ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2353 8. oktoober 2015 asutatud detsember 1947

Eesti uudised.

Järgmine Eesti Hääl ilmub7. novembril 2015

Kaastööd ja kuulutusedpalume hiljemalt30. oktoobriks

1

Lt. Gen. Terraswrites in TheTimesRahvuskaaslastekonverents

2

SAVISAAR PEETI K INNI28. septembril jõudis Eestisse kojuoma pere juurde üle aasta Venevõimude käes olnud kaitsepolitseinikEston Kohver.19. augustil 15 aastaks vangimõistetud Kohver vahetati välja Eestisriigireetmise eest süüdi mõistetudAleksei Dresseni vastu, teatati FSBstInterfaxile. Kohver rääkis kaitse-politsei pressikonverentsil omalühikeses sõnavõtus reipal häälel, ettal on hea meel ollatagasi kodus ja perejuures. "Tahan tänadakõiki, kes aitasid muperel ilma minuta toimetulla, ja kõiki, kes aitasidmul vanglas nii-öeldatoime tulla ja lõpuksmind tagasi Eestisse.Aitäh teile!"26 septembril õhtu-poolel andsid EstonKohver, siseministerHanno Pevkur jakaitsepolitseipeadirektor Arnold Sinisalu Tartuskaitsepolitseiameti Lõuna osakonnaspressikonverentsi.Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oliKohveri vabastamine pikaajalisteEesti ja Venemaa vahelisteläbirääkimiste tulemus. "Leidsid asetpikaaegsed läbirääkimised, milletulemusena vahetati Dressen Kohverivastu. Selle eelduseks oli see, et Eestipresident kirjutab alla Dresseniarmuandmispalvele. Sama pidiomakorda tegema ka Veneföderatsiooni president Kohverisuhtes," selgitas minister toimunuõiguslikke tagamaid.Pevkur võttis Kohveri tagasi-pöördumise puhul ära rinnast kollaselindi, mis pikka aega sümboliseerissolidaarsust röövitud kaitse-politseinikuga.Eston Kohver otsustab pärastpuhkuselt naasmist, kas asub töölekaitsepolitseis. Ehkki seaduse järgi eivõi kuriteos karistatud inimest avalikkuteenistusse võtta, ei näe kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter ühtegiseaduslikku takistust, miks Venemaalttagasi koju pääsenud Eston Kohver eivõiks uuesti kapos tööle asuda.Esialgu lihtsalt rõõmustame, et üleaasta kestnud ebaõiglus on läbi ningEesti riigiametnik, abikaasa ja neljalapse isa on turvaliselt kodus.Ajajoon: Eston Kohveri lugukinnivõtmisest alates kunivabastamiseni2014. aasta 5. septembri hommikulkella 9 ajal võtsid Venemaaföderaalse julgeolekuteenistuse FSBtöötajad relva ähvardusel kinni Eestiterritooriumil teenistuskohuseidtäitnud kaitsepolitseinik Eston Kohverining viisid ta füüsilist jõudu kasutadesüle piiri Venemaale.Kaitsepolitseinik viidi VenemaaleMoskvasse Lefortovo vanglasse, kustalle esitati süüdistus spionaažis. FSB

on väitnud, et Kohver peeti kinniPihkva oblasti territooriumil, kuid kaposõnul ei vasta see väide tõele.Vahejuhtum toimus tegelikultLuhamaa piiripunkti lähedusesVõrumaal Meremäel.13. septembril 2014 saatis EestiVälisminister Urmas Paet kirjaVenemaa Välisministrile, milles nõuabkaitsepolitseinik Eston Kohveri kohestvabastamist.

5.märtsil 2015 pool aastat EstonKohveri kinnipidamisest: EestiSuursaadik ÜRO juures Genfis ÜROinimõiguste istungil Kohveriebaseadusliku kinnipidamiseküsimuse.12. märtsil 2015 võttis EuroopaParlament vastu resolutsiooni, millesnõutakse Eston Kohveri vabastamist.2. juunil 2015, seega 9 kuudkinnipidamisest algas Pihkvaskohtuistung.19. augustil 2015 mõistis Pihkvaoblasti kohus Eston Kohveri süüdispionaažis, Venemaa piiri ületamiseeest relvaga ning relva kandmise eestVene territooriumil ja määras talle 15-aastase vangistuse.26. septembril 2015 korraldasidKaitsepolitseiamet ja FSB Eesti jaVenemaa vahelisel kontrolljoonel ülePiusa jõe kulgeval sillal vahetuse,millega Kaitsepolitsei loovutas FSBleAleksei Dresseni ja sai vastu EstonKohveri.Eston Kohver on tuntudkaitsepolitseinikTema töö kohta on avalikkuses öeldudpalju kiidusõnu ning 2010. Aastal antitalle Kotkaristi V klassi orden.„Iseloomustame Eston Kohverit kuipikaajalist, eeskujulikku ja suure-päraste töötulemustega töötajat.Tema autasustamine oli seotudtööülesannete täitmisega, mida aga eisaa täpsemalt kommenteerida“ kõlassiis kaitsepolitsei kommentaar ordeniandmisel.Eesti Ekspress kirjutas 2010. Aastal,et ajalehele teadaolevalt on komissarKohver töötanud politseis aastast1991 ning on tegelenud terrorismi jaekstremismi ennetamise, sealhulgasvasak- ja paremäärmuslaste eba-seadusliku tegevuse tõkestamisega.

E S TO N KO H V E R TA G A S I E E S T I S

Eelseisvadüritused jaTeated.

3

RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI KONVERENTSTartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus 16.-18. septembrini kolmas Rahvuskaaslasteprogrammi konverents. Osavõtjaid olikokku saja ringis kolmeteistkümnesterinevast riigist. Rootsist oli kaheksainimest. Umbes sama palju esindajaid oliAmeerika Ühendriikidest, Venemaalt,Kanadast ja Soomest. Paljud olidväliseesti täienduskoolide õpetajad. Kõigesuurem grupp oli korraldajaid jaloengupidajaid Eestist. Konverentsiesimest päeva jälgisid ka meedia ja ERRtelevisioonis ning Haridus- jateadusministeeriumi veebis toimusotseülekanne. Konverentsi pea-korraldajaks oli Haridus- jateadusministeeriumi keeleosakonnapeaspetsialist Andero Adamson.Osavõtjad toodi Narva bussidegaTallinnast, Tartust ja Peterburist.Sõjafilm ja avamineKonverentsi eelõhtul toimus vastuvõtt janäidati osavõtjatele Jõhvi kontserdi-majasdramaatilist sõjafilmi "1944", mis esitatiEesti poolt võõrkeelse fimi Oscarikandidaadiks. Filmi stsenarist, kolonel,kirjanik ja sõjaajaloolane Leo Kunnasselgitas filmi lahingustseenide huvitavaidprobleemilahendusi.Konverentsi avamisel esinesid asjaliketervitussõnavõttudega EV Riigikoguesimees Eiki Nestor, piiskop Tiit Salumäe,Narva Kolledži haldusjuht ja Narva EestiSeltsi esimees.Rahvuskaaslaste programmAvaloengus tutvustas Rahvuskaaslasteprogrammi (RKP) nõukogu esimeesMadis Lepajõe programmi tagapõhja ja

sisu. Programmi eelarves on praegu 753000 eurot. Sellest tuleb Haridus- jateadusministeeriumi eelarvest umbes70%, ülejäänud 30% annabKultuuriministeerium. Nõukogus on kaesindatud Välisministeerium,Siseministeerium, Rahvusarhiiv jaÜlemaailmne Eesti Kesknõukogu.Lähedasteks koostööpartneriteks on EestiInstituut, SA Archimedes, MISA(Integratsiooni ja Migratsiooni SihtasutusMeie Inimesed), Tartu ja Tallinna Ülikoolidning Eesti Kultuuriseltside Ühendus.Eestikeelset õpetust saavad RKP abigapraegu 3500 last 60-s erinevasõppeasutuses (täienduskoolid,mudilasringid, jt.). Siiski moodustavadneed lapsed vaid umbes 10 % kõikidestväliseesti lastest. Paljud lastevanemad eitea või ei ole huvitatud eesti keeleõppimise võimalustest.Suur- ja Väike-EestiTartu Ülikooli professor Martin Ehalarääkis teemal: „Kuidas arendada Suur-Eesti identiteeti". Ta näitaspedagoogiliselt, kuidas eesti identiteetvõib erineda eestlaste eri gruppide vahel– keda ühendab keel, kodakondsus,päritolu või tuumväärtused. On olemasmh. suureestlased, tuumeestlased jaaueestlased – ja küsiti, mis meid kõikivõiks ühendada. Eestlasi iseloomus-tavatjust nõrk ühtekuuluvustunne. Lisakssuhtlusvõrkudele vajaksime arendadausaldusvõrgustikke! Martin Ehalaalgatusel alustatigi seoses konverentsigauue veebipõhise võrgustiku loomist.järgneb lk. 2

6

Londoni EestiKoolEesti Rada 70

Eesti uudised.Leicesteris üritusIn Memoriam.

4 British pressreports.Sport. Retsept.

5

22. septembril 2015 pidas kaitsepolitsei kinnikodutalus Hundisilmal Edgar Savisaare ning esitastalle kahtlustuse korduvas altkäemaksuvõtus, millekohaselt võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal neljalkorral altkäemaksu varade ja soodustustena nii endakui ka Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhandeeuro väärtuses.Samalpäeval, milSavisaar kinnipeeti, andsidpressikon-verentsi riigipeaprokurörLavly PerlingjakaitsepolitseiametipeadirektorArnold Sinisalu. Nende teatel alustati uurimist 2014.aasta juunis ning kokku oli kriminaalasjas seitsekahtlustatavat. Kahtlustus käsitles neljakuriteoepisoodi, mis puudutasid rendilepingupõhjendamatut pikendamist ja selle eest hüvedesaamist, puuduva ehitusloaga seotud ehitustöödejätkamist ja selle eest lubatud vara, kruntidevahetamist ja selle eest lubatud hüvitist ninghankemenetlusega seotud episoodi ja selle eest varasaamist. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnanguloli Edgar Savisaare kahtlustamine altkäemaksuvõtusReformierakonna plaan, millega püütakse hajutadatähelepanu korruptsioonijuhtumilt Tallinna Sadamas,millega on seotud võimuerakonnad. järgneb lk. 4

Foto: Andres Putting

Foto: BBC

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 6. oktoober 2015

R A HV US KA A S LA S T E P R OGR A M M algus lk. 1 RIHO TERRAS WRITES IN “THE T IMES”D o n ’ t f a l l f o r P u t i n ’ s s m o k e a n d m i r r o r s

Russia is exploiting a war-weary West tobargain for a say in Syria’s future. Wemust reject its duplicitous advances.On June 11, 1999, a column of 30 Russianarmoured vehicles entered Serbia fromBosnia. They carried 250 elite Russianairborne troops. Their destination: Pristinaairfield in Kosovo. The Nato air campaignagainst Serbia — the Kosovo War — hadjust ended but there were yet no allied“boots on the ground” to secure theKosovan capital.By the following morning, the smallRussian detachment had secured theairfield and created new facts on theground. Nato now had to make a choice.Force the Russians out of the airfield andrisk a war? Or start negotiations? A rowbroke out between General Wesley Clark,the American supreme commander ofNato, and Britain’s Lt Gen Mike Jackson,in charge of Allied forces on the ground.Clark ordered Jackson to deny Russiacontrol of the airfield. Jackson allegedlyretorted that “I’m not going to start the thirdworld war for you”. And negotiations it was.That audacious thrust into Pristina madeRussia, a staunch supporter of SlobodanMilosevic’s murderous Serbian regime,part of the Allied peacekeeping force thathad defeated him. It strengthenedMoscow’s hand in diplomatic negotiationsover the future of Serbia and Milosevic’spersonal fate.History, of course, doesn’t repeat itself,but it does rhyme. And Russia’s recentmilitary deployment to Syria rhymes withthe move into Pristina in more ways thanone.First, there is the aim to shield and protectan allied regime, despite its record of warcrimes and atrocities on a massive scale.Syria’s Bashar al-Assad has been losingground to the rebels since the spring.Assad’s forces have been disintegrating,their fighting ability and morale eroding. Atthe end of last month, rebels were just 15miles from the strategic port of Latakia onthe Mediterranean coast. Losing Latakiacould easily have triggered Syria’s entireMediterranean coastline — the Latakiaand Tartus provinces — falling into rebelhands.That would have been the death knell ofthe regime. It would have cut off the vitalarms supplies being shipped in by Russiaand Iran, not to mention losing control ofthe loyalist Alawite heartland.Russian ground attack planes stationed atBassel al-Assad airport near Latakia — 12Su-25 Frogfoot and 12 Su-24 Fencer —

are not there to keep Russian militarybases safe. Their real purpose is tosupport ground operations by Assad’sforces. As well as planes and helicopters,Russia has a brigade-size force on theSyrian Mediterranean coast equipped withartillery, tanks, infantry fighting vehicles,intelligence and reconnaissance assets.It’s also highly likely to include specialforces. That is a remarkable fighting forcecapable of taking part in direct combat.Second, Russia is gambling that itsdeployment in Syria paves the way for arapprochement with the West. As low oilprices hit his export revenues, VladimirPutin badly needs to end the westernsanctions imposed on Russia for itsaggression in Ukraine. What better waythan by promising to end the Syrian civilwar and contain Islamic State —something western nations havespectacularly failed to achieve? Inexchange for using his influence withAssad to find a lasting solution in Syria,Putin wants the West to persuade Ukraineto accept Russian demands over itseastern region.For a war-weary West worried by the riseof Isis, it’s a tempting proposition. But itamounts to nothing — mere smoke andmirrors. Negotiations with Russia will notend the misery in Syria nor contain thespread of Isis. According to a former UNspecial envoy to Syria, Russia’s foreignminister Sergei Lavrov once admitted thatMoscow has as little influence over Assadas the United States has over Israel. Italso has no influence over the main rebelgroups fighting Assad. And if Russia wassincere about fighting Isis, it would havejoined the existing coalition trying to slaythe beast ages ago. Instead there arereports that Moscow has provided safepassage for fighters from the RussianNorthern Caucasus to join Isis in Syria andIraq.There is one thing Russia can do in Syria,however — and it should alarm us all. Justas it did in Kosovo in 1999, Russia caneffectively control — or even veto — airoperations by the anti-Isis coalition overSyria.Moscow has already installed short-rangeSA-22 Greyhound air defence systems toprotect its forces at Bassel al-Assadairport. But if it chose to deploy its long-range air defences along the Syrian coast— for example the SA-21 Growler, knownas S-400 in Russia — it could create an airdefence “umbrella” covering an area fromIsrael in the south to well beyond theTurkish airbase of Incirlik in the north.Incirlik is currently used by the US AirForce for operations over Syria and Iraq.Coastal defence batteries, if deployed inLatakia, could target every vessel within130km of the Syrian coast.Creating hard, military facts on the groundis a tried and tested Russian tactic. If weare not careful, Russia will once againexploit our weakness to give itself apowerful bargaining chip in the militaryand diplomatic battle over the future ofSyria.Solidarity is what glues Europe together. Ihave seen a lot of cohesion and burden-sharing when the concerns of Estonia,Latvia, Lithuania and Poland have beenaddressed over the past year or so. Themigration crisis, to which the situation inSyria contributes, has the potential todivide Europeans, but with bold leadershipfrom our politicians it can be avoided. TheWest needs to stand together on

Stockholmi Eesti KoolStockholmi Eesti Kooli direktor JaanSeim tutvustas kooli edukat tegevust,kirjeldas oma tagapõhja ja tegiettepanekuid kodu- ja väliseestikoostöö parandamiseks. StockholmiEesti Koolis õpib parajasti 208õpilast, kellest 1/3 on pagulastejäreltulijad ja 2/3 on viimastelaastakümnetel tulnud Eestist. Koolilon tihedad suhted Eestiga ja tulevikon helge. Jaan Seim avaldas muretEesti ühiskonna huvipuuduse ülejärjest suureneva väliseestlaskonnavastu. Oleks vaja taastadarahvastikuministri amet ja büroo, mh.selleks, et tõsta riiklikku huvivälismaal elavate rahvuskaaslastevastu. Ka võiks Eesti riik toetada jaenam kasutada väliseestlasteühistöö kaudu loodud eesti maju,suvekodusid ja vabaõhupiirkondi,millest mõned tänapäeval on omamajanduse ja tegevusega raskustes.RänneTartu Ülikooli professor Tiit Tammaruselgitas Eesti sisse- ja väljarändegaseotud arve ja probleeme. Eestlasiolevat väljaspool Eestit üle 200 000.Pärast taasiseseisvumist on püsivaltväljarännanuid 70 500, lisaks on 25000 välismaal tööl pikema- või

lühemaajaliselt. Tuhanded välja-rändajad on Eestisse tagasi tulnud jatuleb ka tuhandeid uusisisserändajaid, peamiseltVenemaalt. Tendents on praegu, etväljaränne väheneb ja tagasirännesuureneb.Hargmaised eestlasedTallinna Ülikooli lektor Mari-LiisJakobson rääkis eestlastehargmaisusest, st. nendest, keselavad laiali välisriikides, aga kelleside Eestiga on nii tugev, et nad eiassimileeru oma uues asukohariigis,vaid ainult adapteeruvadasukohariigi eripärasustega jategelevad perekondlikul tasemel jaeraviisiliselt Eestiga. Nende eestlusei vaja kollektiivseid lahendusi nagupagulastel, vaid nad onindividuaalsed eestlased. Seeasjaolu tekitabki raskusi näiteksSoome eestlaste organiseerimisel jaühistegevusel.Ettekannetele järgnenudpaneelarutlusel soovitati väliseestitegevuses eriti tegeleda lastega,neile võimaldada eesti keelerääkimist ja õppimist. Sooviti ka

rohkem infot väliseesti laste keeleõppevõimaluste kohta.RKP 2009-2013 mõju-uuringMerli Aksen Tartu Ülikoolist selgitasRahvuskaaslaste programmi 2009-2013mõju-uuringu tulemusi. Veebi kaudu onprogrammi sihtrühmadest küsitletud 747rahvuskaaslast, üldküsitlusele onvastanud 1161 inimest ja lisaks ontehtud 62 süvaintervjuud asjaosalistega.Kokkuvõttes on programm töötanudhästi, aga on ka kasvuruumi. Leitakse,et on võimalik parandada programmielluviimist ja turundamist – kasutadesorganisatsioone, ministeeriume,saatkondi ja ettevõtteid. Mureks on Eestiühiskonnas valitsevad eelarvamused jahalvustav suhtumine rahvusvähemus-tesse ja välismaale lahkunudrahvuskaaslastesse. On tähtistunnustada väljaspool Eestitühiskondlikult aktiivseid inimesi. Häidtulemusi on andnud Eestiskorraldatavad keelelaagrid väliseestilastele. Eesti riigi toetus keeleõppeleväljaspool Eestit on suure tähtsusega,sama kehtib üliõpilasstipendiumidekohta.Tagasipöördujate kohanemine on raskeja vajab tuge, eriti nende laste kooliastumine. Lõpuks toonitatakse, et RKPtervikuna on suure tähtsusega

ühtekuuluvustunde, eesti keele ja meelesäilitamisel ja et vajadused ületavadkaugelt programmi praeguseidvõimalusi.

Siber ja LuksemburgAjalehe Postimees korrespondentVenemaal Jaanus Piirsalu rääkis omaisiklikest kogemustest Siberi jaLuksemburgi eesti kogukondadest.Järgnevalt toimusid töötoad, kus arutativäiksemates gruppides RKP meetmeid- haridust, kultuuri, arhiivindust jarännet. Kohapeal loodi ka meediatöötuba.EV 100 juubelTeisel tööpäeval tutvustas Anneli OhvriEesti Vabariigi 100. a. juubeliettevalmistusi, mille kohta leidubrikkalikku infot veebilehelwww.ev100.ee. Töötoad esitasid omakokkuvõtted ja lühisõnavõttudeks antiaega Iivi Zajedovale, kes rääkisväliseesti suurpidustuste tähtsusest,Maimu Mölder tutvustas Kanadaeestlaste metsaülikooli ja Kristi Doughtykirjeldas Toronto eestlaste filmifestivaliEstDocs.Konverentsi lõpus tutvuti Narva

Vasakult: Martin Ehala, Piret Kärtner, Jaanus Piirsalu, Madis Lepajôe,Tiit Tammaru ja Jaan Seim

EESTI AJALEHT SAKSAMAAL PÜHITSES JUUBELITEesti Rada pidas 70. Juubelit 26. septembriltähistas Eesti Ühiskond SaksamaaLiitvabariigis (EÜSL) oma väljaande EestiRada 70. sünnipäeva. Pidu toimussügiseselt päikselises Kölnis ja meelitaskokku üle kahesaja austaja üle Saksamaaja kaugemaltki."Radu ja teid on palju. Nad kulgevad põhjaja lõunasse, läände ja itta. On radu kergestikäidavaid, on ka raskeid ja vaevalisi. Nadkulgevad otse, sirgjoones, kuid on ka täiskõverikke. Samuti on palju sihtkohti, kuhurajad viivad. Meie eestlased siin, võõralpinnal, käime siiski oma rada, oma Eestirada!"Need on read esimesest Eesti Rajanumbrist, mis ilmus 29. septembril aastal1945 põgenikeaagris Augsburgis ning justsellele lehele kuulub vanima järjepidevaltilmunud väliseesti ajalehe au.Selle au ja uhkuse väärikaks kandmisekskorraldas EÜSL väga mitmekülgse ja eestimeelsusest-ja keelsusest kantud peo, mis külalistele vägagi kordaläks. (Tagasisidet koos põhjalikuma pildigaleriigasaate lugeda Eesti Raja järgmisest, 853. väljaandest –toim.)Peo alustuseks lauldi Aita Sibula klaverimängu saatelEesti Vabariigi hümni ja seejärel võttis sõna EÜSLiesimees Maie Kisis-Vainumäe, kelle initsiatiivil EÜSLisügispidu Eesti Raja sünnipäeva auks korraldati.Ta avaldas heameelt, et eestlased on üle Saksamaaja ka naabrusest kohale sõitnud ja avaldavad nõndaEesti Rajale ja selle püsimisele paberajalehtedelekeerulisel ajal toetust.Oma toetuse ja sünnipäevaõnnitlused Eesti Rajale olidteele pannud ka mitmed EÜSLi häälekandja"väiksemad vennad", nagu end ise tituleeriti, –veebileht Estonian World Review, Inglismaa eestlasteleht Eesti Hääl. Järgmisena said sõna piiskop TiitSalumäe ja E.E.L.K. Saksamaa praostkonna õpetajaMichael Schümers. Piiskop Salumäe rääkis, eteestlased on aegade jooksul pidanud omavahelistsuhtlemist ja ühendust väga tähtsaks ning ta avaldaslootust, et Eesti Rada suudab edaspidigi olla sellekssillaks, mis eestlasi üle suure Saksamaa ühendada jakokku viia aitab.Ilus seos, mis piiskop oma sõnavõtus meelde tuletas,oli tähelepanu juhtimine Eestile kui Maarjamaale.(Tänavu möödub 800 aastat Eestimaa pühendamisestNeitsi Maarjale, mida esimest korda kinnitas paavstInnocentius III 800 aastat tagasi Roomas ja mis onolnud üks varasemaid pühendamisi katoliku kirikuajaloos.) Piiskop kõneles: "Sellest, et eestlasedõppisid enne Neitsi Maarjat tundma kui Kristust,kõnelevad meie lipuvärvid: ühendus taeva, maa ja

igaviku vahel." Need sõnad panid sobisid väga hästisellele läbinisti Eesti üritusele ning panid nii mõnegisilmapaari heldimusega meie sinimustvalget kiikama,saama kindlust ja tuge neist värvidest.Enne peo kultuuriprogrammi sai sõna Eesti Rajatoimetaja Karin Aanja, kellel ka omamoodi väike juubelseekord pidada: ta toimetab ajalehte 10. aastat ja justnüüd sai selja taha 55. numbri koostamine. Omasõnavõtus ei keskendunud ta mitte statistikale egalehe ajaloole, millega huvilised saavad tutvuda EestiRaja eelmise toimetaja Urmas Paidre artiklist "60aastat Eesti Raja esimese numbri ilmumisest", mis onkättesaadav näiteks EÜSLi kodulehel, vaid pigem leheja väliseestluse kaardistamisele praeguses maailmas.Karin Aanja leidis, et eesmärgid, miks lehte 70 aastattagasi tegema hakati ja miks seda praegu tehakse,pole kuigivõrd muutunud. Viidates professor Perandisõnadele, mis trükitud esimese Eesti Raja esilehel,tuleb ka praegustel väliseestlastel valida oma rada."Tänapäeval ei loe mitte riik, kus elada, vaid loeb,kuidas elada. Kas sulanduda massi või täita ükskõikkus kohas maailmas eestluse lassi... Ja siin seda lassiehk lähkrit täidetakse," rõõmustas Aanja Saksamaaaktiivsete eestlaste üle, kes hea meelega ka leheleoma tegemistest teada annavad. "Heaks eestlasekssaab alles Eestist väljaspool elades," meenutas ta ühelehe kaaskirjutaja mõtet, mis igat uut numbrit tehestoimetajale mõtteisse veereb. Karin Aanja avaldaslootust, et ajaleht saab pidada ka 75. ja ka 100.sünnipäeva, nagu Eesti riiki seda peagi teeb, ningrõhutas ajalehe väärtust Saksamaa eestlaste ühingukroonikana.Toimetaja sõnavõtule järgnes meeleolukaskultuuriprogramm, mille alustaladeks olid Saksamaaeesti koolide tublide laste etteasted. Frankfurdi Eesti

Kooli teatritrupp esitas etüüde AndrusKiviräha jutustuste "Vedur tuleb appi" ja"Presidendi kinnas" ainetel. Vahva huumoriedasikandmisega said lapsed kenastihakkama ja oli näha, et juhendaja EhaSallalt on õpitud muudki kui seda, kuidasõigesti istuda ja astuda.Kölni ja Müncheni Eesti koolide pisikesedlauljad esitasid mitu eestikeelset viisi, millestKristiina Ehini sõnadele kirjutatudpopulaarne "Kauges külas" õhtu jooksulühislaulmise käigus veel mitu korda ülesvõeti.Alles oma teist etteastet pidavLuksemburgist kohale sõitnud eesti naistepunt Meloodilised Tordid Anneli Aknajuhendamisel üllatasid omaprofessionaalsusega ning panid nii mõnegimõtlema, kust küll taoline harilikuleeestlasele küllaltki vähe omane energia jasära võetakse.

Pea samas koosseisus esines kanaisrahvatantsurühm Laiali, juhendajaks Mari-LiisKivioja. Luksemburgi naistele ei jäänud alla ka KaupoKitsingu juhendamisel tuule tiibadesse saanudHamburgi Pääsukesed, kelle eestvedamisel ka publikjalad kõhu alt välja sai. Peoõhtut juhtis, modereeris jatõstis külaliste tuju laulev näitleja Meelis Sarv Pärnust.Õhtujuht kuulutas välja ka loterii, mille õnnestumisseandis suure panuse EASi Hamburgi esindus – võitudelaualt võis leida kodumaist käsitööd kadakapuidustvõtmehoidjatest- ehetest kuni ootud karupükstenivälja. Loterii peaauhinna, rahapuu koos viljade ehk200 euroga, võitsid Müncheni Eesti Kooli lapsed, keskindlasti selle summa abil mõne toreda ürituseomakeskis saavad läbi viia. Sügispidu toetasidrahaliste annetustega ka mitmed staažikad EÜSLiliikmed. Uurida sai ka väljapanekut Eesti Rajavanematest aastakäikudest.Parema söögiisu tekitamiseks ning pärastmitmekülgset einet Rootsi lauas sai öötundideni tantsukeerutada Saksamaa rahva rõõmustamiseks jubamitmeid kordi kohale toodud ansambli Kukerpillidrõõmsa ja igihalja muusika saatel, mille vahele peo üksaukülalistest, vanim peokülaline 94aastane LindaPärtel laulis oma kauni häälega eestlaste seas TarmoPihlapi poolt kuulsaks lauldud laulu "Valgeid roose".Üllatusvärinaid jagus õhtu jooksul veel mitmeid jamitmeid, millest üritusest osavõtjate abiga soovime kajärgmises lehenumbris kirjutada.Igal juhul sai selle toreda Saksamaa eestlasiühendava sügispeoga – nii meeleolukalt ja südamlikult– ajalooline tähis Eesti Raja jaoks ajaloo kroonikatessepüsti pandud.ER

Eesti kool Londonis alustas kuuendat hooaegahoogsalt: vastu võeti palju uusi õpilasi, kedajuhendavad lisaks tuttavatele pedagoogidele mituuut emakeele ja muusika õpetajat, kulisside tagatagab koolipäeva sujuva kulgemise tubliadministratiivmeeskond. Eriliseks “kirsiks tordil”on aga energiline ja ideedest pulbitsev uusdirektriss Liina Särkinen.Kõigest uuest hoolimata on muutmata jäänudkoolipäeva ülesehitus – kaks korda kuus õpitakselaupäeviti emakeelt, kunsti-käsitööõpetust jamuusikat-liikumist. Nooremad lapsed on jagatudkolmeks rühmaks: 3-4aastased, 4-5aastased, 6-8aastased. Vanem rühm (9-…aastased) jätkabeelmisel aastal edukalt alanud projektõppega.Projektiõppe eestvedamisega jätkab LiinaSärkinen, kes selle ideega juba mullu üritaslahendada probleemi, kuidas motiveeridavanemaid lapsi peale väsitavat nädalat inglisekoolis ka Eesti kooli tulema. Nii valmisid neilmöödunud õppeaastal oma ala spetialistide käeall põnev fotoprojekt ja muusikavideo, kätt saiproovida lõuendile maalides.

Muusika ja meriAlanud õppeaasta teemadeks sai kool inspiratsiooniEesti aasta-teemadest : sügisesel poolaastal tutvutaksemuusika-alase sõnavara ja eesti rahvapillidega ningkevadel keskendutakse mereteemale. Õpetajad teevadparima, et arvestada õpilaste erineva keeletasemega,näiteks jagatakse vanusegrupid väiksemateksrühmadeks eesti keele tunnis.Mudilaste tunnid on üles ehitatud laste ealist eripäraarvestades ja püüdes toetada nende eesti keele arengut,mis ingliskeelses keskkonnas    ja eriti segaperedeskasvavatel 3–4 aastastel Eestis elavate  eakaaslastegaarvestades veidi aeglasem on. Mängitakse mänge,kasutatakse palju pilte. Olulisel kohal on liikumistnõudvaid tegevused, sest kõige väiksematel on raskepikalt ühe koha peal istuda, vaadatakse ka multikaid.Veidi vanemate lastega saab lisaks eelmainitule ka tähtining sõnu õppida ning eneseväljendust julgustada. Kõigetähtsam on, et lapsed omavahel eesti keeles kõneleksidja sõpru leiaks.Kool on võtnud südameasjaks toetada vanemaideestikeelse keskkonna loomisel ja arendada õpilastekeeleoskust, tutvustada Eesti kultuuri, sümboolikat ja

lastekirjandust. Viimase tunni jooksul kasutavad lapsedagaralt võimalust kooli raamatukogust raamatud javideosid laenutada, sageli moodustub noortestkirjandushuvilistest päris pikk järjekord.Sõpruskool DublinisOktoobris plaanib koolipere nädalavahetuseks küllasõita uuele sõbrale – Eesti Koolile Iirimaal. Dublini jaLondoni Eesti koolide õpilased, õpetajad ja vanemadkohtuvad esimest korda, et koos vahetada kogemusi jaanda teineteisele ideid. Jõuludeks valmib kogu Londonikoolipere kätetööna virtuaalne postkaart: filmitaksevanema rühma maalitööde valmimise protsessi, videomuusikalise tausta salvestamisel saavad aga kaasalüüa kõik nooremad rühmad.Direktriss Särkinenil on hea meel kooli umber tekkinudkogukonna üle, sest aktiivne kaasalöömine teeb kalapsevanematel elu huvitavamaks. “Oma alaspetsialistide ideed koolielu rikastamiseks on vägaoodatud!” julgustas ta inimesi kooliga ühendust võtma.Näiteks on plaanis ühe tubli ema eestvedamisel peagialustada beebiringiga, sest väikeste õdede-vendadenäol on koolile järelkasvu tublisti peale kasvamas.Triin Kübar

8. oktoober 2015 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

EESTI KOOL LONDONIS ALUSTAS ÕPPEAASTAT ENERGILISELT

THE L ITHUAINIAN AMBASSADOR WRITESIN THE GUARDIAN

“Mr Corbyn, Lithuania is safer with Nato”

Hiljuti ööbisime hubasesning väga koduses Mulgikõrtsis Abja Paluojal.Hommikusöögiks pakutimeile imemaitsvaid kana jajuustuga täidetud pann-kooke. See elamus tuletasmeelde kõhtutäitvaid‘Komm morgen wieder'(Tule homme jälle) täidetudpannkooke, mis maitsevaderiti hästi jahedal sügiseõhtul.Pancakes:3 eggs100 ml plain flour300 ml milka pinch of salt

Filling:1 tbsp oil1 medium onion, chopped450 grams minced meat100 ml beef stock2 Tbsp fresh parsley,choppedsalt, black pepper

Topping:50 grams grated cheese

Prepare thin crepe-stylepancakes (use the recipeabove or your favouritecrepe recipe, omittingsugar). Whisk eggs untilbroken, stir in salt and milk,then add the flour. Fry thincrepe-style pancakes (2per person).

To prepare the filling, sautéthe onion in oil until goldenon a medium heat, thenadd minced meat andbrown. Add the stock andsimmer until the liquid hasmore or less evaporatedagain (it makes for amoister filling). Season,add the parsley.

Place a tablespoonful ortwo of filling at the centre ofeach pancake, and wrapthe edges over the filling,so you end up with a roll (or

roll's look-a-like). Place in aoven-proof dish, sprinklewith cheese and bake at200C oven for 5-7 minutesuntil the cheese has melted.Serve with a fresh saladand a sprinkling of herbs.NB! Can be made ahead.Keep in the fridge. Beforeserving, heat in a 200Coven for about 15 minutes,adding the cheese after 10minutes.http://nami-nami.blogspot.co.uk/

Asta  Skaisgirytė,  the  Lithuainianambassador to London says JeremyCorbyn is ignoring what she claims areMoscow’s continuing imperial ambitions.Sympathy for the victims of imperialism is anoble sentiment. But I am puzzled thatLabour’s new leader feels this so keenlywhen Asia, Africa and Latin America areconcerned, but seems so unaware of thepast, present and future of imperialism onthe European continent. Lithuania has inliving memory experienced imperialismthrough occupation, linguistic and culturaloppression, the destruction of civil societyand public institutions, rape, looting,deportation and mass murder. Theperpetrators of these crimes have not beenpunished. Nor has Russia, the successorstate to the Soviet Union, apologised orpaid compensation. Instead it praises ouroppressors as heroes and justifies Stalin’sdestruction of half of Europe as geopoliticalnecessity.This is not just a historical injustice; theKremlin continues to menace its formervictims – countries which it should treatwith especial sensitivity and respect. It hasinvaded Ukraine and Georgia, seizingterritory and creating puppet states. Itwages economic warfare againstneighbouring countries, and runs avenomous propaganda campaignportraying them as failed, fascist andfriendless. Russia’s fast-modernising

military rehearses conventional andnuclear attacks against Nato allies.

Jeremy Corbyn says nothing about this.Instead he blames us for trying to defendourselves. Our countries were not, as heseems to believe, forced or lured into Natoas part of an American global power grab.We were pounding on the door of thealliance, demanding to be let in, becausewe feared that Russia might one daybecome what it is now: a threat. Those ofus in Nato are delighted that the alliance isnow fully engaged in our territorial defence,and we are delighted and grateful thatBritain is taking a leading role in this. Weare glad for our part to contribute to thesecurity of the UK – in cyber-defence,strategic communications, energy security,intelligence, counter-terrorism, combattingorganised crime, and with othercapabilities.

I invite Mr Corbyn to visit my country, to seethe progress we have made sincerecovering our sovereignty after the fall ofthe evil empire, and the threats that weface from its successor. We wouldwelcome his sympathy and support as ourcitizens try to regain the legality, liberty,dignity, security and prosperity so cruellytaken from us in the past, and which peoplein the United Kingdom are so fortunate toenjoy.Asta SkaisgirytėLithuanian ambassador

Eesti esitab Ameerika FilmikunstiAkadeemia 88. Oscarite võõrfilmiauhinna nominendiks mängufilmi “1944”(100 min).Valik tehti eesti täispikkademängufilmide hulgast, mis linastusidesmakordselt ajavahemikus 1.oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini2015 vähemalt seitsmel järjestikuselpäeval tasulistes kommertskinodes.Nimetatud film valiti nominendiksühehäälselt. Eesti Filmi Instituudikokkukutsutud valikukomisjonis olidtänavu Edith Sepp, Tiina Lokk, AndresMänd, Tanel Toom, Siim Rohtla, Ivo Feltja Jaan Ruus.Filmi tegevus hargneb 1944. aastasõjasündmustes Eestis, Sinimägedelahingutest juulis kuni Sõrve säärevallutamiseni Punaarmee pooltnovembri lõpus. Sõda näidatakse niiSaksa armees kui ka Punaväes sõdivateeestlaste silme läbi. Filmi juhtmotiiv onsee, et Teine Maailmasõda olieestlastele ka vennatapusõda. Valikuidtuleb langetada mitte ainult sõduritel,vaid ka nende lähedastel. Ent kui süütudtunnevad end süüdi, siis suuredsüüdlased ei tunne midagi.“1944” esilinastus 15.02.2015 ningsaavutas suurima vaatajaarvu, midaEesti film esimese linastusnädalaga onkogunud - 44 879 vaatajat. 38 päevapärast esilinastust ületas film 100 000vaataja piiri. Seni on Eesti filmidest üle100 000 kinokülastaja kogunud vaid2002. aastal esilinastunud ElmoNüganeni eelmine film “Nimedmarmortahvlil”.Film on valitud järgmistele festivalidele:Let’s Cee (Austria), Cameraimage(Poola), Kairo (Egiptus), Arras(Prantsusmaa), lisaks linastub film veelBalti filmipäevadel Oslos (Norra) jaEuroopa filmide programmisWashington DC-s (USA).Filmi operaatorid on Rein Kotov ja MartTaniel, produtsendid Kristian Taska(Taska Film/Eesti) ja Ilkka Matila (MRPMatila Röhr Productions/Soome).Peaosades Kristjan Üksküla, Kaspar

Velberg ja Maiken Schmidt.Eesti produktsioonifirmaenamusraha määrab vastavaltOscarite reeglitele (creativecontrol) filmi eestimaisuse.Maailmas levitab filmi EyewellAB (Rootsi).“Aasta jooksul on linastunudmitmed head eesti filmid. Žüriiarvestas filmi valiku juures“1944” vaatajate arvu Eestis jarahvusvahelist levi. Filmi vastutuntakse huvi ka Põhja-Ameerikast ja tegemist on suurtelevitajatega. Oscari võõrkeelsefilmi Eesti nominatsioon aitabkaasa filmi levitamisele eelkõigerahvusvahelisel turul,” lisasEdith Sepp.Ka eelmise aasta Eesti võõrfilmiOscari kandidaat “Mandariinid”(Zaza Urushadze, 2013) valmisrahvusvahelise koostööna.Esimene võõrfilmi Oscar antiaastal 1956 Federico Fellinifilmile „Tee”. Eestist esitatiesimesena võõrfilmi Oscarile“Need vanad armastuskirjad”1992. aastal.Lisaks võõrkeelsele mängufilmiOscari kandidaadile esitatakselühianimatsiooni kategooriaskandidaadiks Riho Undinukufilmi “Isand”, mis onvalminud Friedebert Tuglasenovelli “Popi ja Huhuu” ainetel.“Isand” võitis tänavuanimafilmide festivalil Annecy’sžürii peaauhinna, mis oneelduseks filmi esitamisellühianimafilmi kategoorianominendiks.Võõrkeelsete filmide Oscari-kandidaatide esitamise tähtaegon 1. oktoober. USAfilmikadeemia komitee teatabviie riigi nominentide valikutest14. jaanuaril 2016. Seejärelhääletavad filmide pooltakadeemia teenekad jategevliikmed, kes on kõiki viit

Ajaleht „Daily Telegraph” maailma kõigeilusamate linnade leotellu mahtus ka Tallinn.

„Balti linn on pühade ajal autentne jamaitsekas, kuid selle keskaegsed tänavad,mis on ühed paremini säilinud Euroopas,modernsed kohvikud ja eklektilisedmuuseumid on väärt külastamas igalaastaajal” kirjutati väljaandes.

Väljaande hinnagul on raske uskuda, et riik olikõigest 25 aastat tagasi Nõukogude Liidu osa.

Kaunimate linnade loetellu mahtusid ka Lätipealinn Riia ning Venemaa linnadestPeterburi ja Moskva.

For anyone jaded by tacky German-style Christmas markets in Britain, thecapital of Estonia will restore faith inthe festive marketing of mulled wineand undefinable wooden decorations.The Baltic city has the festive seasondown to an authentic and tasteful tee,but its medieval streets – forming oneof Europe’s best preserved old towns– and modern cafes and eclecticcollection of museums and galleriesare worth visiting at any time of theyear. Difficult to believe that just 25years ago it was clad in Soviet gloom.

K O K A K U N S T - Stuffed Pancakes

Peaminister Taavi Rõivas nimetasjuhtumit "väga tõsiseksjulgeolekuohuks": "Eks uurimine jakohtupidamine peavad tõepäevavalgele tooma aga selge onsee, et ainuüksi fakt, et on ainetkahtlustuseks, on väga tõsine löökEesti mainele."Tallinna linnapea kohuseid täitevTaavi Aas ütles täna Tallinnalinnavalitsuses antud erakorraliselpressikonverentsil, et võimalikeedasiste muudatuste tegemiseksoodatakse ära, mis tulemusi toobtänase kohtuotsuseedasikaebamine.Kuna Edgar Savisaar onkohtumäärusega linnapea ametisteemaldatud, siis kaovad sellegakaasnevad hüved, seega plaanibKeskerakond Savisaare ametiauto

rendile võtta. Oma sissetulekutSavisaar ei kaota, sest saabhaiguslehe alusel hüvitist, lisaks2110 euro suurust Riigikogu liikmeigakuist pensioni.Reedel tehti Savisaarele Ida-Tallinna keskhaiglas südamesondeerimise ravidiagnostilineprotseduur, mis Raepressi teatelmöödus tüsistusteta. Selgus, etSavisaare üks veresoon oli kriitiliselt– 90 protsenti – ahenenud, mistõttuantud südame piirkonda laiendati.Raepress lisas, et Savisaare ravijätkub.Edgar Savisaar on öelnud, et takandideerib erakonna esimehekohale novembris toimuvalkongressil ja seda soovi ta tagasivõtnud ei ole.allikad: Eesti press

EESTI ESITAB OSCARI -F ILMIKSELMO NÜGANENI “1944”

PAAVO JÄRVI PÄLVIS AUHINNADirigent Paavo Järvi sai Londonis ajakirja Gramophone auhinnajagamiselaasta artisti auhinna. Gramophone auhind on üks mainekamaidSuurbritannias ja klassikalise muusika maailmas. 1923. asutatud ajakiriGramophone võttis Järvile auhinda andes arvesse ta tööd Pariisi orkestri,Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie ja ‘NHK Symphony Orchestra inJapan’ dirigendina.

TALLINN SAI DAILY TELEGRAPHIS TUNNUSTUSE algus lk. 1 EDGAR SAVISAAR

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. oktoober 2015

Maailma tunnustatuimas ülikoolideedetabelis QS World University Rankingson kaks Eesti ülikooli. Aasta 2015/16edetabelis on mõlemad kohti kaotanud.Neljandat aastat järjest juhib edetabelitMassachusettsi Tehnoloogiainstituut(MIT). Teisel kohal on Harvardi Ülikoolmillele järgneb Cambridge’i ülikool.Viimased kolm aastat tähtsasseedetabelisse mahtunud Eesti ülikoolid –

Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool –pidid tänavu tunnistama väikest langust.Tartu Ülikool langes 379 kohalt 400 kohaleja Tallinna Tehnikaülikool  langes 501.kohalt vahemiku 601-650.Esikümnes on veel Oxfordi Ülikool (6),University College London UCL (7) jaImperial College London (8).PM/EE

EESTI ÜLIKOOLID LANGESID EDETABELIS

2. oktoobril avati Oslosmälestustahvel hoonel, kus 12.jaanuaril 1953 nimetati ametisseEesti Vabariigi valitsus eksiilis. KunaRootsis oli pagulaste poliitilinetegevus keelatud, siis kogunesidvalitsuse eksiilis liikmed Oslos.Valitsuse eksiilis peaministerpresidendi ülesannetes August Reinimetas tol ajal Møllergata 26asunud misjonihotellis Ansgarametisse viieliikmelise valitsuse, kusiga minister täitis kaht ametikohta:Johannes Sikkar – peaministriasetäitja ja siseminister;Gustav Suits – haridusminister jasotsiaalministri kohusetäitja;Mihkel Truusööt – majandusministerja teedeministri kohusetäitja;Tõnis Kint – põllutööminister jasõjaministri kohusetäitja;

Aleksander Warma – välisminister jakohtuministri kohusetäitja.Riigisekretäriks nimetati HeinrichMark. Vabariigi valitsuse eksiilisametisse astumise koha järgi hakatiseda nimetama ka Oslo valitsuseks.Praegu tegutseb Oslos Møllergata26 Comfort Xpress Hotel.Pidades silmas valitsuse eksiilistähtsust Eesti Vabariigi õiguslikujärjepidevuse hoidmisel, avati tahvelEesti Vabariigi Riigikantselei,Välisministeeriumi, EestiSuursaatkonna Oslos ja EestiMuinsuskaitse Seltsi poolt koostöösNorra-Eesti Ühingu (Norsk-estiskforening), Norra suursaatkonnagaTallinnas ning Comfort XpressHotel´iga.Peep Pillak

According to latest figuresreleased by the US-basedTax Foundation, Estoniahas the most competitivetax system in the OECD(the Organisation forEconomic Co-operation andDevelopment).Its top score is driven byfour positive features of itstax code: It has a 20 percent tax rate on corporateincome that is only appliedto distributed profits; It has aflat 20 per cent tax onindividual income that doesnot apply to personaldividend income; Itsproperty tax applies only to

the value of land rather thantaxing the value of realproperty or capital; It has aterritorial tax system thatexempts 100 per cent of theforeign profits earned bydomestic corporations fromdomestic taxation, with fewrestrictions.The Index  measures thedegree to which the OECDcountries’ tax systemspromote competitivenessthrough low tax burdens onbusiness investment andneutrality through a well-structured tax code. Itconsiders more than fortyvariables across five

categories: corporate taxes,consumption taxes,property taxes, individualtaxes and international taxrules. 34 countries weremeasured in thesecategories. Estonia led inCorporation Tax, propertytaxes and were second inindividual taxation but only17th in International taxrules.The top 5:1. Estonia 100.02. New Zealand 91.83. Switzerland 84.94. Sweden 83.25. Netherlands 82.0

Estonian World

Vabariigi Valitsus eksiilis liikmed Oslos,13. või 14.1.1953.Ees vaskult: Johannes Sikkar, August Rei, Aleksander Warma. Taga: MihkelTruusööt, Tõnis Kint, Heinrich Mark. Eesti Riigiarhiiv

8. septembril suriväliseestimajandustegelane japoliitik, Isamaa jaRes Publica Liidu(IRL) liige PeeterLuksep.Ta oli Eestipagulaste poeg, kessündis 29. jaanuaril 1955 Hammarbys Rootsis. Tema isa oli arst FriedrichLuksep, kellel õnnestus II maailmasõja ajal põgeda Soome ja sealt edasiRootsi.Peeter Luksep oli majandusteadlane, KREAB-i konsultatsioonifirmaasedirektor, Vin&Sprit AB asepresident, pikka aega Eesti Rahvusnõukogujuhatuse liige (1979–1992) ja Eesti eksiilvalitsuse rahandusminister aastatel1990–1992. Moderaatide erakonna esindajana valiti ta 1991 Rootsiparlamenti.Luksep oli ka üks Balti riikide iseseisvuse taastamist toetavateNorrmalmstorgi esmaspäevamiitingute algatajaid ja juhte (1990–1991). Tavaliti 1990. a Eesti Kongressi liikmeks, astus Isamaaliitu ning jätkas IRL-is.Peeter Luksep oli ka REL (Rootsi Eestlaste Liit) juhatuse esimees 13 aastatjärjest kuni 2003.1999. a pärjati Peeter Luksep Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Lahkus meie armasPeeter Luksep

Leinavad sügavas kurbuses kauaaegset RootsiEestlaste Liidu esimeest ja esindajat

Ülemaailmses Eesti KesknõukogusÜlemaailmne Eesti Kesknõukogu

OSLOS AVATI MÄLESTUSTAHVEL EESTIVABARIIGI VALITSUSELE EKSIILIS

ESTONIA LEADS THE WORLD

Lõuna-Austraalia politsei tabasseptembrikuus kahe päeva jooksul üheksaeestlasest meest, keda kahtlustataksevõltsitud ja varastatud krediitkaartidekasutamises.Uurimine algas, kui politseile saabusidteated, et Põhja-Adelaide'i linnasMelbourne’i tänaval asuvas hotellis onkasutatud ööbimise eest tasumiselvarastatud krediitkaarti, kirjutas Lõuna-Austraalia politsei oma kodulehel.Politsei otsis läbi toa, kus viibis neli meest,ning leidis hulga arvatavalt varastatud

esemeid: elektroonikat, mobiiltelefone jasularaha. Toas olnud neli meest peeti kinnija uurimise tulemusel peeti järgmiselpäeval kinni veel viis meest.Politsei kahtlustab, et mehed kasutasidvõltsitud või varastatud krediitkaartehotellitubade eest maksmiseks jainternetist kauba tellimiseks, mis hiljemsularaha vastu maha müüdi.Vahi alla võetud mehed olid vanuses 18–32, kohus keeldus neid kautsjoni vastuvabastamast.www.DELFI.ee

Austraalia politsei tabas üheksa eestlasest krediitkaardipetist

TennisUSA lahtistel tennisemeistrivõistlustelkaheksandikfinaali jõudnud 19-aastaneAnett Kontaveit tegi maailma top150seas suurima tõusu, kerkides edetabeliskoguni 56 koha võrra.Karjääri jooksul esimest korda USOpenil läbi kvalifikatsiooni põhitabelissepääsenud ja seal järjest kolm esisajamängijat alistanud ningkaheksandikfinaali jõudnud Kontaveittõusis uues tabelis 96. positsioonile, misteeb temast ka uue Eesti esireketi.

Senine esinumber Kaia Kanepi loovutas32 kohta ja langes 121. tabelireale.SõudminePrantsusmaal Aiguebelette'is toimuvatelsõudmise maailmameistrivõistlustelteenis Eesti paarisaeruline neljapaatpronksmedali.Andrei Jämsa, Allar Raja, TõnuEndrekson ja Kaspar Taimsoo läbisid2000 meetrit ajaga 5.56,34.Maailmameistriks krooniti sakslased5.53,22 ning hõbeda austraallased5.54,75-ga. Eestile järgnesid

Suurbritannia 5.57,82, Šveits 5.58,26 jaLeedu 5.58,65-ga.Eesti meeskond tagas sellega kohatuleva aasta Rio olümpiale. ERRKergejõustik42- aastane veteran kettaheitjaAleksander Tammert viskas taas üle 60meetri.Olümpiapronks Tammert võitis 1.oktoobril toimunud Audentese SKkettaheitevõistluse tulemusega 60.93.Ühtlasi on tegemist 21. järjestikuse

aastaga, kui Tammerti kettakaared onolnud pikemad kui 60 meetrit. Teisekoha sai Märt Israel tulemusega 60.66MaadlusUSA-s Las Vegases toimunudmaailmameistrivõistlustel saavutasnaiste maadluses pronksmedali alla75kg kategoorias Epp Mäe. Lisaks MM-ipronksile in Epp Mäe tänavu tulnud kaU-23 EM-il hõbedale. Medalivõidugatäitis Mäe ka Rio de Jaineiroolümpianormi.

S P O R T

Pühapäeval 6.septembril toimusLeicesteri EestiMajas toimussuvelõpu grill. Ilusalõhtupooikul kogunesrohkem kui 30inimest Eesti Maja  hoovi, kus Anu olivalmistanud vägamaitsvat toitu –salateid, sašlõkki,vorste, kana ningmagusat.Rahvast oli tulnud kokku Leicesteriübruskonnast ja ka kaugemalt   –Londonist, Rugbyst, Hinckleyst jaNottinghamist. Rahulikus õhkkonnas olivõimalik suhelda ning jutustadasuvepuhkustest ja ka tagasi kooli ning

tööleminekust! Suured tänud meeldivakokkutuleku korraldamise eest kuuluvadKatrile ja Stuartile ning Anu ja HaraldileJärgmised üritused Leicesteri Eesti Majason reklaamitud lk 6.

I N M E M O R I A M - P E E T E R L U K S E PSUVE LÕPUPIDU LE ICESTERIS

8. oktoober 2015 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublisher - Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas Ojasoo;Korrektuur - Tiina Kõiv. Esindajad: Lydia Järvik

(Bradfordis), Ida Lemsalu (Londonis)Tellimis aastaks: £20; Välismaale £27; Eestisse: £20.Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12);

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond.Tšeki saajaks märkige “Estonian News”,

4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.Tel: 0115 877 6877 e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleisei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Igaartikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha

muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Eesti Elu (Kanada)Raoul Sepp *15.08.29 Tallinnas;† 11.08.15 (T)Lya Sermat (Einer) *09.07.26Tallinnas; † 18.08.15 (T)Margot Nortmaa (Isberg) *28.11.32Kiideva külas; † 15.08.15 (T)Vanda Kabal (Mathiesen) *18.08.25Eestis; † 19.08.15 (T)Verner Migur *29.01.18 Lohusalus;† 31.08.15 (T)Endel Tigane *22.04.21 Elvas;† 08.09.15 Parry Sound’isAnita Timmelmann *21.03.20Virumaal; † 09.09.15 (T)Leida Tomingas (Kaskme) *11.04.25Haras; † 1.09.15 Niagara Falls’isKalev Lillak *21.05.22 Suure-Jaanis;† 8.09.15 Vancouveris(T) - TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Ede Männik *18.05.21; † 9.08.15Evald Rink *23.07.16 Undla vallas;† 14.08.15 MarylandisLeida Pärt (Lilleleht) *23.12.30Vana-Vändras; † 5.08.15Pennslyvanias

Meinhard Jõks *04.02.25 Tallinnas;† 13.08.15 New YorgisEesti Päevaleht (Rootsi)Urve Miller (Tarning) *11.08.30Tallinnas; † 26.07.15 StockholmisSilvia Pärt (Kurist) *3.12.25Hiiumaal; † 5.08.15 UppsalasAime Walter *17.04.28 Tartus;† 20.08.15 StockholmisHelgi Ignats *06.05.24 Olustveres;† 22.08.15 HuddingesRoland Ruukholm *21.02.27Pärispeal; † 1.09.15 ÖrebrosMaret Ainsaar Östling *18.11.34Kuressaares; † 1.09.15 GöteborgisAnts Koolman *28.11.27 Rakveres;† 3.09.15 GrabosMeie Kodu (Austraalias)Karl Seksel *02.06.21 Tartus;† 02.08.15 SydneysElmar Saarepere *03.08.14 Saarevallas; † 07.08.15 ThirlmeresMai Semmelweis (Ruus) *01.05.30Tallinnas; † 11.08.15 SydneysJohannes Virm *18.08.25 Võrumaal;† 02.08.15 PictonisEll Valdmäe (Steinfeldt) *10.09.20Lehtses; † 03.09.15 Thirlmeres

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

V I I N A - J A T A L V E K U U

†Meie kauaaegset sõpra

MARI TOOMSALU’Tmälestavad kurbuses

Aili, Anu ja Alar perega

T ä h t p ä e v a d22. okt 1865 Estonia Seltsi asutamine2. nov Hingedepäev9. nov 1947 Inglismaa Eestlaste Ühingu asutamine10. nov Mardipäev11. nov 1918 I maailmasõja lõpp

Eesti Hääl soovibsünnipäeva lastele õnne

7. okt Verner Vahter8. okt Heikki Lomp9. okt Juta Kivimägi-Armstrong

13. okt Ede Stevenson15. okt Aleksander Saaremäe24. okt Malle Toom5. nov Eino Ilmari10. nov Reet Kromel11. nov Heino Laanest14. nov Aleksander Jakobson

S ü n d i n u d11. okt 1894 Julius Kuperjanov15. okt 1864 Anna Haava15. okt 1923 Hans Moks16. okt 1912 Karl Ristikivi16. okt 1959 Erkki-Sven Tüür

19. okt 1921 Naan Põld21. okt 1912 Salme Ekbaum22. okt 1865 Kristjan Raud22. okt 1878 Jaan Lattik22. okt 1893 Ernst Öpik25. okt 1868 Oskar Kallas1. nov 1926 Olaf Kopvillem4. nov 1912 Väino Pärtel10. nov 1913 Gert Helbemäe

S u r n u d11. okt 2011 Hans Moks21. okt 1870 Joh. Kõpp29. okt 1918 Rudolf Tobias

30. okt 1989 Väino Pärtel(IEÜ esimees 1968-1982)5. nov 1960 August Gailit9. nov 1956 Aino Kallas9. nov 1942 Ants LaikmaaMäles tame Ing l ismaa l

lahkunuid16. okt 2006 Albert Miilmaa(Bradfordi Eesti Kodu esimees)23. okt 2000 Helmut Heinastu(IEÜ esimees 1982-1994)26. okt 2002 Voldemar Kiik1. nov 2009 Heino Läänemägi

†Lahkus meie kauaaegne sõber

MARI TOOMSALUMälestavad

LyaHeidi perkonnaga

“Young Baltic Talent” ConcertSunday 18th October, 2.30 for 3.00 pmRoyal Academy of Music, David JosefowitzRecital Hall, Marylebone Road, NW1 5HTFeaturing Heldur Põlder (tenor), StenHeinoja (pianist) and young Lithuanianand Latvian musicians from London’s

premier music schools.Entry: £10; concessions £5; under-16s free

Organiser: The Baltic Council in GB.

The Baltic Stars Ensemble - MarikeKruup (violin) Kristiina Rokashevich (piano)

Andrejs Osokins (piano); and othermusicians play music by Arvo Pärt,Peteris Plakidis and Jonas Tamulionis.

Thursday, 26th November at 7.30 pmSt Lawrence Jewry, Guildhall Yard,Gresham Street, London EC2V 5AA

Tickets: £15; concessions £12.eventbrite.co.uk/event/17616552583.

Organisers: The City Music Society/ theBaltic Music Society.

J U M A L A T E E N I S T U SUus EELK peapiiskop Urmas Viilmaa peab

eestikeelset jumalateenistust rootsi luterlikus kirikusLondonis.

laupäeval 24. oktoobril kell 14.006-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG.

(metroo: Edgware Road)Laulab Londoni Eesti Seltsi segakoor.

Pärast teenistust kohvilaud ja koosviibimine, kus saabkohtuda peapiiskopiga.

If you travelling to Estonia this winter and wantaccommmodation near Tartu - for a couple of nights orlonger why not stay atSEITSE-KÜLALISTEMAJA / B & B GUEST HOUSE

Run by Lynn and Bob Haidak from Lancashire this awardwinning guest house inÜlenurme on the outskirtsof Tartu has fourdouble/twin rooms. Roomrate including breakfast is€50, single occupancy€35, (€5 discount for ‘Tulevik’ members and ‘Eesti Hääl’subscribers). Room rate includes use of a small heatedswimming pool (open spring & summer). Sauna, BBQfacility and bicycle hire are extra. Children over 12 yearsaccepted.Contact: Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme, 61714,Tartumaa. Tel: +372 6661163; Mob: +372 5334 1388;Email: guesthouse.seitse@gmail.com; www.seitsemaja.ee/

Booking.com award of excellence”

L E I C E S T E R I E E S T I M A J A366 Fosse Road North, LE3 5RS. Tel: 0116 251 6727

eestimaja@gmail.comMaja aastapäev - laupäeval 17. oktoober

algusega kell 18:00Toimuvad ka kommitee liikmete valimised.

Mardi - Kadripäev - reedel 13. novemberMälestusteohtu - 21. novembril kell 18.00.Näitame Eesti filmi "1944" ja pakume hernesuppi.

Jõulupidu - 12. detsembril (sissepääs £15)Kõik on teretulnud ja võtke sõbrad ka kaasa!

Baaris müügil erinevad Eesti joogid: Saku originaal,Saku kuld, Vana Tallinn, Viru Valge.

B R A D F O R D I E E S T I K O D U8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

Traditsiooniline Jõulupidulaupäeval 19. detsembril algusega kell 16.00.Jõuluvana toob kingitusi ja kommikotte lastele

Eesti Kodu baar on avatud: E: 20:00-24:00;K: 11:45-14:15 ja 18:00-24:00; R: 18:00-24:00;L: 12:00-14:00 ja 17:00-24:00; P: 13:00-23:00.Müügil: Saku õlud, Kiss, Viru Valge jt eesti joogid

EESTI ABISTAMISE KOMITEELÕUNAD LONDONIS

Haiguse tõttu jäävad ära oktoobri- ja novembrikuulõunad.

Jõululõuna toimub 13. detsembril Londoni EestiMajas, 18 Chepstow Villas, W11 2RB.

PAKKIDE SAATMINE EESTISSEVõimalus saata pakke sugulastele ja sõpradele

jõuludeks! Pakke võetakse vastu -Reedel, 27. novembril kell 10:00-12:00 - BradfordiEesti Kodus, 8 Clifton Villas, Bradford, BD8 7BYLaupäeval, 28. novembril kell 10:00-12:00 -Leicesteri Eesti Majas, 366 Fosse Road North, LE3 5RSKes on Londonist paki saatmisest huvitatud palunhelistada ehk saata SMS või e-meil Valli Kallasele+3725041783; valentina@maarioko.ee

IES TULEVIKU PEAKOOSOLEKlaupäeval 14. novembril - kell 14:30Asukoht: Catthorpe Manor, LE17 6DF

Info: kristysheldon@hotmail.com

“TANGERINES”The Estonian Oscar nomination 2014

OCTOBER9 Savoy cinema, Heaton Moor, Manchester13 & 15 MAC, Birmingham16 – 22 Ipswich Film Theatre20 – 21 Chichester Cinema at New Park23 – 29 Plymouth Arts Centre23 – 30 Ultimate Picture Palace, Oxford23 - 25,27 Eden Court, Inverness27 – 28 Penarth Pier Pavilion28 Errol Flynn Filmhouse, NorthamptonNOVEMBER2 Taliesin Arts Centre, Swansea3 Leighton Buzzard Theatre4 Roses Theatre, Tewkesbury5 & 6 Ludlow Assembly Rooms7 & 11 Pomegranate Theatre, Chesterfield10 Stoke Film Theatre, Stoke on Trent10-11 Clwyd Theatr Cymru, Mold25 Plough Arts Centre, Great Torrington26 No. 6 Cinema, Portsmouth

N O T T I N G H A M I E E S T L A S T EJ Õ U L U P I D U

Pühapäeval 13. detsembril uksed avatud kell 12.00Lühike eeskava algab kell 12:30.

Loterii, jõuluvana ja einelaud.Eestlased ja eesti sõbrad olete kõik teretulnud!Bring your friends along - everyone welcome!

Nottingham Ukrainian House Social Club, ClaremontRoad, Nottingham. NG5 1BH

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. oktoober 2015

EEL SEI S VA D ÜRI T USED JA T EAT ED