1

„Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“

Atla tehnilise vaatluse posti vaatlustorn

Muinsuskaitseline eksperthinnang

Koostaja Jüri Pärn

November 2017

2

Eksperdihinnang ehitise mälestise tunnustele vastavuse kohta

Atla tehnilise vaatluse posti vaatlustorn

1. Kompleksi kui terviku kokkuvõtlik kirjeldus ja ajalugu, sõja-ajalooline tähtsus, haruldus ja väärtus Eesti kontekstis.

Atla tehnilise vaatluse posti (TVP) säilinud põhiosadeks on operaatori- ehk tehniline hoone ja vaatlustorn. Hoonete vahele on rajatud paekividest kõnniteed. On ka mitu üsna primitiivset kaitserajatist (paekividega ääristatud süvendid) ning arvatava relvakontrolliposti vare. Prožektorihoone, diislihoone ning väljaspool aeda paiknenud kütusehoidla on lammutatud (ajavahemikus 2005–2006), samuti ala ümbritsenud traataed.

Kompleks pärineb Nõukogude ja Külma sõja perioodist ning oli mõeldud piirialade tehniliseks ja visuaalvaatluseks (ujuvvahendite ning madalalt lendavate õhusõidukite avastamiseks ja jälgimiseks), mille poolest oli ta omas ajas oluline militaarobjekt. Seda mitte üksnes piirivalve, vaid ka õhukaitse seisukohalt, kuna vaatlusposti meeskonnal oli kohustus teavitada ka tema poolt märgatud õhupiiri rikkumistest ja sellekohane info edastati kordonist õhukaitseväeosadele. Vaatlusinfot pidi edastama ka mereväele. Teavitada tuli lisaks piiririkkumistele ka muudest sõjalises mõttes olulistest tähelepanekutest.

Atla (Elda) TVP on rajatud 1950.-il aastail – torn ja hooned on kantud 1959.a kaardile. Torn võis algul olla puidust, hooned samuti. Vaatluspost kuulus 11. piirivalvesalga (s/o 2133) Austla ehk Karala (a-il 1977–92) kordoni koosseisu. Sellel teenis korraga 3–6 ajateenijat. Tänaseni on TVP hooneist säilinud vaid operaatorihoone. 1992. a võttis Austla kordoni ning selle TVP-d Venemaa piirivalvelt üle Eesti Piirivalveamet. EV Valitsuse otsusega 15.06.2006 anti Atla TVP üle Siseministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile. 2011. või 2012.a rajati objektini uus kruusatee vana pinnastee kohale läbi Heldama kinnistu, kompenseerimaks Hülgeranna kinnistut läbiva avaliku tee sulgemist uue maaomaniku poolt. Hoone ja torn on kantud Ehitisregistrisse (teatised esitati 28.05.2015), milles nende seisundiks on märgitud „kasutusel”.

Riigimetsa Majandamise Keskus müüs kinnistu 2016. aastal naaberkinnistu (Hülgeranna katastriüksuse) omanikule. Hind kerkis oksjoni käigus rekordiliselt – alghind oli 1800 ja müügihind 42 500 eurot. Seisuga 1.11.2017 oli kinnistu sihtotstarve endiselt „riigikaitsemaa 100%”.

Kompleks on olulise ajaloo- ja nostalgiaväärtusega sellel ning analoogsetel objektidel teeninud inimestele ja nende järglastele, ent ka laiemalt võttes kogu endise NSV Liidu riigikaitsesüsteemis ja ka Eesti piirivalve taasloomises ühel või teisel moel osalenutele.

Atla TVP ehitiste kogum moodustab arhitektuurilis-loodusliku ansambli. Selle säilinud ehitised on suhteliselt väheste pingutuste ja vahenditega konserveeritavad või taastatavad.

Kõigi Eestis asunud piirivalve vaatluspostide arv pole teada, samuti pole hinnangu koostajale täpselt teada, kui palju neist on tänaseni säilinud. 1992. aastal oli Venemaa piirivalvel Eestis 58 tehnilise vaatluse posti kompleksi ning üle 150 metallist vaatlustorni.

2. Vastavus mälestiseks tunnistamise kriteeriumidele.

3

EHITISE ANDMED

Nimetus Atla tehnilise vaatluse posti vaatlustorn

Ehitise asukoht (koordinaadid)

Saare maakond, Saaremaa vald, Atla küla, Elda pank; katastritunnus: 44001:002:0235; lähiaadress: Elda vaatluspunkt.

58°18′18.48″, 21°49′45.16″;

x: 6464778.9, y: 372757.2

Algne funktsioon Vaatlustorn

Rajamisaeg 1960ndad – 1970ndad

Kirjeldus (plaanilahendus, materjalid, mõõdud)

Ruudukujulise põhiplaaniga, peamiselt nurkrauast valmistatud detailidest kokkumonteeritud metalltorn, viieosalise (-käigulise) trepiga (mida võib käsitleda ka viie eraldi trepina) ja katuseredeliga. Kaks alumist sektsiooni moodustavad tüvipüramiidi, ülemised 4 vahesektsiooni on risttahukakujulised. Vaheplatvormidel on metallpiirded. Kõrgeima sektsiooni külge on ehitatud ringrõduga puidust vaatlusruum, mille katusel on karprauast raami külge keevitatud 3 nurkrauast radariantennialust ja metallpiire. Katus laudadest, kaetud tõrvapapiga. Vaatlusruumi seinad olid soojustatud, siseviimistluseks vineer, mida on hiljem täiendatud muude käepärast olnud materjalidega (nt puitkiudplaadid). Torni pingutustrosside ankruteks on nelinurksed betoontahukad u 2 cm läbimõõduga terasvarbadest trossiaasadega.

Mõõdud: torni metallosa baas u 4,3x4,3 m, ehitusalune kontuur u 7x7 m, koos trossiankrutega u 12x12 m, kõrgus u 19 m (vaatlusruumi põranda kõrgus 15 m, katuseplatvormi kõrgus u 17,5 m). Torni tavapärast betoonaluste kontuuri ümbritseb ligi meetri kauguselt veel ääris lapiti silikaatkividest.

Tehniline seisukord

Puidust osa rahuldav kuni avariiline, metallist kandekonstruktsioonid on heas või rahuldavas seisukorras. Tehniline seisukord võimaldab ehitist pikaajaliselt säilitada.

Trepikäigud on alles ja oma kohtadel kinni. Torni metallosa on kohati üsna roostes, mitmes kohas katavad seda ligi 1 cm paksuselt roosteliistakad, aga torni konstruktsioonidel on sellegipoolest veel piisavalt paksust. Säilinud on suur osa originaalvärvikihtidest. Torni puitosad on kohati üsna mädad (nt vaheplatvormide talad) ja osalt ka puuduvad (nt seinte alumised osad, mõned vaheplatvormide lauad). Katus osaliselt katki. Osa siseviimistluse detaile on hästi säilinud.

Torni betoonist tõmmitsaankrutest on üks enam-vähem tervena säilinud, teistel on maapealse osa välispinnad väikesteks tükkideks pudenenud. Kolm tõmmitsat on u 2 cm jämedustest trossidest, ent nende pingutid on katki või ära viidud ja trossid ripuvad seetõttu lahtiselt. Neljas tõmmits on u 8 mm traadist ja samuti kinnitamata.

MÄLESTISEKS TUNNISTAMISE KRITEERIUMID

KRITEERIUMI SELGITUS

Objektiga 1. Vanus Pärineb Nõukogude ja Külma sõja perioodist (nende

4

seotud (füüsilised) väärtused: vanus, autentsus (eksterjöör, interjöör, plaan, funktsioon), arhitektuuri-ajalooline väärtus (erandlik-tüüpiline, tehnoloogia, uuenduslikkus jms)

lõpukümnendeist).

2. Autentsus

ehk ehedus

Autentsed mahud on täielikult säilinud, põhikonstruktsioon on rahuldavas seisukorras (kandekonstruktsioonid on säilinud täielikult, piirdekonstruktsioonid osaliselt), ruumistruktuur on täielikult säilinud; viimistluskihid suuremalt osalt säilinud, säilinud on ka mitmeid spetsiifilisi pisidetaile. Lisaks originaalvärvikihtidele on torni jalgadel säilinud loetavatena ka mitu maandustakistuse mõõtmise kirjet. Alles on 3 seadmealust, trepp, radarijuhtmete torud ja juhtmekanduri alumine osa. Avatäited puuduvad (säilinud on aknaraamide osi). Puuduvad ja mädad puitosad saab olemasolevate põhjal autentsel kujul taastada.

Olulisi ümberehitusi pole teada (ilmselt lisati 80.-te lõpul kolmas radarialus).

3. Sisseseade säilivus

4. Funktsiooni järjepidevus

Algne funktsioon rajamise ajast kuni Vene piirivalve lahkumiseni Saaremaalt septembris 1992. Seejärel on olnud püsikasutuseta, „igamehe” vaatetornina.

5. Haruldus

(üldjuhul välistab tüüpilisuse kriteeriumi)

Ehitis on üks väheseid NL piirivalve vaatlus- ja radaritorne Eestis, mille metallosa on säilinud komplektsena. Erandlikult on selle torni katusel 3 nelja poldiauguga radariantenni (seadme „A” ehk antenniposti) alust; tavaliselt oli neid 2.

Sama tüüpi metallist visuaalvaatlus- või vaatlus- ja radaritorne (tüvipüramiid + risttahukas puidust vaatlusruumiga) on Eestis hindajale teadaolevalt oma algsel asukohal alles lisaks käsitletavale veel vähemalt 35: Hiiumaal 7, Saare maakonnas (2015.a seisuga) 12, Läänemaal 4, Harjumaal 5, Lääne-Virumaal 6 ja Ida-Virumaal 1. Säilinud radarialustega on neist aga üksnes 6–8, neist omakorda maksimaalkõrgusega ehk nelja vahesektsiooniga (platvormi kõrgus 15 m) vaid 1–5, seejuures on need enamasti mittekomplektsed (puudub mõni trepikäik ja/või kogu puitosa). Kõigil Eestis uuemal ajal rekonstrueeritud piirivalvetornidel aga on antennialused miskipärast lammutatud (ju on leitud, et nendeta on lihtsam teha uut katust). Sellega on vähendatud nende kõrgust ja muudetud nende algset kuju.

6. Tüüpilisus Seda tüüpi NL piirivalve metalltornid olid ja on ka praegu Eestis kõige levinumad. Nõukogude perioodi kestel on meil selliseid olnud üle 150.

7. Silmapaistvus Ehitis on stiilipuhtuselt, materjalikäsitluselt ja ehituskvaliteedilt oma aja silmapaistev näide.

Kontekstuaal-sed väärtused: keskkond, piirkondlikud

8. Terviklikkus ehk ansamblilisus

Objekt kuulub Atla TVP säilinud ehitiste kogumisse, mis moodustab olulise osa funktsionaalsest tervikust.

9. Silmapaistev mõju või

Ehitis on oma kontekstis üsna tuntud ja silmapaistev maamärk.

On Saaremaa saare läänepoolseim piirivalve vaatlustorn (sellest

5

eripärad sümboolne tähendus

lääne pool asub vaid Vilsandi saare TVP torn).

Tehnilise vaatluse postid sümboliseerivad kõige vahetumalt „Raudse eesriide“ ajastut.

Assotsia-tiivsed väärtused: ajaloo-väärtus, sümbol-väärtus jms

10. Tähtsus ajalooprotsessis

Ehitis on piirivalve TVP kompleksi osana seotud oluliste ajalooprotsesside ja sündmustega (NSV Liidu riigipiiri- ning õhukaitse, nn Külm sõda).

11. Seos üldtuntud isikutega

3. Mälestiseks tunnistamise põhjused.

Ehitist on põhjust mälestiseks tunnistada, kuna ta omab vähemalt 4 ehitusmälestise tunnust: on seotud oluliste ajalooprotsesside ja sündmustega Euroopa, endise NSV Liidu, Eesti, maakonna ning asustatud punkti tasandil; kuulub ehitiste kogumisse, mis moodustab ansambli või olulise osa funktsionaalsest tervikust; on perioodile tüüpiline, silmapaistev või erandlik ehitis; kannab edasi oma algse funktsiooni tunnuseid.

Objekt asub looduslikult väga huvitaval paekivipangal Saaremaa läänetipus, Vilsandi rahvuspargi territooriumil, on kantud Pärandkultuuri andmebaasi („Elda piirivalvetorn”) ning on pärandkultuuriobjektina ära mainitud ka Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskavas 2012–2016 (uuemat kava pole avalikustatud).

Nõukogude piirivalvel oli Eestis eri aegadel üheaegselt kokku ligikaudu 36–90 liinikordonit, millel olid mõnekilomeetriste vahedega erineva otstarbe, koosseisu ja varustusega vaatluspostid (visuaalvaatlus-, prožektori-, raadiolokatsiooni-, raadiolokatsiooni- ja prožektori- ning tehnilise vaatluse postid). Igal liinikordonil oli 1–3 statsionaarse tehnilise vaatluse posti või prožektoriposti ning 2–10 muu vaatlusposti positsiooni. Igaühel neist oli oma roll NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel ja ka riigikaitses laiemalt võttes. Käsitletav kompleks on silmapaistev mälestis Külma sõja 50ndatest–80ndatest aastatest.

Objekt on taaskasutatav multifunktsionaalselt (sh loodusturismi vaatlustornina).

Keskkonnaministeerium taotles objekti Siseministeeriumilt, et liita see Vilsandi rahvuspargi

kaitsealaga ja 2006.a vormistati kompleksi üleandmine. Maaüksusele planeeriti „rajada

matkarada, infostendid, kuivkäimlad, lõkkeplatsid, pingid, prügikonteinerid ning taastada

loodusvaatlusteks amortiseerunud vaatetorn”. Rahastamiseks oli vastav projekt saadetud SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitseprogrammi. Kahjuks nüüd on RMK sellest

kavast loobunud. Objektist 1,5 km kagus Soeginina panga juures on RMK Elda telkimisala,

millele oleks Elda panga vaatetorn võinud olla väärikaks täienduseks (ja ka nimeõigustuseks).

Soeginina ja Elda pank on lülitatud Saarte geopargi matkaradade võrgustikku.

4. Kaitsevööndi ettepanek ja selle põhjendus.

Atla tehnilise vaatluse posti vaatlustorni kaitsevöönd (vt joonis 1A) peaks hõlmama vähemalt kogu kinnistu Elda vaatluspunkt 44001:002:0235 ning vaatlusposti ansamblisse kuulunud ehitiste lähiümbrust vaatlustornist 25–200 meetri kauguseni katastriüksusel Heldama 44001:002:0026, et säilitada objekti terviklikkust ja objektiga seotud maapinna alla

6

mattunud või võssakasvanud ehitisi (nt lammutatud prožektorihoone, diislihoone ja kütusehoidla vundamendid vm säilmed) ning muid esemeid, mida saab kasutada objekti edasise arendamise ja kasutamise huvides.

Vaatlustorni kaitsevööndis paiknevad järgmised kultuuriväärtusega ehitised – kompleksi osad (ja võib-olla ka mõned varasemad militaarehitised): operaatori- ehk tehniline hoone (joonis 4, nr 7; fotod 23–24), prožektoripositsioon, paekividest laotud kõnniteed, 3–5 improviseeritud kaitserajatist (paekividega ääristatud süvendid; joonis 4, nr 2, 6, 13, 14) ning arvatava relvakontrolliposti vare (joonis 4, nr 8, foto 25).

Kogu Elda poolsaar ja selle lähiümbrus väärib lähemat militaarajaloo ja selle säilinud märkide uurimist nii I–II maailmasõja kui ka Külma sõja seisukohast. Peale II maailmasõda paiknes Elda „sarvel” kahuribrigaadi patarei ning 1950.-te alguses rajati Elda poolsaareni Atla ning Austla küla maile raudteetammiharu raudteesuurtükkide jaoks. Ülevaates „N.Liidu sõjalised ettevalmistused N.Eestis” (ERA.1608.2.1643, l 8–33) väidetakse, et (1953.a seisuga, alluvusega mereväele): „… Atla sadam on süvendatud ja kai uuendatud. … Saaremaale on ehitatud kolm "kindlustus rajooni", kust elanikud on evakueeritud. Need on: … Atla, mis Atla, Austa //p.o Austla// kohal on okastraadiga eraldatud… … Saaremaa lääneranda kaitsevad Atla ja Undva kindlustatud rajoonides asuvad patareid. Atla kindlustatud rajoonis on Elda ligidalle asetatud 3 kaheteistollilist, 1 üheksatolliline ja 2 kuuetollilist patareid.”

Joonis 1A. Kaitsevööndi ettepaneku skeem. Nurgapunktide koordinaadid: 58°18′14.45″, 21°49′46.33″; 58°18′16.68″, 21°49′43.51″; 58°18′25.18″, 21°49′43.06″; 58°18′25.56″, 21°49′47.51″; 58°18′15.7″, 21°49′52.3″ ehk (x,y) 6464653.6,372772.2; 6464724.1,372728.5; 6464987.3,372729.6; 6464996.7,372802.4; 6464689.1,372870.6.

7

5. Lisad:

5.1. Joonised (kaardialuste allikas: Maa-ameti Geoportaal):

Joonis 1. Ehitise asukoht Saare maakonnas.

Joonis 2. Ehitise asukoht Saare maakonnas endises Lümanda vallas.

8

Joonis 3. Asendiplaan. Ehitise asukoht kinnistul Elda vaatluspunkt (44001:002:0235). Maa-ameti põhikaart.

Joonis 4. Asendiplaan. Ehitise (nr 9) asukoht kinnistul Elda vaatluspunkt (44001:002:0235).

Numbrite selgitus joonisel: 1 - kütusehoidla koht, 2 - kividest kaitserajatis, 3 - prožektorihoone koht, 4 - paekividest kõnnitee, 5 - diislihoone koht, 6 - paekividest kaitserajatis, 7 - operaatorihoone, 8 - silikaatkividest katusealune kolme seinaga, 9 - vaatlustorn, 10 - kaitsekraav, 11 - vareme asukoht 1988.a kaardil, 12 - nelinurkne kõrgendik reljeefikaardil (varjend?), 13 ja 14 - paekividest kaitserajatised, 15 - arvatav militaarkaeve (hilisem kruusaauk).

9

Joonis 5. Atla tehnilise vaatluse posti ala Eesti 2005.a ortofotol. Kõik TVP hooned on veel alles, katusedki peal (v.a kütusehoidlal). Allikas: Maa-ameti Geoportaal.

Joonis 6. Atla tehnilise vaatluse posti ala 1998.a ortofotol. Prožektoriplatvorm rannaäärse suurema hoone ees näib ebatavaliselt lühike, vaid u 5 m (meri on ära lammutanud?). Allikas: Maa-ameti Geoportaal.

10

Joonis 7. Atla tehnilise vaatluse posti ala NL topokaardil 1:10 000 (1988). Hooned on peale kantud väga täpselt. Tornist põhja poole on märgitud mingi vare (seal on praegu eristatav kõrgem kivine võssakasvanud ligikaudu nelinurkne ala).

Joonis 8. Objekti ümbrus NL topokaardil 1:25 000 (1959). TVP kohale on märgitud torn ja hoone, lõuna poole aga talu, mida seal kunagi pole olnud (Elda ehk Heldama talukoht on TVP-st u 300 m idas ja see on märgitud ka 1839., 1903., 1938. ning 1946.a kaardile).

11

Joonis 9. Tavalisemat (vanemat) tüüpi metallvaatlustorni (ilma radariantennialusteta variant, milliseid paigaldati visuaalvaatluseks kordonite ning sadamate juurde) skemaatiline joonis Läänemaal asunud Hara piirivalvetorni passist. Selle sarnane on ka Atla TVP torn. Projektikohaselt on torni jalgade vundamentide kõrgus u 2 m, millest u 1,7 m on pinnasesse süvistatud, poldid (sissebetoneeritud keermestatud vardad) aga ulatuvad peaaegu vundamendi põhjani ning on alumisest otsast kõverdatud.

12

Joonis 10. Objekti ümbrus ENSV põllumajanduslikul kaardil 1:50 000 (u 1960). TVP (roheline ring) kõrvale on märgitud talu (vt joonis 8 selgitust), edelasse poolsaare kaelale aga raudteetamm. Austla kordonit (roheline ovaal) pole kaardile kantud. Allikas: ERA.T-6.5.44 leht 5.

13

5.2. Fotod:

Ajaloolised fotod

Foto 1. Torn [9] kahe radariantenniga (tänapäeval on aluseid 3, vrd foto 19), operaatorihoone [7], varjualune [8] (arvatav relvakontrollipost), kividega ääristatud kõnnitee [4], raadioantenni mast ja tunnimehe „seen”. „Seene” kõrvalt paistab väljaspool traataeda mingi kividest vähemalt 1 m kõrgune rajatis. Allikas: Юра Трунов, teenistusaeg 1983–1985 sügis (pogran-zastava.ru).

Foto 2. Torn [9] ja raadiomast, võitlejate selja taga operaatorihoone [7]. Vaade lõunast, väljastpoolt piirdeaeda. Näha on aed, tõmmitsate trosside varusilmused ja vasakul kaks tõmmitsaankru kandilist betoonalust. Allikas: Юра Трунов (1983–1985).

14

Foto 3. Operaatorihoone [7] sisevaade (vasakul radari „Najada-4” vasakpoolne indikaatorseade). Seintel näib olevat tapeet. Allikas: Евгений Чернышов, teenistusaeg 1988-1990 (pogran-zastava.ru).

Foto 4. Operaatorihoone [7] sisevaade. Radari „Najada-4” parempoolne indikaatorseade, seinal radari lülitusaparaadid. Allikas: Евгений Чернышов, teenistusaeg 1988-1990 (pogran-zastava.ru).

15

Foto 5. Torn [9] ja operaatorihoone [7], vaade loodest. Piirdeaed on veel alles, samuti operaatorihoone katus. Teised hooned on arvatavasti juba lammutatud. Foto: kasutaja „dude”, 10.6.2006 (internetifoorum militaar.net).

Foto 6. Nüüdseks lammutatud prožektorihoone [3], vaade idast. Allikas: Юра Трунов, teenistusaeg 1983-1985 sügis (pogran-zastava.ru).

16

Uuemad fotod

Foto 7. Torni [9] ning operaatorihoone [7] vaade põhjast (19.08.2015).

17

Foto 8. Torni [9] ning operaatorihoone [7] üldvaade lõunast (19.08.2015).

Foto 9. Torni [9] kirdepoolne jalg ja silikaatkiviääris, vaade põhjast (19.08.2015).

18

Foto 10. Torni lähivaade lõunast (19.08.2015). Paremal operaatorihoonest [7] väljuvad radarijuhtmetorud.

Foto 11. Torni alumiste haarade ühendusplaadil on olnud torni number ja maandustakistuse andmed, kahjuks pole kirjad enam eriti loetavad (19.08.2015). Maandustakistuse väärtused ja mõõtmiskuupäevad on veel säilinud ka vähemalt kolmes kohas torni nurkraudadel. Need võiks torni tulevasel renoveerimisel jätta üle värvimata.

19

Foto 12. Kohati on torn kaetud paksu roostekihistusega, kuid üllataval kombel pole see kuigi palju vähendanud metallkonstruktsiooni paksust (mitte üle 1 mm). (19.08.2015)

Foto 13. Torni alt teine vaheplatvorm (19.08.2015). See vajaks ainult keskele lisatala ning paari lauda ja „töötaks” veel aastakümneid.

20

Foto 14. Torni vaatlusruum ja radariantennide teenindusplatvorm kolme seadmealusega (19.08.2015).

Foto 15. Torni vaatlusruumi põrand altpoolt (19.08.2015). Näha on ka kõveraks painutatud piksevarras katusel.

21

Foto 16. Torn [9] vaatlusruumi sisevaade (19.08.2015). Alles on osa seinte ja lae siseviimistlusest.

Foto 17. Foto 15. Torni vaatlusruumi ning rõdu põrand (19.08.2015). Seinte alumised osad puuduvad, kuid põrand on veel täiesti käidav.

22

Foto 18. Torni katuseredel (19.08.2015). Trepikäikudest erineva, lihtsama konstruktsiooniga. Ka redeli asetus on teistsugune kui enamikul piirivalvetornidest.

Foto 19. Torni katus (19.08.2015). Radariantenni alused. Vasakpoolne arvatavasti vanem (vt foto 1), parempoolne püramiid on arvatavasti lisatud hiljem, uuema radari „Najada” jaoks.

23

Foto 20. Torni [9] tõmmitsa tross varukeerdudega –– u 2 cm jämedune ja paistab veel tugev olevat. (19.08.2015) Selliseid on kokku kolm. Tõmmitsate pingutid pole komplektsed või puuduvad, seetõttu ei täida tõmmitsad praegu oma ülesannet, kuigi trossid veel kestaksid.

Foto 21. Torni [9] tõmmitsa kõige tervemana säilinud ankru alus. (19.08.2015) Seda on betooniseguga parandatud, ankru pind on veidi kumer.

24

Foto 22. Torni [9] tõmmitsa ülejäänud ankrute betoonalused on pealt või servadest ära pudisenud, kuid ilmselt saaks need pealevalamisega korda teha. (19.08.2015)

Kaitsevööndis asuvate muude põhiehitiste fotod (19.08.2015)

Foto 23. Operaatorihoone [7] ülaltvaade tornist (19.08.2015). Nagu näha, on seinad üsna hästi säilinud, vaatamata senisele riiklikule hoolimatusele rahva vara suhtes. Natuke tsementi ning need püsivad veel palju aastaid, kui mitte kümneid. Krohvi mahalangemise vältimiseks tuleks võimalikult kiiresti taastada katus.

25

Foto 24. Operaatorihoone [7] sisevaade (19.08.2015). Viimistluskihid on üsna hästi säilinud.

Foto 25. Kolme seinaga silikaatkividest katusealune [8] (võib-olla relvakontrollipost – ametliku nimetusega „relva laadimise ja tühjakslaadimise koht”) (19.08.2015). Seinad on ümber kukkunud, ent kivid paistavad alles olevat, seega on võimalik see rajatis uuesti kokku panna. Siis peaks ka selguma selle täpsem funktsioon.

26

5.3. Lisainformatsioon

Kogu Atla tehnilise vaatluse posti ülevaade:

http://www.mil.Saaremaa.ee/xx/Saaremaa%20Lymanda%20Atla%20TVP.pdf

Muud lisainfot:

Pärandkultuuri objekti „Elda piirivalvetorn” kirjeldus: http://parandobj.eelis.ee/1975231931

RMK müüs Elda vaatetorni 42 500 euroga. Saarte Hääl, 27/07/2016 (https://www.saartehaal.ee/2016/07/27/rmk-muus-elda-vaatetorni-42-500-euroga)

Atla küla arengukava 2015-2020 (https://www.laanesaare.ee/failid/arengukavad/Atla_k%C3%BCla_arengukava_2015-_2020.pdf)