Ehitusinfo

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

2

Arenduse kvaliteetse ehituse ja

siseviimistluse garanteerib Merko.

Uus-Veerenni arendus paikneb Tallinna

Kesklinnas. Vahetus naabruses asub hubane

Veerenni asum koos oma väljakujunenud

miljööga. Teiselt poolt külgneb arendus

maailmakuulsa vineerivabrikandi, Lutheri

pärandisse kuuluvate endiste tööstus-

hoonetega, mis täna on restaureeritud

elamuteks ja ärihooneteks.

Uus-Veerenni asumisse rajame järgneva

10-15 aasta jooksul umbkaudu 1400 uut

korterit. Lisaks mõnus “oma küla” lasteaed

ja kohalikku igapäeva elu elavdav ärihoone.

Esimesse eluhoonete etappi on planeeritud

12 maapealset hooneosa, milledes on kokku

137 korterit ja 8 äripinda. Hoonete moodsa,

samas klassikalisse keskkonda hästi sulanduva

arhitektuuri on välja töötanud arhitektid Tõnis

Tarbe ja Johann-Aksel Tarbe.

Uus-Veerenni I hoonete etapp

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

3

Arhitektuur

Arhitektide eesmärgiks on olnud uue omanäo-

lise linnakvartali kujundamine nii, et see jääks

kaunistama ja täiendama vana Veerenni asumit

pikkade dekaadide vältel. Hooneid iseloomus-

tab läbimõeldud, kohaspetsiifikale vastav ning

tulevasele elanikule mõeldud ajas vastupidav

arhitektuur.

Nagu Lutheri tööstushooned, on ka Veerenni

korterelamute arhitektuur ajatu. Arhitektid on

soovinud rajada moevooludest sõltumatut,

kuid kaasaegset elukeskkonda. Kombineeri-

des traditsioonilist viilkatusega hoonetüüpi ja

tänapäevaseid kujundusvõtteid on Veerenni

tänava äärde kavandatud miljöösse sobiv

väikehoonestus, mis muutub ja kasvab kvartali

taamal asuvate 6-korruseliste kortermajade

suunas. Hoonete fassaadides on kasutatud

väärikaid materjale – tellist, klaasi, terast –

mis on lihtsalt hooldatavad ning kaunid

ka 50 aasta pärast.

Kortermajade 12 maapealset hoonemahtu on 3,

4 ja 6 korrusega, mida kõiki ühendab üks maa-

alune korrus. -1 korrusel asuvad parkimiskohad,

panipaigad ja jalgrataste hoidmise kohad.

3-korruselised Veerenni tänava äärsed suurte

rõdudega elamud on luksuslikud linnavilla

stiilis kortermajad, kus iga pere kasutuses on

oma korrus ja kolme korteri peale olemas

ka lift. Elamu kus kõik tunnevad üksteist ning

ruumi on igale ühele, loob uue väärtusliku

elukvaliteedi. 6-korruseliste hoonete korterid

avanevad kõik vaadetega sisekvartali pargi-

alale ning/või lõunasele päikesele. Ülemiste

korruste korteritest on võimalik nautida aga

linnavaateid ja õhtust päikest omalt lodžalt.

Viilkatusega madalate hoonete ning kõrge-

mate 6-korruseliste hoonete vahele jäävad aga

4-korruselised elamud, mis oma avara trepikoja-

ga paigutuvad kvartali servadesse ning loovad

sisekvartalile õdusa ja privaatse miljöö.

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

4

Avalik ruum

Uus-Veerenni avalike alade maastikuarhitektuuri

lahenduse autor on OÜ Kino. 1-etapi hoonete

väliruumi printsiipide väljatöötamise eeskujuks

on võetud Londoni Notting Hilli piirkonna ruu-

mistruktuur.

Väga selge privaatse ja poolprivaatse avaliku

ruumi jaotus annab elanikule vajaliku kodutun-

de, ent pakub ka võimalusi ühisteks koosviibi-

misteks kvartali sisehoovis.

Veerenni tänavapoolsetes frontides on hoonetel

privaatsed eesaiad, mis loovad visuaalselt iden-

titeeti ja silmailu ning toovad tänavapilti rohelist

vaheldust. See on puhver isikliku koduruumi ja

avaliku tänava vahel.

Eesaia iseloomu määrab kasutaja– on see siis

kitsalt iluaed või hoopis koht möödujatega suht-

lemiseks. Hoonetel on privaatsed tagaaiad, kus

asuvad korterite terrassid.

Eraaiad on kesksest pargist eraldatud hekkide-

ga. Nende ääres kulgeb sillutatud kõnnitee, mis

ühendab kõik erinevad pargiosad.

Park on jaotatud aktiivsemaks (laste mänguala)

ja avara muruväljaku ning istumis- ja puhkeala-

dega rahulikumaks osaks. Kahte poolt ühendab

keskne varjualune-väliköök.

Pargis on koduseid viljapuid, silmailuks õitsvaid

põõsaid, noppimiseks sõstraid ja muid kodu-

aiataimi.

Autod pargitakse maa-alusesse parklasse,

mille sissesõit on Pille tänavalt. Jalgratta-

parklad on hajutatud elamute vahele laiali,

et võimaldada kõigile elanikele kodu ukse

lähedane rataste hoid.

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

5

Energiamärgis

Hoone energiaarvutusel põhinev energiatõhu-

susarv on 119 kWh/m² a, mis vastab korterelamute

madalenergiahoonete nõuetele (B klass).

Ehituskonstruktsioonid

Kortermaja kandekarkassi moodustavad

maa-aluses osas monoliitsest raudbetoonist

valatud postid ja seinad ning neid ühendav

monoliitne vahelagi. Maapealsete korruste

kandekarkass moodustub monteeritavatest

kolmekihilistest raudbetoon elementidest.Siseseinad

Korterite vahelised seinad on raudbetoon-

paneelidest. Korterite tubade vahelised seinad

on kipsplaatkattega metallkarkass-seinad.

Märgruumide seinad ehitatakse kiviseintena.

Rõdud

Korterite rõdud ja lodžad on piiratud klaasist

rõdupiiretega. Täiendava tasu eest saab juur-

de tellida rõdude ülemise osa klaasimise, mis

kaitseb tugevama tuule ja suuremate sademete

eest, kuid ei ole hermeetiline. Esimese korruse

korterite lodžadel rõdupiiret ei ole, lodža on

avatud terrassile.

Aknad

Kõikidel hoonetel on 3-klaasilise paketiga

üheraamilised puit-alumiinium aknad.

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

6

Siseviimistlus

Uus Veerenni elamute planeeringud koos oma-

näoliste trepihallidega on loonud Merko koos-

töös sisearhitektide Ahti Peetersoo ja Eerik

Olle´ga. Sisearhitektid on korteritesse planee-

rinud eriilmelise disainikeelega meeleolukad

viimistluspaketid, mis oma stiililt jagunevad

põhiliselt kolme gruppi. Nendest 3-korruseline

“villamaja” assotsieerub kõigile tuntud väärtuslike

Kadrioru piirkonna korteritega, ning kutsub kasu-

tama Eesti Wabariigi aegsele ajastule kohaseid

kõrgeid tahveluksi ning naturaalset kalasaba

parketti. 4-korruselises majas keskendutakse

hoone üldruumides “industriaalsematele” viimist-

lusmaterjalidele ning see annab võimaluse ka

hoone korterites kasutada samas stiilis viimist-

luspakette. 6-korruselised hooned, milles vahel-

duvad äripinnad ning kõrgete lagedega moder-

nses stiilis üldruumid, lubavad selgemalt vihjata

ka korterites modernsemale viimistlusele.

Kokku on välja töötatud 7 eluruumide ja 6

märgruumide viimistluspaketti. Kõik eelkomplek-

teeritud, viimistluspaketid on eriilmelised ning

omavahel kombineeritavad. Eluruumi viimistlus-

paketi elemendid on eluruumide parkett koos

esikuplaadiga, siseuksed koos põrandaliistuga,

lülitite viimistlus ning seinavärv. Sanruumide

paketis sisaldub lisaks kvaliteetsetele seina- ja

põrandaplaatidele ka kogu vajalik sanitaarke-

raamika koos vannitoa mööbli ning valgustuse-

ga peegliga.

Eluruumides on põrandatel naturaalne kala-

sabaparkett või 1-lipiline laudparkett; esikutes,

tualettruumides, vannitubades ning abiruumides

keraamilised plaadid. Korterite eluruumide sise-

seinad värvitakse, vannitoad ja tualettruumid on

kogu seinapinna ulatuses plaaditud keraamiliste

plaatidega.

Dušinurgad on piiratud kirkast klaasist seintega

ning varustatud seina ääres olevate renntrappi-

dega. Lisaks on paigaldatud nii vannituba-

desse, kui ka esikute ripplagedesse vajalikud

süvistatavad valgustid. Korterite välisuksed on

tulepüsivad spoonitud puituksed ning sise-

uksed vastavalt 210 või 230 cm kõrgused.

Uste viimistluses on võimalik valida värvitud

tahvelukse või spoonviimistlusega siseukse

lahenduse vahel. Vastava uksetüübiga koos-

kõlas on valitud ka sobilikud põrandaliistud.

Eluruumide kõrgused varieeruvad 280-320 cm

vahel ning ripplagedega ala kõrgused sõltuvad

lae tagustest tehno kommunikatsioonidest ja/või

sanruumide plaadilaotistest, kuid jäävad ena-

masti 2,4 m juurde.

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

7

Tark maja Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

Kõik korterid on ülesse ehitatud “Targa maja“

põhimõttel, mis tähendab, et korteri sisekliima,

läbipääs ja erinevate näitude jälgimine on

juhitud läbi automaatika. Korteri standardne

“Targa maja“ installatsioon sisaldab kütte

juhtimist, ventilatsiooni juhtimist, videofono

jälgimist, elektri näitude ning sooja- ja külma

vee näitude jälgimist. Kõike eelnevat on või-

malik juhtida/jälgida kas korterisiseselt

monitorilt või interneti põhiselt.

Elektri- ja nõrkvooluosaga korteri jaotuskilp

paikneb süvistatult esiku kapi seinas või kodu-

hoiu ruumis. Elektriosas on automaatkaitsmed

ja nõrkvooluosas on valvekeskuse valmidus, TV-

ja sideühendused ning vaba koht arvutivõrgu

aktiivseadmetele. Pistikupesad on arvestatud

igasse tuppa vähemalt kahe vooluvõtu kohaga.

Valgustid paigaldatakse ripplagedesse köögis,

esikutes, leiliruumis ja pesuruumides. Elektriar-

vestid paiknevad kortermaja elektrikilbiruumis.

Korterite igasse tuppa on ette nähtud üks

TV-pesa ning sidepesad telefoni ja interneti

jaoks. Korteri sisevõrk on välja ehitatud Cat6

kaablitega, need koonduvad elektrikilbi nõrk-

vooluosas ja lõpetatakse RJ45 pesadega. Kil-

bis on ruum aktiivseadmetele (ruuter, switch).

TV-kaabeldus tugineb kaabeltelevisiooni sises-

tusel. Tagatud on tehniline valmidus telefoni-,

interneti- ja TV-teenuste lepingute sõlmimiseks

erinevate teenusepakkujatega.

Igasse korterisse on tehtud kaabeldus lokaalse

valvesüsteemi paigalduseks, mida on võimalik

ühendada mehitatud valvega. Lisaks on paigal-

datud videofono.

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018

8

Küte ja jahutus Ventilatsioon

Kortermajad on ühendatud Tallinna Kütte

kaugküttesüsteemiga. Vesipõrandaküte tagab

mugava sisekliima, mida saab reguleerida

ruumipõhiselt.

Küttetorustike kollektorkapid on paigaldatud

esiku kappidesse või koduhoiu ruumidesse.

Korterite jahutus ei sisaldu hinnas. Jahutust on

võimalik juurde tellida kõikidesse arenduse

neljatoalistesse korteritesse. Korterit jahutatakse

ruumipõhiselt ja seda on võimalik juhtida läbi

“Targa maja“ juhtautomaatika.

Korterite hea õhuvahetuse ja tervisliku sise-

õhu tagab korteripõhine soojustagastusega

sundventilatsioonisüsteem.

Igasse korterisse on projekteeritud mehaaniline

sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem koos välja-

tõmbeõhu soojustagastussüsteemiga. “Master“

magamistubades (magamistoad, millel on oma

pesuruum) on koos pesuruumiga ruumipõhine

sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem.

Köökidesse on pliidi kubude jaoks projekteeri-

tud eraldi ventilatsioonitorustik, mis juhib õhu

katusele. Süsteem vajab töötamiseks mootoriga

kubu, mille tarnib ja paigaldab korteri tulevane

omanik ise.

Turvalisus

Turvalise elukeskkonna loomiseks on paigal-

datud igasse korterisse lokaalse valvesüsteemi

kaabeldus, mille abil saab iga korteri ostja suu-

rema vaevata paigaldada seadmed ja vastavalt

soovile ühendada oma korteri turvasüsteem

mehitatud valvega.

Korteritesse paigaldatakse pildi ja heli edasta-

misega varustatud ukse telefonisüsteem – maja

välisuksele kutsenuppudega paneel ning korteri

esikusse ekraan, millelt saab külalisega suhelda

ja välisust avada.

Sisehoovi paigaldatakse videovalvesüsteem,

mille abil saab hoida silma peal garaaži sisene-

vatel ja väljuvatel autodel, õue rattaparklatesse

jäätud jalgratastel.

Müügijuht

Irina Piirmetsirina@merko.ee

+372 509 0107

merko.ee/veerenni

Müügijuht

Eve Soppeeve.soppe@merko.ee

+372 502 2113

UU

S-V

EE

RE

NN

I

ES

T 2

018