23
Saare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2 EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Koostaja: Lilian Hansar Tellija: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Projekt ”Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTAregister.muinas.ee/file/architecture/1611.pdfSaare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2. Katastritunnus 34901:009:0209 Koordinaadid Praegune

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Saare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2

    EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

    Koostaja: Lilian Hansar

    Tellija: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond

    Tallinn 2012

    Projekt ”Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

  • 2

    SISUKORD

    Asukoha skeem

    Krundi plaan

    Ortofoto

    Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta

    Mälestise kaitsevööndi piirid

    LISAD

    Lisa 1 – Fotod

    Lisa 2 – Inventeerimisjoonised

  • 3

    ASUKOHA SKEEM

    Bussijaam paikneb Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

    KRUNDI PLAAN

    Kollase joonega on tähistatud krundi piirid.

    ORTOFOTO

  • 4

    EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

    1 ÜLDANDMED

    Nimetus BUSSIJAAMA HOONE

    Aadress ja

    katastritunnus

    Saare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2.

    Katastritunnus 34901:009:0209

    Koordinaadid

    Praegune funktsioon Bussijaam

    2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

    Rajamisaeg 1980-1984

    Bussijaama vastuvõtu akt 29.06.1984 (Saare Maa-Arhiiv, f 451,

    n 2, s 5218)

    Autor Arhitekt Maie Penjam

    Sisekujundus Tiiu Pai, Tiia Savi

    Algne funktsioon Bussijaam

    Ümberehitusetapid Hoonet ei ole kapitaalset ümber ehitatud. 21. Sajandi algaastatel

    on algne kivikatus asendatud kiviimitatsiooniga PVC kattega

    plekiga ning reisijate ooteruumis on niššid kinni ehitatud

    erinevateks müügikohtadeks. Enamus puidust aknaraame on

    vahetatud plastakende vastu ning puituksed metallraamidega

    uste vastu.

    Muu ajalooline teave

    3 ASUKOHA KIRJELDUS

    Bussijaama hoone asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, vanalinna põhjapoolse

    piiri ääres. Hoone paikneb Tallinna tänava ja Pihtla tee hargnemiskoha vahelisel suurel

    krundil, kus asub ka busside parkimisplats. Bussijaama krundist lõuna ja ida pool

    paiknevad valdavalt 1960. aastatest alates rajatud väikeste elumajade alad.

    4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS

    Mahuline ülesehitus Tegemist on valdavalt ühekorruselise liigendatud mahtudega

    lamekatusega ja osaliselt kaldkatustega kivihoonega, mille

    arhitektuurne lahendus lähtub nõudest sobitada ehitis vanalinna

    hoonestusega (vt ortofoto).

    Ehitusmaterjal Vundament – betoon, seinad ja tugipostid – punane tellis,

    ooteplatvormi ja –saal kandetalad– raudbetoon, katusekate –

    kiviimitatsiooniga PVC kattega plekk, viimistlus – puudub

    (puhasvuuktellis).

  • 5

    Väliskujundus ja

    iseloomulikud detailid

    Hoone välisilmet kujundavad ehitusmaterjalid: seinte

    ehitusmaterjalina punane tellis ning varikatuste

    kandekonstruktsioonil ja lael, avade sillustel, seinte parapetil

    viimistlemata betoonpinnad. Domineerivad raskepärased

    betoonist varikatused nii Pihtla tee poolsel peasissepääsul kui

    bussiooteplatvormi kohal (F 5-10).

    Hoone ümbruse haljastus on kujundatud betoonmüüritisega

    ümbritsetud aladena, olles sellisena oluline väliskujunduse osa

    (F 6-7).

    Plaanilahendus Hoone plaanilahendus lähtub bussijaama funktsioonist, krundi

    kujust ja linna transpordi skeemist. Külastajate sissepääsu käik

    on Pihtla tee pool (F 10), see on ühendatud ootesaaliga, mis

    paikneb busside parkimisplatsi poolsel küljel (idas). Hoone

    hoovipoolses osas (põhjas) oli söökla, selle abiruumid ja

    majandusruumid (praegu kohandatud kauplusteks). Läbi kahe

    korruse ulatuvat ootesaali (idas) ümbritsevad madalamad niššid,

    mis algselt olid avatud, kuid praegu on vaheseintega eraldatud

    müügikioskiteks (F 15-18). Ühes niššis on piletite müügi kassad

    (F 16). Pihtla teelt avaneva sissepääsu käigu kõrval olev trepp

    viib keldris olevatesse sansõmedesse ja pakihoiuruumi ning

    teisel korrusel olnud sööklasse ja adminruumidesse (F21-22).

    Hoones on cargo bussi teenindusruumid, kuhu pääs on hiljem

    ehitatud ooteplatvormi poolt.

    Kuigi mõnede ruumide funktsioon on muutunud, ei ole hoone

    algset ruumide paiknemist oluliselt muudetud.

    Sisekujundus ja

    iseloomulikud detailid,

    sisustus, mööbel

    Hoone arhitektuurse lahenduse üks ideesid on välise kujunduse

    jätkumine siseruumides. Seega domineerivad siselahenduses

    viimistlemata punasest tellisest seinad ning

    kandekonstruktsioonide betoonpiinad, mis hiljem on värvitud

    valgeks. Ruumilahendust kujundavad kaldkatuste massiivsed

    betoontalad (eriti ootesaalis) (F 15-17).

    Sissekäigust kahel pool olid seintesse ehitatud niššid (üks neist

    kinni ehitatud), kus paiknesid busside sõidugraafikud (F 20).

    Hoone olulisemad akna- ja ukseavad on suuremad, neist

    avanevad liigendatud hooneosadele vaated, mõjutades ka

    sisekujundust (f 19).

    Sisekujunduse olulise osaks olid puitpingid, mis paiknesid

    ootesaali ümbritsevates niššides. Osa neist on säilinud ja

    paigutatud keset ootesaali (käetoed hiljem lisatud),

    ooteplatvormil pingid säilinud (F 11-12, 18). Keset ootesaali oli

    ehitatud punasest tellisest alusega lilleklump, mis on lammutatud

    (F 2).

    Stiililine kirjeldus Hoone arhitektuuris väljendub brutaalne vormimonumentaalsus.

    Ehitusmaterjalide valik (punane tellis) ja kaldkatused (algselt

    kaetud s-katusekiviga) lähtub soovist sobitada hoone vanalinna

    konteksti.

  • 6

    5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSSTE

    Hoone on kasutuses ja hooldatud ning heas seisukorras, välja arvatud välisseinte

    murenenud punane tellis, mida on küll parandatud, kuid mis mitmes kohas mureneb.

    Siseruumides on varem sooldunud tellisseinad üle värvitud (punane värv).

    6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

    Vaatamata mõnedele väiksematele ümberehitustele on hoone algne maht ja arhitektuurne

    kujundus hästi säilinud.

    7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS

    1. Hoonel on säilinud originaalne maht ja arhitektuurne välis- ja siselahendus ning algne funktsioon – bussijaam.

    2. Hoone on hea näide kaasaegse arhitektuuri sobitamisest vanalinna konteksti.

    3. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulikke bussijaama hooneid Eestis.

    4. Tulenevalt soodsast asukohast kesklinna sissesõidu tee ääres, on oht bussijaama laiendamiseks või lammutamiseks, et sellesse kohta rajada suurem kaubanduskeskus.

    8 MÄLESTISE TUNNUSED

    1. Valdavalt ühekorruseline punasest tellisest kivihoone, millel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid.

    2. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulikke bussijaama hooneid Eestis, olles hea näide kaasaegse arhitektuuri sobitamisest vanalinna konteksti.

    8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA

    Võtta ehitismälestisena kaitse alla.

    9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

    Juuli 2012

    10 Koostaja andmed: arh Lilian Hansar

    Allikad:

    L. Hansar. 20. saj arhitektuur. ─ Koguteos Saaremaa 2. 2007.

    Saare Maa-Arhiiv, Bussijaama dokumentide kaust, f 451, n 2, s 5218.

  • 7

    KAITSEVÖÖNDI PIIRID

    Kuressaare bussijaam asub Vanalinna muisuskaitseala kaitsevööndis. Bussijaama hoone

    kaitsevööndi piirid ühtivad Pihtla tee 2 krundi piiridega. (tähistatud kollase joonega).

    Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada hoone arhitektuuri ja nähtvuse säilimine.

  • 8

    LISA 1

    Bussijaama fotod, juuli 2012, L. Hansar

  • 9

    1. Bussijaama vaade Pihtla tee poolt 1984. a.

    Foto E. Raun. EFA, 0-121082.

    2. Bussijaama ootessal 1984. a. Keset saali oli kivist alusel lilleklump.

    Foto E. Raun. EFA, 0-121146.

  • 10

    3. Vaade Pihtla teelt (ida suunas)

    4. Vaade Pihtla teelt (lääne suunas vanalinna poole).

  • 11

    5. Vaade Pihtla teelt bussijaama peasissepääsule.

    6. Bussijaama peasissepääs, betoonist konsoolidega varikatus.

    7. Pihtla tee äärne tugimüüridega kujundatud haljastus.

  • 12

    8. Bussiooteplatvormi raudbetoonist konsoolidega varikatus (vaade idast).

    9. Bussioote platvorm ja varikatus (vaade põhja suunas).

  • 13

    10. Bussioote platvorm ja istepingid.

    11. Bussiooteplatvormilt pääs hoonesse.

    12. Istepingid bussiooteplatvormil.

  • 14

    13. Vaade hoovi poolsele küljele (lääne poolt).

    14. Vaade hoovi poolsele küljele, kust avaneb uks ootesaali.

  • 15

    15. Ootesaal (vaade lõuna poolt).

    16. Ootesaali ooteplatvormi poolne sein.

  • 16

    17. Ootesaali läänepoolne sein, täisehitatud niššid.

    18. Ootesaali pingid ümberehitatud kujul.

  • 17

    19. Pihtla tee poolne sissepääs.

    20. Sissepääsu käigu kõrval (vasakul ja paremal) bussisõidu graafikute niššid.

  • 18

    21. Ootesaalist teisele korrusele ja keldrikorrusele viivad trepid.

    22. Teisel korrusel olnud söökla uks (praegu kauplus).

  • 19

    LISA 2

    Inventeerimisjoonised

    Saare Maa-Arhiiv, f 451, n 2, s 5218

  • 20

    Fragmente põhikorruse plaanist.

  • 21

    Vaated Pihtla teelt ja Tallinna tn poolt.

    Vaated Pihtla teelt

    Vaade ooteplatvormi poolt.

  • 22

    Lõiked ootesaali kohalt

  • 23