EESTIAASTARAAMAT VANGLASÜSTEEMI 2003 ESTONIAN …

20

02

/2

00

3 EESTI

AASTARAAMATVANGLASÜSTEEMI

ESTONIANPRISON SYSTEMYEARBOOK

TALLINN 2003

V A N G L A S Ü S T E E M I A A S TA R A A M AT / E S T O N I A N P R I S O N S Y S T E M Y E A R B O O K

2

Eessõna / Foreword

2002. aasta oli Eesti vanglasüsteemilesilmapaistvalt edukas. Lõpule jõudsidmitmed suured projektid. Parimateksnäideteks on siin Tartu Vanglakäivitamine ja Keskvangla liitmineTallinna Vanglaga. Projektide olulisustning õnnestumist rõhutavad ka faktid,et Tartu Vangla valiti 2002.aastaparimaks justiitsprojektiks jaKeskvangla liitmine Tallinna VanglagaEesti 2002.aasta parimakspersonaliprojektiks.

Üha enam kinnistub vanglasüsteemisarusaam, et vangla ei ole mitte ainultkinnipidamisasutus, oluline roll on kakinnipeetavate resotsialiseerimisel.Vanglakaristuse kohaldamisel peabvabaduse võtmine jääma kinnipeetavaainsaks karistuseks. Selle eesmärgitäitmiseks on kavas nii kinnipeetavateharidus-, sotsiaal- kuitervishoiusüsteemi integreerimineüldisesse riiklikku süsteemi.Kinnipeetavatele samasugustevõimaluste tagamine kui neil oleksväljaspool vanglat aitab neilvalmistuda ette tagasipöördumiseksvabasse ühiskonda, mille reegleid nadoleksid võimelised täitma.

Juurutamaks sellist mõtteviisi kõigisvanglates, tuleb alustada eelkõigepersonalist. Esimeseks sammuks onkontaktisiku institutsiooni sisseviiminekõikides vanglates. Kontaktisik ei ole enampelgalt valvur, kelle ülesandeks on valvata,et kinnipeetav ei pääseks vanglast välja.Pigem on ta isik, kelle poole kinnipeetavoma probleemidega esmajärjekorraspöördub. See omakorda seab suuremadnõudmised kontaktisiku töökvaliteedile jaisikuomadustele. Sellega oleme alustanudkvalitatiivselt uue vanglasüsteemi loomistEestis.

Uue Tartu Vangla personalist on vaidvähestel varasem vanglatöö kogemus.

For Estonian prison system the year 2002 wasremarkably successful. Several big projectswere completed. Best examples here are theopening of Tartu Prison and the joining of Cent-ral Prison with Tallinn Prison. The importanceand success of the projects is also empha-sized by the fact that Tartu Prison wasnominated the best justice project of 2002 andthe joining of Central Prison with Tallinn Prisonwas nominated the best personnel project of2002.

The understanding that prison is not only acustodial institution and also prisoners’ re-socialisation has an important role, is moreand more rooting in the prison system. Inapplying the punishment of imprisonmentthe deprivation of liberty must be the onlypunishment for the prisoner. In order to fulfilthis goal it is planned to integrate theprisoners’ educational, social welfare as wellas health care system into the generalnational system. Guaranteeing prisonerswith same possibilities that they would haveoutside the prison helps them to preparethemselves to the return to the free societywhich rules they will be then able to follow.

In order to implement this kind of thinking in allprisons, we must in first order start withpersonnel. The first step is theimplementation of the institution of a contactperson in all prisons. Contact person is notanymore just a guard whose task is to seethat the prisoner would not get out of theprison. He is rather a person to whomprisoner in first order will turn with hisproblems. This again sets bigger demandsfor the working quality and personalcharacteristics of a contact person. With thiswe have started to create a qualitativelynew prison system in Estonia.

From the personnel of new Tartu Prisononly few have previous prison workexperience. The employees were especiallytrained to work in the new system. Since the

EE

SS

ÕN

A /

FO

RE

WO

RD


3

Töötajad koolitati spetsiaalselt välja töötamauues süsteemis. Et uus sisu vajab ka uutvormi, on kavas laager-tüüpi vanglatelt ehkendisaegsetelt kolooniatelt minna järkjärgult üle kamber-tüüpi vanglatele. Lisaksäsja avatud Tartu Vanglale on aastaks 2006kavas rajada järgmine uus piirkondlikvangla Ida-Virumaale. Uus vangla tähendabuusi ja paremaid tingimusi nii kinni peetudisikutele kui samas ka paremaid jamotiveerivamaid töötingimusi personalile.

Aastaks 2003 on muutused Eestivanglasüsteemis pöördumatult käimalükatud. Jääb vaid üle neid suunata jajuhtida.

new content also requires a new form, it isplanned to move step-by-step from camp-style prisons or in other words formercolonies to cell-type prisons. In addition tonewly opened Tartu Prison it is planned tobuild the next new regional prison to Ida-Viru County by year 2006. New prisonmeans new and better conditions both fordetained persons as well as better andmore motivating working conditions for thepersonnel.

By the year 2003 the changes in Estonianprison system have been startedirreversibly. All we have to do is to guideand manage them.

Peeter Näks

Vanglate asekantsler / Deputy Secretary General on prisons

EE

SS

ÕN

A / F

OR

EW

OR

D


4

Sisukord / Content

Eessõna ............................................................................................................................... 2

I. Eesti vanglasüsteem / Estonian Prison System ...................................................... 5

1. Missioon / Mission .................................................................................................. 5

2. Eesmärgid / Objectives .......................................................................................... 6

3. Organisatsioon / Organisation of the Prison System ............................................. 8

II. Karistuse täideviimine / Implementation of Custodial Sentence ......................... 13

1. Vastuvõtufaas / Reception Phase ........................................................................ 13

2. Põhifaas / Basic Phase ........................................................................................ 15

3. Vabastamisfaas / Release Phase ........................................................................ 16

III. Kinni peetud isikud / Prisoners ............................................................................... 17

1. Kinnipeetavate struktuur / Structure of Convicted Prisoners ................................ 18

2. Vahistatute struktuur / Structure of Pre-trial Prisoners ......................................... 21

3. Kinnipeetavate vabastamine / Release of Prisoners ............................................ 21

IV. Vanglate tegevus / Activities of Prisons ................................................................. 23

1. Tööhõive / Employment ....................................................................................... 23

2. Haridus / Education .............................................................................................. 25

3. Sotsiaalhoolekanne / Social Welfare .................................................................... 26

4. Tervishoid / Health Care ....................................................................................... 33

5. Sisekord ja turvalisus / Security ........................................................................... 35

V. Personal / Personnel ................................................................................................ 37

1. Ametikohad ja komplekteeritus / Job positions and staffing ................................. 37

2. Koolitus / Training................................................................................................. 38

3. Vanglaametnike teeneterist/ Prison Officials’ Cross of Merit ......................................41

VI. Arendustöö / Development Work ...............................................................................43

1. Tartu Vangla / Tartu Prison.......................................................................................43

2. Keskvangla / Central Prison ....................................................................................44

3. Viru Vangla / Viru Prison ..........................................................................................45

4. Muutused Struktuuris / Changes in the Structure ......................................................46

5. Avavanglad / Open Prisons .....................................................................................46

6. Haridus vanglas / Education in Prison .....................................................................47

VII. Vanglate finantseerimine / Financing of Prisons .......................................................48

1. Investeeringud / Investments ...................................................................................48

2. Vanglate ülalpidamiskulud / The Operation and Maintenance Costs of Prisons .........49

SIS

UK

OR

D /

CO

NT

EN

T


5

EESTI VANGLASÜSTEEM

ESTONIAN PRISON SYSTEM

1. Missioon / Mission

The main goal of a prison is to guide theprisoner to law-obedient behaviour and toguarantee the protection of public order withthe aim to reduce crime.

There are 340 prisoners per every 100 000inhabitants – the figure is six times higherthan the corresponding figure in Northerncountries. This number is increased by theconstantly high level of criminality, society’sexpectations towards harder punishmentsand the increase of the effectiveness of thework of police, prosecutors office and courtsystem. The usage of alternativepunishments and improvement of crimeprevention helps to reduce the number ofprisoners.

Imprisonment Act concentrates on the re-socialisation of a prisoner. The aim is tohelp the prisoner to return back to thesociety after release. Imprisonment Actfollows principle acknowledged bydeveloped countries, the implementation ofthose principle requires highly qualifiedemployees and modern punishmentconditions.

Professional skills of prison officials must beimproved and their social guarantees mustbe increased. Prisons’ material basis must bestrengthened and prisoners must be moreengaged in useful activities. Camp-styleprisons are concentrated into Northern-Estonia and this makes it difficult to take intoaccount the permanent residency of theprisoner when deciding the place of theservice of sentence. Tartu Prison is the firststep towards the establishment of regionalprison, which would meet modernrequirements.

Vangla peaeesmärk on suunata kinnipeetavõiguskuulekale käitumisele ja tagadaõiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendadakuritegevust.

Eestis on 340 kinni peetud isikut 100 000elaniku kohta on - vastav näitaja on ligi kuuskorda suurem kui Põhjamaades. Seda arvusuurendab kuritegevuse püsivalt kõrge tase,ühiskonna ootus karmimate karistustesuhtes ning politsei-, prokuratuuri- jakohtusüsteemi tõhususe kasv.Alternatiivkaristuste kohaldamine jakriminaalpreventsiooni tõhustamine aitavadkinnipeetavate arvu vähendada.

Vangistusseadus keskendub kinnipeetavaresotsialiseerimisele. Eesmärgiks on seatudaidata kinnipeetaval pärast vabanemistühiskonda tagasi pöörduda.Vangistusseadus järgib arenenud riikidestunnustatud põhimõtteid, mille rakendaminenõuab kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid janüüdisaegseid kinnipidamistingimusi.

Vanglatöötajate kutseoskusi tuleb täiendadaning nende sotsiaalseid tagatisisuurendada. Tugevdada on vaja vanglateainelist baasi ning kinnipeetavad tulebrohkem hõivata kasuliku tegevusega.Laager-tüüpi vanglad on territoriaalseltkoondunud Põhja-Eestisse ja seeraskendab karistuse kandmise kohamääramisel kinnipeetava elukohagaarvestamist. Tartu Vangla näol on rajatudesimene kaasaja nõuetele vastav piirkondlikvangla Eestis.

I.

EE

ST

I VA

NG

LA

SÜ

ST

EE

M / E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


6

2. Eesmärgid / Objectives

Vastavalt Justiitsministeeriumi arengukavaleaastani 2006 on vanglasüsteemi eesmärgidjärgmised:

1. Piirkondlike vanglate süsteemi

rajamine ja kaasaja nõuetele vastavate

vanglakohtade arvu suurendamine.

• uue vangla rajamine Ida-Viru maakonda(2006);

• uue vangla rajamine Viljandi maakonda(2005);

• kinniste vanglate juurde avavanglakohtade rajamine, nii et see moodustaks10% kõigist vanglakohtadest (2005).

2. Vanglasüsteemi haldussuutlikkuse

suurendamine ja põhifunktsiooni

täitmisele keskendumine.

• vastavate kriteeriumite väljatöötaminevanglasüsteemi ja vanglate tulemustehindamiseks (2003);

• vanglate finantsjuhtimise mudeliväljatöötamine kaasaegsefinantsjuhtimissüsteemi juurutamiseks(2003);

• rahalist kokkuhoidu võimaldavatesisseostetavate tugiteenuste osatähtsusesuurendamine;

• vanglates toimivate protsessidestandardiseerimine ja vangistusetäideviimist puudutava õiguslikunormistiku detailiseeriminetegevuspraktika ühtlustamiseks (2003);

• teenistujatele motiveerivatetöötingimuste loomine ja teenistujateerialase kvalifikatsiooni tõstmise ningvanglatevahelise rotatsioonisoodustamine;

• vanglate välispiirete moderniseerimine,et suunata välispiirete valvamisekskasutatavad ressursid kinnipeetavategatehtava töö tõhustamiseks (2006);

• kontaktisiku institutsiooni sisseviiminevanglates (2003);

According to the development plan of theMinistry of Justice until year 2006 theobjectives of the prison system are asfollows:

1. Establishing a system of regional

prisons and increasing the number of

prison places meeting the modern

requirements.

• Establishing a new prison in Ida-Virucounty (2006);

• Establishing a new prison in Viljandicounty (2005);

• Establishing open prison places to closedprisons, so that it would form 10 % out ofall prison places (2005).

2. Increasing the administrative capacity

of the prison system and

concentrating on the main function.

• Developing corresponding criteria in orderto evaluate the results of prison systemand prisons (2003);

• Developing the model of financialmanagement of prisons in order toimplement modern financial managementsystem (2003);

• Increasing the weight of imported supportservices enabling financial economizing;

• Standardising the processes of prisonsand detailing the legal standardsconcerning imprisonment in order toharmonize the practice of activities(2003);

• Creating motivating working conditions forpublic servants and promoting therotation between prisons;

• Modernising the exterior enclosure wallsin order to direct the resources used forguarding the external wall to improve thework done with the prisoner (2006);

• Introducing the concept of a contactperson to prisons (2003);

• Isolating of prisoners according to theprisoner’s risk of recidivism and the needto individualise the punishment (2004);

EE

ST

I V

AN

GL

AS

ÜS

TE

EM

/ E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


7

• kinnipeetavate eraldamine lähtuvaltkinnipeetava retsidiivsusriskist javajadusest karistuseindividualiseerimiseks (2004);

• seadusekuulekate kinnipeetavateavavanglasse paigutamise jaennetähtaegse vabastamisesoodustamine.

3. Koostöövõrgu loomine

vanglasüsteemi partneritega.

• koostöös AS Eesti Vanglatööstusegatöötavate kinnipeetavate arvusuurendamine 50%-ni töövõimelistekinnipeetavate üldarvust (2006);

• koostöös Haridusministeeriumigakinnipeetavate üld- ja kutsehariduseintegreerimine üldisesseharidussüsteemi ning õppivatekinnipeetavate arvu suurendamine 30%-ni kinnipeetavate üldarvust (2006);

• koostöös haridus- ja siseministeeriumigavanglaametnike väljaõppe tõhustamine;

• koostöös sotsiaalministeeriumigakinnipeetavate tervishoiu integreerimineüldisesse tervishoiusüsteemi ningsotsiaalhoolekande integreerimineüldisesse sotsiaalsüsteemi (2004);

• koostöös sotsiaal- ja siseministeeriumigauimastite leviku tõkestamine vanglates;

• koostöös siseministeeriumiga kuritegudeavastamise tõhustamine vanglates;

• koostöös sotsiaalministeeriumiga,haridusministeeriumiga ja kohalikeomavalitsustega alaealisteõiguserikkujatega tehtava töötõhustamine.

• Promoting the law-obedient prisoners’placement to open prisons and theirrelease on parole.

3. Creating a cooperation network with

the partners of prison system.

• In cooperation with PLC Estonian PrisonIndustries increasing the number ofworking prisoners up to 50 % of prisonerswho are able to work (2006);

• In cooperation with the Ministry ofEducation integrating the general andvocational education of prisoners intogeneral educational system andincreasing the number of studyingprisoners up to 30 % of all prisoners(2006);

• In cooperation with the Ministries ofEducation and Internal Affairs improvingthe training of prison officials;

• In cooperation with the Ministry of SocialAffairs integrating the prisoners’ health careinto general health care system andintegrating social welfare into generalsocial system (2004);

• In cooperation with the Ministries ofSocial Affairs and Internal Affairspreventing the circulation of drugs inprisons;

• In cooperation with the Ministry of InternalAffairs improving the detection of crimesin prisons;

• In cooperation with the Ministries ofSocial Affairs and Education and localgovernments improving the work donewith juvenile offenders.

EE

ST

I VA

NG

LA

SÜ

ST

EE

M / E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


8

3. Organisatsioon / Organisation of the Prison System

Vanglasüsteemi juhtimistruktuur seisuga

01.01.03

Management structure of the prison

system as of 01.01.03

Vanglate osakond

Justiitsministeeriumi vanglate osakond onvanglasüsteemi administratiivnejuhtimisüksus, mille põhiülesandeks onvanglate töö korraldamine ja järelvalve.Vanglate osakond loodi 31.12.1999. a., milJustiitsministeeriumi haldusalas olevVanglate Amet reorganiseeritiJustiitsministeeriumi vanglate osakonnaks.

Vanglate osakond jaguneb kolmekstalituseks:

1. Karistuse täideviimise talitus

2. Sotsiaalhoolekande talitus

3. Õiguse ja arenduse talitus

Department of Prisons

The department of prisons of the Ministry ofJustice is the administrative managementunit of prison system; its main task is thearrangement of prisons’ work and supervision.The Department of Prisons was created on31.12.1999, when the Prison Board was re-organised into the Department of Prisons ofthe Ministry of Justice.

The Department of Prisons is divided intothree divisions:

1. Punishment Implementation Division

2. Social Welfare Division

3. Legal and Development Division

JUSTIITSMINISTEERIUMMINISTRY OF JUSTICE

Karistuse täideviimise talitusPunishment Implementation Division

Sotsiaalhoolekande talitusSocial Welfare Division

Õiguse- ja arenduse talitusLegal and Development Division

Vanglate osakondDepartment of Prisons

TallinnaVangla/Prison

MurruVangla/Prison

RummuAvavangla/Open prison

ÄmariVangla/Prison

PärnuVangla/Prison

HarkuVangla/Prison

MaarduVangla/Prison

ViljandiVangla/Prison

TartuVangla/Prison

EE

ST

I V

AN

GL

AS

ÜS

TE

EM

/ E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


9

Karistuse täideviimise talituse pädevuseson:

• vanglate järelevalve- ja valvealasetegevuse koordineerimine;

• vanglates toimepandavate kuritegudeennetamise, avastamise ja tõkestamisekorraldamine ja koordineerimine;

• vanglates toime pandud kuritegudekohtueelse uurimise teostamise ningjälitustegevuse korraldamine jakoordineerimine;

• kinnipeetavate ja vahistatutearvestusealase tegevusekoordineerimine;

• vangiregistri sisuline arendamine,vangiregistri täitmise koordineerimine jakontrollimine;

• kinnipeetavate ja vahistatute statistilisearvestuse pidamine;

• ministeeriumi ning ministeeriumivalitsemisala olevate asutuste turva- jamuude ohutussüsteemide, relvade,laskemoona ning erivahendite alasetegevuse koordineerimine ning koostöösüldosakonna finants- javarahaldustalitusega nende hankimisekorraldamine;

• relvade, laskemoona ja erivahenditearvestuse pidamine ning nendehoiustamise, väljastamise ja kasutamisekontrollimine;

• kinnipeetavate ja vahistatute paigutamisekorraldamine;

• vanglate relvastatud üksuse tegevusekoordineerimine, ettepanekute tegeminerelvastatud üksuse kasutamiseks.

Sotsiaalhoolekande talituse pädevuses on:

• kinnipeetavate ja vahistatute sotsiaalserehabilitatsiooni süsteemi arendamine;

• vanglate sotsiaaltöö korraldamine jakoordineerimine;

• sotsiaalprogrammide rakendamisekorraldamine;

The competences of the PunishmentImplementation Division are:

• Coordination of the supervisory andguarding activities of prisons;

• Organisation and coordination ofprevention, discovery and combat crimescommitted in prisons;

• Organisation and coordination of pre-trialinvestigation of crimes committed inprisons and surveillance;

• Coordination of registration of convictedand pre-trial prisoners;

• Substantive development of record ofprisoners’, coordination and control ofusage of record of prisoners’;

• Keeping of statistical account of convictedand pre-trial prisoners;

• Coordination of activities in connection withsecurity and other safety systems,weapons, ammunition and specialequipment in the ministry and in the areof government of the ministry and incooperation with finance and propertymanagement division arranging theirprocurement;

• Keeping account over weapons,ammunition and special equipment andcontrolling their storage, emitting anduse;

• Organisation of placement of prisoners’;

• Coordination of the activities of prisons’armed unit, making of proposals forusing the armed unit.

The competences of the Social WelfareDivision are:

• Development of social rehabilitationsystem of convicted and pre-trialprisoners;

• Regulation and co-ordination of prisons’social work;

• Organisation of the implementation ofsocial programmes;

• Organisation and coordination ofpsychological help;

EE

ST

I VA

NG

LA

SÜ

ST

EE

M / E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


10

• psühholoogilise abi korraldamine jakoordineerimine;

• kinnipeetavate ja vahistatuteharidussüsteemi arendamine;

• kinnipeetavate ja vahistatute hariduse jakultuurilise tegevuse korraldamine jakoordineerimine;

• kinnipeetavate ja vahistatutetööhõivepoliitika arendamine jakinnipeetavate ja vahistatute tööhõivekoordineerimine;

• vanglate tervishoiusüsteemi arendamineja kinnipeetavate ja vahistatutemeditsiinilise teenindamisekoordineerimine;

• vanglate uimastipreventsiooni ja –rehabilitatsiooni alase tegevusearendamine ja koordineerimine.

Õiguse ja arenduse talituse pädevuses on:

• vanglate valdkonna arengukavaväljatöötamise koordineerimine;

• vanglate juhtimissüsteemi arendamine javanglate haldamise koordineerimine;

• vanglate õigusloomealase tegevusekoordineerimine;

• vanglate personalialase tegevuse jakoolituse koordineerimine;

• vanglateenistujate atesteerimisekoordineerimine ja korraldamine;

• Development of convicted and pre-trialprisoners’ educational system;

• Regulation and coordination ofeducational and cultural activities forconvicted and pre-trail prisoners;

• Development of convicted and pre-trialprisoners’ employment policy andcoordination of prisoners’ employment;

• Development of prisons’ health caresystem and coordination of medicalservices provided for convicted and pre-trial prisoners;

• Development and coordination ofactivities in connection with prisons’ drugprevention and rehabilitation.

The tasks of the Legal and DevelopmentDivision:

• Coordination of elaboration of prisonsystem development plan;

• Development of prisons’ managementsystem and coordination of prisons’administration;

• Coordination of prisons activities relatedto legislative drafting;

• Coordination of the prisons personnelwork and training;

• Coordination and organisation ofevaluation of prison officials;

EE

ST

I V

AN

GL

AS

ÜS

TE

EM

/ E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


11

EE

ST

I VA

NG

LA

SÜ

ST

EE

M / E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M

• Coordination of development of openimprisonment;

• Management of prisons’ budgetprocedure process in the competence ofprisons’ department;

• Organisation of international cooperationand coordination of prisons’ internationalcommunication.

• avavangistuse arendamisekoordineerimine;

• vanglate osakonna pädevuses olevavanglate eelarvemenetluse protsessijuhtimine;

• rahvusvahelise koostöö korraldaminening vanglate välissuhtlusekoordineerimine.


12

Vanglad

Vangla on Justiitsministeeriumivalitsemisalas olev valitsusasutus, mis viibtäide vabadusekaotust ja eelvangistust.Käesoleval ajal on Eestis kaheksa kinnistvanglat ja üks avavangla.

Tabel 1. Eesti vanglad

Chart 1. Estonian prisons

Prisons

A prison is a government agency in thearea of government of the Ministry ofJustice and its task is to implementimprisonment pre-trial imprisonment. At themoment there are eight closed prisons andone open prison in Estonia.

VanglaPrison

Vangla tüüpType of prison

Kinni peetavate isikute grupidPersons kept in prison

Harku Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Naissoost täiskasvanud kinnipeetavadAdult female convicted prisoners

• Naissoost alaealised kinnipeetavadJuvenile female convicted prisoners

Maardu Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Meessoost noored vahistatudJoung male pre-trial prisoners

Murru Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Meessoost täiskasvanud kinnipeetavadAdult male convicted prisoners

Pärnu Vangla Kinnine vanglaClosed prison


Rummu Avavangla AvavanglaOpen prison


Tallinna Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Meessoost täiskasvanud vahistatudAdult male pre-trial prisoners

• Naissoost täiskasvanud vahistatudAdult female pre-trial prisoners


Tartu Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Meessoost täiskasvanud vahistatudAdult male pre-trial prisoners

• Naissoost täiskasvanud vahistatudAdult female pre-trial prisoners


Viljandi Vangla Kinnine vanglaClosed prison

• Meessoost alaealised kinnipeetavadJuvenile male convicted prisoners

Ämari Vangla Kinnine vanglaClosed prison


EE

ST

I V

AN

GL

AS

ÜS

TE

EM

/ E

ST

ON

IAN

PR

ISO

N S

YS

TE

M


13

KARISTUSE TÄIDEVIIMINE

IMPLEMENTATION OF CUSTODIAL

SENTENCE

1. Vastuvõtufaas / Reception Phase

II.

Vabadusekaotusliku karistuse täideviimistEestis reguleerib alates 01.12.2000. a.kehtiv Vangistusseadus.

Vangistusseaduse kohaselt onvabadusekaotuse täideviimise eesmärkkinnipeetava suunamine õiguskuulekalekäitumisele ja õiguskorra kaitsmine.Kinnipeetava suunamine õiguskuulekalekäitumisele tagatakse tema vanglavälisesuhtlemise, üld- ja kutsealase hariduseandmise, töötamise ja kinnipeetavagatehtava sotsiaaltööga. Õiguskorrakaitsmine tagatakse kinnipeetavate ületeostatava järelevalvega

Vabadusekaotuse täideviimine on jagatudkolme faasi: vastuvõtufaas, põhifaas javabastamisfaas. Vastuvõtufaas algabkinnipeetava vanglasse saabumisega jaselle eesmärgiks on kaasa aidata kinni-peetava vanglaeluga integreerumiselening nn individuaalse resotsialiseerumis-programmi koostamine, mis realiseerubkinnipeetava individuaalses täitmiskavas.Vastuvõtufaasile järgneb põhifaas, millekäigus viiakse ellu kinnipeetavaindividuaalses täitmiskavas kavandatudmeetmed. Vabastamisfaasi põhiüles-andeks on kinnipeetava ettevalmistamineeluks pärast vanglast vabanemist.

The Imprisonment Act, in force sinceDecember 1st, 2000, stipulates the orderand regulation of the implementation ofcustodial sentence and custody pendingtrial.

According to the Imprisonment Act theobjective of the implementation of custodialsentence is directing of the prisoner to law-abiding behaviour and protection of thelegal order. Directing of the prisoner to law-abiding behaviour will be secured throughhis communication with the outside world,by providing him with general andvocational education, by providing him withwork and by social work with the prisoner.Protection of the legal order will be securedby surveillance, exercised over theprisoners.

Implementation of custodial sentence isdivided into three phases: the receptionphase, the basic phase and the releasephase. The reception phase starts with thearrival of a prisoner in a prison and itsobjective is to help the prisoner to integrateand to adapt to the prison life; and also theelaboration of the individual re-socialisationprogramme, which is expressed inexecution of the individual treatmentprogramme of the prisoner. The receptionphase is followed by the basic phase, inthe course of which the measures, designedin the individual sentence plan will becarried into life. The main task of therelease phase is to prepare the prisoner forthe life after release from prison.

Vastuvõtufaas on kaheastmeline. Esimeneaste algab kui kinnipeetav saabubvanglasse ning ta paigutatakse vanglavastuvõtuosakonda.

The reception phase consists of two steps.The first step begins with the arrival of theprisoner into the prison and his placementinto the reception department of the prison.

KA

RIS

TU

SE

TÄ

IDE

VIIM

INE

/ IMP

LE

ME

NT

AT

ION

OF

CU

ST

OD

IAL

SE

NT

EN

CE


14

Arrival into the prison

A personal file will be opened for the prisonerupon his arrival into the prison, there will beentered the documents, concerning the basisof his detention, the measures of identification,the individual sentence plan, which is going tobe elaborated and the other documents,stipulated by the law. No later than the dayfollowing his arrival into the prison theprisoner will meet the director of the prisonor a person authorised by him, who amongother things will introduce to the prisoner hisrights and his obligations.

Elaboration of the individual sentence

plan

The aim of elaboration of the individualsentence plan is to make the custodialsentence individual and suitablepunishment for each prisoner. In the courseof its elaboration the measures, necessaryfor individual re-socialisation will beidentified (necessity to provide education,the ability to work, skills etc.) and a timeschedule will be drawn up for theirexecution.

The persons, participating as a rule inelaboration of the individual sentence planare the psychologist of the prison, the socialworker, the person responsible for studiesand for employment, the medical doctor andsome of the heads of departments. Theindividual sentence plan will be reviewed asa rule once a year, in the case of youngprisoners in every six months, and ifnecessary, amendments will be introduced.

After elaboration of the individual sentenceplan it is possible to decide, into whichprison or which department of the prison theprisoner will be placed, but also thepossibility to place the prisoner into an openprison.

After the approval of the individual sentenceplan the reception phase ends.

Saabumine vanglasse

Kinnipeetavale avatakse tema isikliktoimik, kuhu kantakse tema kinnipidamisealust puudutavad dokumendid,identifitseerimisabinõud, koostatavindividuaalne täitmiskava ja muudseaduses ettenähtud dokumendid.Hiljemalt vanglasse saabumiselejärgneval päeval kohtub kinnipeetavvangla direktori või tema poolt volitatudisikuga, kelle poolt kinnipeetav saabmuuhulgas algteadmised oma õigustestja kohustustest.

Individuaalse täitmiskava koostamine

Individuaalse täitmiskava koostamiseeesmärgiks on planeerida igalekinnipeetavale individuaalne ja sobivkaristusaeg. Selle käigus selgitataksevälja vajalikud abinõud kinnipeetavaindividuaalseks resotsialiseerimiseks(hariduse pakkumise vajadus, võimelisustööd teha, oskused jne.) ja pannaksepaika ajakava nende abinõudeellurakendamiseks.

Individuaalse täitmiskava koostamisestvõtavad reeglina osa vangla psühholoog,sotsiaaltöötaja, õppetöö korraldaja,kinnipeetavate töö eest vastutav isik, arstja mõni vangla osakonnajuhataja.Reeglina vaadatakse individuaalnetäitmiskava üle kord aastas, noortelkinnipeetavatel iga kuue kuu järel ningvajaduse korral viiakse sissemuudatused.

Pärast individuaalse täitmiskavakoostamist on võimalik otsustada,millisesse vanglasse või vangla osakondakinnipeetav paigutatakse, samutikinnipeetava avavanglasse paigutamisevõimaluse üle.

Individuaalse täitmiskava kinnitamise järellõpeb vastuvõtufaas.

KA

RIS

TU

SE

TÄ

IDE

VII

MIN

E /

IM

PL

EM

EN

TA

TIO

N O

F C

US

TO

DIA

L S

EN

TE

NC

E


15

2. Põhifaas / Basic Phase

The principal aim of the basic phase is tocarry the individual sentence plan into life.Generally speaking this basic phaserepresents in itself everyday life regulationin the prison. The communication with theoutside world plays a very important role forthe prisoner, and this means that we mustavoid breaking of the prisoner’s ties with thesociety. Communication of the prisoner withthe outside world takes place in the form ofshort term and long term meetings, throughcorrespondence and through telephonecalls, but also in the form of a short-termouting.

The most important point in the basic phaseand also the crucial point in implementing ofthe re-socialisation measures is to employthe prisoner with some kind of usefulactivity. This is mostly achieved by providingthe prisoners with possibilities to work or tostudy.

The custodial sentence in the basic phaseis enforced either in the form of open orclosed enforcement. The prisoner begins toserve his sentence as a rule in a closedprison, from which he may be transferredinto an open prison.

Placement into open prison

According to the currently valid order theprisoner will be transferred from closedprison to open prison on the basis of anapplication from the director of open prisonand decision of Deputy Secretary Generalon prisons’ of Ministry of Justice. Theprisoners transferred to the open prison are,as a rule, those prisoners who havecommitted lighter offences and theprisoners, who have demonstrated theirreliability and law-abiding behaviour in aclosed prison and in whose case there isenough basis to presume that he would notcommit new offences.

Põhifaasi peamiseks eesmärgiks onkinnipeetava individuaalse täitmiskavaellurakendamine. Laiemas plaanis kujutabpõhifaas endast vangla igapäevastelukorraldust. Väga olulisel kohal onkinnipeetava vanglaväline suhtlemine, mispeab vältima kinnipeetava sidemetekatkemist ühiskonnaga. Kinnipeetavavanglaväline suhtlemine toimub lühiajalisteja pikaajaliste kokkusaamiste,kirjavahetuse, telefonikõnede, aga kalühiajaliste väljasõitude vormis.

Põhifaasi kõige olulisemaks küsimuseks jasamas ka resotsialiseerimisabinõudeellurakendamise raskuspunktiks onkinnipeetava hõivatus. Põhiliselt tagataksesee kinnipeetavale hariduse omandamise jatöötamise võimaldamisega.

Vabadusekaotuse põhifaas viiakse täidekas avatud või kinnise täideviimise vormis.Reeglina alustab kinnipeetav karistusekandmist kinnises vanglas, kust on võimaliküleviimine avavanglasse.

Avavanglasse paigutamine

Kehtiva korra kohaselt paigutataksekinnipeetav kinnisest vanglastavavanglasse ümber avavangla direktoritaotluse ja justiitsministeeriumi vanglateasekantsleri otsuse alusel. Avavanglassepaigutatakse reeglina kergemaid kuritegusidtoimepannud kinnipeetavad jakinnipeetavad, kes on karistuse kandmiseajal kinnises vanglas üles näidanud endausaldatavust ja õiguskuulekat käitumist jakelle suhtes on piisavalt alust oletada, et taei pane toime uusi õiguserikkumisi.

KA

RIS

TU

SE

TÄ

IDE

VIIM

INE

/ IMP

LE

ME

NT

AT

ION

OF

CU

ST

OD

IAL

SE

NT

EN

CE


16

In order to integrate the prisoner into societyas smoothly as possible, it is necessary tocarry out several preparatory activities priorto his release. The most widespread ofthese activities is provision of socialassistance or the replacement of a prisonerinto an open prison. The social workerassists the prisoner to establish contactswith the family, but also with differentauthorities, performing social welfareservices. It means that already in the basicphase of enforcement of the sentence thework, conducted with the prisoner must beconcentrated in its essence to prepare theprisoner for his release. At release theprisoner is entitled to receive his support,which has accumulated from the sums,deducted from his work remuneration.

3. Vabastamisfaas / Release Phase

Selleks, et kinnipeetava integreerimineühiskonda toimiks võimalikult valutulttehakse enne kinnipeetava reaalsetvabastamist mitmeid ettevalmistusi.Levinumad on neist sotsiaalabi osutaminening kinnipeetava ümberpaigutamineavavanglasse. Sotsiaaltöötaja abistabkinnipeetavat kontaktide loomiselperekonnaga aga ka erinevatesotsiaalhoolekannet teostavateametiasutustega. Sisuliselt peab juba kogukaristuse täideviimise põhifaasiskinnipeetavaga tehtav töö olema suunatudtema vabastamise ettevalmistamisele.Vabastamisel makstakse kinnipeetavalevälja tema vabanemistoetus, mis onkogutud kinnipeetava töötasust tehtavatemahaarvamistena.

KA

RIS

TU

SE

TÄ

IDE

VII

MIN

E /

IM

PL

EM

EN

TA

TIO

N O

F C

US

TO

DIA

L S

EN

TE

NC

E


17

KINNI PEETUD ISIKUD

PRISONERSIII.2003. a 1.jaanuari seisuga oli Eestivanglates 4352 kinni peetud isikut. 3059kinnipeetavat1 ja 1293 vahistatut2.

1 Kinnipeetav on vanglas vabadusekaotust kandev süüdimõistetu2 Vahistatu on isik, kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas.

Joonis 1. Kinni peetud isikute arv

Figure 1. Number of prisoners

4228

4752

43424679 4803 4775

4352

0

1000

2000

3000

4000

5000

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

As of January 1, 2003, the total number ofprisoners in Estonian prisons was 4352 –3059 convicted prisoners and 1293 pre-trialprisoners.

Joonis 2. Kinni peetud isikute arv süüdimõistetute ja vahistatute lõikes seisuga 01.01.03

Figure 2. Number of convicted and pre-trial prisoners as of 01.01.03.

2878 3170 3019 3040 3262 3270 3059

1350

15821323

1639 1541 15051293

0

1000

2000

3000

4000

5000

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Süüdimõistetud/ Convicted prisoners Vahistatud/ Pre-trial prisoners

KIN

NI P

EE

TU

D IS

IKU

D / P

RIS

ON

ER

S


18

1. Kinnipeetavate struktuur / Structure of Convicted Prisoners

Alljärgnevalt on vaadeldud neid 3059kinnipeetavat, kes viibisid Eesti vanglatesseisuga 01.01.03 ja kuidas see onmuutunud aastate lõikes.

Joonis 3. Kinni peetud isikute arv vanglate lõikes seisuga 01.01.03

Figure 3. Number of prisoners in different prisons as of 01.01.03

The following distributions reflect those3059 convicted prisoners who were keptunder custody in Estonian prisons as ofJanuary 1, 2003, and the dynamics ofdifferent statistical data during recent years.

130 102

1560

9829

1084

786

61

502

0

500

1000

1500

2000

Harku Maardu Murru Pärnu Rummu Tallinn Tartu Viljandi Ämari

Joonis 4. Kinnipeetavate jaotus elukoha järgi seisuga 01.01.03

Figure 4. Breakdown of convicted prisoners by their residence as of 01.01.03

2188

1016813

303205

139

7669

6761565043

2917

6

0 200 400 600 800 1000 1200

Väljastpoolt vabariiki / outside the republicKindla elukohata / without permanent

Harju maakond / countyIda-Viru maakond / county

Tartu maakond / countyPärnu maakond / county

Lääne-Viru maakond / countyValga maakond / county

Jõgeva maakond / countyViljandi maakond / county

Järva maakond / countyVõru maakond / county

Rapla maakond / countyPõlva maakond / county

Lääne maakond / countySaare maakond / county

Hiiu maakond / county

KIN

NI

PE

ET

UD

IS

IKU

D /

PR

ISO

NE

RS


19

2850128 80 1Täiskasvanud mehed / Adult men

Täiskasvanud naised / Adult women

Alaealised mehed / Juvenile men

Alaealised naised / Juvenile women

528

10831107

311 30 Alg- ja vähem / Primary and less

Põhi / Basic

Kesk / Secondary

Kesk-eri, kutseharidus / Vocational secondary

Kõrg / Higher

1289 1288 1372 13241231

1471 1485 15641710

1554

150 137 181 166 20289 106 119 70 72

0

500

1000

1500

2000

1999 2000 2001 2002 2003

Eestlased / Estonians

Venelased / Russians

Teised rahvused / Other nationalities

Endise NL aladelt pärit rahvused (v.a. venelased)/Ethnic nationalities from the territory of former Soviet Union (excl. Russia)

54 268

1182883

647 25 15-17 aastased / years old

18-21 aastased / years old




65 ja vanemad / and older

Joonis 5. Kinnipeetavate jaotus soo järgi

Figure 5. Breakdown of convicted prisoners by sex

Joonis 6. Kinnipeetavate jaotus vanuse järgi

Figure 6. Breakdown of prisoners by age

Joonis 7. Kinnipeetavate jaotus hariduse järgi

Figure 7. Breakdown of convicted prisoners by education

Joonis 8. Kinnipeetavate jaotus rahvuse järgi

Figure 8. Breakdown of convicted prisoners by nationality

KIN

NI P

EE

TU

D IS

IKU

D / P

RIS

ON

ER

S


20

Joonis 9. Kinnipeetavate jaotus kodakondsuse järgi

Figure 9. Breakdown of convicted prisoenrs by citizenship

Joonis 10. Kinnipeetavate jaotus karistatuse järgi

Figure 10. Breakdown of convicted prisoners by recidivism

Joonis 11. Kinnipeetavate jaotus kuriteoliikide järgi

Figure 11. Breakdown of convicted prisoners by the main offence

940

14191583 1610 1557

1978

1451 1491 15051332

81 146 162 155 170

0

500

1000

1500

2000

2500

1999 2000 2001 2002 2003

Eesti kodanikud/ Estonian citizens

Kodakondsuseta/ Without citizenship

Välisiikide kodanikud/ Citizens of foreign countries

23%

19%18%

40%Esimest korda / First time

Teist korda / Second time

Kolmandat korda / Third time

4 ja enam kordi / Four and more times

55%52% 51% 53%

50% 50%

33% 34% 35% 33% 31% 30%

9% 9% 10% 10% 11%15%

3% 5% 4% 4%8% 5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

1998 1999 2000 2001 2002 2003

Varavastased kuriteod/ Criminal offences against property

Isikuvastased kuriteod/ Criminal offences against person

Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu/ Criminal offences against public order and security

Muud/ Others

KIN

NI

PE

ET

UD

IS

IKU

D /

PR

ISO

NE

RS


21

201

13521092

330 53 31 kuni 1 aasta / up to one year

1-5 aastat / years

5-10 aastat / years

10-15 aastat / years

15-30 aastat / years

eluaegne vanglakaristus / life imprisonment

1138

90 65 0 Täiskasvanud mehed / Adult men

Täiskasvanud naised / Adult women

Alaealised mehed / Juvenile men

Alaealised naised / Juvenile women

1121

8801028 979

1130

1351 1343

148 182

540

341 351467

526

10 15 6 5 8 20 130

500

1000

1500

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

Karistusaja lõppemine/ End of the sentence period

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine/ Release on parole

Teised põhjused/ Other reasons

Joonis 12. Kinnipeetavate jaotus karistusaja pikkuse järgi

Figure 12. Breakdown of convicted prisoners by the length of sentences

2. Vahistatute struktuur / Structure of Pre-trial Prisoners

Joonis 13. Vahistatute jaotus soo järgi seisuga 01.01.03

Figure 13. Breakdown of pre-trial prisoners by sex as of 01.01.03

Joonis 14. Kinnipeetavate vabastamine

Figure 14. Release of convicted prisoners

3. Kinnipeetavate vabastamine / Release of Prisoners

KIN

NI P

EE

TU

D IS

IKU

D / P

RIS

ON

ER

S


22

Joonis 15. Tingimisi ennetähtaegne vabastamise osakaal

Figure 15. Release on parole

11,6%

16,9%

34,3%

25,7%23,6%

25,4%28%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

HarkuVangla

Kesk-vangla

MaarduVangla

MurruVangla

PärnuVangla

RummuAvavangla

TallinnaVangla

ViljandiVangla

ÄmariVangla

Tartuvangla

KokkuTogether

1999 30 22 2 119 9 0 31 68 60 341

2000 17 24 0 143 6 0 27 64 75 356

2001 30 31 4 205 13 20 33 49 82 467

2002 26 1 1 255 17 35 27 57 103 4 526

Tabel 2. Kinnipeetavate vabastamine tingimisi enne tähtaega vanglate kaupa 2002.a.

Chart 2. Release on parole from different prisons

KIN

NI

PE

ET

UD

IS

IKU

D /

PR

ISO

NE

RS


23

The aim of penal reform is development of aflexible and individualised penal system,where at enforcement of the sentence ineach individual case the reasons forcriminal behaviour are in the centre ofattention. This will significantly increase theimportance of re-socialisation (educationaland social) programmes. The ImprisonmentAct stipulates that the objective of theimprisonment after the person is releasedfrom the prison is to prevent him fromcommitting new offences. In the field ofsocial welfare it is important to maintain andto improve the person’s ability to cope withhimself by means of improving pertinentskills and knowledge.

Re-socialisation of the prisoner into thesociety takes place mainly through pro-viding the persons with possibility to work orto study, by social work, by psychologicalcounselling, by religious activity and byrendering medical assistance.

VANGLATE TEGEVUS

ACTIVITIES OF PRISONS

Karistussüsteemi reformimise eesmärgikson arendada välja paindlik jaindividualiseeritud karistussüsteem, kusvabadusekaotusliku karistuse kohaldamiselon tähelepanu keskpunktis kuritegelikukäitumise põhjused igal üksikul juhul. Seetõstab oluliseltresotsialiseerimisprogrammide (hariduslikeja sotsiaalsete) osatähtsust.Vangistusseadus sätestab, et vangistuseeesmärk on suunata kinnipeetavõiguskuulekale käitumisele.Sotisaalhoolekande alaselt on olulinesäilitada ja täiustada isiku iseseisvattoimetulekuvõimet vastavate oskuste jateadmiste arendamise parandamise kaudu.

Kinnipeetava resotsialiseerimine tagasiühiskonda toimub peamiselt läbi õppimis- jatöövõimaluse pakkumise, sotsiaaltöö,psühholoogilise nõustamise, religioossetegevuse ja meditsiinilise abi osutamise.

IV.

1. Tööhõive / Employment

Vangistusseaduse kohaselt onkinnipeetav kohustatud töötama.Töökohustust ei ole vahistatutel, enamkui 63 aasta vanustel süüdimõistetutelning süüdimõistetutel, kes õpivad võikellel ei ole meditsiinilistel näidustustellubatud töötada.

Kinnipeetavate tööhõive suurendamiseksning vanglate tootmisvarade paremaksmajandamiseks loodi 2001. aastalkinnipeetavate tootva töö korraldamisegategelev eraõiguslik, 100% riigile kuuluväriühing Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus.Ümberkorralduse eesmärkideks olikinnipeetavate tööhõive suurendamine,toodangu konkurentsivõime tõstmine ningvanglate kulude vähendamine.

2002. aastal toimus AS-i EestiVanglatööstus tegevuses oluline areng.

According to the Imprisonment Act aprisoner is obligated to work. The obligationto work does not include pre-trial prisoners,prisoners over the age of 63, studyingprisoners or prisoners who are not allowedto work due to medical reasons.

With the purpose to increase prisonersemployment and to improve the manage-ment of the production resources of prisonsa Public Limited Company Eesti Vanglatöös-tus (Estonian Prison Industries) with 100%state ownership was created in 2001. Theaims of the reorganisation were theincreasing of prisoners’ employment, increa-sing the competitiveness of the productionand reducing of prisons’ expenses.

There has been significant development in theactivities of PLC Estonian Prison Industries in2002. The average number of prisoners

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


24

Ettevõttes töötas 2002. aastal keskmiselt183 kinnipeetavat, mis on 35,6% rohkemkui eelmisel tegevusaastal. Ettevõtterealiseerimise netokäive 2002. aastal oli11,7 miljonit krooni, käive kasvas aastajooksul 2,3 korda.

2002. aastal käivitati uute projektidenatöö Rummu saeveskis ningpaekivitööstuses, kus töötavad ÄmariVangla kinnipeetavad väljaspool vanglat.2002. aasta novembris alustas töödesimene brigaad äsja avatud TartuVanglas. Aasta oli murranguline riikliketellimuste täitmise osas, edukalt täidetiriiklikud suurhanked Tartu Vanglakambrimööbli, vormiriietuse,kinnipeetavate voodivarustuse ningokaslindi osas. Tartu Vangla mööblihangeon suurim kinnipeetavate poolt edukalttäidetud riiklik hange alates EestiVabariigi taasiseseisvumisest.

Harku Vanglas jätkus 2003. aastalvormiriietuse tootmise arendamine jatäiustamine, töökohtade arv saavutasvanglas maksimumi. Ämari Vanglas

jätkus metallkonteinerite, plekknõude,puitvarte ning okaslindi tootmine. Alustativanglate metallmööbli ning metallistmööblidetailide valmistamist. 2002. aastamais tööd alustanud Rummu saeveskikeskendub okaspuidu teenussaagimiselening kaubaaluste koostamisele. Käikuantud paetööstuse esimene etappkeskendub kivist treitoodete ningehituskivi valmistamisele.

working in the enterprise in 2002 was 183,which is 35,6% more than a year earlier. Therealised net turnover of the enterprise in 2002was 11,7 million Estonian crowns (EEK), theturnover has grown 2,3 times during 2002.

The new projects started in 2002 wereRummu sawmill and limestone industrywhere prisoners from Ämari work outsidethe prison. In newly opened Tartu Prison firstteam started to work in November 2002. In2002 there was a breakthrough in publicprocurements, large-scale publicprocurements for Tartu Prison cell furniture,uniforms, prisoners’ bed clothing and barbedwire were completed successfully. Furnitureprocurement for Tartu Prison is the biggestpublic procurement successfully completedby prisoners since the re-independence ofthe Republic of Estonia.

The development and improvement ofproduction of uniforms was continued inHarku Prison in 2003, the number of jobpositions in prison reached maximum. Theproduction of metal containers, tin dishes,wooden handles and barbed wire wascontinued in Ämari Prison. Production ofmetal furniture and parts of furniture wasstarted. Rummu sawmill which started towork in May 2002 concentrates mainly onsawing coniferous wood by order andcompiling pallets. Initial stage of newlyestablished limestone industry concentrateson production of turning products andconstruction stone.

Employment in Murru Prison based on private

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


25

Tööhõive Murru Vanglas põhines 2002.aastal erainitsiatiivil, jätkustraditsiooniliste toodete valmistamine.Algasid ettevalmistused töötsoonihaldusküsimuste üleandmiseks AS-ileEesti Vanglatööstus.

2003. aastal on ettevõttepõhieesmärkideks tööhõive jätkuvsuurendamine, rentaabluse parandaminening erainitsiatiivi osakaalusuurendamine. Oluline osa erainitsiatiiviltööandjana on Murru ja Tartu vanglates.Kavas on suurendada erainitsiatiivi osaÄmari Vanglas, likvideeridesebarentaablid tootmisharud. Ettevõttestruktuuri lisandub Rummu pesumaja,samuti hakkab ettevõte tegelema MurruVangla töötsooni haldusküsimustega,võttes enda peale kogu suhtlemiseeraettevõtetega.

initiative in 2002, the production of traditionalproducts continued. Preparations fortransferring the administration of working zoneto Estonian Prison Industries were started.

The main goals of the company in 2003 are thecontinuing increase of employment,improvement of profitability and increasingthe part of private initiative. Private initiativehas an important part as employer in Murruand Tartu prisons. There is a plan toincrease the part of private sector also inÄmari Prison in connection with liquidatingnon-profitable industries. The structure ofthe company will be supplemented withRummu laundry-house, the company willalso be handling the administrativequestions of Murru working zone taking theresponsibility of communicating with privateenterprises organizing work in Murru Prison.

2. Haridus / Education

Hariduse andmise eesmärgiks onkinnipeetava ettevalmistaminevabanemiseks, toetades isiksuse terviklikkuarengut ja iseseisva toimetulekuvõimesuurenemist. Hariduskorraldusearendamisel on aluseks Euroopa Nõukogusoovitused Nr R (89) 12 haridusest vanglas.

Kinnipeetavale võimaldatakse hariduseomandamine kas vanglas tegutsevatesriiklikes kutsekoolides või väljaspool vanglattegutsevate munitsipaalomandis olevatekutseõppekeskuste ja täiskasvanutegümnaasiumide baasil. Samuti onkinnipeetaval võimalus taotleda lubaõppima asumiseks väljapoole vanglat.Õppiv kinnipeetav on vabastatudtöökohustusest. Materiaalseid hüvitisiõppimise eest kinnipeetavale ette nähtud eiole. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Vanglates tegutsevad koolid kuuluvadvaldavalt Haridusministeeriumihaldusalasse, kuid Tartu Vanglas ja PärnuVanglas õpetatakse kinnipeetavaidmunitsipaalõppeasutuste baasil.Haridusministeeriumi eelarvest kaetakseõpetajate töötasud ja kooli halduskulud.

The aim of providing education is to prepareprisoners for release by supporting thecomprehensive development of personalityand increasing the ability to copeindependently. The development ofarrangement of education is based onEuropean Council Recommendations No R(89) 12 “Education in Prison”.

The prisoner is enabled to obtain educationwhether in state owned vocational schoolsoperating inside prison or on the basis ofmunicipal vocational education centres oradult upper secondary schools operatingoutside prison. The prisoner may also applyfor a permit to study outside the prison.Studying prisoner is released from the dutyto work. There are no material benefitsprescribed for studying prisoners.Instruction is given both in Estonian and inRussian language.

The schools operating in prisons mostlybelong to the area of government of theMinistry of Education, however in TartuPrison and in Pärnu Prison the prisonersreceive education on the basis of municipaleducational institution. The salaries of

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


26

teachers and the administrative costs of theschool are covered from the budgetarymeans of the Ministry of Education. Thepremises of the school, including study-workshops, appliances and study aids areensured from the budgetary means of theMinistry of Justice.

In addition to obtaining general educationthere was also possibility to obtain followingvocational areas of specialisation in prisonsin the school-year 2001/2002: electric- andgas-welder, renovation locksmith,renovation electrician, painter-plasterer,turner-miller, construction finalizing, mason,gardener, administration of small enterprise,salesman, sewer, real estate maintenance,repairer of soft furniture. In the framework ofthe integration programme of non-Estoniansteaching of Estonian language and coursesof preparing for citizenship examinationswere arranged.

Prisoners use the possibility forindependent studying on the basis of theprison libraries collections. It is mainly thecase of language studies.

Justiitsministeeriumi eelarve baasil kindlus-tatakse koolile õppepinnad, sealhulgasõppetöökojad, seadmed, õppevahendid.

2001/2002 õppeaastal oli lisaks üldhariduseomandamisele vanglates võimalik õppidajärgmisi erialasid: elekter- ja gaasikeevitaja,remondilukksepp, remondielektrik, maaler-krohvija, treial-freesija ehitusviimistleja,müürsepp, aednik, väikeettevõtte töökorral-dus, müügiesindaja, õmbleja, kinnisvara-hooldaja, pehme mööbli parandaja. Mitte-eestlaste integratsiooni programmi raameskorraldati riigikeeleõpet ja kodakondsus-eksamiks ettevalmistavaid kursusi.

Iseseisva õppimise võimalust kasutavadkinnipeetavad vanglaraamatukogudefondide baasil. Peamiselt on siis tegemistkeeleõppega.

3. Sotsiaalhoolekanne / Social Welfare

Sotsiaalhoolekande valdkonnas peamekõige olulisemaks kinnipeetavatoimetulekuvõime alalhoidmist jasuurendamist, selleks vastavate oskuste jateadmiste arendamise kaudu.Kinnipeetavale vangistuse ajal temaindividuaalsetele vajadustele vastavakonkurentsivõimelise hariduse ja sotsiaalseabi andmine täidab eripreventsioonieesmärki.

Vangla sotsiaaltöö

Vangla sotsiaaltöö eesmärk on aidatakinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalseidolulisi ja positiivseid kontakte väljaspoolvanglat, suurendada tema iseseisvat

The most important thing in the area ofsocial welfare is the preserving andincreasing the coping ability of the prisonerby developing the necessary skills andknowledge. Providing prisoner withcompetitive education and social aid thatmeets his individual needs has a special-preventive goal.

Social work in prison

The aim of the social work in prison is tohelp the prisoner to maintain and developessential social and positive contactsoutside prison, increase his or her ability tocope independently and to influence him orher to behave law-obediently.

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


27

toimetuleku võimet ning mõjutada tedakäituma õiguskuulekalt.

Tavaliselt on õigusvastane käituminepõhjendatav indiviidi isiklike ja sotsiaalseteprobleemidega, millest tulenevalt hõlmabkinnipeetavaga tehtav sotsiaaltöö nii temaisiklike, majanduslike kui ka õiguslikeküsimuste lahendamist.

Sotsiaaltööd vanglas teostabsotsiaaltöötaja, kes on vangla koosseisulineteenistuja, kuid mitte vanglaametnik.Sotsiaaltöötaja ülesandeks on kinnipeetavamitmekülgne nõustamine, mis eeldabusaldussuhet.

Vangla sotsiaaltöö olemust on võimalikiseloomustada läbi järgnevalt kirjeldatudvastuvõtu-, põhi- ja vabastamisfaasi.

Vastuvõtufaasis rõhk vabadusse jäänudperekonna turvalisusele, töökohasäilitamise võimalustele, vara kindlustamisevajadusele. Informatsioon vajalike abinõuderakendamiseks saadakse kinnipeetavavastuvõtmisel temaga vesteldes. Samastehakse kindlaks ka kinnipeetava alkoholi-ja narkootikumiprobleemid, kutseoskusedning töökogemused, tema soov omandadavanglas üld- või kutseharidust. Saadudinformatsiooni põhjal esitab sotsiaaltöötajaoma ettepanekud kinnipeetavaindividuaalse täitmiskava koostamiseks.

Põhifaasis osutab sotsiaaltöötajakinnipeetavale sotsiaalküsimustes õigusabi,toetab tema suhete säilimist või taastamistperekonnaliikmetega, aitab luua võisäilitada kontakte tööandjaga, toetabkinnipeetavat õpingutes tekkida võivateraskuste ületamisel, on vahendajakskinnipeetava ja vanglaametnike ning

The reasons for the unlawful behaviour areusually person’s personal and socialproblems. Pursuant to that the social workconducted with the prisoner includes solvinghis personal, economical as well as legalproblems.

Social work in prison is conducted by asocial worker, who is prison’s staff publicservant but not a prison officer. The task ofthe social worker is the versatile counsellingof a prisoner which requires confidentialrelationship.

The essence of social work in prisons maybe characterised through the followingreception, basic and release phase.

In the reception phase the main asset islaid on the security of the family left in thefree world, on the possibilities of retainingthe job, on the necessity to insure theproperty. Information necessary forimplementing corresponding measures isreceived from conversation with theprisoner. At the same time it must beestablished whether or not prisoner hasproblems with alcohol or narcoticsubstances, what are his or her vocationalskills and working experience, his or herwish to obtain general or vocationaleducation in prison. Social worker presentshis or her proposals for preparing prisoner’sindividual treatment programme based onthe information received.

In the basic phase the social workerprovides prisoner with legal aid in socialquestions, supports the maintaining orrestoring his or her relations with themembers of the family, helps to develop ormaintain contacts with employer, helps theprisoner to overcome difficulties that mayoccur during his or her studies, is themediator in solving disputes and argumentswhich may arise between the prisoner andprison officer or between the prisoners.

In release phase the social worker musthelp the prisoner to solve problems thathave risen due to the reason that thecontacts with outside world havesignificantly worsened during the time ofimprisonment. The prisoner has often losthis socially significant connections, place of

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


28

kinnipeetavate omavahelistes suhetestekkivate tüliküsimuste lahendamisel.

Vabastamisfaasis peab sotsiaaltöötajaaitama kinnipeetaval lahendada probleeme,mis on tekkinud sellest, et kinnipidamiseajal on kinnipeetava kontaktidväliskeskkonnaga oluliselt halvenenud.Sageli on kinnipeetav kaotanud tallesotsiaalselt olulised sidemed, elukoha, töö,sissetulekud jne. Vabastamiseettevalmistamisel aitab sotsiaaltöötajakinnipeetavat dokumentide muretsemisel,töö- ja elukoha leidmisel ning hoolekandekaudu toetuse muretsemisel.

Sotsiaalhoolekandealased tegevused

2002. aastal viidi vanglates läbi mitmeidsotsiaalhoolekandealaseid tegevusi.

Harku Vangla – alustati loengutegateemadel „Kuidas konkureerida tööturul“ ja „Sotsiaalabi võimalused vabaduses“.Loengutest said kinnipeetavad konkreetseidteadmisi ja oskusi vabadusestoimetulekuks.

Tallinna Vangla - Pilootprojekt“Resotsialiseerimispüüdlused” . Projekt viidiläbi perelaagri vormis. Eesmärgiks olitagada kinnipeetavate paremettevalmistatus vangistusest enne tähtaegavabanemiseks, selleks viidi kinnipeetavvälja vanglarutiinist ja anti võimalus ollakoos perega.

Perelaagris viidi läbi loengud peredele, antiülevaade pere struktuurist, rollidest, kriisidest, seksuaalsusest, vanemlikestoskustest, konflikti lahendamise oskustestjms.

Ämari Vangla – Jätkus 2001. aastal algusesaanud ja kinnipeetavate poolt kõrgelthinnatud toimetulekuoskuste programm„Töökasvatus“, mille eesmärgikstööharjumuse kujundamine. Programmikäigus on kinnipeetavatel võimalus käia töölväljaspool vanglat, õppidatoiduvalmistamist, saada osaperepäevadest jms.

Viljandi Vangla – Viidi läbi programm„Kuidas tunda end hästi ilma

residence, job, income etc. At preparing therelease the social worker helps the prisonerin procuring documents, finding a job and aplace to live and also in procuring socialsubsidies.

Activities relating to social welfare

There were several activities relating tosocial welfare conducted in prisons in 2002.

Harku Prison – lectures on topics “How tocompete on the job market” and“Possibilities for social aid in freedom”.Prisoners received specific knowledge andskills for coping in freedom.

Tallinn Prison – Pilot project “Re-socialisation pursuits”. Project wasimplemented in the form of family camp.The aim was to guarantee that prisonerswill be better prepared for release onparole, for that purpose prisoners weretaken out of prison routine and they weregiven a chance to be with their families.

In family camp there were lectures forfamilies, an overview was given of familystructure, roles, crisis, sexuality, parentalskills, skills to solve conflicts etc.

Ämari Prison – A coping skills’ programme“Work training” started in 2001 with the aimto shape working habits continued. Theprogramme is highly appreciated byprisoners. Prisoners have the opportunityduring the programme to go to work outsidethe prison, learn to cook, take part of familydays etc.

Viljandi Prison – during programme “Howto feel good without narcotic substances”prisoners learned to define “self”, valuingoneself, they also learned how to takeresponsibility, to set goals for the future,they were helped to understand the role ofthe pressure from friends in drug behaviourand were taught positive thinking andpositive attitude towards life.

Maardu Prison – there were differentevents organised for remand prisoners:

Sports games in the yard in summer; agame “Lucky Lottery”; there werecompetitions between cells in solving cross-

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


29

sõltuvusaineteta“, mille käigus õppisidkinnipeetavad “mina” määratlemist,eneseväärtustamist, sealhulgas õpitivastutuse võtmist, tuleviku eesmärkideseadmist aidati mõista eakaaslaste surveosa uimastikäitumises, õpetati positiivsetmõtlemist ja - elukäsitlust.

Maardu Vangla - Viidi läbi erinevaid üritusivahistatute vaba aja sisustamiseks:

suvel spordimängud õuel; vahistatuteletoimus huvimäng „Õnneloos“; toimuskambritevaheline ristsõnade lahendamise,jutu- ja joonistusvõistlus, võistlus puhtusesja korras.

Koostöös AIDS-i ennetuskeskusega viidiläbi HIV/AIDS loengud eesmärgiga tõstavahistatute ja kinnipeetavate teadlikkust:kokku osales 93 kinni peetud isikut.

Pärnu Vangla - Pärnu Vanglas toimus2002. a. sotsiaalõpekutseharidusprogrammi raames. PärnuKutseõppekeskuse poolt õpetatava erialainfotehnoloogiaõppe ühe moodulinapakutakse toimetulekuõpetust, milleeesmärgiks on iseendagatoimetulekuoskuste, suhtlemisoskuste,perekonnas ja kogukonnas elamise oskustearendamine; tööleidmisoskuste jaseadusandluse tundmise parandamine.

Suurt populaarsust kinnipeetavate hulgason leidnud ka infotunnid, mille käigustutvustatakse nädala ajalehti, arutletaksehuvitavamate uudiste ja artiklite üle,kutsutakse külalisi, edastatakseinformatsiooni ühiskonnas toimuva kohta.

Rummu Avavanglas – toimusideneseabiprogrammid, mille eesmärgiks olikinnipeetavatele õpetadaenesekehtestamist ja konfliktidelahendamist.

Murru Vangla – Toimusid vestluseringid HIV-positiivsetele sealhulgas kavestlusringid tervisekasvatuse teemadel.

Sotsiaalsedrehabilitatsiooniprogrammid

Sotsiaalsete rehabilitatsiooniprogrammideehk sotsiaalõppeprogrammide eesmärk on

word puzzles, story and drawingcompetition, competition in keeping the cellclean.

In cooperation with AIDS prevention centrethere were lectures on HIV/AIDS in order toraise the awareness of remand andconvicted prisoners: altogether 93 prisonersparticipated.

Pärnu Prison – social training in 2002 wasconducted in connection with vocationaleducation programme. There is a copingtraining provided as a part of informationtechnology training taught by PärnuVocational Training Centre. The aim of thecoping training is to develop one’sindependent coping skills, communicationskills, skills to live in family and community,also skills to find job and knowledge aboutlegislation.

Very popular among prisoners have beenalso information hours during whichweek’s newspapers are introduced, mostinteresting news and articles are discussed,visitors are invited to take part of thosehours, information about events in thesociety is forwarded.

Rummu Open Prison – there were self-help-programmes which goal was to teachprisoners self-establishing and conflictsolving.

Murru Prison – there were discussioncircles for HIV-positive prisoners, includingon the topic of health education.

Social rehabilitation programmes

The aim of social rehabilitation programmesor in other words social trainingprogrammes is to teach prisoners socialskills which would help them to cope in thesociety law-obediently. The social trainingprogrammes are mostly implemented byprison psychologists and social workers.Social training programmes implemented inprisons can be divided into central and non-central. Central programmes are thosetechniques that are tried to use in allprisons. They are for example “Angermanagement” and “AggressionReplacement Training” for aggressive

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


30

õpetada kinnipeetavatele sotsiaalseidoskusi, mis aitaksid neil ühiskonnasseaduskuulekalt toime tulla.Sotsiaalõppeprogramme viivad vanglatesläbi peamiselt vanglate psühholoogid jasotsiaaltöötajad. Vanglates toimuvaidsotsiaalõppeprogramme võib jagadatsentraalseteks ja mittetsentraalseteks.Tsentraalsed programmid on needtehnikad, mida püütakse juurutadakõikides vanglates. Nendeks on näiteks“Viha juhtimine” ja “Agressiivsuseasendamise treening” agressiivsetelekinnipeetavatele. Seevastumittetsentraalsed programmid erinevadvanglate lõikes ja sõltuvad neid läbi viivapersonali initsiatiivist, teadmistest jaoskustest. Näiteks võib tuua perepäevadekorraldamise Tallinna Vanglas, “Positiivsemõtlemise programm” Ämari Vanglas,“Suhtlemistreeningud” Murru Vanglas jne.

Kuni 2003 aastani on Eesti vanglateskäimas üks tsentraalnesotsiaalõppeprogramm – “Vihajuhtimine”. Antud tehnika baseerubkognitiiv-käitumuslikul inimkäsitlusel ja onmõeldud impulsiiv-agressiivsetelekinnipeetavatele. Üheksa rühmatunnijooksul õpitakse vihatekitavate olukordadeäratundmist; kehakeele valitsemist;lõdvestumist ja rahustavat mõtlemist;asjalikku ja kehtestavat suhtlemisviisi;kriitika, solvangute ja rühma survegatoimetulekut; enese vihaleõhutamisetuvastamist; käegalöömise vältimist ningenesemotiveerimist. Seda tehnikat onpraktiseeritud poolteist aastat, kokkukuues Eesti vanglas: Murru, Viljandi,Ämari, Maardu, Pärnu ja Harku Vanglas.Toimunud 13 “Viha juhtimise” kursustligikaudu 70-le kinnipeetavale on olnud niieesti- kui ka venekeelsed.

Lisaks vangidele on viha juhtimist õpetatudka vanglaametnikele Viljandi Vanglas.

2003. aastaks on JustiitsministeeriumPhare programmi “Kriminaalpreventsioon”raames hankinud veel kahesotsiaalõppeprogrammi koolituse. Plaanison Eesti vanglates juurutada“Motiveerivat intervjuud” ja “Agressiiv-suse asendamise treeningut”.

prisoners. Non-central programmeshowever differ from prison to prison anddepend on the initiative, knowledge andskills of the personnel implementing thoseprogrammes. Examples here are theorganising of family days in Tallinn Prison,“Positive thinking programme” in ÄmariPrison, “Communication trainings” in MurruPrison etc.

Until 2003 there has been one centralprogramme implemented in Estonianprisons – “Anger management”. Thistechnique is based on cognitive-behaviouralmodel and its target group is impulsive-aggressive prisoners. During nine groupsessions prisoners learn how to recognizesituations causing anger; how to controlbody language; relaxing and calmingthinking; appropriate and establishing wayof communicating; how to handle critique,insults and pressure of the group; how torecognize instigating of anger by oneself;how to avoid the feeling of “letting go”, andself-motivation. This technique has beenpracticed a year and a half altogether in sixEstonian prisons: in Murru, Viljandi, Ämari,Maardu, Pärnu and Harku Prison. Therehave been 13 “Anger management” coursesfor 70 prisoners both in Estonian and inRussian.

In addition to prisoners anger managementhas also been taught to prison officers inViljandi Prison.

In the framework of Phare programme“Crime prevention” the Ministry of Justicehas procured the training of two more socialtraining programmes for 2003. It is plannedto use in Estonian prisons also“Motivational interviewing” and“Aggression replacement training”programmes.

“Motivational interviewing” (MI) is aprogramme that supports the generalchanging of a person. It is a form ofindividual technique which basis is clientoriented approach. MI is suitable for workwith prisoners who themselves show noinitiative to change their current behaviour.For this reason motivational interviewing issuitable technique to support other, more

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


31

“Motiveeriv intervjuu” (MI) on inimesesüldist muutust toetav programm. Sisuliselton tegemist individuaaltehnika vormiga,mille aluseks on kliendikesknelähenemine. MI sobib töökskinnipeetavatega, kes ise ei näita ülesmingisugust initsiatiivi, et oma senistkäitumist muuta. Seepärast on motiveerivintervjuu paslik tehnika toetamaks teisi,juba konkreetse suunitlusega, mitteüldiseidprogramme nagu näiteks programmidagressiivsetele klientidele,seksuaalkurjategijatele vms.

Esimeses etapis on “Motiveerivatintervjuud” plaanis käivitada kuues Eestivanglas: Murru, Tallinna, Tartu, Ämari,Maardu ja Harku Vanglas.

“Agressiivsuse asendamise treening”

(ART) on grupimeetodil töötavsekkumismeetod vägivaldsetelekinnipeetavatele, kus õpetatakse igapäevasituatsioonides toimetulekuks vägivallalealternatiivseid käitumismustreid. ART onmõeldud pikaajaliseks (10 nädalat – 30grupitundi) grupitööks kinnipeetavatega,kus mitmekülgselt – läbi kolme erinevasisulise treeningbloki – tegeletaksevägivaldse käitumise asendamise jahoiakute muutmisega. ART on tuntud kuiainus programm, mida on efektiivseltkasutatud nii vanglakeskkonnas kui kaväljaspool vanglamüüre. Näiteks sobibART tehnika koolidesse tööks noortega,kellel on käitumisprobleemid.

Esimeses etapis käivitatakse“Agressiivsuse asendamise treening”neljas Eesti vanglas: Tartu, Tallinna, Murruja Viljandi Vanglas.

Emad ja lapsed

Harku Vanglas on eraldi emade-lasteosakond, mis aitab tagada lapselevanglatingimustes võimalikultvähekahjustava ja normaalselt arengutsoodustava keskkonna. Emade-lasteosakonnas saavad kinnipeetavatest emadoma lapsega koos elada kuni lapse 4-aastaseks saamiseni. Emadele ja lasteleon loodud eritingimused – eraldi elaminekaaskinnipeetavatest, mugavamad

specific programmes, like programmes foraggressive clients, sexual offenders etc.

In the first stage it is planned to start“Motivational interviewing” in six Estonianprisons: in Murru, Tallinn, Tartu, Ämari,Maardu and Harku Prison.

“Aggression replacement training”

(ART) is an intervention method for violentprisoners operating on group method wherealternative behavioural patterns for violenceare taught for coping in everyday situations.ART is created for long-term (10 weeks –30 group hours) group work with prisoners.Its goal is versatile – through three differentsubstantive training parts – working onreplacing the aggressive behaviour andchanging attitudes. ART is known as theonly programme which has beensuccessfully used both in prisonenvironment as well as outside the prisonwalls. ART is for example suitable techniquefor working with juveniles with behaviouralproblems.

In the first stage the “Aggressionreplacement training” will be started in fourEstonian prisons: in Tartu, Tallinn, Murruand Viljandi Prison.

Mothers and children

There is a separate department for mothersand children in Harku prison. This helps toguarantee as less damaging and normaldevelopment promoting environment aspossible for a child in prison conditions. Theprisoners who are mothers can live togetherwith their children in mothers-childrendepartment until the child reaches the four

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


32

elamistingimused, võimalus ise toituvalmistada jne. Suurematel lastel onvõimalus käia kohalikus lasteaiasväljaspool vanglat, kus lastel on võimalusmängida ja suhelda teiste omaealistega.Harku Vangla territooriumile onkinnipeetavate lastele rajatud mänguväljak.

Religioosne töö

Religioosset tegevust korraldab vanglasvanglakaplan. Vangla kaplaniteenistuseeesmärk on rahuldada kinnipeetavateusulisi vajadusi, korraldada hingehoidlikkutegevust ning osaleda kinnipeetavateresotsialiseerimisprotsessis.

Lisaks igas vanglas olevale kaplaniametikohale töötavad vanglates kavabatahtlikud töötegijad, keda erinevadkirikud ja kogudused on volitanud antudtööd tegema.

Kinnipeetavatel on üldjuhul võimalus regu-laarselt kohtuda kaplaniga ning võtta osakiriklikest talitustest ning üritustest. Kapla-nid on kaasa aidanud mitmete kinnipeeta-vate resotsialiseerimisprotsessis, viiesefektiivselt läbi lepitustööd kinnipeetava lä-hedastega, organiseerides vanglast vaba-nevatele isikutele elukohti rehabilitatsiooni-keskustes ning nõustades kinnipeetavaidindividuaalselt seoses vanglast vabanemi-sega. Kaplanid ja va-batahtlikud on koos-töös kirikute ning teis-te mittetulundusühin-gutega abistanudvanglatöötajate pere-sid, kinnipeetavaidning nende peresid kamateriaalselt (huma-nitaarabiriided, jõulu-kingitused lastelejpm).

Alates aastast 2003on ka vahistatulpiiramatu õiguskohtuda omavaimulikuga.

years of age. There are certain benefits formothers – living separately from otherprisoners, more comfortable livingconditions, possibility to cook etc. Thebigger children have the possibility to go tothe local kindergarten outside the prison,where they will have the possibility to playand communicate with others of their ownage. There is a playground for the childrenof prisoners on the territory of Harku Prison.

Religious work

Religious activity in prison is organised byprison chaplain. The purpose of the prisonschaplain service is to satisfy prisoners’religious needs, organise spiritual activitiesand participate in the re-socialisationprocess of prisoners.

In addition to the chaplain post in everyprison there are also voluntary workers whohave been authorised by different churchesand congregations to conduct such work.

Generally prisoners have the possibility tomeet the chaplain on a regular basis and toparticipate in religious services and events.The chaplains have helped out in the re-socialisation process of many prisoners byconducting effective conciliation work withpersons close to prisoner, by organisingliving places in rehabilitation centres for

prisoners who arebeing released formprison and bycounselling prisonersindividually when theyare being released.Chaplains andvoluntary workers incooperation with othernon-profit associationhave helped thefamilies of prisonofficers, prisoners andtheir families also withmaterial assistance(humanitarian aid,Christmas presents forchildren etc.).

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


33

Kaplanid koos sotsiaaltöötajatega on seniniolnud ka aktiivsed kaasaaitajadkinnipeetavate vaba aja sisustamisel,täites teatud määral huvijuhi ülesandeid.Vanglaid on külastanud erinevad kristlikudansamblid ja koorid. Kaplanid onvanglatesse vastu võtnud ka paljuväliskülalisi erinevatest kirikutest ningvälisorganisatsioonidest, kes on samutilahkesti pakkunud mitmekülgset koostöödning abi Eesti vanglatele. Regulaarselt igakuu viimasel pühapäeval korraldatakseOleviste Kirikus erijumalateenistus vangistvabanenutele ning ka vangla töötajatele.Kaplanid on viinud läbi hingehoidlikkevestlusi ka mitmete vanglatöötajatega ningolnud vangla juhtkonna nõustaja rollis usuja eetika küsimustes.

Hetkel tegutseb Eesti vanglates 16kaplanit, kes on pärit erinevatest kirikutestja konfessioonidest. Oluliselt onsuurenenud vabatahtlike osakaalvanglasüsteemis.

Starting from 2003 also the remand prisonerhas non-limited right to meet with his or herminister of religion.

Chaplains in cooperation with socialworkers have also been active in helpingprisoners to find activities for their free time,fulfilling to some extent the tasks ofrecreational. Different Christian ensemblesand choirs have visited prisons. Chaplainshave also welcomed in prisons a lot offoreign visitors from different churches andforeign organisations who have also kindlyoffered versatile cooperation and help toEstonian prisons. There are specialreligious services on regular basis on lastSunday of each month at the OlevisteChurch for persons released form prisonand also for prison officials. Chaplains haveconducted pastoral conversations also withseveral prison officials and have been in therole of councillor for prison management inquestions of religion and ethics.

At the moment there are 16 chaplainsworking in Estonian prisons. They are fromvarious churches and confessions. Thenumber of voluntary workers in prisonsystem has increased significantly.

4. Tervishoid / Health Care

Vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamiseseadusele on tervishoid vanglas riiklikutervishoiusüsteemi osa, kuid praktikas seeei toimi. 2002. aastal alanudümberkorraldused vanglameditsiinis oneelduseks, et alates 2005. aastast lähebvanglameditsiin tavameditsiinigasarnastele põhimõtetele ja rakendubperearstisüsteem. Hiljemalt 2004. aastalloodame sulgeda Keskvanglas asuvavanglate keskhaigla ja avada uuevanglahaigla, mis vastaks kõigile kaasajalesitatud nõuetele.

Vahistatutele ja kinnipeetavateleosutatakse ambulatoorset üldarstiabi jaeriarstiabi hambaravi osas kõikidevanglate meditsiiniosakondades.Statsionaarset eriarstiabi kinnipeetavateleosutab vanglate keskhaigla. Kuikinnipeetav vajab ravi, mida vanglate

According to the Health Care ServicesOrganisation Act the health care in prison isa part of national health care system, thisdoes not however work in practice. Therearrangements in prison medicine thatbegan in 2002 are the preconditions thatstarting from year 2005 the prison medicinewill be organised on the basis of similarprinciples than ordinary medicine and familyphysician system is implemented. At thelatest in year 2004 we hope to close theprison central hospital situated in CentralPrison and open a new prison hospital whichwould meet all the modern requirements.

Convicted and remand prisoners areprovided with ambulatory general care andspecialised medical care in part of dentalcare in the medical departments of allprisons. In-patient specialised medical carefor convicted prisoners is provided by prison

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


34

59

4144

48

36 34

22

29

15

2218

14

23

16

39

2622

30

23

116

0

10

20

30

40

50

60

70

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

Kokku / Together

Vabadusest saabunud / Arrived from freedom

Vanglas nakatunud / Infected in prison

0

100

200

300

400

500

600

mai.00

sept .00

jun.0

1

sept .01

nov.

01

veebr .02

jun.0

2

sept .02

vee

br .03

Kokku / Together

Mehed / Men

Naised / Women

Alalealised / Juveniles

Joonis 16. HIV nakkus vanglates 2000-2003

Figure 16. HIV infection in prisons 2000-2003

Joonis 17. Tuberkuloos vanglas 1996-2002

Figure 17. Tuberculosis in prison 1996-2002

central hospital. If the prisoner needs treatmentwhich prison central hospital is not able to offer,the prisoner will be sent to civil hospital fortreatment. The medical treatment expensesare covered from the state budget throughMinistry of Justice.

All new prisoners pass initial medicalexamination which is done in Tartu and TallinnPrison, for juveniles in Maardu Prison. Initialmedical examination is necessary in order toevaluate prisoner’s state of health in arrivingto prison, identify possible diseases (includinginfectious diseases like tuberculosis, hepatitisand HIV) and determine the further treatment.

keskhaigla pole suuteline pakkuma,suunatakse ta ravile tsiviilhaiglasse.Ravikulud kaetakse riigieelarvest läbijustiitsministeeriumi.

Kõik uued kinni peetavad läbivad esmasetervisekontrolli, mida tehakse Tartu võiTallinna Vanglas, noorukitele MaarduVanglas. Esmane tervisekontroll onvajalik, et hinnata kinni peetava tervislikkuseisundit vanglasse saabumisel, tehakindlaks võimalikud haigused (s.hnakkushaigused nagu tuberkuloos,hepatiit ja HIV) ning määrata edasine ravi.

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


35

Vanglate keskhaiglasse saabunud kinnipeetavate arv on läbi aastate olnudsuhteliselt stabiilne, keskmiselt 1700-1800kinni peetavat aastas. 2002. aastal langessee arv 1525 kinni peetavani. Keskmiseltviibiti vanglahaiglas 26,1 voodipäeva.

2000. aasta sügisel puhkenud HIV-epideemia Eestis mõjutab oluliselt kavanglaid. Alates 2002. aasta juulist onHIV-ennetustöö aluseks vanglates „HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavaJustiitsministeeriumi valitsemisalaasutustele 2002-2006. aastaks“. 2002.aastal tehti vanglasüsteemis 1874 HIV-analüüsi, millest positiivseks osutus 328s.o 17% testitutest. Valdavalt onnakatunud süstivad narkomaanid.

Viimastel aastatel on hakanud vähenematuberkuloosihaigete arv vanglates. 2002.aastal diagnoositi vanglas 22tuberkuloosijuhtu, kellest 17 olid esmaseltja 5 korduvalt haigestunud. 22-sttuberkuloosihaigest saabus vabadusest16 ning vanglas nakatus 6. 22-st haigestesines multiresistente tuberkuloos (MDR-TB) 3 ja HIV 1 juhul.

The number of prisoners brought to prisoncentral hospital has been relatively stableover the years, in average 1700-1800prisoners in year. In year 2002 the numberdecreased to 1525 prisoners. The averagetime spent in prison hospital was 26,1days.HIV-epidemic that broke out in Estoniain the autumn of 2000 influences significantlyalso prisons. Starting from July 2002 thebasis for HIV-preventive work in prisons is“Activity plan for HIV/AIDS prevention for theagencies in the area of government ofMinistry of Justice for years 2002-2006”.

In 2002 there were 1874 HIV-tests made inEstonian prison system. 328 tests, which is17 % of tested persons turned out to bepositive. Infected persons are mostlyinjective drug addicts.

The number of persons suffering undertuberculosis in prisons has started todecrease during recent years. In 2002 therewere 22 cases of tuberculosis diagnosed inprisons, 17 of them were first time illnessesand 5 repeated illnesses. Out of 22 personssuffering under tuberculosis 16 came fromfreedom and 6 got infected in prison. Out of22 patients there was a multiple resistancetuberculosis (MDR-TB) in 3 cases and HIV in1 case.

5. Sisekord ja turvalisus / Security

2002. aastal vanglates jätkuvalt kasvasregistreeritud kuritegude arv: aasta jooksulalustati kokku 238 kriminaalmenetlust.Kuritegevuse kasv oli võrreldes 2001.aastaga 27,2 %. Kõige rohkem pannaksevanglates toime Karistusseadustiku

paragrahvide 330 ja 331 järgikvalifitseeritavaid kuritegusid:“Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatupoolt alkohoolse joogi ning muu piiritustsisaldava aine või narkootilise japsühhotroopse aine valmistamine,omandamine, valdamine, või arstiettekirjutuseta tarvitamine”. Nii alustati2002. aastal nimetatud paragrahvide järgikokku 142 kriminaalmenetlust, mismoodustab 59,7 % kõikidest vanglatesalustatud kriminaalmenetlustest.

In 2002 the number of registered crimes inprisons continued to grow: there werealtogether 238 criminal proceedingsinitiated in prisons. The increase of crimecompared to 2001 was 27,2 %. The majorityof offences committed in prisons are theoffences qualified under the Sections 330and 331 of Penal Code: “Manufacture,acquisition, possession, or consumptionwithout prescription of alcoholic beveragesand other substances containing spirit ornarcotic drugs and psychotropic substancesby prisoner or person in detention orcustody”. There were 142 criminalproceedings started under those Sections in2002, which is 59,7 % of all the criminalproceedings started in prison.

The number of serious offences against the

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S / A

CT

IVIT

IES

OF

PR

ISO

NS


36

person has decreased. There were nomanslaughters committed in prisons in2002. Permanent or life-threatening bodilyinjuries were caused in two cases, one ofwhich was brought to charges according tothe Section of attempted murder.

The fight against drug addiction in prisonshas strengthened. More and more prisonerswho have used narcotic substances havebeen identified every year. However this stillreflects only the final result of the crime.There are still difficulties in identifying thechannels through which drugs and otherillegal objects are brought into prisons andthe persons participating in those channels(both prisoners and prison officials).

The number of prisoners who have notreturned from short-term outings hasincreased. In 2000 there was only one suchcase, in 2001 nine and in 2002 there were16 cases registered. At the same time therewere no escapes from the penitentiaryinstitutions in 2002. By the end of 2002there was one prisoner who had not cameback from short-term outing and was notapprehended.

Altogether 240 criminal matters were solvedin 2002, it is 31,1 % more than the yearbefore. By the end of the year there were 49criminal matters in proceeding.

Raskete isikuvastaste kuritegude arvvanglates on vähenenud. 2002. aastal eipandud vanglates toime ühtegi tapmist.Üliraskeid kehavigastusi tekitati kaheljuhul, millistest ühel juhul esitati süüdistustapmise katse paragrahvi kohaselt.

Uimastite vastane võitlus vanglates ontugevnenud. Iga aastaga selgitataksevälja aina rohkem narkootikume tarvitanudkinnipeetavaid. Samas kajastab see ainultantud kuriteo lõppresultaati. Jätkuvalt onraskusi narkootikumide kui ka muudekeelatud asjade ja ainete sissetoomisekanalite ja neis osalevate isikuteväljaselgitamisel.

Kasvanud on kinnipeetavate lühiajaliseltväljasõidult mittenaasmise juhtumid.Aastal 2000 oli vaid 1 selline juhtum,2001. aastal 9 ning aastal 2002registreeriti juhtumeid 16. Samas ei ole2002. aasta jooksul pandud toime ühtegikinnipidamiskohast või vahi altpõgenemist. 2002. aasta lõpuks jäitabamata 1 lühiajaliselt väljasõidultmittenaasnud kinnipeetav.

Kokku said 2002. aastal lahendi 240kriminaalasja ehk 31,1 % rohkem, kuieelmisel aastal. Aasta lõpuks jäi vanglatesmenetlusse 49 kriminaalasja.

VA

NG

LA

TE

TE

GE

VU

S /

AC

TIV

ITIE

S O

F P

RIS

ON

S


37

30192808 2839 2829 2741

2365 2277

2676

2355 2312 22842126

17841921

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Ametikohtade koguarv/ Total number of job positions

Täidetud ametikohtade arv/ Staffed job positions

PERSONAL

PERSONNEL

Job positions and staffing As a result ofrevaluation of job positions andreorganisation of service the number of staffin Estonian prison system has diminishedcontinuously. As of January 1st, 2003 thetotal number of job positions in Estonianprisons was 2277, the number of staffedpositions was 1921 or in other words thelevel of staffing was 84,4 %. The movementof personnel diminished during 2002 50 %compared to the year before and wasduring the year 17,8 %.

Job positions by functions:

Administration – management, generaldepartment, financial department, personneldepartment, maintenance department(except support staff)

Support staff – locksmith, kitchen worker,cook, electrician, driver, administrator, ware-house worker, cleaner

Imprisonment – all prison officers (exceptmanagement)

Social welfare – social department andmedical department

1. Ametikohad ja komplekteeritus / Job positions and staffing

Töökohtade ümberhindamise ja teenistuseümberkorraldamise tulemusel on Eestivanglasüsteemi töötajaskond pidevaltvähenenud. Seisuga 1. jaanuar 2003 oliEesti vanglate ametikohtade koguarv 2277,täidetud ametikohtade arv aga 1921 ehkteisisõnu komplekteerituse tase oli 84,4%.2002. aastal vähenes personali voolavusvõrreldes eelmise aastaga 50% ning oliaasta jooksul 17,8 %.

Ametikohad funktsioonide lõikes:

Haldus – juhtkond, üldosakond,finantsosakond, personaliosakond,majandusosakond (va abiteenistujad)

Abiteenistujad – lukksepp, köögitööline,kokk, elektrik, autojuht, administraator,laotööline, koristaja

Vangistus – kõik vanglaametnikud (vajuhtkond)

Sotsiaalhoolekanne – sotisaalosakond jameditsiiniosakond

V.

Joonis 18. Ametikohtade arv ja komplekteeritus

Figure 18. Number of job positions and their staffing

PE

RS

ON

AL

/ PE

RS

ON

NE

L


38

2. Koolitus / Training

Vanglaametnike aastaneettevalmistusteenistus toimub kutsekoolidebaasil. 2002/2003. aastal on nendekskoolideks Tallinna Pedagoogiline Seminar jaTartu Kutsehariduskeskus.Ettevalmistusteenistuse läbinud asuvadteenistusse valvuritena.Sisekaitseakadeemias toimuvettevalmistusteenistus kestab kolm aastatning ettevalmistusteenistuse läbinud asuvadteenistusse inspektoritena.

Justiitsministeeriumi vanglate osakondkorraldab koolitusi, mis on suunatud kõigilevanglatele ning millede eesmärgiks onühtsete arusaamade loominevanglasüsteemis. Personali sisekoolitusetoimumiseks on igas vanglas loodudkoolituse peaspetsialisti ametikoht.

Suurim koolitusprojekt 2002. aastal oli

Tartu Vangla personali koolitus.

Projekti eesmärgiks oli anda teenistusseasuvatele ametnikele vajalikud ametialasedteadmised ja oskused, mis tagaksid TartuVangla tõrgeteta käivitumise ja edaspidiseefektiivse töö. Projekti alameesmärk oli uuetasandi loomine ametnike ettevalmistusekvaliteedi osas kogu vanglasüsteemis.

Teenistusalase baasväljaõppe said 69valvurit (maht: 460 tundi/osaleja) ning 37inspektorit (maht: 320 tundi/osaleja).Koolitusprogrammi koostas ja väljaõppefinantseeris Justiitsministeerium.

Kõik teenistusse asuvad ametnikud olidtutvunud oma töölõiguga teistes Eesti

The annual preparatory service of prisonofficers is conducted on the basis ofvocational schools. In 2002/2003 thoseschools are Tallinn Pedagogical Seminarand Tartu Vocational Education Centre.Those passed the preparatory service willcommence service as guards. Preparatoryservice in Estonian Public Service Academylasts three years and those passed thepreparatory service will commence serviceas inspectors.

Prisons’ department of the Ministry of Justiceorganises training which is oriented to allprisons and which goal is to create commoncomprehensions in prison system. There is apost of head specialist on training created inevery prison for the internal training ofpersonnel.

The biggest training project in 2002 was

the training of personnel of Tartu Prison.

The aim of the project was to give theofficials commencing service necessaryprofessional knowledge and skills whichwould guarantee the smooth running andfurther successful work of Tartu Prison. Thesub-goal of the project was to create newlevel in the quality of preparing officials inwhole prison system.

69 guards (volume: 460 hours/ participator)and 37 inspectors (volume: 320 hours/participator) received basic training forservice. Training programme was compiledand financed by Ministry of Justice.

All officials entering into service had

Joonis 19. Ametikohtade jaotuvus funktsioonide lõikes

Figure 19. Breakdown of job positions by functions

72%

12%

10%6%

Vangistus / Imprisonment

Sotsiaalhoolekanne / Social welfare

Haldus / Adminsitration

Abiteenistus / Support staff

PE

RS

ON

AL

/ P

ER

SO

NN

EL


39

vanglates. Projekti raames toimunudsisekoolituste maht oli 499 tundi,osaluskordade arv oli 441.

Koolitajate näol kaasati SELF II, Mainor,EAHI, EHI, SisekaitseakadeemiaTäiendõppekeskus,Kommunikatsioonibüroo Powerhouse, TartuTööstuskool, Justiitsministeeriumiametnikud. Välisabi vormiks olidväliskoolitused Soomes, Rootsis jaSaksamaal ja välislektorite poolt läbiviidudkoolitused Eestis.

Igal aastal vanglates läbiviidava

koolitusvajaduse uuringu põhjal võib

2002. aastal täheldada järgmisi muutusi:

• Uutest teemadest on enim silmatorkavvajadus stressijuhtimise ning konfliktideennetamise ja lahendamise alasekoolituse järele;

• 2003.a koolitusvajaduses on kasvanudvajadus IT- koolituse järgi seosesmitmete IT-programmide täiendamisegavõi uute programmide rakendamisega(Amphora, Persona, PEM, VangIS);

• Endiselt on aktuaalne soovkorrektsioonialase rakenduslikukõrghariduse omandamiseks kaugõppes;

• Esimest korda ei jõudnud viieenamavajaliku koolitusvaldkonna hulka„Asutuse põhitegevusega seonduvkoolitus“, mis 2003.a koolitusvajaduseuuringus jäi 6. kohale. Viimane võib

examined their area of work in otherEstonian prisons. The volume of internaltraining in the framework of the project was499 hours; the number of participation timeswas 441.

As trainers there were involved SELF II,Mainor, EAHI, EHI, Centre of In-serviceTraining of Estonian Public ServiceAcademy, Communication BureauPowerhouse, Tartu Industrial School,officials of the Ministry of Justice. The formof foreign aid was the foreign trainings inFinland, Sweden and Germany andtrainings by foreign lecturers in Estonia.

Based on the study of training needs

conducted in prisons yearly following

changes can be noticed compared to

2001:

• Out of new topics the mostly noticeableis the need for stress management andthe prevention and solving of conflicts;

• There is an increased need for IT relatedtraining in training need for 2003 inconnection with development of severalIT-programmes or the implementation ofnew ones (Amphora, Persona, PEM,VangIS);

• There is still wish for the possibility toacquire correctional applied highereducation in the form of distancelearning;

Joonis 20. Valdkonniti jagunes koolitus järgnevalt:

Figure 20. Breakdown of training areas:

27%

7%

21%17%

5%

23%Vanglatöö spetsiifika ja töödreguleerivad õigusaktid /Specificity of prison work andlegislation regulating work

Avaliku sektori töö spetsiifika /Specificity of work of the public sector

Juhtimine / Management

Psühholoogia / Psychology

Meeskonnatöö / Team work

Muu ametialane täiendkoolitus /Other professional training

PE

RS

ON

AL

/ PE

RS

ON

NE

L


40

• “Training in connection with agency’smain activity” didn’t make the top fivetraining needs for the first time; it was 6th

in the study of training needs for 2003.The reason for that might be that thedepartments of imprisonment, accountingand security evaluated it to be moreimportant to develop the skills not relatedto specific speciality skills like stressmanagement, team work, psychologyetc.;

• In language training the need for Russianlanguage training has increased steeply.There is no more need for training inbasic level Estonian and it is replacedwith the need for intermediate andadvanced level training;

• In the field of management the need forbasic need of management has beenreplaced with the need for team workskills;

• In the field of psychology there is anincreased need for communicationtrainings and influencing skills;

• There is still need for training in the areaof narcotic substances and HIV.

Training priorities for 2003:

• Training of the officials who have notpassed preparatory service.

• Training of developing different managingcompetencies for prison managements

• Legislation

• Training for helping the implementation ofIT solutions (Persona, VangIs, PEM,Amphora etc.)

• Narcotic substances and HIV

• Training helping to avoid the burnout ofemployees (self-establishment, stressmanagement, prevention and solving ofconflicts, training of influencing skills andcommunication skills)

tuleneda sellest, et vangistusosakond,arvestusosakond ja julgeolekuosakondhindasid vajalikumaks pigem täiendadaspetsiifiliste erialaoskustegamitteseonduvaid oskuseid näitstressitaluvus, meeskonnatöö,psühholoogia jne;

• Keeleõppes on järsult kasvanud venekeele õppimise vajadus. Kadunud onvajadus eesti keele algtaseme õppejärele ning see on asendunudvajadusega kesk ja kõrgastme koolitusejärele;

• Juhtimise valdkonnas on vajadusjuhtimise põhiteadmiste järeleasendunud vajadusega meeskonnatööoskuste järele;

• Psühholoogia valdkonnas on tõusnudvajadus suhtlemistreeningute jamõjutusoskuste järele;

• Endiselt aktuaalne on vajadus uimasti jaHIV koolituse järele;

Koolituse prioriteedid aastaks 2003 on:

• Ettevalmistusteenistust mitteläbinudametnike väljaõpe

• Erinevaid juhtimiskompetentse arendavkoolitus vanglate juhtkondadele

• Seadusandlus

• IT lahenduste rakendamist hõlbustavkoolitus (Persona, VangIs, PEM,Amphora jne)

• Uimastid ja HIV

• Töötajate läbipõlemise ennetamiselekaasaaitav koolitus (enesekehtestamine,stressijuhtimine, konfliktide ennetamineja lahendamine, mõjutusoskuste jasuhtlemisoskuste treening)

PE

RS

ON

AL

/ P

ER

SO

NN

EL


41

3. Vanglaametnike teeneterist / Prison Officials’ Cross of Merit

Prison officials’ cross of merit was establishedin 1998 and it is intended for awarding prisonofficials and acknowledging their excellentwork in developing the Estonian prisonsystem. Prison officials are traditionallyawarded on the Estonian Prison Systemanniversary on January 22nd.

Prison officials’ Cross of Merit is a crosssymbolising suffering and redemption and itis the highest award for prison officials.

First Crosses of Merits were awarded in1999. At the moment there are 37 personsawarded, including four deserving prisonofficials from Sweden, Finland, Denmarkand Latvia.

At the end of 2002 six deserving prison

officials from Central Prison received

exceptionally Crosses of Merits in

connection with closing down the

activities of Central Prison:

Uno Ilm – Deputy Director onimprisonment of Central Prison

Igor Golossov – Deputy Director onadministration of Central Prison

Rostislav Potapov – Head of securitydepartment of Central Prison

Terje Enula – Head specialist ofregistration department of Central Prison

Klavdia Kondratjeva – Guard of thesecurity and surveillance department ofCentral Prison

Maria Antropova – Guard of the securityand surveillance department of CentralPrison

On January 22nd, 2003 the following

prison officials were awarded with

Prison Officials’ Cross of Merit:

Rein Teder – Director of Viljandi Prison

Jaan Luberg – Deputy Director onimprisonment of Tartu Prison

Vanglaametniku teeneterist asutati 1998. aning see oli mõeldud vanglaametnikeautasustamiseks teenistusalasteedusammude eest Eesti vanglateenistusetraditsioonide taaselustamiseks jaedasiarendamisel tehtud töötunnustamiseks. Traditsiooniliseltautasustatakse vanglaametnikke Eestivanglasüsteemi aastapäevade pidulikelüritustel 22. jaanuaril.

Vanglaametniku teeneterist ühendab endaskannatust ja lunastust sümboliseerivat ristining on kõrgeim autasu, mis on ettenähtudvanglaametnikele.

Esimesed vanglaametnike teenetristid antivälja 1999. aastal. Käesoleva ajani onautasustatud 37 isikut, sealhulgas 4teenekat vanglaametnikku Rootsist,Soomest, Taanist ja Lätist.

2002. aasta lõpus said erandkorras

vanglaametniku teeneteristid

Keskvangla 6 teenekat vanglaametnikku

seoses Keskvangla tegevuse

lõpetamisega:

Uno Ilm – Keskvangla direktori asetäitjavangistuse alal

Igor Golossov – Keskvangla direktoriasetäitja majanduse alal

Rostislav Potapov – Keskvanglajulgeolekuosakonna juhataja

Terje Enula – Keskvanglaarvestusosakonna peaspetsialist

Klavdia Kondratjeva – Keskvangla valve-ja järelvalveosakonna valvur

Maria Antropova – Keskvangla valve- jajärelvalveosakonna valvur

22. jaanuaril 2003 autasustati

vanglaametnike teeneteristiga järgnevaid

vanglaametnikke:

Rein Teder – Viljandi vangla direktor

Jaan Luberg – Tartu vangla direktoriasetäitja vangistuse alal

PE

RS

ON

AL

/ PE

RS

ON

NE

L


42

Aleksandr Voropajev – Tallinna vanglajärelvalveosakonna juhataja

Roza Hanzing – Murru vanglaarvestusosakonna juhataja

Boriss Massalin – Ämari vanglavangistusosakonna valvur

Jaan Koitla – Murru vanglavangistusosakonna valvur

Aleksandr Voropajev – Head of surveillancedepartment of Tallinn Prison

Roza Hanzing – Head of the registrationdepartment of Murru Prison

Boriss Massalin – Guard of imprisonmentdepartment of Ämari Prison

Jaan Koitla – Guard of imprisonmentdepartment of Murru Prison

PE

RS

ON

AL

/ P

ER

SO

NN

EL


43

Tartu Prison construction contract wassigned on November 11, 2000. Thegovernment institution Tartu Prison wasestablished on January 1st, 2001. Theconstruction of Tartu Prison began in thelast weeks of 2000. The furnishing wasstarted in July 2002 and on August 15, 2002the management and the personnel startedto move into their new premises. OnOctober 10, 2002 a user permit was issuedto Tartu Prison with the regulation of TartuCity Government. The first prisoners startedto arrive on October 15, 2002. The officialinauguration of the prison took place onNovember 15, 2002. Ministers of Justice ofFinland, Latvia and Lithuania were present.

There are 479 double cells in Tartu Prisonand 48 special cells (isolation, waiting andmedical quarantine cells). The number ofprisoners in Tartu Prison depends first of allon the criminality of South-East Estonia. Asof January 1st, 2003 there were 767detained persons in Tartu Prison.

Tartu Prison is established as South-EastEstonian regional prison and it is the firstregional prison in Estonia. In a regionalprison there is a pre-trial department andimprisonment department. Persons whohave committed the crime in the regionwhere the prison is situated and who havebeen arrested by the court of the region willbe detained in the pre-trial department ofthe regional prison until the end of thejudicial proceedings. After the courtjudgement has entered into force theperson will be sent to serve his sentence ina regional prison according to his place ofresidency. Prisoners whose place ofresidency is in the region are serving theirsentence in the imprisonment department ofa regional prison.

Tartu Prison was declared to be the bestproject conducted in the area of governmentof justice in 2002.

ARENDUSTÖÖ

DEVELOPMENT WORKVI.1. Tartu Vangla / Tartu Prison

Tartu Vangla ehitusleping kirjutati alla 15.novembril 2000. Valitsusasutus Tartu Vanglaasutati 1. jaanuaril 2001. Tartu Vanglaehitus algas 2000. aasta eelviimaselnädalal. Sisustamise ja möbleerimisegaalustati juulis 2002 ning 15. augustil 2002alustasid vangla juhtkond ja personal omatööruumidesse sissekolimist. 10. oktoobril2002 väljastati Tartu Vanglale TartuLinnavalitsuse korralduse alusel ehitisekasutusluba. Kinnipeetavateetapeerimisega Tartu Vanglasse alustati 15.oktoobril 2002. Vangla ametlik avaminetoimus 15. novembril 2002.

Tartu Vanglas on 479 kahekohalist kambritkinnipeetavate majutamiseks ja 48erikambrit (isolatsiooni-, oote- jameditsiinilise karantiini kambrid).Kinnipeetavate arv Tartu Vanglas sõltubeeskätt kuritegevuse tasemest Kagu-Eestis.2003. aasta 1.jaanuari seisuga viibis TartuVanglas 767 kinni peetavat isikut.

Tartu Vangla on rajatud Kagu-Eestiregionaalse vanglana ning on Eestiesimene piirkondlik vangla. Regionaalsesvanglas on eelvangistusosakond javangistusosakond. Eelvangistusosakonnashoitakse kuni kohtumenetluse lõpunikinnipeetavaid, kes on kuriteo sooritanudregioonis, kus vangla asub ja kes on vahialla võetud regiooni kohtu poolt. Pärastkohtuotsuse jõustumist saadetakse isikkaristust kandma oma elukohajärgsesseregionaalsesse vanglasse. Regionaalsevangla vangistusosakonnas kannavadkaristust vastavast regioonist päritkinnipeetavad.

Tartu Vangla tunnistati 2002. aastaparimaks justiitshaldusalas läbiviidudprojektiks.

AR

EN

DU

ST

ÖÖ

/ DE

VE

LO

PM

EN

T W

OR

K


44

In 1919 Estonian prisons were overcrowded.There was a need for new premises. It wasdecided that the barracks building of Patareiare in every way suitable for a prison.Specialists’ opinion was that it is possible toplace 2000 prisoners there and there will stillbe room for a hospital, workshops andworkrooms for management.

The Ministry of War was contacted; theassistant of the minister, general Larkaforwarded the application of the Main Officeof Imprisonment Houses to the minister.The Ministry agreed with the choice andauthorised the transfer of the military unitsituated in the barracks to Rahumäe Road.

Previous agreement with the Ministry of Wargave the minister of courts the right to turnto the Government of the Republic with therequest to take over the barracks at FishShore in order to establish Central Prison.The Government of the Republic gave itsauthorisation.

Construction materials for alteration andrenovation of barrack building wereprocured and the blacksmith’s shop startedto prepare bars – the Ministry of Financesallocated extraordinary credit in amount of100 000 marks.

On May 15, 1920 a house of detention wasopened in former Patarei barracks at KaldaStreet 2. On October 15, 1920 the house ofdetention and the building complex as a

2. Keskvangla / Central Prison

Aastal 1919 olid Eestimaa vangladülekoormatud. Tekkis vajadus uuteruumide järele. Patarei kasarmu hoonegatutvumisel leiti, et see on vanglaks igatisobiv. Spetsialistide arvates võis sinnapaigutada 2000 vangi ning ruumi jätkuksveel ka haigla, töökodade ja juhtkonnatööruumide väljaehitamiseks.

Võeti ühendust Sõjaministeeriumiga,ministri abi kindral Larka andisVangimajade Peavalitsuse taotluse üleministrile. Ministeerium oli valikuga pärining lubas patareikasarmutes paiknevaväeosa välja viia Rahumäe teele.

Eelnev kokkulepe Sõjaministeeriumigaandis kohtuministrile õiguse pöörduda 29.juulil 1919. a. Vabariigi Valitsuse pooletaotlusega lubada Kohtuministeeriumil ülevõtta Kalarannas paiknevadpatareikasarmud Keskvangla rajamiseks.Vabariigi Valitsus andis loa.

Kasarmuhoone ümberehitamiseks jaremondiks varuti ehitusmaterjale ja alustatitrellide valmistamist sepikojas –Rahandusministeerium eraldaserakorralise krediidi 100 000 marka.

15. mail 1920 a. avati endistes Patareikasarmutes Kalda tänav 2 arestimaja,15.oktoobril nimetati arestimaja jatervikuna kogu hoonete kompleks TallinnaKeskvanglaks.

AR

EN

DU

ST

ÖÖ

/ D

EV

EL

OP

ME

NT

WO

RK


45

1940. aastal, kui algas Eesti vangimajadereorganiseerimine, muutus KeskvanglaÜldvangimajaks nr 1, kuhu paigutati“riigireeturid”, metsavennad.Keskvanglasse pandi kõik, kes uuelevõimule ohtlikud tundusid – kindralid,vaimu- ja võimutegelased, sportlased,poepidajad, talupojad.

Pärast Teist maailmasõda oli vanglal kaksfunktsiooni: 1) eeluuritavate ja 2) raskekuriteo (tapmine jm) toimepannute vahi allhoidmine.

Viimane surmaotsus viidi Keskvanglastäide 1991.a.

Eesti taasiseseisvumisel sai vangla tagasioma nime – Uurimisisolaatorist saiKeskvangla.

20. detsembril 2002. a. toimus Keskvanglalõpetamise pidulik aktus. Keskvangla kuustöötajat said justiitsminister Märt Raskiltvanglaametniku teeneteristi.

31.detsembril 2002. a. lõpetas Keskvanglaoma tegevuse lõplikult.

Keskvangla Tallinna vanglaga liitmiseprojekt tunnistati Eesti 2002. aasta parimakspersonaliprojektiks.

whole was renamed to Tallinn Central Prison.

In 1940 when the reorganisation of Estonianprisons was started, the Central Prisonchanged to General Imprisonment HouseNo 1 where “person who had committedtreason” were placed. Everybody whoseemed dangerous to the new power wasplaced to Central Prison – generals,persons with cultural interests and personswith power, sportsmen, shopkeepers,peasants.

After Second World War the prison had twofunctions: keeping under custody 1) pre-trialprisoners and 2) those who have committedserious offence (manslaughter etc.)

The last death sentence in Central Prison wasexecuted in 1991.

With Estonian re-independence the prisongot back its name – Investigation Isolatorbecame again Central Prison.

The festive event of closing down theCentral Prison was on December 20, 2002.Minister of Justice Mr. Märt Rask gave sixofficials of Central Prison a Prison Officials’Cross of Merit.

The Central Prison terminated its activitiesdefinitely on December 31, 2002.

The joining of Central Prison with TallinnPrison was declared to be the bestpersonnel project in Estonia in 2002.

3. Viru Vangla / Viru Prison

Uute kamber-tüüpi vanglate rajamine Eestisjätkub. Järgmine uus vangla on kavandatudehitada Ida-Virumaale Jõhvi. Uus ViruVangla saab olema kõigile kaasaja nõuetelevastav moodne kinnipidamisasutus. Vanglaon kavandatud 1000-kohaliseregionaalvanglana, kus hoitakse kõikipiirkonna vahistatud isikuid ningelukohajärgselt vastavasse piirkondakuuluvaid süüdimõistetuid. Seoses uuevangla rajamisega luuakse piirkondaesialgsete plaanide kohaselt ka umbes 300uut töökohta.

Establishing new cell-type prisons in Estoniawill be continued. The next new prison isplanned to be built in eastern Estonia in Ida-Viru County at Jõhvi. New Viru Prison will be amodern penitentiary institution meeting all thecontemporary requirements. The prison isplanned to be a regional prison with 1000places and there will be detained all the pre-trial prisoners of the region and all theconvicted prisoners whose place of residenceis that region. In connection with building anew prison there will be, according to initialplans, about 300 new job positions created.

AR

EN

DU

ST

ÖÖ

/ DE

VE

LO

PM

EN

T W

OR

K


46

5. Avavanglad / Open Prisons

Application of open imprisonment makes itpossible to change the process of releasemore flexible and fluent and promotes there-socialisation of prisoners. Open prisonhas a significant function in reducing theprisoners so called shock of release. Openprison helps the prisoner to re-adjust betterto the conditions outside the prison reducingthis way significantly the risk of recidivism.

The aim of the next few years is toindividualise the punishment by separatingthe prisoners based on their risk ofrecidivism and necessity. As a result of thiswe are promoting the transfer of law-obedient prisoners to open prison as well asthe release on parole.

There will be open prison placesestablished by closed prisons. The aim isthat by the end of year 2005 open prisonplaces would form 10 % out of all prisonplaces. Preparatory works for extending theRummu Open Prison by 40 places havebeen started. As a next step open prisonplaces will be established by Tallinn Prison.

Avavangistuse kohaldamine võimaldabvabanemisprotsessi muuta paindlikumaks jasujuvamaks ning soodustadakinnipeetavate resotsialiseerimist.Avavanglal on täita väga oluline funktsioonkinnipeetavate nn vabanemisšokivähendamisel. Avavangla aitabkinnipeetaval paremini ja kiireminitaaskohaneda väliskeskkonna tingimustegavähendades oluliselt retsidiivsuse ohtu.

Lähiaastate eesmärgiks oleme seadnudkaristuse individualiseerimiseks eraldadakinnipeetavad lähtuvalt retsidiivsusriskist javajadustest. Selle tulemusel soodustameseaduskuulekate kinnipeetavateavavanglasse paigutamist jaennetähtaegset vabastamist

Kinniste vanglate juurde rajame avavanglakohad. Eesmärk on, et 2005. aasta lõpuksmoodustaks kõikidest vanglakohtadest 10%avavangla kohad. Ettevalmistustöid onalustatud Rummu Avavangla laiendamisekskuni 40 koha võrra. Järgnevalt loomeavavangla kohad Tallinna Vangla juurde.

AR

EN

DU

ST

ÖÖ

/ D

EV

EL

OP

ME

NT

WO

RK 4. Muutused Struktuuris / Changes in the Structure

2002. aastal toimus vanglate struktuurideühtlustamine ja vanglaametnikepalgasüsteemi korrastamine. Struktuurideühtlustamise tulemusena vähendativanglate ametikohtade arvu 62 koha võrra.Vanglatesse viiakse sisse inspektor-kontaktisiku ametikohad. Inspektor-kontaktisikute ülesandeks on kinnipeetavatevanglasiseste probleemide vahendamine.

Vanglaametnike palgasüsteemikorrastamise tulemusena tõusisvanglaametnike palk keskmiselt 30%.

In 2002 there was a harmonization of prisons’structures and re-structuring of the wagesystem of prison officials. As the result ofharmonising structures the number of jobpositions in prisons was decreased by 62positions. The job positions of inspector-con-tact person will be introduced into prisonstructure. The task of inspector-contactperson is to mediate prisoner’s problemsinside prison.

As the result of re-structuring of the wagesystem the salary of prison officials rose inaverage 30%.


47

2002. aastal jätkus vanglaharidusereformimine ja laiendamine. Reformieesmärgiks on normaliseerimine ehk nn.“vanglahariduse” integreerimine üldiseharidussüsteemi võrdväärseks osaks. Seetähendab vanglates antava haridusekvaliteedi vastavusse viimist üldisteharidusstandarditega. Peame oluliseksmuuta hariduse omandamise võimalusedpaindlikumaks ning pöörata suuremattähelepanu hariduslike erivajadustegakinnipeetavate kaasamisele õppetöösse.Ühe sammuna mainitud tulemustesaavutamiseks on Haridusministeeriumalustanud kinnipeetavate koolituse järk-järgulist üleandmist väljaspool vanglaidtegutsevatele munitsipaalõppeasutustele.Võrdlusena tuleb märkida, et kuni viimaseajani tegutsesid vanglates ainultriigiomandis olevad kinnised erikoolid.Õppetegevuse laiendamisel saavutati 2002aastal olukord, kus kinnipeetavatel on võimalikharidust omandada kõikides kinnistesvanglates.

Haridussüsteemi arendamise eesmärgiltöötas Justiitsministeeriumi vanglateosakond 2002 aasta vältel PHARErahvusliku programmi raames projektiga“Kriminaalpreventsioon”. Projekti kestelnõustas vanglate osakonda SoomeJustiitsministeeriumi spetsialistkinnipeetavate hariduse alal. Soomeharidusspetsialistid koolitasid vanglakoolideõpetajaid. Haridusministeeriumi,Justiitsministeeriumi ja vanglate ühistöönatöötati välja vanglas pakutava haridusearengukava, milles nähakse ette meetmedõppetöö optimaalsemaks planeerimiseks jafinantseerimiseks, kvaliteedi tõstmiseks javalikuvõimaluste laiendamiseks, samutivangla rolli suurenemine kinnipeetavatekoolituse toetamisel. Vanglate osakondvalmistas ette Vangistusseaduse muutmiseeelnõu, mille kohaselt muutubkinnipeetavate koolituse planeerimise jafinantseerimise skeem senisest selgemaks.

The reforming and extension of educationsystem continued also in 2002. The aim ofthe reform is normalising or in other wordsintegrating the so called “prison education”to be an equal part of the generaleducational system. It means bringing thequality of education provided in prisons intocompliance with general educationalstandards. We consider it to be necessaryto change the possibilities to obtaineducation more flexible and to turn greaterattention to involving prisoners with specialeducational needs into study-work. As onestep in achieving those results, Ministry ofEducation has started gradually transferringthe education provided to prisoners to be atask of a municipal school operating outsidethe prison. In comparison it must bementioned that until lately only state ownedclosed special schools operated insideprisons. In extending the study activities in2002 it was achieved that now there is apossibility to obtain education in all closedprisons.

With the aim to develop the educationalsystem the prisons department of theMinistry of Justice worked in 2002 with theproject “Crime Prevention” in the frameworkof PHARE national programme. During theproject an expert of prisoners’ educationfrom Finnish Ministry of Justice consultedthe prisons` department. Finnish specialistson education trained the teachers of prisonschools. In cooperation with the Ministry ofEducation, Ministry of Justice and prisons adevelopment plan for providing education inprison was developed. In the developmentplan there are prescribed the means foroptimal planning and financing ofeducational activities, for raising the qualityand extending the possibilities, alsoincreasing the role of the prison insupporting the education of prisoners.Prisons` department has prepared draftlegislation for the adjustment ofImprisonment Act, according to which thescheme of planning and financing prisoners’education is clearer than it has been so far.

6. Haridus vanglas / Education in Prison

AR

EN

DU

ST

ÖÖ

/ DE

VE

LO

PM

EN

T W

OR

K


48

236 242 247 242 233

279

22 2312 14 14 10

0

50

100

150

200

250

300

1997 1998 1999 2000 2001 2002

miljo

nitk

roon

i/m

illion

crow

ns

Ülalpidamiskulud/ Maintenance costs

Investeeringud/ Investments

VANGLATE FINANTSEERIMINE

FINANCING OF PRISONS

The operation and maintenance costs ofprisons in 2002 were 279,1 million Estoniancrowns (EEK) (excluding Tartu Prison). Thiswas increased by investments made tobuild Tartu Prison, which will be coveredlater in this chapter.

2002. aastal olid vanglate ülalpidamiskulud279,1 mln krooni ja vanglates tehtudinvesteeringud (va Tartu Vangla) 9,5 mlnkrooni. Sellele lisandusid veel Tartu Vanglaehitamiseks tehtud investeeringud, midakäsitletakse allpool.

VII.

Joonis 21. Vanglate ülalpidamiskulud ja investeeringud3

Figure 21. Financing of and investments to prisons4

1. Investeeringud / Investments

2001. aastaga võrreldes on investeeringudvanglatesse oluliselt vähenenud. Tingitudon see Tartu Vangla rajamisest, kunaenamus vahenditest oli suunatud sinna.Peale Tartu Vangla olid 2002. aastalolulisemad investeerimisobjektid:

• Murru Vangla perimeetri idapiirde ehitus7,6 miljonit krooni.

Compared to 2001 the investments intoprisons have decreased significantly. Thereason for that is the establishing of TartuPrison since most of the means weredirected there. In addition to Tartu Prisonthe most important investment targets were:

• Building of the eastern barrier of theperimeter of Murru Prison 7,6 millionEstonian crowns.

3 Erinevate aastate võrreldavause huvides ei sisalda tabel Tartu Vangla rajamiseks tehtud investeeringuid.4 The table does not show the investments made to establish Tartu Prison in the interest of comparability of

different years

VA

NG

LA

TE

FIN

AN

TS

EE

RIM

INE

/ F

INA

NC

ING

OF

PR

ISO

NS


49

• Pärnu Vangla õppeklassi ehitus 0,4miljonit krooni

• Tallinna Vangla vastuvõtuosakonnaehitus 0,3 miljonit krooni

2002. aastal avati Tartu Vangla, milleehitamise kogumaksumus oli 388,5 miljonitkrooni. 201,4 miljoni krooni ulatuses kaetisee laenuga PõhjamaadeInvesteerimispangast.

• Building of the classroom in Pärnu Prison0,4 million Estonian crowns.

• Building of the reception ward of TallinnPrison 0,3 million Estonian crowns.

In 2002 Tartu Prison was opened; theoverall cost of the construction of TartuPrison was 388,5 million Estonian crowns. Itwas covered with a loan from the NordicInvestment Bank in the amount of 201,4million Estonian crowns.

Joonis 22. Vanglate ülalpidamiskulud

Figure 22. Operation and maintenance costs of prisons

2. Vanglate ülalpidamiskulud / The Operation and Maintenance Costs of Prisons

Ka vanglate ülalpidamiskulude juures ei saaüle ega ümber Tartu Vanglast. Ülaltoodudtabelist on nähtav, et võrreldes 2001.aastaga tõusid vanglate ülalpidamiskuludmärgatavalt. 3/4 sellest kasvust oli seotudTartu Vangla avamise ja Keskvanglasulgemisega.

Suurima osa vanglatele eraldatudvahenditest moodustavad personalikulud.2002. aastal moodustasid personalikulud64,5 % vanglate eelarvest.

Also in the operation and maintenancecosts we cannot get pass the Tartu Prison.The above table shows that compared to2001 the maintenance costs of prisons roseremarkably. 3/4 of this growth wasconnected to the opening of Tartu Prisonand the closing of Central Prison.

The biggest part of the resources allocatedto prisons was formed by the costs onpersonnel. In 2002 it was 64,5 %.

12,7

58,4

12,8

70,1

10,9

2,3

44,8

23,7

10,9

29,2

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

Harku Kesk Maardu Murru Pärnu Rummu Tallinn Tartu Viljandi Ämari

miljo

nitk

roon

i/m

illion

crow

ns

VA

NG

LA

TE

FIN

AN

TS

EE

RIM

INE

/ FIN

AN

CIN

G O

F P

RIS

ON

S


50

Joonis 23. Vanglate ülalpidamiskulude jaotus

Figure 23. Breakdown of maintenance costs of prisons

65%

22%10% 3%

Personalikulud / Personnel costs

Majandamiskulud / Maintenance costs

Toitlustamiskulud / Alimenation costs

Muud kulud / Other costs

VA

NG

LA

TE

FIN

AN

TS

EE

RIM

INE

/ F

INA

NC

ING

OF

PR

ISO

NS

Documents

EESTIAASTARAAMAT VANGLASÜSTEEMI 2003 ESTONIAN …