Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek [Compatibility Mode]

Ärieetika õppematerjalid 2009

Mari Kooskora 1

EETIKA ÄRITEGEVUSESMari Kooskora, PhDÄrieetika õppematerjal 2008

DILEMMA 1

Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvõetav. Firma töötaja teab, et sama teenust on kliendil odavamalt võimalik saada konkurendilt.

kevad 2009Ärieetika M

ari Kooskora,

Kas firma töötaja peaks rääkima kliendile konkurendist või mitte?

EBS

2

DILEMMA 2

• Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatudpalgamaksmise süsteemi üle. Üks töötajatest onteinud terve aasta tublit tööd ja vajab igatitunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeimataseme järgi ning peale teda on veel palju teisi


ari Kooskora, j g g p p jtöötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhidteda ülendada.Mida nad peaksid tegema?

EBS

3

DILEMMA 3Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal koondatakse koos teiste töötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja koondamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt keda on kavas koondada et


ari Kooskora, kuuleb oma töötajalt, keda on kavas koondada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma?

EBS

4

DILEMMA 4

Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile.


ari Kooskora, p gMida peaksin tegema?

EBS

5

EETIKA ÄRITEGEVUSES

KAS vajame eetikat äritegevuses?

MIKS me vajame eetikat äritegevuses?


ari Kooskora, EBS

6


Mari Kooskora 2

EETILISE KÄITUMISE MUDEL


ari Kooskora,

Kultuurilised mõjutused•Perekond•Haridus•Usk•Massimeedia / meelelahutus

Rolli ootused EBS

Organisatsioon•Eetika koodeksid•Organisatsiooni kultuur•Rolli mudelid•Tajutav surve tulemuste saavutamiseks•Premeerimise / karistamise süsteem

Poliitilised / juriidilised –õiguslikud / majanduslikud

mõjutused

Üksikisik•Personaalsus•Väärtused•Moraali-printsiibid•Kindlusetundeajalugu•Sugu

Eetiline käitumine

7

ASJAOLUD, MIS MÕJUTAVAD EETILISTKÄITUMIST:

Tugeva konkurentsiga keskkondKitsi keskkondSuur sõltuvus teistest organisatsioonidest


ari Kooskora, Suur sõltuvus teistest organisatsioonidestSuur organisatsioonisisene surve heade tulemuste saavutamiseksÕiguste delegeerimine ja uuendused (julgustavad loovust)Jne…

EBS

8

EETIKA JA ÄRIEETIKA

Kui EETIKA …… on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitudhea ja õige printsiibist.… on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtimainimtegevust ja eluväärtusi

kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS

inimtegevust ja eluväärtusi.… määrab kuidas inimesed peaksid üksteistkohtlema.Siis ÄRIEETIKA on … … eetika äritegevuses, mis sisaldab käitumist juhtivaid printsiipe ja reegleid ärimaailmas.

9

Normatiiv Tähendus, määratud kelle / mille poolt

Tasu / karistus

EETIKA Õige ja valeSüdametunnistus või põhjus

SüdametunnistusKiitus või süüdistus, maine

RELIGIOON Õige ja vale (patt) SüdametunnistusRELIGIOON Õige ja vale (patt)Usk / kiriku võim

SüdametunnistusKindel tasu ja karistus kõrgemalt poolt (Jumal)

ÕIGUS Legaalne ja illegaalneSeadusandlik võim

Karistused määrat. Õigusliku võimu-andja poolt (kohtud)

ETIKETT Sobiv ja sobimatuKultuuriliselt määratud

Sotsiaalne heakskiit või hukkamõist

kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS 10

MORAALSED / EETILISED PRINTSIIBID

= praktilised käitumisjuhised

Omadused:Perspektiivsus – mõeldud kasutamiseks, inimeste käitumise juhisteks ja suunamiseks


ari Kooskora, käitumise juhisteks ja suunamiseksUniversaalsus – peaksid kehtima kõikide kohta, kes on sarnases situatsioonis, kuldne reegelÜlim tähtsus – esteetilise, õiguse ja õiguslikkuse suhtes ülimAvalikkus – peavad olema kõigile teatavaks tehtudPraktilisus – neid saab rakendada, võttes arvesse inimlikke piiranguid

EBS

11

EETILISED VÄÄRTUSED

Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks jaõigeks (Michael Josephon, 1988):

Ausus (honesty)Ausameelsus (integrity)Lubatuste pidamine (promise keeping)


Lubatuste pidamine (promise-keeping)Usaldatavus (fidelity)Avatus (fairness)Teistest hoolimine (caring for others)

Austus teiste vastu (respect for others)Kodanikutunne (responsible citizenship)Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence)Arvestamine (accountability) 12


Mari Kooskora 3

MIKS ON OLULINE?Eetika ja ärieetika on muutunud tähtsaks akadeemilistes ja äri ringkondades, samuti ja eriti riigi juhtimises.Enam tähelepanu alates 1970-st aastatest, algus USA-s, 1980a-te algusest Euroopas, alates 1990 üha olulisem. 1990-te aastate (äritegevuse) kvaliteedi tunnusP l E i jt k d l d iti l i lt kõ i k


Peale Enroni jt skandaale saanud eriti laialt kõneaineks. Muutumas vaatenurk – ‘ethics pays’ e. eetika on kasulik.Tänapäeval pigem – ‘ethics matters’ e. eetika loeb, eetika on oluline.

Eetika ja vastutuse võtmine on tegude, otsuste kvaliteedi tunnus, ilma milleta ei saa eksisteerida pika-ajaliselt ning jätkusuutlikult (Kooskora, 2006). 13

(ÄRI)EETIKA (TÖÖ DEFINITSIOONID) (M. KOOSKORA, 2005)

Eetika avaldub tegudes, otsustamises, selles, milliseid kriteeriume arvesse võetakse, mille alusel tegu või otsus tehakse. Eetika näitab teo, otsuste kvaliteeti.Eetika on juhtimiskompetents.


ari j pEetika on julgus võtta vastutust.Viis kuidas koheldakse ennast ja teisi.Teha õigeid asju, õigel ajal, õigete inimeste suhtes ja õigel eesmärgil.

Kooskora, EBS

14

LÄHENEMISED ÄRIEETIKALE

Olulised mõisted – vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond.Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele).Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid kusjuures oluliseks saavad inimeste


kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised.Silmas tuleb pidada:

Tegu iseenesestTeo eesmärkiTeo motiiviTeo sisuTeo tagajärgeTeo mõju 15

ÄRITEGEVUSE (ETTEVÕTLUSE) EESMÄRGID, VASTUTUS

Äritegevuse eesmärk – MIKS me tegutseme äris?

Tegevused äris – KUIDAS me tegutseme?


ari

Otsustamine – MILLINE on otsuse mõju teistele?

Vastutus – KELLE ees me oleme vastutavad?

Kooskora, EBS

16

ETTEVÕTTE, ORGANISATSIOONI TEGEVUSEEESMÄRGID, VASTUTUS, EETIKA

Organisatsiooni tegevuse eesmärk – MIKS me tegutseme organisatsioonis?Tegevused organisatsioonis – KUIDAS me tegutseme?Otsustamine – MILLINE on otsuse mõju teistele?Vastutus – KELLE ees me oleme vastutavad?


Vastutus KELLE ees me oleme vastutavad?Eetika õpetab meid diskuteerima, väitlema, põhjendama ja argumenteerima, eesmärgiks ei ole manitsemine, vaid valikute tegemine ja käitumise suunamine. Seega on abiks valikute tegemisel, millist tegevust võiks pidada lubatuks ja millist tegevust tuleks vältida ehk kuidas suunata oma tegevusi.

Mitte küsimus – kas (äri)tegevus või eetika? Vaid oluline on tasakaal (äri)tegevuse ja eetika vahel 17

EETIKAKOODEKSID1. Normatiivsed (rules-based) –täpsed ettekirjutused

positiivses vormis: ettevõttes kehtivad eetilised veendumused (mõtlemisstandardid) negatiivses vormis: käitumisnormid, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik.

kevad 2009

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

j2. Väärtustele tuginevad – tavaliselt lühikesed ja

üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta.

3. Sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) firma kohustused kõigi oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees. 18


Mari Kooskora 4

EETIKAKOODEKSITE LOOMINE

Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?Kas on see mõeldud juhisena või peab ta sisaldama

kevad 2009

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

j pkindlaid nõudmisi firma töötajatele?Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel?Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kuiväljaspool?

19

Eetika äritegevuses

Juhtumite lahendamine

JUHTUMITE LAHENDAMISEL 1Kas on meil tegemist (eetilise) probleemiga?

Kus on (milles seisneb) probleem?


ari

Miks on see / mis teeb sellest eetilise probleemi?

Kooskora, EBS

21

JUHTUMITE LAHENDAMISEL 2Mis on juhtunud?

Miks see juhtus? / Kuidas see juhtus?

Kes on hõlmatud? (erinevad huvilised


ari Kes on hõlmatud? (erinevad huvilised, sidusrühmad, nende huvid, vajadused, tegevused)?

Kes on vastutav ja Miks?

Kooskora, EBS

22

JUHTUMI ANALÜÜSIMISEL

Tegu ise – oli see õige, vale, kohustuslik, vabatahtlik, moraalselt neutraalne ja miks / miks mitte?Tagajärjed – kas tagajärjed olid head, halvad, erapooletud ja miks / miks mitte kellele?


ari erapooletud ja miks / miks mitte, kellele?Omadused – kuidas me iseloomustame teostajat? Vooruslik, paheline, neutraalne?Eesmärk, motiiv – mis oli teo eesmärk (hea tahe, kurjus, tahtlik, neutraalne, osavõtmatu)?Vastata küsimustele MIS? KUIDAS? MIKS?

Kooskora, EBS

23

JUHTUMITE ANALÜÜS KOLMEL TASANDIL:

Majanduslik – teemad, mis seotud äritegevuse, strateegia ja tehniliste oskustega; Psühholoogiline / sotsioloogiline – hõlmab juhtimist (eestvedamist) ja suhtlemisoskusi; Eetiline hõlmab personaalseid väärtusi ja


ari Eetiline – hõlmab personaalseid väärtusi ja hoiakuid.

Esimene tase – tegevuse maailm; Teine ja kolmas tase – inimeste maailm. (Vazquez-Dodero, 2002)

Kooskora, EBS

24


Mari Kooskora 5

JUHTUM / KONFLIKT

I Konflikti kirjeldus

II Osapoolte kirjeldus


ari

III Konflikti lahendus

Kooskora, EBS

25

JUHTUMI ANALÜÜS

Formuleerida probleem – milles seisneb konflikt või oht konflikti tekkimiseks?Pakkuda välja võimalikke lahendusi (eeldades konflikti olemasolu) kasutades ärieetilise konflikti


ari konflikti olemasolu) - kasutades ärieetilise konflikti lahendamise juhendit

Kooskora, EBS

26

JUHTUMI ANALÜÜSIMISEL

Uurida juhtumit juriidiliselt – seaduslik ja/või eetiline või mitteVõrrelda juhtumit võimalike abijuhistega (formaalsed, mitteformaalsed)Leida juhtumile sobivad eetilised printsiibid


ari Leida juhtumile sobivad eetilised printsiibid (teleoloogiline, deontoloogiline, relatiivne)Analüüsida rakendades erinevate eetiliste teooriate / lähenemiste seisukohtiTeha eetiline valik ja anda hinnang tagajärjele

Kooskora, EBS

27

ABIJUHISED

FORMAALSEDKorporatsiooni (ettevõtte) poliitikaEetilised koodeksid“kuldne reegel”


ari

MITTEFORMAALSED (intuitiivsed)EMA-test – kas avaldaksite otsuse oma lähedastele?TV-test – kas julgeksite teatada sellest otsusest avalikkusele?LÕHNA-test – tundub hea, õige “lõhnab hästi”TEISE NAHAS OLEMISE test – kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise olukorda?TURU –test – kas teie otsus annab turul eelise?

Kooskora, EBS

28

EETILISED LÄHENEMISEDRelativism – võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekteTagajärgede eetika (J. Bentham) – tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid) Kohustuste eetika (I. Kant) – õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine teiste kohtlemine eesmärkidena mitte vaid


ari väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas Õigused ja õiglus (J. Rawls) – võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult Vooruste eetika (Aristotle) – Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole Hoolimise eetika (C. Gilligan) – vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine Post-modernistlik eetika – tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks ei leida sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid

Kooskora, EBS

29

RELATIVISM

Relativism – võtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte Eetiline käitumine on määratletud üksikisikute ja gruppide kogemuste aluselRelativistlikud või olulised (tähtsad) teised


ari Relativistlikud või olulised (tähtsad) teised (ülejäänud) on eetiliste standardite määratlemise aluseksSellised seisukohad võivad aja jooksul muutuda

Kooskora, EBS

30


Mari Kooskora 6

TAGAJÄRGEDE EETIKA – EGOISTLIK JAUTILITARISTLIK PERSPEKTIIV

Kas see tegu on tõesti minu või minu organisatsiooni parimates pikaajalistes huvides? Kas on sobiv ja oodatud kui ma mõtlen, arvestan selle situatsiooni tagajärgedega ainult endale?***


ari ***Kui ma arvestan kõikide võimalike enda teo tagajärgedega, tulemustega kõigi suhtes, kes on seotud, kas tulemus on parem või halvem meile kõigile? Kui tõenäosed on tagajärjed ja kui olulised need on?

Kooskora, EBS

31

HEDONISTLIK KALKULEERIMINEMõisted ‘mõnu’ ja ‘valu’

Tegu hinnatakse selle tagajärje:Sügavuse (kui sügav on tunne)Intensiivsuse (kui palju toob tegu mõnu või valu)Kestvuse (kui kauaks)


ari Kooskora, Kestvuse (kui kauaks)Kindluse või ebakindluse (kui suur tõenäosus onmõnu või valu loomiseks)Läheduse ja kauguse (sellest tulenevalt kui kiirestineed tagajärjed ilmnevad)Kas need tunded viivad ka tulevikus mõnu või valutekkimiseleUlatuse (kui paljusid inimesi see tegu mõjutab)

EBS

32

KOHUSTUSTE EETIKA

Kelle suhtes on mul selles situatsioonis kohustusi?Mis võib juhtuda kui kõik tegutseksid samal moel kui mina? Kas ma kohtlen inimesi selliselt, et ainult saada midagi enda (oma organisatsiooni) jaoks või mõtlen


ari midagi enda (oma organisatsiooni) jaoks või mõtlen ma ka sellele, millised on nende soovid? Neile küsimustele vastamine arendab diskussiooni juhtide / liidrite professionaalsete kohustuste üle organisatsioonis ja samuti ka personaalse vastutuse osas, kui inimene teiste inimeste suhtes.

Kooskora, EBS

33

ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIAI. KANT

Iga õigus sünnitab kohustuseKohustused tulenevad õigustest

Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on


ari

Kuldne reegel:- Käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituvad sinuga

Kooskora, EBS

34

ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIAI. KANT

Absoluutsed õigusedõigus eluleõigus vabaduseleõigus privaatsusele

Peamised kohustused- vägivaldsusetus- usaldusväärsus- ausus


ari

õigus turvalisuseleõigus teadaõigus omandile

- õiglus- enesekriitilisus- täiustumispüüd

Kooskora, EBS

35

KATEGOORILINE IMPERATIIVI. KANT

Kanti arvates fundamentaalne moraaliseadus, mis on niisamaobjektiivne nagu loodusseadused.Kui saad oma tegu, antud tegu, laiendada kõikidele, et kõikvõiksid samamoodi teha, siis on tegu moraalne ehk õige tegu,kui ei, siis vale.


ari Kooskora,

Kategooriline imperatiiv konkretiseerub põhimõttes, et inimesttuleb käsitleda eesmärgina ja inimest ei tohi mitte kunagikasutada kui vahendit.Inimene ei tohi olla teisele inimesele vahendiks mingi eesmärgisaavutamisel. Kant väljendab seda sõnadega, et iga inimene onise moraalne agent.

EBS

36


Mari Kooskora 7

ÕIGUSTE JA ÕIGLUSE PERSPEKTIIV

Kelle õigusi pean ma selles situatsioonis arvestama?Kas ma austan peamisi inimõigusi ja inimeste vajadust olla väärikas? Kas ma kohtlen kõiki õiglaselt?


ari Kas ma kohtlen kõiki õiglaselt? Kas kõigil on olnud võrdsed võimalused? Kas on suuri erinevusi ‘võitjate’ ja ‘kaotajate’ vahel, mida saaks / oleks saanud ära hoida?

Kooskora, EBS

37

VOORUSTE EETIKA

Kas ma käitun siin ausalt, ausameelselt, väärikalt? Mida teeks kombekas, aus inimene samas olukorras? Inimese iseloomu:

Voorused nagu ausus julgus mõõdukus ausameelsus


ari Voorused nagu ausus, julgus, mõõdukus, ausameelsus, osavõtlikkus, enesekontrollPahed – ebaausus, valelikkus, halastamatus, ahnus, ausameelsuse puudumine, isegi argus Arusaam et tegevus on moraalselt õige kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi ja moraalselt vale, kui tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.

Kooskora, EBS

38

HOOLIMISE EETIKA

Vaade isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele, nt hoolimine perekonnast ja sõpradest, andes teise perspektiivi. Kuidas teised mõjutatud osapooled tunnevad ennast selles situatsioonis?


ari ennast selles situatsioonis? Kas ma saan hoiduda teistele viga tegemast? Milline lahendus kõige tõenäolisemalt kaitseb / hoiab terveid ja harmoonilisi suhteid osapoolte vahel?

Kooskora, EBS

39

POST-MODERNISTLIK EETIKA

Millised normid saaksime me koos välja töötada, et jõuda vastastikku aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras?Kuidas me saavutame rahumeelse konfliktilahenduse mis hoiaks ära kiirustamise kõige


ari konfliktilahenduse mis hoiaks ära kiirustamise kõige mõjukamate asjaosaliste poolt?Tähelepanu pööramine diskussioonidele, koostööle selleks, et jõuda vastuvõetava tulemuseni, isikute omavahelistele suhetele – aitab meil laiendada diskussiooniteemasid moraali, moraalsuse ja eetika üle ärimaailmas.

Kooskora, EBS

40


ari

TERVIKLIK LÄHENEMINE EETILISTE PROBLEEMIDELAHENDAMISEL (M. KOOSKORA, 2006)

TEO TEGIJA(D)

SUHTED / MÕJU TEISTELE Kooskora, EBS

MOTIVATSIOON / PRINTSIIBID

TEGU /TEGUVIIS

TULEMUSED /TAGAJÄRG

) TEISTELE

DISKUSSIOONID /ARUTELUD MORAALI JA EETIKA ÜLE, EETILINE KÄITUMINE JA TEGUTSEMINE

41

EETILISE OTSUSTAMISPROTSESSINELI ETAPPI

1. Tuleb hinnata, milliseid osapooli otsus mõjutab jamil viisil, kas kellegi huvid on kahjustatud.

2. Otsust tuleb hinnata eetika seisukohalt, lähtudesühiskonnas kehtivatest moraalinormidest jamissioonis sisalduvatest eetilistest printsiipidest

kevad 2009

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

missioonis sisalduvatest eetilistest printsiipidest.3. Moraalinormidele vastavus peaks olema

lahendusvariandi valimisel esmane kriteerium.4. Kohustumine eetiliselt käituma.

42


Mari Kooskora 8

JUHTUMI LAHENDAMISEL

Põhjendada, miks valisite selle lahenduseMääratleda konflikti põhjusMilliseid oskusi vajab juht, et toime tulla konfliktide lahendamisega?Milli t k id õi l k d l d


ari

Millist kasu said või oleks saanud osapooled konflikti lahendamisest?

Kooskora, EBS

43

EETILINE VALIK

Vaadata otsus üle eelmiste sammude põhjal

Võtta otsus vastu


ari

Analüüsida, kas on võimalik vältida sellist konflikti tulevikus

LEPPIDA SELLEGA!ÕPPIDA SELLEST!

Kooskora, EBS

44

OBJEKTIIVSED MORAALSED TÕED

…Näited peamistest moraaliseadustest, need printsiibid on vajalikud heaks eluks ja arenguks inimühiskonnas.

Moraalselt on vale piinata teist inimest lõbu pärastÄra tapa süütut inimestÄra tekita mitte vajalikku valu või kannatust


ari Kooskora, Ära tekita mitte vajalikku valu või kannatustÄra valeta ega petaTäida oma lubadusi ja austa kokkuleppeidÄra võta teiselt inimeselt tema vabadustRäägi tõtt või vähemalt ära valetaTegutse õiglaselt, kohtle võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid vast.Täna. Näita üles tänulikkust sulle osutatud teenete eestAita teisi inimesi, eriti siis kui selle kulu on sulle minimaalneTäida õiglasi seadusi

EBS

45


Juhi eetika

JUHI EETIKA

- tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest normidestja väärtustest, kodusest kasvatusest japerekonnast, haridusest, religioonist, suhtlemisestteiste inimestega jne.


ari Kooskora, EBS

47

JUHI ROLL

Rolli moodustavad normatiivselt heakskiidetudtoimingud, mida oodatakse teatud staatusega isikult(juhilt).Juhtimise puhul on suhtel vähemalt 3 osapoolt:

• juht;


ari Kooskora, • juht;• tema alluvad;• ülemused.

EBS

48


Mari Kooskora 9

JUHI EETIKA VÄLJENDUB JÄRGMISELT:

1. Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid.2. Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni.3. Kuidas organisatsioon kohtleb kliente, aktsionäre,

t ij id j kli t


ari Kooskora,

tarnijaid ja kliente. EBS

49

Ärieetika Mari

Endised juhid Kaasaegsed juhid

Peamine roll Priviligeeritud seisuses, käskude jagaja, manipulaator, kontrollija

Hõlbustaja, meeskonna liige, õpetaja, advokaat, sponsor, treener

Õppimine ja teadmised

Perioodiline õppimine, kitsa ala spetsialist

Pidev eluaegne õpe, üldistaja, mitmekesiste oskustega

Tasu kriteeriumid Aeg, pingutus, ametinimetus Oskused, tulemused

Kultuuriline orientatsioon

Üks kultuur, üks keel Mitmed kultuurid ja keeled

Peamine mõjutamise vahend

Formaalne võim Teadmised (tehnilised ja suhtlemisoskus)

Vaade inimestele Potensiaalne probleem Peamine ressurss

kevad 2009Kooskora, EBS

Peamine kommunikatsiooni mudel

Vertikaalne (ülalt-alla) Mitmesuunaline

Otsustamise stiil Limiteeritud väljund üksikotsustele

Laiapõhjaline sisend ühisotsuste jaoks

Eetilised kaalutlused

Tagant järele mõtlemine Eelnev mõtlemine, kaalutlemine

Inimestevaheliste suhete olemus

Võistluslik (võit-kaotus) Koostöö (võit-võit)

Võimu ja võtme-info käsitlemine

Peidetud, infole piiratud juurdepääs

Jagatud, infole lai juurdepääs

Suhtumine muutustesse

Vastuseis, takistamine Hõlbustamine, kergendamine50

TÖÖTAJATE JA TÖÖANDJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED· Õigus tööle · Kohustus rakendada õiglasi töötajate

palkamise- ja töölt vabastamise reegleid· Õigus õiglasele palgale · Kohustus garanteerida õiglane

töötasu· Õigus ühineda · Kohustus aktsepteerida ametiühingute tegevust

· Õigus privaatsusele ja pereelule · Kohustus austada perekonda

· Õigus südametunnistuse- ja kõnevabadusele

· Kohustus aktsepteerida töötajatelt õiglast kriitikat

· Õigus kaitsele · Kohustus tunnustada töötajate õigust


ari

oma huve kaitsta· Õigus osalusele ja teabele · Kohustus informeerida töötajaid ja

nendega nõu pidada· Õigus tervislikule töökeskkonnale · Kohustus seda garanteerida

· Õigus töörahulolule · Kohustus parandada töö kvaliteeti

· Kohustus täita töölepingu tingimusi · Õigus seda töötajatelt nõuda

· Kohustus firmale lojaalne olla · Õigus nõuda töötajatelt lojaalsust

· Kohustus austada ettevõtte käitumis-reegleid ja moraalinorme

· Õigus nõuda korralikku käitumist töökohal

Allikas: Employers’ and employees’ rights and duties (Harvey, B. Business ethics: a European Approach, Hertfordshire, 1994, lk. 57).

Kooskora, EBS

51

JUHTIDE EESKUJU

Tihti on ühiskondadel, organisatsioonidel oma juhtide nägu, juhid annavad oma tegevusega eeskuju, neid jälgitakse ja nende järgi käitutakse. Poliitilistel ja ärijuhtidel on teatud võim ning nendelt oodatakse selle õiglast kasutamistkuid see võim on eelkõige võimalus midagi teha korda saata, mitte õi k ll i ül õi l ll õ d ’ k i t i d


võim kellegi üle ega võimalus olla ‚võrdsem’ kui teised. Võimu kuritarvitamisel kaob usaldus ning suhtumine juhtidesse ja nende tegevusse muutub skeptiliseks ja negatiivseks ning samas annab see selge signaali ka teistele. Juhtide vaated ja hoiakud võetakse tihti üle ühiskonna / organisatsiooni liikmete poolt. Aga kui juht toimib vastavalt ausalt ja õiglaselt, siis on ka teistel liikmetel raskem langetada valesid otsuseid.

52

MIDA SAAVAD JUHID TEHA EETILISEKÄITUMISE TAGAMISEKSORGANISATSIOONIS?

Palgata õigeid inimesi;


ari Kooskora,

Seada rohkem norme kui reegleid;Vältida enese sattumist isolatsiooni;Anda eeskuju eetilise käitumise osas.

EBS

53

JUHTIMISE EETIKA TÜÜBID:


ari Kooskora,

Tunnused Immoraalne juhtimine

Amoraalne juhtimine

Moraalne juhtimine

Eetilised normid

Otsused, teod ja käitumine on

Pole moraalne ega moraalitu, kuid

Eetiline eestvedamine

EBSaktiivses vastuolus moraaliga

otsused ei arvesta moraalseid kaalutlusi

on juhtimise tavapärane osa

Motiivid Omakasu individuaalsel või ettevõtte tasandil

Head kavatsused, kuid teisi ei arvesta

Taotletakse edu, kuid eetilistes raamides (ausus, seaduslikkus, kohusetunne)

54


Mari Kooskora 10

JUHTIMISE EETIKA TÜÜBID:


ari Kooskora,

Tunnused Immoraalne juhtimine

Amoraalne juhtimine

Moraalne juhtimine

Eesmärgid Kasum ja edu mistahes hinnaga

Tasuvus Tasuvus seaduslikke ja eetilisi norme EBS

garvestades

Suhtumine seadustesse

Seadus on takistuseks, mis tuleb ületada

Seadus on eetika alus. Põhiküsimus on, mida seadus lubab teha

Seaduse järgimine on eetilise käitumise minimaalne tase

Strateegia Eesmärgi nimel kasutatakse kõiki võimalusi

Isiklik eetika võib olla. Seadust järgitakse kui seda tegema peab

Eetika üldtunnustatud normid 55

MORAALI PRINTSIIBID JUHTIDELE

Inimelu väärtustamine: Inimeste elu tuleb austada.Autonoomia, ‘sõltumatus’: Kõik isikud on oma olemuseltväärtuslikud ning nad omavad õigust enesemääramisele.Ausus: Tõde tuleb välja öelda neile, kes peavad sedateadma. Ausus on ausameelsus, tõe rääkimine ja austus,lugupidamine.


ari Kooskora, g pLojaalsus: Lubadusi, lepinguid, kokkuleppeid tuleb austada.Õiglus: Inimesi tuleb kohelda õiglaselt. Inimesel on õigusõiglaseks, erapooletuks, võrdseks kohtlemiseks. Inimesel onkohustus kohelda teisi õiglaselt.

EBS

56

KOHLBERGI MORAALSE ARENGU TEOORIAEelkonventsionaalne tase õige ja vale määravad isiklikud tunded,

egoism. I tasand – kuni koolieani. KUULEKUS & KARISTUS II tasand – alates 3a. INDIVIDUALISM & VASTATIKKUS

Konventsionaalne tase subjektiivsed tunded, kollektiivne mõju, autoriteetsed figuurid Kohustus = reeglid ja normid


ari autoriteetsed figuurid. Kohustus reeglid ja normid.III tasand – HEA POISS & HEA TÜDRUKIV tasand – KORD & SEADUS

Postkonventsionaalne tase viitamine objektiivsetele printsiipideleAreneb ABSTRAKTNE MÕTLEMINEV tasand – Võimalikult palju head võimalikult paljudele. Teleoloogiline eetikaVI tasand– HEA KÕIGILE – Kanti absoluutne eetika. Moraalne inimene neid tegusid ei tee

Kooskora, EBS

57


Vastutustundlik ettevõtlus

kevad 2009

MIS?VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR)

Kõige lihtsamalt öeldes:

Mida Sa teed?Kuidas seda teed?

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Millal? ja …Mida selle kohta räägid?

59

kevad 2009

MIKS? VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS

Maailm meie ümber on muutunud

Inimene on muutunudVäärtused on muutunud

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Töötegemine on muutunudEttevõtte vorm, sisu ja mõju on muutunudÜhiskonna ootused ettevõtete suhtes on muutunudKapitalism = sotsiaalse koostöö süsteemEttevõte = sotsiaalne, ühiskondlik kodanik

60


Mari Kooskora 11

kevad 2009

UUS JA VANA VAADE (CHARLIE O’MALLEY)

ETTE-VÕTE

ÜHISKONDKESKKOND

ÜHISKOND

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

KESKKOND

VÕTE

ETTE-VÕTE

61

kevad 2009

OLULINE ☺

Ettevõte, organisatsioon on sotsiaalne institutsioon,koosneb inimestest ja mõeldud eelkõige inimesteleteenuste osutamiseks.

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

See, kuidas ettevõte, organisatsioon tegutseb, onmääravaks faktoriks. Kui äri aetakse tegevuse eestvastutust võtmata, kaotab ettevõte, organisatsioonlepingu ühiskonnaga.

62

kevad 2009

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS

= vastutuse võtmine oma tegevuse eest!

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

63

kevad 2009

VASTUTUSE PÜRAMIID (CARROLL, 1991)

FILANTROOPILINE

Olla hea (korp.) kodanikPanustada kogukonnale;

tõsta elukvaliteeti

EETILINE

Oll tili

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Olla eetiline.Teha seda, mis on õige ja õiglane.

Mitte põhjustada kahju.

SEADUSLIK

Järgida seadusi.Seadused on ühiskonna kodeeringud õigest ja

valest.Järgi mängureegleid.

MAJANDUSLIK

Ole kasumlik.See on kõige alus, sellel põhinevad teised. 64

kevad 2009

TULEB LEIDA VASTUSED:Kas äri/ettevõtluse eesmärk on endiselt ainult kasum või ka kaasaaitamine üldisele positiivsele arengule?Kas vastutus ja eetika on ettevõtte jaoks midagi ekstra või äri üks loomulik osa?Kas vastutusest ja eetikast äris on mõtet rohkem rääkida?

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Kas nii suurtel kui väikestel ettevõtetel on ühesugune vastutus?Kas standardid ja aruandlus selles vallas aitavad ettevõtete tegevust läbipaistvamaks muuta või muutuvad rutiiniks?

65


ari

OMANIKE VS HUVIGRUPPIDE HUVID

Milton Friedman (1970):

‘… vabas ühiskonnas… on ainult ühte liiki ettevõtte sotsiaalset vastutust –kasutada oma vahendeid …

R. Solomon (1992/ R.E. Freeman 1993):

‘… ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide

Kooskora, EBS

ja suurendada kasumit nii kaua kuni tegutseb vastavalt mängureeglitele…’‘… in a free society… there is only one social responsibility of business – to use its resources… to increase its profits so long as it stays within the rules of the game…’

huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod …’ ‘… corporate managers must take into account the interest of those stakeholders that may be impacted by their decisions and actions…

66


Mari Kooskora 12

kevad 2009

ERINEVAD HUVIGRUPID

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

67

kevad 2009

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR) …CSR ‘kõike-hõlmav’ terminMitmed dimensioonid, seotud paljude valdkondadegaVäärtust loov tegevus (kolmik-P: profit, people, planet –kasum, inimesed, planeet) (seos ‘korporatiivse kodanikuga’)Erinevate huvigruppide koostöö vormR hk k i h t

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Rohkem kui heategevusÜletab legaalset vastutustKuid: definitsioon sõltub sotsiaal-poliitilisest keskkonnast, ajaloolistest traditsioonidest, eriolukordadest (kriisid) ja hetke majanduslikest trendidest

68

kevad 2009

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR) …

Eristatakse:EttevõttesiseneEttevõtteväline

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

69

kevad 2009

OLLA VASTUTUSTUNDLIK = OLLAJÄTKUSUUTLIK JA TÕSTA ELUKVALITEETI

‘Maailm on muutumas paigast, kus väärtust loodi vertikaalset käsu ja kontrolliliini pidi, kohaks kus järjest enam luuakse väärtust horisontaalselt, suhete ja koostöö kaudu’

Thomas Friedman, Financial Times, Nov 2005

‘Me oleme valinud CSR strateegia oma k k t i õi l t d i k ’

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

konkurentsivõimaluste suurendamiseks’ Gunter Verheugen, European Commission

‘Organisatsiooni pühendumine kestvale majanduslikule arengule, töötamine koos oma töötajatega, nende peredega, kohaliku kogukonna ja ühiskonnaga aitab tõsta elukvaliteeti’

World Business Council for Sustainable Development

70

kevad 2009

OLLA VASTUTUSTUNDLIK = ARENDADAETTEVÕTET

Vastutustundliku ettevõtte töötajaid on uhked oma töökoha üle. Raha on vahend ettevõtte arendamiseks, mitte selle eksisteerimise eesmärgiks’

Peter Pruzan, CBS, Denmark

CSR ei ole kulu vaid pigem võimalus

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

CSR ei ole kulu, vaid pigem võimalus. Ole Stavad, Minister of Business and Industry, Denmark

‘Uus innovatsiooni paradigma on tekkimas: partnerlus eraettevõtete ja ühiskondlike huvide vahel toob kaasa kasumlikku ja kestvat muutust mõlemale osapoolele.’

R. Moss Kantor, May 1999

71

kevad 2009

OLLA VASTUTUSTUNDLIK = PAREM FINANTSTULEMUS

Ettevõtted, kes on hõivatud ja teevad tõsiseidjõupingutusi selle nimel, et defineerida CSR jaintegreerida neid põhimõtteid oma tegevuse kõikidesseaspektidesse, usuvad, et CSR alasel tegevusel on heamõju nende äritegevuse majanduslikule tulemusele.

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Paranenud finantstulemusedVähenenud tegevuskuludParem brändi imago ja maineSuurenenud müük ja kliendilojaalsusKasvanud tootlikkus ja parem kvaliteetSuurenenud võime köita ja hoida paremaid töötajaidSuurem ligipääs kapitalile…

72


Mari Kooskora 13

kevad 2009

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR)= ETTEVÕTTE ‘MORAALNE’ ARENG?

I madalaim tase – AmoraalsusII tase – LegaalsusIII tase – Vastutustundlikkus, reageerimineIV tase – Arenev eetiline

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

IV tase Arenev eetilineV tase – Arenenud eetiline

73

kevad 2009

KUIDAS ARENDADA MAJANDUSLIKKU JA SOTSIAALSETARENGUT

Vastutus keskkonna, ühiskonna eesHuvigruppide ees, sh töötajate eesMiks peaks ettevõte investeerima sotsiaalsesse tegevusse:

P töök kk d h d tööt j d jää d ll

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Parem töökeskkond, head töötajad jäävad allesTooted / teenused, mida on vaja ja mis meeldivad endale ning klientideleMeeldiv koostöö partneritegaEttevõtte tegevus on kasumlikToodab omanikele ja rahastajatele vara (ka mittemateriaalset)Maine kasv 74

kevad 2009

TÖÖ ÜHISKONNA HEAKS

CSR on probleemide muutmine võimalusteks!Ettevõte on seda edukam, mida edasijõudnum ja konkurentsivõimelisem on ühiskond.Eestile on iseloomulik väike koostöövaim, pöörakem see enda t ge seks näidates eesk j teistele ☺

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

see enda tugevuseks, näidates eeskuju teistele ☺Hariduse ja koolitusealane abi ja toetus;Tegevused väärtuste, vaadete muutmiseks;Avardub arusaamine keskkonnast, sotsiaalsed vaated.

Summad heategevuseks ja sponsorlus – lihtsamad,kuid raha andmine heategevuseks pole pikaajaliseltjätkusuutlik.

75

kevad 2009

MÜÜDID (I)

CSR on KALLIS

CSR on “rikaste ja ilusate” kallis lõbuVäikeste ja alustavate

õ õ

CSR on ettevõtte tegevuse loomulik osa

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

CSR on äritegevuse osa

ettevõtete jaoks võimatu loomulik osa

Võtmeks jätkusuutlikkusele

Strateegia vs heategevus

76

CSR on PR

CSR on seotud ettevõtte põhiväärtuste ja ettevõtte strateegiaga

Vertikaalne ja horisontaalne

Müüdid (II)

Enam CSRi = Rohkem sisu PR materjalides

“Aitamine” teeb sinust


Pole suunatud vaid ühele sidusrühmale, vaid tasakaalustab kõiki

“hea” ettevõtte

CSR on omaniku / juhi naise jaoks Juhtimisfunktsioonide

integreeritud osa

Toimib, kui ettevõtted mõtlevad “Jätkusuutlikult”, ik t d il

Müüdid (III)

Sõltub juhi harrastustest

“Meid ei puuduta” on


pikemat edu silmas pidades

Meid ei puuduta on juhtkonna pärusmaa

Toetused ja annetused


Mari Kooskora 14

kevad 2009

UURINGUD EESTI ETTEVÕTETE SEAS

Uuringud kevadel 2003, EBSIntervjuude ja ankeetide vormisosalesid 24 + 30 + 8 Eestiettevõtet eri tegutsemisaladeltTulemused:

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Tulemused:Väikeettevõtted - sotsiaalne vastutus =ühiskonna liikmetele antakse töödKeskmised ettevõtted - Teadlikkus suurem,kuid suuresti võrdsustatud sponsorlusegaSuurettevõtted - Kogu tegevus on üldinesotsiaalne vastutus

79

kevad 2009

KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004

Juhid vs omanikud; aastad 95-2000 ja 2000-2004Nägemus ‘sotsiaalsest vastutusest’ erinev tippjuhtidel ja omanikel ning ‘tippjuht-omanikel’Kui 1990-ndatel praktiliselt keegi ei mõelnud ühiskonna, keskkonna peale tähtsad olid vaid enda ettevõtte huvid

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

keskkonna peale, tähtsad olid vaid enda, ettevõtte huvid (esmatähtis ‘kasumi-teenimine iga hinnaga’), on tänaseks olukord muutunud.Nüüd on oluline viis, kuidas ettevõte tegutseb, kuidas saavutab kasumit, otsitakse ‘pehmemaid’ võimalusi, kuid sotsiaalset vastutust peetakse suuresti marketingi ja ‘PR’ osaks (vahendiks).

80

kevad 2009

KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004 (JÄTK)

Peamised huviliste grupid:Meedia, avalik arvamus;Töötajad (mitte tippjuhid)Kliendid, tarnijad

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Pankade tähtsus on kõrge, kuid on märkimisväärselt vähenenud võrreldes 1995-2000.a; Hoiakud riigi suhtes näitavad kahte vastandlikku seisukohta (riik kui abi; riik kui vaenlane)

81

kevad 2009

KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004 (JÄTK)

Omanikud (seisukohad kohati lahknevad):Kasumiteenimine esmatähtis;CSR nagu mask ja PR vahend;Ettevõtte omamine on juba CSR tegevus;CSR võib olla omakasupüüdlik;Ettevõtet käsitletakse kui vahendit, mitte organiseeritud eesmärki.

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

Tippjuhid:CSR selgesti kasvav valdkond;Näevad ka laiemat pilti (helikopter mõtlemine?);Peamine eesmärk kasumiteenimine;Positsioneerivad endid meeskonna kaudu – kasulikum;Arvestavad rohkem töötajatega;Omanike aktsionäride kohtlemine peamiste huvilistena märgatavalt vähenenud.

82

kevad 2009

UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005

Vastajaid 88 ettevõtte esindajat erasektorist, valitud Äripäeva ‘Top 100 ettevõtte 2004’ hulgast, Äripäeva lisaväljaandest ‘Tippjuhid 2004’;E-kirjad ettevõtete juhtidele, küsitlus on-line põhimõttel;

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

põhimõttel; Vastajad – tipp- ja keskastme juhid, ettevõtjad, tippspetsialistid;Ettevõtted erinesid suuruse, päritolu, tegevusvaldkonna osas; Vastajatelt positiivne tagasiside ja huvi teema vastu☺

83

kevad 2009

UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005 –PEAMISED TULEMUSED

o Tähtsamad ühiskondliku vastutuse valdkonnad: o Heaks tööandjaks olemine;o Seaduste ja regulatsioonide täitmine;o Sponsoreerimine ja heategevus.o Peamised motivaatorid, kasud:

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

o Peamised motivaatorid, kasud:o Paranenud suhted partneritega; o Omanike huvid;o Ettevõtte maine parandamine.o Peamised takistused:o Valitsuse poolse toetuse puudumine;o Rahaliste vahendite vähesus;o Ajapuudus. 84


Mari Kooskora 15

kevad 2009

UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005 –PEAMISED TULEMUSED

o ‘Ettevõtte sotsiaalse vastutuse’ tähendus suhteliselt segane;

o Väga harva loetakse strateegia osaks;o Ei osata näha otsest kasu;

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

;o Peetakse pigem lühiajaliseks tegevuseks;o ‘Sotsiaalse’ osatähtsus liialt rõhutatud; o Tulevikuperspektiivid ebaselged.

85

kevad 2009

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSETULEVIKUPERSPEKTIIVID EESTIS

o Vaja suurendada ettevõtete juhtide teadlikkust, mõistmaks CSR vajadust;

o Täpsustada kontseptsiooni sisulist, praktilist tähendust, pakkuda koolitusvõimalusi ja kaasata juhte;

o Asetada rõhk pigem ‘vastutustundlikule ettevõtlusele’ kui ‘ tt õtt ühi k dlik l ( t i l l ) t t l ’

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

‘ettevõtte ühiskondlikule (sotsiaalsele) vastutusele’;o Julgustada ‘heade praktikate’ kogumist, avalikustamist,

suurendada diskussiooni selles osas; jätkata ja arendada edasi uurimistööd;

o Arendada laiaulatuslikumat, tõhusamat koostööd riigi ja MTÜ-de tasandil.

86

kevad 2009

ETTEVÕTTE (ÜHISKONDLIK) VASTUTUS(CSR) - KOKKUVÕTE

Kapitalism – sotsiaalse koostöö süsteemOluline – kuidas luuakse väärtustCSR ettevõtte pühendumine jätkusuutlikule arengule, CSR b it tõ t h l

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

CSR – peab aitama tõsta heaoluEttevõte = sotsiaalne, ühiskondlik kodanikErinevad huvigrupid – keskenduda neile, kes on ettevõttele tähtsaim, Mitte lihtsalt anda tagasi, vaid investeerida tulevikku, CSR on äritegevuse osa!Töötame koos ja loome koos väärtust ☺ 87

kevad 2009

MILLEST ALUSTADA?Organisatsiooni tegelik imago hakkab

organisatsiooni seest ning seetõttu on esmatähtis liikuda seestpoolt väljapoole:

Töötajate väärtustamine, neist hoolimine ja toetamine;

Töötajate kaasamine tegevusse, otsustamisel nende

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

j garvamusega, seisukohtadega arvestamine;Enesetäiendamise, karjääri ja arenguvõimalused;Pidev ja mitmetasandiline kommunikatsioon, informatsiooni liikumine ja jagamine kõikidele tasanditele; Tasakaal töö, perekonna ja vaba aja vahel;Töö mitmekesisus, õiglane ja inimest, tema teadmisi ning oskusi väärtustav töötasu, head ja inimväärsed töötingimused.

88


Konflikt, konfliktide juhtimine

KONFLIKTLahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist

Ärieetika Mari

kevad 2009

reguleerib gruppide suhtlemist.Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema.

Kooskora, EBS

90


Mari Kooskora 16

KONFLIKTIDE PÕHITÕED

• Ükski konflikt ei lahene iseenesest.

• Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte.

Ärieetika Mari

kevad 2009

• Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal.

Kooskora, EBS

91

KONFLIKTMöödapääsmatuParatamatuSuhete arengu tulemusSeisundi indikaator

Ärieetika Mari

kevad 2009

Konflikti muudab möödapääsmatuks:Pidev muutusSuurem erinevus töötajate vahelRohkem meeskondiVähem näost-näkku suhtlemist (rohkem elektroonilist)Globaalne majandus, suurenenud arv erinevate kultuuride vahelisi (koos)tegevusi

Kooskora, EBS

92

KONFLIKTIDE TÜÜBIDEesmärgikonfliktidTunnetuslikud e. arvamuskonfliktidTunnete konfliktid

Ärieetika Mari

kevad 2009

KONFLIKTIDE LIIGID ORGANISATSIOONIDES:Vertikaalne konfliktHorisontaalne konflikt

Kooskora, EBS

93

KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PÕHJUSED EESTIS

Isiklikud eesmärgid on tähtsamad kui organisatsioonilisedEesmärgid ebaselged, missioon määratlemataOmanik ja juht on sama isikPuudub oskus teha meeskonnatööd

Ärieetika Mari

kevad 2009

Puudub oskus teha meeskonnatöödJuhtide vaheline konkureerimineSõbrad alustavad äritegevustLiiga noored juhidMeeskonna loomine - uued ja vanad töötajad

Kooskora, EBS

94

KONFLIKTI AVALDUMINEIsiksusesiseseltIsiksustevaheliseltGrupisiseseltGruppidevaheliselt

Ärieetika Mari

kevad 2009

Organisatsioonikonflikt

Kooskora, EBS

95

KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODIDVältimineKohaldumineKompromissDomineerimineKoostöö

Ärieetika Mari

kevad 2009

Koostöö

Koostöö meetod on eelnevaist parim, ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng.

Kooskora, EBS

96


Mari Kooskora 17

POSITIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL

Ärieetika Mari

SUHTLEMINEavatud, pidev,

võimaldab avaldada tõelised tunded ja mõtted

SUHTEDa st s teineteise h ide

PRODUKTIIVSUSkasvanud efektiivsus


austus teineteise huvide suhtes,

kõrge usalduse tase

kasvanud efektiivsus ja tõhusus, probleemelahendatakse loovalt

ja sünergiliselt

KONFLIKTselgelt identifitseeritud

võitja-võitja mudel97

NEGATIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL

Ärieetika Mari

SUHTLEMINEainult, kui vaja

varjatud teemad

SUHTEDühepoolsed baseer ad

PRODUKTIIVSUS


ühepoolsed, baseeruvad hirmul ja/või võimul,

kaitsepositsioonil

vähenenud efektiivsus ja tõhusus, prioriteetsed onkiired, mitte tähtsad teemad

KONFLIKTrõhk iseendale, mitte organisatsioonile, võib välja viia füüsilise ja psüühilise haiguseni

98

VÕIMALIKUD STRATEEGIADLAHENDAMISE STRATEEGIA > KÄITUMINE >

VÕIMALIK TULEMUSvältimine > Psüühiline või hingeline taandumine konfliktist > Kaotaja-kaotajasummutamine > Nõustumine/kohandumine teise

Ärieetika Mari

kevad 2009

poole huvidega > Kaotaja-võitjadomineerimine > Võimu taktika kasutamine võidu saavutamiseks > Võitja-kaotajakonfrontatsioon > Silmitsi seismine konfliktiga ja selle läbi töötamine selliselt, et jõutaks mõlemaid pooli rahuldava lahenduseni > Võitja-võitja

Kooskora, EBS

99

kevad 2009

KÜSIMUSED?

TÄNAN

Ärieetik

a Mari Kooskor

a, EBS

TÄHELEPANU EEST!

[email protected]

Documents

Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek [Compatibility Mode]