Kokku kulum ja allahindlused 0 -388 -60 -10 0 -458

Jääk perioodi lõpus

Soetusmaksumus 323 16 223 821 160 149 17 676

Akumuleeritud kulum 0 -2 751 -382 -115 0 -3 248

Jääkväärtus 31.12.2014 323 13 472 439 45 149 14 428



53

LLiissaa 88.. MMuuuudd kkoohhuussttuusseedd tuhandetes eurodes

Muud kohustused ja ettemaksed

Lühiajalised Lühiajalised

kohustused kohustused

seisuga seisuga

31.12.2014 31.12.2013

Sotsiaalmaksu kohustus 70 60 Üksikisiku tulumaksu kohustus 37 30 Käibemaksu kohustus 3 3 Töötuskindlustusmaksete kohustus 5 5 Kogumispensioni maksete kohustus 3 2 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 33 23 Saastetasude kohustud 9 10 Muud kohustused 5 4

Kokku 165 137 Tekkepõhiselt deklareeritud maksekohustused, mille tasumise tähtaeg saabub järgmise aasta 10. jaanuaril.



LLiissaa 99.. LLaaeennuukkoohhuussttuusseedd

tuhandetes eurodes Antud laenude

jaotus tähtaja

järgi

Tähtajaga

kuni 1 aasta

Tähtajaga 1-2

aastat

Tähtajaga 2-3

aastat

Tähtajaga 3-4

aastat

Tähtajaga 4-5

aastat

Tähtajaga üle

5-aasta Kokku

Laen Intress Laen Intress Laen intress Laen intress Laen intress Laen intress Laen Intress

Laenukohustused perioodi alguses

Pangalaenud 137 22 137 17 137 13 136 9 94 5 262 10 903 76

KIK laen 17 9 39 8 39 7 39 6 39 4 503 3 676 37

Kokku 154 31 176 25 176 20 175 15 133 9 765 13 1 579 113

Laenukohustused perioodi lõpul 0 0

Pangalaenud 148 11 149 9 149 7 106 6 64 4 271 9 887 46

KIK laen 39 8 39 7 39 6 39 4 39 2 465 660 27

Kokku 187 19 188 16 188 13 145 10 103 6 736 9 1 547 73

Aruandeperioodil toimunud

liikumised 2014 2013

Võetud pangalaenu 437 525

Tagasi makstud pangalaenud -469 -129

Intressikulu pangalaenudelt 29 26

Laenulepingud Laen Jääk Valuuta Intressimäär

AS SEB Pank Leping 2009005813 01.07.2009-01.06.2018 672 0 EUR 3,25% + 6 kuu EURIBOR

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Leping 5-

/11/9 19.05.2011-27.08.2031 366 366 EUR 1,25% + 6 kuu EURIBOR

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Leping 5-/12/4 23.01.2012-27.08.2031 310 293 EUR 1% + 6 kuu EURIBOR

Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-240414RA 04.07.2014-24.01.2025 122 122 EUR 1,419% + 6 kuu EURIBOR

Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-

300614RA 05.10.2014-05.06.2018 315 294 EUR 0,74% + 6 kuu EURIBOR

Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-

180713RA 18.07.2013-18.08.2023 525 472 EUR 1,09% + 6 kuu EURIBOR

2 310 1 547

2014. aastal refinantseeriti AS SEB Pangast võetud laen Aruküla Põhikooli ehituseks. Refinantseerimise peamiseks põhjuseks oli finantssektoris pakutavate laenuintresside langemine. Refinantseerimise hanke võitis Danske Bank pakkudes laenu intressiks 0,74%+6 kuu EURIBOR, mis on väga soodne võrreldes eelnevalt kehtinud intressiga 3,25%+ 6 kuu EURIBOR. Lisaks võeti laenu Aruküla ja Kalesi liigveeprojekti teostamiseks summas 121 846 eurot. Raven OÜ laenutagatiseks on I järjekoha hüpoteek summas 288 000 eurot Raasiku reoveepuhasti kinnistule nr.10191102, aadressiga Raasiku alevik, Raasiku vald, Tehase tee puhastusseadmed ja summas 354 000 eurot Aruküla reoveepuhastile Kalesi kinnistu nr.10193402, aadressiga Aruküla alevik, Raasiku vald.



55

LLiissaa 1100.. KKaauuppaaddee jjaa tteeeennuussttee mmüüüükk

tuhandetes eurodes

2014 2013

Riigilõivud 9 6

Ehitusloa väljastamise eest 7 4

Kasutusloa väljastamise eest 1 1

Muud riigilõivud 1 1

Tulud majandustegevusest 341 272

Tulud haridusalasest tegevusest

Tulud koolitusteenuse osutamisest 101 82

Lasteasutuste kohatasu 118 84

Õpilaste toitlustamine 72 62

Muud haridusalased tulud 13 14

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest

Kultuuriasutuste tulud 1 1

Huvialakooli õppetasud 32 29

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 4 0

Tulu muudelt majandusaladelt 432 386

Soojusenergia müük 143 154

Vee ja kanalisatsiooniteenus 201 165

Elektrienergia müük 9 21

Muud tulud elamu- ja kommunaaltegevusest 14 2

Üür ja rent 62 40

Tulu edasiantavatest kuludest 0 0

Tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest 1 2

Muud tulud 2 2

Kokku kaupade ja teenuste müük 782 664



56

LLiissaa 1111.. MMuuuudd ttuulluudd

tuhandetes eurodes

2014 2013

Kasum/kahjum põhivara müügist 5 0 Kaevandamisõiguse tasu 10 22 Vee erikasutustasu, saastetasu 5 4 Muud tulud 7 1

Kokku muud tulud 27 27



57

LLiissaa 1122.. SSaaaadduudd ttooeettuusseedd

tuhandetes eurodes 2014 2013

Saadud põhivara soetamiseks 215 57

Harju Maavalitsus - Hajaasustuse veeprogramm 6 1

EAS - Pikavere LAK; Aruküla LA 0 32

HOL - ISKE seadmete ja tarkvara soetamine 0 2

Siseministeerium - Raasiku mänguväljak 5 0

Haridus- ja Teadusministeerium - Aruküla skatepark 5 0

PRIA - Pääsulinnule pillide soetamiseks; Terviseraja arendamiseks 0 7

SA Keskkonnainvesteeringute keskus - Raven OÜ ÜVK 33 0

SA Keskkonnainvesteeringute keskus - Pikavere Lasteaed-Algkool 29 0

SA Keskkonnainvesteeringute keskus - Aruküla ja Kurgla liigveeprojekt/Järsi kuivati 132 0

Kultuuriministeerium - Raasiku RM remont 0 15

Kultuuriministeerium - Pikavere mõisakooli projekt 5 0

Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 226 212

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - teede renoveerimiseks 145 153

Rahandusministeeriumilt- õppelaenu tagastamiseks 8 12

Kultuuriministeerium - Pikavere mõisakooli projekt 10 0

Archimedese SA - Aruküla PK, Pikavere LAK 18 9

Eesti Kooriühing kollektiivide toetus - Aruküla PK, Raasiku PK 0 3

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts - Aruküla PK, Raasiku PK 0 1

Harjumaa Omavalitsuste Liit - laulupeo transpordikulude eest 2 0

PRIA- koolipuuvili 3 3

PRIA - koolipiim 8 7

PRIA - Raasiku Rahvamajale 0 1

PRIA - Huvikool Pääsulind 2 0

Harju Maavalitsus - Ujumisõpetuse toetuseks 1 1

- Laste hoolekanne 3 2 - Liikumisharrastusteks/ alaealiste komisjonile/üritusteks 1 1 Kultuuriministeerium - Raasiku kalmistule; Programmitoetus Pikavere LAK 0 4

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus 2 0

Rahandusministeerium - aadressandmete korrastamiseks 7 0

Haridus- ja Teadusministeerium - keeleõppe korraldamiseks 2 2

HOL ISKE - seadmete ja tarkvara soetamine 0 4

EAS - Aruküla Lasteaiale 0 3

Annetused ettevõtetelt ja eraisikutelt 14 6

Saadud muud toetused 855 776

Vastavalt iga-aastasele riigieelarveseadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi, hariduskuludeks, haridus- ja kultuuritöötajate palkadeks ning toimetulekutoetusteks, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale liigitatakse nimetatud toetus mittesihtotstarbeliseks ning kajastatakse kassapõhiselt tuluna. 849 770

Keskraamatukogu trükised 6 6

SAADUD TOETUSI KOKKU 1 296 1 045



LLiissaa 1133.. TTööööjjõõuukkuulluudd tuhandetes eurodes 2014 2013

Tegevusala Töötajate kategooria Töötajate keskmine arv

Töötasu kulud

Töötajate keskmine arv

Töötasu kulud

Volikogu Ametnikud 0 19 0 17

Vallavalitsus

Ametnikud 10,03 141 11,75 156

Töötajad 10,92 112 11,86 94 Ajutised töölepingud 1

Muud üldised valitsussektori teenused Ajutised töölepingud 0 0 0 3 Muu energia- ja soojamajandus

Töötajad 7,21 74 7,21 69 Ajutised töölepingud 0 0 0 1

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse Töötajad 1,67 9 2 9 Vaba aja ja sporditeenused

Töötajad 15,61 124 15,9 118 Ajutised töölepingud 0 2 0 2

Raamatukogud Töötajad 6,55 46 6,55 43

Rahvamajad Töötajad 3 24 3 22 Ajutised töölepingud 0 4 0 6

Kultuuriüritused Ajutised töölepingud 0 0 0 2

Eelharidus Töötajad 70,69 500 63,42 419 Ajutised töölepingud 0 0 0 0

Lasteaed koolid Töötajad 10,34 72 15,15 122 Ajutised töölepingud 6 0 1

Põhikoolid Töötajad 74,12 744 66,88 603 Ajutised töölepingud 4 0 4

Muu haridus Töötajad 1,7 17 1,7 15

Sotsiaalne kaitse Töötajad 3,5 17 3,17 14 Ajutised töölepingud 9 0 6

Kokku 215,34 1925 208,59 1726

Erisoodustused 2014 2013 Õppelaenu kustutamine 5 7 Muud erisoodustused 5 1 Kokku 10 8

Makstud sotsiaalkindlustusmaksed 2014 2013 Sotsiaalmaks töötasudelt 638 579 Töötuskindlustusmaksed 19 17 Tulumaks erisoodustustelt 3 2 Sotsiaalmaks erisoodustustelt 4 3 Kokku 664 601



LLiissaa 1144.. MMaajjaannddaammiisskkuulluudd tuhandetes eurodes

2014 2013 Administreerimiskulud 55 49 Lähetuskulud 14 9 Koolituskulud 10 17 Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest 5 0 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 274 250 Rajatiste majandamiskulu 178 189 Sõidukite majandamiskulud 62 69 Infotehnoloogia majandamiskulu 34 39 Inventari majandamiskulud 70 56 Töömasinate ja seadmete majandamiskulu 0 2 Toiduained ja toitlustusteenused 119 111 Meditsiinitarbed 2 3 Teavikute ja kunstiesemete kulu 19 19 Õppevahendite ja koolituse kulud 350 307 Kultuuri ja vabaaja kulud 50 38 Sotsiaalteenused 68 74 Avaliku korra ja julgeoleku kulud 7 0 Tootmiskulud 215 228 Eri ja vormiriietuse kulud 1 1 Muud kulud 0 0

Kokku 1533 1461



LLiissaa 1155.. AAnnttuudd ttooeettuusseedd tuhandetes eurodes 2014 2013 Sotsiaaltoetused: 110 112 Sünnitoetus 13 16 Peretoetused 8 12 Toimetulekutoetus 20 17 Puuetega inimeste ja nende hooldajate toetused 28 24 Õppetoetused 17 18 Matusetoetus 5 5 Eakate ravimitoetus 6 6 Muud toetused 10 11 Preemiad ja stipendiumid 3 3

Liikmemaksud s.h.: 22 22 Harjumaa Omavalitsuste Liit 7 7 Harjumaa Ühistranspordikeskus 3 3 Eesti Maaomavalitsuste Liit 4 4 Ida-Harju Koostöökoda 5 4 Harjumaa Ühisteenuste Keskus 3 4

Antud toetused 109 102 Aruküla Vabakooli Selts 0 2 MTÜ Aruküla Kultuuriselts 48 55 MTÜ Raasiku Tuletõrje 0 8 MTÜ Raasiku Korrakaitse 0 0 Osaühing Sõnumitooja 12 7 MTÜ Raasiku Jalgpalliklubi FC Jokker 6 4 MTÜ Raasiku Kodukandi Selts 2 0 MTÜ Tuulekell 1 1 EELK Harju-Jaani Kogudus 2 2 MTÜ Aruküla Pallimängude Klubi 1 1 MTÜ Aruküla Spordiklubi 6 5 Harjumaa Omavalitsuste Liit 0 0 MTÜ Härma Küla 1 0 MTÜ Kiviloo Külakeskus 1 1 MTÜ Mallavere ja Pikavere külaselts 1 1 MTÜ Peningi Külaselts 2 1 MTÜ Tõhelgi külaselts 1 1 Kehra Tantsuklubi Figuret 2 2 Muud asutused 9 10 Hajaasustuse veeprogramm 14 1

Kokku toetused 241 236



61

LLiissaa 1166.. TTeehhiinngguudd sseeoottuudd oossaappoooolltteeggaa Tehingud sidusettevõtjaga Ühingu nimetus Aktsiate või osade

omamine (%-des aktsiate või osade kogumahust)

Osalemine tegev- või kõrgemas juhtorganis

Hääleõiguse % tegev- või kõrgemas juht-organis

Sõnumitooja OÜ 33,30% 33,30%

Raasiku vallavalitsus omab osalust OÜ Sõnumitoojas, mille põhitegevusalaks on ajalehtede kirjastamine. Raasiku vallavalitsus on maksnud sidusettevõttele dotatsiooni põhitegevuse kulude katmiseks ning ostnud trükiseid kehtiva hinnakirja alusel. Tehingud tütarettevõttega Raven OÜ Raasiku vallavalitsus omab 100% osalust OÜ Raven, mille põhitegevusalaks on veevarustus ja soojatootmine. Raasiku vallavalitsus on maksnud tütarettevõttele sooja ning vee tarbimise eest kehtiva hinnakirja alusel.

KKoonnssoolliiddeeeerriimmiissggrruuppii tteeggeevv-- jjaa kkõõrrggeemmaa jjuuhhttkkoonnnnaa lliiiikkmmeetteellee aarrvveessttaattuudd ttaassuudd jjaa ssoooodduussttuusseedd

Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

Tasude kogusumma (tuhandetes eurodes)

(taandatuna täistööajale) 2014 2013 2014 2013

Volikogu liikmed 0 0 18 8 Vallavalitsuse liikmed 5 5 2 2 Asutuste juhid 20,22 19,38 271 237 Nõukogude liikmed 0,01 0,01 1 1

Juhatuste liikmed 1 3 1 1 KOKKU 26,23 27,39 291 249

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi ei ole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. KOV volikogu liikmete, valitsuse liikmete, asutuste juhtide ning KOV valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete lähedastele pereliikmetele soodustusi tehtud ei ole. Seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega turutingimustest või seadusega sätestatud tingimustest erinevate tingimustega toimunud tehinguid ei ole. Seotud osapoolteks loetud äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud on: Seotud osapoole nimi Seotud olemuse kirjeldus

Raasiku Jalgpalliklubi FC Jokker MTÜ

volikogu liikme osalus

AYR Racing Team MTÜ volikogu liikme osalus



62

Krylvi OÜ volikogu liikme osalus

Aruküla pallimängude klubi MTÜ volikogu liikme osalus

Aruküla spordiklubi MTÜ volikogu liikme osalus

Kaspar Business OÜ volikogu liikme osalus

Nisor OÜ volikogu liikme osalus

Silwi Autoehituse AS volikogu liikme osalus

Tarfurgo OÜ volikogu liikme osalus

Silberauto Eesti AS volikogu liikme osalus

Motoklubi D ja T MTÜ volikogu liikme osalus Mallavere ja Pikavere külaselts MTÜ

volikogu liikme osalus

RL Kivitalu OÜ vallavalitsuse liige juhatuses

THB Invest OÜ volikogu liikme osalus

Eesti Vedelkütusevaru Agentuur volikogu liikme osalus

Rahnu KÜ volikogu liikme osalus

AMS Elektronic OÜ volikogu liikme osalus

GL Kinnisvara OÜ volikogu liikme osalus

Raasiku Kodukandiselts MTÜ volikogu liikme osalus



63

LLiissaa 1177.. KKoonnssoolliiddeeeerriimmaattaa ffiinnaannttssaarruuaannddeedd

RRaaaassiikkuu VVaallllaavvaalliittssuussee kkoonnssoolliiddeeeerriimmaattaa bbiillaannssss

tuhandetes eurodes 2014 2013 Käibevara kokku 750 630 Raha ja pangakontod 393 283 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 316 304 Muud nõuded ja ettemaksed 41 43

Põhivara kokku 13 125 12 996 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 1683 1684 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 1 Kinnisvarainvesteeringud 349 359 Materiaalne põhivara 11093 10952

VARAD KOKKU 13 875 13 626

Lühiajalised kohustused kokku 633 581 Laenukohustused 166 154 Võlad hankijatele 92 94 Võlad töövõtjatele 223 209 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 152 124

Pikaajalised kohustused kokku 1 015 1 059 Laenukohustused 1015 1059

Netovara 12 227 11 986 Akumuleeritud ülejääk 12224 11983 Reservid 3 3

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 13 875 13 626



64

RRaaaassiikkuu VVaallllaavvaalliittssuussee kkoonnssoolliiddeeeerriimmaattaa ttuulleemmiiaarruuaannnnee

tuhandetes eurodes

2014 2013

TEGEVUSTULUD KOKKU 5 041 4 488

Maksud 3 314 3 062

Tulumaks 3179 2956

Maamaks 135 106

Kaupade ja teenuste müük 439 355

Tulud majandustegevusest 430 348

Riigilõivud 9 7

Saadud toetused 1 263 1 045

Muud tulud 25 26

Kasum/kahjum põhivara müügist 4 0

Muud tulud varadelt 14 26

Muud tulud 7 0

TEGEVUSKULUD KOKKU -4 782 -4 423

Tööjõukulud -2 500 -2 242

Töötasukulud -1851 -1656

Erisoodustused -10 -8

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -639 -578

Majandamiskulud -1391 -1296

Antud toetused -240 -236

Maksu- ja lõivukulud -290 -300

Põhivara amortisatsioon -361 -349

TEGEVUSTULEM 259 65

FINANTSTULUD- JA KULUD -23 -24

Intressikulu -22 -23

Tulem osaluselt -1 -1

ARUANDEPERIOODI TULEM 236 41



65

RRaaaassiikkuu VVaallllaavvaalliittssuussee kkoonnssoolliiddeeeerriimmaattaa rraahhaavvoooogguuddee aarruuaannnnee

tuhandetes eurodes 2014 2013

Rahavood põhitegevusest:

Tegevustulem 259 65 Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon 361 349

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 98 120

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -183 -60

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 1

Kasum/kahjum põhivara müügist -4 -1

Kokku korrigeeritud tegevustulem 547 474 Maksu-, lõivunõuete muutus -11 -40

Muutus nõuetes ostjate vastu -11 -5

Muutus toetuste ettemaksetes 0 -1

Muutus muudes ettemaksetes 1 0

Kokku käibevara muutus netomuutus -21 -46 Muutus võlgades hankijatele -2 -13

Muutus võlgades töövõtjatele 14 17

Muutus maksu- ja lõivukohustustes 18 8

Muutus toetuste ja siirete kohustustes 0 8

Muutus saadud toetuste ja muudes ettemaksetes 15 0

Põhitegevusega seotud kohustuste muutus 45 20

Rahavood põhitegevusest kokku 571 448

Rahavood investeerimistegevusest: Materiaalse põhivara soetus -585 -682

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 181 27

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -7 -10

Laekunud põhivara müügist 4 1

Tasutud osaluste soetamisel 0 -20

Kokku rahavood investeerimistegevusest -407 -684

Rahavood finantseerimistegevusest: Laekunud laenud 437 525

Tagasi makstud laenud -469 -84

Makstud intressid -22 -23

Rahavood finantseerimistegevusest -54 418

Puhas rahavoog 110 182

Raha perioodi alguses 283 101

Raha perioodi lõpus 393 283

Raha muutus 110 182



66

RRaaaassiikkuu VVaallllaavvaalliittssuussee kkoonnssoolliiddeeeerriimmaattaa nneettoovvaarraa mmuuuuttuussttee aarruuaannnnee

tuhandetes eurodes

2014 2013

Akumuleeritud Akumuleeritud

Ülejääk Reservid Kokku Ülejääk Reservid Kokku

Saldo 01.01. 11984 3 11987 12855 3 12858

Aruandeperioodi tulem 236 236 41 41

Põhivara ümberhindlus 4 4 4 4

Arvestuspõhimõtete muutus 0 0 -916 -916

Saldo 31.12. 12224 3 12227 11984 3 11987



67

LLiissaa 1188.. SSeellggiittuusseedd eeeellaarrvvee ttääiittmmiissee aarruuaannddee jjuuuurrddee 2014. aasta esialgne eelarve kinnitati Raasiku Vallvolikogu määrusega nr. 6 11. veebruaril 2014 aastal. 2014 aasta põhitegevuse tulud kinnitati summas 4 469 tuhat eurot, põhitegevuse kulud summas 4 225 tuhat eurot, investeerimistegevuse eelarveosa summas -431 tuhat eurot, finantseerimistegevuse eelarveosa summas -31 tuhat eurot ja likviidsete varade muutuse eelarveosa summas -218 tuhat eurot. 2014 aasta jooksul võeti vastu 4 lisaeelarvet ja eraldati vahendeid ka reservfondist. Lõplikuks eelarveks kujunes põhitegevuse tulude osa summas 4 647 tuhat eurot, põhitegevuse kulude osa summas 4 464 tuhat eurot, investeerimistegevuse eelarveosa summas -399 tuhat eurot, finantseerimistegevuse eelarveosa summas -31 tuhat eurot ja likviidsete varade eelarveosa summa -247 tuhat eurot. Põhitegevuse tulusid suurendati kokku 178 tuh eurot sh. suurendati üksikisiku tulumaksu 37 tuhat eurot, toetust 139 tuha eurot, tulu kaupade ja teenuste osas suurenes 1 tuhat eurot ja muud tulud 1 tuhat eurot. Põhitegevuse kulude esialgse ja lõpliku eelarve vahe kujunes suuremaks 239 tuhat eurot, vahesid elualade lõikes iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes

Tunnus Tegevusala nimetus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Suurenemine /vähenemine

1 Üldised valitsussektori teenused 547 535 -12

3 Avalik kord ja julgeolek 9 9 0

4 Majandus 107 96 -11 5 Keskkonnakaitse 64 66 2

6 Elamu-ja kommunaalmajandus 109 129 20

7 Tervishoid 7 9 2

8 Vabaaeg, kultuur ja religioon 516 547 31 9 Haridus 2617 2813 196

10 Sotsiaalne kaitse 249 260 11

KOKKU 4225 4464 239 Osa 01 „Üldised valitsussektori teenused“ vähendus kokku- 12 tuhat eurot sh: reservfondi suunamised -22 tuhat eurot ja Vallavalitsusele juurde antud summad 10 tuhat eurot. (II,III ja IV lisaeelarvega aadressandmete korrastamine 5 tuhat eurot, vallavanema palgatõus 5 tuhat eurot). Osa 04 „Majandus“ vähenes kokku -11 tuhat s: valla teede hooldusele ja remondile eraldatud summat vähendati 9 tuhat eurot ja 2 tuhat eurot vähendati arendusprojektide summat.



68

Osa 06 „Elamu ja kommunaalmajandus“ suurenemine kokku 20 tuhat eurot sh : suurendati tänavavalgustuse vahendeid 18 tuhat eurot , elamukommunaalmajanduse vahendeid 9 tuhat eurot, suunati reservfondist vahendeid kokku 3 tuhat eurot (Tallinna mnt 38A maja laepealse soojustuseks) , vähendati veemajanduse summat 6 tuhat eurot mis suunati elamumajanduse kulude katteks seoses päästeameti ettekirjutustega. Osa 07 „Tervishoid „ suurenemine kokku 2 tuhat eurot sh. suurendati majanduskulusid 2 tuhat eurot. Osa 08 „Vabaaeg, kultuur ja religioon „ suurenemine kokku 32 tuhat eurot sh: Huvialakeskus Pääsulind projekti Mõisakoolid läbi kasutuse summas 8 tuhat eurot, investeeringute alt tõsteti majanduskulude alla 16 tuhat eurot , reservfondist suunati ürituste katteks 6 tuhat eurot. Osa 09 „Haridus“ suurenemine kokku 195 tuhat eurot sh: riigi- ja sihtotstarbeliste ning reservfondi vahendite arvelt suurendatud summas 195 tuhat eurot. Osa 10 sotsiaalne kaitse suurenemine kokku 11 tuhat eurot sh: riigi- vahendite täpsustus ja Kodutunde saatele reservfondist antud toetus 4 tuhat eurot. Selgitused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise vahede kohta 2014. aasta eelarve täideti põhitegevuse tulude osas 100,9% ja põhitegevuse kulude osas 95,2%. Põhitegevuse tulude ja lõpliku eelarve täitmist iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes

Tunnus Nimetus Lõplik eelarve

Täitmine Suurenemine/vähenemine

3 Maksud 3227 3303 76

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist

412 426 14

35 Toetused 974 942 -32 38 Muud tulud 34 17 -17

Kokku 4647 4688 41 Kokku ületati põhitegevuse tulude eelarve 41 tuhat eurot sh: maksutulu ületati 76 tuhat eurot, kaupade ja teenuste müügist 14 tuhat eurot, toetused ala täideti -32 tuhat eurot ja muud tulud -17 tuhat eurot. Põhitegevuse kulude lõpliku eelarve ja selle täitmist iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes

Tunnus Kulu nimetus Lõplik eelarve

Täitmine Suurenemine/ vähenemine

1 Üldised valitsussektori teenused 535 508 -27 3 Avalik kord ja julgeolek 9 9 0



69

4 Majandus 96 96 0 5 Keskkonnakaitse 66 64 -2 6 Elamu-ja kommunaalmajandus 129 127 -2 7 Tervishoid 9 9 0 8 Vabaaeg, kultuur ja religioon 547 527 -20 9 Haridus 2813 2692 -121

10 Sotsiaalne kaitse 260 217 -43 Kokku 4464 4249 -215 Olulisemad vahed on kultuuri, hariduse ja sotsiaalkulude täitmise osas. Osa 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon alatäitmine 20 tuhat eurot sh: eraldiste osas 2 tuhat eurot ja tegevuskulude osas 18 tuhat eurot sh. jäi täitmata personalikulu summas 6 tuhat eurot, majanduskulu 12 tuhat eurot. Osa 09 Haridus alatäitmine -121 tuhat eurot sh: on lasteaedade osa 61 tuhat eurot, põhikoolide osa 18 tuhat eurot, mille hulgas Aruküla Põhikooli 7 tuhat eurot, Raasiku Põhikool 7 tuhat eurot, lasteaed kooli osas 23 tuhat eurot - milles on Comeenius projekti vahendid 5 tuhat eurot ja Mõisakoolide projekt 18 tuhat eurot mis viiakse üle 2015 aasta eelarvesse , muu hariduse abiteenuste ja hariduse halduse osas 19 tuhat eurot. Osa 10 Sotsiaalne kaitse osa jäi kasutamata vahendeid 43 tuhat eurot sh: puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 20 tuhat eurot, toimetuleku osas 4 tuhat eurot, hooldekodude vahendeid 7 tuhat eurot, muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 6 tuhat eurot ja muu eakate sotsiaalne kaitse osas 3 tuhat eurot, laste ja noorte sotsiaalhoolekanne 1 tuhat eurot ja töötute sotsiaalne kaitse 2 tuhat eurot. Kokku jäi kulutamata põhitegevuse kuludest 215 tuhat eurot ehk 4,8% lõplikust eelarvest. Investeerimistegevuse eelarveosa esialgse ja lõpliku eelarve ning täitmise vahesid iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes

Tunnus Kirje nimetus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Täitmine Vahe Vahe

lõ e/a

esialgne e/a

lõ e/a

täitmine

1 Üldised valitsussektori teenused

-32 -51 -50 -19 -1

15 Põhivara soetus 0 -23 -23 -23 0

65 Finantskulu -32 -24 -23 8 -1

381 Põhivara müük 0 4 4 4 0

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseering

0 -8 -8 -8 0

4 Majandus -46 -46 44 0 -90

15 Põhivara soetus -156 -312 -66 -156 -246

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

110 266 110 156 156



70

6 Elamu-ja kommunaalmajandus

-132 -117 -112 15 -5

15 Põhivara soetus -252 -242 -237 10 -5

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseering

120 125 125 5 0

8 Vabaaeg ,kultuur ja religioon -33 -26 -25 7 -1

15 Põhivara soetus -33 -31 -30 2 -1


0 5 5 5 0

9 Haridus -188 -159 -154 29 -5

15 Põhivara soetus -220 -249 -236 -29 -13


32 90 82 58 8

Kokku investeerimistegevus -431 -399 -297 32 -102

15 sh. põhivara soetus -661 -857 -592 -196 -265

3502

põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseering 262 486 322 224 164

65 finantskulud -32 -24 -23 8 -1

4502

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseering 0 -8 -8 -8 0

381 põhivara müük 0 4 4 4 0

Investeerimistegevuse osas planeeriti esialgu soetada põhivara 661 tuhande euro eest sh: teede ehitus 156 tuhat eurot, veemajandus 242 tuhat eurot, majandus 10 tuhat eurot, kultuur ja religioon 32 tuhat eurot ,haridus 221 tuhat eurot .Põhivara soetuseks saadav sihtotstarbeline tulu planeeriti esialgu saada 262 tuhat eurot. Finantskulu planeeriti 32tuhat eurot 2014 aasta jooksul muudeti lisaeelarvetega investeeringute vahendeid ja lõplikuks eelarveks kujunes põhivara soetus summas 857 tuhat eurot ehk suurenemine 196 tuhat eurot, millest teede vahendeid 156 tuhat eurot, Vallavalitsus osas saadi vahendeid juurde 23 tuhat eurot. Hariduse osas suurenes eelarve 29 tuhat eurot sh: ja Aruküla Lasteaia osas - 3 tuhat eurot, Pikavere Lasteaed –algkool osas 16 tuhat eurot ja Aruküla Põhikooli osas 16 tuhat eurot. Samas vähenati investeeringuid elamu- ja kommunaalmajandus e osas -10 tuhat eurot ja kultuuri osas 2 tuhat eurot. Investeeringute eelarve täideti põhivara soetuse osas summas 592 tuhat eurot ehk 69,1 %. Täitmata jäi 265 tuhat eurot sh: valla teede osas 246 tuhat eurot, millest 156 tuhat eurot moodustab Maanteeameti poolt finantseeritud kergliiklustee mis ei laekunud meie eelarvesse vaid finantseeriti otse ehitajat ja 90 tuhat eurot viidi üle 2015 aasta eelarvesse. Hariduse osas jäi täitmata 13 tuhat eurot sh. Pikavere Lasteaed-algkoolil 1 tuhat eurot, mõisakooli projekti investeering 5 tuhat eurot mis viidi 2015.aasta eelarvesse , Aruküla põhikoolil 2 tuhat eurot ja Aruküla LA jäi täitmata 4 tuhat eurot, mis viidi samuti 2015 aasta eelarvesse. Majanduse osas jäi täitmata 5 tuhat eurot.



71

SSÕÕLLTTUUMMAATTUU VVAANNDDEEAAUUDDIIIITTOORRII AARRUUAANNNNEE



72

MMAAJJAANNDDUUSSAAAASSTTAA AARRUUAANNDDEE AALLLLKKIIRRJJAADD

Raasiku Valla 31.12.2014 lõppenud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järelotsusest. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Raasiku Vallavalitsus. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on kinnitanud Raasiku Valla Volikogu oma ______________ 2015. a. otsusega nr. ……... Vastav otsus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde. Raivo Uukkivi Vallavanem _________________________ ___________________ 2015 Ardo Niinre __________________________ ___________________ 2015 Abivallavanem (vallavalitsuse liige) Sander Linikoja ________________________ __________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Olavi Liivandi ________________________ ___________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Uno Holmberg ______________________ _____________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Ants Kivimäe ________________________ ____________________ 2015 Raasiku Valla Volikogu esimees

Documents

2014. AASTA KONSOLIDEERITUD …...Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raivo Uukkivi Vallavanem 3 2014. AASTA TEGEVUSARUANNE Avasõna Raasiku valla