Upload
mahola
View
78
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Elektrolüüsil põhinevad analüüsimeetodid. Analüüsitav aine oksüdeeritakse või redutseeritakse elektrolüüsi teel Elektrogravimeetria - analüüsiatv aine sadeneb ühele elektroodidest, mille massi muutusest saab arvutada analüüsitava aine hulga lahuses - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Elektrolüüsil põhinevad analüüsimeetodid Analüüsitav aine oksüdeeritakse
või redutseeritakse elektrolüüsi teel
Elektrogravimeetria - analüüsiatv aine sadeneb ühele elektroodidest, mille massi muutusest saab arvutada analüüsitava aine hulga lahuses
Kulonomeetria - mõõdetakse elektronide arv, mis on vajalik analüüsitava aine täielikuks oksüdeerimiseks või redutseerimiseks
Elektrolüüsil põhinevad analüüsimeetodid
Keskmise tundlikusega, kiired analüüsimeetodid
Täpseimaid analüüsimeetodeid Absoluutsed meetodid, s.t.
kaliibrimist pole vaja
Elektrolüüsil põhinevad analüüsimeetodid Erinevalt potentsiomeetriast, kus
rakku läbiva voolu hulk on minimaalne, läbib siin rakku märgatav vooluhulk
Nullist erinevate vooluhulkade korral erineb raku potentsiaal elektroodide potentsiaalide vahest• elektrolüütilise raku korral tuleb
rakendada teoreetilisest suuremat potentsiaali
• galvaani raku potentsiaal on väiksem, kui teoreetiliselt peaks olema
Ohmi potentsiaal
Elektrokeemilisel rakul on takistus, mille mõju kirjeldab Ohmi sedus: E=IR
Korrutist IR nimetatakse elektrokeemias sageli Ohmi potentsiaaliks
Ohmi potentsiaali tõttu nullist erinevate vooluhulkade korral Erakk=Ekatood-Eanood-IR
Polarisatsiooniefektid
Eelmise võrrandi võib esitada kujul
kus k on konstant (lühikese aja ja väikeste vooluhulkade korral)
Vooluhulga sõltuvus rakendatud pingest peaks seega olema sirge tõusuga -1/R
kER
I
EER
ER
I
rakk
anoodkatoodrakk
1
)(11
Polarisatsiooniefektid
Suuremate vooluhulkade korral ilmneb sageli märgatav kõrvalekalle lineaarsusest
Mittelineaarse käitumisega rakke nimetatakse polariseeritud rakkudeks
Polarisatsiooni iseloomustatakse ülepingega
vastab lisapotentsiaalile, mida tuleb rakendada teoreetilise vooluhulga saavutamiseks
Erakk=Ekatood-Eanood-IR-
Polarisatsioon
Võib mõjutada ühte või mõlemat elektroodi rakus
Polarisatsiooni väärtus varieerub nullist kuni selleni, et vooluhulk ei sõltu enam rakendatud pingest
Eristatatakse• kontsentratsioonilist ja• kineetilist polarisatsiooni
Kontsentratsiooniline polarisatsioon
Tekkib, kui reaktandid ei jõa elektroodile või produktid ei lahku elektroodilt voolu tagamiseks piisava kiirusega
Reaktandid ja produktid transporditakse lahusest elektroodile ja vastupidi• diffusiooni,• migratsiooni ja• konvektsiooni toimel
Kontsentratsiooniline polarisatsioon
Diffusioon on protsess, kus ioonid liiguvad lahuse kontsentreeritumast osast lahjemasse osasse
vdiff=kdiffC
Migratsioon on protsess, kus ioonid liiguvad lahuses elektrivälja toimel• mida rohkem on lahuses erinevaid
ioone, seda väiksem on iga konkreetse iooni poolt transporditav vooluhulk
Konvektsioon on protsess, kus ioonid liiguvad lahuse mehhaanilise liikumise tõttu
Kineetiline polarisatsioom
Vooluhulk on määratud eletroodireaktsiooni kiirusega
Kineetiline polarisatsioon on reeglina seotud gaaside tekkimisega
Hapniku ja vesiniku tekkega seotud ülepinged on sageli 1V ja enam
Elektrolüütiliste meetodite selektiivsus
Elektrolüütilised meetodid on reeglina suhteliselt selektiivsed - selektiivse määramise tingimused (potentsiaali) saab lihtsalt arvutada Nernsti võrrandist
Selektiivsuse tagamiseks peab tööelektroodi (millel toimub analüüsitava aine reaktsioon) potentsiaal olema kindlas vahemikus (et vältida kõrvalreaktsioone)
Elektrolüütiliste meetodite selektiivsus Tööelektroodi potentsiaali saab
analüüsi käigus muuta rakendatud välise potentsiaali kaudu, see muudab aga ka • anoodi potentsiaali• IR liiget• ülepinget • Kõik need suurused muutuvad
pidevalt analüüsi käigus Seetõttu on praktilisem mõõta
tööelektroodi potentsiaali võrdluselektroodi suhtes ja saadud tulemusest lähtudes korrigeerida rakendatud pinget
Elektrogravimeetria
Kasutatakse metallide määramiseks
Metall sadestatakse kaalutud plaatinaelektroodile• Eranditeks on plii sadestamine
pliidioksiidina ja kloriidid sadestamine hõbekloriidina hõbeelektroodil
Elektrogravimeetria
Elektrolüüs ilma tööelektroodi potentsiaali kontrollita - rakendatakse väline konstantne pinge, mis on piisav elektrolüüsi lõpuni kulgemiseks• lihtne aparatuur• ei vaja pidevat operaatori
järelvalvet• rakendatav ainult kergesti
redutseeruvate katioonide eraldamiseks raskemini redutseeruvatest
Elektrogravimeetria
Elektroodid• katoodiks plaatinavõrk• anoodiks pöörlev plaatinasilinder
Sade soovitavalt tihe, tugevasti elektroodile kinnituv, sile (hea pesemiseks jne.)• tavaliselt saadakse parima
kvaliteediga sademed mada voolutiheduse (alla 0.1 A/cm2) juures
• paljud metallid annavad parema sademe sadenedes (tsüano- ja ammiin-) kompleksidest
Elektrogravimeetria Katoodi depolarisatsioon -
potentsiaali tõustes hakkab katoodil reageerima ka mõni teine ioon (näiteks H+)• voolu ei piira enam (määratava
iooni madalast kontsentratsioonist põhjustatud) kontsentratsiooniline polarisatsioon
• kuna vesiniku tekkega kaasneb sageli sadeneva metalli ebakvaliteetsus, kasutatakse teisi katoodi deplariseeriaid
NO3-+10H++8e-=NH4
++3H2O
Elektrogravimeetria
Konstantse katoodi potentsiaaliga gravimeetria• Võimaldab üksteisest eraldada
ioone, mille elektroodi-potentsiaalid erinevad vähe (0.04V kolme- ja 0.24V ühe-laenguliste ioonide korral)
Kasutatakse kolmest elektroodist koosnevat süsteemi• elektrolüüsi ring• kontroll e. võrdlusring
Elektrogravimeetria
Võrdlusring võimaldab töö-elektroodi potentsiaali elektrolüüsi käigus konstantsena hoida (korrigeerida)
Tänapäeval kasutatakse automaatseid seadmeid - potentsiostaate
Elektrolüüsirakk on sama, mis potentsiaali kontrollita meetodi korral
Kulonomeetria
Kulon on elektrihulga ühik SI süsteemis Q=It
Faraday on samuti elektrihulga ühik. Läbides lahust põhjustab 1F elektroodil 1 ekvivalendi keemilist muutust, 1F vastab 1 mooli elektronide laengule
Potentsiostaatiline kulonomeetria Amperostaatiline kulonomeetria
ehk kulonomeetriline tiitrimine
Potentsiostaatiline kulonomeetria
Sarnaneb potentsiostaatilisele elektrogravimeetriale• Ainsa erinevusena registreeritakse
siin elektrolüüsiringi voolutugevuse muutus ajas
• Integreerides saadud sõltuvuse alune pindala saadakse kulunud voolu hulk ja sellest arvutataksegi määratava aine sisaldus proovis
Vajalik toimuva reaktsiooni 100% effektiivsus voolu järgi
Kulonomeetriline tiitrimine
Sarnane tavalise (ruumalalise) tiitrimisega - titrandiks on elektronid, ruumala asemel mõõdetakse aega ja titrandi kontsentratsiooni asemel kasutatakse voolutugevust
Analüüsil kasutatakse amperostaati, mis tagab konstantse voolutugevuse rakus
Kulonomeetriline tiitrimine Vajalik toimuva reaktsiooni
100% effektiivsus voolu järgi• Kontsentratsioonilise
polarisatsiooni tõttu tuleb alati kasutada abireagenti
Abireagent oksüdeerub või redutseerub elektroodil, produkt reageerib analüüsitava ainega
Abireagent on lahuses suures ülehulgas võrreldes analüüsitava ainega
Kulonomeetriline tiitrimine Võrreldes ruumalalise
tiitrimisega rida eeliseid• Pole probleeme standardlahustega
(valmistamine, hoidmine, standardiseerimine). Seetõttu saab kasutada väga labiilseid reagente - kloori, broomi, Ti3+ jne.
• Väikeseid reagendikoguseid saab genereerida sama lihtsalt ja sama täpsusega kui suuri
• Lihtsalt automatiseeritav• Mõõtmistulemused (I, t) täpsemad
Voltamperomeetria
Info analüüsitava aine sisalduse kohta saadakse mõõtes kontsentratsiooniline polarisatsiooni tingimustes voolutugevuse sõltuvust rakendatud pingest
Polarisatsiooni võimendamiseks kasutatakse siin tööelektroode, mille pindala on väga väike (mõni mm2 kuni mõni m2) - mikroelektroode
Voltamperomeetria
Tuntuim metoodika on polarograafia, kus kasutatakse elavhõbetilkeeltroodi
Vooluhulga sõltuvuse graafikut rakendatud potentsiaalist nimetatakse voltammo-grammiks. Reeglina saadakse sigmoidne sõltuvus
Analüüsitava aine sisaldus leitakse reeglina kaliibrimsgraafikult Il ~ c