KAITSEVÄEAKADEEMIA

ESTONIANMILITARY ACADEMY

ISSN 2461 - 4376 (print)

ISSN 2461 - 4386 (online)

SÕJATEADLANEESTONIAN JOURNAL OF MILITARY STUDIES

VÄIKERIIGI MEREKAITSE VISIOONID

VISIONS FOR MARITIME DEFENCE OF SMALL STATES

16 / 2021

16 / 2021SÕJATEADLANE ESTON

IAN JOU

RNAL OF M

ILITARY STUD

IES

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSEDESTONIAN NATIONAL DEFENCE COLLEGE

SÕJATEADLANE

Estonian Journal of Military Studies

16 / 2021

KAITSEVÄE AKADEEMIA

SÕJATEADLANE

Estonian Journal of Military Studies

VÄIKERIIGI MEREKAITSE VISIOONID

VISIONS FOR MARITIME DEFENCE OF SMALL STATES

TOIMETAJAD

TAAVI URB JA ANDRES SAUMETS

SÕJATEADLANE

16 / 2021

SÕJATEADLANEESTONIAN JOURNAL OF MILITARY STUDIES

Peatoimetaja / Editor-in-chief:Andres Saumets (Estonia)

Toimetuskolleegium / Editorial Board:Heiko Biehl (Germany)Ivar Jõesaar (Estonia)Ken Kalling (Estonia)Kairi Kasearu (Estonia)Erik Männik (Estonia)Holger Mölder (Estonia)

Nele Rand (Estonia)Claus Freiherr von Rosen (Germany)Karl Salum (Estonia)Vladimir Sazonov (Estonia)Zdzisław Śliwa (Poland)René Värk (Estonia)

Keeletoimetajad / Language Editors:Karen Kuldnokk (Estonia)Raili Lass (Estonia)

David W. E. Thomas (UK)Elle Vatsar (Estonia)

Termini- ja keelekonsultant / Language and Terminology Advisor:Reet Hendrikson (Estonia)

Nõuandev kogu / International Advisory Committee:Enno Mõts (Committee Manager, Estonia)Hubert Annen (Switzerland)Richard H. Clevenger (USA)Angelika Dörfler-Dierken (Germany)Sharon M. Freeman-Clevenger (USA)Martin Herem (Estonia)Raul Järviste (Estonia)Thomas R. Kämmerer (Germany)Jakob Kübarsepp (Estonia)

Ants Laaneots (Estonia)Tõnu Lehtsaar (Estonia)Rain Liivoja (Australia)Gale A. Mattox (USA)Ago Pajur (Estonia)Robert Rollinger (Austria)Michael N. Schmitt (USA)Martti Turtola (Finland)

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies) on Kaitseväe Akadeemias väljaantav, eelretsen­seeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga sõjateaduslik ajakiri.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), the journal of the Estonian Military Academy (EMA) is a peer­reviewed military journal with an international board of editors and open to inter national contributors.

Väljaandja ja autoriõigus / Publisher and Copyright: Kaitseväe Akadeemia, 2021

Toimetuse kontakt / Editorial Contact: Riia 12, 51010 Tartu, Estonia Tel: +372 717 6275 E­mail: andres.saumets@mil.ee

Ajakirja koduleht / Homepage of the Journal: https://www.kvak.ee/sojateadlane/

Kaastööd/Submissions: publikatsioonid@mil.ee

Kirjastus / Publishing House: Eesti Ülikoolide Kirjastus, www.eyk.ee

ISSN 2461-4378 (print)ISSN 2461-4386 (online)

SISUKORD

SAATESÕNA .................................................................................................. 7Taavi Urb, Andres Saumets

EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE, MITTE VALDAMISE TAKISTAMINE ... 9Grigori Gavrilov

EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID......................... 34Tauri Roosipuu

EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕHIÜLESANDEID ...................................................... 46Urmo Urbus

SEA POWER IN THE BALTIC SEA ........................................................... 55Ott Laanemets

KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU? ............................................................................................ 143Taavi Urb

RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE HALDAMINE ............................................ 159Jacob Børresen

SUMMARIES – KOKKUVÕTTED ............................................................ 189

AUTORID ........................................................................................................ 196

CONTRIBUTORS .......................................................................................... 198

SAATESÕNA

Head lugejad!

Seekordne Sõjateadlase mereväe erinumber „Väikeriigi merekaitse visioonid“ on osaliselt ajendatud Kaitseväe Akadeemia korraldatud ja 2020. aastal lõppe nud esseevõistlusest „Eesti merekaitse tulevik“. Võistlusele esitati üheksa väga erineva taseme, stiili ja vaatepunktiga tööd. Enamik osalejaid olid mereväe nooremohvitserid. Kolm parimat esseed on nüüd artikli kujul kättesaadavad ka Sõjateadlase lugejatele.

Neil põhjustel sai Sõjateadlase 16. number mitmekihiline. Erinumbri tuuma moodustavadki esseevõistlusel teiste hulgas selgelt esile kerkinud kolm auhinnatud tööd. See on nn noorte vihaste meeste vaade, mis ei pruugi kattuda üldlevinud seisukohtadega, aga võiks pakkuda uusi vaatenurki ja mõtteainet. Nooremleitnant Grigori Gavrilovi artikkel „Eesti mereväe üles­anne peab olema piiratud mereala valdamine, mitte valdamise takistamine“ juhib tähelepanu piisava, pigem vajadustest kui võimalustest lähtuva ambit­siooni vajalikkusele Eesti merekaitses. Relvakonflikti korral on Eestile olu­lisem säilitada mereala valdamine kui takistada vastasel selle valdamist. Tauri Roosi puu vaatleb artiklis „Eesti merekaitse tulevikustsenaariumid“ mere­kaitset laiapindselt kogu merenduse kontekstis. Nooremleitnant Urmo Urbuse artikkel „Eesti energiajulgeoleku tagamine kui mereväe üks põhi ülesandeid“ näitab seoseid energiajulgeoleku ja merekaitse vahel. Autor jõuab järeldusele, et Eestit ja Soomet ühendavad kaablid on julgeoleku seisukohalt väga oluline taristu, mida tuleb merekaitse planeerimisel arvestada.

Järgmised kolm artiklit loovad eelmistele laiema tausta. Kaptenleitnant Ott Laanemetsa artikkel „Sea Power in the Baltic Sea“ tugineb tema Läti riigikaitse akadeemias kaitstud magistritööle. Autor analüüsib põhjalikult merevõimu olemust Balti riikides ja jõuab järeldusele, et see tuleneb eelkõige geograafiast. Kuigi merendus on kõigi kolme riigi majanduses suure kaaluga, ei tajuta selle tähtsust ega kasutata olemasolevaid võimalusi piisavalt. Kapten­leitnant Taavi Urb arutleb artiklis „Kas ka väikeriigid vajavad tasa kaalus laevas tikku?“ tasakaalus laevastiku otstarbekuse ja võimalikkuse üle piira­tud ressurssidega väikeriigi kontekstis. Autor jõuab järeldusele, et tasakaalus laevas tik on riigi huvide kaitseks merel vältimatult vajalik ja ressursid selleks

Taavi Urb, Andres Saumets

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 7–8. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

TAAVI URB, ANDRES SAUMETS8

tuleb leida. Eelmistele artiklitele loob veelgi laiema tausta juba klassikaks saanud ja nüüd lõpuks eesti keelde tõlgitud Norra mereväe erukommodoor Jacob Børreseni artikkel „Rannikuvõim: rannikuriigi merevõim ja mereliste ressursside haldamine“, kus autor tutvustab laia tunnustust leidnud ranniku­võimu (ingl coastal power) ideed. Väikeriigi merevõim on suurriigi omast põhimõtteliselt erinev. Igal mereäärsel riigil on merevõim, kuid selle suurus sõltub olemasolevate võimaluste ärakasutamisest ja uute loomisest.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Olge terved!

Toimetajad Taavi Urb ja Andres Saumets

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 9–33. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE, MITTE VALDAMISE TAKISTAMINE

Grigori Gavrilov

1. Põhitõed

Kuigi ahvatlev on väita, et järjekordne tehnika või relvastuse areng toob kaasa revolutsiooni sõjapidamises, piirduvad suurimad muutused päriselus siiski muutustega taktikatasandil.1 Strateegiatasandil sõjapidamise üldised põhitõed jäävad muutumatuks või nende muutmine meenutab pigem evolut­siooni, mitte revolutsiooni. Sama kehtib ka meresõjapidamises.2 Esimesed üldtunnustatud meresõjateoreetikud Alfred Thayer Mahan, Julian Corbett, Philip Howard Colomb ja Stepan Makarov kirjutasid ajast ja ajal, kui purje­laevad olid veel tõhusa meresõiduvahendina kasutusel, laevade relvastuses leidus eestlaetavaid siledaraudseid suurtükke ning ülehelikiirusel lendavad raketid olid kaugem tulevik. Sellest hoolimata on paljud meresõjateooria tee­rajajate sõnastatud meresõjapidamise põhitõed leidnud korduvalt kinnitust nii 20. kui ka 21. sajandi meresõjapidamises.

Esimene ja kõige tähtsam meresõjapidamise põhimõte on see, et kõik merel tehtav peab olema mõeldud maismaa sõjategevuse mõjutamiseks või võimal­dama seda mõjutada. Sellest on kirjutanud Julian Corbett3 juba 20. sajandi alguses ning seda ei ole ümber lükatud ka enam kui sada aastat hiljem4. Seda meresõjapidamise eripära tunnistavad ka kõige paadunumad merevõimu pooldajad, kes erinevalt mõnest õhuvõimu fanaatikust ei väida, et merevägi üksinda suudab võita mis tahes sõja. Vastupidi, mere sõjapidamises nähakse suurt potentsiaali, et võimaldada teistel väeliikidel mõjutada sündmusi

1 Artikkel tugineb autori esseele, mis pälvis Kaitseväe Akadeemia korraldatud esseevõistlusel „Eesti merekaitse tulevik“ I preemia.2 Speller, I. 2014. Understanding Naval Warfare. Oxon: Routledge, p. 4. [Speller 2014]3 Corbett, J. S. 1911. Some Principles of Maritime Strategy. London: Longmans, Green, and Co., p. 16. 4 Hughes, W. P.; Girrier, R. P. 2018. Fleet Tactics and Naval Operations. 3rd ed. Annapolis: U.S. Naval Institute Press, p. 24. [Hughes, Girrier 2018]

GRIGORI GAVRILOV10

maismaal5. See omakorda tingib vajaduse vaadelda mere sõjapidamist laiema, strateegilisema mõttega.

Teise vaieldamatu meresõjapidamise põhitõe võib sõnastada järgmiselt: selleks, et merd enda heaks ära kasutada, peab esialgu saavutama mereala valdamise (ingl sea control). Purjelaevade ajastul räägiti mereülemvõimu (ingl  command of the sea) saavutamisest, mis tähendas, et mere kasutus läks ühe ainuvalitseja kätte. 20. sajandi esimeseks aastakümneks laienes sõja pidamine vee alla ja ka õhuruumi.6 Korraga ja igal pool ülemvõimu saavuta miseks ei olnud enam piisavalt vahendeid ka maailma tugevamatel mere vägedel. Jõuti tänapäeval kehtivale seisukohale, et täielik ülemvõim ei ole tegelikult saavutatav ega ka vajalik. Üha enam hakati kõnelema mereala valda misest7. Mereala valdamine on olukord, mis tekib, kui kellelgi on tea­tud merealal (sh vee all, õhus ja ka elektromagnetilises spektris) mingis aja­vahemikus tegutsemisvabadus oma eesmärgi täitmiseks8.

Mereala valdamisest, mis võib olla piiratud nii ajas kui ka ruumis, kirju tati juba Teise maailmasõja järel9, kuid selle kontseptsiooni kõige laiemalt tuntuks saanud kirjeldus on pärit Ameerika Ühendriikide admirali Stansfield Turneri sulest. Tema 1974. aastal avaldatud artikkel on saanud erialakirjanduse klassikaks.10 1972. aastal märkis Turneri kolleeg ja kaasmaalane admiral Henry E. Eccles, et mereala valdamine võib jaguneda absoluutseks, praktiliseks (ingl working control) ja vaidlustatuks (ingl control in dispute). Vaidlustatud mereala valdamise olukorras on mõlemad konfliktipooled merel tegutsedes ohustatud, kuid nende eesmärkide saavutamine merel ei ole lootusetu ja ka vastane ei saa olla kindel oma puutumatuses. Vaidlustatud mereala valdamise olukorra puhul on vaja iga üksiku mereoperatsiooni täideviimiseks kehtestada just selleks ülesandeks ette nähtud alas piiratud ajavahemikuks praktiline valdamine.11

5 Gray, C. S. 1992. The Leverage of Sea Power. New York: The Free Press, pp. ix–x.6 Vego, M. 2013. Getting Sea Control Right. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 139, Issue 11, p. 64.7 Speller 2014, p. 96.8 Laanemets, O.; Laanetu, L. 2014. Meresõda. Tartu: KVÜÕA väljaõppevahendite keskus, lk 27. [Laanemets, Laanetu 2014]9 Roskill, S. W. 1954. The War at Sea, 1939–1945. Volume I: The Defensive. London: Her Majesty’s Stationery Office, p. 3.10 Turner, S. 1974. Missions of the U.S. Navy. – Naval War College Review, Vol. 27, No. 2, Article 2, pp. 6–10.11 Eccles, H. E. 1972. Märkmed, 20. jaanuar. U.S. Naval War College. Viidatud Tilli 2018, lk 190 järgi. Vt Till, G. 2018 [2004]. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. 4th ed. Oxon: Routledge.

11EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Viimane kirjeldus ühtib professor Milan Vego kirjeldatud piiratud mereala valdamise olukorraga12, kusjuures valdamine võib olla piiratud nii ajas, ruumis kui ka meresõjapidamise valdkonniti.

Meresõjapidamise üle arutledes peab teadma veel üht olukorda: mereala valdamise takistamist (ingl sea denial). See kehtib siis, kui vastane ei saa kasu­tada merd oma eesmärgi täitmiseks.13

Ülioluline on aru saada, et mereala valdamine ja mereala valdamise takista mine ei ole vastandid. Mereala valdamise takistamist võib vaadelda kui võimalikku merevõimule lähenemist, mille puhul on ühele osalisele täht­sam mitte ise merd kasutada, vaid neutraliseerida eelised, mida vastane võiks saada mere kasutamisest14. Mereala valdamise strateegia keskendub sellele, et oma üksused saaksid mereala kasutada selliste meetodite ja vahenditega, mis välistavad vastasel mitte ainult mereala kasutamise, vaid ka mereala valdamise takistamise. Mereala valdamise takistamise strateegia keskendub sellele, et mitte lasta vastasel merd kasutada, aga see ei taotle, et merd kasu­taksid oma üksused. Sellisel juhul saab merest eikellegimaa, kui kasutada Esimese maa ilmasõja analoogiat. Oluline erinevus seisneb selles, et mereala valdamise saavu tanud osaline ühtlasi takistab teisel mereala valdamist, aga mereala valda mise takistamise saavutamine ei tähenda, et saaks ise merd kasutada.15 See erinevus on tähtis kogu järgnevas arutelus.

Küsimus, kas pühenduda mereala valdamisele või valdamise takista­misele, jaotab teoreetikud kahte leeri. Nn traditsiooniline koolkond, mida seostatakse ennekõike Briti ja Ameerika mereväega ja mille juured ula tuvad Mahani kirju tistesse, rõhutab esimest.16 Ajapikku seadis mitu teoreetikut selle kahtluse alla. Mereala valdamise poole pürgimisest loobumine ja kesken du­mine ranniku kaitsele oli levinud mõtteviis Prantsuse uue koolkonna (pr Jeune École) mereväelastel 19. sajandi lõpus17 ning 1920. ja 1930. aastatel Nõu kogude Liidus18. Siinses tekstis edaspidi kasutatud uue koolkonna või uue kooli ter­miniga üldistatakse teooriad, mis edendavad veendumust, et riigi mereväe

12 Vego, M. 2016. Maritime Strategy and Sea Control: Theory and Practice. Oxon: Routledge, p. 44. [Vego 2016]13 Speller 2014, p. 98.14 Till, G. 2018 [2004]. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. 4th ed. Oxon: Routledge, p. 193. [Till 2018]15 Speller 2014, p. 47.16 Ibid., p. 56.17 Ibid., p. 58.18 Ibid., p. 67.

GRIGORI GAVRILOV12

ülesanne peab olema traditsioonilisest koolkonnast erinevalt mereala valda­mise takistamine. Uue koolkonnaga seostatakse tihti selliseid vahendeid nagu allveelaevad, meremiinid, torpeedo­ või raketikaatrid ning kaldal baseeruvad lennukid ja raketisüsteemid.

Mõned teoreetikud toovad välja, et mereala valdamise saavutamine on merel tugevama ja mereala valdamise takistamine nõrgema osalise üles­anne (vt näiteks Vego19, Tangredi20, Speller21). Mõned autorid, kes kirjutavad Eesti mereväe võimalikust arengust (nt „Eesti sõjaline kaitse merel. Päiskivi kontseptsioon“22 või Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse hiljuti valmi­nud ettekanne23), annavad Eesti mereväele soovituse keskenduda mereala valdamise takistamisele. Artikli autori hinnangul on selline lähenemine ekslik.

Põhjus peitub selles, et mereala valdamise takistamise strateegia edu on otseselt seotud sellega, kui palju vastane kavatseb kasutada merd sõja­tegevuses24. Kui vastase sõjaplaanides ei ole seda ette nähtud, on kõik püüded mereala valdamist takistada täiesti kasutud, näiteks kui vastane ei pea kuvama jõudu ookeanitaguste maade vastu, vaid asub lähinaabruses maismaapiiri taga. Juhul kui selline vastane tegeleb ise samuti mereala valdamise takista­misega ja mereala kasutamine on takistatud mõlemal osalisel, kaotab mere­ühendusteedest ning mere tagant kaupade ja lisajõudude juurdetoomisest sõltuv riik tunduvalt rohkem25 kui riik, mille põhitugevus on maismaa sõja­pidamine ning mille tööstus ja majandus ei jää seisma koos laevadega.

Merekaitse teemat käsitlevas artiklis tuleks mainida, et termin merekaitse on üsna ebaõnnestunud. Erinevalt maismaast ei saa merd kaitsta, hõivata, kindlustada, piirata ega teha muid toiminguid, millega on harjunud Eesti maaväekeskse mõtlemisega kaitseväelased.26 Õigem on rääkida riigi sõjalisest

19 Vego 2016, p. 25.20 Tangredi, S. J. 2013. Anti­Access Warfare: Countering A2/AD Strategies. Annapolis: Naval Institute Press, p. 23. [Tangredi 2013]21 Speller 2014, p. 119.22 Eesti sõjaline kaitse merel. Päiskivi kontseptsioon. 2017. Tallinn: Eesti merevägi, lk 6. [Eesti sõjaline kaitse merel 2017]23 Lange, H.; Combes, B.; Jermalavičius, T.; Lawrence, T. 2019. To the Seas Again: Maritime Defence and Deterrence in the Baltic Region. Tallinn: International Centre for Defence and Security, pp. 31–32. 24 Speller 2014, p. 98.25 Vego 2016, p. 27.26 Ibid., p. 20.

13EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

kaitsest, mis toimub merel27. Isegi kui riigi kõrgeim sõjaline strateegia taotleb ainult olemasoleva kaitsmist (st mõjusfääri laiendamine ei ole sõja tegevuse eesmärk), ei tähenda see, et sõjavägi peab piirduma ainult kaitsva tege vusega28. Teisisõnu: merd ja mereväge saab rakendada riigi kaitsmiseks, see aga ei tähenda, et sõjategevus merel peab tingimata olema reaktsioon vastase tege­vusele. Paraku on termin merekaitse semantiline lõks. See paneb lähenema teemale kitsast vaatenurgast, kuidas viia merel ellu kaitseoperatsioone, millise taktika ja milliste vahenditega. Üldistatud teoorial (ja uue koolkonna muster­lahendustel) põhinev esmajäreldus ei pruugi teenida Eesti riigi huve parimal viisil.

2. Mere tähtsus Venemaa Föderatsioonile ja Eestile

Riigid, kellel on merejõud või ligipääs merele, ei pruugi käsitada merd riigi julgeolekustrateegias ühtemoodi. Kui riigi peamised jõukuse allikad ja tõe­näolised ohuallikad asuvad lähinaabruses maismaal või kui riik ei sõltu majanduslikult üle mere impordist, ei pruugi ta taotleda suurt mõjuvõimu merel29. Selliste riikide hulka kuulub vaieldamatult Venemaa Föderatsioon, kes küll peab ülal ja võimaluste piires arendab Nõukogude Liidu pärandiks jäetud võimsat mereväge. Riigi geograafiline asukoht on mõjutanud selle (sõja)ajalugu, mis omakorda on kujundanud riigi sõjaväelaste ning kõrgema poliitilise juhtkonna vaateid ja hoiakuid meresõjapidamise vastu. Venemaa Föderatsiooni põhiliseks jõuks oli ja jääb maismaa sõjapidamine, mereväele jäetakse teisejärguline koht. Võimas merevägi on Venemaa Föderatsiooni jaoks endiselt globaalse üliriigi staatuse sümbol, mitte rahvusliku püsima­jäämise vajadus.30

Venemaa Föderatsioon on Eestist sõjaliselt tugevam, ja seda ka merel, kuid ei tasu unustada, et Eesti kuulub maailma tugevaimasse sõjalisse liitu, mis on juba olemuselt merele pööratud pilguga – kohanimeline täiend Põhja­Atlandi ei ole NATO nimetuses niisama. Seega Eesti ei ole konfliktis Venemaaga

27 Eesti sõjaline kaitse merel 2017, lk 3.28 Vego 2016, p. 5.29 Grygiel, J. 2012. Geography and Sea Power. – Dutton, P.; Ross, R. S.; Tunsjø, Ø. (eds.). Twenty­First Century Seapower. Cooperation and Conflict at Sea. Routledge, p. 19.30 Zysk, K. 2012. Russia’s Naval Ambitions: Driving Forces and Constraints. – Dutton, P.; Ross, R. S.; Tunsjø, Ø. (eds.). Twenty­First Century Seapower. Cooperation and Conflict at Sea. Routledge, pp. 113–114.

GRIGORI GAVRILOV14

nõrgem osaline, vaid on merel tugevama alliansi osa. Tegelikkuses on just Venemaa strateegia merel kaitsva iseloomuga. Vene sõjaväelased ilmselt vaidle vad sellele vastu, kuna see eeldab omajagu nõrkust, mis ei sobi kokku Venemaa soovitud kuvandiga31. Ometi ei saa eitada, et konventsionaalse konflikti korral on Venemaa ülesanne merel ennekõike takistada tugevamatel NATO merevägedel kasutada merd jõukuvamiseks ja meretranspordiks32. See oli ka praegusest Venemaast sõjaliselt võimsama Nõukogude Liidu strateegia terve külma sõja vältel33.

Relvakonflikt Eesti osalusel või Eesti territooriumil ei pruugi püsida ainuüksi meie riigi geograafilistes piirides34. Kuigi võib vaadelda mitut eri intensiiv susega konfliktistsenaariumi35, on alati võimalik, et see hõlmab kõiki kolme Balti riiki või isegi muid Läänemere riike. Seega tuleb Eesti julge­olekust rääkides mõelda (ka nn iseseisva kaitsevõime pooldajatel), kuidas see haakub piirkonna üldise julgeolekuolukorraga. Nõnda soovitab talitada ka praegune Kaitseväe juhataja Martin Herem36. Seda meeles pidades on Balti riikide meresõja strateegia üle arutledes mõistlikum pidada neid saar(t) eks, mitte suletud mere rannikuriikideks. Kolmel Balti riigil on ligikaudu 1400 km maismaapiiri Venemaa Föderatsiooni või Valgevenega ning üle jäänud alliansi liitlastega toimib maismaaühendus ainult 65 km laiuse Suwałki koridori kaudu37. Need vähesed maismaaühendused, mis läbivad seda maa kitsust, jätavad soovida isegi rahuajal38 ning on kergesti tõkestatavad nii konventsio­naalse konflikti korral (õhulöökide, kaudtule, kaugmineerimise või tavapärase

31 Tangredi 2013, p. 220.32 Ibid., p. 217.33 Soviet Naval Developments. Third Edition. 1984. Annapolis: The Nautical and Aviation Publishing Company of America, p. 10. [Soviet Naval Developments 1984]34 Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. 2018. Tallinn: Välisluureamet, lk 18. https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport­2018­EST­web.pdf (31.12.2019).35 Stubbs, B. B. 2017. U.S. Sea Power Has a Role in the Baltic. – U.S. Naval Institute Pro­ceedings, Vol. 143, Issue 9. https://www.usni.org/magazines/proceedings/2017/september/us­sea­power­has­role­baltic (28.04.2021).36 Herem, M. 2019. Intervjuu Kaitseväe juhataja Martin Heremiga, intervjueeris Andres Kuusk. – Telesaade „Esimene stuudio“, videosalvestis, 17. detsember. https://etv.err.ee/1010670/esimene­stuudio (28.04.2021).37 Clark, W.; Luik, J.; Ramms, E.; Shirreff, R. 2016. Closing NATO’s Baltic Gap. Tallinn: International Centre for Defence and Security, p. 6. https://icds.ee/wp­content/uploads/2015/ICDS_Report­Closing_NATO_s_Baltic_Gap.pdf (01.12.2020). [Clark et al. 2016]38 Evaluation of the European Reassurance Initiative (ERI) 2017. Alexandria, Virginia: Department of Defense Office of Inspector General, p. 26.

15EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

vallutamise teel) kui ka asümmeetriliste vahenditega (nt sabotaaž või rahva­rahutused). Sellise geograafia tõttu ei ole raske ette kujutada olukorda, kus Balti riikide maismaaühendus ülejäänud alliansiga ei ole sõbralike jõudude kontrolli all. Raske sõjatehnika või suures koguses varustuse, laskemoona, kütuse, toidu­ ja tarbekaupade juurdetoomisel eelistatakse niikuinii mere­transporti ning raud­ ja maanteeühenduse katkemisel saab sellest ainus varustamisviis.

Balti riikide praegune olukord meenutab Euroopas asuvate NATO liikmes riikide külma sõja aegset olukorda miniatuuris. Möödunud sajandil oli alliansi ülesanne jõuda tuua juurde lisajõudu või ­varustust üle ookeani enne, kui Nõukogude Liidu väed murravad läbi Kesk­Euroopa kohale loodud kaitsesüsteemist. Balti riikide puhul peavad aga NATO tugevdusjõud jõudma Kaliningradi ja Valgevene vahel ära lõigatud Baltimaadesse üle Läänemere. Omal ajal tehti Lääne­Saksamaa tugevdamise strateegilisi õppusi Reforger. Ei ole üllatav, et alliansi kõrgel positsioonil teeninud tsiviil­ ja militaarjuhid tõstavad esile vajaduse korraldada samal viisil õppusi Baltimaades ning lisaks vajaduse harjutada sõjalist manöövrit merelt.39 Siinkohal oleks paslik meenu­tada, et 2019. aasta suvel harjutasid Eesti liitlased abivägede juurdetoomist Eestisse meredessantüksusena lausa kahel korral40. Meretransport mängis olulist rolli ka õppusel Tractable41. 2020. aastal oli planeeritud korraldada suur õppus Defender­Europe, mille käigus pidi Eestisse tulema üle mere veelgi suurem meredessantabivägi42. Paraku toimus viirusepuhangu tõttu õppus vähendatud mahus.

Lääne­Saksamaa ei ole ainus seesugune näide. Teise maailmasõja Atlandi lahingu tagamaad on teada ka sõja üldise, mitte üksnes merelise ajaloo huvi­lisele. Juhiksin siinkohal tähelepanu teisele võrdlusjoonele. Nimelt NATO ja Nõukogude Liidu merevägede jõudude tasakaalu muutus 1970. aastatel viimase kasuks jättis alliansi meretagused põhjapoolsed riigid – Taani ja eriti Norra – keerulisse seisu. Liialt kaitsva iseloomuga merestrateegia eesmärk

39 Clark et al. 2016, pp. 24–25.40 Fotod ja video: liitlased harjutasid Eestile meritsi appi tulemist 2019. – Eesti Rahvus­ringhääling, 4. juuli. https://www.err.ee/958774/fotod­ja­video­liitlased­harjutsid­eestile­meritsi­appi­tulemist (31.12.2019).41 Tractable. – The British Army. https://www.army.mod.uk/news­and­events/events/tractable (31.12.2019).42 Ameeriklased harjutavad tuleva aasta suurõppusel vägede toomist üle ookeani Euroopasse 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 16. detsember. https://www.err.ee/1014710/ameeriklased­harjutavad­tuleva­aasta­suuroppusel­vagede­toomist­ule­ookeani­euroopasse (31.12.2019).

GRIGORI GAVRILOV16

oli tagada mereala valdamine ainult Atlandi ookeanil. NATO merevägede ülesanne oli mitte lasta Nõukogude Liidu laevastikul väljuda kaugemale kui Gröönimaa­Islandi­Suurbritannia vahel asuvale alale (ingl GIUK gap). Sellest oli saanud justkui Maginot’ liin, kuid iseärasusega, et Taani ja Norra jäid sellest valele poole.43 Järgmisel aastakümnendil vastu võetud uus kontsept sioon nägi ette agressiivsemat hoiakut ning ka väiksemate merevägede üles andeks sai mitte ainult mereala valdamise takistamine (sh raketikaatritega), vaid piira­tud mereala valdamine mereühendusteede kindlustamiseks ja väeloome­operatsioonide toetamiseks.44 Märkida tasub sedagi, et näiteks Norra mereväe 1970. aastate otsus loobuda suurtest sõjalaevadest rannikukaitse raketikaatrite kasuks ei olnud tehtud mereväe, vaid poliitilise juhtkonna tasandil, ning otsus pöörduda tagasi mereala valdamise operatsioonide poole oli mereväelastele teretulnud. Selleks hangiti võimsad fregatid. Poliitikute ümberveenmisel män­gis olulist rolli ka suurenenud vajadus turvata mereühendusteid. See oli otse­selt seotud Ameerika Ühendriikide otsusega ladustada merejalaväe brigaadi varustust ja sõjatehnikat alates 1981. aastast Norra keskosas.45 Paralleel Eesti geograafia ja julgeolekuolukorraga on ilmselge.

Ei saa salata, et majanduslikult on Eesti sõltuvus mereühendusteedest äärmiselt suur. Laskumata sügavamasse statistikaanalüüsi, võib öelda vaid seda, et Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid on Eestist pärit ekspordita­vate kaupade rahalise väärtuse poolest vastavalt esimesel, teisel ja neljandal kohal ning moodustavad koos teiste väiksemate meretaguste turgudega üle 40% Eesti ekspordibilansist46. Tasub meeles pidada, et Eesti ekspordib ena­masti Eestis toodetud kaupa47, teisisõnu ei sõltu mereühendusteedest üks­nes transiidiga tegelev majandussektor, vaid suur osa meie riigi majandusest. Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel liigub koguni 60%

43 Grove, E. J. 2004. The Superpowers and Secondary Navies in Northern Waters during the Cold War. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters, 1721–2000. London: Frank Cass, pp. 217–218.44 Ibid., p. 219.45 Tamnes, R. 2004. Major Coastal State – Small Naval Power: Norway’s Cold War Policy and Strategy. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in the Northern Waters, 1721–2000. London: Frank Cass, pp. 239–241.46 Eesti statistika. – Statistikaamet. https://data.stat.ee/profile/country/ee/ (19.12.2019).47 Väliskaubandus Eestis 2018. aastal. 2019. – Puura, E.; Silla, M. Statistikaameti blogi, 11. juuli. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel­2019­07­11­valiskaubandus­eestis­2018­aastal (19.12.2020).

17EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Eesti kaubavahetusest meritsi48. Mere kaudu saabuvad Eestisse ka mõned strateegilise tähtsusega kaubad. Näiteks on Eestis võimalik toota vedel­kütust, kuid tootjad keskenduvad tulusama põlevkiviõli tootmisele ning diisli kütusetehaste rajamise plaan on praegu peatatud49. Rafineerimistehaste keerukus (st haavata vus) ja toorainekaevanduste asukoht ei lase olla kindel nende saatuses relvakonflikti korral. Eesti energiajulgeolek ei sõltu ainult vedel kütusest. Hiljuti tööle pandud Balticconnector50 ja Klaipėda LNG termi­nal, aga ka muud planeeritavad või ehitusjärgus gaasi­ ja elektriühendused51 on just merekommunikatsioonid nagu enamik sidekaablitestki. Ei tasu unus­tada sedagi, et Eestis ei toodeta laskemoona ega enamiku relvasüsteemide varuosi ning suurema konflikti korral tuleb tõenäoliselt ka toitu, tarbekaupa ja meditsiinivahendeid hankida või võtta humanitaarabina vastu välismaalt – mere kaudu.

Võrdluseks: Venemaa Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonna maaväe­üksused asuvad üsna piiri lähedal ega nõua lahingualale jõudmiseks mandrite vahelist logistilist operatsiooni52. Nende varustamine on võrreldes Eestiga tunduvalt lihtsam võimsa kodumaise sõjatööstuse tõttu. Sellises olu­korras ei ole raske aru saada, kes kaotab takistatud Läänemere puhul rohkem. Liialdatud näitena võib tuua võitluse Läänemere idakalda territooriumite eest 16. ja 17. sajandil: Moskva vürstiriigil ei olnud toona üldse mereväge, ometi saatis neid mitmel korral sõjaedu. Autori arvates ei ole väheoluline seegi, et tollal Moskvale truude vägede mitu katset Tallinna ja Riiat vallutada ei ole vilja kandnud ning Rootsi suutis pöörata kaotatud lahingud maismaal üldiseks sõjavõiduks just tänu ülemvõimule Läänemerel.53

48 Eesti merenduspoliitika 2012–2020. 2012. – Majandus­ ja Kommunikatsiooni­ministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf (19.12.2019).49 Viru Keemia Grupp loobus diislitehase ehitusest 2013. – Postimees: majandus, 2. juuli. https://majandus24.postimees.ee/1287188/viru­keemia­grupp­loobus­diislitehase­ehitusest (10.05.2020).50 Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe alustas tööd 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 11. detsember. https://www.err.ee/1012938/eesti­ja­soome­vaheline­gaasijuhe­alustas­tood (19.12.2019).51 Baltikumi energiaühenduste kaardid 2013. – Bryza, M.; Tuohy, E. Diplomaatia, 30. jaa­nuar. https://icds.ee/et/baltikumi­energiauhenduste­kaardid/ (19.12.2019).52 Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2019. 2019. Tallinn: Välisluureamet, lk 4. https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport­2019­EST­web.pdf (31.12.2019).53 Täpsemalt võib lugeda näiteks Laidre, M. 2015. Domus Belli. Põhjamaade Saja­aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Tallinn: Argo, lk 755–870.

GRIGORI GAVRILOV18

3. Väikese rannikuriigi merevägi kui erijuhtum

Nagu eespool mainitud, on nii mõnigi autor tõepoolest kirjutanud, et mereala valdamise takistamine on tavaliselt nõrgema osalise tegevus. Samad autorid aga kinnitavad sedagi, et mereala valdamine ei ole ainult „suurte“ mere­vägede pärusmaa54 ning ka piiratud mereala valdamisest võib olla arves tatavat kasu55. Peale selle on vastase pingutused juurdepääsu ja tegevuse takista­misel üle tatavad märgatavalt kergema vaevaga, juhul kui A2/ AD­alale56 jääb tegevus võimeline üksus, kes teeb eeloperatsioone ja on justkui hüppelaud jõudude kasvatamiseks liitlaste abiga57. See eeldab, et niisuguse üksuse lae­vad suudavad ennast kaitsta vastase rünnaku eest, teha sedasi jätku suutlikult operatsioone merel ning võimaldavad neid teha ka väljastpoolt vastutusala saabuvatel üksustel, näiteks pakkudes luure­ ja sihtmärgistamis andmeid, konvoeerides dessant­, transpordi­ ja kaubalaevu ning juhatades kohalikke olusid palju paremini tundes liitlaslaevu läbi miini väljade. Teisisõnu: väikeste riikide tegevus merel ei pruugi piirduda ainult mereala valdamise takista­misega, vaid võib seisneda ka mereala valdamise vaidlustamises – merevägi võib taotleda piiratud kontrolli mereala üle, et täita riigi jaoks elutähtsat eesmärki.

Kirjutades väiksemate riikide merevägedest, on kombeks viidata Norra mereväelase kommodoor Jacob Børreseni artiklile rannikuriikide mere­võimust58. Artikkel kuulub tõesti meresõjateooria kullafondi, kuid mõned autori pakutud (üldistatud) argumendid ei pea Eesti puhul paika. Børresen kirjutab artiklis selle teooria rakendamise kohta järgmist:

Loomulikult varieeruvad iga rannikuriigi mereväe ülesehitus, doktriin ja operatsiooni kontseptsioon, lähtudes konkreetsest rollist ja ülesannetest, mis oma-korda sõltuvad selle rannikuriigi iseloomust ja julgeolekuülesannetest.59

54 Till 2018, p. 185.55 Vego 2016, p. 38.56 A2/AD, anti-access and area denial – juurdepääsu ja tegevuse takistamine57 Tangredi 2013, p. 156.58 Børresen, J. 2004 [1994]. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Management of Maritime Resources. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters, 1721–2000. Oxon: Routledge, pp. 249–275. [Børresen 2004] Artikli eestikeelne tõlge „Rannikuvõim: rannikuriigi merevõim ja mereliste ressursside haldamine“ on avaldatud siinses kogumikus lk 159–188. Tõlkinud ja kommenteerinud Ott Laanemets.59 Ibid., p. 249. Vt lk 159 siinses kogumikus.

19EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Oluline on seegi, et artikkel avaldati esimest korda 1994. aastal ja nii mõnigi Børreseni pakutud väide ei ole leidnud kinnitust.

Näiteks peaks Børreseni sõnul väikese rannikuriigi mereväe üks üles­annetest olema reaktsioon provokatsioonidele sõjaeelsel ajal, et võita aega tugevamate liitlaste leidmiseks60. Kuid NATO liikmena ei vaja Eesti ajavõitu liitlaste otsimiseks, vaid laevu, mis suudaksid üle elada esimese kohtumise sõjaliselt võimsa vastasega ja pidada vastu liitlaste kohalejõudmiseni reaalses relvakonfliktis. Børreseni soovitatud „arvukad ja lihtsad“ alused toetavad esimest, aga mitte teist – teisisõnu ei vasta need Eesti vajadustele. Børresen kirjutab veel sellestki, et väikese rannikuriigi merevägi ei peagi olema sõja­liselt võimas. Piisab ka rünnatava riigi aluste hukkumisest, et tekitada ründa­jale eba proportsionaalselt suurt diplomaatilist kahju, ning mainekahju võib olla piisav agressiooni heidutuseks.61 Artiklis on toodud esile mõttetera, et rannikuriigi merevägi, mis täidab oma territoriaalvetes ja majandusvööndis korrakaitse ülesandeid kõikide rahvusvaheliste seaduste alusel, korrektsel ja legitiimsel viisil, loob eelduse, et ka teised piirkonna jõud on sunnitud järgima reegleid, seda just eelmises lauses nimetatud mainekahjustuse põhjusel62. Siinse artikli autor arvab, et need kaks asjaolu on lähiajaloos leidnud kõige vähem kinnitust.

Esiteks on suuresti kaheldav, et rahvusvaheline halvakspanu mõjutab märga tavalt Kremli tegevust. Näiteid võib tuua ohtralt: alates sellistest süü­tutest vahejuhtumitest nagu naaberriikide õhuruumi järjepidev ja teadlik rikku mine63 kuni suveräänsetele riikidele kallaletungini ja territooriumite okupeerimiseni. Just mereväega seotud vahejuhtum Kertši väinas kaaper­datud Ukraina alustega illustreerib väga hästi, kui vähe hoolib Venemaa mainest, rahvusvahelisest õigusest ja „demokraatliku üldsuse hukkamõistust“. Tasub meeles pidada, et sellele vahejuhtumile ei järgnenud uusi sanktsioone Venemaa vastu64. Venemaa enda väitel oli Venemaa Föderaalse Julgeoleku­teenistuse piirivalve tegevus õiguspärane ja hoopis ÜRO Rahvusvaheline

60 Børresen 2004, p. 254.61 Ibid.62 Ibid.63 Habakuk, M. 2017. Venemaa Föderatsiooni õhujõudude riskikäitumine Balti regioonis. Magistritöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 28.64 EL nõuab Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist 2018. – Eesti Rahvus­ringhääling, 28. november. https://www.err.ee/880723/el­nouab­venemaalt­ukraina­laevade­ja­meremeeste­vabastamist (10.05.2020).

GRIGORI GAVRILOV20

Mereõiguse Kohus langetas „ebaseadusliku“ otsuse Ukraina kasuks65. Ukraina mereväelased lasti lõpuks koju peaaegu aastase vangistuse järel, kuid seda mitte ühepoolselt kohtuotsuse tõttu, vaid vangivahetuse käigus. Ukraina pidi loovutama oma sisuliselt pantvangi võetud meremeeste eest Ida­Ukraina konfliktis osalenud ja Ukrainas muu hulgas terrorismi eest süüdi mõistetud isikud. Mis puudutab kaatreid, siis tagastati needki Ukrainale – küll rüüstatud ja saboteeritud kujul66. Gruusia mereväe saatus merelahingus 2008. aastal67 lükkab ühtlasi ümber Børreseni väite, nagu võiks „suurejooneline ja silma­paistev häving“ olla sama kasulik kui võit lahingus68.

Raketikaatrite löö­ja­kao­äkkrünnakud ei ole päriselus siiani toonud meresõjateooria uue kooli pooldajate lubatud suurt edu69. Näiteid võib leida nii mõnestki konfliktist: kehva õhutõrjevõimega Osa­klassi Egiptuse ja Süüria raketikaatrid uputas Iisrael 1973. aasta sõjas üsna kiiresti, ilma et need oleksid suutnud tekitada Iisraelile mingeid kaotusi70. Liibüa ja Iraani mereväele kuu­lunud raketikaatrite mõõduvõtt Ameerika Ühendriikide mereväe üksustega vastavalt 1986. aasta Sidra lahe merelahingus71 ja 1988. aastal Pärsia lahes72 lõppes sama tulemusega. Iraagile kuulunud raketikaatrite ja muude väikse­mate laevade katse pääseda neutraalse Iraani vetesse 1991. aastal on risti­tud tapatalguteks Būbiyāni saare juures ning see on järjekordne tõestus, et avamerelaevastiku vastu rannikuvetes opereerivate raketikaatrite edu ei ole sugugi nii kindel, nagu on väitnud uue kooli pooldajad73. Selgelt mereala

65 ÜRO kohus nõuab Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 21. mai. https://www.err.ee/945776/uro­kohus­nouab­venemaalt­ukraina­laevade­ja­meremeeste­vabastamist (10.05.2020).66 Venemaa poolt Ukrainale tagasi antud laevadest on kadunud isegi WC-potid 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 21. november. https://www.err.ee/1005345/venemaa­poolt­ukrainale­tagasi­antud­laevadest­on­kadunud­isegi­wc­potid (10.05.2020).67 Wertheim, E. 2008. Combat Fleets. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 134, Issue 10. https://www.usni.org/magazines/proceedings/2008/october/combat­fleets (31.12.2019).68 Børresen 2004, pp. 254–255.69 Till 2018, p. 163.70 Rahav, E. 1986. Missile Boat Warfare: Israeli Style. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 112, Issue 3, pp. 107–113.71 Parks, W. H. 1986. Crossing the Line. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 112, Issue 11, pp. 40–52.72 Perkins, J. B. 1989. The Surface View: Operation Praying Mantis. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 115, Issue 5, pp. 66–70.73 The United States Navy and the Persian Gulf. – Naval History and Heritage Command. https://www.history.navy.mil/research/library/online­reading­room/title­list­alphabetically/u/the­united­states­navy­and­the­persian­gulf.html (02.06.2020).

21EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

valdamise takistamiseks üles ehitatud endise Jugoslaavia mereväel74 ei õnnes­tunud heidutada NATO sõjalaevu, mis tegid mereblokaadi Aadria merel ja Otranto väinas. Serbia jõudude ainus katse mereblokaadi murda eba­õnnestus75. Endise Jugoslaavia mereblokaad – operatsioon Sharp Guard – on hea näide, et n­ö tõelised sõjalaevad, nii suured Ameerika Ühendriikide ristlejad76 kui ka näiteks väiksemad Taani korvetid77, on kasulikud ka otsesest konfliktist erineval operatsioonil, samal ajal kui uue koolkonna järgi mereala valdamise takistamisele üles ehitatud merevägi ebaõnnestus riigi kõrgemate eesmärkide saavutamisel.

Raketikaatrite kasin tulemus on seotud asjaoluga, et tänapäeva mere­sõjapidamine sõltub suuresti õhusõjapidamisest, iseäranis rannikumere piir­konnas78. Teisisõnu, kehva õhutõrjevõimega laeva eluiga Läänemerel oleks lühike. Tänapäeva raketikaater on sündinud Teise maailmasõja järgse Nõu­kogude Liidu raketihulluse ja mereväe uue koolkonna mõjul (1956. aastal kasutusele võetud Komar­klass oli esimene sellist tüüpi laevade klass maa­ilmas). Seda ilmekam on asjaolu, et Nõukogude Liidu mereväe juhtkond nõudis raketikaatritele aina paremat õhutõrjerelvastust. Selle tulemusena oli pea iga järgnev raketikaatrite klass eelkäijast suurem. See päädis sellega, et Nanuchka­klassi tunti juba väikeste raketilaevadena, mitte raketikaatritena Nõukogude Liidu klassifikatsiooni järgi.79 Tähtis on seegi, et uue koolkonna eestvedajad ei ole väitnud, nagu peaksid raketikaatrid tegutsema üksinda. Nõukogude Liidu raketikaatrid pidid tegutsema oma ranniku lähedal, st õhu­tõrje­, õhu­ ja mereväe lennuväe (kaldal baseeruvad hävitajad, ründelennukid ja pommitajad­raketikandjad) kaitsva tiiva all.

Õhuväe ja raketikaatrite koostöö oli planeeritud ka lääneriikides. Børreseni kodumaa valduses oli ja on arvukas õhuvägi, nagu ka Rootsil, Soomel, Kreekal,

74 Papadopoulos, S. 2013. The U.S. Navy’s Contribution to Operation Sharp Guard. – Weir, G. E.; Doyle, J. S. (eds.). You Cannot Surge Trust: Combined Naval Operations of the Royal Australian Navy, Canadian Navy, Royal Navy, and United States Navy, 1991–2003. Washington, D.C.: Department of the Navy, p. 84. [Papadopoulos 2013]75 Nørby, S. 2013. The Participation of the Danish Navy in Operation Maritime Monitor / Sharp Guard 1993–1996. – Joint and Combined Operations in the History of Warfare. Torino: International Commission of Military History, pp. 715–716. https://pure.fak.dk/files/5578539/SHARPGUARD.pdf (02.06.2020). [Nørby 2013]76 Papadopoulos 2013, p. 90.77 Nørby 2013, p. 714.78 Vego 2016, p. 40.79 Кузин, В.; Никольский, В. 1996. Военно­Морской Флот СССР 1945–1991. Санкт­ Петербург: Историческое Морское Общество, с. 184–188. [Кузин, Никольский 1996]

GRIGORI GAVRILOV22

Iisraelil, Lääne­Saksamaal ja teistel praegustel või kunagistel uue koolkonna mereväe riikidel. Lennuvahendite olemasolu vajadus raketikaatrite tõhusaks kasutamiseks on põhjustatud veel ühest asjaolust. Nimelt ei vaja raketikaatrid seda ainult enesekaitseks, vaid ka selleks, et rünnata edukalt vastast, kasutades oma relvasüsteemide täielikku potentsiaali. Raketikaatrid on autonoomsuse ja tegevusulatuse poolest piiratud, nende sihitamiseks mõeldud sensorid ei avasta sihtmärki relvasüsteemi maksimaalse laskeulatuse kaugusel. Selleks, et jääda hästirelvastatud vastase relvasüsteemide laskeulatusest ja avastamis­tsoonist välja, peavad raketikaatrid saama horisonditagusteks raketilöökideks sihtmärgi andmeid teiselt sensoriplatvormilt, näiteks õhuvahendi või allvee­laeva pealt või isegi orbiidil paiknevalt seiresüsteemilt. Kui mereväel neid vahendeid ei ole, jääb relvasüsteemi potentsiaal kasutamata.

4. Piiratud mereala valdamine: viisid ja vahendid

Eesti riigikaitse merel peaks seisnema piiratud ulatusega mereala valda­mise taotlemises, mitte valdamise takistamises. Kuna Eesti on Venemaa Föderatsioonist sõjaliselt nõrgem, on selline järeldus esmapilgul vastuolus üld tunnustatud teooriaga. Kuid arvestades Eesti geograafiat ja julgeoleku ­olukorda, peaks iga kaasamõtleja jõudma just sellele järeldusele. Relva­konflikti korral oleksid Eesti põhiliseks merejulgeoleku tulipunktiks mere ühendusteed ja merelt lähtuv rünnak. Seetõttu peab riigikaitse merel seisnema võimes mereühendusteed lahti hoida ja tõrjuda merelt lähtuvat rünnakut. Need võimed on ära toodud ka Eesti merejulgeolekut käsitlevas raportis, ja seda raporti kõigi kolme võimelahendi puhul80. Oluline otsustus­koht on just see, mis vahenditega seda saavutada.

Ekslik on arvata, et siinse artikli autori meelest ei vaja Eesti merevägi laeva­tõrjevõimet. Vastupidi: tahes­tahtmata tuleb igas sõjas, olenemata manöövri osavusest, vastase üksusi füüsiliselt hävitada. Artikli autori seisukoht ei ole ka see, et Eesti merevägi ei peaks olema võimeline takistama mereala valdamist. Küll aga saaks mõlemat eesmärki täita, ilma et kasutataks laevatõrjerakette eelistatud relvasüsteemina ja ilma et Eesti peaks mereala takistamise poole püüeldes loobuma mereala valdamisest. Eesti piiratud ressursi tõttu peaksid mereväe tehnilised vahendid olema võimalikult kulutõhusad ja kasutatavad võimalikult paljudes olukordades.

80 Murumets, J. 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 49–75.

23EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Näiteks soosib Läänemeri meremiinide kasutamist. Eestit ümbritsevates vetes ei ole meremiin raketist sugugi kehvem vahend pealveelaevade hävita­miseks, samas on sellel mitu eelist. Läänemere, eriti Soome lahe geograafiast lähtudes saab samu meremiinivälju kasutada nii oma jõudude kaitseks kui ka vastase ründamiseks. Kriitilise tähtsusega alad saab mineerida juba enne konflikti puhkemist (nt dessandiohtlikud rannikualad). Seda saab teha varja­tult, seevastu laevatõrjerakettide kasutamine eskaleerib igal juhul konflikti. Meremiinide kasuks kõneleb seegi, et isegi maailma parimad miinitõrje­vahendid ja metoodikad on ajakulukad. Ühest miiniväljast dessant­ ja sõja­laevade jaoks läbipääsu tegemine võib võtta päevi, samal ajal kui raketirünnak laevale ja laeva õhutõrje vastumeetmete rakendamine on minutite või isegi sekundite küsimus. Erinevalt ebaõnnestunud raketirünnakust hoiab isegi kõige kergemini läbitav miiniväli vaenlast eemal tunduvalt kauem.

Teise maailmasõja järel loobusid kõik maailma mereväed peaaegu täie­likult ainult suurtükkidega relvastatud sõjalaevadest. Pealveesõjas hakati eelistama just rakette, suurtükkide ülesandeks jäi enamasti maismaa lahin­gute tuletoetus merelt. Samas suureneb taas laevade suurtükirelvastuse tähtsus81, sest tänu tehnika arengule82 on võimalik teha sellest jälle päeva­kajaline pealvee tõrjerelv. Juhitav ja programmeeritav moon suurendab laske­ulatust ja tabamistõenäosust ning laiendab sihtmärkide profiili. Näiteks OTO Vulcano moon on varustatud sihtmärgi kuju tuvastava infrapunasensoriga (seda tüüpi sensoreid kasutatakse muu hulgas relvasüsteemides FGM­148 Javelin või Mistral 3, mõlemad on Kaitseväes kasutusel). Niisuguse moona laske ulatus võib olenevalt kaliibrist ulatuda saja kilomeetrini83. Sellised suur­tükid on hea asendus pealveetõrjerakettidele, eriti olukorras, kus merevägi ei suudaks õhu­ või kosmoseseirevahendite puudumise tõttu saada rakettide pikemast laskeulatusest maksimaalset kasu. Laevatõrjerakett kui relvasüsteem sai suure hoo sisse Nõukogude Liidus, et saaks sooritada rünnakuid lääne­riikide sõjalaevade vastu võimalikult kaugelt ning jääda sedasi avastamis­ ja mõjutamisalast välja84. Ajapikku kasvas rakettide laskeulatus mõnekümnest kilomeetrist sadadeni ja tänapäeval küünib see üksikute süsteemide puhul üle

81 Till 2018, pp. 163–164.82 Mizokami, K. 2021. Bringing Back the Big Guns. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 147, Issue 1. https://www.usni.org/magazines/proceedings/2021/january/bringing­back­big­guns (27.04.2021).83 Ordnance & Ammunitions. – Leonardo S.p.A. https://www.leonardocompany.com/en/sea/weapon­systems/ordnance­ammunitions (31.12.2019).84 Кузин, Никольский 1996, с. 328.

GRIGORI GAVRILOV24

tuhande kilomeetri. Paraku mõjutab Läänemere geograafia omakorda relva­süsteemide kasutamist. Nimelt on Läänemeri niivõrd väike, et siin opereerivad laevad on peaaegu kogu aeg kaldasüsteemide ning allveelaevadelt, pealvee­laevadelt ja maismaal paiknevatelt lennukitelt ja raketisüsteemidelt pärinevate raketilöökide ulatuses. See tähendab, et suure laskeulatuse saavutamine on kallis, aga üsna kasutu eelis, kuna see ei taga veel laskeplatvormi ohutust. Lääne merel on parem käitada laevu, mis ei pruugi olla nn pika käeulatusega, ent suudavad ennast kaitsta. Siinkohal on jällegi kasu modernsest suurtükist. Suure kaliibriga radarsihitav relv, mille laskekiirus on mitu kümmend sensor­sütikuga varustatud mürsku minutis, on tõhus lähikaitserelv isegi rakettide vastu. Lisaks õhu­ ja pealveetõrjele saab selliseid suurtükke kasutada ka maa­väe tuletoetuseks ning erinevalt rakettidest ka hoiatus laskudeks. Konventsio­naalsele konfliktile eelnevas eskalatsioonietapis või hübriidkonflikti korral ei ole see omadus sugugi väheoluline.

Väikeriigi laevatõrjevõimet seostatakse tihti raketikaatritega, millel on veel üks, üsna märkimisväärne puudus: vähene autonoomsus. Suure autonoom­suse ja heade meresõiduomadustega laevad on olulised seetõttu, et järje pidev merel viibimine võimaldab täita mitu väärtuslikku eesmärki. Esiteks: mere­sõidukogemus ja meresõjapidamise pädevus. Nagu Børresen ise kirjutab, veedab ainult väikestest alustest koosnev laevastik kai ääres rohkem aega kui merel, samal ajal kui lahingu otsustab tihtipeale kogemus ja meeskonna vilu­mus, mitte relvatehnoloogia85. Teiseks: mereväeline kohalolek rahuajal, mis võimaldab luua tuvastatud merepildi. See on omakorda nii taktikalise tegevuse kui ka relvakasutuse alus86. Suure autonoomsuse all peab siin kirjutaja silmas mitte kuudes, vaid pigem nädalates mõõdetavat kohalolekut. Kohalolek on merepildi loomisel ülioluline. Mereluure (ingl scouting) põhimõte laeva tõrjes on jäänud muutumatuks aastasadu – enne vaenlase tabamist tuleb ta üles leida87. Ameerika teoreetik Wayne Hughes kirjutab, et läbi ajaloo on mere­luurest alati puudust tuntud88, ning sellest, et vaatamata sensorite arengule on neil pigem raskusi üldise arenguga järge pidada. Sellele on lihtne seletus – kui relvaga on võimalik lasta kaks korda kaugemale, kasvab luuramist vajav ala neli korda, kuna ala suureneb ruudus, mitte lineaarselt nagu vahemaa. Seetõttu

85 Børresen 2004, p. 262.86 Eesti sõjaline kaitse merel 2017, lk 8.87 Laanemets, Laanetu 2014, lk 194.88 Hughes, Girrier 2018, pp. 198–199.

25EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

jääb mereluurevahendeid napiks isegi suurriikidel.89 Modernne sensor, mis ühildub liitlaste tulejuhtimissüsteemidega, on tunduvalt suurema väärtusega kui rakett ise. Kui laeva on paigutatud selline sensor, on selle väärtus veelgi suurem, kuna see on liikuv, pidevalt töös ja seda kaitsevad laeva enda relvad.

Isegi piiratud kujul mereala valdamiseks peab laevadel olema suur õhutõrje võime. Lähikaitserelvad kaitsevad ainult laeva ennast, ja sedagi viimse kaitsemeetmena. Alakaitserelvad suudavad kaitsta ka teisi laevu või objekte ning suurendavad laeva võitlusvõimet, pakkudes lisakaitset. Mereala valdamisel on tähtis just esimene. Näiteks miinisõja või allveetõrjega tege­levad mehitamata pealveesõidukid vajavad kaitset. Väärib mainimist, et sellist tüüpi laevu võiks Eesti merevägi katsetada juba selle kümnendi lõpus90.

Õhutõrjevõime lubab panustada kaudselt ka teistesse meresõjapidamise valdkondadesse, kuna tänapäeva meresõjapidamises on õhu dimensioon tähtis igas valdkonnas. Alakaitse õhutõrje hoiab ära õhust mineerimise (Venemaa Föderatsioonil on see võime olemas), õhusõidukite abil tehtava seire ja luure ning ohustab vastase allveelaevatõrje õhuvahendeid. Arves­tades, et dessantoperatsioon on ennekõike ühendoperatsioon, aitab õhutõrje ära hoida nii õhutulelöögid maabuva üksuse toetuseks kui ka eelsalga maabu­mise helikopteritega – Venemaa Föderatsiooni meredessandi olulise osa91. Panus pealvee tõrjesse võib seisneda hästi kaitstud laeva suutvuses püsida alas piisavalt kaua, et sihtmärgistada vastase laevu liitlaste platvormidelt lastavate kaugmaa pealveetõrjerakettide jaoks. Siinkohal tasub meenutada kolmandas peatükis mainitud A2/AD­ala. Autori arvates on tegevusvõimelisest üksu­sest, mis püsib Venemaa Föderatsiooni Läänemere juurdepääsu ja tegevuse takista mise alas, NATO liitlastele rohkem abi kui laevatõrjeks mõeldud raketi­kaatritest ja kaldaraketipatareidest. Seejuures saab enamikku radarjuhitavaid õhutõrjerelvi kasutada ka pind­pind­režiimis laevade vastu92. Teisisõnu: õhu­tõrjelaev suudab panustada pealveetõrjesse, aga mitte vastupidi. Kindlasti ei suuda õhutõrjerakett üksinda asendada laevavastast, aga sellest võib piisata

89 Hughes, Girrier 2018, pp. 184–187.90 Eesti soovib mereväe uuendamiseks mehitamata veesõidukeid 2021. – Eesti Rahvus­ringhääling, 21. aprill. https://www.err.ee/1608186193/eesti­soovib­merevae­uuendamiseks­mehitamata­veesoidukeid (27.04.2021).91 Bartles, C. K. 2018. The Russian Naval Infantry: Increasing Amphibious Warfare Capa­bilities. – Marine Corps Gazette, Vol. 102, Issue 11. Quantico: Marine Corps Association & Foundation, p. 63.92 Talbert, W. R. 2009. Strategy and Tactics, 2nd ed. Annapolis: Naval Institute Press, pp. 126–127.

GRIGORI GAVRILOV26

vähemalt sõjalaeva neutraliseerimiseks. Õhutõrjerakett laevavastases rollis võib olla hea lisa suurtükitulele ja meremiinidele pealveetõrjes.

Selleks, et Eesti merevägi suudaks kanda iseseisvalt hoolt elutähtsate kaupade juurdeveo eest, st konvoeerida transpordi­ ja kaubalaevu, on vaja just tõhusat õhu­, mitte laevatõrjet. Ühendustee merel ei ole erinevalt maismaast lõik merd, millel liiguvad laevad, vaid laev ise ja sadamad. Mõlemad on objektid, mida alakaitse õhutõrjesüsteem kaitseb tunduvalt paremini kui laeva vastane rakett. Püsivad laevaliinid on olemas ainult rahuajal, sest need võimaldavad liigutada kaupa kas kiiremini või odavamalt. See on just­kui merekaardi peale tõmmatud joon. Konfliktiolukorras hakkab vastane ründama just laevu, mitte tühja merd, kus laevad tavaliselt sõitsid. Arvamus, et mereühendus on just mereavarus, mitte laev ise, on levinud eksimus. Seda toovad esile ka tänapäeva teoreetikud (nt Till93, Speller94). See on ennekõike mõttekoht iseseisva kaitsevõime toetajatele ja alliansi abist liigse sõltumise kriitikutele.

5. Näiteid maailmameredelt

Siinse artikli autori pakutud lahendused ei ole ainulaadsed. Näiteks võib tuua Itaalia mereväe, mis oli sunnitud opereerima kitsastes vetes (Vahemeri, eriti Aadria meri) potentsiaalselt vaenulike riikide vahetus läheduses (Jugoslaavia ja Albaania ning arvuka Nõukogude Liidu „nõunike“ kohalolekuga Liibüa ja Egiptus). Sel põhjusel oli ja on Itaalia laevade eripära universaalsete suur­tükkide arvukus, erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikide ja Briti laevadest, mis olid mõeldud ennekõike avaookeani jaoks95. Itaalia merevägi ei kasuta ka CIWS­tüüpi relvi, vaid eelistab 76 mm kaliibriga juhitavat andurmoona. Kuigi alakaitse õhutõrje on üldjuhul suurte pealveelaevade pärusmaa, leidub piisavalt näiteid korvettidest või isegi väiksematest alustest, mis täidavad erine vatel põhjustel seda ülesannet. Alakaitse õhutõrjerelvade seos suurte laevadega (fregatt, hävitaja, ristleja) on pigem ajalooline ja pärineb ajast, kui need relvad kaalusid tõesti palju ja võtsid palju ruumi.

Itaalia merevägi paistis silma ka sellega, et varustas oma Lupo­klassi korvetid radarjuhitavate õhutõrjerakettidega Aspide, tehes seda ajal, kui see oli pigem erand. Niisugune süsteem leidis laiema kasutuse ning kuulub näiteks

93 Till 2018, pp. 242–243.94 Speller 2014, pp. 123–124.95 IHS Jane’s Fighting Ships 1999. Coulsdon: IHS Jane’s, pp. 346–348.

27EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Ecuadori, Malaisia ja Tai väikeste, 1000 tonnist väiksema vee väljasurvega lae­vade relvastusse. Samuti kuulus see Hispaania ja Portugali ning kuulub praegu Peruu, Maroko ja Egiptuse korvettide (ja teiste riikide suuremate laevade) relvade hulka. Aspide on tehnoloogilises suguluses Ameerika RIM­7 Sea Sparrow’ süsteemiga. Viimase kõige uuem põlvkond on RIM­162 Evolved Sea Sparrow Block II, mis on tõeline alakaitsesüsteem. Väärib märki mist, et relva­süsteemi üks laskeseadme variantidest (Mk­48) sobib ka kõige väiksematele laevadele. Näiteks alla 500­tonnise vee väljasurvega Taani Flyvefisken­klass võib olla relvastatud kuni 12 niisuguse raketiga96. Euroopa relvastuse suur­tootja MBDA on varustanud MICA VL õhutõrjesüsteemiga väikseid laevu, näiteks Egiptuse, Maroko, Omaani, Singapuri ja tulevikus ka Rumeenia korvette ja patrull­laevu. Eraldi tuleb esile tõsta ka Araabia Ühend emiraatide 550­ tonnine Falaj 2­klass97, mis on samuti relvastatud selle süs teemiga. Võimsa õhutõrjerelvastusega laevade poolest paistab silma ka Iisrael. Kuigi Sa’ar 4.5­ ja 5­klassi laevad on ametlikult raketikaatrid (ingl fast attack craft), on need oma suurusklassis ühed paremini relvas tatud laevad maa ilmas, sealhulgas õhutõrje poolest98. Nende laevade järglane, Sa’ar 6­klass, on astu­nud sammu edasi. Barak­8 õhutõrjesüsteemi laskeulatus ületab 100 km ja süsteem on võimeline tabama ka lühimaa ballistilisi rakette99, mis on mõis­tagi üks Iisraeli julgeoleku väljakutseid. Selle laeva õhutõrjevõimet annab võrrelda õhutõrje fregattidega või mõne hävitajaga, ehkki viimased on tava­liselt mitu korda suure mad. Keskmise suuruse ja võimsa õhutõrjega laevu on Läänemereski, nt Venemaa Föderatsiooni kõik Neustrashimy­ ja enamik Steregushchiy­klassi laevadest kuuluvad Balti laevastiku koosseisu. Viimase relvastuses on muu hulgas kaugmaa­õhutõrjesüsteem Poliment100. Soome mereväe tuleviku Pohjan maa­klass on samuti planeeritud üsna suureks ja hästi relvastatud peal veelaevaks101. Selle relvastusse hakkab kuuluma eespool mainitud RIM­162 Evolved Sea Sparrow ning laskeseade Mk­41 võimal dab

96 The Naval Institute Guide to Combat Fleets of the World: Their Ships, Aircraft, and Systems. 15th ed. 2007. Annapolis: Naval Institute Press, p. 155.97 Jane’s Fighting Ships 2021. Coulsdon: IHS Jane’s, p. 837.98 IHS Jane’s Fighting Ships 2016. Coulsdon: IHS Jane’s, pp. 400–401. [IHS Jane’s Fighting Ships 2016]99 Barak MX Naval. Integrated Air & Missile Defense System. – Israel Aerospace Industries (IAI). https://www.iai.co.il/p/barak­mx­naval (27.04.2021).100 IHS Jane’s Fighting Ships 2016, p. 699.101 The new multi-role corvettes are the most suitable surface combatants for Finland. – Ministry of Defence. https://www.defmin.fi/en/administrative_branch/strategic_capability_projects/squadron_2020/squadron_2020/the_new_multi­role_corvettes (01.06.2020).

GRIGORI GAVRILOV28

lasta ka kaugmaa õhutõrje või isegi maismaa sihtmärkide ründamiseks mõeldud rakette102, kui Soome peaks nende kasuks otsustama.

Ülal esitatud loetelu ilmestab, et nii mõnelgi maailma mereväel leidub kompaktseid, kuid õhusõjapidamiseks hästi varustatud laevaklasse. Üks põhjusi on see, et edusammud relvatehnikas võimaldavad luua väikseid, aga väga tõhusaid relvi, kui võrrelda sellega, mis oli võimalik esimeste „raketi­ristlejate“ maailmasõjajärgses ajastus. Teiseks lähtub nende merevägede lae­vade suurus ja relvastatus kas tegutsemispiirkonna eripärast, majanduslikest võimalustest, mehitatuse nõudmistest või kõigist kolmest põhjusest.

6. Kokkuvõte

Meresõjapidamise põhitõed on viimase sajandi jooksul vähe muutunud. Nendest järjepidevamad ja tähtsad on kaks põhitõde. Esiteks ei toimu sõda merel iseenda pärast, vaid selleks, et mõjutada või võimaldada mõjutada sündmusi maismaal. Teine põhitõde seisneb selles, et mere kasutamiseks oma eesmärkide täitmisel tuleb saavutada mereala valdamine. Mereala valda mise strateegia keskendub sellele, et oma üksused suudaksid kasutada mereala niisuguste meetodite ja vahenditega, mis välistavad vastasel nii mere kasuta mise kui kasutamise takistamise. Ehkki seda seostatakse enamasti nn tradit sioonilise meresõjapidamise koolkonna ja suuremate merevägedega, võib mereala valdamine olla nii ajas kui ka ruumis piiratud ning piiratud mereala valdamise saavutamine võib olla jõukohane ka väiksematele mere­jõududele.

Mereala valdamise strateegia alternatiiv on mereala valdamise takista­mise strateegia. See keskendub sellele, et mitte lasta vastasel merd kasutada, ja samal ajal ei taotle see oma üksustel mere kasutamist. Seda seostatakse tihedamini väiksemate merevägedega. Oluline on meeles pidada, et mereala valdamise takistamise strateegia loobub mere kasutamisest oma eesmärkide täitmiseks ja toimib ainult niivõrd, kuivõrd vastane kavatseb merd omal ees­märgil kasutada.

Eesti sõltuvus mereühendusteedest on arvestatav isegi rahuajal. Relva­konflikti ajal tekib oht, et Eesti vähesed maismaaühendusteed Euroopa mandri liitlastega katkevad üldse. Meretransport hakkab mängima elutähtsat

102 Finland – Mk 41 Vertical Launching Systems. – Defense Security Cooperation Agency. https://www.dsca.mil/major­arms­sales/finland­mk­41­vertical­launching­systems (01.06.2020).

29EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

rolli Eesti varustamisel nii tsiviiltarbekaupadega kui ka Kaitseväe ja meie terri tooriumil baseeruvate liitlasvägede tarbeks mõeldud sõjalise moonaga. Seetõttu tuleb kaitsta mitte merd, vaid Eesti mereühendusteid – täpsemalt merel liikuvaid laevu ja sadamaid. Läänemere kui suletud rannikumere geo­graafia tähendab seda, et merel viibivaid laevu ohustavad kogu aeg potent­siaalse vastase ründevahendid. Need ründevahendid ei pruugi olla isegi sõja­laevad, vaid lennukid või kaldal paiknevad raketisüsteemid. Sellest järeldub mereala valdamise, mitte pelgalt mereala valdamise takistamise vajadus. Kui rakendada mereala valdamiseks mõeldud vahendeid õigel ajal ja õiges kohas, suuda vad need hoida ära ka Eesti ründamise merelt. Vastupidine seos aga ei toimi.

Kuigi meresõjapidamise uue koolkonna eestvedajad edendavad mõtet, et enamasti pealveetõrjeks üles ehitatud raketikaatritest koosnev laevastik suudab heidutada merel võimsamat vastast, ei toeta sellist seisukohta mere­sõja ajalugu. Näiteid selle väite ümberlükkamiseks leida on palju lihtsam kui tõestusi. Pealekauba enamasti pealveetõrje najal üles ehitatud mereala valda­mise takistamise strateegia ei teeni Eesti riigi huve.

Eesti mereväe põhiülesanne peaks olema pürgimine piiratud mereala valda mise poole. Selle tarbeks sobiksid laevad, mis on tugevad õhusõja­pidamises, merepildi loomises ning mille sensorid ja sidevahendid ühilduvad liitlaste tulejuhtimissüsteemidega. Mereala valdamise takistamine on samuti vajalik ülesanne, sest Eesti merevägi ei suuda olla tugev kõikjal korraga, ning pealveetõrje on selle saavutamisel võtmetähtsusega. Selleks saab aga kasu­tada ka laevatõrjerakettidest erinevaid relvasüsteeme – süsteeme, mis on universaal semad ja toetavad põhiülesande täitmist.

Kirjandus

Ameeriklased harjutavad tuleva aasta suurõppusel vägede toomist üle ookeani Euroopasse 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 16. detsember.

https://www.err.ee/1014710/ameeriklased­harjutavad­tuleva­aasta­suuroppusel­vagede­toomist­ule­ookeani­euroopasse (31.12.2019).

Baltikumi energiaühenduste kaardid 2013. – Bryza, M.; Tuohy, E. Diplomaatia, 30. jaanuar.

https://icds.ee/et/baltikumi­energiauhenduste­kaardid/ (19.12.2019).Barak MX Naval. Integrated Air & Missile Defense System. – Israel Aerospace

Industries (IAI). https://www.iai.co.il/p/barak­mx­naval/ (27.04.2021).

GRIGORI GAVRILOV30

Bartles, C. K. 2018. The Russian Naval Infantry: Increasing Amphibious Warfare Capabilities. – Marine Corps Gazette, Vol. 102, Issue 11. Quantico: Marine Corps Association & Foundation, pp. 63–68.

Børresen, J. 2004 [1994]. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Management of Maritime Resources. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters, 1721–2000. Oxon: Routledge, pp. 249–275.

Clark, W.; Luik, J.; Ramms, E.; Shirreff, R. 2016. Closing NATO’s Baltic Gap. Tallinn: International Centre for Defence and Security.

https://icds.ee/wp­content/uploads/2015/ICDS_Report­Closing_NATO_s_Baltic_Gap.pdf (01.12.2020).

Corbett, J. S. 1911. Some Principles of Maritime Strategy. London: Longmans, Green, and Co.

Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe alustas tööd 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 11. detsember.

https://www.err.ee/1012938/eesti­ja­soome­vaheline­gaasijuhe­alustas­tood (19.12.2019).

Eesti merenduspoliitika 2012–2020. 2012. – Majandus­ ja Kommu nikatsiooni ­ ministeerium.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf (19.12.2019).Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. 2018. Tallinn: Välisluureamet. https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport­2018­EST­web.pdf (31.12.2019).Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2019. 2019. Tallinn: Välisluureamet. https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport­2019­EST­web.pdf (31.12.2019).Eesti soovib mereväe uuendamiseks mehitamata veesõidukeid 2021. – Eesti

Rahvusringhääling, 21. aprill. https://www.err.ee/1608186193/eesti­soovib­merevae­uuendamiseks­mehitamata­

veesoidukeid (27.04.2021).Eesti statistika. – Statistikaamet. https://data.stat.ee/profile/country/ee/ (19.12.2019).Eesti sõjaline kaitse merel. Päiskivi kontseptsioon. 2017. Tallinn: Eesti merevägi.EL nõuab Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist 2018. – Eesti

Rahvusringhääling, 28. november. https://www.err.ee/880723/el­nouab­venemaalt­ukraina­laevade­ja­meremeeste­

vabastamist (10.05.2020).Evaluation of the European Reassurance Initiative (ERI) 2017. Alexandria,

Virginia: Department of Defense Office of Inspector General.Finland – Mk 41 Vertical Launching Systems. – Defense Security Cooperation

Agency. https://www.dsca.mil/major­arms­sales/finland­mk­41­vertical­launching­systems

(01.06.2020). Fotod ja video: liitlased harjutasid Eestile meritsi appi tulemist 2019. – Eesti

Rahvusringhääling, 4. juuli. https://www.err.ee/958774/fotod­ja­video­liitlased­harjutsid­eestile­meritsi­appi­

tulemist (31.12.2019).Gray, C. S. 1992. The Leverage of Sea Power. New York: The Free Press.

31EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Grove, E. J. 2004. The Superpowers and Secondary Navies in Northern Waters during the Cold War. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters, 1721–2000. London: Frank Cass.

Grygiel, J. 2012. Geography and Sea Power. – Dutton, P.; Ross, R. S.; Tunsjø, Ø. (eds.). Twenty­First Century Seapower. Cooperation and Conflict at Sea. Routledge, pp. 18–41.

Habakuk, M. 2017. Venemaa Föderatsiooni õhujõudude riskikäitumine Balti regioonis. Magistritöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Herem, M. 2019. Intervjuu Kaitseväe juhataja Martin Heremiga, intervjueeris Andres Kuusk. Telesaade „Esimene stuudio“, videosalvestis, 17. detsember.

https://etv.err.ee/1010670/esimene­stuudio (28.04.2021).Hughes, W. P.; Girrier, R. P. 2018. Fleet Tactics and Naval Operations. 3rd ed.

Annapolis: U.S. Naval Institute Press.IHS Jane’s Fighting Ships 1999. Coulsdon: IHS Jane’s.IHS Jane’s Fighting Ships 2016. Coulsdon: IHS Jane’s.Jane’s Fighting Ships 2021. Coulsdon: IHS Jane’s.Laanemets, O.; Laanetu, L. 2014. Meresõda. Tartu: KVÜÕA väljaõppevahendite keskus.Laidre, M. 2015. Domus Belli. Põhjamaade Saja­aastane sõda Liivimaal 1554–1661.

Tallinn: Argo.Lange, H.; Combes, B.; Jermalavičius, T.; Lawrence, T. 2019. To the Seas Again:

Maritime Defence and Deterrence in the Baltic Region. Tallinn: International Centre for Defence and Security.

Mizokami, K. 2021. Bringing Back the Big Guns. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 147, Issue 1.

https://www.usni.org/magazines/proceedings/2021/january/bringing­back­big­guns (27.04.2021).

Murumets, J. 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Nørby, S. 2013. The Participation of the Danish Navy in Operation Maritime Monitor / Sharp Guard 1993–1996. – Joint and Combined Operations in the History of Warfare. Torino: International Commission of Military History.

https://pure.fak.dk/files/5578539/SHARPGUARD.pdf (02.06.2020).Ordnance & Ammunitions. – Leonardo S.p.A. https://www.leonardocompany.com/en/sea/weapon­systems/ordnance­ammuni­

tions (31.12.2019).Papadopoulos, S. 2013. The U.S. Navy’s Contribution to Operation Sharp Guard. –

Weir, G. E.; Doyle, J. S. (eds.). You Cannot Surge Trust: Combined Naval Ope ra­tions of the Royal Australian Navy, Canadian Navy, Royal Navy, and United States Navy, 1991–2003. Washington, D.C.: Department of the Navy, pp. 83–99.

Parks, W. H. 1986. Crossing the Line. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 112, Issue 11, pp. 40–52.

Perkins, J. B. 1989. The Surface View: Operation Praying Mantis. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 115, Issue 5, pp. 66–70.

Rahav, E. 1986. Missile Boat Warfare: Israeli Style. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 112, Issue 3, pp. 107–113.

GRIGORI GAVRILOV32

Roskill, S. W. 1954. The War at Sea, 1939–1945. Volume I: The Defensive. London: Her Majesty’s Stationery Office.

Soviet Naval Developments. Third Edition. 1984. Annapolis: The Nautical and Aviation Publishing Company of America.

Speller, I. 2014. Understanding Naval Warfare. Oxon: Routledge.Stubbs, B. B. 2017. U.S. Sea Power Has a Role in the Baltic. – U.S. Naval Institute

Proceedings, Vol. 143, Issue 9. https://www.usni.org/magazines/proceedings/2017/september/us­sea­power­has­

role­baltic (28.04.2021).Zysk, K. 2012. Russia’s Naval Ambitions: Driving Forces and Constraints. – Dutton, P.;

Ross, R. S.; Tunsjø, Ø. (eds.). Twenty­First Century Seapower. Cooperation and Conflict at Sea. Routledge, pp. 112–135.

Talbert, W. R. 2009. Strategy and Tactics. 2nd ed. Annapolis: Naval Institute Press.Tamnes, R. 2004. Major Coastal State – Small Naval Power: Norway’s Cold War

Policy and Strategy. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in the Northern Waters, 1721–2000. London: Frank Cass.

Tangredi, S. J. 2013. Anti­Access Warfare: Countering A2/AD Strategies. Annapolis: Naval Institute Press.

The Naval Institute Guide to Combat Fleets of the World: Their Ships, Aircraft, and Systems. 15th ed. 2007. Annapolis: Naval Institute Press.

The new multi-role corvettes are the most suitable surface combatants for Finland. – Ministry of Defence.

https://www.defmin.fi/en/administrative_branch/strategic_capability_projects/squadron_2020/squadron_2020/the_new_multi­role_corvettes (01.06.2020).

The United States Navy and the Persian Gulf. – Naval History and Heritage Command.

https://www.history.navy.mil/research/library/online­reading­room/title­list­alphabetically/u/the­united­states­navy­and­the­persian­gulf.html (02.06.2020).

Till, G. 2018 [2004]. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. 4th ed. Oxon: Routledge. Joonealuse viite nr 11 originaal: Eccles, H. E. 1972. Märkmed, 20. jaa­nuar. U.S. Naval War College.

Tractable. – The British Army. https://www.army.mod.uk/news­and­events/events/tractable (31.12.2019).Turner, S. 1974. Missions of the U.S. Navy. – Naval War College Review, Vol. 27,

No. 2, Article 2, pp. 2–18.Vego, M. 2013. Getting Sea Control Right. – U.S. Naval Institute Proceedings,

Vol. 139, Issue 11. https://www.usni.org/magazines/proceedings/2013/november/getting­sea­con­

trol­right (29.04.2021).Vego, M. 2016. Maritime Strategy and Sea Control: Theory and Practice. Oxon:

Routledge.Venemaa poolt Ukrainale tagasi antud laevadest on kadunud isegi WC-potid

2019. – Eesti Rahvusringhääling, 21. november. https://www.err.ee/1005345/venemaa­poolt­ukrainale­tagasi­antud­laevadest­on­

kadunud­isegi­wc­potid (10.05.2020).

33EESTI MEREVÄE ÜLESANNE PEAB OLEMA PIIRATUD MEREALA VALDAMINE

Viru Keemia Grupp loobus diislitehase ehitusest 2013. – Postimees: majandus, 2. juuli.

https://majandus24.postimees.ee/1287188/viru­keemia­grupp­loobus­diisli­tehase­ehitusest (10.05.2020).

Väliskaubandus Eestis 2018. aastal. 2019. – Puura, E.; Silla, M. Statistikaameti blogi, 11. juuli.

https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel­2019­07­11­valiskaubandus­eestis­2018­aastal (19.12.2020).

Wertheim, E. 2008. Combat Fleets. – U.S. Naval Institute Proceedings, Vol. 134, Issue 10.

https://www.usni.org/magazines/proceedings/2008/october/combat­fleets (31.12.2019).

ÜRO kohus nõuab Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist 2019. – Eesti Rahvusringhääling, 25. mai.

https://www.err.ee/945776/uro­kohus­nouab­venemaalt­ukraina­laevade­ja­meremeeste­vabastamist (10.05.2020).

Кузин, В.; Никольский, В. 1996. Военно­Морской Флот СССР 1945–1991. Санкт­Петербург: Историческое Морское Общество.

Nooremleitnant GRIGORI GAVRILOVEesti mereväe laevastiku EML Ugandi navigatsiooniohvitser

EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMIDTauri Roosipuu

Ülevaade. Eesti merekaitse korraldamise probleemidest on kirjutatud Eesti iseseis­vuse taastamisest alates, kuid riigi ja ühiskonna tasandil ei ole neid teadvustatud ega sisulisi ümberkorraldusi seni tehtud. Artikli1 eesmärk on pakkuda Eesti mere­kaitse hetkeolukorrast lähtudes järgneva kolmekümne aasta vaates positiivseim ja nega tiivseim võimalik tulevikustsenaarium kui kaks äärmuslikku hüpoteetilist stse naariumi. Neist esimene, must stsenaarium, lähtub eeldusest, et järgnevate küm nen dite jooksul leiab aset negatiivne areng ja Eesti merekaitse olukord halve­neb tunduvalt. Teine, valge stsenaarium lähtub aga vastupidisest eeldusest, et järgneb positiivne areng ja Eesti merekaitse olukord paraneb märkimisväärselt. Kahe esi­tatud stsenaariumi suur erinevus peaks juhtima veel kord tähelepanu sellele, et Eesti merekaitse probleemide ignoreerimisel võivad olla fataalsed tagajärjed ning toimivat merekaitset üles ehitada ei ole paarikümne aasta jooksul üldsegi võimatu.

Võtmesõnad: Eesti merekaitse, mereline mõtteviis, mereline riigikaitse, mere pimedus, riigi laevastikud, tulevikustsenaariumid

Keywords: maritime defence, maritime mindset, national maritime defence, sea blindness, state fleets, future scenarios

1. Sissejuhatus

Artiklis on Eesti merekaitse defineeritud kui riigi mereliste eesmärkide ja ülesannete kompleks, mis lähtub laiapindse riigikaitse kontseptsioonist ja toetab igati selle elluviimist. See eeldab riigi mereliste huvide selget määra­mist ning mõtestatud ja süsteemset tegevust nende huvide kaitsmisel. Eesti merekaitse korraldamise probleemidest on kirjutatud Eesti iseseisvuse taasta misest alates, kuid riigi ja ühiskonna tasandil ei ole neid probleeme teadvustatud ja sisulisi ümberkorraldusi seni tehtud.

Eesti iseseisvuse taastamisest möödub varsti kolmkümmend aastat, mis on ühe laeva tavapärane eluiga. Sel põhjusel on siinses artiklis tuleviku all

1 Artikkel tugineb autori esseele, mis pälvis Kaitseväe Akadeemia korraldatud esseevõistlusel „Eesti merekaitse tulevik“ II preemia.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 34–45. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

35EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

käsitletud järgnevat kolmekümmet aastat ehk kokkuvõtvalt Eesti mere kaitset kuni aastani 2050. Artikli eesmärk on pakkuda Eesti merekaitse hetke­olukorrast lähtudes positiivseim ja negatiivseim võimalik tuleviku stsenaarium kui kaks äärmuslikku hüpoteetilist stsenaariumi. Neist esimene ehk must stse­naarium lähtub eeldusest, et järgnevate kümnendite jooksul leiab aset nega­tiivne areng ja Eesti merekaitse olukord halveneb tunduvalt. Teine ehk valge stsenaarium lähtub aga vastupidisest eeldusest, et järgneb positiivne areng ja Eesti merekaitse olukord paraneb märkimisväärselt.

Stsenaariumid tuginevad avalikele allikatele ning varasematele ühis­kondlikele ja poliitilistele protsessidele. Kuna merekaitse arendamine on aja­ ja investeeringumahukas, on oluline määraja olnud olemasolevate aluste ja seadmete vanus ning võimelüngad. Mõlemaid stsenaariume on kirjeldatud merelise mõtteviisi, mereolukorrateadlikkuse, aluste ja laevastike ning võimete alateemade võtmes, mille põhjal on näitlikustamiseks tuletatud hüpoteetiline juhtumikirjeldus ja ­analüüs.

2. Mereline mõtteviis

Musta stsenaariumi korral jätkub Eesti merelise geograafia ignoreerimine riigi ja poliitilisel tasandil, sealhulgas riigikaitse juhtimisel. Riigi huvid merel on ikka veel defineerimata ja kaitsmata, mis tuleneb puudulikust seadus­andlusest2 ja süsteemse lähenemise puudumisest. Merendusvaldkonna juhti mine jääb eri ministeeriumite ja ametkondade vahel killustatuks3 ja visioonituks. Üksikud projektipõhised katsed olukorda muuta ei anna soovi­tud tulemust ega sobitu koos suurde pilti. Merendusvaldkond hääbub järk­ järgult, merenduslik pädevus väheneb ja merepimedus vohab ühiskonnas üha enam. Spetsialistide arvamus jääb poliitilisele tahtele alla. Merendus­küsimustes orienteerujate hulk ja mõjuvõim on väike, merekaitse puhul veelgi margi naalsem. See kajastub omakorda ka riigikaitses, kus jääb domi­neerima maaväeline mõtlemine, merevägi nišimereväena võitleb endiselt oma eksistentsi eest iseseisvasse riigikaitsesse tuntavalt panustamata. Seda hooli­mata merendusametnike alt­üles­initsiatiivil põhinevast kaubalaevade Eesti

2 Kaunis, I.; Lindpere, H.; Lott, A. 2015. Mereõiguse kodifitseerimise lähteülesanne. Con­solato del Mare OÜ, lk 265. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/mereoiguse_kodifitsee­rimise_lahteulesanne.pdf (12.05.2020). [Kaunis, Lindpere, Lott 2015]3 Eesti merenduspoliitika 2012–2020. 2012. Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeerium, lk 57. https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf (12.05.2020).

TAURI ROOSIPUU36

lipu alla toomise katsest4, mis ei too riigile pärast esimest riigiabi perioodi prognoositud tulu. Rahandusametnike vastuseisu tõttu kaob poliiti lisel tasandil igasugune huvi merendust eelisarendada ja valdkonda reformida. Üha enam tegeletakse poliitilisel tasandil teisejärguliste küsi mustega, ole­mata huvitatud ulatuslikest ümberkorraldustest, mis ei too poliitilist tulu. Sellele aitab kaasa mitme küsitava väärtusega ühendameti loomine ja üha kinnistuv minis teeriumite haldusalade struktuur. Riigil puudub täielik üle­vaade ja kontroll Eesti merealal toimuva üle.

Valge stsenaariumi korral jõuab teadmine Eesti merenduse probleemi­dest ja väljakutsetest üha enam poliitilisele tasandile. Seda tänu oma lipulise kaubalaevastiku taastamisele, mis toob merendusvaldkonnale vajaliku tähele panu. Valitsuse tasandil luuakse merendusprobleemide lahendamiseks komisjon, kus on spetsialistidel oluline roll. Visalt, kuid järjekindlalt asutakse lahendama üheksakümnendatel tekkinud probleeme. Esimest korda defi­neeritakse riigi merelised huvid, korraldatakse ümber merendusvaldkonna juhtimine, korras tatakse seadusandlus ja viiakse ellu vajalikud reformid, taga­maks suve räänsus Eesti merealadel. Merendusvaldkonda juhitakse süsteem­selt. Üha enam teadvustatakse merelt lähtuvaid ohte ning aegamisi kaovad laialt juurdunud dogmad (nt: oht lähtub üksnes ida poolt ehk Kroonlinnast, mitte lääne poolt ehk Kaliningradist; merekaitsega tegelegu liitlased; merel on võimalik viibida ilma laevadeta). Seadusloome vähendamise üldise põhimõtte ja ametkondlike struktuuride kiuste õnnestub ühe osana riigireformist vasta­vad ümberkorraldused ellu viia. Eesti mereala ja ­vööndite probleemid tule­vad esile tänu avamere tuuleparkide rajamisele ning Venemaa Föderatsiooni üha intensiivistuvale hübriidtegevusele uurimis­, kalalaevu jms kasutades.

3. Mereolukorrateadlikkus

Musta stsenaariumi korral jääb mereseire, mis on mereolukorrateadlikkuse ja kõikide mereoperatsioonide alus, killustatuks eri ametkondade vahel ning mereseire vastutus seadusega reguleerimata. Hoolimata mitmest katsest luua ühtset sõjaaja nõuetele vastavat mereseiresüsteemi, takerdub see minis­teeriumite­ ja ametkondadevahelisse töögruppide ja otsustamatuse rägas­tikku. Tuvastatud merepilt puudub. Politsei­ ja Piirivalveameti kogu ressurss kuulub olemasoleva võime hoidmisele, radarisüsteemide ja ­positsioonide

4 Eesti laevanduse areng – põhjused ja ajajoon 2018. Veeteede Amet, 11. oktoober. https://veeteedeamet.ee/et/uudised/eesti­laevanduse­areng­pohjused­ja­ajajoon (12.05.2020).

37EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

uuendamisele. Kaitsevägi hangib küll liikuvaid radareid, mis suurendavad mereseiresüsteemi hukukindlust, kuid neist ei jätku Eesti mereala katmiseks. Mereväe alused ei suuda sobimatuse ja puuduliku ressursi tõttu tuvastada kõiki kontakte, eriti Läänemere avaosas. Probleem on teada aastakümneid, kuid poliitilist initsiatiivi selle lahendamiseks muude igapäevaprobleemide kõrval ei paista.

Valge stsenaariumi korral moodustatakse Kaitseministeeriumi, Sise­ministeeriumi ning Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tipp­ametnike juhtimisel töögrupp, kuhu on Eesti mereseire ümberkorraldamiseks kaasatud valdkonna eksperdid5. Seaduse alusel pannakse mereseire ülesanne Kaitseväele, kes loob sõjaaja nõuetele vastavat tuvastatud merepilti paiksete ja liikuvate kaldaradarite ning alaliselt Eesti merealal n­ö riigilippu näitavate ja kontakte identifitseerivate veesõidukite abil. Eesti mereseiresüsteem on integ­reeritud NATO ja teiste sõbralike Läänemere riikidega. Politsei­ ja Piirivalve­amet, Veeteede Amet (alates 2021. aastast Transpordiamet) ning muud asu­tused kasutavad merepilti vajalikus mahus igapäevatöös.

4. Alused ja laevastikud

Musta stsenaariumi korral jätkavad ametkonnad eraldiseisvate laevastike ülalpidamist, mis ei suuda täielikult täita neile püstitatud ülesandeid, eriti kriisi­ ja sõjaolukorras6. Mõningane laevastike ühendamine võib toimuda Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Veeteede Ameti, Tallinna Sadama, Saarte Liinide ja Eesti Lootsi laevade koonda­misega mõne riigile kuuluva äriühingu koosseisu. Väiksemate laevade (poi­, mõõdistus­ ja lootsilaevade) uuendamine ja väljavahetamine ei oleks kuigi probleemne. Kriitilisemaks kujuneb jäämurdevõime. Veeteede Ameti jää­murdja Tarmo on selleks ajaks maha müüdud või maha kantud, Tallinna Sadamale kuuluv jäämurdja Botnica on üle neljakümne aasta vana. Valdavalt soojade talvede jätkudes uue jäämurdja ehitamiseks raha ei leita, üksikute karmimate talvede jooksul teenindab Soome lahe piirkonda üksnes Botnica. Seetõttu tekivad sadamatesse pääsemisel järjekorrad, millega sadamad pea­vad tulevikus arvestama kui äririskiga. Veeteede Ameti poilaev Sektori ja

5 Sargma, S. 2019. Mereolukorrateadlikkus ja selle täiustamisvõimalused Eestis. – Sõja­teadlane, nr 11. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 140–141.6 Murumets, J. 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 44–47. [Murumets 2016]

TAURI ROOSIPUU38

mitmeotstarbeline jäämurdja EVA­316 asendatakse uue mitmeotstarbelise laevaga, mis tegutseb talvel Liivi lahel jäämurdjana.

Politsei­ ja Piirivalveameti laevastik jääb alles enamjaolt senisel kujul, järgmisel kümnendil asendatakse patrull­laev Pikker euroraha toel teise Raju­klassi laevaga. Lisainvesteeringuteks ei ole Siseministeeriumi kriitilistes eelarvetingimustes7 võimalust leitud. Laevastiku suuruseks jääb neli laeva, mis ei ole määratud ülesannete täitmiseks piisav. Reostustõrjevõime jääb 2020. aasta tasemele. Politsei­ ja Piirivalveameti juhtkonna üha politseilisema tausta tõttu jääb laevastik vaeslapse rolli. Laevastiku vanuse ja eriilmelisuse tõttu ilmnevad laevadel tehnilise hoolduse probleemid. Kulude kokkuhoiu eesmärgil muutub laevastiku tegevus ennetava merel viibimise asemel sada­mast sündmustele reageerivaks. Lisanduvad tsiviilmerendusega konkureeri­misest tulenevad personaliprobleemid. 1990. aastate ebaõnnestunud otsused hoida alles eraldiseisvad laevastikud8 kanduvad edasi sajandi keskpaika ja neid ümber muuta näib võimatu.

Mereväe laevastik on riigi laevastikest kõige keerulisemas seisus, kuna miini jahtijatel täitub 2030. aasta paiku teenistuses nelikümmend aastat. Sõjalaevad on kallid ja need tuleb välja vahetada korraga. Kaitseväe olemas­olevate võimelünkade tõttu tekib konkurents mitmesuguste investeeringute vahel. Suurteks investeeringuteks on keeruline raha leida ning see teenib palju kriitikat, mis kujuneb mereväele võitluseks eksistentsi eest. Halvemal juhul asendatakse miinijahtijad järgmiste kasutatud laevadega, mis ei täida olemas­olevaid võimelünki.

Valge stsenaariumi korral luuakse riigi laevastike strateegia. Selle eesmärk on luua tasakaalus laevastikud, mis on võimelised tegutsema nii sõja­ kui ka rahuajal. Välja töötatakse moodulipõhiste laevade9 tüüpprojektid, mille alusel ehitatakse riigi uued laevad. Mereväele ehitatakse uuele kontsept­sioonile vastavad laevad 2030. aastatel. Laevastike ühendamine ning ümber­korraldamine jõu kasutamise ja mittekasutamise alusel kohtab mingil määral vastuseisu, kuid eraldiseisvate laevastike jätkusuutmatu tulevikuperspektiiv ei jäta valikusse muid võimalusi. Kuna merel viibimiseks (ei saa asendada

7 Politsei- ja Piirivalveameti moodustamise kulg ja tulemuslikkus 2016. Riigikontrolli aru­anne Riigikogule. Tallinn, 19. aprill, lk 4. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1DZyqcLQ8Iw%3D&language=et­EE&forcedownload=true (12.05.2020).8 Laanetu, L. 2017. Mereline riigikaitse ehk tardumine 1990­ndatesse. – Sõdur, nr 1, lk 20–25.9 Laanemets, O. 2015. Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid. – ENDC Occasional Papers, Vol. 3. Uurimusi Eesti merelisest riigikaitsest. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk  157–165. [Laanemets 2015]

39EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

õhusõidukite või väikelaevadega) ja tegutsemiseks on riigil nagunii laevu vaja, siis on mõistlik kasutada nende laevade potentsiaal täielikult ära, pidades silmas ülesannete spektrit läbi kõikide eskalatsiooniastmete. Politsei­ ja Piirivalveameti laevad jagatakse mereväe ja tsiviilorganisatsiooni vahel ära kuni olemasolevate laevade eluea ammendumiseni. Kuigi laevade koguarv väheneb, suureneb laevade merepäevade arv ning võimelünkade arv on vähe­nenud ja ülesanded paremini täidetud. Moodullahenduse abil on võimalik lisada laevadele hilisemas elueas kulukamaid võimeid.

5. Võimed

Kuna nii mõnigi võimelünk on seotud kasutusel olevate laevade ja nende arvuga, ei parane olukord musta stsenaariumi korral võimelünkade puhul kuigivõrd. Olemasolevatele laevadele on väga keerukas või võimatu lisada veel võimeid ning muuta nende käitus­ ja ehitusparameetreid (kiirus, helikopteri tekk jm). Veeteede Ameti ning Politsei­ ja Piirivalveameti laevadel puudub eeldus nende kasutamiseks sõjaliseks otstarbeks (sidesüsteemid, parda relvastus jm). Ainuüksi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (Helsingi komisjon; HELCOM) reostustõrjevõime soovitusliku miinimumi10 täitmiseks peaks Eestil olema 7,5 vastava võimega laeva praeguse nelja asemel11. Sõjalistest võimetest arendatakse järgmiste kümnendite jooksul tõenäoliselt välja miiniveeskamisvõime (koos miinide hankimisega). See jääb sõjaliste võimete puhul ka üheks (või väheseks) kvalitatiivseks edasi­minekuks. Mereväe üheotstarbeliste miinijahtijate väljavahetamine kasu­tatud üheotstarbeliste laevade vastu jätab mereväe laevastiku järgnevaks paari kümneks aastaks võimearenduse võimatuse lõksu.

Valge stsenaariumi korral paraneb laevastike võime tänu kasutatavate laevaklasside vähenemisele, moodulipõhiste laevaklasside kasutusele võtule ja laevade ristkasutamise suurenemisele. Võime lisamine või muutmine ei tähenda enam uue laeva ehitamist. Kalleid võimeid on võimalik laevale lisada

10 HELCOM Manual on Co-operation in Response to Marine Pollution within the frame-work of the Convention on the Protection of the Marine Environment of the Baltic Sea Area (Helsinki Convention) 2019. Volume 1, Chapter 13. Helsinki Commission, p. 37. https://hel­com.fi/wp­content/uploads/2019/08/HELCOM­Manual­on­Co­operation­in­Response­to­Marine­Pollution­Volume­1.pdf (12.05.2020).11 Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest 2017. Riigikontrolli aruanne Riigi­kogule. Tallinn, 30. november, lk 65. https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/ELi%20raha%20audtit_30.11.2017_LOPP.pdf (12.05.2020).

TAURI ROOSIPUU40

hilisema eluea jooksul ning muuta kriisi­ ja eriolukordades. Lisaks mereväe miinisõjavõime täielikule väljaarendamisele (veeskamine, jahtimine, traali­mine) on võimalik suurendada sõjalaevade enesekaitsevõimet ning luua eeldu­sed tegutsemiseks peale miinisõja ka teistes meresõjapidamise valdkondades (pealvee­, allveelaeva­ ja õhutõrje). Mereväel tekib miini jahtimise nišivõime kõrvale ka reaalne võimalus panustada sõjaliselt ise seisvasse riigikaitsesse12.

6. Juhtumikirjeldus ja -analüüs

Järgnevalt on kirjeldatud ja analüüsitud riigi tegutsemist hüpoteetilises olu­korras, lähtudes kahest eespool käsitletud arengustsenaariumist ja nendega seotud võimetest.

Musta stsenaariumi korral tegutseb Läänemere keskosas Eesti majandus­vööndis Venemaa Föderatsiooni uurimislaev, mis ametlikult teeb mere­bioloogilisi uuringuid, kuid tegelikult on tema ülesanne hübriidtegevus, sh merepõhjas paiknevate kaablite uurimine. Politsei­ ja Piirivalveamet ei tuvasta ega jälgi laeva tegevust visuaalselt. Siirmisõppuse käigus sildub Saaremaa sada­mas NATO riigi varustuslaev. Varude täiendamise eesmärgil külastab uurimis­laev Eesti territoriaalmeres asuvat reidi. Ööpimeduses ja piirirežiimi rikkudes randub uurimislaeva paat Saaremaa rannikul. Uurimislaev lahkub enne peatamis signaali andmist Eesti territoriaalmerest. Kuna Eesti kuulub vähe­muses olevate rannikuriikide hulka, kes ei ole kehtestanud 12 meremiili laiuse territoriaalmere kõrval 12 meremiili laiust külgvööndit (ingl contiguous zone)13, siis puudub ametkondadel ka uurimislaeva kontrollimis­ ja jälitamis õigus pärast selle territoriaalmerest lahkumist14. Uurimislaev pääseb vastutusest.

Läänemere keskosas transiitlaevatee ümbruses täheldatakse GPS­signaali häireid, mille tegelik allikas on kõnealune uurimislaev. Venemaa süüdistab siirmisõppuse läbiviijaid meresõiduvabaduse ja ­ohutuse piiramises ning saadab piirkonda oma fregati. Fregatt sõidab Eesti territoriaalmere piiri lähedal, kuhu on saadetud ka Politsei­ ja Piirivalveameti patrull­laev. Vaenu­liku riigi fregati järgmine manööver on siseneda Eesti territoriaalvetesse. Rikutakse rahumeelse läbisõidu tingimusi, jäädes triivi Saaremaa sadama reidil. Politsei­ ja Piirivalveameti laev küll fikseerib fregati territoriaalmerre

12 Murumets 2016, lk 49.13 Kaunis, Lindpere, Lott 2015, lk 190.14 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon. – RT II, 2005, 16, 48. https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 (12.05.2020). [UNCLOS]

41EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

sisenemise tehni liste vahenditega ja nõuab selle viivitamatut lahkumist territoriaalmerest15, kuid puudub seaduslik alus ja igasugune pardarelvastus (välja arvatud meeskonna käsitulirelvad) hoiatuslaskude tegemiseks. Riigi­sisese õiguse puudulikkuse tõttu erinevates eskalatsiooniastmetes ei ole selge, kas ja mis hetkel peaks olukorda sekkuma merevägi ning milline mõju oleks juba eskaleerunud olukorras mereväe laeva õhutõrjekahuril, mis asub Tal­linnas. Pärast provokatiivseid ja kokkupõrkeohtlikke manöövreid Saaremaa sadama reidil võtab fregatt kursi avamerele ja lahkub piirkonnast. Lendavad veel ainult diplo maatilised noodid (sh tehnilistele probleemidele viitamine), kuid tegelik saade tud sõnum on selge. Eestil puudub võime kaitsta oma mereala ja tagada selle suveräänsus.

Valge stsenaariumi korral tegutseb Läänemere keskosas Eesti majandus­vööndis Venemaa Föderatsiooni uurimislaev, mis ametlikult teeb mere­bioloogilisi uuringuid, kuid tegelikult on selle ülesanne hübriidtegevus, sh merepõhjas paiknevate kaablite uurimine. Uurimislaev tuvastatakse mere­pildi loomise käigus visuaalselt ja selle tegevust jälgitakse perioodiliselt. Siirmis õppuse käigus sildub Saaremaa sadamas NATO riigi varustuslaev. Varude täiendamiseks külastab uurimislaev Eesti territoriaalmeres asuvat reidi. Öö pimeduses ja piirirežiimi rikkudes randub uurimislaeva paat Saare­maa ranni kul. Uurimislaev lahkub enne peatamissignaali andmist Eesti territoriaal merest, kuid tänu merevööndite seadusega külgvööndi kehtesta­misele õnnestub peatamissignaal anda külgvööndis. Nii kestab jälitamis­õigus, kuni uurimislaev siseneb oma või mõne teise riigi territoriaalvetesse, kui jälitamist vahepeal ei katkestata16. Uurimislaeva peatamiseks kasutatakse hoiatus laske. Mereväe laeva pardumismeeskond koos ametnikega külastab laeva ning kontrolli käigus selgub, et uurimislaeval on olnud hoopis ülesanne uurida merepõhjas paiknevaid kaableid ja teha muid hübriidtegevusi. Vene­maa süüdistab Eesti võime meresõiduvabaduse ja ­ohutuse piiramises ning saadab piirkonda oma fregati. Eesti majandusvööndisse sisenenud fregatti eskordib mereväe laev. Pärast järsku kursimuutust Saaremaa sadama suunas antakse fregatile korraldus täita rahumeelse läbisõidu tingimusi. Merepiiri valvamise ja kaitsmise õiguslikult selges olukorras on mereväe laev sunnitud tegema universaalsuurtükist hoiatuslaske. Olukorra eskaleerumisest hooli­mata lahkub fregatt Eesti territoriaalvetest ning niimoodi on tagatud Eesti territooriumi suveräänsus.

15 Riigipiiri seadus. – RT I, 08.07.2020, 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/RiPS (26.04.2020). 16 UNCLOS.

TAURI ROOSIPUU42

Esimese stsenaariumi puhul võib olukord muutuda kiiresti fataalseks, teisel juhul on võimalik tagada reaalne heidutus ja suveräänsus. Eesti­sugune väikeriik ei ole võimeline pidama idanaabriga konventsionaalset meresõda. Konventsionaalne sõda võib järgneda pikkadele rahuaastatele ja erinevatele eskalatsiooniastmetele, milles tuleb esmalt hakkama saada. Hübriidsõda on Venemaa tavapärane viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks konvent­sionaalse sõjapidamiseta, kasutades selleks ka merelist keskkonda. Näitena võib tuua kaubalaeva Metallist uputamise Narva lahes 1939. aastal17 või Kertši väina intsidendi 2018. aastal18. Taoliste sündmuste ärahoidmiseks on tarvis mereolukorrateadlikkust (tuvastatud merepilti) ja võimet demonst­reerida riigi suveräänsust. Praegu on Eestil puudujääke mõlemas. Probleem ei ole mitte lahenduste puudumises, vaid teadmatuses, tahte puudumises, otsusta matuses ja tegutsematuses riigi tasandil. Küsimus ei ole tehniline, vaid pigem poliitiline. Seda raskendab teema laiapindsus, teemat tuleb käsitleda ministeeriumite üleselt ja seda pole võimalik lahendada ühe asutuse sees. Postmodernse mereväena ei pea Eesti merel tegutsema aga üksi. Koostöös teiste Läänemere­äärsete riikidega on võimalik astuda Venemaa Föderat­siooni Balti laevastikule vastu, takistada vaenlast mereala valdamisel19 ja viia ellu väikesõja kontseptsiooni20, andes panuse Eesti sõjalise kaitsmise ühend­operatsiooni ning kaitstes ühendusteid ja kommunikatsioone.

Esmalt tuleb murda mere olemasolu eitav mõtteviis. Seejärel on võima­lik ellu viia mereseiret ja laevastikke puudutavad vajalikud reformid, et oleks üldse võimalik alustada võimearendust. See on pikk protsess, kuid on viimane aeg sellega alustada. Eesmärgita ja võimetu organisatsiooni eksistentsi on lihtne kahtluse alla seada. Mõtteviisi muutmiseks ei ole kahjuks paremat varianti kui rääkida ja veel kord rääkida. Omalipulise kaubalaevastiku taasta­mise protsess on hea näide, et aastakümneid kestev alt­üles­initsiatiivil põhi­nev tegevus võib vilja kanda. Tunduvalt kehvem oleks mõni äratav sündmus, nagu see juhtus enne maismaapiiri väljaehitamist.

17 Petrov, P. 2006. Punalipuline Balti Laevastik ja Eesti 1939. aasta septembris ning vahe­juhtum aurikuga „Metallist“. – Akadeemia, nr 6, lk 1213–1236.18 Lewis, S. 2019. Russia’s Continued Aggression Against Ukraine: Illegal Actions in the Kerch Strait and Sea of Azov. – The RUSI Journal, Vol. 164, No. 1. Royal United Services Institute (RUSI), pp. 18–26.19 Laanemets 2015, lk 76.20 Laanetu, L. 2014. Väikesõja kontseptsioon – kas Eesti esimene meresõjaline doktriin? – Sõdur, nr 4, lk 42–47.

43EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

7. Kokkuvõte

Eesti merekaitse korraldamine on teelahkmel. Senisel kujul jätkamine ei ole isegi olemasoleva võime hoidmise seisukohalt jätkusuutlik, kuna see tekitab ajapikku juurde üha rohkem probleeme. Ühe või teise stsenaariumi rakendu­mine sõltub eelkõige merelise mõtteviisi levikust. Musta stsenaariumi korral jätkub Eesti merelise geograafia ignoreerimine riigi ja poliitilisel tasandil, sealhulgas riigikaitse juhtimisel. Positiivse alternatiivina defineeritakse riigi merelised huvid, korraldatakse ümber merendusvaldkonna juhtimine, korrastatakse seadusandlus ja viiakse ellu vajalikud reformid, tagamaks suveräänsus Eesti merealadel.

Järgmine tegur on mereolukorrateadlikkuse ja kõikide mere operatsioonide aluseks oleva mereseire ning tuvastatud merepildi loomise riiklik korralda­mine. Musta stsenaariumi korral jääb see killustatuks eri ametkondade vahel ja mereseire vastutus seadusega reguleerimata. Valge stsenaariumi puhul pannakse mereseire ülesanne seaduse järgi Kaitseväele, kes loob sõjaaja nõuetele vastavat tuvastatud merepilti paiksete ja liikuvate kaldaradarite ning alaliselt Eesti merealal n­ö riigilippu näitavate ja kontakte identifitseerivate veesõidukite abil.

Riigi mereliste ülesannete täitmise kvaliteet sõltub otseselt riigi laevas­tike korraldusest ja kasutatavatest laevadest. Negatiivse stsenaariumi korral peavad ametkonnad endiselt ülal eraldiseisvaid laevastikke, mis ei suuda täielikult täita neile püstitatud ülesandeid, eriti kriisi­ ja sõjaolukorras. Valge stsenaariumi korral töötatakse see­eest välja riigi laevastike strateegia, mille eesmärk on luua tasakaalus laevastikud, mis on võimelised tegutsema nii sõja­ kui ka rahuajal. Kuna mitu olemasolevat võimelünka on seotud kasutusel olevate laevade ja nende arvuga, ei parane olukord musta stsenaariumi korral võimelünkade puhul kuigivõrd. Valge stsenaariumi korral paraneb laevastike suutlikkus tänu kasutatavate laevaklasside vähenemisele, moodulipõhiste laeva klasside kasutuselevõtule ja laevade ristkasutamise suurenemisele.

Merekaitset läheb tarvis mitte üksnes konventsionaalseks sõjapidamiseks – seda on vaja nii rahuaja tingimustes kui ka erinevates eskalatsiooniastmetes. Hübriidsõja kaotuste ja kriisi eskaleerumise ärahoidmiseks on tarvis mere­olukorrateadlikkust (tuvastatud merepilti) ja võimet demonstreerida riigi suveräänsust. Musta stsenaariumi korral võib olukord kriisi tekkides kiiresti eskaleeruda, teisel juhul on võimalik tagada riigi reaalne heidutus ja suve­rään sus. Kahe esitatud stsenaariumi suur erinevus peaks juhtima veel kord tähelepanu sellele, et Eesti merekaitse probleemide ignoreerimisel võivad olla fataalsed tagajärjed ning toimivat merekaitset üles ehitada ei ole paarikümne

TAURI ROOSIPUU44

aasta jooksul üldsegi võimatu. Esmalt tuleb murda mere olemasolu eitav mõtteviis, seejärel on võimalik ellu viia vajalikud mereseiret ja laevastikke puudutavad reformid, et oleks üldse võimalik alustada võimearendust. Mõtte­viisi muutmiseks tuleb teha pidevat teavitustööd kogu ühiskonnas. Pakutud stsenaariumide paikapidavust näitab üksnes aeg. Tegelik tulevik võib jääda mõlema stsenaariumi vahele või olla kombinatsioon nendest.

Kirjandus

Eesti laevanduse areng – põhjused ja ajajoon 2018. – Veeteede Amet, 11. oktoober. https://veeteedeamet.ee/et/uudised/eesti­laevanduse­areng­pohjused­ja­ajajoon

(12.05.2020).Eesti merenduspoliitika 2012–2020. 2012. Majandus­ ja Kommunikatsiooni ­

ministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf (12.05.2020).HELCOM Manual on Co-operation in Response to Marine Pollution within the

framework of the Convention on the Protection of the Marine Environment of the Baltic Sea Area (Helsinki Convention) 2019. Volume 1. Helsinki Commission.

https://helcom.fi/wp­content/uploads/2019/08/HELCOM­Manual­on­Co­operation­in­Response­to­Marine­Pollution­Volume­1.pdf (12.05.2020).

Kaunis, I.; Lindpere, H.; Lott, A. 2015. Mereõiguse kodifitseerimise lähteülesanne. Consolato del Mare OÜ.

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/mereoiguse_kodifitseerimise_lahte­ulesanne.pdf (12.05.2020).

Laanemets, O. 2015. Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid. – ENDC Occasional Papers, Vol. 3. Uurimusi Eesti merelisest riigikaitsest. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 97–187.

Laanetu, L. 2014. Väikesõja kontseptsioon – kas Eesti esimene meresõjaline doktriin? – Sõdur, nr 4, lk 42–47.

Laanetu, L. 2017. Mereline riigikaitse ehk tardumine 1990­ndatesse. – Sõdur, nr 1, lk 20–25.

Lewis, S. 2019. Russia’s Continued Aggression Against Ukraine: Illegal Actions in the Kerch Strait and Sea of Azov. – The RUSI Journal, Vol. 164, No. 1. Royal United Services Institute (RUSI), pp. 18–26.

Murumets, J. 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Petrov, P. 2006. Punalipuline Balti Laevastik ja Eesti 1939. aasta septembris ning vahejuhtum aurikuga „Metallist“. – Akadeemia, nr 6, lk 1213–1236.

Politsei- ja Piirivalveameti moodustamise kulg ja tulemuslikkus 2016. Riigi­kontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 19. aprill.

https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1DZyqcLQ8Iw%3D&language=et­EE&forcedownload=true (12.05.2020).

45EESTI MEREKAITSE TULEVIKUSTSENAARIUMID

Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest 2017. Riigikontrolli aru­anne Riigikogule. Tallinn, 30. november.

https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/ELi%20raha%20audtit_30.11.2017_LOPP.pdf (12.05.2020).

Riigipiiri seadus. – RT I, 08.07.2020, 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/RiPS (26.04.2020).Sargma, S. 2019. Mereolukorrateadlikkus ja selle täiustamisvõimalused Eestis. –

Sõjateadlane, nr 11. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 113–150.UNCLOS = Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon. –

RT II, 2005, 16, 48. https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 (12.05.2020).

TAURI ROOSIPUU, MScTallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia kvaliteedijuht

EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕHIÜLESANDEID

Urmo Urbus

1. Sissejuhatus

Artiklis1 on vaatluse all Eesti mereväe seos Eesti vetes paiknevate mere­ressurssidega. Analüüsi keskmes on Eesti mereväe tegevus energiajulgeoleku tagamisel, käsitlust leiab energiajulgeoleku tagamine kui mereväe üks olu­lisimaid ülesandeid. Kirjutise eesmärk ei ole luua põhjalikku tegevuskava, vaid esitleda mereväe eriomast väärtust Eesti strateegilises tegevuses.

Siinses kirjatöös ei käsitleta spetsiifilisi meresõjalisi platvorme, ühtlasi ei ole vaatluse keskmes liitlaste meresõjalised võimed. Artikli esimeses osas leiavad kajastust viimase viieteist aasta jooksul ilmnenud muutused, mis on seotud ressurssidega ning mõnel määral ka geograafilised. Sellele järgnevas osas antakse lühiülevaade praegusest energiaolukorrast ning seostatakse see Eesti mereväega. Kirjutise viimases osas tehakse ettepanek, kuidas tõlgendada seda seost meresõja võtmes.

2. Eesti mereala väärtused

Eesti mereala ei hõlma Eesti riigile elutähtsaid loodusvarasid. Ei saa väita, et kalavarud ei oleks tähtis vara, kuid tähtsuse määrab see, et kala kui ressurss ei ole Eesti olulisim ekspordiartikkel2. Eesti vetes ei leidu maagaasi­ ega nafta varusid. Siin asub küll teatavas koguses maavarasid, kuid need varad on põhiliselt uurimisobjektid ega kujuta endast märkimisväärset väärtust Eesti majandusele.3 Ajalooliselt on olnud olulise väärtusega laeva­ ja kaubateed.

1 Artikkel tugineb autori esseele, mis pälvis Kaitseväe Akadeemia korraldatud esseevõistlusel „Eesti merekaitse tulevik“ III preemia.2 Central Intelligence Agency World Factbook – Estonian Economy 2020. – Central Intelli­gence Agency (CIA). https://www.cia.gov/the­world­factbook/countries/estonia/#economy. 3 Kaikkonen, L.; Virtanen, E.; Kostamo, K.; Lappalainen, J.; Kotilainen, A. T. 2019. Exten­sive Coverage of Marine Mineral Concretions Revealed in Shallow Shelf Sea Areas. – Frontiers in Marine Science, Vol. 6, Article 541, pp. 5–8.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 46–54. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

47EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕhIÜLESANDEID

Seda tõestab muu hulgas mitme Eesti sadamalinna kuulumine Hansa Liitu. Laevateedel on seniajani tähtis roll, seejuures on need Eestile geopoliitiliselt olulised. Viimase kahe kümnendi jooksul on lisandunud uut laadi mere­ressurss: erinevad kaablid ja ka võimalik tunnel. Siinses kirjutises kesken­dutakse mereressursside mõiste all eelkõige kaablitele ning nendega kaasne­vatele energiajulgeoleku muutustele.

Estlink 1 ja 2 on allveekaablid Eesti ja Soome vahel. Need ühendavad Põhja maade ja Balti riikide energiaturge, mis omakorda suurendab mõlema osalise energiasõltumatust ning selle mõjul ka energiajulgeolekut4.

Balticconnector on maagaasitoru, mis kulgeb tulevikus läbi Soome lahe. Selle eesmärk on ühendada Soome ja Eesti gaasi ülekandevõrgud. Sel viisil on loodud Venemaa Föderatsiooni maagaasi kasutamise kõrvale teine võimalus. Balticconnector parandab ka Soome ja Balti riikide lõimitust Euroopa Liidu ühtse turuga. Need tegurid suurendavad sarnaselt Estlinkiga nii Soome kui ka Balti riikide energiajulgeolekut5.

Tallinna­Helsingi tunnel on planeeritav allveetunnel, mis ühendaks need kaks linna. Tunnel ei lihtsustaks mitte ainult transporti, vaid võimaldaks luua modernse topeltpealinna. Valmimisel oleks see maailma pikim allvee­tunnel. Prognooside järgi võidavad tunneli loomisel majanduslikult mõlemad osalised6.

Nord Stream on veealune maagaasitoru Venemaa ja Saksamaa vahel. See läbib nii Soome lahte kui ka Läänemerd. Maagaasitoru paikneb enamasti rahvusvahelistes vetes7. Alates 2019. aasta maist ehitatakse ka Nord Stream 2 gaasitoru.

4 Pidlisna, Y. 2014. Opportunities and Challenges for Interconnection Investment in Europe: Case Example of Estlink HVDC Power Cable Between Estonia and Finland. – International Association for Energy Economics (IAEE), Energy Forum, 4th Quarter, pp. 39–42.5 Balticconnector: Natural Gas Pipeline between Finland and Estonia 2014. Gasum Ltd., pp. 4–6.6 Vähäaho, I. 2014. Underground space planning in Helsinki. – Journal of Rock Mechanics and Geotechnical Engineering, Vol. 6, Issue 5, p. 392. https://reader.elsevier.com/reader/sd/pii/S1674775514000699 (30.12.2020).Spiekermann, K.; Wegener, M. 2013. Regional impacts of a railway tunnel between Helsinki and Tallinn. Dortmund. http://www.spiekermann­wegener.de/pro/pdf/HttpS_SuW_Final­Report.pdf (30.12.2020). Rahandusministeerium 2018. Taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks. Tallinn, 30. november.7 Goldthau, A. 2016. Assessing Nord Stream 2: regulation, geopolitics & energy security in the EU, Central Eastern Europe & the UK. London: The European Centre for Energy and Resource Security (EUCERS), July.

URMO URBUS48

3. Energiajulgeolek

Energiajulgeolek (ingl energy security) näitab varustatuse tagatust harva esinevate juhtumite korral. Siia kuulub ka konfliktiolukord. Energia­julgeoleku näitajateks võib pidada töökindlust (ingl reliability) ja varustus­kindlust (ingl security of supply)8. Mida suurem on energia sisseostmise osa­kaal, seda väiksem on energiajulgeolek, kuna energia tarnimine on võimalik olenevalt olukorrast lõpetada või läbi lõigata. Mida rohkem energiat suudab riik enda jaoks toota, seda keerulisem on vastasel osalist konflikti olukorras energia kaudu mõjutada. Oluline on täheldada, et Eesti suurim energia­tootja asub vahetult idapiiri ääres. Narva elektrijaamad toodavad 90% kogu Eestis toodeta vast elektrist9. Kui konfliktiolukorras peaks vaenulik pool jaamad hõivama, tuleb kasutada strateegiliste objektide toetamiseks teisi energialahendusi.

Jõudude tasakaalu teooriast (ingl balance of power theory) ilmneb, et kui üks riik hakkab mingil alal hegemooniat saavutama, ühinevad teised riigid ellujäämise eesmärgil tema vastu10. Kuigi seda teooriat on käsitletud üld­juhul sõdade või relvakonfliktide tähenduses, sobib see siinkohal hästi ka energiajulgeoleku kontekstis. Kui valida alaks Kirde­Euroopa, on energia­julgeoleku tasakaalu näide võrke ühendavad kaablid, mis liidavad väike riigid ning võimaldavad liikuda eemale Venemaa energiahegemooniast. Paar küm­nendit tagasi võis Balti riike pidada energiasaareks, mis oli aheldatud Vene­maa külge. Nüüdseks on olukord Euroopa Liidu ja Nordicu elektrivõrkude ühendamisega mõnevõrra paranenud. Joonisel 111 on esitatud Läänemere alal asetsevad elektriülekandekaablid. Jättes kõrvale Venemaa ning Valge­vene kaablid, on Balti riikidel ühendus Soome, Rootsi ja Poolaga. Soome ja Rootsi paiknevad Nordicu ühendatud elektrivõrgus, Poola seevastu Euroopa Liidu ühendatud elektrivõrgus. Militaarses mõttes ei asu kaablid Balti riikide jaoks soodsas kohas. Balti riike Euroopa Liidu võrguga ühendav kaabel kul­geb läbi Suwałki koridori. Balti riike Nordicu võrguga ühendav Rootsi­Leedu

8 WEC Eesti Rahvuskomitee 2014. Energiajulgeolek. ENMAK uuendamise eeltöö. World Energy Council (WEC), pp. 4–8. http://docplayer.net/36439101­Energiajulgeolek­enmak­uuendamise­eeltoo­wec­eesti­rahvuskomitee­wec­estonia­member­committee­of­the­world­energy­council.html (30.12.2020).9 Eesti Energia. https://www.energia.ee/en/tehnoloogia/elektri­ja­sooja­tootmine (10.12.2019). 10 Kegley, C. W.; Blanton, S. L. 2011. Alliances and the Balance of Power. – World Politics: Trend and Transformation, pp. 316–317.11 ENTSO-E 2019. Transmission System Map. https://www.entsoe.eu/data/map/ (30.12.2020).

49EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕhIÜLESANDEID

NordBalti kaabel kulgeb Balti laevastiku baasi Kaliningradi vahetus lähe­duses. Siinkirjutaja väitel asuvad Estlink 1 ja Estlink 2 militaarses mõttes kõige turvalisemas ning kergemini kaitstavas asukohas.

Joonis 1. ENTSO-E ülekandesüsteemi kaart, kus on kajastatud ainult riikidevahelised liinid

4. Seos energiaressursi ja mereväe vahel

Bangladeshi mereväe kommodoor Mohd Khurshed Alam on öelnud:

Erinevalt maa- ja õhuväest, mille suurus ja tulejõud peavad olema kooskõlas potentsiaalsete vastaste omadega, määrab mereväe suuruse ära nende mereliste varade ja huvide hulk, mida te peate turvama.12

Keskendudes fraasile merelised varad ja huvide hulk (ingl marine assets), mida siinses kirjutises on käsitletud kui mereressurssi, on Eesti riigi ning mõneti ka Balti riikide kontekstis arvestatavad ressursid just kaablid ja maagaasi torud. Ei saa väita, et Eesti mereväe suurus vastaks kuidagi ressurs­side tähtsusele. Ühtlasi ei lange kokku praegused laevatüübid ja ressurs side

12 Till, G. 2012. Merevõim: teejuht 21. sajandisse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 73.

URMO URBUS50

kaitse. Prob leemiks on praegu ka laevastike suuresti määratlemata üles­anded. Dokumendist „Riigikaitse strateegia“ leiab järgmise lõigu:

Eesti- vastase sõjalise rünnaku korral jätkatakse elutähtsate teenuste toime pidevuse tagamist samade põhimõtete ja sama korralduse alusel nagu tavaolukorras.13

See eeldaks nii maagaasi kui ka elektri olemasolu, ning veealused kaablid ja gaasitoru seda ka mingil määral võimaldavad. Nimetatud ressurss peaks jääma mereväe vastutusalasse, kuid praegu ei oleks võimalik seda kaitsta. Sellest võib teha kaks järeldust: merevägi ei suuda oma ülesannet täita või ei ole see mereväe ülesanne. Esimesel juhul saaks seda lahendada mereväe ressursi suurendamisega. Teisel juhul jääb õhku küsimus, kelle ülesanne see on ning kes muu saaks seda täita. Vastus on võrdlemisi lihtne: see ei saa olla kellegi teise ülesanne ning keegi teine ei saa seda täita.

Eesti mereväe ülesanded ja ülesehitus tuleb siduda vastavate ressurssidega. Mereväe võime peaks olema välja arvestatud mereressursside kadumise kahju järgi. Kui seda kahju ei ole, siis ei ole mereväge vaja. Kui kahju on elu tähtis, tuleks mereväe kaitseressurssi vajalikul määral suurendada.

Selle printsiibi näiteks võib tuua muudatused Venemaa Föderatsiooni Balti laevastikus. Läänemerre on lisandunud üsna hiljuti mereressurss Nord Stream ning peagi valmib ka Nord Stream 2. Maagaasitoru annab Venemaa Föderat­sioonile de facto teatava liikumis­ ning kaitsmisõigustuse Lääne merel. Kuigi Balti laevastiku hiljutise moderniseerimise ja suurenemise14 ning Nord Strea­mide vahel ei saa näha põhjapanevat seost, võib oletada, et need on oma vahel mingil määral seotud. Lisaks annab Nord Stream võimaluse suruda Vene maagaasist sõltuvaid Ida­Euroopa riike keerulisse olukorda. Varem läbisid maagaasitorud mitut Ida­Euroopa riiki, kuid nüüd on Venemaal võimalik tarnida maagaasi otse Kesk­ ja Lääne­Euroopasse. See mõjutab tugevalt Ida­Euroopa riikide energiajulgeolekut.

Oluline on täheldada, et Nord Streami ründamine konfliktiolukorras on äär­miselt vähetõenäoline kui mitte tähtsusetu. Olukorras, kus Venemaa ründaks Balti riike ning käivituks NATO viies artikkel, oleks mõistlik eeldada, et Vene­maa lõpetaks maagaasi tarne Saksamaale. Selle stsenaariumi järgi ei saa väita, et Nord Stream oleks sõjalis­strateegiline objekt, kuna selle tähtsus oleks konflikti­olukorras olematu. Sama ei kehti Balticconnectori ning Est linkide kohta.

13 Riigikaitse strateegia 2010. – Kaitseressursside Amet. Tallinn, lk 15. 14 Tsependa, I. 2019. Military­Political Confrontation between the Russian Federation and the NATO Member States in the Baltic Region. – Journal of Vasyl Stefanyk Precarpathian National University, Vol. 6, No. 2, p. 10.

51EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕhIÜLESANDEID

5. Mereala valdamine ja mereala valdamise takistamine

Mereala valdamine on defineeritud kui ühe osalise võimalus kasutada mereala enda eesmärkide elluviimiseks mingil ajavahemikul15. Lisades Soome lahe konteksti töökorras kaablid ning maagaasitoru, tekib nende kaitse tõttu mereala valdamise vajadus. Kuigi mereväe kaugem siht on toetada maa­jõude16, oleks mereressursside kaitse rünnaku korral strateegilise täht susega. Selliste mereressursside teke on meresõja mõistes võrdlemisi uus. Nende geograafilist asukohta arvestades saab mingil määral kasutada pudeli kaela kontrolli (ingl chokepoint control) kontseptsiooni, kuna kaitsta vad objektid paiknevad mereliselt kitsal alal. Eesmärk peaks olema mere ressursside tõhus toimimine konfliktiolukorras ehk mereala valdamine Tallinna ja Helsingi vahelisel alal, kuna see piirkond on strateegilise tähtsusega.

Kuigi keskenduda tuleks ka merekommunikatsioonide kaitsele (ingl sea lines of communication), on väikeriigina keeruline ja ressursimahukas hoida kõiki mereühendusliine oma vahenditega. Põhipingutus võiks olla suunatud kindlale merealale. Kui selleks on Eesti territoriaalveed või majandusvöönd, siis on ilmselgelt tegu merealaga, mille valdamiseks ei ole ressursse. Kui selleks merealaks arvestada Tallinna­Helsingi vaheline ala ning seal asuvad mereressursid, siis on tõhus kaitsevõime märgatavalt realistlikum.

Oluline on silmas pidada, et modernses meresõjalises mõistes ei ole ots­tarbekas koondada kõiki jõude ühte punkti, kuna see muudab need haava­tavaks. Ühtlasi ei tähenda kindla mereala kaitse tingimata maaväelist ring­kaitset selle ala või objekti ümber. Praktilisem oleks jagada mereala kolmeks (vt joonis 2). Tallinna­Helsingi mereala eesmärk oleks mereala valdamine ning ressursi kaitsmine, selle ala tarvis peaks olema mõeldud suurim res­surss. Selleks kaitseressursiks võivad olla konventsionaalsed meresõja vahen­did, sealhulgas üksused, kes on võimelised mõjutama vastast maa kaudu, ning üksused, kes võimaldavad pidada allveesõda. Tallinna­Helsingi alast idasse või läände jäävatel merealadel tuleks rakendada väikesõja elemente (sh miinisõda), et takistada vastase võimet mõjutada Tallinna­Helsingi ala. See tähendab, et nendel aladel tuleb takistada mereala valdamist. Mereväe põhi ülesanne oleks energia jätkuv kättesaadavus sõjapidamise eesmärgil ehk Estlinki kaablite ja Balticconnectori kaitse.

15 Till, G. 2004. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. London: Frank Cass Pub­lishers, p. 155.16 Corbett, J. 1911. Some Principles of Maritime Strategy. London: Longmans, Green, and Co., p. 16.

URMO URBUS52

Joonis 2. Autori käsitus Eesti meresõja aladest

Ala 1: kaitse väikesõja põhimõttel, et kehtestada mereala valdamise takistamineAla 2: pudelikaela kontroll mereala valdamise eesmärgilAla 3: kaitse väikesõja põhimõttel, et kehtestada mereala valdamise takistamine

6. Kokkuvõte

Jätkusuutlik sõjapidamine nõuab märkimisväärseid ressursse, millest üks olulisimaid on energia – olgu see saadud kas elektrist või maagaasist. Kirde­Euroopa alal on tekkinud olukord, kus peamine energiatootja on Venemaa Föderatsioon, kelle suhted Balti riikidega on praegu leiged. See on loonud jõudude tasakaalustumise olukorra, kus Venemaa Föderatsiooni ümbrit­sevad riigid üritavad eralduda Venemaa energiavõrgust ning ühendada enda omi. Oletades, et konfliktiolukorras oleks agressor Venemaa Föderatsioon, on mõistlik eeldada, et üks peamisi sihtmärke Eesti Vabariigi alal oleks Narva jõujaamad. See omakorda lõikaks ülejäänud Eesti territooriumi suu­res osas ära nii elektrist kui ka maagaasist. Teine võimalus oleks kasutada veealuseid ressursse, eeskätt Balticconnectorit ja Estlinki kaableid. Nende mere ressursside kaitse peaks olema eespool nimetatud põhjustel Eesti mere­väe prioriteet.

53EESTI ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE KUI MEREVÄE ÜKS PÕhIÜLESANDEID

Energiajulgeolek ja Eesti merevägi on omavahel tihedalt põimitud. Sama võib väita Venemaa Föderatsiooni ja Nord Streami kohta. Siinkirjutaja väitel on Eesti olulisim mereressurss Tallinna­Helsingi vahelisel alal asuvad kaablid ja torud. Selle tõttu tuleks nimetatud mereala seada prioriteediks ning kehtes­tada seal sõja korral mereala valdamine. Seejuures toimiksid ümbritsevad alad mereala valdamise hoidmise vahendina.

Kirjandus

Balticconnector: Natural Gas Pipeline between Finland and Estonia 2014. Gasum Ltd.

Central Intelligence Agency World Factbook: Estonian Economy 2020. – Central Intelligence Agency (CIA).

https://www.cia.gov/the­world­factbook/countries/estonia/#economy.Corbett, J. 1911. Some Principles of Maritime Strategy. London: Longmans, Green,

and Co.Eesti Energia. https://www.energia.ee/en/tehnoloogia/elektri­ja­sooja­tootmine (10.12.2019). ENTSO-E 2019. Transmission System Map. https://www.entsoe.eu/data/map/ (30.12.2020). Goldthau, A. 2016. Assessing Nord Stream 2: regulation, geopolitics & energy secu­

rity in the EU, Central Eastern Europe & the UK. London: The European Centre for Energy and Resource Security (EUCERS), July.

Kaikkonen, L.; Virtanen, E.; Kostamo, K.; Lappalainen, J.; Kotilainen, A. T. 2019. Extensive Coverage of Marine Mineral Concretions Revealed in Shallow Shelf Sea Areas. – Frontiers in Marine Science, Vol. 6, Article 541.

Kegley, C. W.; Blanton, S. L. 2011. Alliances and the Balance of Power. – World Politics: Trend and Transformation.

Pidlisna, Y. 2014. Opportunities and Challenges for Interconnection Investment in Europe: Case Example of Estlink HVDC Power Cable Between Estonia and Finland. – International Association for Energy Economics (IAEE), Energy Forum, 4th Quarter, pp. 39–42.

Rahandusministeerium 2018. Taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks. Tallinn, 30. november.

Riigikaitse strateegia 2010. – Kaitseressursside Amet. Tallinn.Spiekermann, K.; Wegener, M. 2013. Regional impacts of a railway tunnel between

Helsinki and Tallinn. Dortmund. http://www.spiekermann­wegener.de/pro/pdf/HttpS_SuW_FinalReport.pdf

(30.12.2020). Till, G. 2004. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. London: Frank Cass

Publishers.Till, G. 2012. Merevõim: teejuht 21. sajandisse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

URMO URBUS54

Tsependa, I. 2019. Military­Political Confrontation between the Russian Federation and the NATO Member States in the Baltic Region. – Journal of Vasyl Stefanyk Precarpathian National University, Vol. 6, No. 2, pp. 9–16.

Vähäaho, I. 2014. Underground space planning in Helsinki. – Journal of Rock Mechanics and Geotechnical Engineering, Vol. 6, Issue 5, pp. 387–398.

https://reader.elsevier.com/reader/sd/pii/S1674775514000699 (30.12.2020). WEC Eesti Rahvuskomitee 2014. Energiajulgeolek. ENMAK uuendamise eeltöö.

World Energy Council (WEC). http://docplayer.net/36439101­Energiajulgeolek­enmak­uuendamise­eeltoo­

wec­eesti­rahvuskomitee­wec­estonia­member­committee­of­the­world­energy­council.html (30.12.2020).

Nooremleitnant URMO URBUSEesti mereväe laevastiku operatsioonistaabi nooremstaabiohvitser

SEA POWER IN THE BALTIC SEAOtt Laanemets

Abstract. This article contributes to the discussion of maritime security by assess­ing the elements of sea power of the Baltic coastal states, focusing on state­on­state interaction.1 The research question that will be answered is: what is the character and importance of sea power for the Baltic Sea nations in the contemporary geo­political setting? The article consists of theoretical and empirical parts. In the former, theoretical frameworks of national power, geopolitics, sea power, and small state sea power – coastal power – are created. In the latter, four elements of sea power – geo­graphical, social, economic, and military – across the Baltic Sea nations are analysed. The methodology used is qualitative comparative analysis (so­called ‘small N’), where the cases are the sea powers of the Baltic Sea countries and the units of analy­sis are the above­mentioned elements of sea power. The main results of this research are the following: the nature of sea power in the Baltic Sea is the same as for great powers; however, its character is different. The importance of sea power in the Baltic Sea springs from geography, which for both economic and military elements mainly means assuring access. This importance, however, is not appreciated by Western­oriented Baltic Sea countries whose sea power manifests in small merchant fleets, insufficient numbers of warships, and capability gaps for Baltic operations.

Keywords: the Baltic Sea, sea power, maritime economy, navy, merchant fleet, coastal power

Introduction

Whether the Baltic Sea is another Mediterranean between landmasses or an extension of the World Ocean is a geostrategic matter dependent on the observer’s standpoint. The Baltic Sea lies between the continental Heartland and the Atlantic maritime world, which raises the question of whether the region is maritime or continental in nature. Whatever the answer, the Baltic Sea has since the introduction of the modern state system been a battle­ground between East and West. This is especially true in relation to the Baltic

1 This article is based on a master’s thesis defended in the National Defence Academy of Latvia.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 55–142. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

OTT LAANEMETS56

states2 on its eastern shores, close to cultural, ethnic, religious, commercial and security frontiers.

All of the Baltic rim countries depend on the free use of the sea for their economic prosperity and security. However, in the contemporary world the importance of physical environments and the dividing lines between them seem to diminish3. In defence, due to the changing character of warfare, no single service in its physical warfighting environment can act alone and, thus, contemporary Western warfare is synonymous with joint warfare. Next, in the global economy maritime transport cannot be separated from overall produc­tion and supply chains. Because of this, it is difficult to isolate the importance of the sea. Yet, interruptions to the free use of the sea may be imminent or physically obstructed in the event of a crisis.

Even though maritime security studies are broader in scope than sea power, the framework of sea power has been chosen for this article. There are a few reasons for such a research approach. Firstly, the sea power of smaller states has been relatively little researched. Secondly, ‘new’ maritime security threats, such as terrorism, transnational crime or environmental degradation do not decisively affect peace­time maritime security in the Baltic Sea, and there is relatively good order at sea4. However, although outside the scope of this article, these grey­zone threats in the Baltic Sea should not be discarded in the event of a conflict5. Thirdly, according to Booth’s functional triangle of the roles of a navy (consisting of military, policing and diplomatic roles), the military role, i.e., hard power, forms the baseline of the two other roles6.

Although in literature the term maritime power has taken precedence over sea power in recent years, the original term is used in order to avoid any con­fusion with various other interpretations. The term sea power, as used in this article, includes self­evident naval activities, maritime in a Corbettian sense covering the cooperation of naval, land and air forces (i.e., joint operations),

2 ‘Baltic states’ denotes Estonia, Latvia and Lithuania, whereas ‘Baltic Sea nations’ denotes all countries around the Baltic Sea. In addition, the words state, country and nation are used synonymously. In addition, ‘Western­oriented’ Baltic Sea countries denotes all but Russia.3 Till, G. 2018. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. 4th edition. London, New York: Routledge, p. 115. [Till 2018]4 Lucas, E. 2015. The Coming Storm. Washington, D.C.: Center for European Policy Analysis, p. 2. [Lucas 2015]5 Murphy, M.; Schaub, G. 2018. “Sea of Peace” or Sea of War – Russian Maritime Hybrid Warfare in the Baltic Sea. – Naval War College Review, Vol. 71, No. 2, Spring. [Murphy, Schaub 2018]6 Booth, K. 1977. Navies and Foreign Policy. London: Croom Helm Ltd., p. 16. [Booth 1977]

57SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

and commercial maritime activities7. Hence, the broadest definition of sea power is used: ‘the capacity to influence the behaviour of other states by what you do at and from the sea8.’ As with national power, sea power is explained through the interaction of economic and military elements. Trade causes prosperity, enables the development of armed forces, and creates the require­ment to protect trade, which in turn facilitates more trade and prosperity.9 Consequently, both the military and economic constituents of states’ sea power will be examined.

Sea power, as a strategic theory, was born at the end of the 19th century. A.T. Mahan brought the term to prominence in 1890 in his book The Influ-ence of Seapower Upon History10. Since then, many authors have developed and modernised the theory of sea power, but not disproved it. Mahan’s sea power theory is realist and geopolitical in nature, belonging to the hard power category11. Due to the fact that his treatment of sea power and its elements came much earlier than the modern theory of realism and the treatment of the elements of national power in political science, the natural ontological framework of this article is realism. With that being said, the author acknowl­edges that sea power as a realist notion is only one, albeit fundamental, aspect of contemporary maritime security studies. Liberal political science theories and soft power regarding naval diplomacy12, and structural influences regard­ing international order at sea, cover the other aspects of maritime security13 but fall outside the scope of this article.

Thinking and writing about sea power in the Baltic Sea is relatively scarce, although it has been increasing lately. The Northern and Eastern flanks,

7 Speller, I. 2014. Understanding Naval Warfare. London, New York: Routledge, p. 6; Till 2018, p. 24.8 Adapted from Till 2018, pp. 25, 110. 9 Tellis, A. J. et al. 2000. Measuring National Power in the Postindustrial Age. Santa Monica, CA: RAND Corporation, p. 36. [Tellis et al. 2000]; Till 2018, pp. 17–18.10 Mahan, A. T. 1894. The Influence of Sea Power upon History, 1660–1783. Boston: Little, Brown, and Company; referenced from 1987 facsimile edition (New York: Dover Publication). [Mahan 1894]11 Till, G. 2004. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. London, Poetland, OR: Frank Cass, p.1; Brueger, C.; Edmunds, T. 2017. Beyond seablindness: a new agenda for maritime security studies. – International Affairs, Vol. 93, Issue 6, November, p. 3. [Brueger, Edmunds 2017]12 Rowlands, K. 2015. Naval Diplomacy in the Post­Cold War Global Order. PhD thesis. London: Kings College London, pp. 20–35.13 Brueger, Edmunds 2017, p. 3.

OTT LAANEMETS58

including the Baltic Sea, have been overlooked both in military planning14 and in academic research15 for years. Particularly the maritime domain has been overlooked, especially its economic dimension, since most discussions concentrate on defence or security issues16. Recently, there have been some books published on current Baltic Sea Region security17, defence18, and a few think­tank papers dealing mainly with current strategy or some spe­cific issues19. One notable exception is the International Centre for Defence and Security’s recent report To the Seas Again about maritime defence and deterrence in the Baltic Sea20. Still, the founding block in maritime security research in the Baltic Sea, sea power, has remained untouched. Due to Russia’s revisionist behaviour, realpolitik has returned to Europe. In short, it is funda­mental to understanding the building blocks of that struggle. Appreciating the role of sea power and its elements in the Baltic Sea contributes to such understanding.

The idea for this research springs from two grounds. Firstly, the author’s homeland, Estonia, sticks out among the other Baltic Sea states as the one with a fleet of zero merchant ships over 500 GT21 and the smallest navy com­prising only four minor war vessels22, which seemingly does not correlate

14 Stöhs, J. 2017. From Backwaters to Battlefronts? – Baltic Sea Strategy Forum 2017. Vaasa: Åbo Academy University, p. 9.15 Milevski, L. 2018. The West’s East: Contemporary Baltic Defense in Strategic Perspective. New York: Oxford University Press, p. 3. [Milevski 2018]16 Hoffman, F. G. 2017. Assessing Baltic Sea Regional Maritime Security. Philadelphia, PA: Foreign Policy Research Institute. [Hoffman 2017]17 Dahl, A.-S. (ed.) 2018. Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Washington, D.C.: Georgetown University Press.18 Milevski 2018.19 Kühn, U. 2018. Preventing Escalation in the Baltics. Washington, D.C.: Carnegie Endow­ment for International Peace; Lucas 2015; Metric, A.; Hicks, K. H. 2018. Contested Seas. Maritime Domain Awareness in Northern Europe. Washington, D.C.: Center for Strategic and International Studies. [Metric, Hicks 2018]; Hoffman 2017; Dahl, A.-S. (ed.) 2015. Baltic Sea security. Copenhagen: University of Copenhagen; Murphy, M.; Hoffman, F. G.; Schaub, G. Jr. 2016. Hybrid Maritime Warfare and the Baltic Sea Region. Copenhagen: University of Copen­hagen.20 Lange, H. et al. 2019. To the Seas Again: Maritime Defence and Deterrence in the Baltic Region. Tallinn: International Centre for Defence and Security. [Lange 2019]21 Reimer, A. 2014. Viimane suur kaubalaev lahkus Eesti lipu alt. – Postimees, April 30. https://majandus24.postimees.ee/2778670/viimane­suur­kaubalaev­lahkus­eesti­lipu­alt (14.02.2019).22 International Institute for Strategic Studies 2019. – The Military Balance, Vol. 119, p. 102. [IISS 2019]

59SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

with its geographic position. That discrepancy has led to the question of how Estonia’s maritime status looks compared to the other Baltic Sea countries. Secondly, the topic springs from Admiral Stavridis’ USN book Sea Power: The History and Geopolitics of World Oceans23 which has a shortfall. As noticed by this author and others24, the Baltic Sea is barely mentioned. Even though the Baltic Sea has been relatively peaceful and orderly since the end of the Cold War, it still bears geopolitical conflict potential. It is therefore important to understand sea power in the Baltic Sea. A similar approach was taken, albeit about a different sea and from a different research perspective, by Deborah Sanders in her Maritime Power in the Black Sea25.

From those grounds, the objective of this research is to contribute to the understanding of the foundations of maritime security in the Baltic Sea by assessing the elements of sea power focusing on state­on­state interaction. The research question that will be answered is: what is the character and importance of sea power for the Baltic Sea nations in the contemporary geo­political setting? Due to scant previous research on the topic, the research question is descriptive in nature and aims to provide foundational under­standing of the notion of sea power in the Baltic Sea. To support the research question two working hypotheses are made. The first supports the first part of the research question – the character of sea power: (1) Sea power in the Baltic Sea has a different character from that developed by great powers. Sea power developed by great powers means the Western sea power theory that is based on great power maritime experience (see chapter 1.3. Sea Power). It also covers the well­known ends, ways and means of great powers’ sea power, i.e., command of the sea, achieved by decisive action fought by capital ships and then utilised for power projection. The second part of the research ques­tion – the importance of sea power – is supported by the second working hypothesis: (2) in the current strategic setting, Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power. Although sea blindness

23 Stavridis, J. 2017. Sea Power: The History and Geopolitics of the World’s Oceans. New York: Random House.24 Swartz, P. 2017. Sea Power: The History and Geopolitics of the World’s Oceans. Book review. – Naval Institute Proceedings, June, Vol. 143, Issue 6, p. 1372; Combes, W. 2018. The Missing Chapter. Seapower and the Baltic Sea. Review of Admiral James Stravidis, USN (Ret.) 2017. Sea Power: The History and Geopolitics of the World’s Oceans. New York: Penguin Press. – Journal of Baltic Security, Vol. 4, Issue 1, June.25 Sanders, D. 2014. Maritime Power in the Black Sea. Surrey, Burlington: Ashgate. [Sanders 2014]

OTT LAANEMETS60

is a commonly acknowledged phenomenon of Western societies, the problem seems to be particularly strong in some Baltic Sea countries.

The scope of the research is bounded by the following: (1) since the topic is about sea power, only state­on­state aspects will be covered; (2) due to the descriptive nature of the research question, power is treated through the power as resources or elements of power approach and not through strategies or out­comes; (3) only local, internal Baltic aspects of sea power are treated, although power and sea power in the Baltic Sea have always been influenced by outside powers; (4) since sea power is a strategic notion, the analysis will take place on the strategic level and no operational concepts or specific capability issues will be dealt with; (5) the research is about the current sea power in the Baltic Sea, i.e., the second decade of the 21st century. Historical examples will only be used where necessary.

The chosen research strategy is a qualitative­comparative analysis of a small number of cases (so­called ‘small N’)26. Since sea power in a realist approach can only be owned by states, the cases are sea powers of all the Baltic Sea states, although the research question is about sea power in the Baltic Sea in general. The preferred research strategy is comparison and not an embedded case study27 because the former allows the use of cross­case analysis28. Since some aspects of sea power in the Baltic Sea influence more than one state, cross­case analysis prevents duplication and enables assess­ment if an observed phenomenon is of local interest or can be generalised to the whole of the Baltic Sea.

Four units of analysis will be used: geographical, social, economic and military elements of sea power, which consist of relevant variables. Empirical conclusions will be drawn on a cross­case basis, but in some instances also on intra­case bases, i.e., country by country. Data analysis will be based on theoretical propositions29 about sea power, its elements and their variables. In general, the data analysis strategy will be explanation building30 to find

26 Hopkin, J. 2010. The Comparative Method. – Theory and Methods in Political Science. Marsh, D.; Stoker, G. (eds.). Third Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan, pp. 300–301.27 Yin, R. K. 1994. Case Study Research. Thousand Oaks etc.: SAGE Publications, p. 120. [Yin 1994]28 Mahoney, J. 2007. Qualitative Methodology and Comparative Politics. – Comparative Politi cal Studies, Vol. 40, No. 2, February, pp. 134–136.29 Yin 1994, pp. 103–104.30 Ibid., pp. 110–113.

61SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

the causation of different variables in an element of sea power, relationships between different elements, and the role of sea power.

The context of this article is the current geopolitical setting in the wider Euro­Atlantic area, which can be described as possessing heightened East­West friction, with Russia being the main challenge and geopolitical factor31, and the absolute importance for the North Atlantic Treaty Organisation (NATO) to be able to defend the Baltic states32. Due to the chosen research approach (power as resource) and the fact that the Baltic Sea has geo­strategi cally always been situated between the East and the West, the cur­rent worsening of the geopolitical situation has only disclosed the sea power issues, but not changed or created them. Therefore, the focus will be on the overall geopolitical setting and not specifically on recent developments (see chapter 1.2. Geopolitics).

Although quantitative data will be used in describing the variables of the elements of sea power and comparing them, the overall approach is quali­tative, firstly, because power cannot be exactly measured but rather assessed or evaluated33 and, secondly, small numbers of cases – i.e., countries around the Baltic Sea – and small datasets favour a natural inclination towards a quali tative approach34.

This article contains two parts. The first part presents the theoretical frameworks of national power, geopolitics, sea power and coastal power, con­cluding with a presentation of the theoretical model for empirical analysis. In the second part, four elements of sea power in the contemporary Baltic Sea – geographical, social, economic and military through their variables – will be analysed.

1. The Theoretical Frameworks

The first part begins with presenting the broader theoretical frameworks of national power and geopolitics. While the former anchors the discus­sion of sea power, a layer of national power, in the realist framework of

31 Välisluureamet 2019. International Security and Estonia 2019. Tallinn: Välisluureamet, p. 4.32 Lange 2019, p. 3.33 Morgenthau, H. J. 1967a. Common Sense and Theories of International Relations. – Journal of International Affairs, Vol. 21, No 2, p. 211. [Morgenthau 1967a]34 Lamont, C. 2015. Research Methods in International Relations. London: SAGE Publi­cations, p. 21.

OTT LAANEMETS62

political science, the latter explains the geopolitical setting of the Baltic littoral, creating the overall context. Thereafter, the discussion moves to the theory of sea power, expanding on its character, elements, their relation­ships and measurement. Finally, the sea power of small and medium states – coastal power – will be covered and the differences from great powers’ sea power sought. In addition, the first part aims to answer the research ques­tion, from a theoretical perspective focusing on the first working hypothesis, that sea power in the Baltic Sea has a different character from that developed by great powers. In addition, the theoretical part will build up the theoretical model for empirical discussions in the second part.

1.1. National Power

Usually the notion of power is treated as an exclusively realist province as rivals to realism normally distance themselves from any power con­siderations35. Although outside the scope of discussion here, and similar to maritime security studies, in order to understand all aspects of international politics multiple conceptions of power should be used as no single one can capture all forms of power in international relations36.

National power is generally understood as a country’s ability to pursue its strategic objectives through purposeful action37. It is the ability of an actor in international politics to influence other actors through social relations to determine their circumstances and fate. These actors in realist understanding are sovereign states.38

Power is the essence of the realist theory of international relations which is divided into classical, structural and modified strands. Regarding sea power, only classical and structural strands will be discussed. Classical realism is based on human behaviour which is rooted in the biological drive to domi­nate other human beings. Structural realism, on the other hand, assumes that there is no higher power in international politics and that the normal state of affairs is anarchy. Thus, systemic forces in international system explain the power­seeking behaviour of states. Furthermore, structural realism has

35 Tellis et al. 2000, p. 44.36 Barnett, M.; Duvall, R. 2005. Power in International Politics. – International Organization, Vol. 59, Issue 1, Winter, p. 67. [Barnett, Duvall 2005]37 Beckley, M. 2018. The Power of Nations. – International Security, Vol. 43, No. 2, p. 8. [Beckley 2018]38 Barnett, Duvall 2005, pp. 40, 42.

63SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

offensive and defensive strands. According to defensive realism, states pursue power only to overcome power gaps, whereas, according to offensive realism, states increase their relative power due to the international system itself.39

Power can be described as the resources a state possesses, the will and strategies to use those resources, and the consequences and outcomes of that use40. The first is called the elements of power or power as resource approach. Most often those resources are gross national product, military expendi­ture, size of armed forces, and size of territory and population. Sometimes quali tative resources, such as the quality of political leadership, and national morale and culture, are included.41 Analysing the resources is relatively simple compared to the other options as the data is freely available. Elements of power forms the baseline of any power consideration since, without resources, it is hard to imagine any action or outcome42. Hence, it is the most common way to assess power43.

On the other end of power considerations is the assessment of out­comes, i.e., the actual result of an actor influencing other actors by using the resources of a power. This is the power as outcome or relational approach.44 That approach tries to answer the question whether A has power over B to the extent that B does something that B would otherwise not do45. This requires observing an international event such as diplomatic negotiations or wars. As the outcomes can only be assessed after the event has taken place, this method is mainly used for explaining past events and less for current or future ones.

Between resources and outcomes there is the third part of power analy­sis: will and strategies. Firstly, the possession of resources is not synonymous with the will to use them. Secondly, outcomes are inherently issue­specific and require the knowledge of preferences of the actors.46 One example is the so­called cod wars between Iceland and the United Kingdom in the 1950s and

39 Schmidt, B. C. 2007. Realist Conceptions of Power. – Power in World Politics. Berenskoetter, F.; Williams, M. J. (eds.). London: New York: Routledge, pp. 43–44, 46, 55–56. [Schmidt 2007]40 Tellis et al. 2000, p. 14.41 Schmidt 2007, p. 47.42 Tellis et al. 2000, pp. 19, 36.43 Beckley 2018, pp. 8, 13.44 Ibid., pp. 11–12.45 Schmidt 2007, pp. 47–48.46 Beckley 2018, p. 12.

OTT LAANEMETS64

1970s47 when the relatively less powerful Iceland, equipped with only a coast guard, managed to influence the naval power the United Kingdom regarding North Atlantic fishing rights.48

The first international relations scholar who attempted to assess national power through its elements was classical realist Hans Morgenthau in 1948, almost 60 years after Mahan had introduced his elements of sea power (see chapter 1.3. Sea Power). Morgenthau divided the elements into stable and less stable. The first and most stable element is geography. Even though the development of transportation, communication and warfare has lessened the value of geography, it has not eliminated it. The second stable element is natural resources like food and raw materials. Elements which are more subject to change are industrial capacity and military preparedness. Whereas the aforementioned elements are quantitative, population, national character and morale, the quality of diplomacy, and government are both quantitative and qualitative.49

Morgenthau’s elements of power are inter­related and can be grouped into countries’ geographical locale, economy, military and human factors. The two most important elements of power throughout history have been economic and military. A country’s ability to dominate economically has led to effective military capabilities, which in turn have reinforced its economic power.50 In the realist theory of international relations, defensive realists prioritize the economic element and offensive realists emphasize the military element of national power51. Besides economic and military power, Rear Admiral Richard Hill, RN names intellectual power. From the overall definition of power, i.e., the ability to influence others, he concludes that economic power is the basis for all other types, but is ‘operationally unusable’; intellectual power is power­ful and slow­acting, but not always controllable; and military power is dange­rous, being capable of influencing in a radical and widespread manner.52

47 Stocker, J. 1998. Nonintervention. Limited Operations in the Littoral Environment. – Naval War College Review, Autumn 1998, Vol. LI, No. 4, p. 57.48 Barnett, Duvall 2005, p. 40.49 Morgenthau, H. J. 1967b. Politics Among Nations: The Struggle for Power and Peace. 4th edition. New York: Alfred A. Knopf, pp. 106–144.50 Tellis et al. 2000, p. 36.51 Lundquist, S. 2017. Continuity and Change in post­Cold War Maritime Security: Study of the Strategies Pursued by the US, Sweden and Finland 1991–2016. PhD Thesis. Vaasa: Åbo Akademi University, pp. 46–51. [Lundquist 2017]52 Hill, R. J. 1986. Maritime Strategy for Medium Powers. Annapolis, MD: Naval Institute Press, p. 9. [Hill 1986]

65SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Morgenthau argued that national power can be ‘experienced, evaluated or guessed at’, but not quantitatively measured. However, some elements or vari­ables of national power are indeed measurable.53 In the 1960s and 1970s there were several attempts to create mathematical formulas to measure national power54. This practice continues in the form of different indices (e.g., eco­nomic performance, digitalization, etc.) assisted by the development of com­puter technology. Therefore, although some elements of national power are quantitative and can be measured, the sum of elements, i.e., the aggregate national power, remains largely unobservable and context­dependent55.

The definition of national power – a country’s ability to pursue its strategic objectives through purposeful action56 – frames the following discussion of sea power, its maritime layer. National power consists of elements which are used to assess it, related to a country’s geography, economy, military and human factors. These elements lay the foundation of the theoretical model constructed in the second part for empirical analysis. The next chapter deals with geopolitics, a realist notion and an important element in national power, and specifically important for discussing sea power.

1.2. Geopolitics

Geopolitics is part of the realist tradition and roots national power in the physical world. Geography is the most permanent factor in international relations. It imposes both constraints and provides opportunities, and, as a minimum, it defines the actors and describes the relationship of political power to the geographical setting. This relationship has been wedded to mili­tary power, but increasingly also to economic factors, giving rise to so­called geo­economics.57

In recent history, the importance of geography and geopolitics have been discarded several times due to the Nazis’ misuse of geopolitics leading up to the Second World War and due to the end of history notion after the Cold War when the East­West confrontation with reference to geography became

53 Morgenthau 1967a, p. 211.54 Tellis et al. 2000, pp. 28–31.55 Beckley 2018, p. 8.56 Ibid., p. 8.57 Owens, M. T. 1999. In Defence of Classical Geopolitics – Naval War College Review, Vol. 52, No. 4, Autumn, pp. 59–62, 70. [Owens 1999]

OTT LAANEMETS66

unpopular58. Additionally, some authors doubt its usefulness as an expla­natory variable because of subjectivity in its assessment59. Having said that, the complex setting in the Baltic Sea cannot be treated without under standing its geographical setting. The importance of geography may be modified by technological and economic factors, but cannot be ignored. Despite techno­logical development, for example, the Baltic states still physically flank Russian lines of communication to Kaliningrad and to the outside world, and therefore geography still matters60. Geographic location – i.e., proximity to power centres, areas of conflict, established lines of communication and most of all to neighbours – determines the problems of territorial security61.

Geographically, the Baltic Sea as an enclosed body of water forms a sepa­rate area. Looking from the west, the Scandinavian Peninsula shields it from direct Atlantic influence. Looking from the east, the Danish straits prevent direct access to the Atlantic. During the Cold War it was argued that it also formed a separate strategic unit. This is even more true since the Baltic states joined NATO in 2004. On the other hand, the Baltic Sea forms part of the wider Northern flank and, consequently, the Baltic littoral figures in extra­Baltic issues and vice versa.62

Geopolitical thought has two main strands: organic state theory from Germany and geostrategy from the Anglo­American world. The former postu­lates that states derive their power from geographical living space; the latter focusses on state development and behaviour within a broader geographical context. Based on the latter, geopolitics is descriptive, helping to understand the world as a whole, and prescriptive, suggesting a strategic course of action for the future.63 As Kaplan put it ‘Geography informs, rather than determines.’64 So­called geopolitical regions are not only defined by fixed geography but also by dynamically shifting centres of power65. The geopolitical situation in the

58 Owens 1999, p. 60.59 Sanders 2014, p. 20.60 Owens 1999, pp. 61, 70–72.61 Spykman, N. J. 1944. The Geography of the Peace. New York: Harcourt, Brace and Com­pany, p. 5. [Spykman 1944]62 Miljan, T. 1981. East vs. West: Political and Military Strategy and the Baltic Littoral. – Journal of Baltic Studies, Vol. XII, No. 3, Fall, pp. 209, 213. [Miljan 1981]63 Owens 1999, pp. 62, 65.64 Kaplan, R. D. 2013 The Revenge of Geography. New York: Random House Paperback Edition, p. 29.65 Spykman 1944, p. 6.

67SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Baltic Sea since 2004 is new as the three Baltic states are independent and, along with Poland, firmly belong to the Western sea power NATO.

Geopolitical thought operates with binaries: East and West, sea power and land power, maritime and continental. Those mental constructs reflect stra­tegic culture, which determines national style in foreign and military affairs and is defined by historical experience.66 In order to understand the relation­ship between these binaries, Gray offers some insights. Firstly, all power is produced by countries defined by land territory because man lives on land and not at sea. Secondly, all countries that have a coastline have some sea power, and all countries, with a few exceptions, have military power on land. Thirdly, there are ‘grey zones’ between land and sea power. Thus, it is not an ‘either, or’ question, but a question of strategic balance between land and sea power.67

The first geographer to describe geopolitical areas was Sir Halford Mackinder who defined the pivot area as internal drainage in Eurasia inacces­sible to sea powers (see figure 1). The pivot area was surrounded by the inner crescent composed of Germany, Austria, Turkey, India, and China; and by the outer crescent composed of Britain, South Africa, Australia, the United States, Canada, and Japan68. Mackinder situated the Baltic Sea at the eastern fringe of the inner crescent. In 1919 he modified his thesis by renaming the pivot area to Heartland and moving it further west, including the Baltic Sea, navigable Danube, Asia Minor, Armenia, Persia, Tibet and Mongolia. Here, the Baltic Sea had shifted to the western edge of the Heartland. Mackinder noted the creation of the middle tier countries between Russia and Germany which were supposed to become the balancing spot between sea and land power. In order to understand his geostrategic power relationships he coined a dictum: ‘Who rules East Europe commands the Heartland : Who rules the Heartland com-mands the World-Island : Who rules the World-Island commands the World.’69 For Mackinder, as a Brit, security of the British Empire depended on pre­serving the balance of power on the continent between maritime and conti­nental states. If any one of them gained the upper hand the whole continent

66 Owens 1999, p. 63.67 Gray, C. 1989. Seapower and Landpower. – Seapower and Strategy. Gray, C. S.; Barnett, R. W. (eds.). Annapolis, MD: Naval Institute Press, pp. 3–4, 8.68 Mackinder, H. 1904. Geographical Pivot of History. – The Geographical Journal, No. 4, April, Vol. XXIII, pp. 434–436.69 Mackinder, H. 1919. Democratic Ideals and Reality: A Study in the Politics of Reconstruc­tion. London: Constable and Company Ltd., pp. 141, 194, 204–215.

OTT LAANEMETS68

could be dominated by a single power70. Accordingly, British sea power has always had an interest in Baltic affairs71.

Figure 1. Mackinder’s original pivot area from 1904 with extended heartland from 1919 (grey)72

Mackinder’s thesis was re­evaluated by Nicholas Spykman. According to Spykman, Mackinder over­emphasized the potential of Heartland. He renamed the inner crescent to Rimland, which can operate in both conti­nental and maritime modes and is vulnerable to both sea and land power.73 The importance of Heartland lies in its central position with interior lines of communication made possible by the development of land transportation. The Russian centre of power has always been west of the Urals and not in inner Siberia. Thus, Spykman moved the emphasis to Rimland and reworded Mackinder’s dictum to ‘Who controls Rimland rules Eurasia; who rules Eurasia controls the destinies of the world.’74

Likewise, Spykman emphasized the role of a scatter zone in Europe: a string of small independent states on Rimland which have been susceptible to dominance by both sea and land powers. Rimland must therefore func­tion amphibiously and defend itself both on land and at sea (see figure 2).

70 Spykman 1944, p. 36.71 Grainger, J. D. 2014. The British Navy in the Baltic. Woodbridge: Boydell Press.72 Bowen, E. G. 1963. The Geography of Nations. – Geography, Vol. 48, No. 1, p. 4.73 Owens 1999, p. 68.74 Spykman 1944, pp. 38–39, 43.

69SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Its amphibiosity is the basis of its security problems, though the dichotomy between sea and land power has never been clear­cut. Due to the importance of Rimland and its amphibious nature, the measure of success in a conflict lies in coordination between sea, air and land forces.75 Nowadays this zone – the littoral, bounded approximately by territorial waters and ca 160 km inland – is where ca 80% of world capitals and most hubs of international trade and military power are situated76.

Figure 2. Maritime versus amphibian conflict according to Spykman77

Spykman, an American (though born Dutch), stated that the strategic interest of the United States was to prevent the unification of Rimland by a belligerent power78. Thus, the United States’ NATO commitment has been and remains to guarantee the security of many of Rimland’s smaller states because of its broader security interest.

History shows that most of the time outside powers have determined secu­rity conditions in the Baltic Sea79 and it has been difficult for states in the eastern Baltic to remain independent without outside interference80. There­fore, sea power in the Baltic Sea has always had a wider context that includes

75 Spykman 1944, pp. 33, 41–46.76 Parry, C. 2014. Super Highway. Sea Power in the 21st Century. London: Elliot and Thompson Limited, p. 214. [Parry 2014]77 Spykman 1944, p. 54.78 Ibid., pp. 5, 45, 60.79 Miljan 1981, p. 213.80 Milevski 2018, pp. 15–16, 19.

OTT LAANEMETS70

outside powers81. Milevski makes an interesting observation about the Baltic states’ accession to NATO in 2004. If one looks at the Baltic states’ accession through Mackinder’s eyes one could see it as an offensive move by Western sea powers to access the Heartland. Through Spykman’s eyes, it must look like incorporating Rimland by sea powers.82 Whichever version one prefers, Western sea power has moved eastwards and now again directly abuts Eastern land power without a buffer zone.

For navalists like Mahan, the sea is ‘a great highway . . . a wide common, over which men may pass in all directions . . . ’83 Such a highway, starting in the Baltic Sea and ending in the Sea of Okhotsk, surrounds the Eurasian Heartland84. On the other hand, Mearsheimer holds that water is a forbid­ding barrier against the delivery of land power, which is the most dominant form of power85. History shows that most of the time the Baltic Sea has been a great highway for east­west commerce86 (see figure 3). With lowering ten­sions after the Cold War, the Baltic Sea again became the highway and part of the wider North, including the North Atlantic, Norway and the Kola Peninsula87. Likewise, the Baltic Sea has functioned as a space for dominance. Historically, besides the Baltic powers of Denmark, Sweden, Poland­Lithuania and Muscovy, it has been an arena of competition between outside powers. Milevski points out two reasons for that: control of trade, and geopolitical ambition to utilise the Baltic Sea as a transit region for military power88. With peace and prosperity, the Baltic Sea has worked as a highway and with raising tensions as a barrier.

81 Lindley-French, J. 2015. Seapower in the Baltic Sea. – Focus on the Baltic Sea: Proceedings from the Kiel Conference 2015. Neumann, A. J.; Bruns, S. (eds.). Kiel: Institute for Security Policy, Kiel University, p. 14.82 Milevski 2018, pp. 15–16.83 Mahan 1894, p. 25.84 Spykman 1944, p. 24.85 Mearsheimer, J. J. 2001. The Tragedy of Great Power Politics. New York, London: W. W. Norton & Company, p. 114.86 Milevski 2018, p. 21.87 Green, J. L. 1991. The Baltic: A Sea In Transition. MSc thesis. Monterey, CA: Naval Post­graduate School, pp. 9–10. [Green 1991]88 Milevski 2018, pp. 31, 33.

71SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Figure 3. The Baltic Sea as a highway and a barrier through history89

To conclude, geography still matters; it defines the strategic setting and its character, including that of sea power. The Baltic Sea lies between sea and land power and is amphibious in nature. The sea power of a Baltic country has to be seen in concert with its land (and air) power. Therefore, the broader geopolitical framework for sea power in the amphibious Baltic Sea region is by default different from that of great maritime powers, as stated in the first working hypothesis. Secondly, sea power in the Baltic Sea can be characterised with outside influences. Additionally, the Baltic Sea is part of the geopolitical scatter zone. The situation after the Baltic states’ and Poland’s accession to NATO is new in the sense that the direct friction line has moved eastwards and there is no cordon sanitaire between sea and land power. Therefore, geo­graphy figures prominently among the elements of national power, as listed in the previous chapter, and will be included in the theoretical model in the second part. The next chapter is about the theory of sea power. Although older by time of creation, it is anchored both to national power and geopolitics.

89 Milevski 2018, p. 38.

OTT LAANEMETS72

1.3. Sea Power

Alfred Thayer Mahan coined the term sea power in his book The Influence of Sea Power Upon History, 1660–1783, first published in 1890. In this time­frame, the main and most noteworthy state actors on world oceans were Eng­land, France, the Netherlands and Spain. Mahan never accurately defined sea power. He stated that ‘the necessity of a navy . . . springs . . . from the existence of peaceful shipping, and disappears with it’90, emphasising the strong relation­ship between military and economic activities at sea. According to Mahan, discussion about elements of sea power ‘ falls mainly within the province of strategy,’ whose foundations are unchangeable vice tactics that accompany technical development and is in continued change91.

Mahan was the first to produce a list of the six elements of sea power. (1) Geographical position: an insular position gives an advantage against countries which have land borders and prioritize the army; a position that enables the concentration of force, the use of a central position and a good base of operations against its enemy. (2) Physical conformation: navigational simplicity in accessing the coastline and the nature of hinterlands, deter­mining whether people were driven to sea due to poor agricultural land or not. (3) Extent of territory: the length of the coastline and character of its har­bours. (4) Number of population: specifically ‘the number following the sea’ of people employable on ships and people with technical skills. (5) National character: the potency of commercial endeavour and trade. (6) Character of government: whether the government is autocratic or liberal and if it reflects the national character and facilitates the development of sea power.92 With that, Mahan laid the foundations to theorizing about sea power, which most of the following authors have complemented rather than challenged.

Another theorist, Admiral Sir Herbert Richmond, RN gives a simple defi­nition to sea power:

that form of national strength which enables its possessor to send his armies and commerce across the stretches of sea and ocean which lie between his country or the countries of his allies, and those territories to which he needs access in war; and to prevent his enemy from doing the same.93

90 Mahan 1894, p. 26.91 Ibid., pp. 88–89.92 Ibid., pp. 25–89.93 Richmond, H. 1947. Statesmen and Sea Power. London: Oxford University Press. Original edition is from 1946, p. ix. [Richmond 1947]

73SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Richmond’s focus was on how British statesmen have handled sea power since the Elizabethan period and names its moral and material elements. The moral ones he did not touch upon, but the material elements were: (1)  fighting instruments to overcome enemy resistance in troop and trade movement; (2) the position the fighting instruments shall operate from; (3) vehicles of transport for troops and trade.94

Rear Admiral Richard Hill, RN defines maritime power as ‘the ability to use the sea’ and lists trade and access, shipbuilding, the exploitation of natural resources and military power as its elements. He specifically dwells on indi­vidual states’ ‘maritime-ness’ or dependence on the sea across the three first elements. Hill’s variables for sea dependence are seaborne trade, merchant fleet, shipbuilding, fish catch, and offshore zone.95

Eric Grove revisits the elements of sea power in 1990 and divides them into first and second order elements. The first order elements are economic strength, technological prowess and socio­political culture. The second order elements are geographic position, dependence on sea (as by the above­ mentioned Admiral Hill’s list) and government policy and perception. The advent of air power and other technological inventions, something Mahan could not have dreamt of, has reduced the influence of geography and thus Grove rates it as a second order element. Grove confirms the relationship between economic power and sea power, the former being a pre requisite to the latter. Besides, he notes that the military sea power functions semi­ autonomously from maritime trade. Regarding the population and social factors, Grove makes an interesting proposition. Since the overlap in modern navies with other maritime activities is diminished, the pool of people following the sea and its coherence are not particularly important any more. What is important is the overall education and technical literacy for operating and producing modern warships.96

Harold Kearsley defines three major elements as inputs to maritime power: economic, political and physical (geographical oriented), and lists measurable variables to each97. As with Mahan, Kearsley does not define maritime power but it is implicitly understood in a Corbettian sense, i.e., joint operations in

94 Richmond 1947, pp. ix–x.95 Hill 1986, pp. 40–48.96 Grove, E. 1990. The Future of Sea Power. Annapolis, MD: Naval Institute Press, pp. 221–232. [Grove 1990]97 Kearsley, H. J. 1992. Maritime Power and the Twenty­First Century. Aldershot: Dartmouth, p. 113. [Kearsley 1992]

OTT LAANEMETS74

modern terminology. Kearsley divides the factors influencing maritime power into subjective and objective categories and strives to find as objective vari­ables as possible. Based on the available literature, he constructs the model in figure 4.

Figure 4. Kearsley’s elements and variables of maritime power98

According to Soviet Admiral Sergei Gorshkov, sea power is ‘the most effective use of the World Ocean . . . in the interest of the state as a whole’. He names exploration of the oceans, merchant and fishing fleets, and the navy as the main components of a state’s sea power. Although his text is steeped in anti­imperialism, compulsorily quoting Lenin and Marx, in basic terms he con­firms the views that sea power has a military and economic component and that the degree of sea power depends on economic and social development.99 Unlike many Western authors, Gorshkov names exploration of the oceans (i.e., marine sciences) as a part of sea power and represents the more holistic approach practiced in the authoritarian Soviet Union.

98 Kearsley 1992, p. 115.99 Gorshkov, S. G. 1979. The Sea Power of the State. Annapolis, MD: Naval Institute Press, pp. 1–2. [Gorshkov 1979]

75SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Rear Admiral Chris Parry, RN defines sea power as ‘the combined invest-ment in the sea of the various components and resources of a state or enterprise in the pursuit of favourable outcomes.’ Indicating the contemporary trend, Parry includes commercial enterprise as owners of sea power besides states.100 Parry divides sea power into hard and soft sea power. Although semantically similar, Parry’s soft sea power should not be directly associated with Joseph Nye’s soft power, which is ‘getting others to want the outcome that you want.’101 Hard sea power, according to Parry, is made up of components that enable a state to enforce its will at sea or from the sea by threat or use of force. Soft sea power is comprised of trade, exploitation of resources, fishing, tourism and all other activities which do not include the use of force. As his book’s title Super Highway implies, the reason for sea power is trade, however soft sea power is only usable when backed up by hard sea power.102

The most thorough contemporary treatment of the topic is presented in Geoffrey Till’s Seapower: A Guide for the Twenty-First Century, which reached its fourth edition in 2018. Till defines sea power as ‘the capacity to influence the behaviour of other people by what you do at and from the sea.’103 This means the sea­based capacity to influence events at sea and on land.104 Till denotes a close association between the military and economic aspects of sea power and describes its context in the broader national power in figure 5.

Till concludes that sea power is more than ‘grey ships with numbers on the side,’ including other services because air and land forces can also influence events at sea. The economic element is composed, besides the merchant marine, of all other aspects of maritime economy like fishing, shipbuilding, marine insurance, etc. On the one hand, those contribute to naval power, but more importantly maritime economy can also influence others’ behaviour on its own. The second conclusion is that sea power is a relative concept: most countries have both land and sea power.105 Albeit Till emphasises the impor­tance of the non­military aspects of sea power, relating its constituent parts as depicted in figure 6, where navies still hold the central position.

100 Parry 2014, pp. 63–64.101 Ney, J. 2004. Soft Power: The Means To Success In World Politics. New York: PublicAffairs, p. 5.102 Parry 2014, pp. 64–65.103 Till 2018, pp. 25, 110.104 Ibid., pp. 25, 110.105 Ibid., p. 26.

OTT LAANEMETS76

Foreign policy

Maritime commerce

Defence policyMaritime policy

(civil)?

Military strategy Maritime strategy(civil)?

Maritime capabilities(military)

Joint operations

Military operations

Maritime capabilities(civil)

Naval operations Commercial operations

Economic policy

Seapower

Land strategy

Air strategy

Navalstrategy

National policy

Figure 5. Sea power in broader national power setting106

Population, society and government

Technology

Maritime geography

Maritime economy

Seapower

NaviesVia other domains Resources

Figure 6. Till’s constituents of sea power107

Most sea power theorists have defined and described sea power and its ele­ments, but not how to assess or measure them in practical terms. Yet there are a few examples of the measurement of single variables of sea power. The Times Atlas and Encyclopaedia of the Sea from 1989 presented two indices of national interest in maritime trade which is composed of total seaborne trade, seaborne trade’s percentage of gross national product, and size of merchant

106 Till 2018, p. 25.107 Hill 1986, p. 111.

77SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

fleet. The first index uses merchant fleet under national flag only and the second uses all ships under national control, i.e., both national flag and flags of convenience108. Similarly, the United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) uses an index to describe nations’ connectivity to international maritime trade, the Liner Shipping Connectivity Index calcu­lated by number of container ships visiting a country, their carrying capacity, number of shipping companies engaged, number of liner services they pro­vide, and the average and maximum vessel sizes109. Admiral Hill developed a different approach by composing comparative indices based on trade, mer­chant fleet, shipbuilding, fish catch and offshore zone in relation to gross domestic product (GDP) and to the size of population110. These indices can be used to assess a variable or an element, but not the aggregate sea power of a country.

As this short literature review shows, most authors follow the line laid by Mahan regarding the elements and character of sea power. Even though there is no unanimous definition of sea power, as there is no single agreed defi nition of national power, there seems to be more consensus about it than is the case with national power. In this article the definition of sea power, adapted from Till, is the capacity to influence the behaviour of other states by what you do at and from the sea111. The elements of sea power named by the above­mentioned authors are compiled into table 1.

Firstly, table 1 is in accordance with the realist theory, with the main ele­ments of power being economic and military. However, the economic con­stituents can be divided into overall economic strength, and dependence on the sea. For the former, operating warships, merchant and fishing vessels is capital­intensive and thus very poor countries logically have less sea power. For the latter, economic activities at sea create dependence on their own geo­graphic reasons.

Secondly, most authors mention geography as a defining factor of sea power, even if its influence is arguably in decline due to the development of technology. Still, no contemporary author has completely dismissed it, thus basic geopolitical reasoning still has a place in theorizing about sea power.

108 Couper, A. (ed.) 1989. The Times Atlas and Encyclopaedia of the Sea. London: Times Books, pp. 144–145.109 Rodrigue, J.-P. 2017. Liner Shipping Connectivity Index and Container Port Throughput. https://transportgeography.org/?page_id=2078 (22.02.2019).110 Hill 1986, pp. 42–43, 228–230.111 Till 2018, pp. 25, 110.

OTT LAANEMETS78

Table 1. Elements of sea power112

112 Compiled by author. Black indicates missing element from the list of elements of sea power, but not that the author has excluded it in broader terms.

Soci

o-po

litic

al el

emen

tsG

eogr

aphy

Econ

omy

Mili

tary

Oth

er

Mah

an

(189

0)N

o of

po

pu­

latio

n

Nat

iona

l ch

arac

­te

r

Cha

ract

er

of g

over

n­m

ent

Geo

. po

s.

Phys

. co

nfor

­m

atio

n

Exte

nt

of te

rri­

tory

Ric

hmon

d (1

946)

Mor

al el

emen

tsPo

sitio

nVe

hicl

es o

f tr

ansp

ort

Figh

ting

in

stru

men

tK

ears

ley

(199

2)Po

litic

alPh

ysic

alEc

onom

icN

avy

Gor

shko

v (1

979)

Mer

. fle

etFi

shin

g fle

etN

avy

Sea e

xplo

­ ra

tion

Hill

(1

986)

Acc

ess a

nd tr

ade

Ship

­bu

ildin

g

Expl

oita

tion

of

nat

ural

re

sour

ces

Mili

tary

pow

er

at se

a

Sea

depe

nden

ceG

rove

(1

990)

Soci

o­po

litic

al c

ultu

reG

eogr

aphi

c pos

ition

Eco.

st

reng

thTe

ch.

prow

ess

Sea

depe

n­de

nce

Soci

o­po

litic

al

cultu

rePa

rry

(201

4)So

ftH

ard

Till

(201

8)Po

pula

tion,

soci

ety

and

go

vern

men

tM

ariti

me

geog

raph

yRe

­so

urce

sTe

ch.

Mar

itim

e

econ

omy

Nav

yV

ia o

ther

do

mai

ns

79SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Thirdly, depending on how the authors have named the power (sea, maritime or naval) and how they defined it, there are some differences regarding the elements on the input and output side. Table 1 names elements or constituents of sea power regardless of whether the actual author treated those as inputs or outputs. Since this article defines sea power as the capacity to influence, all listed elements are on the input side.

The fourth observation is about the relationship between the main, i.e., economic and military elements of sea power. Till describes these historic relations as a ‘virtuous maritime circle’; where trade created wealth, which necessitated defence of that trade, leading to maritime supremacy and again more trade113. As Grove noticed, in practical terms the military and economic elements function semi­autonomously. This correlates with developments in shipping markets where the differences between liner and bulk shipping com­panies are also striking114. Admittedly, due to the deeper specialization of all activities at sea, the practical relationship between them is diminishing and creates a less social aspect115. As with geography, despite the reduction of its importance, few authors completely ignore the value of the human or social factor as an element of sea power.

Sea power, as national power, can be described by four elements: eco­nomic, military, geographical and social. However, with the development of technology and societies, the former two are admittedly more important than the latter two. In addition, amongst the more important elements, the mili­tary element seems to have slightly larger leverage compared to the economic element. This is especially true in the Baltic Sea region, situated as it is in the geopolitical scatter zone with heightened conflict potential. The next chapter focuses on small state sea power – coastal power – and attempts to find the differences from great power sea power.

1.4. Coastal Power

Most of Western military theory is focused on great powers (at least on one side in a conflict), and thus these theories need to be supple­mented and modified based on actual research on its validity to smaller

113 Till 2018, pp. 17–18.114 Stopford, M. 2003. Maritime Economics. Second edition. London, New York: Routledge, p. 6. [Stopford 2003]115 Till 2018, pp. 128–131.

OTT LAANEMETS80

states116. This is the case in point with sea power117 in the Baltic Sea, although some theorists argue that the principles of sea power are absolute and appli­cable to small states118 or that sea power is a relative concept, some countries just having more of it119.

There is no consensus on what constitutes a small country or a middle power since most international relations theory is about great powers. Those two categories are often defined through what they are not. Such states are not great powers, a description which fully applies to all Baltic Sea countries, even for contemporary Russia. Thus, one way of looking at the Baltic Sea countries is to categorize them into small and medium states. Hill argues that while superpowers are preponderant to all but another superpower, and small powers are relatively weak, middle powers are autonomous and remain in charge of their destiny.120

For research into the internal Baltic Sea phenomenon of sea power, divi­sion into small and medium powers is nevertheless not relevant. The common denominator for all Baltic Sea nations is the coastline itself and interests in the Baltic Sea, since all Baltic Sea countries are coastal states. One of the few more or less holistic writings about coastal state sea power is the coastal power theory developed by Commodore Jacob Børresen of the Royal Norwegian Navy121. His theory was not intended to be descriptive, as it was not based on research on a large number of coastal navies, but rather normative or pre­scriptive, being formulated on the Norwegian example122. Børresen’s coastal power theory is applicable to the Baltic Sea setting since Norway is in many ways comparable to most of the Baltic Sea countries. Norway as a Scandi­navian country is in some instances even grouped together with the Baltic Sea

116 Angstrom, J.; Widen, J. J. 2015. Contemporary Military Theory. Abington, New York: Rout­ledge, p. 3. [Angstrom, Widen 2015]117 Koburger, C. W. Jr. 1997. Sea Power in the Twenty­First Century. London: Praeger, p. 149.118 Kearsley 1992, p. xiii.119 Till 2018, p. 26.120 Hill 1986, pp. 14–27.121 Børresen, J. 1993. Kystmakt: Skisse av en maritime strategi for Norge. Capellen / Europa programmet. [Børresen 1993]; Børresen, J. 1994 The Sea Power of the Coastal State. – Sea­power: Theory and Practice. Till, G. (ed.). Ilford: Frank Cass. [Børresen 1994]; Børresen, J. 2004. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Management of Maritime Resources. – Navies in the Northern Waters 1721–2000. Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). London, Portland, OR: Frank Cass. [Børresen 2004]122 Børresen 2004, p. 249.

81SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

countries123. Norway is a small country and has a common history with the Baltic Sea countries; it has an archipelagic island belt like Finland and Sweden and borders Russia to the north. The greatest difference is that Norway is situated on the outer side of the Scandinavian Peninsula, making it part of the Atlantic and the Northern flank, and it possesses a large continental shelf with oil and gas resources, which is not the case in the Baltic Sea.

Børresen makes two founding assumptions. Firstly, small states with their restricted resources and military power will concentrate on passive defence of their territories and not power projection. Secondly, since small states cannot win a war against a great power, the aim is always to prevent war even if that task implies being ready to fight one.124

A coastal state, according to Børresen, is a small or medium­sized state situated by the sea whose national interests relate to the sea to a consider­able extent. Yet, a coastal state lacks the resources to safeguard those interests fully.125 Whilst the Baltic seabed lacks any remarkable resources like oil and gas, all Baltic Sea countries are coastal states by Børresen’s definition, with the exception of Russia regarding its objectives and resources. The national interests of the Baltic Sea countries at sea keep the highway open for trade and prevent the sea from becoming a barrier, i.e., a defence.

Børresen argues that coastal power is different from sea power developed by great powers, i.e., those countries whose experience Western theorizing about sea power is based on. While the sea power of great powers has the capability to establish sea control, protect its shipping and project power from the high seas, a coastal power operates in its own coastal waters126. Coastal power has contradicting maritime law interests for great powers in terms of the United Nations Convention of the Law of the Seas (UNCLOS). Great powers are interested in mare liberum to pursue their global interest, while coastal powers are interested in mare clausum to protect their sovereignty in coastal waters127. Historically, strong Baltic powers have attempted to close the Baltic Sea to outsiders and turn it into a mare clausum. Interested outside

123 Ministry of Foreign Affairs (EST) 2018. Nordic­Baltic Cooperation (NB 8). https://vm.ee/en/nordic­baltic­cooperation­nb­8 (12.02.2019); Development, Concepts and Doctrine Centre 2015. Future Security Challenges in the Baltic Sea Region. Shrivenham: Ministry of Defence, p. 1. [DCDC 2015]; Lucas 2015, p. 1.124 Børresen 1993, pp. 49, 59, 66; Børresen 1994, p. 151.125 Børresen 2004, p. 250.126 Børresen 1994, pp. 148–149, 154.127 Børresen 2004, p. 251.

OTT LAANEMETS82

powers have on the contrary attempted to keep the Baltic Sea open, a mare liberum.128 Børresen acknowledges the problem when a coastal state is also a global shipping nation like Norway; a coastal navy is unable to protect the large merchant marine worldwide. Thus, a coastal state that has a large mer­chant fleet has to rely on great power to guarantee global freedom of the seas. A coastal state is also not able to keep the sea lines of communication to its coast open in full and has to rely on a great power.129 A coastal power is unable to confront sea power developed by a great power and can only hope to pro­tect or defend itself in peace and low intensity conflict in its coastal waters, limiting the coastal state’s sea power both in scope and in intensity130.

Børresen stresses the jointness of coastal state defence131 and lays out five factors influencing small state defence in general: (1) natural condition; (2) economical foundation; (3) political system and tradition; (4) threat; and (5) weapon technical development132. It is interesting to note the inclusion of the threat and weapon technical development.

Despite naming threat as a factor, Børresen proposes threat independent defence planning on the strategic level, pertaining to the question of how much defence is enough for a small state. This is illustrated by the example of Russian submarines homebased on Kola Peninsula; it does not matter how many of them Russia has because a small state like Norway will never be capable of outbuilding Russia. What matters is that Russia has submarines and therefore Norway needs anti­submarine warfare capability. Hence, the minimum capability requirement for a coastal state is the so­called base­line structure, i.e., at least the minimum level of required capabilities that militarily make sense.133

Due to smallness and lack of critical mass as Till noted earlier, the techno­logical development of certain weapons has a relatively larger strategic impact on coastal states than on great powers. Even though coastal powers will not win wars against large sea powers, the development of anti­ship cruise missiles and conventional submarines has given them asymmetric means

128 Miljan 1981, Fall, p. 209.129 Børresen 1994, p. 157.130 Børresen 2004, p. 251.131 Ibid., p. 257.132 Børresen 1993, p. 48.133 Ibid., pp. 54–62. Captain Christer Hägg of Swedish Navy has more recently elaborated about threat independent navy: Hägg, C. 2013. Den hotbildsbefriade flottan – kan den finnas? – Tidskrift i Sjöväsenet, No. 1, pp. 17–28.

83SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

to effectively counter overwhelming combat power.134 This disproportional tactical and technical influence on strategy is colloquially called ‘strategy to tactics squeeze’ which can also be observed in merchant shipping in the Baltic Sea. The Baltic Sea is a short sea shipping market which requires much deeper knowledge of the capabilities of ships, ports and other details135.

After the joint factors, Børresen names three pillars coastal power rests upon: (1) geographic position, nature of the coast, continental shelf and economic zone; (2) ability to enforce national jurisdiction and sovereignty; and (3) ability to establish sea control in coastal areas.136 Børresen’s theory is firmly rooted in Gray’s observation that a state’s sovereignty springs from its land territory, which is the source for its territorial waters. Therefore, inter­nally land power is superior to sea power137, which makes the army the senior service for a coastal state. Despite that, in budgetary terms Børresen acknowl­edges the requirement to prioritise air force in the first place, as proper air defence is a prerequisite for any military activities on the Earth’s surface138.

Despite these internal priorities, a coastal state should have a balanced defence force consisting of components whose sum is more than the com­ponents taken individually. Any lack or weakness in one of the main compo­nents allows the opponent to concentrate its forces easily on this gap, making the defence less credible. That leads to the requirement of a balanced navy consisting of conventional submarines, fast attack craft, shore­based coastal defence units, minefields, and land­based maritime air.139 This list of capa­bilities, applied in layers, is widely recognized by literature treating coastal defence140. The opposite of a balanced navy is a role­specific, so­called niche navy, with capabilities only in a single or a few fields. Politically, that makes the

134 Børresen 1993, pp. 62–65.135 Stopford 2003, p. 9.136 Børresen 1993, p. 120.137 Ibid., p. 69.138 Børresen 1994, p. 157.139 Ibid., p. 159.140 Lindberg, M. S. 1998. Geographical Impact on Coastal Defence Navies. Basingstoke, London: Macmillan Press, 1998, pp. 66–72; Joergensen, T. S. 1998. U.S. Navy Operations in Littoral Waters. – Naval War College Review. Vol. LI, 2, pp. 21–26; Vego, M. N. 1999. Naval Strategy and Operations in Narrow Seas. London; Portland: Frank Cass, 1999, p. 297. [Vego 1999]; Green 1991, pp. 125–126; Vego, M. 2018. Maritime Strategy and Sea Denial. London, New York: Routledge, p. 269; Herrick, R. W. 1968. Soviet Naval Strategy. Annapolis, MD: United States Naval Institute, pp. 137–139.

OTT LAANEMETS84

coastal state a client of a great power and negates its independent deterrence value.141

While Børresen devotes seven pages in his initial book to Norway’s maritime resources (shipping, fishing and oil industry) and the country’s dependence on them in peace and war142, his focus is on sea power’s mili­tary side. That correlates with the central place given to navies by Till (see figure 6). The links between the economic and military parts of sea power appear through human or social elements. Ideally, the coastal navy should be an integral part of the coastal culture (kystkultur in Norwegian) where officers are recruited among coastal sailors and fishermen, and the coastal population has the trust and support of ‘their navy’143. This trust, on the other hand, contributes to a more effective naval defence144. Like Grove, Børresen acknowledges that these links are diminishing.

To conclude, coastal power is similar in nature to the sea power developed by great powers, but is different in its aim and, besides the sheer scale, also in its character. Western sea power theory which is based on great power maritime experience is well applicable for analysing small and medium coun­tries’ sea power. However, coastal power is limited in scope and intensity when compared to the sea power of great powers and has a clearly defensive aim. The character of coastal power is inherently joint and, despite being a strategic notion, coastal power is influenced by tactical and technical issues relatively more than sea power developed by great powers. To lay the theoreti­cal foundation for answering the second working hypothesis that sea power is not appreciated by Western­oriented Baltic Sea nations, land power is the senior service for a coastal state and coastal power, along with air power, has a lower but not negligible importance than is the case with great powers. Analysis of coastal power shows that, for the theoretical model, four ele­ments of sea power – geographical, social, economic and military – is a valid approach. Coastal power treatment also confirms Till’s explicit understanding that the military element occupies the central position in terms of the impor­tance of elements of sea power. To conclude the theoretical part, the model for empirical analysis will be constructed next.

141 Børresen 1994, p. 160.142 Børresen 1993, pp. 232–238.143 Børresen 2004, p. 261.144 Børresen 1993, p. 289.

85SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

1.5. Theoretical model

Although national power research shows that most single variable assess­ments are as good as more complex multiple variable research145, assessing sea power with only one element would be too simplistic. The pre ceding treatment of national power, geopolitics, sea power and coastal power showed that the constituents of sea power can be divided into geographical, social, economic and military elements. These constitute the framework for the theoretical model for conducting the empirical research.

Grove’s two­step approach will be used, dividing the elements into contextual and prime elements. This empirical analysis follows Till’s virtuous maritime cycle146. The context is created by the geographical element, which influences the social element – the nature of the people and the strategic culture. The prime elements are economic, which influences and creates the requirement for the military element, which in turn is the most significant ele­ment according to Till’s and Børresen’s treatments. These elements are assessed by both qualitative and quantitative variables. Variables are chosen to answer both sides of the research question: the character and importance of sea power to the Baltic Sea states. Elements and variables are summarised in table 2.

The selection of each variable is explained in chapters treating each ele­ment. One implicit criterion for the selection of variables was the availability of statistical data and previous research. Available maritime statistical data is often incomplete or not comparable. In addition to missing data, there are many aspects of sea power in the Baltic Sea which are not treated by literature or previous research. To overcome these discrepancies, approximations and proxy measures will be used147 and the necessary assumptions made. Another issue was that in many cases available data sets spanned over a wide period. Although not mathematically comparable, but assuming that maritime statis­tical data does not change very rapidly148, collected data and presented com­parisons illustrate the overall standings. The author acknowledges that, due to these drawbacks, the conclusions drawn are indicative rather than definitive or absolute. In addition, the availability of data itself can be taken as a proxy measure of the health of countries’ maritime sectors or the states’ and research institutions’ attitude towards its maritime enterprises.

145 Tellis et al. 2000, p. 32.146 Till 2018, pp. 17–18.147 Stopford 2003, p. 265.148 Hill 1986, pp. 40–41.

OTT LAANEMETS86

Table 2. Elements and variables for assessing sea power in the Baltic Sea149

Elements Variables

Con

text

ual Geographical

• Geographical position in relation to other states and strategic points

• Size of maritime domain• Maritime domain’s share of all areas under states’ jurisdiction

Social• Nature of the maritime tradition• ‘People following the sea’: number of seafarers• Maritime officers as Chiefs of Defence

Prim

e

Economic

• Baseline: GDP• Dependence on sea:

­ Dependence on maritime transport­ Maritime economy’s share in GDP

• Maritime economy:­ Employment in maritime economy­ Merchant fleet­ Fisheries

Military

• Baseline: defence spending• Naval personnel’s share of all military personnel• Size of navies• Capability balance of navies

2. Sea Power in the Contemporary Baltic Sea

The second part of this article aims to answer the research question “What is the character and importance of sea power for the Baltic Sea nations in the contemporary geopolitical setting?” from an empirical perspective focusing on the second hypothesis that, in the current strategic setting, Western­ oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power. In the following, the four elements of sea power will be analysed.

2.1. Geographical element

As discussed in chapter 1.2 Geopolitics, geography sets the scene, defines the actors and influences the strategic culture of a country. In this chap­ter the Baltic Sea countries’ geographic maritime­ness, i.e., the size of the maritime domains and their share of overall areas under state jurisdiction,

149 Compiled by the author.

87SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

will be compared. Thereafter, the overall meaning of maritime geography in the Baltic littoral for both the economic and military perspective will be discussed.

There are a few options for comparing countries’ geographical mari time­ness. One is to compare maritime areas such as territorial waters (TTW) or exclusive economic zone (EEZ), or lines such as coastlines. This analysis uses the former – the maritime domain, defined here as the sum of EEZ and TTW. This combination is preferable over the length of coastline or the size of only the TTW150 because it indicates the area where a coastal state can conduct economic activities and has to cover with military means. The size of TTW is not indicative because it includes only part of sea areas under a coastal state’s jurisdiction. The length of the coastline indicates the available area for commercial harbours and the physical size of the defence problem in the event of an amphibious attack. Still, this depends heavily on the nature of the coast and can be difficult to compare (e.g., the smooth coastline of Poland vs. the very rugged coastline of Sweden). Surprisingly, the author discovered that there are no comparable measurements of the Baltic Sea coastlines avail­able151. Figure 7 illustrates the maritime domains in the Baltic Sea.

Figure 8 depicts the sizes of the maritime domains (left) and their pro­portion to the state’s overall areas (right). Due to the archipelago belt, Sweden and Finland have the largest maritime domains. The rest of the coastal states, with the exception of Lithuania, have more or less comparable maritime domains. The graph on the right presents the maritime domain percentage of each country’s total jurisdictional area, including land territory, internal waters, TTW and EEZ. For Russia, Germany, Denmark and Sweden, the entire maritime domain and the total area ratios are shown.

150 Kearsley 1992, p. 133.151 The author thanks Hannes Tõnisson, PhD, a senior research fellow from the School of Natu­ral Sciences and Health of Tallinn University for his insights on measuring the length of coast­lines in the Baltic Sea.

OTT LAANEMETS88

Figure 7. Maritime boundaries in the Baltic Sea (red line – TTW, black line – EEZ)152

SwedenFinlandEstoniaPolandLatvia

DenmarkRussia

GermanyLithuania

0 50 000 100 000 150 000

DenmarkEstoniaRussiaLatvia

SwedenFinland

GermanyPoland

Lithuania

0 20 40 60 80

7045

3131

2619

1499

Figure 8. Size of the maritime domains in the Baltic Sea (km2, left) and total maritime domain proportion to all areas under state jurisdiction (%, right)153

152 HELCOM. HELCOM Map and Data Service. http://maps.helcom.fi/website/mapservice/ (28.03.2019).153 University of British Columbia 2016. Sea Around Us. http://www.seaaroundus.org/data/#/eez (05.03.2019). [UBC 2016]; Central Intelligence Agency. The World Factbook. https://www.cia.gov/library/publications/the­world­factbook/ (05.03.2019). [CIA]

89SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Denmark stands out as the only country with a larger maritime domain than the land area due to its large EEZ in the North Sea (figure 8 excludes Denmark’s North Atlantic territories of Greenland, the Faroe Islands and their maritime domains). Russia has relatively large maritime domain as well due to its long but inaccessible coastline by the Arctic Ocean. In this comparison, Estonia has the largest part of its area made up of water in the Baltic Sea. Latvia, Sweden and Finland sit in the middle and Germany, Poland and Lithuania are less maritime in this comparison, even with a large part of Germany’s EEZ being in the North Sea. This ratio will be used later to com­pare the ratio between sea, air and land forces when discussing the military element.

Next, overall maritime geography and its implications will be discussed154. Despite the constant but small change in the Baltic Sea’s hydrography (presently uplifting land in some of its parts and a global rise of sea level)155, its strategic geography has remained unchanged since Hanseatic times. The trade pattern remains unchanged as well and the contemporary Baltic Sea is still an east­west highway. The economic outline of that highway is described in figure 9, depicting the most trafficked sea lines and the most important harbours. The Baltic Sea is heavily trafficked; every day approximately 2000 vessels sail on it156 and about 3.2 million barrels of crude oil and oil products pass through the Danish Straits each day (2016). That is on a par with oil traffic through Bab el Mandeb and Suez, and more than through the Turkish straits. 32% of that oil originates from the Russian port of Primorsk. A small amount of oil from Norway and the United Kingdom also moves eastwards to Scandinavian markets.157 That makes the Baltic Sea an important waterway on a global scale and vital for the Baltic Sea countries in terms of maritime economy, maritime security and maritime safety.

154 This discussion is based on Laanemets, O. 2019. The Influence of Geography on Maritime Capabilities in the Baltic Littoral. Research Paper. Joint Command and General Staff Course 2018–2019. Tartu: Baltic Defence College.155 HELCOM 2007. Climate Change in the Baltic Sea Area. HELCOM Thematic Assessment in 2007. – Baltic Sea Environment Proceedings, No. 111, p. 20. https://www.helcom.fi/wp­con­tent/uploads/2019/08/BSEP111.pdf (12.04.2020).156 Kungliga Örlogsmannasällskapet 2018. En Marine för Sverige, p. 5. https://www.koms.se/arkiv/10076 (25.03.2019). [KÖMS 2018]157 US Energy Information Agency 2017. World Oil Transit Chokepoints. https://www.eia.gov/beta/international/analysis_includes/special_topics/World_Oil_Transit_Chokepoints/wotc.pdf (19.03.2019).

OTT LAANEMETS90

Figure 9. Maritime economic geography of the Baltic Sea: traffic density (2015) and port throughput by gross weight of goods (2016)158

In the following, each of the Baltic Sea countries’ maritime geography will be discussed. Estonia, Latvia and Lithuania constitute a narrow peninsula between Russia and the Baltic Sea159, lacking strategic depth and noteworthy defensive features160. They are connected to allied land territory only by the narrow Suwalki corridor between Poland and Lithuania. This position makes them exposed to conventional land, air and sea power.161 The Baltic states can be disconnected from the rest of the Western world both by severing lines of communication over the Baltic Sea (including submarine telecommunica­tions cables) and over the land via Suwalki.

Reflecting its geographic position, Poland recognizes itself militarily as a land power. The cutting of maritime communications cannot isolate Poland from the rest of the NATO and, therefore, the Baltic Sea is for Poland only a secondary theatre. However, independent Baltic states are important for Poland since they are in a position to threaten Russia’s maritime communications to Kaliningrad and support any potential Polish struggle to neutralize it.162

158 EUROSTAT 2019. Maritime Ports Freight and Passenger Statistics. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics­explained/pdfscache/6652.pdf (17.03.2019); KÖMS 2018, p. 6.159 Nyholm, K. 2016. Turvallisuuden eristäjästä edistäjäksi. – Rannikon Puolustaja, No. 3, p. 43.160 Murphy, Schaub 2018, pp. 128–129.161 Simon, L. 2014. Assessing NATO´s Eastern European “Flank”. – Parameters, No. 44, Vol. 3, Autumn, p. 72. [Simon 2014]162 Bartosiak, J.; Szatkowski, T. 2013. Geography of the Baltic Sea. Military Perspective. Impli­cations for the Polish Armed Forces Modernisation. Warsaw: National Center for Strategic Studies, pp. 15, 29–30. [Bartosiak, Szatkowski 2013]

91SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Germany is the guardian of one of the approaches to the Baltic Sea: the Kiel Canal. Historically, the German North Sea coast, including two regional trade hubs Hamburg and Bremerhaven, is economically more important than the Baltic163. Germany cannot be cut off by hostile actions in the Baltic Sea. Militarily, as during the Cold War, the Baltic Sea for Germany is one of the avenues of approach for any adversary and therefore Germany considers the Northern flank as a whole, consisting of the Atlantic, the North and the Baltic Seas, as worthy of attention. Nevertheless, in the current geopolitical condi­tions, Germany has rediscovered the Baltic Sea.164

Denmark, guarding the main gate of the Baltic Sea, has a strong position. For Russia, this constitutes an access problem, just as with the Black Sea and the Sea of Japan.165 During the Cold War the Danish Straits – also called the Baltic Approaches – were an important junction between Norway and Central Europe166. The political significance of the Baltic Approaches has diminished because the East­West frontier has shifted eastwards and contemporary Russian naval objectives do not reach to the North Sea as they did during the Cold War. At the same time, the Baltic Approaches’ physical importance remains as one can blockade all shipping to and from the Baltic ports from there. Although half of the Sound is in neutral hands, the overall position is in NATO’s favour. Although Denmark only has a land border with Germany, a maritime blockade of Denmark in the current geostrategic conditions is unthinkable due to the physical geography.

During the Cold War, Bornholm was an outpost for Denmark. Since the geopolitical frontier moved to the east this is not the case anymore. How­ever, with deep­water traffic channelled to Bornholmsgat north of Bornholm and shallow waters stretching to the Polish coast to the south, this area could facilitate a blockade of Baltic shipping without Bornholm itself being subjected to belligerent occupation.

Sweden is dependent on maritime communications and is considered as an island. Yet it cannot be isolated in the Baltic Sea, having free access to the North Sea with the largest harbour in Scandinavia, Gothenburg, situated there. Gothenburg is not only important to Sweden but services large parts

163 Neumann, M. et al. 1964. Schiffsfibel. Berlin: Deutcher Militärverlag, Blatt 1.164 Lange 2019, p. 36.165 Vego 1999, p. 18.166 Kampe, H. 1986. Defending the Baltic Approaches. – Naval Institute Proceedings, No. 112, Vol. 3, March, pp. 88–89.

OTT LAANEMETS92

of southern Norway as well167, making it an important gateway to a NATO country. Sweden is well aware that even if the Russian objective is not Sweden itself, Gotland might be occupied by Russia when hostilities in the Baltic states occur168. Sweden is also aware that, in the event of a conflict in the Baltic states, the western NATO allies might wish to use Swedish harbours, espe­cially Gothenburg, for transporting troops and equipment169. In the North Sweden’s defence is geographically linked to the defence of Norway170 which, in turn, is linked to the defence of Finland171.

More than 80% of Finland’s trade travels on the Baltic Sea, making it an economic island172. Therefore, disruptions to free navigation on the Baltic Sea will have severe effects on Finland. Its problem set in the high north remains the same as during the Cold War: in the event of Russian military action against Norway there, violation of Finnish territory is inevitable173. Two strategically important areas for Finland are the Åland islands and the Gulf of Finland. Similarly to Gotland, the Åland islands could fall victim to Russian occupation during hostilities in the Baltic states. Control over the Åland islands and guarding the entrances to the Gulfs of Bothnia and Finland is crucial for Finland’s trade174. The narrowness of the Gulf of Finland allows it to be controlled from both shores. Russia, on the contrary, is interested in free navigation there for trade and resupply of Kaliningrad175. Therefore, both Finland and Estonia are geographically able to disrupt these communication

167 KÖMS 2018, pp. 3, 9.168 Gummesson, J. 2016. Öppet Nato­gräl när utredningen presenterades. – Svenska Dagbladet, 09.09.2016. https://www.svd.se/oppet­gral­nar­natoutredningen­presenterades/om/svenska­natodebatten (17.08.2017).169 KÖMS 2018, p. 17; Lange 2019, p. 38.170 Hattendorf, J. B. 1980. The Naval Defense of Sweden in the 1980s. – Naval War College Review, Vol. 33, No. 1, p. 23. [Hattendorf 1980]171 Vego, M. 1986. The Soviet Envelopment Option on the Northern Flank. – Naval War College Review, Vol. 39, No. 4, Autumn, p. 31. [Vego 1986]172 Nyholm, K. 2013. Itämeren alueen turvallisuuden kehitys. – Rannikon Puolustaja, No. 1, p. 16. [Nyholm 2013]173 Vego 1986, p. 31. 174 Moberg, M.; Mashiri, J.; Salonius-Pasternak, C. 2015. Venäjä vaatii Suomelta laivasto­tukikohtaa, Gotlanti miehitetään – voisiko näin tapahtua? – Suomen Kuvalehti. https://suomenkuvalehti.fi/jutut/kotimaa/venaja­vaatii­suomelta­laivastotukikohtaa­gotlanti­miehi­tetaan­voisiko­nain­tapahtua/?shared=71925­a966ca7d­999 (23.10.2018).175 Nyholm 2013, p. 18.

93SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

lines176. Additionally, southern Finland might be threatened by Russia in order to cover its flank during military activities in Estonia177.

Since the Nystadt treaty in 1721, the current geostrategic situation is least favourable to Russia178 which occupies only 7% of the Baltic shores, with its maritime posture divided between the eastern end of the Gulf of Finland and the isolated enclave of Kaliningrad179. Furthermore, as noted above, Russia depends upon but is not in a position to control the lines of communication to Kaliningrad and the outside world180. For Russia, control of the Baltic Sea provides strategic depth to the nuclear forces on the Kola Peninsula, protec­tion for trade, access lines to Kaliningrad, and depth for the air defence of Western Russia181. It is not clear whether ownership of the Baltic states’ terri­tories would strengthen182 the Russian position or not183, beyond clearly safe­guarding the existence of Kaliningrad. Most probably, Russia aims to move its defensive perimeter westwards and deny NATO access to the Baltic Sea184. However, since approximately one third of Russia’s maritime trade flows via the Baltic Sea185 and a large part of its shipbuilding industry is located there186, any extended disruption to trade and energy export would have serious consequences to its economy.

The problem which remains unsolved for the defence of the Baltic states is Kaliningrad187. For Russia, it controls the south­western Baltic and sea and air lines of communication to its north188. NATO, however, is able to blockade

176 Vego 1999, p. 44; Simon 2014, p. 72; Bartosiak, Szatkowski 2013, p. 29.177 Milevski 2018, p. 112.178 Ibid., p. 153.179 Simon 2014, p. 70.180 Rasmussen, M. V. 2018. Deterring Russia. – Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C.: Georgetown University Press, p. 79. [Rasmussen 2018]181 Raeder, J. 2018. The Strategic Role of Gotland. – Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C.: Georgetown University Press, p. 123. [Raeder 2018]182 Milevski 2018, p. 153.183 Murphy, Schaub 2018, pp. 128–129.184 Raeder 2018, p. 124.185 Lange 2019, p. 5.186 Murphy, Schaub 2018, p. 135.187 Milevski 2018, p. 62.188 Kasekamp, A. 2018. Are the Baltic States Next? – Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C.: Georgetown University Press, p. 65.

OTT LAANEMETS94

it in the Baltic Approaches and the Gulf of Finland189. In addition, on the tactical level, the few Russian harbours in Kaliningrad and the eastern part of the Gulf of Finland can be efficiently blocked because of the long and narrow approach channels190.

With the Baltic Sea countries’ geographical positions and their implications established, in the following some specific geographical features – strategic points – will be discussed. According to Milan Vego, strategic points are keys which ‘if held with adequate military strength, can force the opponent to modify or even abandon his selected course of a military action191’. Strategic points of interest in the twenty first century Baltic Sea are the Baltic Approaches, the Gulf of Finland, Kaliningrad, as discussed above, and the major islands. Islands are valuable in providing early warning, strengthening defence of the coast, and generally in controlling a narrow sea.192 The islands commonly listed as facilitating control of the Baltic Sea are Bornholm, Gotland and Åland193. Although often neglected, the West Estonian Islands of Saaremaa and Hiiumaa have the same characteristics194. During the Cold War those islands, along with those in the Gulf of Finland, were practically Soviet for­tresses195. This view is confirmed by Russian Admiral Chernavin who opined that the independent Baltic states established a void in Russian air defence and are in a position to threaten communications to Kaliningrad196. In addition, Russia is currently unable to fill this void by at­sea assets since it is missing a modern afloat area air defence capability197. This void in Russia’s defences can be filled by positioning anti­air and anti­surface weapons on either Gotland, Åland or the West Estonian islands, thereby disrupting NATO’s maritime and

189 Milevski 2018, p. 166.190 Bartosiak, Szatkowski 2013, p. 26.191 Vego 1999, p. 55.192 Ibid., pp. 31, 47.193 Dahl, A.-S. 2018. Sweden and Finland. – Strategic Challenges in the Baltic Sea Region: Russia, Deterrence, and Reassurance. Dahl, A.­S.; Rasmussen, A. F. (eds.). Washington, D.C.: Georgetown University Press, p. 130.194 Santpank, J. 1937. Eesti Läänemere saarestiku meresõjaline tähtsus. – Merendus, No. 6.195 Morgan, H. G. 1960. Soviet Policy In The Baltic. – Naval Institute Proceedings, Vol. 86, No. 4, April, p. 88.196 Bartosiak, Szatkowski 2013, p. 29.197 Gorenburg, D. 2016. Russian Naval Air Defense in Trouble. – Russian Military Reform, July 28. https://russiamil.wordpress.com/2016/07/28/russian­naval­air­defense­in­trouble/ (23.10.2018).

95SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

air communications to the Baltic states and also denying alternative access routes over Scandinavia.

Figure 10 summarises the military maritime geography of the Baltic Sea, depicting strategic points, blocking positions and NATO’s and Russia’s lines of communication. In order to secure NATO’s communication lines its geographic aim is to secure all strategic points in friendly or at least neutral hands, which includes eliminating the military threat from Kaliningrad. Pure maritime geography favours the Western­oriented nations if one disregards the fact that Finland and Sweden do not belong to NATO. However, from a joint perspective, the overall geography strongly favours Russia with stra­tegic depth on the continent shielded from sea powers by the Scandinavian Peninsula and the Baltic Sea.

Figure 10. Maritime military geography of the Baltic Sea198

Geographically, all Baltic Sea countries flank the sea line of communication from the Danish straits, passing Gotland, branching off to main harbours, and then diverging into the Gulfs of Finland and Bothnia (see figure 9). All Baltic Sea countries are interested in the Baltic Sea as a strategic transport

198 Compiled by the author, basemap: NASA. Earth Observatory. Blooming Baltic Sea. https://earthobservatory.nasa.gov/images/86449/blooming­baltic­sea (18.11.2018).

OTT LAANEMETS96

route and resource199. This route is especially vital for countries which have no or little land connection to the rest of the Western world, i.e., mainly Finland and the Baltic states, but also Sweden, despite having free access to the North Sea. Militarily, this artery is vital for those Baltic countries relying on transatlantic reinforcements. To defend the Baltic states’ territories NATO has to pre position military hardware and initial supplies, or reinforce quickly and en masse, and thereafter in both cases resupply. Three possible lines of commu nication for that are the land route via the Suwalki corridor, sea lines on the Baltic Sea, and air lines of communication200. In order to reinforce and resupply land forces in the Baltic states en masse and in reasonable time the sea lines are the principal option201.

The complex geography of the Baltic Sea creates a strong context for sea power. Geography describes the character of sea power in the Baltic Sea as inherently interconnected or joint. Although this conclusion can be argued, because all modern warfare is joint202 and the transportation system is intermodal203, the character of Baltic sea power is even more so. Since the Baltic Sea is a narrow sea, the sea power is closely related to land and air powers. The importance of sea power, from a geographical perspective, lies in the fact that while physical geography creates access to all Baltic Sea coun­tries the political and military geography restricts it via other means, i.e., land and air. For countries of no or limited land access to the rest of the world the sea remains the chief line of communication, as exemplified during the COVID­19 crises when Poland decided to close its borders and hundreds of Latvian and Estonian citizens and goods were brought back home by an emergency ferry from Sassnitz204. This lays the foundation for disserting the second working hypothesis while discussing the prime elements of sea power in the following chapters. Since a country’s strategic culture springs from its geographical position, among other sources, the social element of sea power will be discussed next.

199 DCDC 2015, p. 1.200 Rasmussen 2018, p. 76.201 Lange 2019, p. 3. 202 Angstrom, Widen 2015, p. 93.203 Carmel, S. M. 2013. Globalization, Security, and Economic Well­Being. – Naval War College Review, Vol. 66, No. 1, pp. 41–55.204 Ots, J. M. 2020. Kui maismaapiir on lukus, on alternatiiviks meretee. – Postimees, March 28, p. 17. [Ots 2020]

97SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

2.2. Social element

All authors agree that sea power has either a human, social, moral, political or even a cultural205 element, springing from Mahan’s people following the sea. Booth maintains that states with a seafaring tradition, well­invested maritime sector, a large number of citizens working at sea or spending pleasure time at sea, and technically literate people seem to produce more sailors206. Human resources remain the most critical input to any power consideration207. This social element covers maritime history and tradition, the maritime­ness of the people and their leaders. The opposite of social mari time­ness is called sea blindness, a socio­political circumstance where societies do not acknowledge their dependence on and relation to the sea any more208.

Maritime roots, i.e., maritime history and tradition, determine the overall maritime background of contemporary people and states. The maritime­ness of the contemporary population and leaders indicate the strategic culture of the state, which in turn determines the foundations for the economic and military elements of sea power. Yet, to measure the characteristics of a nation or its elites is extremely difficult209 and subjective. There are arguments in strategic studies research which state that culture does not replace rational arguments and is a last resort explanation210. Yet it would be unwise to leave the social element out as irrational or unmeasurable211.

Besides sea power, a strategic notion, having a human, social or cultural dimension, one can approach states’ maritime­ness from simply a cultural per­spective. This deliberate cultural identity – seapower – is derived from classical Greek texts (thalassokratia) and means states which ‘put the sea at the centre of their identity’. While sea power as a strategic tool can to a certain extent be owned by continental states as argued in this article, a seapower identity describes states which have chosen a sea­centric socio­ economic­strategic

205 Parry 2014, p. 337.206 Booth 1977, p. 202.207 Tellis et al. 2000, p. 79.208 Haydon, P. 2010. Editorial: Maritime Blindness, You Say? – Canadian Naval Review, Vol. 6, No. 3, Fall, pp. 2–3.209 Tellis et al. 2000, p. 32.210 Høiback, H. 2013. Understanding Military Doctrine. London and New York: Routledge, pp. 104–107. [Høiback 2013]211 Booth 1977, p. 206.

OTT LAANEMETS98

model as a path to their prosperity.212 This, however, falls outside the scope of this article but remains a knowledge gap around the Baltic Sea.

Many authors including Grove, Owens and Børresen agree that, besides geography, history influences strategic culture213. According to Till, sea powers can be divided into a bottom-up or naturally born type, like England and the Netherlands, and top-down type denoting states which were born by emperors’ order, like Russia and Germany. The latter type is shallow­rooted while the former has deep roots in society.214 The maritime tradition of the Baltic Sea nations will be assessed based on this binary definition.

Even though the Baltic Sea has been used for fishing, travel and trade since the Viking age, the rise of sea power as a strategic notion can be traced back to the 15th century. From the 14th to 17th century the Baltic Sea was dominated by a German merchant network – the Hanseatic League. And yet, this network of Baltic and North Sea cities was not a state.215 Although maritime trade is older than maritime warfare, the beginnings of sea power are related to the rise of state navies.

The first signs of a navy in the Baltic Sea originate from Denmark. As far back as in 14th century Queen Margrethe called upon the nobility to equip ships at their own expense to defend the realm and trade216. Danish military sea power was unavoidable to keep the Danish­Norwegian state under control217 and closely connected to the control of the Sound (and the collection of the Sound Toll) as the only known fairway to the Baltic Sea at the time218. At the end of the 15th century Denmark was the first state in the Baltic Sea to establish a permanent navy in order to keep the Kalmar Union together and withstand the pressure from the Hansa merchants. After the dissolution of the Kalmar Union, Sweden followed the Danish example

212 Lambert, A. 2019. Seapower States. New Haven and London: Yale University Press, pp. 1–18.213 Grove 1990, p. 227; Børresen 1993, p. 53; Owens 1999, p. 63.214 Till 2018, p. 110.215 Paine, L. 2014. The Sea and Civilization: A Maritime History of the World. London: Atlantic Books, pp. 229–232, 331–335. [Paine 2014]216 Jensen, O. L. 1994. An Introduction to the History of the Royal Danish Navy. Copenhagen: Royal Danish Naval Museum, p. 5. [Jensen 1994]217 Rian, Ø. 2016. Den dansk­norske flåtens betydning før 1814. – Flåtemakt og internasjonale operasjoner 1800–2013. Armann, Ø. B (ed.). Oslo: Forsvarsmuseet, pp. 76–77.218 Jensen 1994, p. 5.

99SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

and started a permanent navy in 1521.219 Due to geography, naval tradition in Sweden has been amphibious in nature, encompassing the capability to operate in the open waters and in the archipelago220; it has a long tradition of coastal defence221. Surprisingly, Jan Glete argues that the establishment of the Swedish navy was not a result of strong trading interests but the Crown’s interest in defending the realm.222 That being said, the maritime roots in Scandinavian countries are old and genuine, going back to the Viking era. Hence, these countries are assessed as bottom­up or deep­rooted sea powers.

The third of the Baltic powers to establish a permanent navy was Russia under Peter the Great in the 18th century223. The history of Russian sea faring goes back to Kiev Rus in the 9th century in conjunction with the Swedish Vikings’ raids and trade along the Russian rivers. Thereafter, access to the Black Sea was closed by the Mongol invasion, and to the Baltic Sea by the Teutonic knights’ crusades and the expansion of the Kingdom of Sweden. The only remaining maritime access for Russia was through the White Sea until Peter the Great won the Baltic shoreline from Sweden and forcefully started the maritime endeavour of the Russian state.224 Peter modelled the Russian navy on examples from Denmark, Sweden, Britain, France and the Netherlands225 and for a long period it was manned and commanded by non­Russians226. It has been said that the Russians are not a maritime­minded people. At the end of the 19th century only 5% of Russian foreign trade was carried in Russian ships, and those were manned by foreigners or people from Livonia (nowadays South Estonia and North Latvia).227 Russia’s sea power was increased by the Soviet state which started to utilize the world oceans

219 Paine 2014, pp. 432–433.220 Glete, J. 1994. Bridge and Bulwark: The Swedish Navy and the Baltic, 1500–1809. – In Quest of Trade and Security: The Baltic in Power Politics 1500–1990. Rystad, G.; Böhme, K.­R.; Clargren, W. M. (eds.). Volume I. Lund: Lund University Press, pp. 17–18. [Glete 1994]221 Söderlindh, H. et al. (eds.) 2002. Kustförsvar. Från kustbefästningar till amfibiekår. Västervik: Marintaktiska Kommandot, pp. 17–88.222 Glete 1994, p. 10.223 Paine 2014, pp. 491–493.224 Office of Naval Intelligence 2015. The Russian Navy: A Historic Transition. Washington, D.C.: Office of Naval Intelligence, p. 15.225 Paine 2014, p. 492.226 Till 2018, p. 22.227 Pao, B. 1983. Talurahva osa Eesti kaubalaevanduses XIX sajandil. Diploma thesis. Tartu: National University of Tartu, pp. 10, 13. [Pao 1983]

OTT LAANEMETS100

systematically for the development of the state228. Therefore, it is well accepted that Russia belongs to the top­down category of sea powers229.

It is noteworthy that, while Brandenburg­Prussia and Poland played a role in Baltic history, they failed to develop naval forces until the 19th and 20th centuries respectively230. Although the German navy was officially created in 1848, the development of German naval tradition is commonly related to Admiral Tirpitz’s activities after the German unification in 1871. Notwith­standing the continued existence of the broader maritime and coastal tradi­tions even after the fall of Hansa, in 1848 there were more than 6800 merchant ships flying the flag of one of the North German states.231 Admiral Tirpitz greatly contributed to making navalism a state issue in a practical, intellectual and propagandistic sense, supported by the writings of Mahan at the end of the 19th century.232 Likewise, German economic maritime­ness grew rapidly and by 1914 the two largest shipping companies in the world were German233. Although considered a continental power234, a genuine maritime tradition in North German coastal areas has existed throughout history. Despite that, Germany’s sea power is assessed to have been a top­down development.

Finnish maritime roots are much older than the Republic of Finland itself. The first indications of Finnish vessels trading with Danzig are from the 13th century, and by the 17th century Finnish vessels had already been trading with the Netherlands and the countries of the Mediterranean. The history of the Finnish Navy is also much longer than the state. It started in the 16th century with the establishment of local naval units in the Gulf of Finland when Finland was under Swedish rule. Furthermore, there were many Finnish sailors and admirals in Swedish service. In the 18th century, when the Finnish coast was subject to several Russian attacks, the Finns created and developed a coastal flotilla (skärgårdsflottan in Swedish, saaristolaivasto in Finnish) of

228 Gorshkov 1979.229 Till 2018, p. 110.230 Glete 1994, p. 10.231 Deutsche Marine Institut und Deutsche Marine-Akademie 1983. Die Deutsche Marine: Historisches Selbstverständnis und Standortbestimmung. Herford und Bonn: E. S. Mitter & Sohn, pp. 14–25; Neukirchen, H. 1966. Krieg zur See. Berlin: Deutscher Militärverlag, pp. 92–93.232 Bird, K. W. 1979. The Origins and Role of German Naval History in the Inter­War Period 1918–1939. – Naval War College Review, Vol. 32, No. 3, pp. 43–44.233 Paine 2014, p. 533.234 Stöhs, J. 2018. The Decline of European Naval Forces. Annapolis, MA: Naval Institute Press, p. 127. [Stöhs 2018]

101SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

small and fast vessels armed with guns.235 This was part of the Swedish naval development of their joint defence of coastal areas in cooperation with the army236. Finland had some naval units under Russian rule from 1809 onwards but by 1870 those had been disbanded. From the Russian Empire, Finland inherited the northern part of Peter the Great’s coastal defence fortification system in the Gulf of Finland, which was built before and during the First World War to defend the Russian capital St Petersburg.237 As with Sweden, Finnish naval tradition is, besides its amphibiosity in archipelagos, influenced by coastal defence. Although the Republic of Finland is a relatively young state its sea power is assessed as belonging to the bottom­up or deep­rooted category.

Historically, the Polish nation does not have long maritime traditions. Whilst the Hanseatic trade network covered what has now become Polish coastal areas, the Polish Commonwealth in the 17th and 18th centuries did not take much interest in the Baltic Sea or maritime matters. After regaining its independence in 1918, despite possessing only a tiny strip of coastline around Gdynia, the Polish state consciously started to work towards using the opportunities provided by the sea. The Polish navy was founded by order of Josef Pilsudski as early as November 1918. After the Second World War Poland gained the largest coastline in its history (former Prussia and East­Pomerania of Germany), and so the maritime developments continued. It seems, surprisingly, that the Cold War era under the Soviet influence had a positive effect on Poland’s sea power. Nevertheless, Poland considers itself as a continental country and the situation of maritime forces has always been difficult.238 In short, Poland is a top­down type sea power.

The shipping history of the Russian Baltic provinces starts in the 19th century in conjunction with the abolishment of serfdom which allowed the indigenous people to own and operate vessels239. Estonian national awakening era thinkers in the second half of the 19th century agree that, geographically, the Russian Baltic provinces had coastal people (in Estonian randlane) and

235 Talvitie, J. K.; Keskinen, K. 2015. Suomen merisotan pikkujättilainen. Helsinki: Werner Söderström Osakeyhtiö, pp. 13, 19, 49. [Talvitie, Keskinen 2015]236 Chefen för marinen 1992. Örlogsboken: Handbok för marinens personal. Chefen för marinen, p. 302.237 Talvitie, Keskinen 2015, pp. 25–33, 46–49.238 National Security Bureau 2017. Poland’s Strategic Concept for Maritime Security. Warsawa, Gdynia: National Security Bureau, pp. 17–18. [National Security Bureau 2017]239 Pao 1983, p. 10.

OTT LAANEMETS102

were in a position to carry the trade of the Russian Empire and compete with the dominating British merchant fleet in the Baltic Sea240. By the turn of the 20th century more than a quarter of all Russian Empire trade was shipped via the Baltic ports. When the Baltic states gained their independence in 1918–1919 the Russian hinterlands for trade were lost. Since the local agricultural economies depended on exports directed exclusively westwards, maritime trade continued.241 Yet, naval and maritime matters were not on the Baltic states’ agenda very often between the world wars. During their independence wars it was the Royal Navy which commanded the Baltic Sea, allowing rather ad hoc Estonian naval forces created at the end of 1918 to conduct amphibi­ous operations in support of its army.242 Although in the 16th–17th century the Duchy of Courland had a fleet both for trade and protection which was most probably manned by locals, the Latvian national navy was created in 1919 after the formation of the Republic of Latvia243. In the coastal areas of Lithuania there were signs of military activities at sea from as early as the 13th century, yet the loss of these areas by the Polish­Lithuanian Commonwealth stopped state­sponsored maritime activities. After gaining its independence, Lithuania gained control of the port of Klaipeda in 1923. Although there were some naval vessels to protect that port, the navy was only officially created in 1935.244

The Baltic states’ maritime­ness was heavily reduced by the Soviet occupa­tion. Access to beaches, harbours and islands was closed to common people, fishing and yachting required special permission from authorities, and profes­sional seafaring became an exclusive activity allowed only for very loyal Soviet citizens with a working knowledge of Russian. In addition, the management of the Soviet maritime economy was centralized in Moscow.245 These restric­tions meant that normal coastal life, professional seafaring, and maritime

240 Karjahärm, T.; Sirk, V. 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Pakett, p. 223.241 Milevski 2018, pp. 41, 46.242 Lugupeetud lugejaile! 1933. – Merendus, No. 1, p. 1.243 Kara flotes vēsture. – Nacionālie bruņotie spēki. https://www.mil.lv/lv/vienibas/juras­speki/kara­flotes­vesture (03.04.2019).244 History. Navy 2013. – Lithuanian Armed Forces. https://kariuomene.kam.lt/en/struc­ture_1469/naval_force/history_1354.html (03.04.2019).245 Kreem, E. 2018. Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn: Post Factum, pp. 90–95; Kasekamp, A. 2010. A History of the Baltic States. Basingstoke, New York: Palgrave Macmillan, pp. 157.

103SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

management knowledge were largely reduced by 1991 when the Baltic states regained independence.

Although after the Baltic states regained their independence the Soviet model of a military force was rejected, some Soviet mental heritage survived there246. The Soviet Union was a continental empire and in naval affairs this meant that all naval developments had to be ‘acceptable to soldiers before they could be translated into operational programmes.’247 In addition, the devel­opment of the defence forces started literally from scratch. Conceptually, it continued where it left off during the Second World War: guerrilla war­fare as practiced by the Forest Brothers during the first decades of Soviet occupation248 which had no naval or maritime implications. Though slightly different, the three Baltic states do not fit into the binary definition of bottom­up or top­down types of sea power. Despite the long history of coastal activi­ties in Estonian and Latvian territories, the state’s attitude towards the sea has been rather ambiguous249.

From this short overview of the maritime traditions of the Baltic Sea coun­tries, one can conclude that, despite centuries­old coastal traditions in most of them, the actual roots of sea powers are very different. They vary from deep­rooted Scandinavian sea powers, through the deep­rooted but young state sea power of Finland, to shallow­rooted Polish and shallow­rooted but strong Russian traditions, and finally to the Baltic states which are too young to allow a proper assessment of the rooted­ness of their sea power.

With the maritime roots determined, the maritime­ness of contemporary people and the strategic cultures will be discussed next. Assessing the people following the sea is difficult and requires separate sociological research. Here, a quantitative measure is used by looking at the number of professional sea­farers among populations. Figure 11 shows the absolute number of seafarers and their ratio to overall population. It is assumed that seafarers, representing the core of the maritime sector, bring maritime know­how to the wider popu­lation and have an effect on the overall sea power of a country.

246 Young, T.-D. 2017. Anatomy of Post­Communist European Defense Institutions. London: Bloomsbury Academic, pp. 62–63. [Young 2017]247 Booth 1977, p. 208.248 Young 2017, p. 63.249 Lange 2019, pp. 23, 25, 30, 31.

OTT LAANEMETS104

70 000

60 000

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0

0.80

0.70

0.60

0.50

0.40

0.30

0.20

0.10

0.00Estonia Latvia Lithuania Poland Germany Denmark Sweden Finland Russia

Nr of seafarers Seafarers propotion in population (%)

Figure 11. Number of seafarers (2010) and their proportion in population250

Despite slightly old data (2010) which is based on an estimate, this source is the only one available with comparable data including Russia. The numbers presented are global and not restricted to shipping on the Baltic Sea. While the percentage of seafarers from the overall population varies between 0.01% for Germany and 0.11% for Sweden, one surprising finding is that the three Baltic states have a relatively large percentage of their populations engaged in ship­ping. Looking at the number of ships under those countries’ flags (see the next chapter), large proportions of these sailors are employed under foreign­flagged merchant ships. This does not correlate with the proposition that well­ established maritime sectors produce more sailors. Even though the author was unable to find any causation between the number or the share of seafarers in the population and the maritime­mindedness of the state, the pool of pro­fessional sailors represents the potential for merchant shipping – especially for states like Estonia – where the number of merchant ships under a national flag is small. The absolute low number of seafarers from shipping nations with large and modern merchant marines (see figure 13) is caused by small crews on most modern vessels and by using the national open registries251 where, for example, only the captain or officers have to be nationals.

250 ISF/BIMCO Manpower Study 2010, referenced from: European Commission 2011. Study on EU Seafarers Employment, pp. 11, 16. https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/maritime/studies/doc/2011­05­20­seafarers­employment.pdf (05.03.2019) [ISF/BIMCO Manpower Study 2010]; IISS 2019.251 Stopford 2003, pp. 434–437.

105SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

The third aspect which describes the social element of sea power is the personalities of the leaders and their maritime­mindedness. Till, describing differences between large and small navies, notes that due to overall small­ness small navies have relatively less impact on domestic maritime policy­making than large navies252. This is caused by relatively fewer people with a maritime background making it to the upper echelons of the decision­makers, a situation applicable both to maritime defence and to maritime economic decision­making. Although both navies and merchant shipping (or the mari­time economy as a whole) are nowadays closely integrated with joint opera­tions and an intermodal transportation system respectively, the maritime strategic culture springs from the environment – the sea – which is distinctly different from that on land253. It is assumed that in order to understand maritime issues first­hand experience at sea is important. A simple proxy that reflects the overall understanding of maritime issues is the service the chief of defence originates, i.e., how many admirals or marine generals have served as chiefs of defence since the current geostrategic map was created in 1991 until 2019 (see figure 12). The influence of personality on decisions is variable, but never absent254. Arguably, naval officers are more strategic and more joint in their mindset and appointing them to chief of defence creates a broader view in defence, including but not restricted to maritime matters255. Besides the decisions made by the chiefs of defence themselves, this proxy indicates the attitude of the political leadership toward the maritime service.

For continental countries like Russia, Poland and Germany, the default ser­vice of the Chief of Defence is logically the army. While in Russia and Poland no maritime officer has ever been the top leader of defence, in Germany there have been two admirals in charge of the Bundeswehr since its establishment, yet none since 1991256.

252 Till, G. 2014. Are Small Navies Different? – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Farnham: Ashgate, p. 23.253 Barnett, R. W. 2009. Navy Strategic Culture: Why the Navy Thinks Differently. Annapolis, MD: Naval Institute Press, p. x. [Barnett 2009]254 Booth 1977, p. 203.255 Barnett 2009, p. 1; Ruge, F. 1979. Rommel in Normandy. San Rafael: Presidio Press, p. 3. Referenced from Gatchel, T. L. 2011. At the Water’s Edge: Defending Against the Modern Amphibious Assault. Annapolis, MD: Naval Institute Press, p. 205. 256 Bundesministerium der Verteidigung a. Die ehemaligen Generalinspekteure. https://www.bmvg.de/de/ministerium/geschichte­des­verteidigungsministeriums/die­ehemaligen­general­inspekteure (21.03.2019). [Bundesministerium der Verteidigung a]

OTT LAANEMETS106

Russia

Finland

Sweden

Denmark

Germany

Poland

Lithuania

Latvia

Estonia

8 0

22 1

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

13 2

15

1

16

5

0

17

25

0

9

0

0

0

Army Navy Air Force

Figure 12. The service from which the Chief of Defence originates257

In Denmark, there is even the myth that the position of chief of defence rotates between all three services. In reality this is not exactly the case, but since the creation of the position in 1950 it does reflect the ratio of officers in the army, navy and air force (approximately 2/1/1).258 In Sweden the only maritime officer, an amphibious corps general, was in the post during the observed period but, besides the army, the air force is strongly represented259.

257 Kaitsevägi. Kaitseväe juhatajad. http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae­juhtimine/kaitsevae­juhatajad (22.03.2019); Nacionalie brunotie speki. Lat­vijas armijas komandieri. http://www.mrcc.lv/NBS2/Par_mums/Vesture/Komandieri.aspx (22.03.2019); Petrauskaite, A. et al. 2016. Šalies saugumas ir gynyba. Vilnius: Gene­rolo Jono Žemaicio Lietuvos Karo Akademija, p. 76; Andrzejczak, R. Response Eve. http://www.xn­­meb.pisz.pl/Rajmund_Andrzejczak (27.05.2019); Bundesministerium der Verteidigung a; Bundesministerium der Verteidigung b. Generalinspekteur der Bundeswehr. https://www.bmvg.de/de/ministerium/der­generalinspekteur­der­bundeswehr (21.03.2019); Forsvarschefer. – Flådens Historie. http://www.navalhistory.dk/Danish/Officererne/Flaa­dechefer/Forsvarschefer.htm (21.03.2019); Forsvaret. Forsvarschef. https://www2.forsvaret.dk/omos/ledelse/Pages/fc.aspx (21.03.2019); Försvarsmakten. Alla Våra Överstbefälhavere. https://www.forsvarsmakten.se/sv/information­och­fakta/var­historia/artiklar/alla­vara­overbefalhavare/ (21.03.2019). [Försvarsmakten]; Suomen puolustusvoimain komentajien viimeiset leposijat.  – Viimeiset leposijat. http://www.silviisii.com/vls/pvk/index.htm (21.03.2019); Armed Forces General Staff 2019. – GlobalSecurity.org. https://www.global­security.org/military/world/russia/mo­general­staff.htm (27.05.2019).258 Rasmussen, P. E. 2016. To forsvarschefer gjorde det bedre end de øvrige. https://olfi.dk/2016/10/25/to­forsvarschefer­gjorde­bedre­oevrige/ (14.07.2019).259 Försvarsmakten.

107SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

This correlates with the overall Cold War era tradition of Sweden of having a strong air force260. The few maritime officers as chiefs of defence in Sweden can additionally be explained by the tradition, as noted earlier by Jan Glete, that sea power in Sweden was not entirely naturally born. Finland has had sur­prisingly many admirals as chief of defence, compared to the rest of the Baltic Sea countries. While Lithuania has had only army officers as heads of defence, Latvia and Estonia have both had one admiral. The Estonian Admiral had no particular naval background but was instead a merchant master mariner who had distinguished himself by recreating the Estonian border guard force in the 1990s261. For the Baltic states it seems that this period of study is too short to draw any systematic conclusions.

Discussion of the social element has shown that most countries in the Baltic littoral have witnessed coastal activities for centuries. Unquestionably, the Scandinavian countries have the strongest maritime roots. For the Baltic states whose historic coastal activities seem to translate into a relatively high number of seafarers, this fails to point to any noteworthy maritime strategic culture. The problem of sea blindness is arguably strongest in the Baltic states262 and Poland263. For Germany, despite the fact that the state’s maritime tradition is relatively young, it is well rooted in North German coastal tradi­tions. Regardless of their continental position, Russian and Polish govern­ments have from time to time taken steps to acknowledge the opportunities provided by the sea and to utilize them. Finnish maritime history demon­strates genuine maritime­ness in terms of coastal culture which, in contrast to other younger states around the Baltic Sea, seems to translate into a balanced attitude towards its maritime issues.

From a social perspective, the character of sea power in the Baltic Sea is two­fold. On one hand, it is coastal, based on a long tradition of coastal activities. On the other hand, in some countries this tradition has not influenced the strategic culture and the character of sea power. In the Baltic Sea this is described as sea blindness, noteworthy examples being Finland and Denmark. Most likely, the sea blindness of small coastal states is no different from that of the great maritime powers: the problem, besides the Baltic states’ Soviet

260 Hattendorf 1980, pp. 28, 32; Granholm, N. 2014. A Small Navy in a Changing World: The Case of the Royal Swedish Navy. – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Farnham: Ashgate, p. 171. [Granholm 2014]261 Kõuts, Tarmo. – Eesti spordi biograafiline leksikon. http://www.esbl.ee/biograafia/Tarmo_K%f5uts (15.04.2019). 262 Lange 2019, p. 31. 263 National Security Bureau 2017, p. 35.

OTT LAANEMETS108

inheritance, seems to be an overall Western societal development. Therefore, the discussion above confirms that most Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power enough to allow for a balanced strategic approach. All these conclusions create a framework for the primary elements of sea power264, of which the economic element will be discussed next.

2.3. Economic element

This chapter starts with laying out the overall wealth of Baltic Sea nations, then will analyse their dependence on the sea, size of their maritime eco­nomies, merchant f leets and fisheries. Although maritime economy is synonymous with blue economy, the former denotes traditional maritime economic activities and the latter ‘all economic activities related to oceans, seas and coasts’265.

Since sea power is capital­intensive – building and operating both war and merchant ships is expensive – it is important first to look at basic economic data such as GDP. In absolute terms, the German economy (4030 bn USD in 2018) is not comparable to any other Baltic Sea country. The Polish (549 bn USD), Danish (355 bn USD), Swedish (555 bn USD) and Finnish (277 bn USD) economies are in absolute terms more or less comparable. Russia (158 bn USD) has the second smallest economy and the Baltic states (Estonia 29,5, Latvia 34,3, and Lithuania 52,5 bn USD) have the smallest economies266. Although there might be no direct correlation between the overall wealth of a nation and the amount spent on its navy267, these numbers, however, indicate the potential to do so.

The attempt to find comparable quantitative data for the assessment of states’ blue economies has mostly failed due to very different data or no data being available at all. Although in many statistical and research reports coun­tries’ economic dependence on the sea was mentioned, it was not comparable to others and in many cases the data was rather old. Despite that, two types of data were found. The first is the blue economy’s contribution to the overall economy in terms of its share in GDP or value added. The second is economic dependence on shipping created by geographical position (see table 3).

264 Høiback 2013, p. 107.265 European Commission. What is Blue Economy? https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/sites/maritimeaffairs/files/docs/publications/what­is­the­blue­economy_en_1.pdf (13.03.2019). [European Commission]266 IISS 2019.267 Till 2018, pp. 124, 128.

109SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Table 3. Baltic Sea countries’ economic dependence on the Baltic Sea

Maritime sector’s contribution to economy

Economies’ dependence on shipping

Russia Data not available • ca 1/3 of Russia’s maritime trade travels through Baltic ports268

• 40% of oil export is conducted via the Baltic Sea (2010), which is ca 50% of all exports269

Finland 3.8 billion EUR value added (2016)270

85% of the Finnish foreign trade is seaborne271.• ca 90% of exports• ca 80% of imports

Sweden 2% of GDP (2006)272 Ca 90% of export is seaborne273

Denmark 6.3% of value added (2003)3.8% of economy (2002) 274

Ca 10% of global trade is transported in ships under Danish control275

Germany 2% of GDP (2003)276 Of foreign trade transported by sea277.• 30,9% by volume• 21,5% by value

268 Lange 2019, p. 5.269 Vatansever, A. 2010. Russia’s Oil Exports. Carnegie Papers. Washington etc: Carnegie Endowment, p. 7. https://carnegieendowment.org/files/russia_oil_exports.pdf (22.03.2019); Workman, D. 2019. Russia’s Top 10 Exports. World’s Top Exports. http://www.worldstopex­ports.com/russias­top­10­exports/ (22.03.2019).270 Ministry of Economic Affairs and Employment of Finland 2016. TEM­Meri Project: Finnish Maritime Cluster Moves Towards the 2020s Boosted by Bold Innovations and Value Networks. https://tem.fi/en/article/­/asset_publisher/tem­meri­hanke­suomen­meriklusteri­kohti­2020­lukua­ennakkoluulottomien­innovaatioiden­ja­arvoverkostojen­vauhdittamana (28.03.2019).271 SmartComp 2012. Maritime Cluster Analysis on the Central Baltic Region, p. 36. http://pro­jects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/SMARTCOMP_result1_Maritime_cluster_analy­sis_on_the_Central_Baltic_region.pdf (17.03.2019).272 European Commission 2006. An Exhaustive Analysis of Employment Trends in All Sectors Related to Sea or Using Sea Resources. https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/documentation/studies/employment_trends_en (19.03.2019). [European Commission 2006]273 KÖMS 2018, p. 3.274 European Commission 2006.275 American-Danish Business Council 2016. Denmark is the World’s Fifth Largest Maritime Shipping Nation! https://www.usadk.org/news/denmark­is­the­worlds­fifth­largest­maritime­shipping­nation/ (17.03.2019).276 European Commission 2006.277 Marinekommando 2018. Jahresbericht 2018. Rostock: Marinekommando, p. 158.

OTT LAANEMETS110

Maritime sector’s contribution to economy

Economies’ dependence on shipping

Poland ‘significant share of total GDP’278

‘exclusion of Polish harbors would have a cata -strophic effect’279

Lithuania 7,86% of value added (2011)280

Klaipėda seaport is directly or indirectly linked with 18% of Lithuania’s GDP281

Latvia sea transport – 9% of ser­vices export (2017)282

2 out of 8 biggest export partners (60% of goods export) can be reached only by sea transport283

Estonia 5.5% of value added (2010)

284Export transported by sea:• 70% by volume• 55% by valueImport transported by sea – 45%285

Table 3 shows that all Baltic Sea countries use the sea to generate part of their GDP. Even though a state might not have a favourable regulatory environ­ment for the core maritime business, i.e., shipping (compare figure 13, the size of merchant fleets), there are many other ways to utilize the geographic position and make money from the sea.

The right­hand column of table 3 is interesting from a defence perspec­tive, showing what might happen during a crisis or war if maritime commu­nications were obstructed. For ‘strategic island’ types of country a maritime blockade in the Baltic Sea would stop most of their trade. For others the consequences of a blockade in the Baltic Sea depend on the availability of other transport corridors. Dependence on sea lines of communication was

278 European Commission 2006.279 National Security Bureau 2017, pp. 33–35.280 Viederytė, R. 2014. Economic Implications on the Basis of Lithuanian Maritime Sector’s Clustering. – Regional Formation and Development Studies, Vol. 13, No. 2, p. 123.281 Government of the Republic of Lithuania 2008. Resolution on the Approval of the Programme of Integrated Science. – Studies and Business Centre (Valley) for the Develop­ment of Lithuanian Maritime Sector, No. 786, July 23. http://balticvalley.lt/en/wp­content/uploads/2011/03/jurinio­slenio­programa­aktuali­redakcija_en.pdf (19.03.2019).282 Ministry of Economics of the Republic of Latvia 2018. Macroeconomic Review of Latvia. Riga: Ministry of Economics of the Republic of Latvia, p. 14.283 Ibid., p. 13. 284 Ministry of Economic Affairs and Communications. Marine sector. https://www.mkm.ee/en/objectives­activities/transport/marine­sector (19.03.2019). 285 Commander Estonian Navy 2017. Estonian Military Defence at Sea. Tallinn: Estonian Navy, p. 5.

111SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

clearly illustrated during the COVID­19 crisis as noted earlier286. There are two measures to take to mitigate these risks: having sufficient national flagged merchant marine and sufficient naval forces to keep sea lines of communica­tion open. Consequently, in both cases the question of ‘how much is enough?’ remains.

From a purely economic perspective, there is the UNCTAD Code of Con­duct for Liner Conferences that introduced the 40­40­20 rule. This means 40% of the cargo has to be transported in the originating countries’ flagged ships, 40% in the destination countries’ ships, and 20% can be transported under a third flag.287 Besides economic importance, this logic also has a defence aspect. During a conflict when a sea area is declared a war zone, vessels under a national flag can be ordered to supply the nation or taken away from trade to directly support the war effort. Relying on foreign­flagged ships is both a strategic liability and commercial problem288. For the Baltic Sea countries such data was only available from Finland. The share of Finnish flag in its maritime trade is 30.7%289

The blue economy is defined differently in different countries but in its widest meaning, applied by the European Union (EU), it comprises maritime transport, marine extraction of gas and oil, shipbuilding and repair, ports and warehousing, coastal tourism, fisheries, fish processing, aquaculture, desalination, coastal and environmental protection, offshore wind energy, ocean energy, and blue bioeconomy/biotechnology290. This article looks firstly at overall employment in the blue economy and then at two sea­going activi­ties: shipping and fishing. Of the traditional maritime activities, shipping forms the backbone of the maritime sector291.

The next variable to be discussed is employment in the blue economy of the overall workforce in the EU. Unfortunately, no comparable data for Russia was found. This percentage illustrates the size of the blue economy as a proxy for the blue economy’s share in GDP. The largest share of workforce in blue

286 Ots 2020. 287 Kanuk, L. 1984. UNCTAD Code of Conduct for Liner Conferences: Trade Milestone or Millstone – Time Will Soon Tell, The Perspectives. – Northwestern Journal of International Law & Business, Vol. 6, No. 2, Summer, p. 364. 288 Till 2018, p. 127.289 Österlund, B. 2019. Suomen meriliikenteen huoltovarmuudelle asetetut tavoitteet ja niiden toteutuminen. PhD thesis. Helsinki: Maanpuolustuskorkeakoulu, p. i. [Österlund 2019]290 European Commission.291 Portsmouth, R. et al. 2011. Merenduse klasteruuring. – Eesti Mereakadeemia Toimetised, No. 12. Tallinn: Estonian Maritime Academy, p. 9.

OTT LAANEMETS112

economy is found in Germany (8%), but that includes offshore industry and regional container hubs by the North Sea. Poland is on 3%, Denmark and Sweden at 2%, and Finland and the Baltic states are at 1%. Besides describing the size of the blue economy, employment share also illustrates the potential of the social element of sea power.292 Compared to the number of professional seafarers in the Baltic states, one can note at least some unused potential.

Next, the size of the merchant fleet in numbers and deadweight tons (DWT) will be analysed. Figure 13 depicts the sizes of merchant fleets under a national flag. Although the fleets under countries’ control also include ships under other flags and are consequently larger, ships under a national flag have the genuine link to the flag state as required by the United Nations Conven­tion on the Law of the Seas (UNCLOS)293 and contribute to sea power directly. Moreover, a larger merchant fleet gives a state more staying power where some losses will not be fatal in the event of a conflict. While analysing sea power it is important to assess both the number of ships and their carrying capacity. The former measure indicates units which need protection during a conflict and the latter their economic and supply potential. A merchant ship’s carrying capacity is measured in deadweight, which includes the weight of cargo, fuel, passengers, baggage, fresh water, ballast water and the crew294.

Russia

Finland

Sweden

Denmark

Germany

Poland

Lithuania

Latvia

Estonia

0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 0 5 000 10 000 15 000 200 000

12 014

1 034

965

18 627

9 937

188

186

104

82

4262 572

250368

221267

426654

248614

117152

616085

657778

Number of ships sailing in the Baltic Sea (2016, vessels over 300 GT)

Number of merchant ships (2017, vessels over 1,000 GRT)

Russia

Finland

Sweden

Denmark

Germany

Poland

Lithuania

Latvia

Estonia

Size of merchant fleet (2018, thousands DWT)

Figure 13. Size of merchant fleet in numbers (left) and DWT (right)295

292 European Commission.293 United Nations Convention on the Law of the Sea. 1982. United Nations. December 10, Article 91.294 Stopford 2003, p. 524.295 CIA; HELCOM 2018, p. 27; United Nations Conference on Trade and Develop ment. 2018. Merchant Fleet by Flag of Registration and by Type of Ship, Annual, 1980–2018.

113SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

From both graphs in figure 13 it is clear that Denmark, Germany and Russia are global shipping nations and that most of their fleets do not operate on the Baltic Sea. The number of ships actually sailing on the Baltic Sea is an impor­tant pool for wartime supply. These ships are already in the region in case there is a surprise escalation and, most importantly, the size and equipment of those vessels are suitable for operating on the Baltic Sea. It can be con­cluded that the share of Russian and Danish ships in the Baltic Sea is highest, Finland’s, Sweden’s and Germany’s share is more or less comparable, then comes Poland, and finally the three Baltic states have the smallest number of ships in the Baltic Sea. Moreover, the Baltic Sea countries’ flags accounted for only 25% of ships sailing on the Baltic Sea in 2016296. This can be attributed to overall changes in the shipping industry in the second part of the 20th century, especially the rise of the so­called flags of convenience. Following this trend, the merchant fleets of Sweden and Finland have decreased remarkably com­pared to the middle of the 20th century297. With the shipping nations aside, one can conclude that the size of the merchant fleets may not be enough to keep the economies running or supply the nations during crises or war as other flags may not be willing to sail in a war zone. Maritime supply security requires separate and detailed research. One example of such is Commodore Bo Österlund’s PhD thesis about Finnish maritime supply security298.

More than half of Baltic shipping is comprised of roll on­roll off vessels (both Ro­Pax ferries and Ro­Ro cargo ships), making it the largest Ro­Ro market globally. This makes the Baltic advantageous from a military logistics and sealift perspective299, although not every Baltic port can handle Ro­Ro vessels300. This also means that the transport system in the Baltic Sea region is truly intermodal, however the unit of transport is not necessarily a ship­ping container, but a lorry. When the author searched for data about Esto­nia’s dependence on maritime transport for the first time in 2007 the results

UNCTADSTAT. https://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx (13.03.2019) [UNCTAD 2018]. Discrepancy in the Baltic states’ merchant fleet size vs. ships sailing on the Baltic Sea comes from data originating from different sources, but illustrates that most of the Baltic state’s ships sail in home waters.296 Helsinki Commission 2018. Maritime Activities in the Baltic Sea. Helsinki: Helsinki Commission, p. 24. [HELCOM 2018]297 KÖMS 2018, p. 8; Meriliitto – Sjöfartsförbundet RY. Shipping. http://www.meriliitto.fi/?page_id=179 (28.03.2019).298 Österlund 2019.299 Milevski 2018, p. 62; Kearsley 1992, p. 150.300 Lange 2019, p. 8.

OTT LAANEMETS114

were surprising. While the largest export partners of Estonia were Finland and Sweden, the transport method was road transport. The fact that trucks boarded a Ro­Ro ship to cross the Gulf of Finland or the Baltic Sea was some­how left unnoticed.

From figure 13 one can also see that only Estonian and Lithuanian ships operate exclusively in the Baltic Sea. Comparing the sizes of merchant fleet with the number of seafarers (figure 11), one can conclude that even if the Baltic states own fleets are relatively small there are far more sailors working elsewhere.

Although the absolute number of ships and total tonnage are the most objective measures of the economic element of sea power, they do not illus­trate all relations. From the naval perspective, it is interesting to see the size of the merchant fleet compared to population. Required shipping during a conflict to supply the population depends on the size of that population. For the economic element it is important to compare merchant fleet to GDP in order to see the economic potential for shipping. Figure 14 depicts the size of the merchant fleets in thousands of DWT compared to 1 million inhabitants on the left and to 1 million USD of GDP on the right.

RussiaFinlandSweden

DenmarkGermany

PolandLithuania

LatviaEstonia

0.0 1000.0 2000.0 3000.0 4000.0 0 20 40 60 80

76.0

2.5

3.53.02.8

3.71.7

52.5

0.3

84.5186.7

96.13 206.3

123.54.966.654.165.9

RussiaFinlandSweden

DenmarkGermany

PolandLithuania

LatviaEstonia

Figure 14. Size of merchant fleets (DWT) compared to population (left, 1 mil inhabitant) and GDP (right, 1 bn USD of GDP)301

For a small shipping nation like Denmark, much of its merchant fleet is not engaged in supplying Denmark but rather in keeping the whole world economy running. Therefore, figure 14 does not paint the whole picture of the influence of merchant fleets on populations and economies. Due to the inter­modal transportation system and interconnectedness, it is difficult objectively to assess its merchant fleet’s absolute impact on a state’s economy.

301 UNCTAD 2018; IISS 2019.

115SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Fishing is the second important part of the blue economy besides shipping. For sea power analysis, fishing is important in three ways. Firstly, the fishing industry provides work in coastal areas and prevents people from leaving. That keeps the coastal communities alive, which is important in military stra­tegic sense302. Secondly, these coastal communities have historically generated the people following the sea mentality through their sea­going experience. Thirdly, fishing contributes to the blue economy and feeds the nation. The latter, however, is rather difficult to assess because it requires specific research in how much fish landed in a country is actually consumed there or exported abroad.

Fishing can be measured in terms of fleet size or actual fish catch. Whilst the number of fishing vessels says something about the potential for naval auxiliaries, the size of vessels and the fleet size reporting around the Baltic Sea is widely different, making comparison questionable. The matter is also complicated by the division of active and non­active fishing vessels303 and the fact that many Baltic Sea nations are engaged in ocean fishing outside the Baltic Sea.

The economic output of the fishing fleet is measured in catch or landings. The first indicates all fish caught by fishing vessels; for the landings the dis­cards, i.e., by­catch of non­intended species, have been subtracted and only fish delivered have been measured. Fishing depends on the size of fish stocks and quotas implied for environmental reasons. Thus, fish catches and landings vary from year to year. Figure 15 illustrates fish landing history in the Baltic Sea.

Figure 15. Fish landings in thousand tonnes from the Baltic Sea in 1950–2015304

302 Børresen 1993, p. 286.303 International Council for the Exploration of the Sea (ICES) 2017. Baltic Sea Ecoregion – Fisheries Overview. https://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2018/2018/BalticSeaEcoregion_FisheriesOverviews_2018_November.pdf (13.03.2019).304 Ibid.

OTT LAANEMETS116

In the power as resource approach, the fish catch is a valuable variable because, unlike shipping, most fishing in a country’s maritime domain is conducted by the same country’s fishing fleet. With all natural (fish stocks) and regulatory (quotas) aspects aside, fish catch in the Baltic Sea correlates to the size of the maritime domain as depicted in figure 16. This is surprisingly different from the comparisons of merchant fleets.

Drawing conclusions from the economic element of sea power is rather difficult because it is difficult to assess the importance of single variables. Firstly, it is clear that the economic element is important for all Baltic Sea countries due to dependence on the Baltic Sea for the generation of wealth and transport. To contribute to the former and safeguard the latter, all Baltic Sea countries have at least some merchant vessels under their national flag. Yet, the size of the merchant fleets is different from world scale container fleets in the case of Denmark to the rather minuscule merchant marine of Estonia, leading to the conclusion that states emphasize shipping very dif­ferently. Fishing, on the other hand, presents a more even case in all countries and correlates to their maritime domains. This can be attributed to the tradi­tion of coastal culture and entrepreneurialism of coastal people for centuries, regardless of states’ actions.

250

200

150

100

50

0

160 000

140 000

120 000

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0Estonia Latvia Lithuania Poland Germany Denmark Sweden Finland Russia

Total fish catches in the Baltic Sea (thousand tons)

Maritime domain in the Baltic Sea (km2)

Figure 16. Fish catch compared to maritime domains305

305 UBC 2016.

117SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Discussion of the economic element of sea power confirms the conclu­sions of the social element that the character of sea power in the Baltic Sea is twofold. On one hand, it is coastal in terms of fishing and interconnected in terms of the short sea shipping market dominated by Ro­Ro vessels. On the other hand, sea blindness manifests in rather small merchant marines, with the exception of Denmark, Germany and Russia. The preceding discussion did not confirm or disprove whether sea power in the Baltic Sea has a different character from that developed by great powers. On one hand, the Baltic Sea is a short sea shipping market which is different from the oceanic economies of the great sea powers. On the other hand, it is difficult to extract only the implications of the Baltic Sea as most Baltic Sea countries conduct maritime economic activities outside the Baltic Sea as well. As with the social element, the economic element rather confirms the idea that Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power enough. Finally, the military element of sea power will be analysed.

2.4. Military element

The military element of sea power includes that ‘part of military power that takes place at sea, from the sea, or in connection with the sea’306, regardless of which military service operates the assets. Due to the geographic characteris­tics of the Baltic Sea, i.e., size and layout, besides naval forces, land­based air and coastal defence forces will be included.

As with the economic element, a background in terms of defence spending will firstly be established and the naval share of overall defence forces sought. Then platforms and maritime capabilities will be compared, followed by assessing whether the countries have balanced navies or not.

Since military capabilities are a function of the defence budget (and avail­able manpower), it is of interest to establish the overall budgets of defence establishments for a general background. The real defence expenditure of the Baltic Sea countries in 2018 was the following (bn USD): Estonia 0,641, Latvia 0,648, Lithuania 1,06, Poland 10,8, Germany 45,7, Denmark 4,25, Sweden 6,22, Finland 3,41, and Russia 45,3307. With the exceptions of Russia, a large and revisionist country, and Germany, a very wealthy country, all other cases

306 Angstrom, Widen 2015, p. 131.307 IISS 2019.

OTT LAANEMETS118

reflect the size and wealth of the countries. As with the size of economies, military spending only shows the potential for military sea power.

To determine the role of maritime defence in the overall defence, the best measure would be the navy’s share of the defence budget308; at the same time, information on naval budgets has been and is scarce309. Both NATO and EU defence expenditure statistics do not differentiate between war fighting domains or services310. The only available statistical data comparing the services is manpower division between land, sea, air and other categories311. Comparison of manpower between different services does not necessarily reveal priorities in absolute terms because army, navy and air force manpower intensity is different, but it gives an idea of relative priorities and average measures. In figure 17 correlation is sought between the share of the maritime domain of overall area under state jurisdiction and the share of naval person­nel in the overall defence forces.

80.0

70.0

60.0

50.0

40.0

30.0

20.0

10.0

0.0

18.0

16.0

14.0

12.0

10.0

8.0

6.0

4.0

2.0

0.0Estonia Latvia Lithuania Poland Germany Denmark Sweden Finland Russia

% of maritime domain % of naval personnel

Figure 17. Percentage of naval personnel of overall defence forces compared to percentage of maritime domain of overall area under state jurisdiction312

308 Tellis et al. 2000, p. 136.309 Hill 1986, p. 47.310 NATO 2018. Defence Expenditure of NATO Countries (2011–2018). https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/pdf_2018_07/20180709_180710­pr2018­91­en.pdf (22.02.2019); European Defence Agency 2018. Defence Data 2016–2017. https://www.eda.europa.eu/docs/default­source/brochures/eda_defencedata_a4 (22.02.2019).311 Tellis et al. 2000, p. 138.312 IISS 2019; UBC 2016; CIA.

119SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

The percentage of naval personnel is above 15 in Denmark, Finland and Russia, 6–9 in Estonia, Latvia, Poland, Germany and Sweden, and only ca 4 in Lithuania. Looking at the comparison with the share of the maritime domain, one can observe some correlation (at least the same trend) in Latvia, Denmark and Sweden. In Lithuania, Poland, Germany, Finland and Russia the ratio of naval personnel is more than the share of the maritime domain; in Estonia less. Figure 17 is not confined to the Baltic Sea but indicates the total size of the navies and entire maritime domains. It is clear that Russia’s largest naval activities are not concentrated in the Baltic Sea and for Germany and Denmark the presented data includes naval activities in the North Sea and Atlantic Ocean.

The next variable will be the size of combatant fleets, excluding all auxil­iaries. Also excluded from this comparison are aircraft and coastal units, which will be covered in a capability comparison. Though ‘bean counting’ does not give the full picture, its importance has not diminished313. Table 4 compiles data for the main types of combatant ships operated in the Baltic Sea. In addition to navies, many Baltic Sea nations operate paramilitary maritime and air forces (coast guards). Nevertheless, these platforms are discarded firstly because coast guards are not the primary tools for state­on­state relations and, secondly, there are remarkable differences in the roles of coast guards. These fleets vary from a navy conducting coast guard duties (Denmark), a paramilitary coast guard with clear defence tasks (Finland), to a purely civilian coast guard with no direct impact on defence (Sweden)314.

In the Baltic Sea the leading submarine nation is Germany, followed by Sweden. Even though Russia produces submarines it has only two in the Baltic Fleet. While Poland does not build submarines, it maintains the capa­bility to do so in contrast to Denmark which abandoned its submarine arm altogether315. While Germany, Poland and Denmark operate principle surface combatants (frigates and above), those are largely not for Baltic operations316. It is argued that due to geography, for sustained operations of naval vessels

313 Tellis et al. 2000, p. 141.314 Urb, T. 2011. Cooperation of Coast Guards and Navies in Baltic Sea Region. Naval Inter­mediate Command and Staff Course. Riga: National Defence Academy. https://navy.ee/kirju­tised/kirjutis­nr­14/ (22.02.2019). [Urb 2011]315 Stöhs 2018, p. 145.316 Wang, N. 2018. Danmarks strategiske udfordringer i Østersøen – et sømilitært perspektiv. – Krigsvidenskab. https://www.krigsvidenskab.dk/danmarks­strategiske­udfordringer­i­oester­soeen­et­soemilitaert­perspektiv (19.03.2019). [Wang 2018]; National Security Bureau 2017, pp. 12, 14, 56–57.

OTT LAANEMETS120

over 2000 tons, one requires almost absolute command of the air and smaller coastal combatants are therefore preferred for Baltic operations. For Russia, their aging destroyers and frigates are remnants from the Cold War era when one of the tasks of the Baltic Fleet was to break through the Danish straits and conduct operations in the North Sea.317 German frigates are based by the North Sea, indicating their main operating area318, and Danish frigates show the clearly shifted focus of the Royal Danish Navy from coastal defence during the Cold War to expeditionary operations319. Ocean patrol vessels are only operated by Denmark to guard its Arctic possessions, the Faroe Islands and Greenland, and are not relevant in a Baltic context. Patrol vessels do not show the whole picture since many nations use coast guard patrol vessels during peacetime. As discussed above, their tasks during crises or war is not clear.

Table 4. Naval platforms of the Baltic Sea countries320

 

Esto

nia

Latv

ia

Lith

uani

a

Pola

nd

Ger

man

y

Den

mar

k

Swed

en

Finl

and

Russ

ia

Submarines 3 6 5 2

Principal Combatants 2 11 3 4

Coastal Combatants 4 5 9 8 23

Ocean Patrol Vessels 7

Patrol Vessels 11 4 36 5

Mine Warfare Vessels 4 6 4 21 12 5 15 12

Amphibious Vessels and Craft 8 1 11 51 13

Combat Boats 129 12 5

Combatant ships total 4 17 8 38 35 46 164 86 59

317 Till, G. 1995. The Great Powers and the Baltic, 1945–1990. – In Quest of Trade and Security: The Baltic in Power Politics, 1500–1990. Rystad, G.; Böhme, K.­R.; Clargren, W. M. (eds.). Volume II. Lund: Lund University Press, pp. 179, 181–184.318 Marine 2019. Einsatzflotille 2. https://www.bundeswehr.de/de/organisation/marine/orga­nisation/einsatzflottille­2 (02.04.2019).319 Stöhs 2018, pp. 144–145.320 IISS 2019; Saunders, S. (ed.) 2015. IHS Jane’s Fighting Ships 2015–2016. Coulsdon: IHS Global. [Saunders 2015]

121SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Almost all Baltic Sea countries operate mine warfare vessels. Table 4 does not include mine countermeasures drones which are operated with a mother ship. Although Denmark has no mine warfare ships, it operates a con tainerized mine countermeasures concept with drones321. Mine warfare vessels include both mine countermeasure vessels and minelayers. While dedicated minelayers are only operated by Finland, many other nation’s vessels have minelaying rails and in the event of a conflict mines can also be laid from craft of opportunity322. Hence, to assess minelaying capability, the existence of a mine stock is the objective measure (see table 5).

Amphibious warfare in the Baltic Sea has two different aspects. The first is traditional power projection. Russia’s, Poland’s and Germany’s amphibious shipping supports this type of operation. The other aspect is defence of islands and archipelagos323. This encompasses mobility and capability to conduct surveillance and fires in archipelagos324. Swedish and Finnish amphibious platforms are examples of this type of amphibious force. One special category is the ‘combat boat’ named after the famous Swedish­produced small, lightly­armed boat for surveillance, fire support and the transport of amphibious troops in archipelagos325. In Finland, the same functions are carried out by non­armed amphibious craft. Due to geographic conditions, the ‘coastal flotilla’ tradition has not lost its relevance in Finland and Sweden.

Table 4 shows remarkable variance in the size of fleets. To compare the total fleet size optimised for Baltic operations the following categories are rejected: principle surface combatants and ocean patrol vessels as they are not dedicated for Baltic operations; amphibious vessels and craft and combat boats due to the large variance in their purpose and makeup. Thereafter, fleet sizes are as follows: Denmark 46, Russia 41, Germany 34, Poland 30, Sweden 24, Finland 23, Latvia 17, Lithuania 8 and Estonia 4. It must be noted that the number of ships in the Danish fleet is high because of the large number of patrol vessels operated by the Naval Home Guard, which is not a paramilitary

321 Forsvaret 2016. Minerydningsenhed. https://www2.forsvaret.dk/omos/organisation/sovarnet/organisation/2eskadre/Pages/MCM.aspx (02.04.2019).322 Eguermin 2018. Mine Threat. https://www.eguermin.org/welcome/naval­mine­warfare/mine­threat/ (02.04.2019).323 Green 1991, pp. 22–23.324 Försvarsmakten 1998. Kustartillerireglemente Amfibiebataljon.325 Docksta Varvet. Combat and Patrol Boats. https://www.dockstavarvet.se/products/combat­and­patrol­boats/ (02.04.2019).

OTT LAANEMETS122

but a reserve organisation326. Many of the tasks carried out by these vessels in Danish coastal waters are carried out by combat boats or coast guards in Swedish and Finish archipelagos.

The main tasks of navies in the Baltic Sea are: (1) creation of maritime situational awareness, which is a prerequisite for all following actions; (2) pro­tection of sea lines of communication, i.e., establishing some degree of sea control; (3) coastal defence, i.e., defence against attacks from the sea327. In order to compare the ability to conduct those tasks, the above­mentioned fleet sizes are compared to the size of the national­flagged merchant fleet actually sailing on the Baltic Sea for the second role, and to the size of the maritime domain for the first and third roles (see figure 18).

0 0.1 0.2 0.3 0.4

Combatants per merchant ships in the Baltic Sea

FinlandPolandLatvia

GermanySweden

LithuaniaRussia

DenmarkEstonia

RussiaGermanyDenmarkLithuania

PolandFinland

LatviaSwedenEstonia

0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25

Combatants per 100 km2 of maritime domain

Figure 18. Combatant fleets compared to maritime domains and merchant vessels328

Since there is no scientific way of determining the required naval fleet size329, there are no thresholds and figure 18 shows only relative values. Comparing the number of combatants to national flagged merchant ships only partially illustrates the problem of protecting shipping. Since it is not legally possible to impose compulsory naval control and guidance on ships under foreign flags330, navies can only protect their own flagged merchantmen; those do not cover the entire supply requirement for most nations. From the left graph of

326 Hjemmeværnet. Marinehjemmeværnets fartøjer. https://www.hjv.dk/oe/MHV/Sider/Far­toejer.aspx# (02.04.2019).327 Granholm 2014, p. 172; Nykvist, J. 2017. The Baltic Sea: Strengthening Maritime Security Through Cooperation. – Baltic Sea Strategy Forum 2017. Vaasa: Åbo Academy University, p. 18; Lange 2019, pp. 13–17.328 IISS 2019; Saunders 2015; UBC 2016; HELCOM 2018, p. 27.329 Till, G. 1994. Maritime Power and the Twenty­First Century. – Seapower: Theory and Prac­tice. Till, G. (ed.). Ilford: Frank Cass & Co. Ltd., p. 184.330 Royal Australian Navy 2010. Australian Maritime Doctrine: RAN Doctrine 1. Canberra: Sea Power Centre – Australia, p. 104.

123SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

figure 18, one can conclude that Finland and Poland have the largest navies compared to their merchantmen, Latvia is in the middle, Germany, Sweden, Lithuania, Russia and Denmark sit at below average, and Estonia lags behind with the smallest navy even compared to its small merchant fleet (see figure 13). As with merchantmen, the number of naval combatants is too small.

Comparing the number of combatants to the maritime domain shows Lithuania firmly in the middle. Although the size of its navy is small, its maritime domain is also the smallest in the Baltic Sea. Finland and Sweden, two countries with the largest maritime domains (see figure 8), are on the lower half of the graph. Since a large part of their maritime domain is made up of the Gulf of Bothnia, they can concentrate their naval forces on pri oritized sea areas to the south. In the Baltic Sea comparison, Denmark has a disparity between commercial and military sea power which is enlarged when com­paring the entire navy with its enormous merchant fleet331. Estonia, with the third largest maritime domain, is again at the bottom of the comparison. Additionally, since the Estonian navy is only composed of mine warfare vessels, figure 18 comparisons for Estonia are slightly artificial since those ships are not intended for patrolling or shipping protection duties.

Lastly, the capability balance will be assessed. The main capabilities of a coastal navy, as discussed in chapter 1.4 Coastal Power, are conventional sub­marines, coastal combatants (patrol vessels, fast attack craft and corvettes), land­based coastal forces (anti­ship missile batteries and manoeuvre units), mine warfare (minelaying and mine countermeasures) and land­based maritime air. Both surface combatants and air units are divided into patrol, anti­surface and anti­submarine subdivisions. Although from the theoretical part the author concluded that the main surface forces of coastal states are small, i.e., fast attack craft, many factors throughout the last century have increased the size of surface ships employed in the Baltic Sea. These factors are hydro­meteorological conditions (more severe weather)332, efforts to conduct out­of­area operations, and developments in technology (more of it on board). Consequently, a generic term coastal combatant is used, covering patrol vessels, fast attack craft and corvettes. Table 5 depicts the mix of capa­bilities for the Baltic Sea countries. As noted earlier, paramilitary forces can conduct some surface and airborne patrol duties during peacetime. Still, they are disregarded here due to having different relations to defence tasks.

331 Stöhs 2018, p. 141.332 National Security Bureau 2017, p. 44.

OTT LAANEMETS124

Table 5. Coastal maritime capabilities of the Baltic Sea countries333

Con

vent

iona

l sub

mar

ines

Coastal combatants

Mine Warfare

Land based coastal forces

Land based maritime air

Patr

ol

Ant

i­Sur

face

W

arfa

re

Ant

i­Sub

mar

ine

War

fare

Min

e­la

ying

Min

e C

ount

erm

easu

res

Coa

stal

Bat

terie

s

Man

oeuv

re

Mar

itim

e Pa

trol

Ant

i­Sur

face

W

arfa

re (s

trik

e)

Ant

i­Sub

mar

ine

War

fare

Russia X X X X X X X X X X X

Finland X X X X X X X

Sweden X X X X X X X X X X X

Denmark X X X

Germany X X X X X X X X X

Poland X X X X X X X X

Lithuania X X

Latvia X X

Estonia X

It can be noticed that all Baltic Sea countries have mine countermeasure capa­bilities, leading to the conclusion that all governments have given thought to the importance of their sea lines of communication. All countries except Estonia have the military capabilities to patrol their maritime domains and generate military grade maritime situational awareness, which is the baseline for all other maritime capabilities334. Regarding the balance of capabilities, the Russian, Finnish and Swedish navies are the most balanced, having all or most capabilities.

The Russian Baltic Fleet, operating on an enclosed sea, is not the top stra­tegic priority amongst the four Russian fleets. With that said, the list for the Russian Baltic Fleet is a snapshot that can be changed in days or weeks via intra­fleet transfers, as recent years have shown.335 Compared to other Baltic

333 Compiled by author. Data from: IISS 2019; Saunders 2015; Fuller, M.; Ewing, D. (eds.) 2015. IHS Jane’s Weapons. Naval. 2015–2016. Coulsdon: IHS Global; Stevenson, B. 2018. Saab readies new anti­ship missile for Swedish Air Force’s Gripen fighters. – DefenseNews. https://www.defensenews.com/digital­show­dailies/farnborough/2018/07/19/saab­readies­new­anti­ship­missile­for­swedish­air­forces­gripen­fighters/ (15.04.2019).334 Metric, Hicks 2018, p. 1.335 Wang 2018; IISS 2019, p. 175.

125SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Sea states, Russia has, besides anti­access/area denial, tactical power projec­tion capabilities in terms of amphibious forces and anti­ship and land attack missiles. Despite consisting of mainly legacy platforms, most are well suited to Baltic operations, which makes Russia a threat to be taken seriously.336

As a non­aligned country, Finland has managed to preserve its core maritime capabilities throughout the post­Cold War period and is assessed to be in a good condition337. The Finish navy has geographically concentrated its efforts to the Gulf of Finland and is assessed to be capable of closing it to Russian traffic338. It is also assessed that amongst the Baltic Sea countries, if any, it is Finland that is currently able to withstand the Russian threat339.

The Swedish navy is designed for the Baltic environment but has limited capacity340. After the Cold War, the coastal defence capability was mostly dis­banded and the emphasis in developing the Swedish navy has been quality above quantity341. At the end of 1970s the defence appropriations between services were 36% to the air force, 35% to the army, 15% to the navy, and the rest to joint activities. It has been Swedish strategic culture since 1960s to rely on a strong air force and their lack of understanding of maritime matters has accompanied naval developments.342 Whilst sea power can be compensated for by air power, it cannot be substituted. Its current navy consists of high tech and high quality assets, but is undersized for the tasks. Therefore, the Royal Swedish Society for Naval Sciences calls for tripling the size of the navy343.

The navies of Denmark, Germany and Poland can be called second tier forces regarding the mix of capabilities for Baltic operations, though for dif­ferent reasons. The Danish navy is clearly not a balanced fleet for Baltic opera­tions, but is designed for expeditionary operations344. There is a role, however, for the Danish frigate force in a Baltic scenario, not in the Baltic Sea but to protect the carrier strike groups in the North Sea and Skagerrak345. Denmark

336 Lange 2019, p. 33.337 Harju, J. 2019. The Commanders Respond. Finland. – Naval Institute Proceedings, March, pp. 40–41.338 Nyholm 2013, p. 16.339 Milevski 2018, p. 143.340 Metric, Hicks 2018, p. 27.341 Granholm 2014, p. 174.342 Hattendorf 1980, pp. 28, 32; Granholm 2014, p. 171.343 KÖMS 2018, pp. 1, 18, 21.344 Stöhs 2018, p. 152; Metric, Hicks 2018, p. 26.345 Wang 2018.

OTT LAANEMETS126

lacks the vessels to carry out warfighting tasks in Danish waters and the Baltic Sea. Some officers suggest that suitably sized vessels would be the corvettes of Braunschweig or Stereguschchiy classes for surveillance, minelaying and anti­submarine warfare.346 Although there is no capability and capacity to control the Danish Straits militarily, there are signs calling for regenerating that capability in terms of minelaying347. In addition, Denmark has retained a very thorough surveillance system of the Baltic Approaches348.

During the Cold War, the army and air force of Germany were the defence priorities for fighting the Soviets in the East European plain. The Navy was focused on littoral operations in the North and the Baltic Seas. Since that time the German navy has transformed into a multi­mission expeditionary fleet, a process that climaxed in 2013 when FGS Hessen joined a US Carrier Strike Group.349 Despite these developments, overall numbers have been reduced and the navy is suffering from the general readiness problems of the Bundes-wehr350. With that said, Germany has retained most of the baseline capabilities for Baltic operations in terms of coastal combatants and mine warfare and is increasing the importance of Baltic and North Sea operations351.

Poland’s Strategic Concept for Maritime Security acknowledges that maritime forces have already been left out of focus for many years352 and, in defence, the navy has not been a priority353. This concept has notably been signed off by the President of Poland, the highest level possible. The cur­rent Polish Navy is not able to counter threats, opportunities and challenges, especially not a resurgent Russia in the Baltic Sea. Hence, Poland is striving to rebuild its maritime forces from the passive Warsaw Pact type into an active post­modern maritime force.354

346 Nielsen, A. P. 2017. Søværnet mangler store og fleksible korvetter til danske farvande. – Krigsvidenskab. https://olfi.dk/2017/09/10/soevaernet­mangler­store­fleksible­korvetter/ (21.03.2019).347 Wang 2018.348 Forsvaret. Søværnets Overvågningsenhed. https://www2.forsvaret.dk/omos/organisation/sovarnet/organisation/soevaernets­overvaagning/Pages/Soevaernets­Overvaagningsenhed.aspx (02.04.2019).349 Stöhs 2018, pp. 126, 128, 134.350 Lange 2019, p. 35.351 Krause, A. 2019. The Commanders Respond. Germany. – Naval Institute Proceedings, March, p. 41. 352 National Security Bureau 2017, p. 5.353 Metric, Hicks 2018, p. 26.354 National Security Bureau 2017, pp. 12, 31, 51.

127SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

The Baltic states’ navies are the smallest in absolute terms and the least capable. Relative comparison with merchant ships and maritime domain places Latvia and Lithuania firmly in the middle amongst other states, but Estonia remains the bottom country both in absolute and relative com­parisons. The capabilities of the Baltic states’ navies are not balanced. Latvia and Lithuania have some capability in mine warfare and surface patrol, while the Estonian navy is clearly a niche navy with its mere four mine warfare vessels. Overall, all three Baltic states are clearly underperforming in maritime defence and have so far paid little to no attention to their maritime defence355. As distinct from Poland, the maritime awakening in the Baltic states is yet to be seen.

To conclude, the military character of sea power in the Baltic Sea is also coastal, including conventional submarines and coastal combatants, mine warfare, land­based coastal batteries and air assets. This set of capabilities is inherently joint since many of them are operated from ashore and, in many cases, by other services. Those coastal capabilities are distinctly different from great power maritime capabilities suitable for commanding large areas of ocean and projecting power ashore in expeditionary operations. Secondly, coastal character is emphasized by geographical proximity to land. This confirms the first working hypothesis that sea power in the Baltic Sea has a different character from that developed by the great powers. The overall small number of naval combatants relative to merchantmen and maritime domains, and capability gaps, specifically in NATO countries’ fleets, strongly confirms the second working hypothesis that Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power. However, this conclusion has to be understood in the context of NATO. The relevant force comparison is not between just any Baltic Sea country and Russia, but between NATO Baltic Sea countries and Russia.

3. Conclusions and proposals

This article has analyzed sea power in the Baltic Sea through theoretical and empirical discussions in order to find its character and importance for the Baltic Sea nations in the contemporary geopolitical setting. A broad definition of sea power was used: the capacity to influence the behaviour of other states by what you do at and from the sea. The main antagonist in this

355 Lange 2019, pp. 31, 34.

OTT LAANEMETS128

setting is a resurgent Russia, and that has implications for all other states sur­rounding the Baltic Sea. Two working hypotheses were made: (1) Sea power in the Baltic Sea has a different character from that developed by great powers; (2) in the current strategic setting, Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power. Both hypotheses were confirmed by most elements of sea power, although some exceptions exist.

To answer the first part of the research question, the character of sea power in the contemporary Baltic Sea is coastal and joint. Sea power in the Baltic Sea is closely interconnected with other domains both militarily and economi­cally. Although a strategic notion, sea power in the Baltic Sea is strongly influenced by tactical and technical issues. This confirms the first working hypothesis: although similar in nature, sea power in the Baltic Sea has a dif­ferent character from that developed by great powers.

To answer the second part of the research question, the importance of sea power to the contemporary Baltic Sea states lies in geographical access. However, most Baltic Sea countries have not solved that access problem, mani festing in rather small merchant marines and navies. This confirms the second working hypothesis that Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power.

The theoretical discussion of sea power was anchored in theories of national power and geopolitics in the realist framework. For analysis of small coastal state sea power, coastal power theory by Jacob Børresen was used. Coastal power, as opposed to sea power developed by great powers, is a small or medium coastal state with a strong maritime interest, but not enough resources to defend the same. All Baltic Sea countries are coastal powers. Western sea power theory, which is based on great power maritime expe­rience, is well applicable for analysing small and medium sea powers and, therefore, the nature of coastal power is assessed to be similar to sea power developed by great powers. However, its character is different. Coastal power is limited in scope and intensity and has a clearly defensive aim.

In addition, the theoretical discussion set the scene for assessing the importance of sea power in the Baltic Sea by concluding that, in the Rimland’s amphibious mix, sea power is secondary but not negligible to land power since people live on land and coastal state maritime zones are defined by land territory. Finally, the theoretical part led to developing the theoretical model for analysing the elements of sea power in the contemporary Baltic Sea. The theoretical model consists of four elements. The contextual elements are geo­graphical and social, and the prime elements are economic and military. Of the economic and military elements, the latter seems to have more leverage

129SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

in assessing a state’s aggregate sea power. Each element consists of both quali­tative and quantitative variables.

The complex geography of the Baltic Sea creates a strong context for answering the second working hypothesis about the importance of sea power. The character of sea power in the Baltic Sea is its inherent interconnectedness or jointness defined by geography, which confirms the first working hypo­the sis. Although this conclusion can be argued because all modern warfare is joint and transportation systems intermodal, sea power in the Baltic Sea is even more so. Since the Baltic Sea is a narrow sea, sea power is closely related to land and air powers. The importance of sea power lies in the fact that, while physical geography creates access to all Baltic Sea countries, political and mili­tary geography denies it via other means, i.e., land and air. For countries with no or limited land access to the rest of the world the sea remains the chief line of communication.

The social element of sea power in the Baltic Sea has two sides. On one hand, it is coastal, based on a long tradition of coastal activities. On the other hand, the character of sea power in the Baltic Sea can be described by sea blindness, with the noteworthy exceptions of Finland and perhaps Denmark. Sea blindness is a socio­political circumstance whereby societies, including governments, do not acknowledge their dependence on and relation to the sea. This, however, is not a uniquely Baltic phenomenon but is rooted in overall Western societal development. Therefore, analysis of the social ele­ment does not confirm or disprove the first, but confirms the second working hypothesis.

Similarly, the economic element of sea power in the contemporary Baltic Sea has two sides. Firstly, it is also coastal in terms of ongoing traditional coastal activities like fishing, with its interconnectedness in terms of the short sea shipping market being dominated by Ro­Ro vessels. While fishing is common to all sea powers, the global shipping market is dominated by container ships. That being said, it was difficult to assess whether economic sea power in the Baltic Sea was different from that of the great powers since it was difficult to extract the implications of only the Baltic Sea as most Baltic Sea countries conduct maritime economic activities outside the Baltic Sea as well. The second side of the economic element is government sea blindness which manifests itself in rather small merchant marines unable to keep the economies running alone or supply the nations during crises and war, with the exceptions of the shipping nations of Denmark, Germany and Russia. As with the social element, analysis of the economic element does not confirm or disprove the first, but confirms the second working hypothesis.

OTT LAANEMETS130

Militarily, sea power in the contemporary Baltic Sea is also coastal, con­sisting of conventional submarines and coastal combatants, mine warfare, land­based coastal batteries and air assets. These capabilities are for defensive purposes in contrast to great power maritime capabilities for sea control and power projection. The Baltic set of maritime capabilities is inherently joint since many of them are operated from ashore by other military services, or in close proximity to them. The overall small number of naval combatants, compared to the size of countries’ merchant ships, maritime domains, and capability gaps – specifically in NATO country fleets – strongly confirms that Western­oriented Baltic Sea countries do not appreciate the necessity of sea power enough. However, this conclusion has to be understood in the context of NATO and not as a single Baltic Sea country against Russia. Analysis of the military element confirms both working hypotheses.

Empirical discussion showed large differences in the structure and balance of the elements of sea power amongst the Baltic Sea countries. Denmark and Germany have global merchant marines and their navies have been trans­forming towards blue­water capabilities, but lack the required capabilities and/or numbers in the Baltic Sea. Sweden’s merchant marine has diminished, and the navy has harvested the so­called peace dividends. The Baltic states’ sea powers are also negatively balanced – they have small merchant and naval fleets. This, in the case of Sweden, Estonia and Latvia, does not corre­spond to their maritime geography. Hence, the word that best describes the current state of sea power in the Baltic Sea is incoherent. Incoherence has been previously confirmed by looking at specific issues like very different coast guard­navy models amongst the Baltic Sea countries356, or assessing the overall strategic setting in the Baltic Sea region357.

Most of the empirical findings conform to the theoretical propositions made in the first part. First, the theoretical proposition that coastal power is inherently joint was confirmed by the military and, surprisingly, also the economic element of sea power. Second, this jointness is under written by geography, which in turn confirms the importance of geography in assessing power as the factor that sets the overall scene. Third, the waning linkages between the military and economic elements of sea power noted by many theorists at the close of the Cold War are giving rise to societal sea blindness. Although not specifically a Baltic problem, it is clearly visible in

356 Urb 2011.357 Lucas 2015, pp. 1, 4; Lange 2019, pp. 2–3.

131SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

the contemporary Baltic Sea, following the overall Western trend. The only anomaly was the high number of professional seafarers in the three Baltic states with relatively minor maritime sectors, which contradicts the pro­position that well­established maritime sectors produce more sailors. The reason for this needs further research.

While there are several studies on how to assess sea power, very little practical research of an actual assessment of states’ sea powers is available, let alone comparisons. The theoretical proposition, that power cannot be measured but only assessed, was confirmed. The difficulties were related to a lack of or non­comparable data. Interpretation was also a difficulty since the causal relationships were deeper than this research could go into. In addition, further research could be built on this research using more sources in Latvian, Lithuanian and Polish languages than this author managed to achieve through translators.

This article has covered the geographical, social, economic and military elements of sea power. As noted by many theorists, nowadays the relation­ships between these elements are unclear and hard to establish. Still, the overall logic of maritime success is valid: geography sets the overall scene, geography and history condition the population; trade creates prosperity, and requirement and resources to protect it by naval forces. From the process of writing this article, the author makes the proposition that, besides the above­mentioned logic of sea power, it is the social element that serves as a glue between all the other elements.

Based on these analyses and conclusions, the following proposals are made. Firstly, it is recommended to research more deeply the relations and connections between the elements of sea power in order better to understand countries’ maritime settings, the causes of the problems and identify possible solutions.

Secondly, it was concluded that sea power in the contemporary Baltic Sea is more joint in military and economic terms than the overall jointness of military operations and overall intermodal transportation system, respectively. Therefore, the second recommendation for further research is to analyse this amphibious mix in detail in order to understand the maritime share in it.

Thirdly, it was concluded that the importance of sea power in the con­temporary Baltic Sea rests in geographical access, and that remains unappre­ciated by many governments. Therefore, it is recommended for government­level policymaking, besides developing navies as part of defence forces in line with defence policy and maritime economies in line with economic policy,

OTT LAANEMETS132

to also take a holistic view of sea power with all its elements and the links between them for future strategic success. This would allow to be seen the economic implications of defence policy and defence implications of eco­nomic policy in the maritime domain.

Fourth, the social element, especially strategic culture, forms the baseline for all government decisions. In order to make sound decisions regarding maritime matters, maritime know­how needs to be present. As seen from the statistics of the service the chiefs of defence originate from, the countries with a joint mix of officers serving as chiefs of defence have an arguably more balanced military sea power than those where the chiefs of defence origi­nate primarily from the army, i.e., the Baltic states and Poland. Therefore, the fourth recommendation is to create a balanced tradition of having the posi­tion of chief of defence rotate between all three services, as exemplified by Danish and Finnish traditions which take into consideration the importance and role of different services.

Fifth, the three Baltic states stand up as countries with the smallest mer­chant fleets, which has both economic­ and defence­related consequences. Therefore, it is recommended to facilitate the development of merchant marines, using the existing potential in terms of the large share of professional seafarers in their populations, in order to create revenue for the governments and taking the defence aspects into consideration. This facilitation would be regulatory in nature.

Sixth, for those states with underperforming naval forces, it is recom­mended to create similar frames as the 2% of GDP rule for defence spending in NATO in terms of army­navy­air force­joint budget share. Although there is no scientific solution, this framework will assist in creating an over­all balance between the three services. In determining the maritime share, besides the joint requirements, two specifically maritime aspects have to be considered: the size of the maritime domain on one hand, and on the other hand the size of the merchant fleet required to supply the nation that a navy has to cover and defend in war time.

Literature

American-Danish Business Council 2016. Denmark is the World’s Fifth Largest Maritime Shipping Nation!

https://www.usadk.org/news/denmark­is­the­worlds­fifth­largest­maritime­ship­ping­nation/ (17.03.2019).

133SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Andrzejczak, R. Response Eve. http://www.xn­­meb.pisz.pl/Rajmund_Andrzejczak (27.05.2019).Angstrom, J.; Widen, J. J. 2015. Contemporary Military Theory. Abington, New

York: Routledge.Armed Forces General Staff 2019. – GlobalSecurity.org. https://www.globalsecurity.org/military/world/russia/mo­general­staff.htm

(27.05.2019).Barnett, M.; Duvall, R. 2005. Power in International Politics. – International Orga­

nization, Vol. 59, Issue 1, Winter, pp. 39–75.Barnett, R. W. 2009. Navy Strategic Culture: Why the Navy Thinks Differently.

Annapolis, MD: Naval Institute Press.Bartosiak, J.; Szatkowski, T. 2013. Geography of the Baltic Sea. Military Perspective.

Implications for the Polish Armed Forces Modernisation. Warsaw: National Center for Strategic Studies.

Beckley, M. 2018. The Power of Nations. – International Security, Vol. 43, No. 2, pp. 7–44.

Bird, K. W. 1979. The Origins and Role of German Naval History in the Inter­War Period 1918–1939. – Naval War College Review, Vol. 32, No. 3, pp. 42–58.

Booth, K. 1977. Navies and Foreign Policy. London: Croom Helm Ltd.Børresen, J. 1993. Kystmakt: Skisse av en maritime strategi for Norge. Capellen /

Europa programmet.Børresen, J. 1994. The Sea Power of the Coastal State. – Seapower: Theory and

Practice. Till, G. (ed.). Ilford: Frank Cass.Børresen, J. 2004. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the

Management of Maritime Resources. – Navies in the Northern Waters 1721–2000. Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). London, Portland, OR: Frank Cass.

Bowen, E. G. 1963. The Geography of Nations. – Geography, Vol. 48, No. 1.Brueger, C.; Edmunds, T. 2017. Beyond seablindness: a new agenda for mari­

time security studies. – International Affairs, Vol. 93, Issue 6, November, pp. 1293–1311.

Bundesministerium der Verteidigung a. Die ehemaligen General inspekteure. https://www.bmvg.de/de/ministerium/geschichte­des­verteidigungsministeri­

ums/die­ehemaligen­generalinspekteure (21.03.2019).Bundesministerium der Verteidigung b. Generalinspekteur der Bundes wehr. https://www.bmvg.de/de/ministerium/der­generalinspekteur­der­bundeswehr

(21.03.2019).Carmel, S. M. 2013. Globalization, Security, and Economic Well­Being. – Naval War

College Review, Vol. 66, No. 1, pp. 41–55.Chefen för marinen 1992. Örlogsboken: Handbok för marinens personal. Chefen

för marinen.CIA = Central Intelligence Agency. The World Factbook. https://www.cia.gov/library/publications/the­world­factbook/ (05.03.2019).Combes, W. 2018. The Missing Chapter. Seapower and the Baltic Sea. Review

of Admiral James Stravidis, USN (Ret.) 2017. Sea Power: The History and

OTT LAANEMETS134

Geopolitics of the World’s Oceans. New York: Penguin Press. – Journal of Baltic Security, Vol. 4, Issue 1, June, pp. 55–57.

Commander Estonian Navy 2017. Estonian Military Defence at Sea. Tallinn: Estonian Navy.

Couper, A. (ed.) 1989. The Times Atlas and Encyclopaedia of the Sea. London: Times Books.

Dahl, A.-S. (ed.) 2015. Baltic Sea security. Copenhagen: University of Copenhagen.Dahl, A.-S. (ed.) 2018. Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Washing­

ton, D.C.: Georgetown University Press.Dahl, A.-S. 2018. Sweden and Finland. – Strategic Challenges in the Baltic Sea

Region: Russia, Deterrence, and Reassurance. Dahl, A.­S.; Rasmussen, A. F. (eds.). Washington, D.C.: Georgetown University Press.

DCDC = Development, Concepts and Doctrine Centre 2015. Future Security Challenges in the Baltic Sea Region. Shrivenham: Ministry of Defence.

Deutsche Marine Institut und Deutsche Marine-Akademie 1983. Die Deutsche Marine: Historisches Selbstverständnis und Standortbestimmung. Herford und Bonn: E. S. Mitter & Sohn.

Docksta Varvet. Combat and Patrol Boats. https://www.dockstavarvet.se/products/combat­and­patrol­boats/ (02.04.2019).Eguermin 2018. Mine Threat. https://www.eguermin.org/welcome/naval­mine­warfare/mine­threat/ (02.04.2019).European Commission. What is Blue Economy? https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/sites/maritimeaffairs/files/docs/publica­

tions/what­is­the­blue­economy_en_1.pdf (13.03.2019).European Commission 2006. An Exhaustive Analysis of Employment Trends in All

Sectors Related to Sea or Using Sea Resources. https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/documentation/studies/employment_

trends_en (19.03.2019).European Defence Agency 2018. Defence Data 2016–2017. https://www.eda.europa.eu/docs/default­source/brochures/eda_defencedata_a4

(22.02.2019).EUROSTAT 2019. Maritime Ports Freight and Passenger Statistics. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics­explained/pdfscache/6652.pdf (17.03.2019).Forsvaret. Forsvarschef. https://www2.forsvaret.dk/omos/ledelse/Pages/fc.aspx (21.03.2019).Forsvaret. Søværnets Overvågningsenhed. https://www2.forsvaret.dk/omos/organisation/sovarnet/organisation/soevaer­

nets­overvaagning/Pages/Soevaernets­Overvaagningsenhed.aspx (02.04.2019).Forsvaret 2016. Minerydningsenhed. https://www2.forsvaret.dk/omos/organisation/sovarnet/organisation/2eskadre/

Pages/MCM.aspx (02.04.2019).Forsvarschefer. – Flådens Historie. http://www.navalhistory.dk/Danish/Officererne/Flaadechefer/Forsvarschefer.htm

(21.03.2019).

135SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Försvarsmakten. Alla Våra Överstbefälhavere. https://www.forsvarsmakten.se/sv/information­och­fakta/var­historia/artiklar/

alla­vara­overbefalhavare/ (21.03.2019).Försvarsmakten 1998. Kustartillerireglemente Amfibiebataljon.Fuller, M.; Ewing, D. (eds.) 2015. IHS Jane’s Weapons. Naval. 2015–2016. Coulsdon:

IHS Global.Gatchel, T. L. 2011. At the Water’s Edge: Defending Against the Modern Amphibious

Assault. Annapolis, MD: Naval Institute Press.Glete, J. 1994. Bridge and Bulwark: The Swedish Navy and the Baltic, 1500–1809. –

In Quest of Trade and Security: The Baltic in Power Politics 1500–1990. Rystad, G.; Böhme, K.­R.; Clargren, W. M. (eds.). Volume I. Lund: Lund University Press.

Gorenburg, D. 2016. Russian Naval Air Defense in Trouble. – Russian Military Reform, July 28.

https://russiamil.wordpress.com/2016/07/28/russian­naval­air­defense­in­trouble/ (23.10.2018).

Gorshkov, S. G. 1979. The Sea Power of the State. Annapolis, MD: Naval Institute Press.

Government of the Republic of Lithuania 2008. Resolution on the Approval of the Programme of Integrated Science. – Studies and Business Centre (Valley) for the Development of Lithuanian Maritime Sector, No. 786, July 23.

http://balticvalley.lt/en/wp­content/uploads/2011/03/jurinio­slenio­programa­aktuali­redakcija_en.pdf (19.03.2019).

Grainger, J. D. 2014. The British Navy in the Baltic. Woodbridge: Boydell Press.Granholm, N. 2014. A Small Navy in a Changing World: The Case of the Royal

Swedish Navy. – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Farnham: Ashgate.

Gray, C. 1989. Seapower and Landpower. – Seapower and Strategy. Gray, C. S.; Barnett, R. W. (eds.). Annapolis, MD: Naval Institute Press.

Green, J. L. 1991. The Baltic: A Sea In Transition. MSc thesis. Monterey, CA: Naval Postgraduate School.

Grove, E. 1990. The Future of Sea Power. Annapolis, MD: Naval Institute Press.Gummesson, J. 2016. Öppet Nato­gräl när utredningen presenterades. – Svenska

Dagbladet, 09.09.2016. https://www.svd.se/oppet­gral­nar­natoutredningen­presenterades/om/svenska­

natodebatten (17.08.2017).Hägg, C. 2013. Den hotbildsbefriade flottan – kan den finnas? – Tidskrift i Sjöväsenet.

No. 1, pp. 17–28.Harju, J. 2019. The Commanders Respond. Finland. – Naval Institute Proceedings,

March.Hattendorf, J. B. 1980. The Naval Defense of Sweden in the 1980s. – Naval War

College Review, Vol. 33, No. 1, pp. 22–34.Haydon, P. 2010. Editorial: Maritime Blindness, You Say? – Canadian Naval Review.

Vol. 6, No. 3, Fall, pp. 2–3.HELCOM. HELCOM Map and Data Service. http://maps.helcom.fi/website/mapservice/ (28.03.2019).

OTT LAANEMETS136

HELCOM 2007. Climate Change in the Baltic Sea Area. HELCOM Thematic Assessment in 2007. – Baltic Sea Environment Proceedings, No. 111.

https://www.helcom.fi/wp­content/uploads/2019/08/BSEP111.pdf (12.04.2020).HELCOM 2018 = Helsinki Commission 2018. Maritime Activities in the Baltic Sea.

Helsinki: Helsinki Commission.Herrick, R. W. 1968. Soviet Naval Strategy. Annapolis, MD: United States Naval

Institute.Hill, R. J. 1986. Maritime Strategy for Medium Powers. Annapolis, MD: Naval

Institute Press.History. Navy 2013. – Lithuanian Armed Forces. https://kariuomene.kam.lt/en/structure_1469/naval_force/history_1354.html

(03.04.2019).Hjemmeværnet. Marinehjemmeværnets fartøjer. https://www.hjv.dk/oe/MHV/Sider/Fartoejer.aspx# (02.04.2019).Hoffman, F. G. 2017. Assessing Baltic Sea Regional Maritime Security. Philadelphia,

PA: Foreign Policy Research Institute.Høiback, H. 2013. Understanding Military Doctrine. London and New York:

Routledge.Hopkin, J. 2010. The Comparative Method. – Theory and Methods in Political Science.

Marsh, D.; Stoker, G. (eds.). Third Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.IISS = International Institute for Strategic Studies 2019. The Military Balance. Vol.

119.International Council for the Exploration of the Sea (ICES) 2017. Baltic Sea

Ecoregion – Fisheries Overview. https://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2018/2018/

BalticSeaEcoregion_FisheriesOverviews_2018_November.pdf (13.03.2019).ISF/BIMCO Manpower Study 2010, referenced from: European Commission 2011.

Study on EU Seafarers Employment. https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/maritime/studies/

doc/2011­05­20­seafarers­employment.pdf (05.03.2019).Jensen, O. L. 1994. An Introduction to the History of the Royal Danish Navy.

Copenhagen: Royal Danish Naval Museum.Joergensen, T. S. 1998. U.S. Navy Operations in Littoral Waters. – Naval War College

Review. Vol. LI, Issue 2, pp. 20–29.Kaitsevägi. Kaitseväe juhatajad. http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae­juhtimine/kaitsevae­

juhatajad (22.03.2019).Kampe, H. 1986. Defending the Baltic Approaches. – Naval Institute Proceedings.

No. 112, Vol. 3, March, pp. 91–92.Kanuk, L. 1984. UNCTAD Code of Conduct for Liner Conferences: Trade Milestone

or Millstone – Time Will Soon Tell, The Perspectives. – Northwestern Journal of International Law & Business, Vol. 6, No. 2, Summer, pp. 357–372.

Kaplan, R. D. 2013 The Revenge of Geography. New York: Random House Paperback Edition.

Kara flotes vēsture. – Nacionālie bruņotie spēki. https://www.mil.lv/lv/vienibas/juras­speki/kara­flotes­vesture (03.04.2019).

137SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Karjahärm, T.; Sirk, V. 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Pakett.

Kasekamp, A. 2010. A History of the Baltic States. Basingstoke, New York: Palgrave Macmillan.

Kasekamp, A. 2018. Are the Baltic States Next? – Strategic Challenges in the Baltic Sea Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C: Georgetown University Press.

Kearsley, H. J. 1992. Maritime Power and the Twenty­First Century. Aldershot: Dartmouth.

Koburger, C. W. Jr. 1997. Sea Power in the Twenty­First Century. London: Praeger.KÖMS = Kungliga Örlogsmannasällskapet 2018. En Marine för Sverige. https://www.koms.se/arkiv/10076 (25.03.2019).Kõuts, Tarmo. – Eesti spordi biograafiline leksikon. http://www.esbl.ee/biograafia/Tarmo_K%f5uts (15.04.2019).Krause, A. 2019. The Commanders Respond. Germany. – Naval Institute Proceedings.

March.Kreem, E. 2018. Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn: Post Factum.Kühn, U. 2018. Preventing Escalation in the Baltics. Washington, D.C.: Carnegie

Endowment for International Peace.Laanemets, O. 2019. The Influence of Geography on Maritime Capabilities in the

Baltic Littoral. Research Paper. Joint Command and General Staff Course 2018–2019. Tartu: Baltic Defence College.

Lambert, A. 2019. Seapower States. New Haven and London: Yale University Press.Lamont, C. 2015. Research Methods in International Relations. London: SAGE

Publications.Lange, H. et al. 2019. To the Seas Again: Maritime Defence and Deterrence in the

Baltic Region. Tallinn: International Centre for Defence and Security.Lindberg, M. S. 1998. Geographical Impact on Coastal Defence Navies. Basingstoke,

London: Macmillan Press, 1998.Lindley-French, J. 2015. Seapower in the Baltic Sea. – Focus on the Baltic Sea:

Proceedings from the Kiel Conference 2015. Neumann, A. J.; Bruns, S. (eds.). Kiel: Institute for Security Policy, Kiel University.

Lucas, E. 2015. The Coming Storm. Washington, D.C.: Center for European Policy Analysis.

Lugupeetud lugejaile! 1933. – Merendus, No. 1.Lundquist, S. 2017. Continuity and Change in post­Cold War Maritime Security:

Study of the Strategies Pursued by the US, Sweden and Finland 1991–2016. PhD Thesis. Vaasa: Åbo Akademi University.

Mackinder, H. 1904. Geographical Pivot of History. – The Geographical Journal. No. 4, April, Vol. XXIII.

Mackinder, H. 1919. Democratic Ideals and Reality: A Study in the Politics of Reconstruction. London: Constable and Company Ltd.

Mahan, A. T. 1894. The Influence of Sea Power upon History, 1660–1783. Boston: Little, Brown, and Company; referenced from 1987 facsimile edition (New York: Dover Publication).

OTT LAANEMETS138

Mahoney, J. 2007. Qualitative Methodology and Comparative Politics. – Comparative Political Studies, Vol. 40, No. 2, February, pp. 122–144.

Marine 2019. Einsatzflotille 2. https://www.bundeswehr.de/de/organisation/marine/organisation/einsatzflottille­2

(02.04.2019).Marinekommando 2018. Jahresbericht 2018. Rostock: Marinekommando.Mearsheimer, J. J. 2001. The Tragedy of Great Power Politics. New York, London:

W. W. Norton & Company.Meriliitto – Sjöfartsförbundet RY. Shipping. http://www.meriliitto.fi/?page_id=179 (28.03.2019).Metric, A.; Hicks, K. H. 2018. Contested Seas. Maritime Domain Awareness in

Northern Europe. Washington, D.C.: Center for Strategic and International Studies.

Milevski, L. 2018. The West’s East: Contemporary Baltic Defense in Strategic Perspective. New York: Oxford University Press.

Miljan, T. 1981. East vs. West: Political and Military Strategy and the Baltic Littoral. – Journal of Baltic Studies, Vol. XII, No. 3, Fall, pp. 209–233.

Ministry of Economic Affairs and Communications. Marine sector. https://www.mkm.ee/en/objectives­activities/transport/marine­sector (19.03.2019).Ministry of Economic Affairs and Employment of Finland 2016. TEM­Meri

Project: Finnish Maritime Cluster Moves Towards the 2020s Boosted by Bold Innovations and Value Networks.

https://tem.fi/en/article/­/asset_publisher/tem­meri­hanke­suomen­meriklusteri­kohti­2020­lukua­ennakkoluulottomien­innovaatioiden­ja­arvoverkostojen­vauhdittamana (28.03.2019).

Ministry of Economics of the Republic of Latvia 2018. Macroeconomic Review of Latvia. Riga: Ministry of Economics of the Republic of Latvia.

Ministry of Foreign Affairs (EST) 2018. Nordic­Baltic Cooperation (NB 8). https://vm.ee/en/nordic­baltic­cooperation­nb­8 (12.02.2019).Moberg, M.; Mashiri, J.; Salonius-Pasternak, C. 2015. Venäjä vaatii Suomelta laivas­

totukikohtaa, Gotlanti miehitetään – voisiko näin tapahtua? – Suomen Kuvalehti. https://suomenkuvalehti.fi/jutut/kotimaa/venaja­vaatii­suomelta­laivastotuki­

kohtaa­gotlanti­miehitetaan­voisiko­nain­tapahtua/?shared=71925­a966ca7d­999 (23.10.2018).

Morgan, H. G. 1960. Soviet Policy In The Baltic. – Naval Institute Proceedings, Vol. 86, No. 4, April, pp. 83–89.

Morgenthau, H. J. 1967a. Common Sense and Theories of International Relations. – Journal of International Affairs, Vol. 21, No. 2, pp. 207–214.

Morgenthau, H. J. 1967b. Politics Among Nations: The Struggle for Power and Peace. 4th edition. New York: Alfred A. Knopf.

Murphy, M.; Hoffman, F. G.; Schaub, G. Jr. 2016. Hybrid Maritime Warfare and the Baltic Sea Region. Copenhagen: University of Copenhagen.

Murphy, M.; Schaub, G. 2018. “Sea of Peace” or Sea of War – Russian Maritime Hybrid Warfare in the Baltic Sea. – Naval War College Review, Vol. 71, No. 2, Spring, pp. 123–148.

139SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Nacionalie brunotie speki. Latvijas armijas komandieri. http://www.mrcc.lv/NBS2/Par_mums/Vesture/Komandieri.aspx (22.03.2019).NASA. Earth Observatory. Blooming Baltic Sea. https://earthobservatory.nasa.gov/images/86449/blooming­baltic­sea (18.11.2018).National Security Bureau 2017. Poland’s Strategic Concept for Maritime Security.

Warsawa, Gdynia: National Security Bureau.NATO 2018. Defence Expenditure of NATO Countries (2011–2018). https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/pdf_2018_07/20180709_180710­

pr2018­91­en.pdf (22.02.2019).Neukirchen, H. 1966. Krieg zur See. Berlin: Deutcher Militärverlag.Neumann, M. et al. 1964. Schiffsfibel. Berlin: Deutcher Militärverlag.Ney, J. 2004. Soft Power: The Means To Success In World Politics. New York:

PublicAffairs.Nielsen, A. P. 2017. Søværnet mangler store og fleksible korvetter til danske

farvande. – Krigsvidenskab. https://olfi.dk/2017/09/10/soevaernet­mangler­store­fleksible­korvetter/

(21.03.2019).Nyholm, K. 2013. Itämeren alueen turvallisuuden kehitys. – Rannikon Puolustaja.

No. 1.Nyholm, K. 2016. Turvallisuuden eristäjästä edistäjäksi. – Rannikon Puolustaja. No. 3.Nykvist, J. 2017. The Baltic Sea: Strengthening Maritime Security Through

Cooperation. – Baltic Sea Strategy Forum 2017. Vaasa: Åbo Academy University.Office of Naval Intelligence 2015. The Russian Navy: A Historic Transition.

Washington, D.C.: Office of Naval Intelligence.Österlund, B. 2019. Suomen meriliikenteen huoltovarmuudelle asetetut tavoitteet ja

niiden toteutuminen. PhD thesis. Helsinki: Maanpuolustuskorkeakoulu.Ots, J. M. 2020 Kui maismaapiir on lukus, on alternatiiviks meretee. – Postimees,

March 28.Owens, M. T. 1999. In Defence of Classical Geopolitics. – Naval War College Review,

Vol. 52, No. 4, Autumn, pp. 59–76.Paine, L. 2014. The Sea and Civilization: A Maritime History of the World. London:

Atlantic Books.Pao, B. 1983. Talurahva osa Eesti kaubalaevanduses XIX sajandil. Diploma thesis.

Tartu: National University of Tartu.Parry, C. 2014. Super Highway. Sea Power in the 21st Century. London: Elliot and

Thompson Limited.Petrauskaite, A. et al. 2016. Šalies saugumas ir gynyba. Vilnius: Generolo Jono

Žemaicio Lietuvos Karo Akademija.Portsmouth, R. et al. 2011. Merenduse klasteruuring. – Eesti Mereakadeemia

Toimetised, No. 12. Tallinn: Estonian Maritime Academy.Raeder, J. 2018. The Strategic Role of Gotland. – Strategic Challenges in the Baltic

Sea Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C.: Georgetown University Press.Rasmussen, M. V. 2018. Deterring Russia. – Strategic Challenges in the Baltic Sea

Region. Dahl, A.­S. (ed.). Washington, D.C.: Georgetown University Press.

OTT LAANEMETS140

Rasmussen, P. E. 2016. To forsvarschefer gjorde det bedre end de øvrige. https://olfi.dk/2016/10/25/to­forsvarschefer­gjorde­bedre­oevrige/ (14.07.2019).Reimer, A. 2014. Viimane suur kaubalaev lahkus Eesti lipu alt. – Postimees, April 30. https://majandus24.postimees.ee/2778670/viimane­suur­kaubalaev­lahkus­

eesti­lipu­alt (14.02.2019).Rian, Ø. 2016. Den dansk­norske flåtens betydning før 1814. –Flåtemakt og internas­

jonale operasjoner 1800–2013. Armann, Ø. B (ed.). Oslo: Forsvarsmuseet.Richmond, H. 1947. Statesmen and Sea Power. London: Oxford University Press.

Original edition is from 1946.Rodrigue, J.-P. 2017. Liner Shipping Connectivity Index and Container Port

Throughput. https://transportgeography.org/?page_id=2078 (22.02.2019).Rowlands, K. 2015. Naval Diplomacy in the Post­Cold War Global Order. PhD thesis.

London: Kings College London.Royal Australian Navy 2010. Australian Maritime Doctrine: RAN Doctrine 1. Can­

berra: Sea Power Centre – Australia.Sanders, D. 2014. Maritime Power in the Black Sea. Surrey, Burlington: Ashgate.Santpank, J. 1937. Eesti Läänemere saarestiku meresõjaline tähtsus. – Merendus,

No. 6.Saunders, S. (ed.) 2015. IHS Jane’s Fighting Ships 2015–2016. Coulsdon: IHS Global.Schmidt, B. C. 2007. Realist conceptions of power. – Power in World Politics.

Berenskoetter, F.; Williams, M. J. (eds.). London: New York: Routledge.Simon, L. 2014. Assessing NATO´s Eastern European “Flank”. – Parameters, No. 44,

Vol. 3, Autumn, pp. 67–79.SmartComp 2012. Maritime Cluster Analysis on the Central Baltic Region. http://projects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/SMARTCOMP_result1_

Maritime_cluster_analysis_on_the_Central_Baltic_region.pdf (17.03.2019).Söderlindh, H. et al. (eds.) 2002. Kustförsvar. Från kustbefästningar till amfibiekår.

Västervik: Marintaktiska Kommandot.Speller, I. 2014. Understanding Naval Warfare. London, New York: Routledge.Spykman, N. J. 1944. The Geography of the Peace. New York: Harcourt, Brace and

Company.Stavridis, J. 2017. Sea Power: the History and Geopolitics of the World’s Oceans. New

York: Random House.Stevenson, B. 2018. Saab Readies New Anti­ship Missile for Swedish Air Force’s

Gripen Fighters. – DefenseNews. https://www.defensenews.com/digital­show­dailies/farnborough/2018/07/19/

saab­readies­new­anti­ship­missile­for­swedish­air­forces­gripen­fighters/ (15.04.2019).

Stocker, J. 1998. Nonintervention. Limited Operations in the Littoral Environment. – Naval War College Review, Vol. LI, No. 4, Autumn, pp. 42–62.

Stöhs, J. 2017. From Backwaters to Battlefronts? – Baltic Sea Strategy Forum 2017. Vaasa: Åbo Academy University.

Stöhs, J. 2018. The Decline of European Naval Forces. Annapolis, MA: Naval Institute Press.

141SEA POWER IN ThE BALTIC SEA

Stopford, M. 2003. Maritime Economics. Second edition. London, New York: Rout ledge.

Suomen puolustusvoimain komentajien viimeiset leposijat. – Viimeiset leposijat. http://www.silviisii.com/vls/pvk/index.htm (21.03.2019).Swartz, P. 2017. Sea Power: The History and Geopolitics of the World’s Oceans. Book

review. – Naval Institute Proceedings, June, Vol. 143, Issue 6, p. 1372.Talvitie, J. K.; Keskinen, K. 2015. Suomen merisotan pikkujättilainen. Helsinki:

Werner Söderström Osakeyhtiö.Tellis, A. J. et al. 2000. Measuring National Power in the Postindustrial Age. Santa

Monica, CA: RAND Corporation. Till, G. 1994. Maritime Power and the Twenty­First Century. – Seapower: Theory and

Practice. Till, G. (ed.). Ilford: Frank Cass & Co. Ltd.Till, G. 1995. The Great Powers and the Baltic, 1945–1990. – In Quest of Trade and

Security: The Baltic in Power Politics, 1500–1990. Rystad, G.; Böhme, K.­R.; Clargren, W. M. (eds.). Volume II. Lund: Lund University Press.

Till, G. 2004. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. London, Poetland, OR: Frank Cass.

Till, G. 2014. Are Small Navies Different? – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Farnham: Ashgate.

Till, G. 2018. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. 4th edition. London, New York: Routledge.

UBC = University of British Columbia 2016. Sea Around Us. http://www.seaaroundus.org/data/#/eez (05.03.2019).United Nations Conference on Trade and Development 2018. Merchant Fleet by

Flag of Registration and by Type of Ship, Annual, 1980–2018. UNCTADSTAT. https://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx (13.03.2019).United Nations Convention on the Law of the Sea 1982. United Nations. Decem ­

ber 10.Urb, T. 2011. Cooperation of Coast Guards and Navies in Baltic Sea Region. Naval

Intermediate Command and Staff Course. Riga: National Defence Academy. https://navy.ee/kirjutised/kirjutis­nr­14/ (22.02.2019).US Energy Information Agency 2017. World Oil Transit Chokepoints. https://www.eia.gov/beta/international/analysis_includes/special_topics/World_

Oil_Transit_Chokepoints/wotc.pdf (19.03.2019).Välisluureamet 2019. International Security and Estonia 2019. Tallinn:

Välisluureamet.Vatansever, A. 2010. Russia’s Oil Exports. Carnegie Papers. Washington etc: Carnegie

Endowment. https://carnegieendowment.org/files/russia_oil_exports.pdf (22.03.2019).Vego, M. N. 1986. The Soviet Envelopment Option on the Northern Flank. – Naval

War College Review, Vol. 39, No. 4, Autumn, pp. 26–38.Vego, M. N. 1999. Naval Strategy and Operations in Narrow Seas. London; Portland:

Frank Cass, 1999.Vego, M. N. 2018. Maritime Strategy and Sea Denial. London, New York: Routledge.

OTT LAANEMETS142

Viederytė, R. 2014. Economic Implications on the Basis of Lithuanian Maritime Sector’s Clustering. – Regional Formation and Development Studies, Vol. 13, No. 2, pp. 292–297.

Wang, N. 2018. Danmarks strategiske udfordringer i Østersøen – et sømilitært per­spektiv. – Krigsvidenskab.

https://www.krigsvidenskab.dk/danmarks­strategiske­udfordringer­i­oester­soeen­et­soemilitaert­perspektiv (19.03.2019).

Workman, D. 2019. Russia’s Top 10 Exports. World’s Top Exports. http://www.worldstopexports.com/russias­top­10­exports/ (22.03.2019).Yin, R. K. 1994. Case Study Research. Thousand Oaks etc.: SAGE Publications.Young, T.-D. 2017. Anatomy of Post­Communist European Defense Institutions.

London: Bloomsbury Academic.

Commander OTT LAANEMETS, MSc, MAEstonian Defence Forces Headquarters, Staff Officer

KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

Taavi Urb

Tuntud Bosnia ja Hertsegoviina päritolu meresõjandusajaloolase ja ­teoreetiku Milan Vego sõnul „on võimetus luua tasakaalus laevastikku põhjus tanud palju raskusi strateegiliste eesmärkide saavutamisel meresõjas“1. Kuid kas see väide kehtib ka väikeriikide kohta?

Kuigi on olemas konsensus, et mereriigil on kasulik omada tasakaalus laevastikku, ei pruugi see kehtida piiratud ambitsioonide, nappide ressursside ja eriomaste probleemidega väikeriikide kohta. Jätkuv sõjandusrevolutsioon ja varasemad eelarvekärped on loonud olukorra, kus suutlikku laevastikku on järjest raskem ülal pidada. Seepärast tasub küsida, kas väikeriigid peaksid püüdlema tasakaalus laevastiku poole või on neil teisi, paremaid võimalusi.

Meredomeeni tähtsus

70,8% Maa pindalast moodustab meri. Kuigi inimesed elavad maismaal, on meredomeen oluline igale rannikuriigile. Merel on neli ajaloolist ole­must: ressursiallikas, transpordimeedium, info vahetamise meedium ja võimu kehtes tamise meedium. Inimkond ammutab praegu 20% toidu­valkudest merest. Kalapüük ja ­tööstus on väga oluline rahvusvaheline äri.2 Mere all leidub tähtsaid loodusvarasid, neist esikohal on nafta ja maagaas, millest juba pool ammutatakse merepõhjast3. Kuna meretransport on suurte koguste puhul kõige odavam ja kiirem transpordiviis, toimub üle 90% maa­ilma kaubandusest meritsi4. Meremehed on läbi aegade olnud informat­

1 Vego, Milan N. 1999. Naval Strategy and Operations in Narrow Seas. London: Taylor and Francis, p. 297. 2 Till, Geoffrey 2013. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. Revised and updated third edition. New York: Routledge, pp. 6–7. [Till 2013]3 Мурашов, Е. А. 2002. Ocновы тактики военно­морского флота. Санкт­Петербург: Министерство обороны Российской Федерации, c. 10.4 Till 2013, pp. 7–13.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 143–158. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

TAAVI URB144

siooni vahendajad, tänapäeval täidavad seda rolli mere­ ja ookeanialused interneti kaablid. Hinnanguliselt toimub nende kaudu 90% internetiliiklu­sest5. Merevõimud saavad kasutada merd, et tuua oma sõjajõud vastaseni või sundida vastast kuulekusele tema mere kasutamise võimalusi piirates. Selline jõukuvamine ei pruugi olla dessantoperatsioon teise riigi rannikule, piisab riigi mere ühenduste katkestamisest või ainult sellega ähvardamisest. Juba suutliku laevastikuüksuse kriisipiirkonda saatmist peetakse väga tugevaks poliiti liseks sõnumiks.6 Tänapäeval on mere neljale ajaloolisele olemusele lisan dunud viies: seda mõistetakse üha enam kui looduskeskkonda, kus saab puhata, aga mis vajab ka kaitset.7

Rannikuriik ei saa merest tulenevaid võimalusi ja ohte ignoreerida. Merendus klaster (kalapüük ja ­tööstus, laevandus, laevaehitus jm) võib anda riigi majandusse suure panuse. Teisest küljest võib merepiir saada ukseks vaenuliku riigi agressioonile. Seepärast on igal rannikuriigil mingid mere­lised huvid ja iga rannikuriik vajab vahendeid, st mingit sorti merejõude, et neid kaitsta. Mõnikord ei tunne riigid küll oma olemasolevaid või võimalikke huvisid ära.8 Mereväekogukonnas nimetatakse sellist nähtust merepimeduseks.

Mis on väikeriik?

Üldaktsepteeritavat väikeriigi definitsiooni ei ole olemas, kuid on konsen­sus, et väikeriikidel on suhteliselt vähe ressursse ja/või on nad riikide­vahelise süsteemi seisukohalt ebaolulised või väikse mõjuga. Seepärast tugi­nevad nad oma julgeoleku kaitsel kollektiivkaitsele või rahvusvahelistele julgeoleku kokkulepetele.9 Anders Wivel, Alyson J. K. Bailes ja Clive Archer

5 Main, Douglas 2015. Undersea Cables Transport 99 Percent of International Data. – Newsweek, April 2. https://www.newsweek.com/undersea­cables­transport­99­percent­inter­national­communications­319072 (20.12.2020).6 Till 2013, pp. 14–17.7 Ibid., pp. 300–301.8 Urb, Taavi 2016a. Euroopa mereline julgeolekulõhe. – Sõdur, nr 9. [Urb 2016a]Mellett, Mark 2014. Adaptive Dynamic Capabilities and Innovation: The Key for Small Navies Protecting National Interests at and from the Sea. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, p. 68. [Mellett 2014] Laanemets, Ott 2014a. Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. [Laanemets 2014a]9 Maass, Matthias 2017. Small states in world politics. The story of small state survival, 1648–2016. Manchester University Press, pp. 220–221, 232.

145KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

väidavad, et väikeriigid ei suuda iseseisvalt oma sõltumatust kaitsta, nende tegutsemis võimalused on piiratud ja mõju rahvusvahelistes suhetes väike. Seetõttu nad pigem kohanevad rahvusvahelise keskkonnaga kui kujundavad seda ja üritavad saavutada mõju rahvusvaheliste institutsioonide kaudu.10 Kuid kuna väike riikidel võib olla midagi, mida suuremad tahavad – loodus­varad, strateegiline asukoht, toetus või hääl rahvusvahelisel areenil –, pea­vad nad kaitsma oma territoriaalset terviklikkust, poliitilist suveräänsust, rahvuslikku identiteeti ja tegutsemisvabadust11.

Ka väikeriikidel võib olla oma suur strateegia (ingl grand strategy)12. Sel juhul kuuluvad merejõud nende „kõige olulisemate rahuaegsete võimu­hoobade ja diplomaatilise kapitali“ hulka13. Enamasti teevad nad siiski nii sõjalisi kui korratagamisoperatsioone eelkõige oma või lähivetes. Kuigi territoriaal veed ja majandusvöönd14 on väikesele rannikuriigile ehk ranniku­võimule (ingl coastal power) olulised, on väikeriigi merevõim piiratud nii intensiivsuselt kui ka ulatuselt.15

Mis on tasakaalus laevastik?

Ajalooliselt tähendab tasakaalus laevastik suurte sõjalaevade (ingl capital ship), ristlejate­fregattide ja väikelaevade optimaalset vahekorda. Suured sõjalaevad (tänapäeval lennukikandjad, tuumaallveelaevad ja ristlejad) anna­vad mereväele löögijõu, kuid mereväge ei saa üles ehitada ainult suurtest sõjalaevadest, sest need on selleks liiga kallid ega suuda täita kõiki mereväele vajalikke ülesandeid. Seepärast vajab täiuslik merevägi odavamaid, kuid

10 Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive 2014. Setting the Scene: Small States and International Security. – Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive (eds.). Small States and International Security: Europe and Beyond. London and New York: Routledge, pp. 5–7.11 Bailes, Alyson J. K.; Rickli, Jean-Marc; Thorhallsson, Baldur 2014. Small States, Survival and Strategy. – Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive (eds.). Small States and Inter­national Security: Europe and Beyond. London and New York: Routledge, p. 26.12 Holmes, James R. 2012. Small Navy, Strong Navy. – The Diplomat, December 20. http://thediplomat.com/2012/12/small­navy­strong­navy/ (13.09.2017). [Holmes 2012]13 Børresen, Jacob 2004. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Manage­ment of Maritime Resources. – Hobson, Rolf; Kristiansen, Tom (eds.). Navies in Northern Waters 1721–2000. London: Frank Cass, pp. 273–274. [Børresen 2004]14 Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev merevöönd, kus rannariigil on eesõigus mere elusvarule ning ainuõigus kasutada merepõhjas lasuvaid loodusrikkusi ja rajada tehissaari.15 Børresen 2004, pp. 250–251.

TAAVI URB146

kiireid ning suure autonoomsuse ja piisava tulejõuga hävitajaid, fregatte ja konventsionaalseid allveelaevu, et tegutseda vähem olulistel merealadel ning kaitsta oma suuri sõjalaevu. Spetsiifiliste ülesannete täitmiseks või spetsiifi­listel merealadel tegutsemiseks vajab merevägi ka väiksemaid laevu, nagu korvetid, patrull­laevad, miinilaevad ja dessantlaevad.

Tänapäevane tasakaalus laevastik on platvormide ja relvasüsteemide kombi natsioon, mille koosmõju on suurem kui selle elementide summa. Tasakaalus laevastikul on vähemalt piiratud võimed kõigis peamistes mere­sõjapidamise valdkondades: pealveetõrjes, õhutõrjes, allveelaevatõrjes ja miinisõjas.16 Rannikuvõimu seisukohalt peavad tasakaalus laevastikul olema vahendid ja võimed, mis katavad kogu konfliktispektri rahust sõjani. See peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada erinevaid tegevusvariante täielikust alistumisest totaalse sõjani. Rannikuvõimu merevägi ei peaks olema suure mereväe vähendatud koopia, vaid kujundatud lähtudes kohalikest oludest ja ülesannetest.17 See „laevastik“ hõlmab lisaks laevadele ka maismaal paikne­vaid ja õhuvahendeid, mis laevade tegevust toetavad.

Tasakaalus laevastiku ülesehitus ja suurus sõltub riigi geograafilisest asen­dist, poliitilisest ja majanduslikust olukorrast ning tuvastatud ohtudest ja ambitsioonidest. Kui need muutuvad, peab muutuma ka tasakaalus laevastik. Parim viis selle mõtte selgitamiseks on Lõuna­Korea mereväe näide. Kuni 1993. aastani oli Lõuna­Korea merevägi keskendunud oma riigi territooriumi kaitsmisele Põhja­Korea rünnaku eest. Järgnenud nn päikesepaistepoliitika Põhja­Koreaga ja maaväe mõju alt vabanemine võimaldasid Lõuna­Korea mereväel oma perspektiive laiendada ja alustada regionaalse tegutsemis­võimega avamerelaevastiku loomist, kuid 2010. aastal halvenenud suhted Põhja­Koreaga tõid Lõuna­Korea mereväe vanasse rolli tagasi.18 Teise näitena on Hiina mereliste ambitsioonide suurenemine alates 2009. aastast sundinud teisi selle piirkonna riike oma merevägesid ümber kujundama19.

16 Murumets, Jaan 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 13. [Murumets 2016]17 Børresen 2004, pp. 253–263.18 Bowers, Ian 2014. The Republic of Korea Navy – a “Big” Small Navy. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, pp. 95–107.19 McDevitt, Michael 2014. Small Navies in Asia: The Strategic Rationale for Growth. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, pp. 81–83.

147KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

Väikeriikide merevägede ülesanded

Kuigi „geograafiliste olude ja asümmeetrilise tehnoloogia rakendamine võib muuta märgatavalt väiksema mereväe /.../ strateegiliselt ebaproportsionaal­selt efektiivseks“20, ei suuda rannikuvõim üldjuhul sõda ainult jõule toe­tudes võita. Seepärast ei ole rannikuvõimu mereväe peaeesmärk kaitse, vaid heidutus. Väikeriigi merevägi peab keskenduma kohalolekule ja olukorra­teadlikkusele, kuid tal peab olema piisavalt jõudu, et vältida fait accompli’d, kui agressor kasutab nn selget jõudu (ingl definitive force).21 Väikeriigi mere­vägi peab olema piisavaks künniseks (ingl tripwire) ja sundima agressori esimesena tulistama22. Merejõud moodustavad seega olulise osa ründe­künnisest23.

Kohalolek merel on oluline rahu­ ja veel enam kriisiajal, kui ranniku­võim peab demonstreerima teadlikkust merealal toimuvast ning otsustavust kehtes tada oma suveräänsust ja seadusi. Rannikuvõimu jaoks on ülimalt oluline kehtestada, jõustada ja vajadusel kaitsta suveräänsust oma merealal, muidu täidavad selle vaakumi teised.24 Somaalia ja Liibüa on kurvad näited selle kohta, mis juhtub, kui rannikuriik ei suuda kaitsta oma huvisid oma­enda merealal. Eesti ajaloost on paslik meenutada auriku Metallist uputamist Narva lahes 1939. aastal ja sellele järgnenud sündmusi. Arctic Sea kaaper­damine 2009. aastal ning „tundmatute allveelaevade“ retked Rootsi vetesse 2014. ja 2017. aastal tõestavad veenvalt, et riigi suveräänsus oma territoriaal­vetes ei ole garanteeritud ka siin ja praegu. Venemaa hiljutistes konfliktides aval dunud püüd tegutseda vaid pisut allpool „päris“ sõja taset ja oma osalust eitada näitab selgelt riigi vajadust kehtestada suveräänsust kogu oma terri­tooriumil, ka merealal, kindlalt ja nähtavalt.

20 Till, Geoffrey 2014. Are Small Navies Different? – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, p. 27. [Till 2014]21 Murumets 2016, lk 12.22 Børresen 2004, p. 253.23 Murumets, Jaan 2019. Ründekünnise kontseptsioon väikeriigi kaitsestrateegias. – Saumets, Andres (toim.). Sõjateadlane, nr 12. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 96–97.24 Laanemets 2014a, lk 25.

TAAVI URB148

Väikeste merevägede probleemid

Väikestel merevägedel on eriomased probleemid. Kuigi ka suured mereväed võivad kannatada raha, isikkoosseisu ja varustuse nappuse käes, on väikeste merevägede vastupidavus väiksem ja igal kärpel võivad olla saatuslikud taga­järjed. Varustuse ja isikkoosseisu vähenemine eelarvekärbete tõttu võib aval­dada väikestele merevägedele ebaproportsionaalselt suurt mõju, sest nende ressursid on erinevate ülesannete täitmisest niigi pingul. Vaid mõne aluse teenistusest väljaarvamine võib kaasa tuua terve võime kaotuse. Kuna mitme olulise valdkonnaga mereväes tegutseb ainult väike hulk spetsialiste või isegi ainult üks inimene, põhjustab nende teenistusest lahkumine oluliste tead­miste kadumise kogu väeliigis.25

Jätkuv sõjandusrevolutsioon (ingl revolution in military affairs) on loo­nud olukorra, kus uued lahingusüsteemid on hoopis võimsamad, aga ka eellastest kallimad. Selline olukord on tekitanud omamoodi strukturaalse desarmeerimise: kuigi iga relvaplatvorm on varasematest suutlikum, suuda­vad riigid neid endale järjest vähem lubada.26 Isegi Ameerika Ühendriigid ei suuda hoida teenistuses 355 suurt sõjalaeva, nagu planeeritud27. Suurbri­tannia kavatseb küll hankida 4,16 miljardi euro eest kolm Type 26 fregatti28 ja 1,4 miljardi euro eest viis Type 31 korvetti29, kuid ei suuda hoida oma pealvee­laevastikku senises suuruses30. Olemasoleva suutlikkuse alal hoidmiseks kavat­setakse ehitada 3,9 miljardi euro eest kolm Astute­klassi tuumaallveelaeva, kuid uute Successor­klassi allveelaevade projekt läheb eeldatavalt maksma

25 Mulqueen, Michael; Warburton, Terry 2014. Transforming Small Navies by Systematic Innovation: A Framework for Productivity, Efficiency and Effectiveness. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, p. 55. [Mulqueen, Warburton 2014]26 Loo, Bernard (ed.) 2009. Military Transformation and Strategy: Revolutions in Military Affairs and Small States. London and New York: Routledge, p. 6.27 Larter, David B. 2019. Pentagon proposes cuts to US Navy destroyer construction, retiring 13 cruisers. – Defense News, December 24. https://www.defensenews.com/naval/2019/12/24/pentagon­proposes­big­cuts­to­us­navy­destroyer­construction­retiring­13­cruisers/ (02.02.2020).28 Waters, Conrad 2017. Type 26 Global Combat Ship: Status Report. – European Security & Defence, Vol. 6, p. 68. [Waters 2017]29 Bargain basement Type 31e – the Lidl frigate or an industrial miracle? 2017. – Save the Royal Navy, October 25. https://www.savetheroyalnavy.org/bargain­basement­type­31e­the­lidl­frigate­or­an­industrial­miracle/ (04.06.2020).30 Waters 2017, p. 68.

149KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

juba 35–46  miljardit eurot31. Soome Laivue 2020 projekti maksu museks on pla neeritud 1,2 miljardit eurot. Projekti käigus hangitakse nelja raketi­kaatri ja kolme miiniveeskaja asendamiseks neli uut korvetti.32 Lisaks sellele kulutab Soome SSM2020 projekti raames 162 miljonit eurot (koos võimaliku 193  miljoni eurose jätkulepinguga) uute laevavastaste rakettide hankeks33.

Mõistagi saab ka odavamalt: Hiina Houbei­klassi raketikaatri tüki hinnaks arvestatakse 45 miljonit eurot ja Taiwani Kuang Hua VI klassi raketikaatri hinnaks kõigest 9 miljonit eurot34. Indoneesia merevägi hankis hiljuti neli Clurit­klassi raketikaatrit hinnaga 4,7 miljonit eurot laeva eest ja kuus Pari­klassi patrull­laeva hinnaga 3,2 miljonit eurot laeva eest35. Meie Politsei­ ja Piirivalveameti laev Kindral Kurvits osteti Euroopa Liidu abiga 33 miljoni euro eest36, sellest väiksem Raju pisut enam kui 16 miljoni euro eest37 ning kaks veel väiksemat mereväe väekaitsekaatrit kokku vaid 3,9 miljoni euro eest38.

Neid arve võrreldes tuleb mõista, et erinevad fregatid ja patrull­laevad või allveelaevad on ka oma võimetelt väga erinevad laevad ja uue projekti hind pole sama, mis üksiku laeva hind. Samuti on suur vahe, kas lugeda laeva maksu museks ainult platvormi hind või liita sellele ka sensorid, side­seadmed, relvad, laskemoon jm. Uut varustust hankides ei tohi mõelda ainult ostu hinnale, vaid kuludele kogu elutsükli jooksul, mis sisaldab hankimis­, hooldus­, moderniseerimis­, seadistus­, käitus­, väljaõppe­, toetava taristu,

31 Waters, Conrad 2016. British Naval Construction. Current Programmes and Future Prospects. – European Security & Defence, Vol. 5, pp. 50–52.32 Squadron 2020. The Finnish Defence Forces’ strategic project 2017. – Ministry of Defence, Finland, p. 3. http://www.defmin.fi/files/3819/Squadron_2020_The_Finnish_Defence_Forces_strategic_project.pdf (06.08.2020).33 Finnish Navy to acquire new Surface-to-surface Missile system 2018. – Valtioneuvosto, Finnish Government, July 6. https://valtioneuvosto.fi/en/­/merivoimille­uusi­pintatorjuntaoh­jusjarjestelma (20.12.2020).34 Tessmann, William; Marzluff, Daniel; Guptill, Murray 2019. Maximizing the maritime: a call for naval investment. – The Alliance Five Years after Crimea: Implementing the Wales Summit Pledges. NATO Defense College (NDC) Research Paper, No. 7, p. 37.35 Barone, Marco Giulio 2017. Subversion in Indonesian Waters. ‘Clurit’ Class and its Sub­version: A Staple in Indonesian Maritime Security. – Naval Forces. International Forum for Maritime Power, Vol. 5, pp. 78–79.36 Mäekivi, Mirjam 2012. Piirivalve sai kätte uue reostustõrjelaeva. – Postimees, 3. august.37 PPA võttis teenistusse uue patrull-laeva 2018. – Politsei­ ja Piirivalveamet, 16. august. https://www.politsei.ee/et/uudised/ppa­vottis­teenistusse­uue­patrull­laeva­130 (26.02.2020).38 Randlaid, Sven 2020. Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid. – Postimees, 10. detsember. https://www.postimees.ee/7130407/eesti­merevaele­anti­ule­vaekaitsekaatrid (20.12.2020).

TAAVI URB150

teenistusest väljaarvamise või utiliseerimis­ ja muid kulusid.39 Kuna relva­süsteemi hooldus ja moderniseerimine moodustab arvestuslikult 60% elutsükli kuludest40, on seda mõistlik planeerida juba hanget kavandades. Näi­teks Itaalia kavatseb kulutada 5,4 miljardit eurot oma laevastiku uuenda mise programmile, mis sisaldab ühe logistikatoetuslaeva, seitsme mitme otstarbelise patrull­laeva ja kahe kiire varustuslaeva ostu ning kümneaastast hooldust41. Kanada kulutab juba 2,9 miljardit eurot oma kaheteistkümne Halifax­klassi fregati moderniseerimiseks ning kavatseb kulutada lisaks 1,5 miljardit eurot viie Harry DeWolf­klassi arktilise avamere patrull­laeva ostuks ja 1,4 miljardit eurot nende hoolduseks 25 aasta jooksul42.

Riikide eelarved ei ole võrdsed. Suurbritannia kaitse­eelarve oli 2017.  aastal umbes 56 miljardit eurot (2,11% sisemajanduse koguproduktist ehk SKP­st). Singapuri kaitse­eelarve oli samal aastal 6,55 miljardit eurot ehk 3,16% SKP­st. Itaalia ja Kanada vastavad arvud olid 25 miljardit eurot ja 1,21% ning 23 miljardit eurot ja 1,44%.43 Eesti, väga uhke oma kahe protsendiliste kaitse­kulutuste üle, kulutas 2017. aastal riigikaitsele kõigest 489,7 miljonit eurot ehk 2,03% SKP­st44 (2020. aasta eelarve näeb ette 615,2 miljonit eurot ehk 2,11%)45. Leedu planeeritud kaitse­eelarve oli samal aastal pea poolteist korda suurem, 723,8 miljonit eurot, ehkki vaid 1,8% SKP­st46. Niisiis ei näita prot­sendid tegelikku raha. Arvestada tuleb ka, et statistikas kajastatakse andmeid erinevalt, näiteks eelmainitud Soome Laivue 2020 projekti ei arvestata kaitse­eelarve sisse.

39 Schmidt, Marty 2017. Total Cost of Ownership TCO for Assets and Acquisition. – Building the Business Case Analysis, June 10. https://www.business­case­analysis.com/total­cost­of­ownership.html (08.10.2017).40 In focus – the Arrowhead 140 Type 31e frigate candidate 2019. – Save the Royal Navy, July 5. https://www.savetheroyalnavy.org/in­focus­the­arrowhead­140­type­31e­frigate­candidate/ (04.06.2020).41 Peruzzi, Luca 2016. The Italian Navy’s New PPA and LSS: First Design Details Emerge. – European Security & Defence, Vol. 5, p. 56.42 Dean, Sidney E. 2017. Canadian Armament Programmes Update. – European Security & Defence, Vol. 3, pp. 56–60.43 The World Factbook. – Central Intelligence Agency (CIA). https://www.cia.gov/the­world­factbook/ (26.02.2020).44 Faktileht 2017. aasta riigieelarvest. – Rahandusministeerium.45 2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri. 2020. – Tallinn: Rahandusministeerium, lk 134.46 Lithuanian Defence Policy White Paper 2017. 2017. Vilnius: Ministry of National Defence of the Republic of Lithuania.

151KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

Loomulikult pole kogu kaitse­eelarve mereväe jagu. Väiksemates NATO riikides on „mereväe osa“ kaitse­eelarvest tavaliselt 25–30% (Eestis mitte enam kui 5–7%!)47. Lisaks eelnevale kärbivad väikeriigid kriisi ajal oma kaitse kulutusi suhteliselt rohkem kui suured riigid. 2003. ja 2013. aasta vahel kärpisid väiksemad Euroopa riigid oma kaitse­eelarvet keskmiselt 20%, kui kogu Euroopa keskmine oli 15% ja suurematel riikidel vaid 10%.48

Kokkuhoiu eesmärgil platvormide arvu vähendamine suurendab väikeste merevägede spetsiifilisi personaliprobleeme, raskendades veelgi piisava mere­sõidu­ ja juhtimiskogemuse omandamist49. See omakorda tähendab, et on vähem professionaalseid ja kogemustega mereväelasi, kes suudaksid mõjutada ja abistada poliitika kujundamist riigi tasandil. Ilma sellise erialase sisendita poliitika tõenäoliselt ei toeta mereväelisi eesmärke, vaid mereväele lihtsalt öeldakse, milles poliitika seisneb.50

Spetsiifiliste ülesannete tõttu peaks rannikuvõimu merevägi eelistama kvantiteeti kvaliteedile – tal peaks olema pigem rohkem odavamaid kui vähe väga kalleid platvorme51. Sageli võib ainus lahendus olla odavama varus­tuse ostmine valmislahendusena off-the-shelf või järelturult. Kuid odavamad lahendused ei pruugi olla parimad just nende geograafiliste olude või selle konkreetse mereväe jaoks.52

Tasakaalus laevastiku vajalikkus ja võimalused probleeme lahendada

Vahel väidetakse, et väikeriigid ei saa endale lubada tasakaalus laevas­tikku (või üldse mingit laevastikku). Mõistlikum oleks seega laevastikust loobuda ja kaitsta oma mereala kaldaradarite, kaldalt lastavate laevavastaste rakettide või lennuvahenditega. Vähemalt esialgu pole siiski võimalik merel olevat võõrast laeva identifitseerida, peatada või kontrollida ilma kaldalt

47 Laanemets, Ott 2014b. Sõjaline riigikaitse merel ja riigilaevastik. – Sõdur, nr 2, lk 29–30. [Laanemets 2014b]48 Urb 2016a, lk 36–37. 49 Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace 2014. Speller, Ian; Sanders, Deborah; Mulqueen, Michael (eds.). Dorchester: Ashgate Publishing Company, p. 9. [Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace 2014]50 Till 2014, p. 8.51 Børresen 2004, p. 254; Holmes 2012.52 Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace 2014, p. 8.

TAAVI URB152

lahkumata. Ilma laevastikuta poleks võimalik demonstreerida riigi kohal­olekut merel. Samuti põhjustaks laevastikust loobumine kõiki ülalmainitud probleeme, mis on tingitud mereväe isikkoosseisu ja teadmiste puudumisest. Mereasjade mõistmiseks peab merevägi ka merd sõitma. Kuigi panustamine suurde hulka jalaväelastesse vaid mõne laeva asemel võib näida kulutõhus, ei kaitse see kuidagi riigi huvisid merel ning meredomeeni ignoreerimine võib minna rannikuriigile kalliks maksma. Selleks, et merevägi oleks võimeline oma ülesandeid täitma, vajab ta „oma õiglast osa“ kaitse­eelarvest.

Basil Germond väidab, et merevägede roll on jõukuvamine. Väikesed mereväed saavad seda teha koostöös suurematega, kui nad panustavad nišivõimeisse.53 Geoffrey Till soovitab samuti spetsialiseerumist ja osalus­strateegiat – panustamist mitmeriigi­mereoperatsioonidesse ilma iseseisva tegutsemisvõimeta operatsiooni­ ja strateegiatasandil54. Ameerika Ühend­riikide või NATO seisukohalt on väikeriikide merevägede spetsialiseeru­mine soovitav, sest väikestest tasakaalus laevastikest ei saa moodustada sellist tugevat löögijõudu nagu suurest laevastikust, mida võimendatakse vajalike nišivõimetega55. Kuid säärane spetsialiseerumine võib muuta väikeriigi mere­väe nišimereväeks, mis on küll väga suutlik ja koostöövõimeline mõnes vald­konnas, kuid millel puuduvad võimed ja teadmised paljudes muudes laiades valdkondades. Ainult miinitõrjele pühendunud Eesti merevägi on siinkohal sobiv näide. Sellised mereväed ei suuda luua usutavat heidutust ega panustada piisavalt iseseisvasse kaitsevõimesse. Isegi liitlaste olemasolul ei pruugi sellise mereväega riik puudulike teadmiste tõttu mõista, millist abi ta tegelikult vajab, või osata saadud toetust parimal moel ära kasutada. Ammugi ei suuda selline riik mõjutada liitlaste operatsioone omaenda või lähipiirkonna vetes. Rahuajal võib selline merevägi sattuda olukordadesse, kus tal pole sobivaid võimeid riigi vetes toimunud rikkumistele adekvaatseks vastamiseks. Selleks, et mitte suurvõimude sõltlaseks manduda, peab rannikuriik hoidma ja aren­dama oma merevõimu.56 Eriti rahuajal ei saa riik delegeerida teatud merelisi ülesandeid (nt merevaatlus, kohalolek ja merejulgeoleku tagamine) ilma osast oma suveräänsusest loobumata57.

53 Germond, Basil 2014. Small Navies in Perspective: Deconstructing the Hierarchy of Naval Forces. – Speller, Ian; Sanders, Deborah; Mulqueen, Michael (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, p. 49.54 Till 2013, pp. 29, 41.55 Urb 2016a, lk 37.56 Børresen 2004, pp. 256–257.57 Laanemets 2014b, lk 30.

153KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

Riikide koostöö lubab siiski säästa raha ja võimeid suurendada. Koos­töö võimaldab soodsamaid hankeid, väljaõpet ja hooldust. Parim näide on ilmselt koostöö Hollandi ja Belgia mereväe vahel. Admiral Beneluxi juhti­misel ja tihedas koostöös väljaõppe ning laevade ja varustuse hoolduse vallas on neist saanud peaaegu üks merevägi. 1990. aastatest 2000. aastate alguseni tegid ka Balti riikide mereväed tihedat koostööd. Tegutsesid ühine eskaader BALTRON, sidekool Tallinnas, tuukrikool Liepājas ja hoolduskeskus Klaipėdas, kuid praeguseks on koostöö tunduvalt vähenenud. Balti riikide võimetus ühishankeid korraldada on suisa kurikuulus. Sellest hoolimata pakkus Eesti mereväe ülem paar aastat tagasi välja nn BALTRON 2.0 projekti. Kuna kõigi Balti riikide mereväed peavad oma laevad 2030. aastateks välja vahetama, oleks mõistlik hankida ühesugused platvormid, mille baasil saaks iga riik spetsialiseeruda erinevale meresõjapidamise valdkonnale, kuid tagada piisava olukorrateadlikkuse ja kohaloleku oma merealal. Kolme riigi koos­töös tekiks laevastik, millel on võimed kõigis peamistes mere sõjapidamise valdkondades.58 8. jaanuaril 2020 Klaipėdas Eesti, Läti ja Leedu mereväe üle­mate allkirjastatud „3B Naval Vision 2030+“ on esimene samm selle projekti elluviimisel.

Laiapindsus (ingl jointness) – väeliikide ja teiste riigi teenistuste vaheline koostöö, üksteisemõistmine ja vastastikune toetus – on veel üks võimalus säästa kulusid ja suurendada võimeid59. Eriti oluline on see rannikuvõimu jaoks, kellel ei ole piisavalt ressursse, et arendada välja kõik vajalikud või­med eraldi igas teenistuses.60 Eelkõige tähendab see dubleerimise vältimist, kuid mõjub ka võimekordajana, sest nii suureneb olukorrateadlikkus, üks­teisest arusaamine ja paindlikkus61. Meredomeenis ja eriti väikeriigi jaoks ei ole selget vahet sise­ ja välisjulgeolekul. Seepärast on soovitav merevägi ja merepiirivalve ühendada või vähemalt luua nende vahel tihe koostöö koos ühise juhtimisstruktuuri, olukorrateadlikkuse, väljaõppesüsteemi ja logistilise baasiga.62

Üks võimalus laiapindsust saavutada on võimepõhine (kaitse)planeeri­mine. Selleks, et vältida dubleerivate või mittevajalike võimete arendamiseks

58 Saska, Jüri 2017. Estonian Navy. Esinemine Balti Kaitsekolledži õppuritele mereväebaasis, 27. oktoober.59 Till 2013, pp. 113–114.60 Børresen 2004, p. 257.61 Terve, Mati 2011. Soovitused mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks Eesti näitel. Magistritöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.62 Murumets 2016.

TAAVI URB154

ja ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ning oluliste võimete välja arendamata jätmise ohtu, keskendub võimepõhine planeerimine mitte organisatsiooni­dele, vaid riigi poliitikat ja vajadusi toetavatele võimetele. See tähendab, et teiste riigiasutuste võimeid saab kasutada riigikaitseks ja sõjavägi ei pea neid ise välja arendama, aga ka seda, et sõjaväe võimeid võib kasutada muuks kui ainult riigikaitseks.63

Michael Mulqueen ja Terry Warburton soovitavad süsteemset innovat­siooni, „püüdu stimuleerida ja kiirendada innovatsiooni pigem rohkemate kui vähemate hulgas“ kui vahendit, mis aitab hoida väikesed mereväed suut­likud64. Iiri merejõudude innovatsioon ja koostöö teiste riigiasutustega on mitte ainult säästnud riigi raha, vaid ka toonud märgatavat tulu riigi majan­dusele65. Geoffrey Till näeb samuti lahendust innovatsioonis, kuid hoiatab uudsete lahenduste liiga kiire kasutuselevõtu eest, sest varases innovatsiooni­etapis tehnoloogia on kallis, ebausaldusväärne ja vananeb kiiresti. See­pärast soovitab ta vaesematel merevägedel lasta uuel tehnoloogial enne selle kasutuselevõttu küpseda.66

Platvormide unifitseerimine on veel üks kokkuhoiuvõimalus. 2016. aas­tal Tallinnas peetud Euroopa mereväeülemate kohtumisel soovitas mereväe­kapten Benigno González­Aller Gross piirduda ühe suurema mitme­otstarbelise ning ühe väiksema ja odavama pealveelaevaklassiga. Erinevate sensorite ja relvasüsteemide moodulite kasutamine võimaldaks neil kahel laevaklassil täita kulutõhusalt laia ülesannete spektrit.67

Mehitamata platvormides nähakse samuti kulutõhusat alternatiivi „mehi­tatud“ laevastikule. Kuigi on ka vastupidiseid seisukohti68, peetakse mehita­mata platvorme odavamaks ja neis nähakse võimalust kärpida personali­kulusid. Teisest küljest ei ole mehitamata platvormid, vähemalt esialgu, eelkõige tehnilistel ja juriidilistel põhjustel võimelised täitma enamikku mees­konnaga laevade ülesandeid. Lisaks tooks mereväelaste arvu vähendamine kaasa ülalmainitud laiemad personaliprobleemid. Sellegipoolest võib eeldada,

63 Tulin, Deniss 2016. Võimepõhise planeerimismetoodika kasutatavus riigi mereliste üles­annete täitmise näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.64 Mulqueen, Warburton 2014, pp. 57, 65.65 Mellett 2014, p. 79.66 Till 2013, pp. 139–143.67 Urb, Taavi 2016b. Euroopa mereväeülemate kohtumine Tallinnas. – Sõdur, nr 3, lk 32.68 Drennan, James E. 2015. How to Fight an Unmanned War. – Jackson, John E. (ed.). The U.S. Naval Institute on Naval Innovation. Annapolis: Naval Institute Press, p. 124.

155KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

et uued tehnoloogiad võimaldavad tunduvalt vähendada laevadel vajatavat isikkoosseisu.

Mõnikord võib jõukam liitlasriik olla huvitatud väiksema riigi mereväe toetamisest, sest tema jaoks võib olla kõige soodsam toetada oma huvialas tegutsevat nõrgemat partnerit, mitte seda ala oma mereväega kontrollida. Äärmusliku näitena võib rikkam riik hankida platvormid, aga jätta nende mehitamise ja nendega opereerimise vaesema partneri hooleks. Euroopa riigid toetasid Balti riikide merevägede ülesehitamist 1990. aastatel. Saksa merevägi kolis sisuliselt ühe oma miinitõrjeeskaadri Balti riikidesse, kinkides laevad, korraldades meeskondade väljaõppe ja toetades laevade hooldusega.

Kokkuvõte

Meredomeen pakub suuri võimalusi, aga ka ohte, mida rannikuriik ei või ignoreerida. Oma suveräänsuse ja huvide kaitsmiseks merel vajab väike ranniku riik mereväge, mis on vähemalt võimeline demonstreerima riigi kohalolekut merel ja mõjuma künnisena selge jõu vastu. Eriti oluline on see sõja ja rahu vahelises hallalas. Väikeriigi jaoks puudub mere domeenis selge erinevus sisemise ja välise julgeoleku vahel, samuti on muutunud laiali valguvaks piir sõja­ ja rahuaja vahel. Tasakaalus laevastik, mis suudab tegutseda kogu konfliktispektris ja millel on võimeid kõigis peamistes meresõjapidamise valdkondades, on parim vahend merel riigi suveräänsuse kehtestamiseks ja huvide kaitsmiseks.

Tasakaalus laevastiku loomiseks vajab merevägi oma osa (kaitse)eelarves. Kuigi väikeriikidel on mereväe loomisel ja ülalpidamisel spetsiifilisi prob­leeme – eelkõige raha ja inimvara, aga ka teadmiste nappus –, ei ole mereväest loobumine või selle nišimereväeks muutmine soovitavad lahendused. Selline tee võib küll näida tõhus, kuid välistab riigi huvide kaitsmise ja usutava heidu­tuse riigi merealal ega toeta kuigivõrd iseseisvat kaitsevõimet. Dubleerimise ja killustatuse vältimine, riigisisene ja riikidevaheline koostöö, laia pindsus ja teadlik innovatsioon peaks muutma tasakaalus laevastiku jõukohaseks ka väikeriigile. Kokkuvõttes ei ole ka väikesel rannikuriigil peale tasakaalus laevastiku väljaarendamise muid tõsiselt võetavaid võimalusi.

TAAVI URB156

Kirjandus ja allikad

2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri. 2020. Tallinn: Rahandusministeerium. Bailes, Alyson J. K.; Rickli, Jean-Marc; Thorhallsson, Baldur 2014. Small States,

Survival and Strategy. – Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive (eds.). Small States and International Security: Europe and Beyond. London and New York: Routledge.

Bargain basement Type 31e – the Lidl frigate or an industrial miracle? 2017. – Save the Royal Navy, October 25.

https://www.savetheroyalnavy.org/bargain­basement­type­31e­the­lidl­frigate­or­an­industrial­miracle/ (04.06.2020).

Barone, Marco Giulio 2017. Subversion in Indonesian Waters. ‘Clurit’ Class and its Subversion: A Staple in Indonesian Maritime Security. – Naval Forces. International Forum for Maritime Power, Vol. 5.

Bowers, Ian 2014. The Republic of Korea Navy – a “Big” Small Navy. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, pp. 95–107.

Børresen, Jacob 2004. Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Management of Maritime Resources. – Hobson, Rolf; Kristiansen, Tom (eds.). Navies in Northern Waters 1721–2000. London: Frank Cass.

Dean, Sidney E. 2017. Canadian Armament Programmes Update. – European Security & Defence, Vol. 3.

Drennan, James E. 2015. How to Fight an Unmanned War. – Jackson, John E. (ed.). The U.S. Naval Institute on Naval Innovation. Annapolis: Naval Institute Press.

Faktileht 2017. aasta riigieelarvest. – Rahandusministeerium. Finnish Navy to acquire new Surface-to-surface Missile system 2018. – Valtio­

neuvosto, Finnish Government, July 6. https://valtioneuvosto.fi/en/­/merivoimille­uusi­pintatorjuntaohjusjarjestelma

(20.12.2020).Germond, Basil 2014. Small Navies in Perspective: Deconstructing the Hierarchy

of Naval Forces. – Speller, Ian; Sanders, Deborah; Mulqueen, Michael (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company, pp. 33–50.

Holmes, James R. 2012. Small Navy, Strong Navy. – The Diplomat, December 20. http://thediplomat.com/2012/12/small­navy­strong­navy/ (13.09.2017).In focus – the Arrowhead 140 Type 31e frigate candidate 2019. – Save the Royal

Navy, July 5. https://www.savetheroyalnavy.org/in­focus­the­arrowhead­140­type­31e­frigate­

candidate/ (04.06.2020).Laanemets, Ott 2014a. Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad

laevatüübid. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.Laanemets, Ott 2014b. Sõjaline riigikaitse merel ja riigilaevastik. – Sõdur, nr 2, lk

28–30.

157KAS KA VÄIKERIIGID VAJAVAD TASAKAALUS LAEVASTIKKU?

Larter, David B. 2019. Pentagon proposes cuts to US Navy destroyer construction, retiring 13 cruisers. – Defense News, December 24.

https://www.defensenews.com/naval/2019/12/24/pentagon­proposes­big­cuts­to­us­navy­destroyer­construction­retiring­13­cruisers/ (02.02.2020).

Lithuanian Defence Policy White Paper 2017. 2017. Vilnius: Ministry of National Defence of the Republic of Lithuania.

Loo, Bernard (ed.) 2009. Military Transformation and Strategy: Revolutions in Military Affairs and Small States. London and New York: Routledge.

Maass, Matthias 2017. Small states in world politics. The story of small state survival, 1648–2016. Manchester University Press.

Main, Douglas 2015. Undersea Cables Transport 99 Percent of International Data. – Newsweek, April 2.

https://www.newsweek.com/undersea­cables­transport­99­percent­international­communications­319072 (20.12.2020).

McDevitt, Michael 2014. Small Navies in Asia: The Strategic Rationale for Growth. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company.

Mellett, Mark 2014. Adaptive Dynamic Capabilities and Innovation: The Key for Small Navies Protecting National Interests at and from the Sea. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company.

Mulqueen, Michael; Warburton, Terry 2014. Transforming Small Navies by Systematic Innovation: A Framework for Productivity, Efficiency and Effectiveness. – Mulqueen, Michael; Sanders, Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company.

Murumets, Jaan 2016. Eesti merejulgeolek. Uuringu raport. – ENDC Occasional Papers, Vol. 5. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Murumets, Jaan 2019. Ründekünnise kontseptsioon väikeriigi kaitsestrateegias. – Saumets, Andres (toim.). Sõjateadlane, nr 12. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk 91–107.

Mäekivi, Mirjam 2012. Piirivalve sai kätte uue reostustõrjelaeva. – Postimees, 3. august.

Peruzzi, Luca 2016. The Italian Navy’s New PPA and LSS: First Design Details Emerge. – European Security & Defence, Vol. 5.

PPA võttis teenistusse uue patrull-laeva 2018. – Politsei­ ja Piirivalveamet, 16. august. https://www.politsei.ee/et/uudised/ppa­vottis­teenistusse­uue­patrull­laeva­130

(26.02.2020).Randlaid, Sven 2020. Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid. – Postimees,

10. det sember. https://www.postimees.ee/7130407/eesti­merevaele­anti­ule­vaekaitsekaatrid

(20.12.2020).Saska, Jüri 2017. Estonian Navy. Esinemine Balti Kaitsekolledži õppuritele mereväe­

baasis, 27. oktoober.

TAAVI URB158

Schmidt, Marty 2017. Total Cost of Ownership TCO for Assets and Acquisition. – Building the Business Case Analysis, June 10.

https://www.business­case­analysis.com/total­cost­of­ownership.html (08.10.2017).Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace 2014. Speller,

Ian; Sanders, Deborah; Mulqueen, Michael (eds.). Dorchester: Ashgate Publishing Company.

Squadron 2020. The Finnish Defence Forces’ strategic project 2017. – Ministry of Defence, Finland.

http://www.defmin.fi/files/3819/Squadron_2020_The_Finnish_Defence_Forces_strategic_project.pdf (06.08.2018).

Terve, Mati 2011. Soovitused mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks Eesti näitel. Magistritöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Tessmann, William; Marzluff, Daniel; Guptill, Murray 2019. Maximizing the maritime: a call for naval investment. – The Alliance Five Years after Crimea: Implementing the Wales Summit Pledges. NATO Defense College (NDC) Research Paper, No. 7, pp. 31–40.

The World Factbook. – Central Intelligence Agency (CIA). https://www.cia.gov/the­world­factbook/ (26.02.2020).Till, Geoffrey 2013. Seapower: A Guide for the Twenty­First Century. Revised and

updated third edition. New York: Routledge.Till, Geoffrey 2014. Are Small Navies Different? – Mulqueen, Michael; Sanders,

Deborah; Speller, Ian (eds.). Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Dorchester: Ashgate Publishing Company.

Tulin, Deniss 2016. Võimepõhise planeerimismetoodika kasutatavus riigi mereliste ülesannete täitmise näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.

Urb, Taavi 2016a. Euroopa mereline julgeolekulõhe. – Sõdur, nr 9, lk 36–37.Urb, Taavi 2016b. Euroopa mereväeülemate kohtumine Tallinnas. – Sõdur, nr 3,

lk 32–33.Vego, Milan N. 1999. Naval Strategy and Operations in Narrow Seas. London: Taylor

and Francis.Waters, Conrad 2016. British Naval Construction. Current Programmes and Future

Prospects. – European Security & Defence, Vol. 5.Waters, Conrad 2017. Type 26 Global Combat Ship: Status Report. – European

Security & Defence, Vol. 6.Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive 2014. Setting the Scene: Small

States and International Security. – Wivel, Anders; Bailes, Alyson J. K.; Archer, Clive (eds.). Small States and International Security: Europe and Beyond. London and New York: Routledge, pp. 3–25.

Мурашов, E. A. 2002. Ocновы тактики военно­морского флота. Санкт­Петербург: Министерство обороны Российской Федерации.

Kaptenleitnant TAAVI URB, MAKVA õppeosakonna mereväe õppekava juht­lektor

RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE HALDAMINE

Jacob Børresen

Käesolev peatükk esitab rannikuriigi merevõimu teooria1 – mida võib kutsuda ka rannikuvõimuks – ning arutleb selles kontekstis väikeriigi majandusvööndi2 ja mandrilava3 turvalisuse tagamise ja sõjalise kaitse eel­tingimuste, piirangute üle. Seejärel kasutatakse seda teooriat Kuningliku Norra Mereväe rolli ja ülesannete seletamiseks.

See teooria ei põhine maailma üle 100 rannikuriigi mereväe analüüsil, mida võib mõne ühisnimetaja alusel selliselt määratleda. Rannikuvõimu teooria ei ole seetõttu kirjeldav, kuigi sisaldab ka selliseid lõike. Vastupidi, see on selgelt ettenägev või ka normatiivne. Põhinedes Norra mereväe koge­musel, näitab rannikuvõimu teooria, kuidas ookeaniäärsed väikeriigid võiksid merevõimust mõelda, kuidas merejõude kasutada, et oma tegevusvabadust suurendada ning niiviisi oma huve edendada ja kaitsta. Seetõttu kohaldub rannikuvõimu teooria loodetavasti kõikidele rannikuriikidele. Loomulikult varieeruvad iga rannikuriigi mereväe ülesehitus, doktriin ja operatsiooni­kontseptsioon, lähtudes konkreetsest rollist ja ülesannetest, mis omakorda sõltuvad selle rannikuriigi iseloomust ja julgeolekuülesannetest.

1 „Väikeriigi merevõimu“ kontseptuaalne alus avaldati Jacob Børreseni raamatus „ Kystmakt, skisse av en maritim strategi for Norge“ (Oslo: Cappelen, 1993) ja lühendatud kujul artiklis „The Sea Power of the Coastal State“, mis ilmus ajakirja Journal of Strategic Studies eri numbris „Seapower Theory and Practice“, Vol. 17, No. 1 (March 1994), pp. 148–175. Siinse artikli teooria osa toetub viimasele ja arendab seda edasi. Alljärgnev tekst on tõlgitud järgmisest välja­andest: Børresen, J. 2004. Coastal Power: The Sea Pover of the Coastal State and the Manage­ment of Maritime Resources. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters 1721–2000. London; Portland, OR: Frank Cass, pp. 249–275. Inglise keelest autori ja kirjastuse loal tõlkinud ning kommenteerinud Ott Laanemets.2 Majandusvöönd – rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni (United Nations Convention on the Law of the Seas, UNCLOS) kohaselt väljaspool territoriaalmerd asuv kuni 200 meremiili laiune mereala, kus rannikuriigil on õigused loodusvarade kasutamiseks, kolmandatel riikidel avamerevabadus laevasõiduks, ülelennuks ja kaablite ning torujuhtmete paigalda miseks. Tõlkija märkus3 Mandrilava – merealune merepõhi ja sellealune maapõu kuni mandrilava välimise servani või kuni 200 meremiili kauguseni lähtejoonest, kui mandrilava selleni ei ulatu. Mandrilaval on rannikuriigil õigus loodusvarasid uurida ja hõlvata. Tõlkija märkus

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 159–188. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

JACOB BøRRESEN160

Rannikuriigi definitsioon

ÜRO kolmanda rahvusvahelise mereõiguse konventsiooniga 1982. aastast (UNCLOS) said rannikuriigid mõjuvõimu juurde: territoriaalsed õigused kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvas territoriaalmeres, teatavad suverään­sed ja juriidilised õigused kuni 200 meremiili kaugusele ulatuvas majandus­vööndis ja õigused mandrilaval. Sellist rahvusvahelise mereõiguse arengut on kutsutud „mere järkjärguliseks territorialiseerimiseks“4, mis on selge meresõiduvabaduse põhimõtte muutus rannikuriigi kasuks suurte mere­sõjaliste riikide5 arvelt. Rannikuriigid said sellised suuremad õigused ajal, mil mereliste loodusvarade, peamiselt nafta ja proteiini, kasutamine on muu­tunud üleilmsele kogukonnale nii majanduslikult kui ka poliitiliselt varase­mast tähtsamaks.

1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsioonis tähistab mõiste „rannikuriik“ kõiki riike, millel on mererannik ning millega külgnevad territoriaalmeri, majandusvöönd ja mandrilava. Siinkasutatav definitsioon on aga kitsam, pidades silmas väikest või keskmise suurusega riiki, mis asub mere ääres ja mille riiklikud huvid on märkimisväärses ulatuses seotud merega. Viimane võib seisneda selles, et tema territooriumi või sellega külgneva mereala geo­graafiline asukoht on merestrateegiliselt oluline mõnele suurele mere sõjalisele riigile või konkureerivale rannikuriigile. Rannikuriigi mere lised huvid võivad väljenduda ka selles, et tema merealad, majandusvöönd ja/või mandrilava sisaldavad loodusvarasid, mis on olulised tema majandusele. Leidub ka ranniku riike, mille huve kirjeldavad mõlemad ülaltoodud väited. Majandus­vööndi, mandrilava ja territoriaalmere tähtsus rannikuriigile tekitab vajaduse mingit liiki merejõudude järele, et kaitsta oma territoriaalmerd soovimatu või illegaalse sisenemise eest ning oma loodusvarasid illegaalse ja kontrollimatu ekspluateerimise eest majandusvööndis. Ometi ei ole rannikuriigil vahendeid, et vastanduda ja võistelda meresõjalise riigiga avamerel, või on ta valinud

4 Booth, K. 1983. Naval Strategy and the Spread of Psycho­legal Boundaries at Sea. – Inter­national Journal, Vol. 38, No. 3, Summer, pp. 373–396.5 Erinevalt merevõimust (ingl sea power, aga ka maritime power, nr sjømakt), millega tähis­tatakse riike, mis suudavad oma huve merel edendada ja kaitsta, kasutab autor mõistet naval power (nr flåtemakt), mida võib tõlkida kui meresõjaline riik või meresõjaline suurriik, mis rõhutab suhteliselt suurt ja võimsat mereväge. Kui näiteks USA­d ja Ühendkuningriiki võib pidada nii merevõimudeks (neil on selged huvid maailmamerel) kui ka meresõjalisteks riiki­deks (neil on oma huve kaitsvad mereväed), siis näiteks Venemaa on ainult meresõjaline riik – tema huvid maailmamerel on üsna piiratud, kuid tal on sellest hoolimata suhteliselt võimas merevägi. Tõlkija märkus

161RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

seda mitte teha. Rannikuvõimu kitsam definitsioon aitab võrrelda seda mere võimuga, mis valitseb rannikuvõimuga külgnevaid merealasid. Ainus alles olev üleilmne meresõjaline riik on Ameerika Ühendriigid. Regionaal­sete merevõimude hulka kuuluvad näiteks Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Tüüpilised rannikuriigid on seevastu Norra, Balti riigid, Poola, Saksa maa, Portugal, Hispaania, Tšiili ja Lõuna­Aafrika Vabariik, kui nimetada vaid mõnda.

Rannikuriigil on täielik suveräänsus oma territoriaalmeres6 ning nagu öeldud, teatavad suveräänsed õigused mandrilaval ja majandusvööndis. Ranniku riigil on aga võimalik oma suveräänsust säilitada ja kaitsta ainult rahuajal ning madala intensiivsusega konfliktis või kui vastane on mõni teine samasugune rannikuriik oma territoriaalmeres ja majandusvööndis. Seistes silmitsi meresõjalise riigi sihiliku jõukasutusega, ei või ranniku­riik tava liselt loota rohkemale kui kaitsetegevusele rannikumeres7. Nendes vetes võib ranniku riigi merevägi leida looduslikku varju ja kaitset, kust võib isegi pääseda löögile oma suurema oponendi vastu ilma, et peaks kohe tegelema tagajärgedega. Samuti võib rannikuriik olla võimeline muutma jõu­tasakaalutust endale soodsamas suunas, kasutades maal paiknevat lennuväge ja tegutsedes miiniväljade või rannakaitsepatareide tuleulatuse varjus. Erand on siinkohal allveelaev. Rannikuriik, mis kasutab allveelaevu, on tõsine oht meresõjalisele riigile nii rannikumeres kui ka avaookeanil. Sellest hoolimata on rannikuriigi võime kasutada merevõimu piiratud nii intensiivsuselt kui ka ulatuselt. Rannikuriigi mereväeüksused tegutsevad peamiselt ranniku meres või selle lähedal. Võrreldes meresõjalise riigiga on rannikuriigi mereväe­operatsioonid piiratud ja kaitseiseloomuga. Kui aga võrrelda rannikuriiki teise omasugusega, võib sel olla ka ofensiivne hoiak.

Paljudel juhtudel vastanduvad rannikuriigi huvid meresõjalise riigi oma­dele. See kehtib ka rannikuriigi arusaama kohta rahvusvahelise õiguse aren­gust. Rahvusvahelise mereõiguse raames püüab väikeriik suurendada loodus­varade kasutamise, haldamise ja kaitsmise õigusi oma majandusvööndis ehk väljaspool oma territoriaalmerd. Meresõjaline riik seevastu naudib oma

6 Tegelikult on rannikuriigi täielik suveräänsus territoriaalmeres piiratud laevade, sh sõja­laevade rahumeelse läbisõidu õigusega. Tõlkija märkus7 Rannikumeri võib erinevates distsipliinides, nagu sõjandus, ökoloogia ja geoloogia, tähen­dada mõnevõrra erineva ulatusega mereala. Siinkohal mõeldakse kõige üldisemalt rannikuriigi kaldalähedast mereala. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN162

mõju ja soovib vältida sellist rahvusvahelise õiguse arengut, mis piiraks tema tegevus vabadust rahvusvahelistes vetes8.

On paratamatu, et oma loodusvararikka rannikumere, kaugemate merealade või strateegiliselt olulise asukoha tõttu on potentsiaalselt vaenulik meresõjaline riik või konkureeriv rannikuriik alati võimeline redulaevastiku kontseptsiooni (ingl fleet in being)9 abil väikeriigi ranniku lähedal kohal olema. Kui vaadata merevägede ajalugu alates globaalse merevõimu algu­sest 17. sajandil kuni tänapäevani, pole võimalik leida paika maailmamerel, kus merevõim ei oleks mõnel ajaperioodil rohkem või vähem kohal olnud ja ranniku riike mõjutanud. Kuskil kaugel asuvalt ja väheste ressurssidega ranniku riigilt ei saa eeldada veenva rannikumereväe10 ülalpidamist lihtsalt eeldusel, et äkki ilmub iga 50 aasta tagant välja mõni temast huvitatud mere­sõjaline riik. Teisalt on seal, kus leidub rikkalikke nafta­ ja gaasi maardlaid või kus avastatakse külluslikke kalavarusid, alati hargmaiseid nafta korporatsioone või ujuvaid kalatehaseid, mis võivad tegutseda üsna kaugel oma kodust ja ikkagi teenida kasumit. Kui selliseid ettevõtteid just ei veenda või sunnita, ei pruugi need olla huvitatud rannikuriigi maksude maksmisest, keskkonna­säästlikust käitumisest või kestlikust kalapüügist. UNCLOS­iga on ranniku­riigile antud korralik õiguslik alus kaitsta oma sedalaadseid huvisid. Kui ranniku merevägi on rannikuriigi vajaduste põhjal üles ehitatud, on sellel ka oma õiguskorra tagamiseks ja oma huvide kaitsmiseks vahendid, kuigi sellest ei pruugi piisata, nagu edaspidisest nähtub.

Tihti on rannikuriigid ise sõltuvuses kaubandusest ja meretranspordist ning seetõttu huvitatud kaubalaevanduse rahumeelse läbisõidu õigusest ja meresõiduvabaduse põhimõttest11. Seetõttu pole harvad juhud, kui ranniku­riigi mereväed n­ö näitavad lippu välissadamates või meresõiduvabaduse

8 Rahvusvahelised veed ei ole UNCLOS­i järgi ametlik mõiste, kuid selle all peetakse silmas kogu maailmamerd väljaspool riikide territoriaalmerd, sh majandusvööndit, külgvööndit (ingl contiguous zone) ja avamerd koos nende all oleva mandrilavaga. Tõlkija märkus9 Redulaevastik – mereala valdamise takistamise (ingl sea denial) strateegia, mille järgi nõrgem laevastik väldib kokkupõrkeid tugevamaga või varjub kaitstud ankrupaika, kuid piirab pelgalt oma olemasoluga tugevama laevastiku tegevusvabadust. Tõlkija märkus10 Kõige lihtsam merevägede klassifikatsioon väiksemast suuremaks on korrakaitse merevägi, millel ei ole sõjalisi võimeid (nt Island), ranniku­ ehk rannakaitse merevägi, mille operatsiooni­piirkond piirdub rannikumerega (nt Norra, Rootsi, Soome), keskmise suurusega merevägi, mis võib tegutseda regionaalselt maailmameredel (nt Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa), ja globaalne merevägi, mille tegevuspiirkonnaks on terve maailmameri (nt USA). Tõlkija märkus11 Meresõiduvabaduse põhimõtte (lad mare liberum) sõnastas hollandi õigusteadlane Hugo Grotius 17. sajandil ja selle kohaselt on meri inimkonna ühisomand, mida võivad kõik kasu­tada. Tõlkija märkus

163RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

põhimõtte järgi toetavad oma kaubalaevastikku välisvetes. Seetõttu võivad rannikuriigi huvid rannikuriigi ja meresõiduriigina olla vastandlikud.

Rannikuriik võib sattuda sõltuvusse meresõjalise riigi kaitsest või leida end olukorrast, kus soovib ühe meresõjalise riigi kaitset teise samasuguse vastu. See omakorda tähendab, et sõbralikule või liitlasest meresõjalisele riigile antakse kasutada oma ranniku­ või territoriaalmerd mereväeliseks kohal­olekuks (ingl naval presence) või operatsioonide logistiliseks toetamiseks. Meresõjaline riik ei pea olema ainult agressiivne kahuripaadidiplomaatia12 kasutaja. Meresõjaline riik võib oma kohaloluga parandada ka võimalikku destabiliseerivat regionaalset jõutasakaalutust. Ka siin on näha rannikuriigi huvide vastandlikkust oma merealade haldamise ja sõjalise kaitse vajaduste vahel. Ometi on just oma loodusvarade ja keskkonna haldamine ning rahvus­vahelise õiguse kohane kaitse peamised ja alalised vajadused, mis peaks olema rannikuriigi pikaajalise poliitika aluseks.

Kuna relvastatud surve või mõne suurvõimu agressiooniga silmitsi seisev rannikuriik ei suuda ennast sõjaliselt kaitsta, on rannikuriigi huvides kohaldada rahvusvahelist õigust universaalselt, seda ka suurriikide puhul, mis põhineb asjakohasel, elulisel ja tõhusal ÜRO­l ning selle võimel rakendada sanktsioone riikide, organisatsioonide ja isikute vastu, kes rahvusvahelist õigust rikuvad. Rannikuriik, mille peamine vastane on teine samasugune ranniku riik, võib oma eesmärkide saavutamiseks või omasuguse heiduta­miseks leida võimaluse või suisa vajaduse võtta ka ofensiivsem hoiak. Üldiselt ja pikas perspektiivis on rannikuriigile siiski kasulikum täpselt järgida rahvus­vahelist õigust, mille kohaselt jõuga ähvardamine või jõu kasuta mine on muu­del juhtudel kui enesekaitse eesmärgil keelatud. Seetõttu ei ole ranniku riigil soovitatav ajada agressiivset või ofensiivset poliitikat teiste rannikuriikide suhtes, sest isegi kui neil selleks võimu on, aitab selline poliitika kaasa selle­sama rahvusvahelise õiguse õõnestamisele, mille kaitsele ta ise suurema riigi vastu loodab. Seda merejulgeoleku perspektiivi silmas pidades peaks ranniku­riik aitama vähendada selliseid piirkondi ja olukordi, kus jõu kasutamine rahvus vahelisel areenil võiks mõnele osalisele tasuv tegevusvariant tunduda.

12 Kahuripaadidiplomaatia (ingl gunboat diplomacy), tänapäeval pigem mereväediplomaatia (ingl naval diplomacy) on merevägede peamine rahuaegne tegevus väljaspool oma merealasid, mille hulka kuuluvad nii lipu näitamine, kohalolek, sadamakülastused kui ka jõu demonstreeri­mine ja sund. Algselt kirjeldati selle mõistega koloniaalimpeeriumide tegevust vähemarenenud põlisrahvaste ja ­riikide vastu, kus oma tahte saamiseks piisas vaid kahuripaadi kohale saat­misest või ka mõnest kahuripaugust. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN164

Rannikuriigi merevõim

Kui vastaseks pole just teine väike või keskmise suurusega rannikuriik, pole rannikuriigil sõjas võimalik saavutada võitu selle sõna puhtsõjalises tähenduses. Kui rannikuriik siiski otsustab sõtta minna meresõjalise riigi vastu, siis mitte seetõttu, et loodab võita, vaid loodab tekkinud olukorrast paremini välja tulla kui ilma võitluseta järele andes. Rannikuriigi relva­jõudude peamine otstarve peaks seetõttu olema vältida selliseid olukordi, kus vastane kasutab rannikuriigi vastu jõudu või ähvardab sellega. Teisisõnu peaks rannikuriigi relvajõudude otstarve olema hoida ära sõjalist kriisi või sõda ja mitte tingimata võidelda selles.

Sõjaväelisel organisatsioonil, st mereväel, mis on mõeldud võitlemiseks, ja sellisel organisatsioonil, mis mõeldud sõja vältimiseks, on märkimisväärne erinevus nii doktriinis, organisatsioonis kui ka operatsiooni mustrites. Ehk kõige suurem erinevus seisneb vahendites: ühel on need kallid ja kõrg­tehnoloogilised ning teisel odavamad ja vähemtehnoloogilised. Mere sõjalise riigi mereväe roll on olla aktiivne diplomaatia ja välispoliitika instrument, et edendada ja kaitsta riigi huve, vajadusel ka relvaga. Selline roll vajab ofensiivset doktriini, et võtta initsiatiiv strateegilisel tasemel. Oma väe­struktuuris pole meresõjalisel võimul liiga palju ruumi kompromissiks tehno­loogia arvelt. Kui meresõjaline riik läheb sõtta, on eesmärk mereväeline võit. Kui aga rannikuriik seisab vastamisi meresõjalise riigiga, on eesmärk kaitsta seda, mis on diplomaatia ja poliitiliste vahenditega saavutatud.

Seistes vastamisi meresõjalise riigiga, nõuab rannikumereväe roll pea­miselt defensiivset doktriini, kus initsiatiiv haaratakse operatiiv­ ja pea­miselt vaid taktikatasandil. Rannikumereväe roll kriisisituatsioonis on olla künniseks, millest agressor peab astuma kas üle või mille ees taganema13. Kui meresõjaline riik tahab künnisest üle astuda, peab ta tegema seda esi­mese lasu hinnaga. Et etendada korralikku künnist, peab rannikumereväel olema võimeid, mille abil on võimalik tegutseda terve konfliktispektri ula­tuses alates rahuajast, kriisist ja piiratud konfliktist kuni täiemahulise sõjani. Teisisõnu peab rannikuriigi merevägi olema piisavalt paindlik, et võimaldada erinevaid tegevusvariante kahe äärmuse, täieliku allaandmise ja täieliku sõja vahel. Rannikumereväel peab seetõttu olema võime tegeleda rikkumiste ja sissetungidega nii vee peal kui ka vee all. Lühidalt öeldes peab rannikuriigi

13 Künnis või ka ründekünnis on keskne mõiste Norra sõjalises mõtlemises alates külma sõja päevist. Tõlkija märkus

165RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

merevägi olema tasakaalus merevägi14. Seda väidet käsitlen edaspidi ka teisest vaatepunktist.

Kombinatsioon piiratud ressurssidest, vajadusest rikkumistele ja sisse­tungidele kiiresti reageerida, et vältida nende paisumist suuremateks vahe­juhtumiteks või kriisideks, ja vajadusest võita aega, et liitlastelt abi hankida, rõhutab rannikuriigi jaoks paljude odavamate ja vähemtehnoloogiliste sõjalaevade ning relvade olulisust väheste, aga kallite ja kõrgtehnoloogiliste kõrval. Võime katta kogu oma huvipiirkond sõjalaevadega, et võimaldada kiiret reageerimist, anda välja diplomaatiline deklaratsioon, lasta hoiatuslask jne on olulisem, kui elada üle vastasseis sissetungijaga.

Rannikuriigi ainus võimalus võita vastasseis endast suuremaga on läbirääkimiste laua taga, mitte lahinguväljal. Seepärast võib suurejooneline ja vaatemänguline kaotus lahinguväljal olla sama kasulik kui ootamatu võit. See on eriti tõsi ajal, mil suurem naaber ei saaks väikeriiki ahistada ilma, et seda ei salvestataks ja edastataks üle maailma televisiooni kaudu parimal eetri­ajal. Avalik tähelepanu toob maailma avalikkuse paratamatult mängu moel, mis üldiselt piirab tugevama poole tegevusvabadust ja tasalülitab puhtsõjalist ülekaalu nõrgema kasuks. Selleks, et mitte ainult püüda maailma avalikkuse tähelepanu, vaid ka hoida huvi üleval pikema aja jooksul, et poliiti line surve meresõjalisele riigile kasvaks, peab rannikumerevägi olema visa ja vastupanu­võimeline. Kasu ja kahju arvestuses loodab agressiivne meresõjaline riik lühikesele sõjale. Rannikuriigi relvajõududel peab seetõttu olema võime sõda pikemaks venitada. Selline rannikumereväe kerksus seisneb suuremas hulgas odavamates ja vähemtehnoloogilistes alustes, mida toetavad haju tatud logistika süsteem ja vähene sõltuvus baasidest, mitte kõrgtehnoloogilistes, kallites ja seetõttu väiksemas hulgas üksustes, mis sõltuvad rohkem baasidest. Taas kord näeme, kuidas vastupidi suurriigi mereväele peab rannikumerevägi eelistama kvantiteeti kvaliteedile.

Rannikuriigi relvajõud panustavad kriisi või sõja ennetamisse kahel viisil: stimuleerides ja heidutades.

Esiteks peab rannikuriik legitiimselt, tõhusalt, ennustatavalt ja kõiki võrdselt koheldes n­ö stimuleerima oma seaduste täitmist territoriaalmeres ja majandusvööndis. Selleks kasutatakse jõudu vaid minimaalselt ja rangelt proportsionaalselt ning järgitakse piinliku täpsusega rahvusvahelist õigust. Nii näevad teised tegijad, et nende huvides on parim järgida rannikuriigi kehtestatud reegleid ja eeskirju. Käitumine viisil, mis veenab konkureerivaid

14 Vt Urb, T. 2021. Kas ka väikeriigid vajavad tasakaalus laevastikku? – Sõjateadlane, nr 16, 2021, lk 143–158. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN166

suurvõime ja regionaalseid rannikuriike, et nende huvid on hästi tagatud, kui nad lasevad rannikuriigil oma asja ajada, on tõenäoliselt ainus viis võimaldada rannikuriigile, kel on majandusvööndis külluslikke loodusvarasid, pikemas perspektiivis vähemalt minimaalne tegevusvabadus ja kontroll ning seega rahu ja regionaalne stabiilsus. Oluline märksõna siinjuures on legitiimsus. Riigi suveräänsuse ja jurisdiktsiooni jõustamine on rannavalve ülesanne, mida toetavad merevägi ja õhujõud.

Teiseks peavad rannikuriigi relvajõud tegelema heidutusega. Selleks peab rannikuriigil olema usutav võime tekitada vastasele majanduslikku, sõjalist ja diplomaatilist kahju, mis vastase hinnangul ületaks agressioonist saadava võimaliku kasu. Heidutus on kõikide rannikuriigi relvajõudude väeliikide ülesanne. Kui potentsiaalne vastane on samasugune rannikuriik, võivad relva jõud üskinda olla võimelised agressorit otseselt heidutama. Kui aga agressoriks on suurvõim, saab rannikuriik otsida kaudset heidutust liidust mõne teise suurriigiga. Kaudne heidutus on rannikuriigi võime teha kõigile selgeks, et tema ründamine tähendab sõda tema suurvõimust liitlasega. Kaudne heidutus oli külma sõja ajal Norra viis Nõukogude Liidu heiduta­miseks. Olles robustse sõjalise kaitsega võimeline vältima fait accompli’d15, püüdis Oslo veenda Moskvat, et Norra ründamine tähendab paratamatult sõda Ameerika Ühendriikidega. Märksõna on siinjuures usutavus – ja seda just vaataja silmade kaudu. Oluline heidutusse panustaja on väike konventsio­naalne allveelaev16, mida kasutab üha rohkem rannikumerevägesid. Allveelaev on võimeline tegutsema merealadel, mida meresõjaline riik valdab ja kus tal on õhuülekaal. Allveelaev on sellest hoolimata võimeline viima sõjategevuse vastaseni.

Üldiselt ei ole väikesel või keskmisel riigil, millel puudub väljapääs merele, soovitatav investeerida relvadesse eesmärgiga oma huve väljaspool oma piire sõjaliste vahenditega kaitsta ja edendada. Rannikuriigil on seevastu soovi­tatav omada usutavat rannavalvet ja mereväge, et oma huve just väljaspool oma piire kaitsta ja edendada. Põhjus seisneb asjaolus, et majandusvöönd ja mandrilava asuvad juba määratluse kohaselt väljaspool rannikuriigi piire

15 Fait accompli (pr ’teostunud tõsiasi’) – ühepoolne ja ootamatu tegevus, mida hiljem on keeruline muuta, näiteks mõne territooriumi osa (saare) okupeerimine, et seda läbirääkimistel oma huvides ära kasutada. Tõlkija märkus16 Autor kasutab rannikuriigile sobiva allveelaeva kirjeldamiseks omadussõna väike ja liitsõna esikomponenti ranniku võrreldes seda vaikimisi tuumaallveelaevadega, mis on oma mõõt­metelt ja akustiliselt signatuurilt suuremad. Vt nii Norra kui ka Läänemere riikide allvee­laevastikku. Tõlkija märkus

167RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

rahvusvahelistes vetes. Kui aga rannikuriik ei söanda nendesse vetesse minna ja oma kohalolu näidata, et tagada oma juriidilisi õigusi ja täita kohustusi, tekib vaakum, mille varem või hiljem täidab keegi teine ning mille tulemuseks võib olla poliitiline ebastabiilsus ja kriis.

Merevõimu peamine otstarve on traditsiooniliselt olnud kaitsta kauba­laevandust: kaitsta ja jõustada meresõiduvabadust, et merekaubandus saaks takistusteta toimida. Lisaks sellele võimaldab mereala valdamine (ingl sea control) vastase ranniku lähedal kuvada suurriigil oma jõudu vastase terri­tooriumile ja kaugemalegi. Seevastu rannikuriigi merevõimu – ranniku­võimu – peamise otstarbe võib võtta kokku kolme punktiga:

• turvata ja hallata loodusvarade ekspluateerimist majandusvööndis ja mandrilaval. See sisaldab ka keskkonnakaitset, sest puhas ja tervislik kesk­kond on eeldus meretoidu tootmiseks;

• kaitsta ja vajadusel tagasi tõrjuda territoriaalmere režiimi rikkumised;• koostöös maa­ ja õhuväega – loodetavasti ka koos liitlastega – kaitsta riiki

sõjalise sissetungi eest merelt.

Kui merevõim on globaalne, siis rannikuvõim on lokaalne.

Rannikumerevägi

Nagu eelnevalt mainitud, peab rannikuvõimu kasutamiseks olema mere­vägi tasakaalus. See tähendab mereväge, kus erinevate võimete kooslus loob parema terviku kui üksikud osad ja relvaliigid kokku.

Tasakaalus mereväe vastand on funktsiooni­ või rollipõhine ehk niši­merevägi, mis keskendub ühele või mõnele võtmevõimele, samas kui kõik teised võimed on kas osalised või puuduvad sootuks. Olles osa mõnest alliansist, võib rannikuriik kulutada terve oma mereväe eelarve ühele vald­konnale, milles ta on suhteliselt tugev, ja jätta kõik muud valdkonnad teistele rannikuriikidele, kes on tugevad just nendes. Väga ressursimahukad võimed, nagu õhukaitse, allveelaevatõrje, allveelaevaoperatsioonid jms, võib jätta mõne suure ja rikka liitlase hooleks. Rannikuriik võib oma mereväest ja sõja­laevadest ka täielikult loobuda, kasutada ainult rannavalvet ja loota kõikide meresõjaliste ülesannete puhul liitlastele. See tähendab põhimõttelist loobu­mist heidu tusest oma huvide kaitsmisel, et vältida kriisi ja sõda, ning võimet tagada oma suveräänsust ja heidutada ainult konfliktispektri alumises osas. Nii näiteks on talitanud Island, ja seda mitte ilmtingimata valiku vaid pigem

JACOB BøRRESEN168

paratamatuse tõttu. Ülal kirjeldatud koormajagamise (ingl burden sharing) skeem võib osutuda kuluefektiivseks nii alliansi terviku kui ka üksikute mere­vägede jaoks.

Liitudel ja allianssidel on aga tavaliselt lühike eluiga. Nad tekivad konk­reetse ohu või poliitilise asjaolu esile kerkides. Kui oht kaob või poliitiline asjaolu muutub, liidud ja alliansid kas lagunevad või muutuvad ebaoluliseks. Ühe kaotatud väevõime ülesehitamine või selleks vajaliku professionaalse keskkonna taasloomine, mis on kadunud ülal kirjeldatud koostööformaadi tõttu, võtab aga rohkem aega kui uue julgeolekuohu esilekerkimine. Kui kriis peaks tekkima ja allianss lagunema, on rannikuriik olukorras, kus on kaks valikut: suurendada ulatuslikult oma kaitse­eelarvet, et luua puuduvad sõja­lised võimed, või aktsepteerida ühepoolset sõltuvust meresõjalisest suur­riigist. Esimene ei pruugi olla teostatav ja teine pole soovitatav. Areneva kriisi korral võib iseseisva kaitsevõime puudumine tähendada ka vajadust saada liitlasvägede tugevdust palju varasemas staadiumis, mis omakorda suurendab eskalatsiooniriski.

Isegi sõjalise alliansi kontekstis, juhul kui rannikuriik ei säilita võimeid sõjapidamise valdkondades, milles soovib liitlaste tugevdust, ei pruugi ta aru saada, millist tugevdust vajab või mida tegelikult saab. Ilma selliste võimete ja teadmisteta pole rannikuriigil võimalik mõjutada liitlaste mereoperatsioonide planeerimist ja elluviimist oma ranniku­ ja lähivetes. Rahuajal, kui riigi suve­räänsuse tagamine on riigi ja mitte alliansi ülesanne, võib nišimerevägi leida end olukorrast, kus tal pole võimeid, et reageerida asjakohaselt juba toimunud rikkumistele.

Nišimerevägi piirab aga rannikuriigi tegevusvabadust ja võimet oma saatuse üle otsustada sellises ulatuses, mis võib kergesti muutuda poliitili­selt soovimatuks. Selline lahendus võib näiteks muuta rannikuriigi väga haavatavaks igasugusele survele või jätta ta täielikult konkureeriva ranniku­riigi või meresõjalise suurriigi meelevalda, kellel on needsamad sõjalised võimed, millest rannikuriik on loobunud. Välja arvatud ehk poliitilistel põh­justel, peaks rannikuriik säilitama üsna laia valiku sõjalistest võimetest, kui ta ei soovi muutuda lihtsalt mõne liitlas­ või ka mitteliitlasriigi kliendiks või avada võimalusi mõnele konkureerivale rannikuriigile. Island, mille rahvaarv on 270 00017, ei saa endale lubada mõistlikku kaitseväge. Islandi lahendust, ranna valvet mereväe asemel, saab soovitada vaid muude võimaluste puudu­misel. Islandi liitlane on Ameerika Ühendriigid. Kui Island peaks soovima

17 270 000 oli Islandi rahvaarv 1994. aastal, 2021. aastal on see hinnanguliselt 350 000, mis ei muuda aga autori argumenti. Tõlkija märkus

169RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Ühendriikide lahkumist või lahkuks viimane omal algatusel, satuks Island üsna ebameeldivalt regionaalse merevõimu, Venemaa meelevalda.

Rannikumereväe operatsioonid on maaväe­ ja õhuoperatsioonidega otse­selt seotud ja lähedasemad kui traditsioonilised ookeanimerevägede operat­sioonid18. See mõjutab rannikumereväe ülesandeid ja tegevuspõhimõtteid. Näiteks pole rannikumereväel vaja merelennuväge, kuna tema peamise operat siooniala õhuruumi katab kaldalt tegutsev õhuvägi. Tavaliselt on selline lahendus samuti kokkuhoidlikum, kui lennuvahendite suurim kasutaja käitab ja hooldab ka mereväe helikoptereid ja merepatrull­lennukeid. Lisaks sellele pole rannikumereväele vaja traditsioonilist merejalaväge19, sest maavägi saab kaitsta rindelähedasi mereväebaase. Maavägi võib aga vajada mereväe toetust, et katta rinde mereäärseid tiibu ja tagalaala, ellu viia dessantoperatsioone, ning kui rannikuriigi geograafiline asend seda võimaldab, toetada transpordi ja tulega laevadelt. Viimaseks peavad rannikuriigi kolme väeliigi juhtimine ja side olema koostegevusvõimelised vähemalt seire ja luure, õhukaitse ja vastastikuse tuletoetuse vallas.

Esimene rannikumereväe tüüpiline tunnus on, et see koosneb peamiselt väiksematest alustest, mis oma suuruse tõttu saavad ranniku topograafiat ära kasutada varjumiseks, pettetegevuseks ja üllatuseks20. Kuna tegevused toimu­vad kitsal ja mõnikord madalal merealal ning tihti suurel kiirusel, võib kasu­tada ranniku topograafiat kaitseks, taktikaliseks manöövriks, tulepositsioonile asumiseks või vasturünnaku vältimiseks, mis nõuab rannikumereväelt väga head kohalike olude tundmist ning navigatsiooni­ ja manööverdamisoskust.

18 Mereoperatsioonide olemus on alates külma sõja lõpust läbi teinud terve tsükli. Külma sõja aegne üliriikide vastasseis tähendas suurtele merevägedele peamiselt mereala valdamise operat­sioone avaookeanil, et tagada transatlantilised merekommunikatsioonid, mida peab siinkohal silmas ka autor. Lääne tähelepanu nihkumisega ekspeditsioonioperatsioonidele 1990. aastatel nihkus ka merevägede fookus rannikule lähemale, mida nimetatakse littoral operations ja millel on oluliselt suurem seos teiste väeliikide tegevusega. Kuigi Lääne sõjapidamise sünonüümiks on kujunenud ühendoperatsioonid (ingl joint operations), nihkub meresõjaliste riikide tähele­panu suurvõimude vastasseisu esilekerkimise tõttu tagasi avaookeanile. Seetõttu on autori väide 21. sajandi teisel kümnendil taas aktuaalne: suured mereväed peavad tagasi pöörduma avaookeanile mereala valdamiseks ja rannikumereväed peavad tegutsema rannakaitsel. Tõlkija märkus19 Merejalaväe all peab autor silmas Lääne kultuuriruumi arusaama traditsioonilisest mere­jalaväest ehk meredessantväest, mis on mõeldud ekspeditsioonioperatsioonideks, mitte aga rannakaitseks. Nii Norras, Rootsis kui ka Soomes on saarestikulise ranniku tõttu merevägede lahutamatuks osaks kaldaüksused, nn meresõdurid, kelle ülesandeks ei ole ülemere dessant­operatsioonid, vaid rannakaitse. Tõlkija märkus20 Sellisteks laevatüüpideks on traditsiooniliselt raketikaatrid, tänapäeval ka korvetid. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN170

Pikamaa täppisrelvastus ning sellega seotud seire­ ja juhtimisvõime areng võimaldab meresõjalisel suurriigil sooritada pikamaa täppislööke ranniku­alal asuvate sihtmärkide vastu või moodsate pikamaa meredessandi meetodite abil, mis annab võimaluse tegutseda väljaspool rannikuriigi üksuste laske­ulatust, mistõttu võiks justkui arvata, et sellised väikesed alused on muutu­nud kasutuks. Kui aga meresõjalise võimu eesmärk on vallata rannikumerd, et kasutada seda oma operatsioonideks, peab ta varem või hiljem ranniku­merre ka sisenema, et need väikesed laevad alistada. Kuna paljude saarte, laidude ja madalikega rannikumeri on varjuks kohalikele, aga navigatsiooni­oht sisse tungijale, võib sissetung rannikumerre osutuda väga riskantseks ja kalliks ettevõtmiseks. Seetõttu peavad rannikuriigid jätkama selliste laevade arenda mist, mis on ehitatud just selle riigi rannikukeskkonna ja operatsiooni­tingimuste jaoks21. Rannikumereväe rahuaja tegevuste üks olulisi eesmärke on säilitada ja arendada selliseid oskusi, mis võimaldavad oma rannikuvete topograafiat ära kasutada.

Moodne tehnoloogia, nagu radar, satelliitnavigatsioon ja elektrooniline merekaart, võimaldab kitsastes faarvaatrites kiiret navigatsiooni ka sellistes ilmastikutingimustes ja nähtavusega, kus vanasti isegi kõige kogenumad navigaatorid pidid alla vanduma. Sõja korral reedavad sellised süsteemid aga asukoha ning võivad elektroonilise segamise tõttu olla üldse kasutus­kõlbmatud. Sõjalaev, mille kere, masinad ja relvad on terved, peab olema võime line relvi kasutama, navigeerima ja manööverdama – teisisõnu võitlema – ka siis, kui osa tema elektroonilisest varustusest on rivist väljas. Rannikumereväe võime navigeerida ja tegutseda oma merealal tingimustes, kus vastane seda enam ei tee, on selle otsene eelis ookeanimereväe ees.

Teine rannikumereväe tüüpiline tunnusjoon on miinisõja kõikide vor­mide suhteliselt suur tähtsus, rõhuasetusega madalvee22 operatsioonidel, sh miinijahtimisel, mis on kombinatsioon miinituukritest ja kaugjuhitavatest allvee seadmetest. Meremiinid kaitsevad enda operatsioonialasid ja takis tavad vastasel nende kasutamist. Miinitõrje, mineerimise peegelvaade, tagab turva­lise ligipääsu sadamatesse ja oma operatsioonialadesse.

21 Selle väite valguses on huvitav jälgida mõne NATO rannikuriigi mereväe külma sõja järgset arengut, mida autor kaudselt silmas peab. Kuigi meresõjapidamise üldine fookus nihkus ava­ookeanilt rannikumerele, on näiteks Taani ja Saksa merevägedest saanud ookeanimereväed, mis võivad küll tegutseda kõrvuti USA lennukikandja lahingugruppidega, aga millel peaaegu enam pole vahendeid meresõjapidamiseks Läänemerel. Tõlkija märkus22 Madalveeks (ingl shallow water) peetakse üldjuhul mandrilava kohal olevat mereala, mille sügavus on 10–200 meetrit. Tõlkija märkus

171RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Ka rannikulähedastes allveeoperatsioonides ja nende peegelvaates, ranniku lähedases allveelaevatõrjes, on rannikumereväel eelis ookeani mereväe ees. Tavaliselt iseloomustab rannikumerd väike sügavus ja eba tasane mere­põhi, mis on kohati kivine, kohati mudane. Niisamuti on rannikumeres tänu tihedale inimtegevusele, mereelustikule ja lainete murdumisele rannal kõrge taustamüra tase23. Tänu päikesele, loodehoovustele ja jõgedest juurde­voolavale veele varieerub soolsus ja temperatuur rannikumeres pidevalt, mis tähendab keerukat ja pidevat heliteekonna muutumist vees. Allveelaevadele, mis on sellisesse keskkonda mõeldud ja mehitatud väljaõpetatud meeskonda­dega, kes oskavad keskkonnatingimusi ära kasutada, pakub rannikumeri rohkelt varjumise, üllatusrünnakute ja ohutu põgenemise võimalusi. Allvee­laev, mis ei pea ennast paljastama suurel kiirusel liikudes, kasutades aktiiv­seid sensoreid, või näitama oma laevakeret vee peal, võib jääda avastamata nii kauaks, kui soovib. Hästi väljaõppinud ja suure kogemuste pagasiga allvee­laevatõrje laeval, mis on varustatud rannikulähedaseks allveelaevatõrjeks, on siiski mõned võimalused ründeallveelaeva avastada. Mõte on selles, et ava ookeanile mõeldud allveelaevatõrje sensorid ja relvad ei ole optimaalsed ranniku meres ja on mõnel juhul ka täiesti kasutud. Lisaks nõuab rannikumeri ka teistsugust allveelaevatõrje tegevust ja protseduure, et saavutada senso­ritelt, nagu aktiivne ja passiivne sonar ning radar, parim võimalik tulemus. Vana hea visuaalvaatlus (Eye ball Mk 1) koos radariga on rannikulähedases allveelaevatõrjes palju suurema tähtsusega kui avaookeanil. Madal sageduslike sonarite ja konvergentsil24 põhineva pikamaa helileviku tehnika ning pika­maa ründevõime tõttu on visuaalvaatlus avaookeanil muutunud rohkem või vähem tähtsusetuks. Helikopter koos vettelastava sonariga ja pealveelaev koos muudetava sügavusega sonariga, mida on võimalik lasta läbi veekihtide, kust helilaine muidu kõrvale painduks, on rannikulähedases allveelaevatõrjes asendamatud. Tänu keskkonnale tekib rannikumere allveelaevatõrjes hulga­liselt valekontakte. Seetõttu on rannikulähedases allveelaevatõrjes vajalik odav relv, mida saab suurtes kogustes kasutada. Kui Falklandi sõjas 1982. aastal oleks Argentina ainsa allveelaeva hoolduse ja meeskonna väljaõppe tase olnud

23 Kuna peamine allveesensor on sonar, mis põhineb hüdroakustikal, on heli levimise kiirusel ja teedel vee all määrav mõju allveelaeva­, allveelaevatõrje­ ja miinitõrjeoperatsioonidele. Tõlkija märkus24 Konvergents tekib ookeanisügavuses, kus vee heli levik on stabiliseerunud ja põhjustab heli leviku ca 50­kilomeetriliste hüpetena, mis suurendavad allveelaevade avastamise kaugust märkimisväärselt. Rannikumeri ei ole piisavalt sügav ega ühtlane konvergentsi tekkeks. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN172

enam­vähem sarnane oma vastase ehk Kuningliku Mereväe allveelaevade omaga, oleks Suurbritannia võinud sõja ka kaotada.25

Kuues rannikumereväe tunnus on paiksete ja liikuvate rannakaitse raketi­ ja suurtükipatareide, kontrollitavate miiniväljade ja kontrollitavate torpeedode26 tähtsus, et kaitsta olulisi sadamaid ja baase ning rannikulähedasi mereteid. Paiksete rannakaitsepatareide peamine omadus on nende paiksus, mistõttu saab neid kasutada vaid üheks otstarbeks: kaitseks ja vaid seal, kus nad asuvad. Kuigi tänapäeva täppisrelvastuse arenguga on ka rannakaitse­rajatiste haavatavus suurenenud, ei maksa seda ülehinnata. Tõenäoliselt on paiksete rannakaitserajatise peamine nõrkus nende paiksus ja nende asu­koht seega vastasele teada. Seetõttu võib vastane seda eriüksustega rünnata omale sobival ajal või sellest üldse mööduda. Teisalt, seal, kus rannikuriigil on vaja saavutada suur tegevusvabadus ja julgeolek oma operatsioonideks, loovad ka paiksed suurtükipatareid märkimisväärse künnise ja vabastavad liikuvaid üksusi muudeks ülesanneteks. Liikuvad kaldapatareid on seevastu paindlikumad ja vähem haavatavad vasturünnakutele. Seal, kus ranniku­topograafia seda võimaldab, on liikuvad rannakaitse suurtükipatareid tõhus ja ökonoomne toetus sõjalaevadele.

Sõltuvus baasidest ei piira rannikumereväe tegevust samamoodi, kui see mõnikord piirab ookeanimerevägesid kodust kaugel. Rannikumerevägi tegut­seb kogu aeg oma baasidele suhteliselt lähedal. Kuna rannikumereväe baa­sid asuvad tema enda territooriumil, ei sõltu nende kasutamine välis riikide poliiti listest piirangutest, nagu suurriikide ekspeditsioonioperatsioonidel tihti on juhtunud. Seda eelist kasutades peavad rannikumereväed vähem investee­rima oma laevade tegevusraadiusse, st kütuse­ ja laskemoonavaru mahuta­vusse. Selles suhtes on rannikumerevägede laevad odavamad. Pika ranna­joonega riigid kompenseerivad laevade väikest tegevusraadiust haju tatud logistikasüsteemiga, mis tugineb olemasolevale tsiviiltaristule kaldal. Seal, kus sellist infrastruktuuri pole või rannikumeri seda ei võimalda, tuleb logistika­süsteem üles ehitada hajutatud mobiilsetele varustuslaevadele, näiteks sobi­vatele kaubalaevadele, mis sundkoormise korras sõja ajal mereväkke võetakse. Selline lahendus aitab ka rannikumereväe haavatavust vähendada, sest vaen­lasel pole võimalik teda baase vallutades või hävitades neutrali seerida.

25 Odava allveelaevatõrje relva all peab autor silmas süvaveepommi, millest enamik riike on loobunud, eelistades oluliselt kallimat torpeedot. Samas näitas Falklandi sõda, et suure ohu korral oli ka avaookeanil allveelaevatõrjerelvade kulu väga suur, sest ohutuse mõttes rünnati kõike, mis võis akustiliselt olla allveelaev, sh ka vaalasid. Tõlkija märkus26 Norra fjordide topograafia võimaldas ehitada ka paikseid rannakaitse torpeedopatareisid. Tõlkija märkus

173RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Rannikumereväe tegevuse paljud aspektid eeldavad kohalike rannaolude head tundmist. Hoolimata keerukate tehnoloogiliste sensorite arengust, on paljudel juhtudel kohalik rannarahvas mereväe silmadeks ja kõrvadeks. Kohaliku kaluri või meremehe hinnang olukorrale on väärtuslik lisa mere­väe enda olukorrahinnangule ja vajalik info mereväe olukorrateadlikkuse jaoks, eriti kriisisituatsioonis. Paljudes riikides on rannavalve ja mereväe vahel tihedad sidemed. Mõnedes riikides, näiteks Norras, korraldab ja juhib merevägi rannavalvet. Mõnedes riikides on merevägi ise rannavalve.27 Kui lisada rannikumereväe sõltuvus kohalikest sadamatest, tankimise ja varusta­mise võimalustest, on selge, et mereväe huvides on võimalikult lähedane suhe rannarahvaga. Nende rannikuriikide merevägedel, kellel on suured kauba­laevastikud, mis on mehitatud peamiselt oma kodanikega, on kasulik teha koostööd kaubalaevanduse institutsioonidega nii värbamise kui ka väljaõppe alal. Ideaalis peaks rannikumerevägi olema nn rannakultuuri lahutamatu osa. Rannikumereväe personal, eriti ohvitserid, peaks olema värvatud just ranna­rahva ehk kohalike meremeeste ja kalurite hulgast. Niiviisi tekib ranniku­mereväel rannarahva hulgas oma mereväe maine.

Kõik eelkirjeldatud rannikumereväe kaheksa tunnust – kiired ja väikesed patrull­ ja raketikaatrid, rannikuallveelaevad, rannikulähedane allveelaeva­tõrje, rannakaitsepatareid, miinisõja olulisus, kõigi kolme väeliigi vastas tikune koostöö ja sõltuvus maa­ ja õhuväest, oma rannikumere ära kasutamisest saadav eelis ning sõltuvus tsiviilinfrastruktuurist rannikul – rõhutavad fakti, et rannikumerevägi tegutseb ja võitleb omaenda kohalikes vetes. Seetõttu on rannikuriigil kasulik arendada välja relvasüsteeme ja taktikat, mis on n­ö rätsepatööna kohalikku keskkonda loodud.

Eelneva suhtes on siiski kaks olulist erandit. Esiteks on UNCLOS­i kehtesta misega antud rannikuriigile juurde õigusi ja kohustusi, mis tõmbavad rannikumereväge kaugemale merele. Selle üks tagajärgi on rannavalve tähtsuse suhteline kasv võrreldes sõjalaevastikega. Teiseks, väikesed ja keskmised riigid (sh rannikuriigid), sõltuvad rahvusvahelise õiguse üldisest järgimisest, asja­kohasest ja elujõulisest USA­st ning ÜRO põhikirja alusel või sellega kooskõlas loodud regionaalsetest kollektiivse julgeoleku organisatsioonidest nagu OSCE, WEU ja EL Euro­Atlandi ruumis. See on tinginud ka ranniku riikide

27 Norra mereväel (nr Sjøforsvaret) on kaks peamist struktuuri: sõjalaevastik (nr Marinen) ja rannavalve (nr Kystvakt), mis alluvad mereväe ülemale. Läänemere riikide merekaitse üles­ehituse erinevate variantide kohta vt Urb, T. 2011. Cooperation of Coast Guards and Navies in Baltic Sea Region. Naval Intermediate Command And Staff Course paper. Riga. https://navy.ee/kirjutised/kirjutis­nr­14/. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN174

vajaduse panustada rahuvalve­ ja rahujõustamisoperatsioonidesse üle mere, kodust kaugel. Erinevalt meresõjalistest suurriikidest ei näi väike või kesk­mine ranniku riik ühelegi sellises kauges konfliktis osalejale võimaliku ohuna, lisaks pole tal üldjuhul ka koloniaalajaloo taaka. Seetõttu pole ranniku­riiki põhjust ÜRO operatsioonil kahtlustada oma isekate huvide edenda­mises. Väike või keskmise suurusega rannikuriik sobib seepärast väga hästi ÜRO juhitud rahutagamis operatsiooniks. Rannikumereväel võivad olla just selleks sobivad võimed, et julgestada ja käitada sadamat, korraldada ranniku­vetes seire operatsioone või jõustada embargooperatsiooni käigus näiteks lähi blokaadi. NATO külma sõja järgne strateegiline kontseptsioon eeldab oma ranniku riikidest liikmetelt, näiteks Norralt, oma vägedega ülemere­ või välis­operatsioonidesse panustamist. Eelkirjeldatud väikeriigi eelis aga kaob, kui väikesed ja keskmise suurusega riigid panustavad rahutagamisoperatsiooni, mida juhib mõni suurvõim, nagu Ameerika Ühendriigid NATO puhul. Seal, kus NATO tegutseb rahutagajana, on panustavatel väikestel ja keskmistel riikidel alati oht, et neid käsitatakse pelgalt Ühendriikide poliitika instru­mendina, mille puhul ei olda erapooletud ega pruugita pooli võrdselt kohelda.

Sellise ülemereoperatsioonide esiletõusu tagajärg rannikumerevägedele on suurenenud vajadus suuremate ja avamerekõlblike aluste järele. Teine taga­järg on suurenenud vajadus sideseadmete järele, mis oleks koostegutsemis­võimelised teiste liitlasmerevägedega, ning sellise taktika ja toimingute kasutusele võtt, mis oleks sarnased või vähemalt ühilduksid nende merevägede omadega, kellega koos tegutsetakse. Lisaks võib tunduda raske teha kompro­misse välisoperatsioonidele saadetavate laevade varustuse kvaliteedi suhtes, mis sõja korral oleks taktikaliselt tähtsusetu. Vajadus panustada oma laeva­dega välisoperatsioonidesse on viinud ka rannikumerevägede väestruktuurid kõrg­ ja madaltehnoloogiliste ehk kallite ja odavate üksuste segunemiseni.

Üldiselt ei paku rannikumereväed oma ohvitseridele võimalust tee­nida merel ülematena peale 30­aastaseks saamist vanemleitnandi auastmes või 35­aastaseks saamist kaptenmajori auastmes. Millised aga on ranniku­mereväe ohvitserid oma karjääri lõpus? Kui palju tegelikke merepäevi saab üks ranniku merevägi oma ohvitseridele tagada, kui laevastik koosneb pea­miselt väikestest ja kiiretest pealveelaevadest, mis võrreldes suurte sõja­laevadega veedavad paratamatult rohkem aega kai ääres kui merel? Mereväe­kapten K. R. Menon India mereväest vastas nendele olulistele küsimustele oma essees, mis ilmus ajakirjas US Naval Institute Proceedings28.

28 Menon, R. K. 1984. The Sea­Denial Option for Smaller Navies. – US Naval Institute Proceedings, Vol. 9, No. 3, March.

175RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Kui uurida merelahinguid ajaloos, on üldine seaduspära, et lahingu võidab see pool, kes on veetnud rohkem aega merel, kelle sõjalaevade meeskonnad on enesekindlad, harjunud elama, töötama ja võitlema laevas ning seetõttu võimelised raskeid tingimusi enda kasuks pöörama. On palju näited, kus tehniline või materiaalne üleolek ei ole toonud loodetud võitu, sest vähese kogemuse ja seetõttu ka vähese enesekindlusega komandörid ei ole suutnud tekkinud olukordi lahendada.29 Oma sõjateoorias paneb Clausewitz suurt rõhku väejuhi vaimujõule, kes suudab ebakindluse ja ennustamatuse lahingu­väljal enda kasuks pöörata tänu oma intuitiivsele võimele kaootilisi olukordi õigesti hinnata ning säilitada enesevalitsemise ja otsustavuse. Clausewitz ütleb, et sõda on kunst, juhtimisülesanne, kus suurimat rolli mängib koge­musel põhinev intuitsioon.30 On selge, et Clausewitzi silmas peetu saavuta­mine nõuab aastaid kogemust, et navigeerida rannikumerel erinevates ilma­, nähtavus­ ja valgusoludes.

Võrreldes fregatiga veedab raketikaater ühe sõidutunni kohta merel rohkem tunde kai ääres.31 Raketi­ ja patrullkaatreid ning muid seesuguseid aluseid kasutavate merevägede kogemus näitab, et selliste väikeste üksustega on keerukam saavutada meeskonna vilumust ja seda pikema aja jooksul alal hoida kui suuremate sõjalaevadega.32 Teostatavad operatsioonid ja tingi­mused, kus neid ellu viiakse, on liiga keerulised võrreldes mereajaga, mida on võimalik laevameeskondadele tagada. Üks rannikumerevägede probleem on veel see, et ohvitserid lähevad ujuvkoosseisust kaldastruktuuri suhteliselt varases teenistuseas. Seejärel kulub palju aega, enne kui nad on tagasi operat­sioonilises teenistuses, näiteks merejõudude juhtidena. Selle aja jooksul on nad kaotanud tunnetuse ja arusaama mereväeoperatsioonidest, mida on vaja, et olla loov ja agressiivne ülem. Sündmused, mis tõmbavad rannikumereväge üha kaugemale merele, majandusvööndisse ja välisvetesse rahvusvahelistele

29 Crevald, M. van 1983. Fighting Power – German and U.S. Army Performance, 1939–1945. London, Melbourne: Arms and Armour Press.30 Clausewitz, C. von 1983. On War. Howard, M.; Paret, P. (trans., eds.). Princeton, NJ: Princeton University Press.31 Børresen, J. 1994. The Sea Power of the Coastal State. – Journal of Strategic Studies. Sea­power Theory and Practice, Vol. 17, No. 1, March, p. 172. [Børresen 1994]32 Sellise ajajaotuse põhjustab ühelt poolt väikeste laevade ehitus: kui näiteks fregati kolmest peamasinast saab käigus olles hooldada ühte, siis väikesel laeval peavad kõik peamasinad kogu aeg töötama ja neid saab hooldada vaid kai ääres. Teiselt poolt on põhjuseks meeskondade puhkeaeg. Külma sõja ajal leidus väiksemaid raketikaatreid, millega sõites pidi kogu meeskond vahis olema. Seega pidi laev peale 24–48 tundi merel olemist minema tenderi poordi või kai äärde, et meeskond saaks magada. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN176

operatsioonidele, vähendavad omakorda aega, mida rannikumerevägi peaks kulutama oma rannikumeres kohalikest oludest tuleneva eelise hoidmiseks. On võimalik, et nüüdisaegsed matkevahendid aitavad seda puudust vähen­dada ja võimaldavad harjutada navigatsiooni piiratud vetes ka siis, kui laev on kai ääres.

Rannikumereväed peavad olema valmis ja võimelised tegutsema ning võit­lema tingimustes, mis on sootuks erinevad nendest, milles ookeani mereväed tegutsevad ja võitlevad. Rannikumerevägi on üles ehitatud ja seda kasu­tatakse palju väiksemate ressurssidega kui ookeanimereväge. Seetõttu ei saa rannikumerevägi olla ookeanimereväe vähendatud koopia. Ranniku mereväe värbamis poliitika ega karjäärimudel ei tohiks imiteerida ookeanimereväge. Selle asemel peab rannikumerevägi, nagu tegelikult ka ookeanimerevägi, olema loodud, lähtudes kohalikest oludest, mereväe rollist ja ülesannetest.

On mõeldav, et mõnel juhul võib ka rannikumereväel olla kasulik inves­teerida ühte või paari väga kallisse, mõjuvõimsasse ja tulejõulisesse üksusesse. Näiteks võib olla vajadus heidutada deklaratiivselt mõnda konkureerivat oma­sugust rannikuriiki. Seetõttu leidub rannikumerevägesid, mis kasutavad suu­rema osa oma ressursist ühe lennukikandja, raskeristleja vms käitamiseks. Leidub ka rannikuriike, mis on soetanud moodsaid raketi süsteeme vaatamata asjaolule, et neil on raha vaid väikese koguse rakettide jaoks. Seetõttu ei saa nad harjutada pidevat raketilaskmist, mis on aga eelduseks soetatud relva­süsteemi tegeliku lahinguvalmiduse hoidmisel. Üks või kaks suurt sõjalaeva33, mis on tavaliselt soetatud kasutatuna mõne suure mereriigi käest, võib mõne arvates upitada rannikuriigi regionaalseks jõuks. See võib osutuda kasulikuks piiratud lokaalses konfliktis. Meresõjalise riigi käest hangitud suured sõja­laevad võivad olla kasulikud ka välissadamate külasta misel, kui see on osa deklaratiivsest poliitikast konkureeriva rannikuriigi vastu. Sellised laevad või­vad samal ajal näidata nii tahet kui ka võimet kasutada vajadusel ülekaalukat jõudu, samuti tolle meresõjalise riigi varjatud toetust. Selline toetuse lootus võib aga üsna kähku kustuda muutuva poliitmaastiku ja mööduva aja tõttu. Riigi ainsa suure sõjalaeva uputamise sümboolne väärtus ja sellega kaasnev poliitiline hind võib olla märkimisväärne. Konflikti korral on selline laev kohe vastase sihtmärgiks. Argentina ristleja General Belgrano uputamine Falklandi sõjas on sellise kaasuse hea näide. Alates selle ristleja uputamisest kuni sõja

33 Suur sõjalaev (ingl capital ship) tähendab sõjalaevastiku peamist löögiüksust. Tänapäeval on sellisteks lennukikandjad, suured dessantlaevad ja strateegilised tuumaallveelaevad, mille komandöri auastmeks on mereväekapten. Tõlkija märkus

177RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

lõpuni ei läinud Argentina merevägi kordagi merele.34 Sageli heidutavad efek­tiivsed ja kohalikesse või regionaalsetesse oludesse ehitatud väiksemad ning moodsamad üksused sihtmärgiks oleva riigi otsustajaid palju veenvamalt ja tõhusamalt kui üksik suur sõjalaev, kuigi see ei pruugi avalikkuse hari­matu silma jaoks piisavalt silmapaistev tunduda. Lisaks on nii majanduslik kui ka poliitiline hind ühe või mitme väikese laeva kaotuse puhul väiksem. Rõhu tagem taas, et rannikumerevägi peab ideaalis, kui ta suudab seda endale lubada, kasutama kohalikesse oludesse sobivaid lahendusi, arenema oma eri­vajaduste järgi, ta ei tohi kopeerida suure mereriigi lahendusi ega hankida tema kasutatud varustust.

Tehnoloogia areng on rannikumerevägesid mõjutanud kolmel viisil. Esiteks on tehnoloogia areng võimaldanud paigutada ka väiksematesse sõjalaevadesse piisavalt tulejõudu, et ohustada suure mereväe suuri sõja­laevu. Head näited on traatjuhitavate torpeedode ja allveelaevalt lastavate tiib rakettidega relvas tatud väike rannikuallveelaev ja pikamaa laevatõrje­rakettidega relvastatud kiire raketikaater. Teiseks on tehnoloogia areng mõju­tanud rannikumerevägesid samal moel kui teisi: sõjalaevade hind on oluliselt tõusnud, mille tulemusena on neid märkimisväärselt vähem, samas kui ühe sõjalaeva sõjaline võime on sama märkimisväärselt suurenenud. Viimaseks on juhtimise, side­ ja seireseadmete areng oluliselt parandanud ühend­operatsioonide juhtimise võimet. See nõue on rannikuriigile olnud kogu aeg olulisem kui meresõjalisele riigile, kuid peale külma sõja lõppu on ühend­operatsioonide juhtimise võime tähtsustunud ka meresõjalistes suur riikides. Siiski on üks aspekt, mida tehnoloogia areng ei ole mõjutanud. Hooli mata keerukast matketehnoloogiast, ei ole komandöri kogemusel põhineva intuit­siooni roll vähenenud.

Kuningliku Norra Mereväe juhtum35

Rannikuvõimu teooriat arendades olen ma paljuski tuginenud oma tead­mistele ja kogemustele pärast 40 teenistusaastat nii allveelaevastikus kui allveelaevatõrje fregattidel komandörina ning operatiiv­ ja strateegilise planeerijana.

34 Børresen 1994, p. 172.35 Järgnev osa peatükist põhineb seni publitseerimata loengutel, mida andsin Norra Kaitse­kolledžis aastatel 1998–2001.

JACOB BøRRESEN178

Selguse huvides kasutan allpool sõnu järgmiselt. Kui pean silmas tervet Kuninglikku Norra Mereväge, kasutan terminit merevägi, kui vaid võitlevaid laevu, kasutan terminit pärismerevägi. Terminid rannavalve ja rannakaitse36 on iseenesestmõistetavad.

Norra merevägi sobitub tüüpilise rannikumereväe kirjeldusse. See koos­neb umbes 45 sõjalaevast ja üheksast rannakaitserajatisest, mille tuumiku moodustavad kuus rannikuallveelaeva, 20 kiiret raketikaatrit ning kuus ultra moodsat miinitõrjelaeva. Ülejäänud kolmel vanal Oslo­klassi fregatil pole enam palju lahinguväärtust jäänud. Viimaseid kasutatakse peamiselt selleks, et alal hoida fregattide kasutamise kogemust ja välja õpetada mees­kondi uutele Fridtjof Nanseni klassi allveelaevatõrje fregattidele, mis peaks Hispaania laevatehases valmima alates 2005. aastast. Rannavalve, mis on Norras mereväe osa, koosneb 11 ookeanipatrull­laevast, millest kolmel on orgaaniline helikopterivõime, ja seitsmest rannikupatrull­laevast kalda­lähedasteks operatsioonideks. Uus jääklassiga spetsiaalselt arktilistesse olu­desse projekteeritud rannavalve patrull­laev veesati 2002. aastal.

Norra merevägi on tasakaalus merevägi, sest sisaldab kolme peamise meresõjapidamise valdkonna võimeid: õhutõrje, pealveetõrje ja allveelaeva­tõrje. Norra merevägi saab tegutseda ja niiviisi pakkuda poliitilistele juhtidele tegevusvariante terve konfliktispektri ulatuses alates rahuaja episoodidest ja sissetungidest kuni täiemahulise sõjani. Esimesel juhul on peamiseks tegutse­jaks rannavalve. Teisel juhul on aga allveelaev kõige võimekam ja ellujäämis ­võimelisem relvaliik. Norra merevägi on ka hea näide, kuidas ranniku­merevägi on teinud kompromisse laevade hinna ja tehnoloogia arvelt, et oleks mõistlik hulk vahendeid ülesannete täitmiseks. Selleks, et ehitada viit uut fregatti, mis oli mereväe ülema määratud mõistlik miinimumarv, tuli näi­teks loobuda ainult uusima tehnoloogia soetamisest. Need fregatid on tehni­liselt täiesti mõistlikul tasemel, kus ka meeskonna suurus on viidud miini­mumini, et käitamiskuludelt kokku hoida. Samas pole allveelaevades paraku

36 Eesti keeles on põhjustanud vaidlusi nii sõna rannakaitse kui ka selle tähendus. 1990. aastatel hakati vana eestikeelse oskussõna rannakaitse asemel ja tõenäoliselt Soome rannikkopuolustus’e eeskujul kasutama sõnavormi rannikukaitse, püüdes seda õigustada mh rannikugeoloogia mõistestiku abil (vt tõlkija kommentaari erinevatest distsipliinidest laenatud sõnade eri­neva tähenduse kohta). Rannakaitse mõiste võib tähendada merekaitse maismaal toimuvat osa (st rannakaitsepatareid, rannikuüksused jms) ja nii kasutab seda mõistet ka kommodoor Børresen. Samas võib rannakaitse tähendada ka strateegilist lähenemist, millega takistatakse väikeriigi mereala valdamist. Kui nüüdisaegse meresõjateooria paradigma loojad on Mahan ja Corbett angloameerika kultuuriruumist, siis rannakaitse diskussioon on käinud pigem väike­riikide rahvuskeeltes ja lähtunud kohalikest oludest. Seetõttu pole ka mõistel ranna kaitse Lääne sõjandusruumis paradigmaatilist tähendust. Tõlkija märkus

179RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

võima lik tehnoloogia arvelt kokku hoida. Norra allveelaevad on tehnika tipp­saavutus ja võrreldavad kõikide maailmas eksisteerivate konventsionaalsete allveelaevadega. Selleks, et säilitada nende tehnoloogia taset, on Norra vähen­danud oma allveelaevade arvu viieteistkümnelt 1970. ja 1980. aastatel praegu kuueni.

Norra kaitseväe ja seega ka mereväe ülesanded tulenevad riigi kaitsepoliitika eesmärkidest, mis on järgmised:• sõja vältimine ja panustamine stabiilsesse ning rahumeelsesse arengusse;• Norra õiguste ja huvide eest hea seismine ning Norra tegevusvabaduse

kaitsmine poliitilise ja sõjalise surve korral;• Norra suveräänsuse tagamine.37

Need eesmärgid on tõlgitud järgmisteks Norra kaitseväe ülesanneteks:• mereväeline kohalolek prioriteetsetel merealadel;• luure ja seire Norra huvipiirkonnas;• suveräänsuse ja jurisdiktsiooni jõustamine;• kriisiohje Norra aladel;• Norra alade sõjaline kaitse ja valmistumine julgeolekuohtudega toime­

tulekuks koos liitlastega;• elutähtsate teenuste turvalisuse tagamine;• rahvusvaheline koostöö;• pääste­ ja keskkonnakaitse valmidus.38

Norra mereväele tähendab see järgmiste põhiülesannete täitmist:• luure ja seire;• suveräänsuse ja jurisdiktsiooni jõustamine;• kriisi­ ja konfliktiohje;• sõjaline kaitse;• rahvusvahelised operatsioonid;• pääste­ ja keskkonnakaitse valmidus.

37 Stortingsproposisjon, nr. 45 (2000–2001). Omleggingen av Forsvaret i perioden 2002–2005. [Stortingsproposisjon]38 Ibid.

JACOB BøRRESEN180

Luure ja seire

Esimene põhiülesanne – luure ja seire – on nii mõneski mõttes kõikide teiste täitmise aluseks. Selle pealkirja all on oluline koguda infot kõikide, nii liit­laste kui ka muude välisriikide sõjalaevade liikumisest ja tegevusest Norra mere­ ja ookeanialadel. Selline teave annab tervikpildi mereväe olukorrast regioonis ning loob aluse, et hinnata erinevate Norra mere­ ja ookeani aladel tegutsejate motiive ja tegusid. Teine oluline tegevus on teabe kogumine laeva­liikluse kohta, mis suundub Norra territoriaalmerre või lahkub sealt, ning kalapüügi kohta majandusvööndis ja Teravmägede kalakaitse piirkonnas. Kauba­ ja kalalaevad on tavakorras kohustatud oma liikumisest võimudele ette kandma vastavalt kehtestatud rahumeelse läbisõidu39 reeglitele ja Norra jurisdiktsiooni all olevate merealade kalastusreeglitele. See teave on vajalik, et tagada üksuste ökonoomne kasutus mereseires ja sündmustele reageeri­misel. Lisaks mereväe enda vahenditele, s.o peamiselt laevad ja kalda radarid, on sisse seatud lähedane koostöö õhuväe, kaitseväeluure, tsiviilasutuste ning avalikkusega piki rannikut ja rannasõidulaevadel, et vahetada olukorra teavet.

Suveräänsuse ja jurisdiktsiooni jõustamine

Suveräänsuse ja jurisdiktsiooni jõustamine sisaldab tervet hulka üles andeid, mis on seotud välisriikide kodanike Norra territooriumile ja majandus­vööndisse pääsemise ja seal tegutsemisega. Norra jurisdiktsiooni jõusta­mine ookeanialadel on Norra seaduste järgi rahuajal tervenisti rannavalve tegevus valdkonnas. Pärismereväel on seejuures n­ö redulaevastiku roll ehk see on sõjaline võime, mis saab vajadusel rannavalvet tugevdada. See oma­korda suurendab rannavalve autoriteeti võimalike seaduserikkujate silmis. Rannikuvetes toetab pärismerevägi rannavalvet vastavalt vajadusele. Lisaks on rannavalvel tihe koostöö politsei, tolli, lootsiteenistuse jms. Olukordades, kus Norra territoriaalmerre sisenevad loata välisriigi sõja­ või riigilaevad, sekkub üsna kiiresti pärismerevägi.

Asjaolu, et Norra kaitsevägi nii rannavalve kui pärismereväe näol täidab seaduste ja jurisdiktsiooni jõustamise ülesandeid mitte ainult välisriikide, vaid ka Norra kodanike suhtes, on erand Norras juurdunud põhimõttest, mille

39 Rahumeelne läbisõit on kõikide laevade (üldjuhul ka sõjalaevade) õigus sõita rahumeelselt läbi rannikuriigi territoriaalmere. Tõlkija märkus

181RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

kohaselt Norra relvajõudusid ei kasutata norra rahva vastu40. See on tava­päraselt tsiviil­korrakaitseorganite, nagu politsei ja toll, pärusmaa. Selline erand pole siiani praktilisi probleeme põhjustanud ega ole olnud isegi jututeemaks kolmel põhjusel. Esiteks ei ole rannavalve ainult korrakaitse institut sioon, vaid pakub suures ulatuses vajalikke ja tasuta teenuseid kala­laevastikule: merepääste, meditsiiniline evakuatsioon kaugetelt merealadelt, kalurite abistamine sõukruvisse takerdunud kalavõrkude, katkiste radarite ja raadiote puhul jne. See tähendab, et kalurite ohutus sõltub rannavalvest, nad usaldavad rannavale personali ja austavad nende professionaalsust. Teiseks saavad kalurid üldiselt aru, et nende tulevikusissetulek sõltub rannavalve tööst kalapüügikvootide jõustamisel, et neid ei ületataks ega püütaks keela­tud liike. Kolmandaks töötab rannavalve personal professionaalselt ja jõustab seadusi kõigile võrdselt. Pole vahet, kas olla Hispaaniast, Venemaalt, Islandilt või Norrast. Kõiki koheldakse võrdselt ja kindlakäeliselt, kuid austusega ja eelkõige seaduse järgi.

Norra reeglite jõustamise erijuhuks on Teravmägede kalakaitsepiirkond, kus Norra jurisdiktsiooni on vaidlustanud pea kõik riigid, eriti Venemaa. Seetõttu hoidub Norra igasugusest jõu kasutamisest piirkonnale kehtestatud reeglite jõustamisel. Sellest hoolimata – ja kuigi Vene kalurid üldiselt keeldu­vad kalakaitse kontrollkäikude protokolle allkirjastamast – Norra seadusi üld­juhul järgitakse. Niisuguse positiivse vastastikuse läbisaamise eeldus on kala­laevastiku pikaajaline stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Selline stabiilsus valitseb Norra majandusvööndis ja eriti Teravmägede kalakaitse piirkonnas, kus aastast aastasse kalastavad samad kalalaevad samade meeskondadega. See tekitab vastas tikuse arusaamise ja usalduse, mis omakorda loob austuse ja kindluse õhkkonna ning teatava legitiimsuse isegi siis, kui puudub ühiselt aktsep teeritav õiguslik alus. Kõik pooled tunnistavad, et nad pikas perspek tiivis kaotaks, kui kõnesoleval merealal toimuks kontrollimatu kalapüük. Lisaks rannavalve professionaalsusele mõjub rannavalve kuulekusele hästi ka kalameeste tead­mine, et nende ohutus sõltub rannavalvest, ning teatav vennastumis tunne meremeeste hulgas, kes töötavad äärmuslikes ilmastiku tingimustes väga kau­getel ja inimtühjadel merealadel. Kui rannavalve kalakaits einspektor ja kala­mees kohtuvad koordinaadil 80 kraadi põhjalaiust ja kohvi juues arutavad,

40 Sellise põhimõtte põhjuseks oli asjaolu, et maailmasõdadevahelisel ajal oli Norra kaitseväge korduvalt kasutatud streikide ja rahutuste lahendajana, sest politseil polnud selleks piisavalt jõudu. 1935. aastal võimule tulnud tööpartei kehtestas aga põhimõtte, et Norra kaitseväge võib kasutada vaid välise ohu korral, kuigi Norra põhiseadus võimaldas sõjaväge kasutada ka riigi­siseste rahutuste puhul. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN182

millal jää võiks hakata idast triivima – ja jää on peavalu mõlemale –, oleks kaluril üsna piinlik osutuda reeglite rikkujaks.41

Kriisi- ja konfliktiohje

Nii kaua kui kriisi­ ja konfliktiohje toimub konfliktispektri alumises osas, on see peamiselt rannavalve ülesanne. Kui kriis venib pikale või eska leerub, on mõistlik kutsuda pärismerevägi rannavalvet tugevdama. Juhtudel, kus mõni välisvõim rikub Norra suveräänsust, näiteks läbib omavoliliselt või eba seaduslikult Norra territoriaalmerd või korraldab seal mingeid operat­sioone, või kus mõni välisriik või organisatsioon võtab sihtmärgiks Norra naftarajatised mandrilaval, on pärismerevägi kohe kriisiohjega seotud.

Norra on maailmas suuruselt teine nafta eksportija ja üks suuremaid gaasi tootjaid, mille peamine turg on Lääne­Euroopas.42 Kogu Norra nafta­ ja gaasi toodang tuleb merel asuvatest puurtornidest. On mõeldav, et nii otseselt Norrat kui mõnda Norra klienti puudutavas kriisis võivad need merel asuvad puurtornid muutuda sihtmärkideks. Kuigi puurtornide julgeoleku tagamine on riiklik ülesanne, pole nende täiesti n­ö veekindel kaitse Norra kaitse­jõudude võimuses, sest oht võib varieeruda terrorismi ja pikamaa täppis­õhu­ või raketilöökide vahel, Norra ookeaniala on suur ning seal paiknevate rajatiste arv samuti.43 Selline jõupingutus oleks võimalik vaid NATO alliansi kontekstis, kui sedagi. Seevastu on üksikute platvormide kaitse eraldiseisvate rünnakute ja sabotaaži vastu Norra võimuses, eriti koostöös teiste Põhjamere­äärsete riikidega. Norra võimudele on oluline, et Norra merealadel paiknevate naftarajatiste kaitsmise rahvusvahelist operatsiooni juhiks Norra ise. Selleks on Norra mereväe fregattidel võime teostada mereseiret rajatiste ümber, juh­tida kohapeal operatsiooni, milles osalevad mitu laeva ja lennuvahendit, aga ka eriüksus. Samuti on fregattidel piisav sidevõime, et olla pidevas ühenduses mereoperatsioonide keskusega, aga vajadusel ka poliitilise juhtkonnaga Oslos.

41 Hønneland, G. 2000. Kystvakten – en legitimvaktbikke i fiskeriene. – Forsvaret i en Nye Tid. Oslo Militære Sammfunns 175­års jubileumsbok. Oslo: OMS, s. 302­3.42 2005. aastaks on Norra gaasi turuosa Prantsusmaal 40–50% ja Saksamaal 30–35%. Vt Kinsgaard, B. (ed.) 2000. Strategi – Sikkerhetspolitikk og Energiproduksjon. Oslo: Euro pa­programmet.43 Norral on kokku üle 20 peamise rajatise ning neid tuleb uute nafta­ ja gaasimaardlate kasutusele võtu tõttu juurde. Suurem osa asuvad Põhjameres umbes 140 000 km2 suurusel merealal. Tootmine laieneb põhja suunas ning seismilist seiret ja uuringuid uute maard­late kasutuselevõtuks tehakse terve Norra majandusvööndi ulatuses, mida on kokku umbes 1  miljon km2.

183RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Kriisi­ ja konfliktiohje on mereväe suurim rahuaegne proovikivi. Võime teha seda korralikult põhineb kolmel eeldusel. Esiteks on vaja näha toimuvat ja sellest aru saada ning teha selle põhjal õigeid järeldusi. Teiseks on vaja õigel ajal reageerida selleks sobivate vahenditega, mis merel tähendab õigeaegset ja asjakohast mereväelist kohalolekut. Kolmas eeldus on korralik side, sh otse­ühendus riigi poliitilise juhtkonnaga, et selgitada olukorda ja võimalusi, mida võiks ja peaks tegema. Märksõna on siinjuures mereväeline kohalolek, mis on tähtis neljal põhjusel:• pidev mereväeline kohaolek näitab teistele toimijatele regioonis, et see

mereala on Norrale oluline. Igaüks, kes kavandab sellel merealal tegevusi, mis rikuvad kehtestatud seadusi ja määrusi, peab arvestama, et ta leitakse, ja seisma seejärel silmitsi Norra mereväega;

• pidev mereväeline kohalolek annab poliitilisele juhkonnale suurema paindlikkuse kriisidele reageerimisel. Oluline on, et kõik toimijad peaks Norra mereväelist kohalolekut oma merealal normiks. Nii ei saa mereväe üksuste ilmumist pidada eskaleerivaks, mis omakorda suurendab tegevus­vabadust nendesamade mereväeüksuste edasisel kasutamisel tekkinud olukorra lahendamiseks;

• pidev mereväeline kohalolek annab ohvitseridele ja laevameeskondadele korraliku mereala ning võimaldab tunda seal valitsevaid tingimusi ja iga­päevaseid tegevusmustreid. Nii on isikkoosseisul parem võimalus ette­tulevat olukorda õigesti hinnata ja anda asjakohast sõjalist nõu selle suhtes, mida võiks või peaks olukorra lahendamiseks tegema;

• viimaseks tagab pidev mereväeline kohalolek kõrgema valmisoleku ja seega võime reageerida tekkivatele olukordadele õigel ajal.

Pääste- ja keskkonnakaitse valmidus

Päästeoperatsioone juhib Norra politsei ja merevägi annab oma laevu polit­sei merepäästekeskuse käsutusse, kuigi need jäävad mereväe enda operatiiv­juhtimise alla. Keskkonnakaitse puhul, nagu näiteks reostuskorje, on vastu­tus riigi naftareostuse agentuuril. Tavapäraselt panustab mereväest pääste­ ja keskkonnakaitse valmidusse rannavalve.

Eespool kirjeldatud neli ülesannet – luure ja seire, suveräänsuse ja juris­diktsiooni jõustamine, kriisi­ ja konfliktiohje ning pääste­ ja keskkonna­kaitse valmidus – moodustavad mereväelise kohaloleku tuuma. Nende üles­annete täitmine vähendab võimalust, et mõni vahejuhtum üldse toimub, ning suurendab Norra võimude õigeaegse ja asjakohase sekkumise võimet, kui mõni vahejuhtum siiski peaks aset leidma. Praegusel ajal tagab mereväelise

JACOB BøRRESEN184

kohaloleku peamiselt rannavalve. Pärismereväe võimet olla kohal merealadel, mis jäävad baasidest kaugemale, piiravad vähenev eelarve ja põhjalik ning kaugeleulatuv ümberstruktureerimine44. Norra mereväe oluliseks ülesandeks on see suundumus väärata, et ka Norra lahinguüksused näitaksid kohalolekut nii rannikumeres kui ookeanil.

Sõjaline kaitse

Merevägi panustab Norra sõjalisse kaitsesse kolmel põhimõtteliselt erineval viisil. Esiteks tagab merevägi Norra mereteede turvalisuse, et oleks võimalik juurde vedada oma ja liitlaste tugevdusvägesid ning tagada logistikaveod rindele. Suurem osa Norra rahvastikust ja ressurssidest asub Kesk­ ja Lõuna­Norras, samas kui Venemaaga piirnev Põhja­Norra on ka ettenähtavas tule­vikus sõjaliselt kõige haavatavam. Norra topograafiat iseloomustavad mägine maastik, millesse lõikuvad sügavad fjordid, ning kitsad ja järskude serva­dega orud, mida eraldavad kõrged mäed. Seetõttu on ühendusteid maismaal vähe ja need on sõjaliselt haavatavad. Kesk­ ja Põhja­Norra vahel on näiteks vaid üks raudtee. Isegi kui maismaaühendusteed oleks terved ja kasutatavad, on nende läbilaskevõime väiksem kui sõja korral vaja. Sellepärast on riigi põhja­ ja lõunaosa vaheliste mereteede lahtihoidmine oluline sõjalise kaitse õnnestumise kriteerium. Praegused Norra kaitseplaanid põhinevad jätkuvalt eeldusel, et NATO tuleb appi ja saadab tugevdusvägesid. Eduka invasiooni­tõrje eelduseks on Norra võime oma sadamaid ja juurdepääsuteid lahti hoida liitlaste laevandusele, mis veab tugevdusvägesid ja varusid.

Teiseks peab olema ettenihutatud invasioonitõrje võime, et kaitsta maaväe tiibu ja tagalaala, mis külgnevad rannajoonega. Võtmemängijad Norra invasiooni tõrjes on allveelaevad, kiired raketikaatrid, paiksed ja liikuvad ranna kaitsesuurtükid koos õhuväe F­16 hävitajate ning neilt lastavate pealvee ­tõrje rakettidega. Lisaks sellele saab merevägi maaväge toetada taktikalise transpordiga üle fjordide või laevakahurite tuletoetusega.

Kolmandaks on vaja võimet, et korraldada ründeoperatsioone vastase mereteede takistamiseks. Need panustavad ka alalisse heidutusse: võimesse viia sõjategevus vastaseni ning tekitada talle ootamatuid kaotusi ja riske. Sõjalised operatsioonid on võrdselt ressursimahukad nii ründajale kui ka kaitsjale ja Norra maismaa ühendusteed on probleemiks nii ründajale kui ka Norra relvajõududele. Mereväe ülesanne on seetõttu püüda takistada vastase

44 Artikli ilmumise ajal võeti välja nii rahu dividende kui ka reorganiseeriti mereväge külma sõja järgseks perioodiks. Tõlkija märkus

185RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

ühendusteid merel. Selleks sobivaim vahend on allveelaev: ainus üksus, mis on võimeline vastase laevandust ründama tema vallatavatel merealadel.

Külma sõja lõpu ning Nõukogude ja Varssavi pakti lõppemise järel pole meie invasioonitõrje plaanid enam sama tähtsad kui varem. Samuti ei harju­tata neid enam nii regulaarselt ja põhjalikult kui külma sõja kõrgajal. Sellest koolimata on nende plaanide aluseks olnud operatsioonikontseptsioonid, võimed ja taktika endiselt asjakohased, välja arvata ehk staatilised rannakaitse suurtükipatareid. Neid kontseptsioone, võimeid ja taktikat saab kasutada mitmete ülesannete täitmiseks rahuoperatsioonidel vastavalt NATO uuele strateegilisele kontseptsioonile.

Rahvusvahelised operatsioonid

Siin jõuame Kuningliku Norra Mereväe viimase ülesande juurde, milleks on osalemine ÜRO, OSCE, EL­i ja NATO egiidi all toimuvates välis­operatsioonides. Norra parlamendile esitatud valitsuse seisukoha järgi

saavad [välisoperatsioonid] lähiaastatel Norra kaitseväe keskseks ülesandeks. Osaledes aktiivselt rahvusvahelistes operatsioonides, aitab Norra kaasa rahvus-vahelise rahu ja stabiilsuse saavutamisele, samal ajal kaitstes oma sõjalis- strateegilist olukorda. Näidates üles tahet ja võimet seista oma liitlaste kõrval välisoperatsioonidel, tugevdame liitlaste valmisolekut tulla meile appi, kui Norra peaks kriisis olema. Lisaks aitab rahvusvaheline kaitsekoostöö arendada Norra sõjalisi võimeid ja koostegutsemisvõimet liitlastega. Seetõttu on välis-operatsioonidesse panustamine tihedalt seotud sõjaliste tegevustega kodumaal, et edendada riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi eesmärke.45

Norra mereväe jaoks ei ole rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine midagi uut. Suurema osa külma sõja perioodist seilasid Norra fregatid STANVFOR­LANT­i koosseisus ja miinitõrjelaevad MCMFORNORTH­i või STANAV­FORCHAN­i koosseisus, nagu seda varem kutsuti46. 1998.–1999. aastal oli

45 Stortingsproposisjon, s. 35.46 STANAVFORLANT (Standing Naval Force Atlantic) on 1968. aastal loodud NATO fregattide ja hävitajate üksus. Alates 2005. aastast kannab see nime NATO 1. alaline mereväe­grupp ( Standing NATO Maritime Group 1, SNMG1). STANAVFORCHAN (Standing Naval Force Channel) on 1973. aastal loodud NATO miinitõrjelaevade üksus, mis alates 2001. aas­tast kannab nime MCMFORNORTH (Mine Countermeasures Force North) ja alates 2005. aastast NATO 1. alaline miinitõrjegrupp (Standing NATO Mine Countermeasures Group 1, SNMCMG1). Lisaks üksustele numbriga 1, mis viitab Põhja­Euroopa tegevuspiirkonnale, tegutsevad ka SNMG2 ja SNMCMG2 Vahemeres. Need neli NATO mereväeüksust olid ja on alalises valmiduses, et reageerida kohe kriisi puhkedes. Tõlkija märkus

JACOB BøRRESEN186

ka viimatinimetatud üksuse ülem Norrast. Külma sõja järel on Norra mere­vägi panustanud rannavalvelaevaga Iraagi­vastase koalit siooni embargo­ operatsiooni 1990.–1991. aastal, fregatiga NATO ja WEU operatsiooni „Sharp Guard“ Aadria meres endise Jugoslaavia vastu 1993. ja 1994. aastal ning miini tõrjelaevadega mitmerahvuselistesse miinitõrje operatsioonidesse Lääne merel Eesti rannikul nii 1999. kui ka 2000. aastal. Peale 2005. aastat, kui saabuvad Hispaanias ehitatud uued fregatid, on kavatsus alaliselt panus­tada ühe fregatiga STANAVFORLANT­i. Plaanis on seejärel võtta üheks rotatsiooni ajaks üle ka üksuse juhtimine. See, et Norra panustab ülemaga rahvus vahelise üksuse juhtimisse, on teadlikult esile tõstetud, sest see on ainus võimalus pakkuda oma ohvitseridele sellisel tasemel juhtimis­kogemust47. See omakorda viib tõdemuseni, et osalemine rahvusvahelistes operatsioonides on väikesele mereväele hindamatu väärtusega teadmiste ja kogemuste allikas. Tingimusi, mida need operatsioonid pakuvad, pole ise­seisvalt võimalik luua, et ülematele piisavalt väljakutseid pakkuda. Lisaks sellele annavad välisoperatsioonid võimaluse võrrelda oma sõjalaeva lahingu­valmidust teistega. Nii võib rahvusvaheliselt operatsioonilt naasvat laeva kasutada n­ö mõõdupuuna lahinguvalmiduse hindamisel. Rahvusvahelised operatsioonid pakuvad rannikumereväele ühelt poolt võrdlusmomenti ja teiselt poolt võrgus tikku, mis on vajalik, et rahvusvahelise mereväelise aren­guga kaasas käia. Rahvusvaheline sõjaline koostöö on ainulaadne võimalus luua võrgustikku teiste merevägede kolleegidega. Kontaktide, tutvuste ja sõprus sidemete ning ühiste mälestuste väärtus, mis on loodud noorem­ohvitserina teiste riikide kolleegidega, võib aja jooksul ja kõrgema auastme saamise järel kasvada. Sellised tutvused võivad hiljem, kui rannikumereväe ohvitser on palju kõrgemas auastmes ja suurema vastutusega, kaasa aidata plaanide ja operatsioonide suunamisele oluliselt rohkem kui rannikumereväe suurus seda võimaldaks.

Lõppsõna

Iga riigi relvajõud väljendavad selle riigi võimu ja rikkust, tema pürgimusi ja eesmärke ning asukohta riikide üldises hierarhias. Lisaks väljendavad relva­jõud riigi soovi ja võimet, et aktiivselt oma huvide eest seista ja vara kaitsta.

47 SNMG1 ülema auaste on kommodoor või kontradmiral, SNMCMG1 ülemal kaptenleitnant või mereväekapten. Kõigi nelja alalise mereväegrupi ülem ja staap roteeruvad tavaliselt aasta kaupa osalejate riikide vahel. Tõlkija märkus

187RANNIKUVÕIM: RANNIKURIIGI MEREVÕIM JA MERELISTE RESSURSSIDE hALDAMINE

Nagu Raymond Aron on kirjutanud: „Suveräänsete riikide suhete aluseks on sõja võimalikkus.“48 Seetõttu on riigi relvajõudude suurim roll olla rahu ajal n­ö nooleks diplomaadi nooletupes. Rannikuriigil, mis ammutab oma rikkuse ja poliitilise mõju suures osas oma majandusvööndi, mandrilava ja territoriaalmere loodusvaradest, samuti sellisel rannikuriigil, mille geo­graafiline asukoht on talle julgeolekuväljakutse, on merevägi üks olu lisemaid rahuaegse võimu instrumente, samaväärselt muu n­ö diplomaatilise kinnis­vara hulgas.

Tõhus ja hästi toimiv rannikumerevägi panustab kohalikku ja regio­naalsesse stabiilsusse olulisel määral. See on eriti tõene juhul, kui ranniku­merevägi on selgelt kaitseiseloomuga ega kujuta endast ohtu neile, kes ei tungi tema merealadele, olles samal ajal võimeline hoidma korda ja vältima väliste jõudude destabiliseerimise katseid või katseid asuda ise korda looma.

Rannikumereväge ei tohi luua suurte ookeanimerevägede eeskujul. Vastu­pidi, see tuleb üles ehitada, järgides kohalikke olusid. Seetõttu on erinevate rannikuriikide mereväed erinevad, sõltudes nende oma kohalikest mere­väelistest oludest ja ülesannetest. Siiski on rannikuriikide merevägedel üks ühine nimetaja: selleks, et oma olemasolu õigustada, peab merevägi olema asjakohane võimu instrument rannikuriigile.

Kirjandus

Aron, R. 1984. Paix et guerre ente les nations. Paris: Calman­Levy.Booth, K. 1983. Naval Strategy and the Spread of Psycho­legal Boundaries at Sea. –

International Journal, Vol. 38, No. 3, Summer, pp. 373–396.Børresen, J. 1993. Kystmakt, skisse av en maritim strategi for Norge. Oslo: Cappelen.Børresen, J. 1994. The Sea Power of the Coastal State. – Journal of Strategic Studies.

Seapower Theory and Practice, Vol. 17, No. 1, March, pp. 148–175.Børresen, J. 2004. Coastal Power: The Sea Pover of the Coastal State and the

Management of Maritime Resources. – Hobson, R.; Kristiansen, T. (eds.). Navies in Northern Waters 1721–2000. London; Portland, OR: Frank Cass, pp. 249–275.

Clausewitz, C. von 1983. On War. Howard, M.; Paret, P. (trans., eds.). Princeton, NJ: Princeton University Press.

Crevald, M. van 1983. Fighting Power – German and U.S. Army Performance, 1939–1945. London, Melbourne: Arms and Armour Press.

Hastings, M.; Jenkins, S. 1983. The Battle for the Falklands. New York, London: W. W. Norton & Company.

48 Aron, R. 1984. Paix et guerre ente les nations. Paris: Calman­Levy.

JACOB BøRRESEN188

Hønneland, G. 2000. Kystvakten – en legitimvaktbikke i fiskeriene. – Forsvaret i en Nye Tid. Oslo Militære Sammfunns 175­års jubileumsbok. Oslo: OMS, s. 302­3.

Kinsgaard, B. (ed.) 2000. Strategi – Sikkerhetspolitikk og Energiproduksjon. Oslo: Europaprogrammet.

Menon, R. K. 1984. The Sea­Denial Option for Smaller Navies. – US Naval Institute Proceedings, Vol. 9, No. 3, March.

Stortingsproposisjon, nr. 45 (2000–2001). Omleggingen av Forsvaret i perioden 2002–2005.

Erukommodoor JACOB BØRRESEN

SUMMARIES – KOKKUVÕTTED

Estonian Navy Should Strive Toward Limited Sea ControlInstead of Sea Denial

Grigori Gavrilov

Despite the emergence of new “revolutionary” technologies, the reality of war seldom changes instantly and is more often than not an evolution, rather than a revolution. The same applies for warfare in general, and naval warfare in particular. The first theorists of naval warfare (e.g. A. T. Mahan, J. Cor­bett, P. H. Colomb, S. Makarov) wrote about the age of sail at a time when wooden­hulled ships and smoothbore cannons had not yet lost their rele­vance in naval warfare. Still, the most significant statements of the XIX cen­tury thinkers stood the test of time and remain relevant even at the age of nuclear propulsion and supersonic missiles.

Most naval theorists generally accept two maxims. The first, established already by naval thought pioneers, states that the ultimate purpose of all opera tions at sea is to influence the events on land.

The second maxim focuses more specifically on conducting war at sea. In general terms, it describes two different approaches to naval warfare. The first is a pursuit of sea control. Sea control is a situation where one side is able to use the sea for achieving its objectives, either as a transport medium (for both troops and goods) or a projection of their power from the sea (i.e. amphibious operations or strike warfare).

The second is a pursuit of sea denial. It can be described as a situation that precludes the use of the sea by an opponent, without necessarily allowing oneself to use the sea instead.

It is important to understand that sea control and sea denial are not antipodes. If one side achieves sea control, the sea is automatically denied to the other belligerent. However, successfully achieving sea denial does not automatically give one the ability to use the sea freely for personal purposes. It is an important rationale for the subsequent discussion.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 189–195. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

SUMMARIES – KOKKUVÕTTED190

The degree of sea control can be graded. Essentially, absolute sea control means that one side has no opposition whatsoever from the other bel ligerent and can, thus, use the sea freely. At the same time, the other side of the conflict can not. It is possible to establish a state of limited sea control, or working sea control. It means that sea control is limited either by time, space, warfare domain (e.g. above­water or subsurface, etc.), or all three options simultaneously. Consequently, an opponent either controls other mediums or successfully denies them. A state of sea control can also be established in a dispute; in this case, neither side is strong enough to force its hand, but does not revert to a mere sea denial posture, either. A dispute over sea control means that both sides try to pursue their goals at sea, and both do so while at a considerable risk.

There are several works regarding the theories of sea control and sea denial. In general terms, the pursuit of sea control is the objective of the party that is stronger at sea, while the party that is weaker at sea should take on a defensive position and focus on sea denial.

Therefore, it is easy to argue that since Estonia is a weaker military power compared to Russia and generally adopts a defensive mind­set, the objective of its navy should be to achieve sea denial. This argument, however, is as wrong as it is superficial. It overlooks two well­established observations.

First, the efficiency of the sea denial strategy depends entirely on the importance an opponent gives on using of the sea. In the case of possible conflicts between Russia and the Baltics, however, the Baltic States rely heavily on the sea lines of communication, while Russia could make (and historically has made) do in achieving its military objectives in the region completely without applying naval forces. If the Russian A2/AD bubble over the Baltics turns out to be effective and its primary instrument of force is land forces, all Estonian efforts to pursue sea denial would be in vain; a navy configured for sea denial would then be a strategically mishandled decision.

Second, as much as the Russian military might dwarf the Estonian mili­tary, the fact remains that NATO holds a firmly supreme position over con­ventional arms; since Estonia is part of that alliance, it is, in fact, Russia that has practiced defensive naval strategies throughout most of its history. More­over, NATO as a trans­Atlantic alliance is, by definition, an entity with strong naval traditions, and the Baltic scenario of an isolated outpost in a dire need of maritime connection is not new to the powers of the free world. The same scenario was played out – on a larger scale, obviously – in both World Wars with Britain, and were extensively planned and prepared for in the Cold War with Western Germany and Norway.

191SUMMARIES – KOKKUVÕTTED

The author of this article argues that despite the suggestions made by some authors and publications, the Estonian Navy should not be reconstructed around the “new school” concept with sea denial capabilities at its core. While the physical destruction of enemy surface combatants is an important task, an anti­surface warfare should not be neither a priority nor specialty of the Estonian Navy. Land­based missile batteries and fast­attack craft would not serve the strategic interests of Estonia. Instead, the Estonian Navy should strive to achieve limited sea control, or at least local dispute control over the sea. Its focus should be on escort, scouting, and force­generation. The author believes that any future plans should integrate sea­going platforms with high endurance and good sea­keeping characteristics, armed with anti­air effectors and networked sensors, while the anti­surface warfare means such as naval mines and modern naval guns should be considered second­best.

Future Maritime Defence Scenarios in Estonia

Tauri Roosipuu

The problems of organising Estonian maritime defence have been the topic of discussion ever since the country restored independence, but not yet acknowledged on a governmental and societal level, and no substantial reorganisations have been made so far. The objective of this article is to pro­pose two hypothetical and extreme future scenarios that could take place over the next thirty years, both positive and negative, based on the current situation of maritime defence in Estonia. The first (the black scenario) is based on the assumption that there will be negative developments over the next decades, and maritime defence in Estonia will significantly deteriorate. However, the second (the white scenario) is based on the opposite assump­tion: a positive development will follow and Estonian maritime defence will dramatically improve.

The organisation of maritime defence in Estonia is at a crossroads. It is not sustainable in its current state, even in terms of maintaining the existing capabilities, and will create more and more problems over time. The implemen tation of either scenario depends primarily on the spread of a maritime mind­set. In the case of the black scenario, Estonian maritime geog­raphy would continue to be ignored on a governmental and political level, and that includes national defence management. In the case of the positive alternative, national maritime interests would be defined, the management

SUMMARIES – KOKKUVÕTTED192

of the maritime sector reorganised, legislations revised, and the necessary reforms implemented to ensure the sovereignty of Estonian sea areas.

Another factor is the national organisation of sea surveillance and the compilation of a recognised maritime picture which is a basis for all maritime operations. With the black scenario, it would remain fragmented between different agencies/authorities and the responsibility of sea surveillance would not be regulated on a legislative level. In case of the white scenario, sea surveillance would be assigned to the Defence Forces and they would compile a recognised maritime picture (in accordance with wartime requirements) with stationary and mobile shore radars and vessels permanently displaying the national flag and identifying targets on Estonian sea areas.

The quality of national maritime tasks depends directly on the organisation of the state fleets and vessels in service. In case of the negative scenario, authori­ties would continue to operate separate fleets but not be able to fully perform the tasks assigned to them, especially in a crisis and war situations. With the white scenario, on the other hand, a national fleet strategy would be adopted to create balanced fleets capable of operating in both wartime and peacetime. Since many of the existing mismatches of capabilities are related to service ves­sels and their quantity, the situation in terms of capability mismatches would not improve much with the black scenario. With the white scenario, the capa­bilities of fleets would improve due to the reduction of ship classes in service, a commission of modular ship classes, and an increase in a cross­use of vessels.

Maritime defence is not necessary only for conventional warfare, but also during peacetime and at different stages of an escalating conflict. In order to prevent getting defeated in hybrid war and an escalation of a conflict, the state must acquire maritime situational awareness (a recognised maritime picture) and the power to demonstrate national sovereignty. With the black scenario, the situation may escalate rapidly if a crisis should arise; on the other hand, with the white scenario, it is possible to ensure true national deterrence and sovereignty. The great contrast between the two proposed scenarios should, once again, show that ignoring maritime defence problems in Estonia has fatal consequences, and developing proper maritime defence is not an impos­sible task over a few decades. First, we should stop denying the existence of a maritime domain: only then can the necessary reforms regarding sea surveillance and fleets be carried out, forming a basis for the development of capabilities. To change the prevailing mind­set, we should constantly share the knowledge in the society. The validity of the proposed scenarios will only be revealed over time. The future may fall between both scenarios or be a combination of those two.

193SUMMARIES – KOKKUVÕTTED

Ensuring Energy Security –Proposed Primary Goal of the Estonian Navy

Urmo Urbus

This article focuses on the concept that energy security should be one of the main objectives of the Estonian Navy. The article is divided into three parts. The first part argues that the main maritime resource of Estonia are cables that keep us connected to other energy grids besides the one of Russia. These connections increase Estonian energy security. The second part provides an overview of the current energy situation in Estonia and the third part will provide insight on the close bond of energy security and the navy.

Sustainable defence requires significant resources and energy is one of the most important resource. Currently, the main energy supplier in the North­Eastern region of the Baltic Sea is Russia. The international relations between the Baltics and Russia are contested, and in addition to that, the relations between NATO and the Russian Federation are somewhat substandard. This has created a situation where the countries on the Baltic Sea that are adja­cent to Russia have to try to disconnect from Russian energy grids and move towards the Western ones to create a stable balance of power between actors. It is reasonable to assume that during an armed conflict between Russia and Estonia, one of the main targets would be the Narva Power Plants due to their proximity to the Russian­Estonian border and operational importance. If the power plant is compromised, a large part of Estonia would be left without power, which would hinder military defence. However, it would be pos sible to use underwater resources, more specifically, Estlink and Baltic­connector cables to mitigate this. For this reason, the priority of the Estonian Navy should be to defend these cables and ensure energy security during a conflict. My argument is that the Estonian Navy and Estonian energy security are strongly tied, and a similar argument could be made about the Russian Navy and energy security at the Baltic Sea. I argue that the most important maritime resource for Estonia is situated between Tallinn and Helsinki: the cables and gas pipelines. For this reason, I propose that this area should be a priority and, during wartime, working control should be established in that specific area. Sea denial should be established in adjacent areas to support the main goal of energy security. This would, in turn, ensure the sustainability of defence, both at sea and on land.

SUMMARIES – KOKKUVÕTTED194

Merevõim Läänemerel

Ott Laanemets

Artiklis on vaatluse all merejulgeoleku uuringute alustala: merevõimu ele­mendid Läänemerel. Seejuures on tähelepanu keskmes vaid riikidevahelised suhted. Analüüsi käigus otsitakse vastust küsimusele, milline on merevõimu iseloom ja tähtsus Läänemere­äärsetele riikidele praeguses geopoliitilises kontekstis. Uurimus koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Esmalt luuakse võimu, geopoliitika, merevõimu ja rannikuvõimu teooriatele tugi­nedes teoreetiline raamistik. Seejärel analüüsitakse Läänemere riikide mere­võimu nelja elementi – geograafilist, sotsiaalset, majanduslikku ja sõjalist. Uurimuse metoodika on kvalitatiivne võrdlus, kus juhtumid on Läänemere­äärsete riikide merevõimud ja analüüsiüksused merevõimu neli nimetatud elementi. Uurimistöö peamised tulemused on järgmised. Merevõimu olemus Läänemerel sarnaneb suurte mereriikide omaga, kuid sellel on ise loomulikud erijooned. Merevõimu roll ja olulisus Läänemerel on eelkõige geograafiline ning puudutab peamiselt majanduslikku ja sõjalist ligipääsu. Ometi ei väär­tusta Läänemere­äärsed lääneriigid merevõimu piisavalt. See väljendub riikide väikestes kaubalaevastikes, liiga väikeses sõjalaevade hulgas ja võime­lünkades Läänemere operatsioonideks. Võtmesõnad: Läänemeri, merevõim, merendus, merevägi, kaubalaevastik, rannikuvõim

Do Small States Need a Balanced Fleet?

Taavi Urb

For a coastal state, the maritime domain presents opportunities as well as dangers that cannot be ignored. To defend its sovereignty and interests at sea, a coastal state needs maritime forces that can at least display its presence at sea and act as a tripwire against definite forces. This becomes especially important at a grey zone between peace and war. For a small state, there is no clear distinction between internal and external security within a maritime domain, and the line between war and peace is becoming increasingly fuzzier. A balanced fleet that is able to operate through a whole conflict spectre and maintain at least some capabilities in all principal warfare areas

195SUMMARIES – KOKKUVÕTTED

is the best solution for maintaining the sovereignty of a state and protecting its interests at sea.

To create a balanced fleet, a navy requires a fair share of the (defence) budget. Small states have some inherit problems regarding the establish­ment and maintenance of a capable fleet, especially shortness of financial and human recourses but also lack of knowledge; however, abolishing a navy or degrading it to a niche navy is not an advisable solution. It way may seem efficient to sacrifice the protection of national maritime interests, but in no way does it support an independent defence capability of a state. Avoiding duplications and factionalism, promoting intra­ and interstate cooperation and jointness, and combining it with a conscious innovation should make the maintenance of a balanced fleet affordable even for a small state. All in all, there are no credible alternatives to developing a balanced fleet, even for a small coastal state.

Coastal Power: The Sea Power of the Coastal State and the Management of Maritime Resources

Jacob Børresen

This article will present a theory of the sea power of the coastal state – or what one might call coastal power – and in that context discuss the precondi­tions for and the limits to the ability of the coastal state to protect and defend itself and the resources in its Exclusive Economic Zone [EEZ] and on its continental shelf. Finally, the theory will be applied to the role and mission of the Royal Norwegian Navy (RNoN).

The basis for this theory is not an analysis of navies of over 100 coastal states that has helped to identify their common denominators. The theory of coastal power is, therefore, not primarily descriptive, although it contains descriptive passages. On the contrary, it has a clearly prescriptive or normative bias. Using the experiences of the Norwegian Navy as an example, the coastal theory suggests ways how a small state with an ocean coastline can perceive sea power and apply naval forces to increase their freedom of action and, thus, develop and protect their interests. Evidently, the coastal power theory could apply to all coastal states. The order of battle, the doctrine, and the concept of operations of each individual coastal navy can, of course, greatly vary in terms of their specific role and tasks, but this concerns the particular characteristics of individual coastal states and challenges to their security.

AUTORID

Erukommodoor JACOB BØRRESEN (1943). Hariduskäik: sõja väeline hari­dus Norra kuningliku mereväe sõjakoolist (Sjøkrigsskolen), Norra sõjaväe staabikolledžist ja kõrgkoolist (Forsvarets høgskole); 1989 NATO kaitse­kolledž; 1983–1985 Norra välispoliitika instituudi stipendiaat.

Teenistuskäik: teenistus Norra kaitseväes mitmesugustel ametikohtadel, sh allveelaeva ja fregati komandörina, Põhja­Norra kaitseringkonna ülema ja kaitseväe operatsioonistaabi ülemana; 1998–2000 mereväe staabiülem; endine Norra kaitseministri sõjaline sekretär ja sõjaliste operatsioonide juht; endine NATO Euroopa liitlaste kõrgeima ülema (SACEUR) kriisiohjestaabi juht (NATO operatsioonide planeerimine endises Jugoslaavias).

Peamised uurimisvaldkonnad: strateegia, julgeoleku­ ja kaitsepoliitika, kriisi­ohje, sõja­ ja sõjakunsti ajalugu.

Nooremleitnant GRIGORI GAVRILOV (1992). Hariduskäik: 2016–2019 Kaitseväe Akadeemia (end Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused), rakendus­kõrgharidus erialal „Sõjaväeline juhtimine mereväes“.

Teenistuskäik: alates 2019. aastast navigatsiooniohvitser Eesti mereväe laevas­tikus, EML Ugandi.

Kaptenleitnant OTT LAANEMETS (1981). Hariduskäik: 2000–2006 Taani mereväeakadeemia, taktikaohvitser; 2013–2014 Tallinna Tehnikaülikool, magistrikraad merenduse erialal; 2018–2019 Balti Kaitsekolledž, vanem­staabiohvitseride kursus; 2019–2020 Läti riigikaitseakadeemia, magistri­kraad sõjaväelise juhtimise ja julgeoleku erialal.

Teenistuskäik: 2001 ajateenija mereväes; 2006–2007 teenistus erinevate laevade navigatsiooni­ ja sideohvitserina; 2008 staabiohvitser mereväe staabis; 2009–2011 EML Admiral Cowan, komandöri abi; 2012–2015 mereväekool, mereväetaktika õppejõud; 2015–2016 EML Sakala, komandör; 2017 mere­väekooli ülema ülesannetes; 2018 NATO 1. alalise miinitõrjegrupi (Standing NATO Mine Countermeasures Group One; SNMCMG1) staabiülem; alates 2020. aastast Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitser.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 196–197. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

197AUTORID

TAURI ROOSIPUU (1993). Hariduskäik: 2012–2018 Tallinna Tehnika­ülikooli Eesti Mereakadeemia, rakenduskõrgharidus laevajuhtimise erialal (cum laude); 2019–2021 Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mere akadeemia, magistrikraad merenduse erialal (cum laude).

Teenistuskäik: alates 2017. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mere­akadeemias projektipõhistel ametikohtadel; 2018–2019 vahitüürimees laeva kompaniides; alates 2020. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mere­akadeemia kvaliteedijuht.

Kaptenleitnant TAAVI URB (1979). Hariduskäik: 2000–2002 mereväe­ohvitseri väljaõpe Saksamaal; 2004–2007 Tartu Ülikool, bakalaureusekraad ajaloos; 2011 Balti riikide keskastme komandöride ja staabiohvitseride kursus Läti riigikaitsekõrgkoolis; 2011–2014 Tartu Ülikool, magistrikraad ajaloos; 2017–2018 Balti Kaitsekolledž, vanemstaabiohvitseride kursus.

Teenistuskäik: 1998–2011 ajateenistus ja teenistus erinevatel ametikohtadel mereväes nii laevadel kui ka kaldaüksustes; 2011–2015 mereväe põhikursuste ülem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis; 2015–2016 N5 staabiohvitser laevastiku operatsioonistaabis; 2017 NATO 1. miinitõrje­grupi miinitõrjeohvitser; 2017–2018 Balti Kaitsekolledži õppur; 2018–2019 Kaitseväe Akadeemia (KVA, end Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) õppeosakonna mereväe lektor; alates 2019. aastast KVA õppeosakonna mere­väe õppekava juht­lektor.

Nooremleitnant URMO URBUS (1991). Hariduskäik: 2015–2018 Kaitseväe Akadeemia (end Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused), rakenduskõrgharidus erialal „Sõjaväeline juhtimine mereväes“; alates 2019. aastast Tallinna Üli­kool, rahvusvaheliste suhete magistrant.

Teenistuskäik: alates 2018. aastast navigatsiooniohvitser Eesti mereväe laevastikus; alates 2019. aastast nooremstaabiohvitser mereväe operatsiooni­keskuses.

CONTRIBUTORS

Commodore (retired) JACOB BØRRESEN (1943). Education: obtained mili­tary education at the Royal Norwegian Naval Academy (Sjøkrigsskolen), the Norwegian Defence University College (Forsvarets høgskole) and the NATO Defence College (1989). 1983–1985 fellow at the Norwegian Institute of Inter­national Affairs.

Professional career: has served in different positions in Norwegian Armed Forces, including as a submarine and frigate commander, Chief of the Northern Norway regional command and Chief of Operations Department of the Defence Forces; 1998–2000 Naval Chief of Staff. Commodore Børresen has served as a Military Secretary to the Norwegian Minister of Defence, com­manded different military operations, and served as Chief of the SACEUR office for emergency management where his area of responsi bility was plan­ning NATO operations at the former Yugoslavia. Com modore Børresen is the author of numerous scientific publications (regarding strategy, security politics, crisis management, military history, and warcraft history) and actively participates in discussions over defence and security policies.

Lieutenant Junior Grade GRIGORI GAVRILOV (1992). Education: 2016–2019 Estonian Military Academy, applied higher education in Military Leader ship in the Navy.

Professional career: since 2019 Estonian Navy, ENS Ugandi, Navigational Officer.

Commander OTT LAANEMETS (1981). Education: 2000–2006 Royal Danish Naval Academy, Warfare Officer; 2013–2014 Tallinn University of Technology, Master in Maritime Studies; 2018–2019 Baltic Defence College, Joint Command and General Staff Course; 2019–2020 National Defence Academy of Latvia, Professional Master in Military Leadership and Security.

Professional career: 2001 conscript service in the Estonian Navy; 2006–2007 Navigator on different ships; 2008 Staff Officer in Naval Staff; 2009–2011 ENS Admiral Cowan, Executive Officer; 2012–2015 Naval Training Establish ment, Instructor of Maritime Warfare; 2015–2016 ENWS Sakala, Com manding Officer; 2017 Naval Training Establishment, Acting Head;

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 16, 2021, pp. 198–199. https://www.kvak.ee/sojateadlane/

199CONTRIBUTORS

2018 Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1), Chief of Staff; since 2020 Estonian Defence Forces HQ, Staff Officer in Operations Department.

TAURI ROOSIPUU (1993). Education: 2012–2018 Estonian Maritime Academy of Tallinn University of Technology, applied higher education in Navigation (cum laude); 2019–2021 Estonian Maritime Academy of Tallinn University of Technology, MSc in Maritime Studies (cum laude).

Professional career: since 2017 Estonian Maritime Academy of Tallinn Uni­versity of Technology, various project­based positions; 2018–2019, Navi gating Officer in different shipping companies; since 2020 Estonian Maritime Academy of Tallinn University of Technology, Quality Manager.

Commander TAAVI URB (1979). Education: 2000–2002 naval officer training in Germany; 2004–2007 University of Tartu, BA in History; 2011 Latvian National Defence Academy, Baltic States Naval Intermediate Com­mand and Staff Officers Course; 2011–2014 University of Tartu, MA in History; 2018–2019 Baltic Defence College, Joint Command and General Staff Course.

Professional career: 1998–2011 Estonian Navy, conscription and dif ferent positions on ships and on shore; 2011–2015 Estonian National Defence College (ENDC) Officer School, Commander of Navy Basic Officer Training Course; 2015–2016 Naval Flotilla Staff, N5 Staff Officer; 2017 Standing NATO Mine Countermeasures Group 1, Mine Warfare Officer; 2017–2018 Student at the Baltic Defence College; 2018–2019 ENDC, Lecturer in Naval Forces; since 2019 Education Department of the Estonian Military Academy, Head Lecturer of the Military Leadership for Navy course.

Lieutenant Junior Grade URMO URBUS (1991). Education: 2015–2018 Esto­nian Military Academy, applied higher education in Military Leadership in the Navy; since 2019 Tallinn University, postgraduate student in Inter­national Relations.

Professional career: 2018–2019 Estonian Navy, Navigational Officer; since 2019 Estonian Navy Maritime Operational Centre, Operations Staff Officer.