Eluruum

ELURUUMPostimehe sisustuseri • aprill 2012

25. aprill 20122 ELURUUM

SisukordTulevikukodu tarkus saab alguse planeeringust 4

Ökokodune mahemaailm hoiab tervist ja keskkonda 6

Vaegnägijat aitavad kontrastid ja rohke valgus 10

Eesti disain kogub tuntust ja tunnustust 12

Foto paneb interjööriilme i-le täpi 13

Saagirohke eluruum aias 14

Isiklik ürdiaed kodus 15

Muuda õuetuba õdusaks 16

Vana ja väsinud mööbel saab värvi abil värskeks 18

Korista harvem, vähem ja kiiremini 20

Minu elu targas majas 22

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, [email protected]

Projektijuht:Marianne Peep, tel 666 [email protected]

Küljendus: Andrus Rebane

JUHTKIRI. Kevadel esimeste päiksepaisteliste ja soojade ilmadega on paljud pered harjunud oma eluruume tuulutama, et talvine rõskus kodus asenduks mõnusa värskusega. Ringi tasub aga kodus vaadata ka selle pilguga, mis veel uuendamist vajab.

Raivo Talfeldt56 513 20

[email protected]

Taavi-Richard Paide50 477 98

[email protected]

www.simus.ee/tervisemaja

www.kreutzwaldi.ee

Korterid ja äripinnad kesklinnas Kreutzwaldi tn 3. Kiviviske

kaugusel Teie tulevase kodu uksest asuvad nii Kadrioru park,

Vanalinn kui ka Resissadam. Kreutzwaldi maja mugava ja

turvalise asukoha eeliseks on hea transpordiühendus ning

lähikonnas asuvad koolid ja laseteaiad. Samuti ei jää kaugele

ka kõik kesklinna toitlustus ja meelelahutus kohad.

Sanatooriumi 2A korteriomandid pakuvad piisavalt privaat-

sust ning seda täiendab ümberringi laiuv männimets, mis on

suurepärane, linnakärast eemal olev värske õhuga

elukeskkond.

Rain [email protected]

K evadine Eluruum jagab ohtralt suuni-seid, kuidas talvepimedusest rusutud kodune keskkond lihtsaid ideid kasuta-des kiirelt ja mitte eriti kulukalt taas

värskeks saada.Alati ei pea värskust taga ajama uusi asju kokku

ostes, kui saab vanad ja väärikad esemed lihtsalt tol-must puhtaks kloppida ning vajadusel siit-sealt ühte ja teist kohendada.

Kui mõni mööbliese tundub kodus liiga aegunu-na ja tekitab tüdimust, leiab ajakirja teisest poolest konkreetseid juhiseid, kuidas moodsate värvidega õigeid tehnikaid kasutades vana mööbliga imet teha.

Vahel piisab aga hooajale iseloomuliku värskuse saavutamiseks tõesti vaid kodus korra majja löömi-sest. Meie koristusekspert Sirje Talvistu teeb puust ja punaseks ette, kuidas tolmust ja argimustusest kii-resti ja muretult jagu saada.

Need eurod, mis värvipoti või uue mikrokiudlapi ostmisele kuluvad, saab kokku hoida aga ise potipõl-lundusega tegeledes – seda kas või omaenda rõdul või aknalaual. Tiina Kolk vahendab asjatundjate nä-punäiteid isikliku ürdiaia rajamiseks ka kõige pise-mas, suure aiamaata kodus ning tutvustab võimalusi, kuidas seni kasutud rõdumeetrid mõnusaks puhke-oaasiks või eluruumi vääriliseks osaks kujundada.

K es tahab aga elus suurema kannapöörde teha ning raiskava ja tervist kahjustava eluviisi üleüldse mahedama vastu vahe-tada, saab häid ideid ja juhiseid selle

numbri persoonidelt Maarjalt ja Siimult, kes kaks aastat tagasi oma euroremonditud kodu ökokoduks ümber otsustasid kujundada ning oma kogemusi hea meelega teistelegi jagavad.

Kodu ei ole vaid neli seina ja katus, tuletas hiljuti mulle meelde üks hea sõber. Kodu on pidevas muu-tumises, ütles ta – kodu areneb ühes meiega, järgides elusündmusi, unistusi, aga ka meie võimalusi. Tegu-sat ja unistusterohket kodukevadet!

Neli seina täis võimalusi


Rain Uusenteemalehe toimetaja

Energia kokkuhoiu soovist ja tehnoloogia arengust lähtudes räägitakse palju targast kodust ning erisugustest tarkadest la-hendustest – millest aga õigu-poolest üks hästi kavandatud tark kodu alguse saab?Tarkade lahenduste all võiks rääki-da kodust kui tervikust, mis oleks enam kui ainult tehnoloogia poolt pakutav.

«Orgaaniline arhitektuur» tä-hendab seda, et kodu võiks arhi-tektuurselt sobituda ümbritsevas-se keskkonda. «Universaalne disain» lähtub aga põhimõttest, et ruumide asetus ja kodu kujundus on käepärane nii lapsele kui vanu-rile.

Kodu luues võiks rõhku panna orgaanilistele materjalidele – võiks olla rohkem looduslikke materjale nagu puit, savi või lubi. Viimistlus-materjalideks soovitan aga kasuta-da õlisid ja looduslikke värve, mis aitavad luua tervislikumat elukesk-konda.

Passiivmaja-lahendused anna-vad aga erinevate arhitektuursete ja ehituslahenduste juures kokku-hoiu maja igakuistes küttekuludes. Kui sellele kõigele lisada targa kodu

tehnoloogilised lahendused, mis juhivad eri funktsioone kodus tar-galt ja säästlikult, saamegi kokku targa kodu.

Kuidas prognoosite targa kodu lahenduste levikut edaspidi?Targa kodu lahendused pole enam ammu utoopilised. Kunagi näisid ka pangaautomaadid ja panga-kaardid tõenäoliselt müstilistena, kuid tänapäeval on need igapäe-vaselt kasutatavad. Prognoosin, et targa maja lahendused levivad maailmas kiiresti. Juba seepärast, et need on mugavad ja tõstavad elukvaliteeti.

Meie kliima kontekstis on toa sisetemperatuur väga oluline. Ülimalt mugav on ju kaugjuhtimi-se teel lülitada sisse küte kodus ning saabuda töölt juba sooja koju, sõna otseses mõttes kodu-soojusesse.

Tarkus on piiritu, samuti teh-noloogia areng ja innovatsioon. Osa tänapäeval uudsena tundu-vaid targa maja lahendusi on peagi laialt levinud ning uusi ideid ja põ-nevaid lahendusi tuleb pidevalt juurde.

Üsna reaalne on iidne ütlus, et kõik, mida suudad ette kujutada või välja mõelda, on tegelikult kus-kil juba olemas. Targa maja ideed

on alati veidi ajast ees, need on vi-sioonid, mis on saanud või saavad reaalsuseks.

Ilmselt ei tule me tavakasutaja-tena selle pealegi, et leidub disaine-reid, kes töötavad lahendustega, mis saavad reaalsuseks kaheküm-ne aasta pärast.

Palju geniaalseid leiutisi on loo-nud inimesed, kes hindavad muga-vust – näiteks pesumasina või tol-muimeja. Kunagi tundusid jutud ja visioonid nendestki toodetest ar-vatavasti sama utoopilised, kui näi-vad tänapäeval mõnele targa maja lahendused.

Lahendused kodust, mida saab eemalt juhtida, elamisest, kus saad näiteks kaugjuhtimise teel sisse lü-litada ahju, et koju tulles oleks õh-tusöök juba ootamas, on juba või-malikud. Kuid ei piisa tarkadest lahendustest, kui arhitektuur ja maja planeerimine pole eelnevalt arukalt lahendatud.

Mida peaks kodu targalt pla-neerides silmas pidama, et tar-ga maja lahenduste integreeri-misest oleks ka tolku?Oma kodu loomine on iga inimese elus suur samm. Paljudel on silme ees visioon oma tulevasest kodust – kus see asub ja milline näeb välja, kui palju on ruume ning milline on

ruumide plaan või kuidas on lahen-datud heliisolatsioon.

Kui juba kodu ost silme ees ning samm unistustest ja esialgsetest visioonidest selginemas, tasuks enne kodu ostmist mõelda kind-lasti ka sellele, kui suured saavad olema koduga seotud kulud tulevi-kus.

Ei tasu sihtida madalaimat hin-da, kui hilisemad kulud osutuvad seetõttu suuremaks. Energiasääst-likud majad, sh passiivmajad on tavamajadest küll investeeringult kallimad, kuid tavamajadega seo-tud energiakulud ületavad kulutusi energiasäästlikule kodule korda-des.

Seega investeerides n-ö passiiv-majasse, säästame tegelikult aega, energiat ning elame oluliselt tervis-likumas elukeskkonnas.

Kuivõrd tehnoloogia vaid toe-tab targa kodu kontseptsiooni ning kuivõrd tark kodu puhtalt tehnoloogilistele võimalustele rajanebki? Targa kodu planeerimine saab al-guse arhitektide poolt juba projek-teerimise käigus. Hästi planeeritud kodus lihtsustub ka tarkade lahen-duste kasutamine. Kui planeerimi-sel on olnud teistsugused priori-teedid, ei aita ka targad lahendused

Tulevikukodu tarkus saab alguseINTERVJUU. Tulevikukodud hoiavad kokku seal elavate inimeste aega ja raha, säästavad loodust ning pakuvad kodusoojust, selgitab energiasäästlikke passiivmaju ja intelligentseid unistustemaju planeeriva ning ehitava ettevõtte Natural House ekspert Heiki Jürissaar.

Tulevikukodud hingavad ümbritseva keskkonna ja aastaaegadega samas rütmis, kuid peidavad endas intelligentseid tehnoloogilisi lahendusi, mis muuda-vad elanike elu märkamatult mugavamaks, säästes samas loodust ja raha. Fotod: Natural House


se planeeringustkõiki küsimusi optimaalselt lahen-dada.

Energiasääst saab alguse kodu planeerimisest ja ehitamisest, lan-gegu valik siis passiivmaja, madal-energiamaja või energia-efektiivse maja kasuks. Targad lahendused vaid toetavad energiasäästu, juhti-des kütet ja ventilatsiooni ning näi-teks lülitades sisse valgusteid, läh-tudes sellest, kas ruumis viibib inimesi või mitte.

Kuidas peaks üks tark eluruum seal elavat perekonda teenima? Skeptikud kipuvad arvama, et liigne tehnoloogia kodus muu-dab elu vaid segasemaks ning tõstab võimalike rikete tõenäo-sust...Eks see ole mugavuse küsimus. Elektrit kasutab oma kodus ilmselt enamus inimesi, rikkeid kartmata. Targa maja lahendustega on sama – need on mõeldud inimest aitama, aega ja energiat kokku hoidma.

Selles osas aga, kuidas tark elu-ruum peaks perekonda teenima, on valikuvõimalused suured ning siin peaks iga pere leidma paljudest võimalikest omad lahendused.

Milliseid igapäevaseid eluas-pekte võiks hästi planeeritud targa kodu lahendus kontrolli-da või milles meid aidata?Alustaks esmavajadustest. Koju jõudes tahaks, et toad oleksid soo-jad – miks mitte lasta siis tehnikal reguleerida maja kütet meie vaja-duste järgi. Ilmselt pole vaja venti-latsioonil lasta õhku nii sageli ko-

dus vahetada, kui seal kedagi parasjagu ei viibi. Samuti on õhtu-sel ja öisel ajal kasutusel erinevad eluruumid, kus tuleks õhku värs-kendada tihedamalt.

Kui saunakeris töötab elektri-küttel, saab ka selle tööle panna ning külma talveilmaga koju jõu-des võib kohe sauna minna.

Turvasüsteem, liikumisandu-rid ja turvakaamerad annavad märku, kui kodus toimub liikumi-ne, seega saab juba enne turvafi rma kohalejõudmist vaadata üle neti kaamerapilti, et selgitada, millega on tegemist.

Suurte aknapindade puhul, mis avanevad lõunasuunda, on kaval juhtida näiteks elektriruloosid või kardinaid, meile sobivalt kas siis tuba varjutades või valgustades.

Leidub ka lahendusi, mida võib veel luksuseks pidada, aga mis muutuvad edaspidi tavapärasteks. Biomeetrilised lukusüsteemid an-navad võimaluse kodul iga sisene-va pereliikme ära tunda ja vastavalt sellele lülitada sisse tuled, mängida lemmikmuusikat või valida lem-miktelekanali.

Tark kodu võimaldab üle neti vajadusel ka uksi avada või lem-mikloomi õue ja tuppa lasta. Või-malused on lõputud, kas või muru kastmine ja niitmine või muud tööd majapidamises, mis töötavad elektritoitel.

Võib eeldada, et targa kodu täislahendus sisaldab nii palju elektroonikat ja paigaldajate-projekteerijate töötunde, et

saadud kokkuhoid ei vii ka aas-tate pärast neid kulusid nulli... Või on see väärarusaam?Mida rohkem hakatakse kasutama tehnika pakutavaid võimalusi, seda odavamaks muutub tehnoloogia ise, samuti tekib üha rohkem sead-mete ja lahenduste pakkujaid, kon-kurents viib hinnad taas allapoole ning kliendil tekib suurem võima-lus erinevaid lahendusi valida.

Kas targa kodu lahendusele mõeldes tuleks lähtuda tervi-kust või soovitate alustada n-ö samm-sammult, tasapisi funkt-sioone lisades? Millest sel juhul alustada?Mõistlik oleks lähtuda tervikust ja kõik korraga välja ehitada. Kui sel-line võimalus puudub, saab tarka kodu hakata rajama ka järk-järgult, nii, kuidas tekivad vajadused ja või-malused.

Uue kodu puhul soovitan pro-jekteerida lahendused korraga ning juba ehituse ajal vedada laiali vähemalt kaabeldused. See osa tööst ei ole ka väga kallis. Hiljem on tükk tegemist vedada kaableid sel-

liselt, et need silma ei häiriks või sisekujundust ei rikuks.

Targa ja elektroonilise ajuga kodu puhul läheb mõte parata-matult ka turvalisuse radade-le – kuivõrd suur on risk, et minu kodu muutub «maailmale avatuks»?Oht, et keegi elamisse tungib, on alati olemas. Selleks ongi mõeldud lukud, turvasüsteemid ja targa kodu lahendused. Mida avatum kodu, seda lihtsam on sisse tungi-da.

Tarka lahendust saab ka ehitada kinnise süsteemina ning sel puhul riskid peaaegu puuduvad. Samas annab avatum süsteem kasutajale rohkem võimalusi – kodu juhtimi-ne üle interneti, kodusisene wifi vms. Samas on alati võimalus jätta süsteem kinniseks vaid osaliselt.

Iga kodu puhul tuleks riskid hin-nata ning planeerida lahendused mõistlikult ja turvaliselt. Süsteeme saab alati turvaliseks ehitada ning krüpteerida. Kui te oma kodu just NATO peakontoriks ei ehita, poleks küll vaja sissemurdmist liigselt karta.


Ave Lutter

Maarja ja Siimu kodu oli algselt ehi-tatud suvemajaks. Kümmekond aastat tagasi tehtud renoveerimis-tööde käigus kaeti välisseinad soo-justusega ning sees löödi seinad üle kipsplaadiga. Nüüdseks on pisi-tüdruk Mii juba pooleteiseaastane. Samm-sammult on Maarja ja Siim tema ümber loonud maheda öko-maailma, alates riietest ja toidust, lõpetades saviseinade ja ökovärvi-ga pintseldatud aialattidega.

Hingavad seinad«Tahtsin, et Miil oleks võimalikult hea keskkond kasvamiseks,» selgi-tab Maarja, «et teda ümbritseks head ja tervisele kasulikud mater-jalid. Paljud ütlevad, et sel pole mõ-tet, sest kunagi kasvab laps nagunii suureks ja astub maailma. Mõnede inimeste arvates peaks last harjuta-ma sünnist saati kõige koledaga, mis meid ümbritseb. Natuke pes-titsiide siit, natuke keemiat sealt.»

Maarja leiab aga, et last võiks nen-de asjade eest, millel on halb mõju, pigem hoida. «Mida vähem kokku-puuteid igasuguse keemiaga, seda parem kõigi tervisele. Eriti võiks hoi-da last nende asjade eest, mida on võimalik vältida. Väikelaps on ju pal-ju tundlikum ja vastuvõtlikum kui täiskasvanud inimene,» usub naine.

Maarja sõnul on kipsplaat täies-ti ebapraktiline ehitusmaterjal. «Lähed vastu ja juba on auk järel,» ütleb ta. «Kipsplaati pole võimalik lappida ja seinad ei hinga. Tahaks, et kodu oleks päris, mitte pseudo-materjalidest kokku pandud.»

Nii otsustatigi üheskoos, et sei-nad tuleb savikrohviga katta. Siim pakkus algul välja katta plaadid sa-vikihiga. Maarja ei jätnud jonni ja jäi kindlaks, et kipsplaadid tuleb täies ulatuses maha võtta ning alles siis saab remondiga peale hakata. Nii läkski.

Siim kattis majaseinad kümne sentimeetri paksuste pilliroomat-tidega ja nende peale hakati savi-krohvi panema. Siimu sõnul tuleb seintele panna kolm kihti savi, pä-rast igat kihti tuleb aga uue kihi li-samiseks oodata, et savi täielikult kuivanud oleks.

«Savi on hea termo- ja niiskus-regulaator,» teab Maarja. «Kui ruu-mis on liiga palju niiskust, siis savi absorbeerib seda, kui ruum on kuiv, annab savi rohkem niiskust välja.» Kipsplaat on aga niiskuse vaheldumiseks eluruumis liiga jäik. «Kui savisein on piisavalt paks, vä-hemalt 2,5 sentimeetrit, on see ka tulekindel,» kiidab Maarja takka.

Savi on elav, looduslik materjal, mis laseb seintel hingata, seetõttu

Ökokodune mahemaailm hoiab tervist ja keskkondaÖKOKODU. Maarja ja Siim otsustasid 1920ndatel ehitatud, hiljuti renoveeritud ning seega täiesti korras kodumajas võtta kaks aastat tagasi uuesti ette põhjaliku remondi. Pisipere ootel noored lõid endale ja lapsele võimalikult hea kasvukeskkonna ehk läbi ja lõhki ökokodu.

5 nõuannet maheda elukeskkonna loomiseks 1. Vaheta kodukeemia mahepoes saadaval olevate vahendite vastu

Kodusteks puhastustöödeks piisab, kui osta ökopesupulber, -nõudepesu-vahend ja katlakivi eemaldaja. Viimase võib asendada ka tavalise söögiäädikaga. Ökopoodides on müügil ka universaalne apelsinikontsent-raat, mida võib kasutada kõikides koristustöödes. Väikesest ja üsna soodsast pudelist piisab mitmeks aastaks. Keeruliste plekkide eemalda-miseks sobib hästi sapiseep.

2. Viibi võimalikult palju värskes õhus ja tuuluta siseruumeÕhku aitavad puhtana hoida ka mitmed potitaimed, muu hulgas eukalüpt ja tsitruselised.

3. Valmista sööki mahetoorainestSöö palju maheaedvilja (sealhulgas võimalikult vähe tärkliserohket kartulit), maheteravilja, mahedaid piimatooteid, mahemune, paar korda nädalas soovi korral ka maheliha ning vitamiinirikkaid idusid.Väldi plastmasspakendites rasvaseid toiduaineid ja jooke ning kohvi ja teed. Mahedalt kasvatatud taimeteed teevad muidugi ainult head.Väldi välismaa hooajaväliseid kaupu, nagu talvised maasikad. Ära tarbi sünteetilisi toidulisandeid.

4. Vaheta kehahooldustooted ja kosmeetika mahetoodete vastuMahepoodides ja apteegis on saadaval maheseep, mahe pesugeel, mahe juuksepesuvahend, mahedeodorant ning muu vajalik kosmeetika.Kindlasti oleks mõistlik vältida juuste värvimist ja keemilist töötlemist. Küünte lakkimise asemel võib küüsi poleerida ja õlitada.

5. Kasuta looduslikest ja keskkonnasõbralikest materjalidest kvaliteetseid riideidNahasõbralikud on mürgivabalt kasvatatud ja keemiliselt töötlemata mahepuuvillast, siidivillast ning mahevillast valmistatud riided. Mahepuuvillased riided on etiketil märgitud kirjaga «orgaaniline puuvill», «biopuuvill» või «ökopuuvill».

Siim, väike Mii ja Maarja on oma ökokodus õnnelikud.

Foto

d: S

ille

Annu

k

Maheseemnetest tärkavad taimed ootavad kevade saabumist.

Ökokodu põrand on töödeldud õli-seebiseguga.

Vanad ajalehed ootavad oma saatust vanas puitkastis.


soovitatakse seda eriti just allergi-kutele. Kui maja hingab, on toas rohkem õhku ja nii ei teki ka niisku-sest tulenevat hallitust.

Pärast krohvi kolmanda kihi kuivamist kaetakse savi värviga. Siim ja Maarja otsustasid kõige pe-sukindlama munaõlitempera tüü-pi värvi kasuks.

Saviga mäkerdamine oli päris keeruline, kuid samas ka lõbus te-gevus, meenutab pererahvas. «Ega me täpselt ei teadnud, kui-das see asi käib,» tunnistab Maar-ja. «Juhendis oli kirjas, et savi tu-leb seinale visata. Nii me siis viskasime – Siim oli pealaest jala-tallani saviga koos. Kuid ta ütles, et remondi tegemine peabki lõbus olema! Panime remondiriided selga ja katsetasime, kuidas see kõige paremini õnnestub. Ei tohi liiga kaugelt visata, siis pritsib iga-le poole laiali.» Esimene savikiht kuivab kõige kauem – umbes nä-dala jagu.

Öko pole kallisKui paljud arvavad, et öko on kallis, ei pruugi see Maarja sõnutsi tegeli-kult nii üldse olla, eriti siis, kui vali-da Eesti päritolu ehitusmaterjalid. «Suvel värvisime aia keeduvärvi-dega üle,» meenutab perenaine. «See koosneb taimsest pigmen-

dist, jahust ja raudnikkelist, on loo-duslik ja seenevastane.»

Maarja ema ostis pulbri ja keetis värvi suures tünnis kokku. Seejärel tehti koos naabrite ja külarahvaga aialattide värvimise talgud. «Värv peaks püsima kakskümmend aas-tat!» lisab Maarja. Ta on koos ema-ga elanud pikki aastaid Norras, kus on ökoloogiline eluviis enam levi-nud. Eriti loodussõbralikke lahen-dusi kasutatakse fj ordides paikne-vates maamajakestes ehk hüttides.

Norras õppis Maarja ka seda, kuidas puitpõrandaid peitsimise asemel looduslikult töödelda – ni-melt rohelise seebiga. Pestes põ-randaid mitukümmend korda ro-helise seebiga, jääb puidule lõpuks õhkõrn hele kiht. Nõnda Maarja koos emaga Norras tegigi. Tema Peedu kodu puidust põrandad on töödeldud rohelise seebi ja õli se-guga, mis annab sarnase efekti.

«Saime just paar päeva tagasi pesumasina,» teatab Maarja õnne-likult. Kodumasinate puhul tähen-dab ökoloogiline valik, et lisaks loodusele rõõmustab ka rahakott. «A+++ klass, energiat ja vett sääs-tev,» on Maarja õige valiku üle uhke. Saksamaal valmistatud pesu-masin arvutab vajaliku veekoguse riiete hulga järgi ise välja ja võtab vähe elektrit. Ka off -road-ratastega

ökovanker on Saksamaal loodus-sõbralikest materjalidest eritelli-musel toodetud ning sobib hästi Peedu metsaradadel liikuma.

«Ökoelule soovitatakse rahuli-kult üle minna, et iseennast ja eel-kõige oma lähedasi vähem trau-meerida,» selgitab Maarja. «Kui viskad plastmassist hambaharja välja ja ütled, et nüüdsest alates pe-sed ainult puidust hambaharjaga, võivad teised inimesed sind ju ime-likult vaadata.»

Maarja ise käitus aga oma soo-vitusele otse vastupidi. «Kui tean, et miski on ohtlik, siis minu jaoks on raske viia muutusi sisse aeglaselt

– ma ei mallanud ümberkorraldus-tega oodata.» Nii viskas ta ökoelu-ga algust tehes esimese asjana kõik plastist esemed kodust välja. «Na-tuke oli kahju, kuna olin äsja eelne-valt muretsenud uue komplekti plastmassist kuivainetopsikuid,» muigab Maarja.

Öko on tervislikMaarja vaatab elutoa suurest ak-nast aeda, kus Mii rahulikult oma vankris magab. Postiga saabusid juba ammu tellitud maitsetaimede ja juurikate seemned, mida akna-laual ette kasvatada, et need siis peatselt oma peenramaale istutada.


Maarja jutust kumab läbi üli-malt terviklik mõtteviis. See, mida sööme, joome ja sisse hingame, mõjutab meid, meie keha ja tervist. Inimese käitumine mõjutab loo-dust ning loodus omakorda ini-mest. Nii kipub ökoremondist al-guse saanud jutt pidevalt muudele selle eluviisiga seotud teemadele rändama, sest Maarja jaoks on kõik enesestmõistetavalt omavahel seo-tud.

Terviku tajumine on Maarja sõ-nul jäänud talle kaasa Norras vee-detud ajast. «Hästi lihtne on tule-ma see mentaliteet, et «mina ei saa ju midagi muuta», kuid Norras oli vastupidi – lastele õpetati varasest east alates, et iga inimene võib mi-dagi muuta,» selgitab Maarja. Liht-ne asi, mida tema sõnul võiks kodus muuta, on igapäevaste pesuvahen-dite kasutamine. Inimesed dosee-rivad tema sõnul kodukeemiaga sageli lihtsalt üle.

«Kui tunned õues jalutades, millal naaber pesu peseb, kasuta-takse liiga palju pesuvahendeid,» toob ta näiteks lihtsa reegli. «Lisaks

sissehingamisele jõuab see keemia ju meie endini tagasi läbi pinnavee ja kalade, mida sööme. Pesuvahen-deid on lihtne looduslikega asen-dada ning kuna enamik ökovahen-deid on kontsentraadid, jagub neid pikaks ajaks.»

Lisaks ökoremondile ja plast-massi väljaviskamisele järgib Maarja maheeluviisi pea kõigis muudeski valikutes. Söök, riided, kosmeetika, pesuvahendid, kuni kõikmõeldavate tarbeesemeteni välja. Ka suurema osa puu- ja juur-viljadest ostavad Maarja ja Siim läheduses asuvatelt ökotalunikelt, samuti piima. Mida otse kasvata-jalt osta ei saa, seda otsivad nad ökopoest.

Maarja sõnul on kodus väga lihtne ökoelu elada. Kõik on kätte-saadav, kuigi nõuab vahel rohkem tegelemist. Peab mõtlema ja uuri-ma, kust mida osta, internetist tel-limise tõttu võib soovitu saamine kauem aega võtta ja väljas söömise võib ära unustada.

Kodusel inimesel on kindlasti kergem sellist elustiili järgida, nõus-tub Maarja. Need, kel pole mahti või tahtmist sajaprotsendiliseks ökoini-meseks hakata, soovitab ta siiski kas või mõningaid pisiasju muuta, et elukvaliteeti tõsta. «Ilma remondita

võib kodust õhku paremaks muuta ka roheliste taimede abil,» soovitab ta. «Tsitruselised sobivad näiteks väga hästi arvutite lähedusse, kuna nad seovad kiirgust.»

Maarja ja Siim näivad oma öko-koduses mahemaailmas väga õn-nelikud. Ma ei tea, kas tänu savisei-nadele või taimedele, aga neil on ühiselt õnnestunud luua mõnus kodu, kus on end kerge tugitooli istuma unustada. Tundub, et lisaks headele materjalidele on sellesse kodusse pandud ka väga palju häid mõtteid ja soove.

Kui maja hingab, on toas rohkem õhku ja nii ei teki ka niiskusest tulenevat hallitust.

Maarja ja Siimu koduaed on rohekaks võõbatud keeduvärvide-ga, lapsevanker on samuti loodussõbralikest materjalidest tehtud ning Saksamaalt spetsiaalselt tellitud.

Algselt 1920ndatel suvemajaks ehitatud, kuid hiljem aastaringseks elamiseks euroremonditud hoone muutus kaks aastat tagasi Maarja ja Siimu käe all läbi ja lõhki ökokoduks.


Ave Lutter

Kaks aastat ei näinud Kristiina mi-dagi, kõik oli hall udu. Nüüdseks näeb ta ühe silmaga, aga ähmaselt. «Kui toas on tumedad ja heledad laigud ning tean, et tumedad laigud on toolid, siis oskan ka orienteeru-da,» selgitab Kristiina.

Vaegnägija jaoks on oluline, et ruumis, kus ta palju aega veedab, oleks rohkesti valgust, eriti just päevavalgust. Mõni vaegnägija val-ges näeb, aga hämaras muutub pi-medaks, sest silm ei saa hämaruse-ga hakkama.

Päevavalgus on tehisvalgusest sõbralikum, sest viimane langeb ruumi alati teatud nurga alt ja hei-dab varje, mis võivad vaegnägijat ruumis eksitada. «Päevavalgus lan-geb ühtlaselt ja muudab kogu ruu-mi valgeks, koormab silmi vähem ning on tunduvalt mõnusam,» rää-gib naine.

Igal asjal oma kindel kohtInimese jaoks, kes ei näe, muutub asjade kindel koht kodus ja tööruu-mis väga oluliseks. Kristiina viskab nalja, et eseme, millel kodus kindlat

kohta pole, võiks ta sama hästi ka aknast välja visata. Vaegnägija ko-dus peab sisustus olema praktiline ja muutuma võimalikult vähe. Väl-tima peab ka teravaid ning nurgelisi esemeid, eriti põlve ja näo kõrgusel.

Esemete kontrastsus on vaeg-nägijale oluliseks abimeheks, sest see aitab ruumis liikuda ja orien-teeruda. «Kontrastsus ei tähenda seda, et kõikjal peaks väga erksaid või silmatorkavaid värve kasuta-ma,» selgitab Kristiina. «Päev otsa tibukollast diivanit vaadata väsitab ju ka.»

Seinad ja põrand võivad vaeg-nägijale sobivas ruumis olla üht-

moodi heledad, aga juba see, kui põrandaliist on eristatud tumeda-ma värviga, aitab toas paremini lii-kuda. Erineva värviga võiksid tä-histatud olla ka uksepiidad, et leiaks olulised verstapostid kerge-mini üles, kirjeldab Kristiina.

Nägemispuudega inimese jaoks on oluline, et reljeefi - ehk pinna-vormi muutus toimuks koos värvi-muutusega. Näiteks trepp, mille esimene ja viimane aste on mar-keeritud erksa värviga, on vaegnä-gijale piisav märguanne, et endale viga tegemata liikuda.

«Kui reljeefi muutusega ei kaas-ne värvimuutust, võib vaegnägija endale suure tõenäosusega koper-dades viga teha,» jätkab Kristiina. «Kui aga muutub värv, ent mitte pind, siis on suur tõenäosus end lihtsalt lolliks teha – kobades astet, mida ei tulegi.»

Kodu puhul peab Kristiina olu-liseks, et majade numbrid oleksid suurelt ja silmatorkavalt ukse juur-de märgitud. See on vajalik väga praktilistel kaalutlustel – et lisaks vaegnägijale endale leiaksid tema kodu üles ka teised. Varem elas Kristiina ebastandardse lahendu-sega majas ja seal juhtus tihti nii, et

sel ajal, kui tema oma ukse ees tak-sot ootas, ootas taksojuht teda hoopis vale trepikoja ees.

Müstilised sensorpaneelidSuur osa kodustest toimingutest õpib nägemispuudega inimene mälu järgi. Kristiina teab, et tema pesumasina puhul tähendab kolm klõksu vasakule tavapesu. Sama-moodi õpitakse tegema hommi-kust kohvi või kasutama arvutit.

«Kui oma köögis toimetan, või-vad paljud sõbradki ära unustada, et olen pime. Mul on kõik teada ja oma käe järgi paigutatud,» selgitab Kristiina. «Kui välja hakkame mi-nema, pean endale meelde tuleta-ma, et keegi mind ka käevangu haaraks.»

Elektroonika peab Kristiina sõ-nul olema vaegnägija kodus nup-pudega – mida erinevamad nupud, seda parem. Et elektroonika kasu-tamist veelgi lihtsamaks teha, ka-sutatakse sageli ka peale kleebita-vaid nappasid. Puutetundlik elektroonika on vaegnägija jaoks aga õudusunenägu. «Sensorpa-neelid on minu jaoks müstika,» ütleb Kristiina.

Vaegnägijat aitavad kontrastid j

Kes on vaegnägija?• Vaegnägija on nägemispuudega

inimene, keda meditsiin on jõuetu aitama, kelle nägemist ei ole võimalik abivahenditega parandada ning kelle igapäevane tegevus on seetõttu häiritud.

• Vaegnägemisel on palju eri vorme ning täpset arvu, kui palju inimesi Eestis selle all kannatab, on võimatu öelda. Nägemispuudega on keskeltläbi 1% rahvastikust.

TÖÖ- JA ELURUUMI KOHANDAMINE VAEGNÄGIJAILE. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Kristiina Peetsalu kaotas diabeedi tõttu nägemise seitsme aasta eest. Vaegnägija töö- ja eluruumis peab liikumise lihtsustamiseks olema palju valgust ja rohkelt kontraste, asjad peavad asuma harjumuspäraselt ning vajadusel saab abi tehnoloogiast, selgitab naine.

Õigel kõrgusel käsipuud aitavad vaegnägijail koridorides end vigastamata ja kiiremini liikuda, selgitab vaegnä-gija Kristiina Peetsalu. Foto: Mihkel Maripuu


Naise sõnul muutus tema kodu pärast nägemise kaotust palju lah-terdatumaks – tähtsa rolli said kar-bid, karbikesed ja muud anumad. «On oluline, et saaksin kuju järgi aru, mis seal sees on ning et kõik karbid asuksid omal kohal,» selgitab Kristiina.«Leiaksin arvatavasti tatra ja suhkru ka siis üles, kui neil poleks kindlat kohta või karpi, ent süsteem-sus kiirendab tunduvalt igapäeva-seid toiminguid. Ei pea iga kord kõi-ke läbi katsuma ega nuusutama.»

Tehnoloogia aitabSorteerimisel ja asjade üles leidmi-sel on abi ka tehnilistest abivahen-ditest. Kristiinal on kodus näiteks abimees Penfriend – väike pasta-kas, millega käivad kaasas sõrme-otsa suurused kleebised, mida võib kleepida kuhu iganes soovid.

Asetades pastaka kleebisele ja vajutades nupule saab oma häälega sisse salvestada, millega on täpselt tegemist. Hiljem piisab pastakaga kleebisele vajutamisest ning see üt-leb eseme nimetuse.

«Mõni aeg tagasi olid audioraa-matud väga populaarsed,» räägib

Kristiina. «Kui mul on neid riiulis juba 30-40 tükki reas, läheb Penf-riendi kasutades nende seast vajaliku välja otsimine tunduvalt lihtsamini.»

Vaegnägijaile ongi tänapäeval väga palju abivahendeid leiutatud, seda eriti olmeelektroonikas. «Aga ega väga palju neid enda ümber ei taha,» ütleb Kristiina. «Täpselt nii palju, kui on hakkama saamiseks vaja. Pean tunnistama, et pimedad on suhteliselt konservatiivne siht-grupp. Kui midagi on endale juba selgeks tehtud, siis naljalt seda üm-ber ei vahetata.» Iga uue vidinaga peab ju kõigepealt kohanema ning selle selgeks õppima.

Arvuti kasutamine tähendab vaegnägijale infot ja vabadust. «Saan lugeda ajalehti, teha panga-toiminguid, digiallkirjastada doku-mente,» loetleb Kristiina. «Olen muidugi hiire kasutajatest märksa aeglasem, aga ega hiirt pole alati olemas olnud. Kasutame seda nagu arvutimehed enne hiirtki, klahvi-kombinatsioonide abil. Klaviatuur jääb ju sõrmedesse meelde. Neid-samu väikseid napakesi võib ka klahvidele kleepida.»

Arvuti kasutamiseks on Kris-tiinal kõnesüntesaator, mis loeb kogu lehel oleva teksti valjult ette. Mida tuttavam keskkond, seda kiiremini Kristiina internetis lii-gub. Võõral lehel peab ta aga vahel päris pikalt surfi ma, enne kui sün-tesaator vajaliku tekstini jõuab. «Masin loeb ju ette iga pisimagi teksti,» tutvustab Kristiina kõne-süntesaatori eripära. «Tavainime-se silm on vist juba harjunud tea-tud reklaamlausetest internetis niiviisi mööda vaatama, et ei pane neid tähelegi.»

Kui Kristiina seitse aastat tagasi nägemise kaotas, sai ta pimedate

ühingust palju abi. Näiteks on ole-mas väikesed nipid, kuidas hoida ära üle teetassi ääre valamist või kuidas hambapastat õiges koguses doseerida. «Vaegnägijad ja pime-dad saavad täiesti edukalt üksi ela-da ja iseendaga hakkama,» kinni-tab Kristiina. «Kui silmad kinni paned, jääd iseendaga üksi ja seda kardetakse. Aga see pole tegelikult nii hull. Lahendusi on, eriti olme-küsimustes – oleneb, kui hästi ise tahad hakkama saada.»

Muuseas – hambapastatuubi ei pea harja peale tühjaks pigistama, tuubiotsa võib panna keele peale, siis tunneb, kui on piisavalt.

d ja rohke valgus


Tiina Kolk

«Rõõmustav on see, et paljud neist on võtnud eesmärgiks oma teenus-te ja toodete ekspordi,» kommen-teerib Eesti Disainikeskuse kom-munikatsioonijuht Maris Takk. «Püüame ekspordiplaanidega di-saineritele toeks olla. Esimene pää-suke sel teel on märtsis toimunud 14 Eesti disainibüroo visiit Koreas-se, praegu on ettevalmistamisel sel sügisel Berliinis toimuv tekstiili- ja rõivadisainerite ühisüritus ning sa-muti on Eesti disainerid esindatud Helsingi disaininädalal.»

Koolkonna rajajaNäiteks valis maailmakuulus disai-ner Ulf Moritz jaanuaris Hannove-

ris Euroopa suurimal vaibamessil Domotex 2012 järgmise hooaja trendinäiteks ka Lihulas tegutseva Narma LV newweave-tehnoloo-gias Kaidi Ploomipuu kavandatud pabervaipade kollektsiooni «Car-ta». Mullu pärjati Ploomipuu vaip «BOG 4053» maineka Red Dot’i disainiauhinnaga.

«Aasta Tekstiilikunstnik 2011» tiitli pälvinud Mare Kelpmani sil-mapaistva ja uuendusmeelse loo-minguga on publik tutvunud arvu-katel (tekstiili)väljapanekutel. Muide, aprillis osaleb ta oma töö-dega Milano disaininädalal grupi-näitusel «Stone_Paper_Scissors».

Otsides aina põnevamaid ma-terjale ja tehnoloogiaid, on Kelp-man viinud tekstiilidisaini uuele

tasemele. Tunnustuse toonud pilt-vaibasarja «Lood» tekstiilid on kootud digitaalsetel žakaartelgedel Jaapani päritolu paberlõngast, peh-mest puuvillast ja läikivast polüest-rist ning seda kõike on miksitud veel erinevate materjalidega. Mare Kelpmani tekstiilistuudios kootud vaibad, kangad jm esitlevad Kelp-mani kui uuenduslike ja arukate tekstiilide koolkonna rajajat Eestis.

Mangi uuendusmeelsusKodumaiste mööblitootjate seas paistab stiilsete diivanitega silma osaühing Mang. 1990. aastal loo-dud fi rmas Tiina Mangi projektee-ritud mugavat mööblit leidub li-saks paljudele kodudele Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Prantsus-

maal ja Iirimaal ka Eesti Vabariigi saatkondades, valitsushoonetes, pankades, aga ka Nokia peahoo-nes, Soome Postis jt asutustes. Nende näidised on täiendanud rahvusvahelistel messidel (Mila-nos, Kölnis, Kopenhaagenis, Hel-singis jm) ka Eesti disaini tutvusta-vaid kollektsioone.

2008. aastal andis Eesti Sisearhi-tektide Liidu aastapreemiate žürii Tiina Mangile esemepreemia moo-dulitest komplekteeritava diivani Black eest. Mangi uusim mudel «Toff » on kaheosaline, pehme-poolne, lopsakas ning pisut mõnu-salt kortsus, tepingute ja sissetõm-metega «paksuke». Puhkehetkedel polegi midagi meeldivamat, kui diivanil istudes või lösutades raa-

Eesti disain kogub tuntust ja tuEESTI DISAIN. Viimastel aastatel on teada-tuntud autorite ja disainibüroode Iseasi, Ten Twelve, Keha3, Taikonaut, Seos jt kõrval oma vahva uudisloomega pead tõstnud ka mitu uut ja võimekat noort fi rmat – MAAST, Derelickt, MOOKI, KO! – ning tooteloojat.


Tiina Kolk

«Pildipangast foto muretsemise jätaksin tagavaravariandiks, sest sealt pärit teos võib kellelgi veel olla, aga oma albumist-arvutist va-litud meenutus kaunist hetkest mererannas, koduselt aiapeolt, vahvast reisist, ilusast lillest või lu-metuisust on ainulaadne. Oma ülesvõtete suhtes ei tasu olla liiga kriitiline, sest peaaegu iga pildifaili suudab asjatundja parendada,» jul-gustab sisearhitekt Priit Põldme.

«Tore on oma fotode seast vali-da sellised, millel on kas eriline tä-henduslik või meeleoluline väärtus ning suurendada sealt detaile,» märgib kunstnik Katrin Amos.

Kui pildikvaliteet pole välja-trükkimiseks eriti hea, tuleb selle viimistlemiseks asjatundja poole pöörduda. Paljudes fotoprindiga tegelevates fi rmades töödeldakse-gi pildifaile trükikõlblikeks. See-juures tasub teada, et mida suure-mat pilti soovitakse saada, seda paremate näitajatega peab pildifail olema, toonitab sisearhitekt.

Olenevalt taotlusest ja ruumi-kujundusest võib interjööri deko-reerida seinasuuruse fotoga, sest tänapäeval on võimalik valida, kas trükkida pilt KAPA-le, lõuendile, alumiinium-, akrüül- või vineer-plaadile.

Näiteks väikesemõõtmelisele KAPA-plaadile (mis on hinnalt kõi-

ge soodsam) trükitud piltidest võib koostada ka galerii. Olenevalt plaadi paksusest ei vaja need pildid enam raamimist. Suuremõõtmelisemate-le KAPA-piltidele soovitatakse fo-tofi rmades ka sobivaid raame.

Lõuendile ja akrüül-, vineer- või alumiiniumplaadile prinditud fo-tod muutuvad tänu nende materja-lide iseloomule aga lausa kunsti-teosteks.

Kunstnik Katrin Amos hakkas vineerpilte tegema 2003. aastal. Esialgu printis ta huvitavaid arhi-tektuuridetaile ehk siis vanade puitmajade lauajuppide, vineeri-tükkide või muu säärasega lapitud seinu-aknaid jm. Hiljem on ta ka suuremaid, abstraktsemate kuju-tustega vineerpilte loonud.

Amos kasutab peamiselt 18 mm paksust vineerplaati, mis ei vaja seina kinnitamiseks isegi alus-raami. Ilma alusraamita võib seina-le seada ka akrüül- ja alumiinium-plaadile trükitud pilte. Kui näiteks viimasele paigaldada ka alusraam, tuleb tänu sellele pilt rohkem esile.

Lõuendile trükitud foto peab kinnitama alusraamile ja sageli pealisraami need pildid ei vajagi. Kui aga otsustatakse pealisraami kasuks, peaks see olema pigem ta-gasihoidlik, kommenteerib Põld-me. «Fotosid võib printida ka kilele või vastavalt töödeldud kangale, millest saab valmistada ruloosid või kardinaid,» soovitab ta.

Foto paneb interjööriilme i-le täpiFOTO ELURUUMIS. Isikupärase ja kordumatu kunstiteose võib saada kas enda jäädvustatud piltidest või ka fotopankadest, mis pakuvad huvitavaid vaateid igalt elualalt. Suurte ja väikeste fotodega võib ilmestada nii koduseid kui avalikke ruume.

tunnustustFoto: Toomas Tuul

Fotot võib eluruumi ilmestamiseks kasutada tervikuna või fragmentidena ning väga erinevates mõõtmetes.

matut lugeda, televiisorit vaadata või muusikat kuulata.

Ideest tootmiseniMullu täispuitmööblit viljeleva ettevõtte MAAST noored ja am-bitsioonikad asutajad, disainerid Tõnis Kalve ja Aap Piho ning te-gevjuht Juta Fomina on võtnud sihiks jätkata legendaarse Lutheri vabriku vaimus – et nende pro-jekteeritud lihtsa joonega stiilsed toolid, lauad, riiulid jm kestaksid põlvest põlve. MAASTi mööbel on juba jõudnud kanda kinnitada ka Soomes ja Belgias.

Igapäevaseid asju vajavad kõik. Keraamik Jarõna Ilo musta-valgetriibulised kruusid, kannud, alused ja karbid moodustavad toreda komplekti. Tema käte va-hel vormitud anumad on praktili-sed ja unikaalsed, igaüks natuke omamoodi. «Omamoodi» ongi savisse salvestunud kunstniku käejälg.

Valgest kõrgkuumussavist ke-raamika on mõeldud igapäeva-seks kasutamiseks, sest see on sama tugev ja vastupidav nagu tööstuses toodetud nõud, või-maldades ka nõudepesumasinas pesemist.

Triibuline seeria sai alguse ideest teha esemeid, mida kunst-nik tahaks oma kodus kasutada. Katariina Gildi savikojas tegutsev Ilo kavatseb oma väiketiraažis ar-ginõude sarja uute esemetega ka täiendada.

Põhjamaal, kus sügisest keva-deni napib valgust, ei saa keegi ilma valgustiteta. Ruumilabori disaine-ritel Janno Roosil ja Andres Labil mõlkus mõttes luua dünaamiline valgusti, mis jäljendaks metsloo-ma liikumist. Idee kehastus 2006. aastal põrandalambis Giraf. Mõ-ned aastad hiljem võttis 4ROOM valgusti tootmisse ning nüüd rõõ-mustavad mustad ja valged «kael-kirjakud» ka tavatarbijaid.

Foto

: Kat

rin

Amos


Rain Uusenteemalehe toimetaja

Millisest materjalist kasvuhoo-neid on üldse võimalik aiandus-keskustest saada?Kõige levinumad kasvuhooned on ehitatud klaasist ja puidust. Suund on aga sinnapoole, et üha enam ha-katakse kasutama kihtplasti. Kiht-plast on vastupidavam ja soojeneb klaaskasvuhoonest poole kiiremi-ni. Kihtplastist detaile on ka liht-sam vajadusel välja vahetada.

Kuidas valida kasvuhoone ma-terjali ja suurust sõltuvalt sel-lest, mida soovitakse seal kas-vatada?Suuruse valimisel peab kindlasti arvestama sellega, et kui kasvu-hoonet ehitada, oleks piisavalt tuu-lutusavasid, kuna umbses kasvu-hoones taimed hästi ei tolmle ning seal hakkavad levima putukad ja haigused.

Kindlasti peab suuruse juures silmas pidama ka seda, et hooldajal oleks kasvuhoones mugav ja hea käia ning see ei muutuks liiga koor-mavaks. Mida õhem plast, seda rohkem saavad taimed kasvuhoo-nes valgust. Kasvuhoone külgedele sobiks 400 ja 600 mm paksune plast, katusele aga 800 ja 1000 mm kihtplast.

Millega peab arvestama kasvu-hoonele sobivat kohta otsides?Kuna kasvuhoone on püsirajatis, tuleb hoolega läbi mõelda, kuhu ja kuidas seda paigutada. Võimalusel paiguta kasvuhoone põhja-lõuna suuna järgi, nii saavad taimed kas-vuhoones ühtlaselt valgust, samuti on soovitav jälgida päikese liiku-mist aias suvekuudel ning suurte puude ja põõsaste varju kohas, kuhu tahate kasvuhoone paigalda-da.

Kasvuhoone peab kindlasti paiknema päikeselises kohas ning kui võimalik, siis tasuks vältida väga tuulist ja lagedat välja.

Kasvuhoonetaimed saavad rohkem valgust, kui läheduses ei kasva suuri puid. Lagedal kohal asuvat kasvuhoonet tuleks suve esimesel poolel varjutada, kuna päikese intensiivsus on siis tuge-vam ja teeb taimedele liiga. Varju-

tada võib näiteks varjutuskangaga, kerge lubjaseguga või selleks mõel-dud spetsiaalse varjutusseguga.

Kui on olnud kuiv suvi, võiks suve teisel poolel kasvuhoone ak-nad segust puhtaks pesta.

Mida teha siis, kui maja ümber eriti vaba ruumi polegi, aga kas-vuhoone rajamise soov siiski on?Kui ruumi aias pole, tuleb kindlasti leida kõige valgem kasvukoht ning kasvuhoone peaks jääma kohe tar-bimisviljade kasvatamiseks. Müü-gil on ka väikesed, vaid 2,5 m2 kas-vuhooned kõige nõudlikumale kliendile.

Mõeldes kiire elurütmiga ini-mestele, siis milline kasvuhoo-ne vajab kõige vähem aega ja hoolt? Kuidas/milline kasvu-hoonekeskkond endale luua, et see ei seoks iga päev tundideks ega nõuaks pidevat hooldust, kuid annaks siiski saaki?Kiire elurütmiga inimene peakski endale valima piisava suurusega kasvuhoone. Umbes 8-10 m2 on piisav, et ennast mitte liigselt koor-mata. Samuti oleks mõistlik kasva-tada taimed spetsiaalsetes kasvu-

kottides ning kindlasti peab olema rajatud automaatne süsteem tai-mede kastmiseks, väetamiseks ja õhutamiseks. Elustaimed tahavad aga ikkagi hoolt, muidu ei saa neilt saaki.

Milliseid taimi/köögivilju ei ole mõttekas ühte kasvuhoonesse kokku panna?Tavaliselt armastame kasvuhoo-nes kasvatada salatit, tomatit, kurki ja paprikaid, viimasel ajal ka melo-neid ja arbuuse. Ning viinamari kasvab samuti kasvuhoones hästi.

Kindlasti ei soovita kasvuhoo-nesse kokku panna kurke ja toma-teid. Kurk vajab kasvamiseks soo-just ja niiskust, siis ei hakka teda kimbutama punane kedriklest. See kahjur võib hävitada kogu kurgi-saagi.

Pikk kurk vajab ühtlasemat temperatuuri, tomat aga kuivust – niiskes keskkonnas hakkavad levi-ma tomati seenhaigused. Kindlasti ei tohi taimi liiga tihedalt kokku is-tutada – iga taim vajab kasvami-seks valgust ja ruumi.

Milliseid vigu kasvuhoone raja-misel algajad ikka ja jälle tege-ma kipuvad?

Kasvuhoonesse ei raatsita panna piisavalt kasvusubstraati. Talvel ei tohi kasvuhoone katusele jätta lund, eriti sulalund – see võib kah-justada kasvuhoone konstrukt-sioone ja klaase.

Tähtis on ka õhutamissüs-teem. Üle +30 °C juures ei toimu tolmlemist ja nii ei saa me ka saa-ki.

Kvaliteetsete kasvuhoonete puhul selliseid asju juhtuda ei to-hiks. Kasvuhoonet soetades tu-leks vaadata hinna ja kvaliteedi suhet.

Kas kasvuhoones ise tomateid-kurke jm kasvatades annab see ka kokkuhoidu?Mitme hooajaga kasvuhoone peaks end ära tasuma?

Kui palju kokkuhoidu ja tasu-vust tuleb, sõltub paljudest asjaolu-dest. Hoopis mõnusam on aga ise-tegemise rõõm ning seegi, et saab oma käega noppida kurke ja toma-teid – ei pea kohe poodi tõttama, kui saab vajaliku oma kasvuhoo-nest.

Kodukasvuhoonest saab nn keemiavaba saagi, milles ei saa aga poest ja turult kraami ostes alati kindel olla.

Saagirohke eluruum aiasKASVUHOONE RAJAMINE. Kerkivad toiduhinnad ja ühiskonnas hoogu koguv mahepõllunduse trend julgustavad paljusid kasvatama kõike seda, mis meie kliimas võimalik, omaenda kasvuhoones. Aednike soovitusi kasvuhoone rajamiseks vahendab aianduskeskuse Hansaplant aia- ja kodukaupade osakonna juhataja Maie Steinfeldt.

Hästi planeeritud kasvuhoone muutub suvehooajal samuti üheks koduseks eluruumiks. Selle parimaks hooldamiseks leidub palju nõuandeid ka interneti teemafoorumites.

Foto

: CO

RB

IS/S

canp

ix


Tiina Kolk

Ka kõige parema valgustusega köö-gija toaaken esitab vähese õhu-niiskuse tõttu taimede lühiajaliseks kasvatamiseks mitmeid väljakut-seid, nendib aianduskonsultant Eneli Käger, kes ise on proovinud kasvatada aknalaual nii poolpikka kasvuhoonekurki, kibepipart kui ka murulauku. Esimesed kaks jäid tal üheaastaseks katsetuseks. Saa-giks sai aednik kaks kurki ja peoga kibepipra kaunu, ent kuiva õhu tõt-tu langes pipar kedriklesta küüsi.

«Aga murulauguga läks pare-mini,» räägib Käger. «Kaevan sügi-seti aias suurest (murulaugu)mät-tast potti istutamiseks paraja tüki – talv läbi saab rohelisi varsi näpis-tada ja kevaditi, kui sibulad kipu-vad käest ära minema, viin nad peenrasse tagasi.»

Pigem silmailuksParaku sõltuvad need, kel pole oma aialappi, vaid kaubanduses pakutavast. Aianduskonsultandi hinnangul ei sobi toidupoodides müüdavad, juuripidi toitelahuses

võr sunud maitsetaimed aknalaual edasikasvatamiseks, sest neile on keskkonna vahetusest tingitud šokk ellujäämiseks liiga suur. «Edu-kamalt saavad tubastes tingimustes hakkama pottides ja mullas sirgu-vad maitsetaimed, kuid nendegi iga tikub lühikeseks jääma,» teab ta.

«Esmalt kaotavad nad oma de-koratiivse välimuse, kui neid mait-senaudinguid ihaldades pidevalt rünnatakse, seepeale hakkavad aga taimed kuiva õhu tõttu kiratsema. Need nn potiürdid kestavad kauem rõdul ja sinna mahub neid ka tun-duvalt rohkem. Teisel pool akna-klaasi ongi taimedel mõnusam.»

Rõdule ja terrassile pottidesse-istutuskottidesse pole mõttekas panna porgandit, kaalikat ega kap-sast, annab aednik nõu. Erandiks on pilkupüüdvate ja maitsvate pealsetega lehtpeet.

«Sellised piiratud kasvukohad on ennemini lühema kasvuajaga taimedele, millest me kõhtu täis ei söö,» arutleb aednik.

Kartul ämbris on pigem lapsele huvitav, kui et odav võimalus vara-jaste mugulate saamiseks. Samuti

ei panda amplisse maasikaid moosi keetmise eesmärgil ega viljeleta pi-sikesi potitomateid salatihoidise tegemiseks. «Värske tomati viil või salatileht võileivale on juba isegi saavutus. Aknalaual, rõdul ja ter-rassil kasvatatakse köögivilja roh-kem ikka silmailuks kui kõhutäi-teks,» ütleb aianduskonsultant.

Maitsetaimed rõdultViimastel aastatel on maailmas moodi läinud nn rohelised seinad. Paljudes linnades ilmestavad kor-rusmajade (akendeta) fassaade maitsetaimed ja köögiviljad.

«Hakkaja hobiaednik saab rõ-dule või lodžale taimeseina luues oma oskusi testida,» soovitab Kä-ger. Murulauk, salati-, tipp- ja ka peipsi sibul annavad kastides-pot-tides rikkalikult rohelisi pealseid. Samuti petersell, salvei, liivatee, rukola, lehtsalat, meliss jt.

Kui nende vahele poetada nn potitomateid ja mõni roosaõieline maasikas, sarvkannike, madala-kasvuline ja suureõieline mungalill (nende õied ja seemned annavad paljudele toitudele mõnusat mek-ki), moodustubki meeleolukas pin-nakate, mõtiskleb Käger.

Ta soovitab tomateist eelistada

väiksemate viljadega sorte, näiteks «vähemlaiutavaid» ja kiiremini kollaseks-punaseks tõmbuvaid nn viinamarjatomateid.

Tšillisõbrad võiksid jätta ruumi ka ühele kibepiprale. Magusat pi-part ehk paprikat pole mõtet vähe-se saagi tõttu potis kasvatada. Vaa-te piiramiseks on otstarbekad lattuba või lilluba. Viimati mainitu on ka söödav, aga vintske.

Rahulolu garanteeritudKorteri ürdiaia edenemisel on täh-tis osa õige mulla valikul – kes ka-sutab üksnes kompostmulda, kes sobivat kasvuturvast. Taimi on vaja kindlasti hakata ka väetama. Isti-kuil on ükskõik, kas kasutatakse mineraalset või looduslikku väe-tist.

Paraku paistavad pottides kirat-sevates ürtides ja köögiviljades (hobi)aedniku eksimused kohe välja, sest juurtel puudub puhver-tsoon. Iga läbikuivamine, kuiva mulla väetamine, samuti üleväeta-mine vms mõjub taimedele huku-tavalt.

Osta tuleks kvaliteetseid mine-raalväetisi, kus on peale lämmasti-ku olemas ka teised kasulikud toi-teelemendid. Looduslike väetiste eelistajate rõõmuks pakutakse pii-savalt laia valikut väetisi. Näiteks tomatipildiga Substral Miracle Gro tomativäetis sobib hästi nii tomati-le, maasikale kui ka maitsetaime-dele.

«Soosin kasvatuskotte, sest siis pole vaja muretseda potte või teisi mahuteid,» vihjab Käger. «Pealegi seisab kotis muld kauem märg ja haigustekitajatel pole kuigi lihtne tegutseda.» Muide, erinevatele kultuuridele pakutakse sobiva mullasegu ja väetise tagavaraga kotte, jagab aianduskonsultant nä-punäiteid.

«Kõik, kes on potipõllundusele käe andnud, teavad, kui hästi mait-sevad omakasvatatud ürdid ja sala-tilisandid ning ka seda, millist ra-hulolu ja töörõõmu taimedega askeldamine pakub. Proovige järe-le, saate ka teada,» julgustab Eneli Käger.

Isiklik ürdiaed pakub silmarõõmu ja maitseüllatusiKODUNE ROHEPEENAR. Ei tea, kas masust tingituna, aga aina arvukamalt võetakse omaks rohelist mõtteviisi ja säästlikku elu-stiili ning hakatakse tegelema potipõllundu-sega, rajades nn peenraid kas või aknalauale.

Isikliku, rõdule või aknalauale loodud ürdi- ja köögiviljaaiaga võib julgelt ka eksperimenteerida.

Foto

: Ene

li K

äger


Tiina Kolk

Sisearhitekt Ivi-Els Schneideri sõ-nul on just päikesepoolsele rõdule või lodžale hõlpsam sobivaid la-hendusi leida. Kui põrandapinda napib, tuleb teha valikuid – kõik unistused imeväikesele rõdule ei mahu.

Rõdule võib kujundada rohelu-sega taimeaia, paigutades sinna mitmes suuruses konteinereid, milles võib kasvatada nii ilupõõ-said, lilli kui ka köögivilju. Mõned ei unistagi rohelusest ja kujundavad rõdule hoopis romantilise puhke-nurga, kus värskes õhus lamamis-toolis lugeda või kohvitassiga mõ-nuleda.

Lõunakaarde avanevas õueruu-mis edenevad taimed jõudsamalt ja seal on ka lihtsalt niisama mõnu-sam olla kui südasuvel viluvõitu kirde- või põhjasuunal asetseval rõdul.

Põrandad ja piirded korda!Rõdu või lodža ümberkujundamist tuleks vajadusel alustada remon-dist. Paljude nõukogudeaegsete korrusmajade rõdud on tehtud kehvadest materjalidest ja üpris lo-hakalt.

Toona levinud betooni või inetu põrandaplaadi asemele sobib uueks põrandakatteks niiskus- ja külmakindel keraamiline plaat (klinkerplaat), looduskivi, vinüül-kate või termopuit. Lahtistel linna-rõdudel peab jälgima kujunduse praktilist poolt, sest kogu praht, mis linnaruumis lendab, maandub just rõdudele.

Klaasiga suletud rõdudel võib põrandale panna kookosest, džuu-dist, mererohust vm looduslikust kiust vaipkatte. Kes tahab rohkem vaeva näha, võib moodustada eri-nevatest puidujääkidest (näiteks kulunud põrandalauad, äravisatud riiuliplaadid, parketitükid mööbli-tööstuse «prahist» jms) nägusa, lapitekki meenutava, ainulaadse ja soodsa jalgealuse. Üht niisugust esitles möödunud kevadel Milano disaininädalal tuntud Itaalia toote-kunstnik Piero Lissoni.

Majafassaadi pole lubatud oma-tahtsi muuta ning kõik materjalid

ja viimistlused, mis linnaruumist nähtavad, peavad jääma nii, kuidas on ette nähtud maja arhitektuurila-henduses.

Muidugi võib seestpoolt piir-deid viimistleda oma äranägemise järgi, soovitatavalt ilmastikukind-late materjalidega. Kõige lihtsam viis piirete korrastamiseks on nen-de sobivas toonis ülevärvimine.

Alles siis, kui õuetuba ehk rõdu või lodža on uue (alus)kuue saa-nud, võib hakata selle sisustamisele mõtlema ning lasta fantaasial len-nata.

Õdus ja omanäolineStiilse ruumi saab luua ka kitsuke-sele pinnale, ajades läbi laua-tooli ning paari taimega. Avatud rõdule sobivad kõige paremini ilmastiku-kindlast materjalist esemed.

Plasttoole (või laudu) saab vali-da värvi ja vormi järgi. Plastmööbel ja torukarkassil lauad-toolid on rõ-dule oma mõõtmetelt sobivamad kui enamasti suuremõõduline pui-dust õuemööbel. Eelistada võiks virnastatavaid ja kokkuklapitavaid esemeid, mida saab talveks kokku pakkida.

Alati on kortermajades puudus panipaikadest, mistõttu kujunebki

rõdu sageli panipaigaks. Kuid ka seda otstarvet saab meeldivaga ühendada. Istepinkide ja lillekasti-de alumine osa võib olla kujunda-tud hoiuruumiks.

Suurem rõdupind annab või-maluse vabamalt toimetada, luues erinevaid tsoone: istumis-lama-mistsoon või koht söögilauale. Tsoone saab eraldada taimedega või näiteks kerge sirmiga. Ühe-kordset värvirõõmu ja meeleolu tekitavad värvilised kangad ja laua-kate.

Kinniehitatud rõdule (külm ruum) saab kujundada suvetoa nurgadiivani või tugitoolidega, mis lahtisel rõdul vastu ei peaks.

Maitseasi, kas valida õuetuppa mõni ese mainekate disainerite ka-vandatud välimööbli sarjadest, teha omanäoline vintage-etendus või tuua teisele ringile uuskasutus-keskustest leitud ja värvitud-vii-mistletud esemed.

Rõdu kavandades arvestame oma kodukujunduses valitseva stiili ja hinnaklassiga – kõik kokku peaks moodustama ühtse terviku.

Meeleolukat valgustTähtis osa õdusa olemise loomisel on muidugi valgustusel. Need, kes

armastavad ka sumedatel hilissu-vistel öödel ja vihmastel varasügi-sestel õhtutel rõdul looduse ilu nautida, peaksid tähelepanu pöö-rama rõdu elektrivalgustusele, arutleb sisearhitekt.

Tarbevalgustust saab pakkuda põrandasse süvistatud valgus-punktidega, suunatavate valgusal-likatega ning seina- ja laelampide-ga. Ehk on ainsaks valgustuseks kaudne valgustus rõdupiirde serva all, mis pimedatel õhtutel tuppa valguskuma heidab. Kes pole re-mondi käigus valgustusele mõel-nud, peab väljatõstetavate valgusti-tega toa ja õue vahel pendeldama.

Hea oleks rõdu varustada niis-kuskindla pistikupesaga – voolu on vaja nii põrandalambile kui kohvi-masinale.

Veel lihtsamalt saab läbi ajada, kui hankida päikeseenergial tööta-vad (meeleolu)valgustid. Alati so-bivad rõdule ka romantilised küünlalaternad, mille valik on suur.

«Kui palju rõdul oma fantaasiat rakendada, oleneb rõdu suurusest. Enne meeldivate esemete kokku-ostmist oleks tark rõduplaanil pai-gutus läbi proovida, et mitte oma rahakoti sisu peal katsetada,» soovi-tab kogenud sisearhitekt Schneider.

Õuetoa saab kergelt muuta õdusaks paigaksKORTERMAJADE RÕDUD on enamasti väikesed ja ühetaolised, aga sinna saab hästi läbi mõeldes luua meeleoluka ruumi, nõustab sisearhitekt Ivi-Els Schneider.

Märtsi lõpus Helsingis toimunud kevadmessil jagati ideid ka rõdude põnevaks sisustamiseks.

Foto

: Liis

Tre

iman

n


Eve-Lii SandreSadolini Värvikeskuse disainer-konsultant

Mööbli värvimine on hea viis reno-veerida kulunud mööblitükki või sobitada seda värskenduskuuri lä-binud interjööri. Ka lakitud, kuid kolletunud männipuidust kum-mut saab hoopis elegantsema ilme, kui see näiteks valgeks värvida.

EeltöödEnne värvima asumist puhasta mööbel mustusest. Kui tegemist on rasvase aluspinnaga, kasuta kindlasti spetsiaalset puhastusva-hendit. Kodukeemiaga puhastama ei tasu hakata, kuna see võib sisal-dada aineid, mis tekitavad mus-tusthülgava pinna ning siis ei nakku ka värv.

Kui mööblil on suuremaid või väiksemaid defekte, tuleks need täita pahtliga. Nurkade ja servade parandamiseks-vormimiseks so-bib hästi kahekomponentne auto-pahtel, mis kuivab eriti tugevaks. Tasapinnale tekkinud suuremaid defekte võib täita ka puidupahtliga.

Jälgi kindlasti pakendilt ka soo-vituslikku kihi paksust ja kuivamis-aegu. Lihvi pahteldatud pind lihvi-mispaberiga (P120) siledaks ning puhasta põhjalikult tolmust.

Mööbli värvimiseks ei pea vana värvikihti täielikult eemaldama, küll aga tasuks arvesse võtta, et uus värvikiht võib halvendada kapiuste ja sahtlite liikuvust, mistõttu tasuks pisut rohkem lihvimispaberiga vaeva näha ja uuele värvikihile ruu-mi teha.

Aluspinna kerge karestamine ei tee kunagi paha ka ülejäänud pin-nale. Pärast karestamist tuleb tolm täielikult eemaldada, sest tolmuse-le pinnale värv ei nakku ning värvi-pind võib suurte tükkidena hiljem aluspinnast lahti kooruda.

Õige tehnoloogiaLaminaatmööbli ja varem lakitud või värvitud puitmööbli puhul tu-leb aluspind kruntvärviga krunti-da. Kui tegemist on kuivadesse ruumidesse mineva mööbliga, so-bib aluskrundiks veebaasil Bindo Base, mis on vähese lõhnaga ning passib seega hästi sisetingimustes värvimiseks.

Piisab ühest kihist, mis tuleb jät-ta kuivama vähemalt kuueks tun-niks. Kui soovite värvitud mööblit aga viia kasutamiseks niiskesse ruumi, tasub aluspind kruntida la-hustibaasil Master Base’iga. Lahus-tibaasil värvide puhul võiks lapsed värvimistöödeks kodust eemale saata ning pärast eseme kuivamist

Vana ja väsinud mööbel saab värvMÖÖBLI VÄRVIMINE. Seinte värvimine on tuttav igaühele, olles lihtsaim ja soodsaim võimalus värskendada ruumi ilmet. Värvida saab aga nii mõndagi, sealhulgas põrandat, keraamilisi plaate ja ka mööblit, olgu see siis puidust või laminaadist.

Ka vanad köögikapid saavad pärast väikest värvitööd lustlikult värske ilme. Foto: Sadolini Värvikeskus


toad korralikult ära õhutada.Lase kruntvärvil kuivada vähe-

malt kümme tundi, enne kui katte-värviga viimistlema asud. Master Base sobib hästi ka puitspooniga kaetud mööbli värvimiseks, sest veebaasil kruntvärv võib spooni aluspinnast lihtsalt lahti leotada.

Viimistlemata puhas puitpind aluskrunti sisetöödel ei vaja. Välis-töödel oleks hea töötlemata puitu enne värvimist immutada hallitus-vastaseid aineid ja fungitsiide sisal-dava läbipaistva Pinotex Base’iga või varem värvitud mööblit krunti-da Domus Base’iga.

Siseruumides on hea kasutada veebaasil isetasanduvat värvi Mas-ter Lux, mis on vähese lõhnaga, ülimugav, kiireltkuivav isetasan-duv värv. Kuna värvikihi pealispind kuivab kiiresti, ei tasu rulli või pintsliga liiga kaua ühte kohta töö-delda. Selle asemel et täiuslikku värvikihti saavutada, võib pealis-pinna hoopis karedaks tõmmata. Kui selline asi juhtub, tuleks oodata vähemalt 24 tundi ning värvipind siis uuesti siledaks lihvida.

Samamoodi peaks toimima ka värvinirede puhul, mis mööbli ser-va märkamatult tekkima kipuvad. Lihvitud paranduskohtadele on värvi mugav švammiga tupsutada. Kuigi värvi pealispind kuivab kii-resti, aurustub niiskus sealt siiski välja aeglaselt, mistõttu peab teise kihi värvimisega kannatama vähe-malt 12 tundi.

Küll aga võib umbes tunni pä-rast mööblitüki juba ümber keera-

ta, et selle teist külge värvida, mida lahustibaasil värviga teha ei saa. See annab märgatava ajalise kok-kuhoiu. Kui värvikihid liiga kiiresti üksteise peale kanda, ei jää lõpptu-lemus piisavalt tugev ning värvi-pind muutub kiiresti defektseks.

Õiged töövahendidLahustibaasil Master Lux sobib ka-sutamiseks sise- ja välistöödel ning niisketes ruumides. Toode peab enne teise kihi peale kandmist vä-hemalt kaheksa tundi kuivama. Kodus värvimine on tülikam, kuna see on lahustipõhine toode ja eritab tugevat lõhna. Kui aga peaks tekki-ma soov oma vannituppa minevat kappi kuldseks või hõbedaseks vär-vida, sobib selleks ka metallivärvi-na tuntud Hammerite.

Kõikide värvide puhul on lisaks värvi isetasanduvatele omadustele tähtsad kvaliteetsed töövahendid. Madalakarvaline veluurrull on hea valik nii vee- kui lahustibaasil vär-vide puhul.

Pintsli puhul on oluline jälgida, et naturaalkarvast pintsel ei satuks veebaasil värvi sisse, mis pintsli-karvad ebameeldivalt harali ajab ning raskendab oluliselt kvaliteetse värvipinna saavutamist.

Enne pintsli või värvirulli kasu-tusele võtmist pese see sooja veega korralikult läbi, et lahtised karvad ja ebemed eemalduksid.

Mustrid ja efektidMööbli värvimisel ei pea tingimata piirduma ühetoonilise lahenduse-

ga. Värvi kummuti karkass ja saht-lid erinevates toonides. Hea ja liht-ne on ka näiteks maalriteibi või värvitemplitega huvitavaid must-reid teha. Eriti põneva pinna saab siis, kui kasutada värvipinda pra-gunema panevat vahelakki An-tique. Selle puhul tuleb aluspind värvida nii nagu tavalisel mööblil ning lasta piisavalt kuivada.

Kanna vahelakk värvitud pin-

nale värvirulli või pintsliga. Kui lakk on piisavalt kuiv (enam ei läi-gi), kuid sõrme peale asetades veel pisut nakkub, saab peale panna pealisvärvi, mis võib olla ainult vee-baasil värv.

Huvitava struktuurse pinna saab ka struktuurse ja läikiva mine-raalvärviga. Struktuurset värvi ta-sub aga siiski ainult mööbliustel ja sahtlipaneelidel kasutada.

Soovitusi• Mööbli värvimist hõlbustab kindlasti ka furnituuride eemaldamine.• Kapiuste ja sahtlipaneelide värvimisel paiguta need tööpinnast pisut

eemale, et aluspinda kaitsma pandud kattepaber värviga mööbli külge ei nakkuks. Sõltuvalt detaili suurusest sobivad hästi näiteks paksemad teatmeteosed või moosipurgid.

• Kui spoonitud pind on kusagilt kummis, on hea spooni alla liimi süstida. Süstimiseks sobib hästi ühekordselt kasutatav süstal (soovitavalt pisut jämedama nõelaga, et liim nõelas kergemini liikuda saaks), mille saab apteegist osta. Pärast liimi süstimist tuleks liimitav koht vajutuse alla panna. Kapi karkassi puhul võib mööblieseme lihtsalt külili keerata, nii et liimitud pind mööbli enda raskuse alla jääb, või kasutada pitskruvisid. Kui kumbagi meetodit rakendada ei saa, tuleks liimitud koht tugeva teibiga paariks tunniks kinni tõmmata.

ALLIKAS: EVE-LII SANDRE, SADOLINI VÄRVIKESKUS

rvi abil värskeks


Sirje TalvistuKoduhooldus OÜ tegevjuhtIV kategooria kutsetunnistusega hooldusjuht, EKHHLi liige

Selleks, et muuta kodused puhas-tustööd tervist, aega ja raha sääst-vateks ning meeldivateks, on hea kasutusele võtta koristuse põhi-tõed ja praktilised oskused.

Enneta koristamistEsimene asi – pane asjad pärast nende kasutamist tagasi nende ko-hale. Määra igale asjale oma kindel koht, mis on teada peale sinu ka kõikidele pereliikmetele.

Kahjuks ainult ennetamisest siiski ei piisa. Tolmu tekib iga päev ja sellest lõplikult vabanemiseks pole lootust eluilmaski.

Tolmu tekitame suures osas ise ning lisaks tuleb igasugust sodi tuppa ka õuest – akendest tahma, heitgaase ja õietolmu, uk-sest aga jalanõudega koos liiva ja pori.

Ukse kaudu saabuvat mustust saame olulisel määral vähendada, kui kasutame sissepääsude juures tõhusaid ja paraja suurusega pori- või uksematte, mida tasub kasuta-da mõlemal pool välisust, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mus-tuse kogunemist ning teistesse ruumidesse edasi kandumist. Har-juta kõiki pereliikmeid jalgu pühki-ma.

Väike nipp, kuidas mustuse edasikandumist takistada – pane välisukse kõrvale iste, et matilt lah-kumata saaks välisjalatsid ära võtta ja hoiule panna. Selle toiminguga oled teinud suure eeltöö puhtuse saavutamiseks.

Lühenda koristamisele kuluvat aegaAlusta tarvikute ja vahendite komplekteerimisest või olemas-olevate revideerimisest. Hinda oma aega, ära kuluta seda viletsate vahenditega töötamisele. Soeta pa-rimad koristusvahendid ehk inves-teeri moodsatesse ja tõhusatesse töövahenditesse.

Tänapäevaseid koristustarbeid, mis tööl lennata lasevad, soovitan otsida profi tarvete poodidest – sealne kaup on küll kallim, kuid vastupidavam ja tunduvalt muga-vam kasutada. Puhastusfi rmade varustamisele spetsialiseerunud poodidest saavad osta ka eraisikud. Raha soovitan kokku hoida puhas-tusvahendite (puhastuskeemia) arvelt – tänu kvaliteetsetele koris-tustarvetele läheb koristamisel vaja üldjuhul vaid vett.

Tolmu võtmiseks pinnakattema-terjalidelt tuleb soetada tolmuimeja. Enne seda aga tasub põhjalikult uurida tolmuimeja imamis võimet. Õigeks koristuseks mõeldud tolmu-imeja peab olema mitte ainult tugeva imamisvõimega, vaid varustatud ka efektiivsete otsikutega.

Kellel vähegi võimalik, tasuks mõelda tsentraaltolmuimeja pai-galdusele. See on võimalik paigal-dada nii uude kui ka olemasolevas-se majja.

Tsentraaltolmuimejal on võr-reldes tavalise tolmuimejaga hul-ga eeliseid. Tavalise tolmuimejaga eemaldatakse küll nähtav tolm, kuid nähtamatud mikroosakesed mahuvad läbi fi ltri, mistõttu pu-hutakse need puhastatavasse ruu-mi tagasi. Kesktolmuimeja välja -puhke otsiku kaudu viiakse aga

mikrotolm ja bakterid majast väl-ja.

Murra tolm lahtiKindlasti soovitan soetada liigen-diga põrandakuivataja, millega saab hõlpsasti igale poole ligi. Selle-ga võib kokku pühkida nii liiva kui ka vett, samuti võib selle otsa panna lapi, asendades nii põrandaharja.

Ka tolmuimeja kasutamise va-jadus muutub harvemaks. Kum-miga pühkimine ei keeruta tolmu üles ja põrandakuivatajat ennast on hõlbus puhastada. Põrandakuiva-taja kumm on vahetatav – seega muutub töövahend eluaegseks.

Valida on pehme ja jäiga põran-dakuivatuskummi vahel. Pehme kummiga on hea vett kokku pühki-da, jäiga kummiga saab paremini liiva kätte. Kodumajapidamisse, kus tegu pole märgaladega, soovi-tan jäika põrandakuivatuskummi.

Peale pühkimisotstarbe saab põrandakuivatajat kasutada ka põ-randapesuks. Selleks tuleb panna põrandakuivatajale kergelt niisuta-tud frotee- või mikrokiudlapp. Kui kodus suuri põrandapindu pole,

pole vaja moppi eraldi ostagi.Lisaks tolmuimejale ja põran-

dakuivatajale soeta tolmu eemal-damiseks mikrokiudlapid. Mikro-kiud on muudest kiududest tunduvalt peenem ja suudab mus-tuse pinna küljest lahti lõigata. See-tõttu saab toa mikrolapiga ka ilma pesuaineta puhtaks.

Mikrokiudlappe on nii pehme-maid, mis mõeldud peeglite ja mööbli puhastamiseks, kui ka jä-medamaid, mis sobivad põranda-pesuks. Tolmu võtmiseks mikro-kiudlapiga tuleb kasutada õigeid töövõtteid – lapp tuleb voltida pooleks ja seejärel S-kujuliselt kokku. Nii tekib 12 puhast poolt ja kaob vajadus lappi pidevalt lopu-tada ning sellega oma aega kuluta-da.

Mikrokiudlappi tuleb pesta pe-sumasinas kõrgel temperatuuril, teistest esemetest eraldi ning val-gendus- ja loputusaineid kasuta-mata. Lapi ressurss on viissada masinpesukorda, millest võib jä-reldada, et pestes lappi pesumasi-nas nädalas kaks korda, jätkub seda viieks aastaks.

Korista harvem, vähem ja kiireminiPUHAS KODU. Puhtas kodus on hea elada. Kevadel plaanib enamik perenaisi oma kodu puhtaks kraamida. Kuidas seda nii teha, et vaeva vähem oleks, aga tulemus seevastu eelmisest suurpuhastusest parem saaks?

Kodus, kus kõik asjad pannakse pärast kasutamist oma kohale tagasi, kävahendeid kasutades kiirelt ja lihtsalt.


Mikrokiudlappide kasutamisel soovitan kasutada värvikoode. Iga-le tööpinnale tuleks valida erinevat värvi mikrokiudlapp. Näiteks pu-nane – sanitaarruumidele, roheli-ne – tolmu võtmiseks mööblilt, kollane – köögipindade puhasta-miseks.

Värvikoodide kasutamine hõl-bustab teie tegevust ja tagab hü-gieeni.

Komplekt koristustöödeksKlaaspindade ja peeglite puhasta-miseks soeta klaaslina ja pritspu-del. Nende vahenditega saab kokku hoida puhastuskeemia arvelt, kuna pritspudelisse pannakse tavalist vett. Arvuta kokku, palju oled siiani aknapesuvahendi ostmiseks raha kulutanud.

Kutselise aknapesijaga võrdses tempos klaase küürida aitab teil korralik aknapesukomplekt, sääs-tes oluliselt ka koristaja vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist akna-pesurist, alusest, kuhu pesur kinni-tada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).

Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puh-taks pesta. Kindlasti tuleb kuiva-tuskummi soetamisel veenduda, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Põrandate pesemiseks osta mopikomplekt. Mopid on tööva-hendid siledate kõvakatteliste pin-dade puhastamiseks. Mopikomp-lekti kuuluvad vars, mopialus ja mopp. Mopi valikul peab iga pere-naine lähtuma põrandakattema-terjalist.

Lähtuvalt sellest, milline on põ-randakattematerjal, soeta kas nar-mas- või siledapinnaline mikro-kiudmopp. Näiteks kivi- ja plaatpõranda pesemiseks, millel on põrandasoojustus, tuleb kind-lasti kasutada narmasmoppi. La-minaatpõrandakate ei kannata vett, seda tuleb pesta siledapinnali-se mikrokiudmopiga.

Plaat- ja kivipõrandate pesemi-seks on otstarbekas muretseda plaadipesukomplekt, mis koosneb varrest, plaadipesu- ja vuugipesu-harjast – see lihtsustab tublisti tööd ja säästab aega.

Lisaks eelnimetatud vahendite-le vajame koristamiseks ka ämbrit (veemahutit).

Saimegi kokku vajalikud puhas-tustarvikud – tolmuimeja, liigendiga põrandakuivataja, mikrokiudlapid, klaasi- ja peeglilina, mopikomplekt,

mopid, ämber (veemahuti), aknape-sukomplekt ja muu vajalik. Pea mee-les, et alati peab täpselt jälgima tööva-hendite kasutamise juhendeid.

Ei saa jätta märkimata, et kõik puhastustarvikud, mida koristus-töödel kasutad, peavad olema puh-tad ehk – pärast töö lõppu puhasta kõik töövahendid. Mikrokiudlapid, klaasilinad ja mopid tuleb alati pes-ta pesumasinas puhtaks ja kuivata-da.

Loo oma koristuskavaKui sageli peaks koristama? Sel-leks tuleb endale koristuskava teha. Määratle ära, mida pead ko-ristama igapäevaselt (näiteks tu-bade tuulutamine, asjade õigele kohale tagasipanek, nõudepesu, prügi väljaviimine, vannitoapõ-randa ja dušikabiini kuivatamine jmt).

Koristuskavasse planeeri iga-nädalane koristus (tolmuvõtmine, töö tolmuimejaga, põrandate püh-kimine ja pesemine, voodipesu vahetus jmt), koristus kahe nädala tagant (välimiste uksemattide puhtaks raputamine, tolmu võtmi-ne varjatud kohtadest jmt) ja iga-kuine koristus (külmkapi ja köögi-masinate puhastus, kardinatelt tolmu eemaldamine jmt). Sellise koristuskava olemasolul märkad, et võidad koristamisele kuluvat aega, kuid samas püsib sinu kodu puhtana.

gasi, käib koristamine õigeid töövõtteid ja Foto: Scanpix/CORBIS

Pinnakattematerjalide valik on väga rikkalik. Selleks, et nende hooldamisega toime tulla, peame täpselt teadma, mida iga konkreet-se materjali hooldamiseks ja puh-tana hoidmiseks on vaja teha. See-ga tuleb jälgida ehitaja ja tootja hooldusjuhiseid.

Enam levinud kodused põran-dakattematerjalid on laminaat-, puit-, parkett-, kork-, kivi-, mar-mor-, linoleum-, PVC- jm põran-dakattematerjalid.

Olenevalt põrandakattemater-

jalist peame valima puhastusmee-todi, milleks võib olla kuiv-, vähe-niiske, niiske- või märgpesu.

Tavaelus näeme tihti, et korista-misel kulutame aega põrandate märjakstegemisele, mitte nende puhtaks saamisele. Mustuse lükka-me ühtlaselt pesuveega laiali ja jä-tame põranda kuivama. Pesuvees olevad puhastusaine- ja mustuse-osakesed ei kao kuhugi, vaid lades-tuvad vee aurustudes põrandale.

Olenemata kattematerjalist al-gab kõikide põrandakattematerja-

lide puhastamine hoopis prahi ja tolmu eemaldamisega. Kasutame kas tolmuimejat või kuivpuhastus-meetodit (pühime prahi ja tolmu kokku). Pärast kuivpuhastust vaa-ta, kas põrand vajab täiendavat pu-hastamist või piisas kuivmeetodist. Kui mitte, jätka põrandapesuga.

Põrandale tekkinud plekke proovi eemaldada niiske lapiga.

Parkett-, puit-, kork- ja lami-naatpõranda puhastamiseks tuleb kasutada vett väga mõõdukalt. Seega tuleb valida kas väheniiske

või niiske pesumeetodi vahel.Kivi-, plaat- ja PVC-põrandate

pesuks vali märgpesumeetod. Aeg-ajalt tuleks kivi-, plaat- ja PVC-põ-randatele teha süvapesu.

Linoleum ja marmor on loo-duslikud materjalid, mis ei talu kangeid kemikaale. Liiga kange pe-suaine kasutamine võib tuhmista-da kivipinna läiget ning põhjustada isegi värvimuutust. Tuleb meeles pidada, et marmorpinna pesemisel pesuainega tuleb alati põrand vee-ga hoolikalt loputada ja kuivatada.

Erinevate pinnakattematerjalide puhastamine

Pea meeles!Koristamise saad muuta efektiiv-seks, lihtsaks ja kiireks, kui arvestad järgmisi põhimõtteid:• Paiguta uksematid või porivaibad

mõlemale poole välisust.• Enneta koristamist – määra igale

asjale oma kindel koht ja pane asjad pärast nende kasutamist õigele kohale tagasi.

• Vali õiged puhastustarvikud.• Koosta koristuskava.• Vali olemasolevast pinnakattema-

terjalist lähtudes õige puhastus-meetod.

• Hoia sanitaarruumid korras.• Kuivata dušikabiini seinad pärast

kasutamist kaabitsaga, nii takistad katlakivi teket.

• WC-potti puhasta kasutusjärgselt, iganädalaselt teosta põhjalik puhastus.

• Jälgi pinnakattematerjali hooldusjuhendeid.

• Pindade puhastamiseks tarvita vett mõõdukalt.

• Kasuta puhastusaineid nii vähe kui võimalik ja ainult niipalju kui vajalik.

• Võimalusel kuivata kõik puhasta-tavad pinnad.

• Aseta vilt mööbli jalgade alla, et oleks lihtsam mööblit liigutada ja koristades kõikjale ligi pääseda.

• Vajadusel küsi nõu puhastusvald-konna ekspertidelt – kiire elutempo juures on koristamise hõlbustamiseks võimalik kasutada ka professionaalide abi.

ALLIKAS: SIRJE TALVISTU, KODUHOOLDUS OÜ


Marek PontusArco Vara pearaamatupidaja

Nüüd, pärast sisseelamist ja mõne-kuulist kogemust oskan natuke põhjalikumalt oma valiku plusse ja miinuseid analüüsida. Suuri mii-nuseid tegelikult polegi, sest kõik süsteemid on siiani laitmatult töö-tanud ja ükski looduskatastroof pole elektrikatkestust kaasa too-nud, et kriisiolukorda hinnata.

Personaliseeritud keskkondTark maja tavalisest palju tegelikult ei erinegi, pealiskaudsel vaatlusel üldsegi mitte. Peamine erinevus, mis kohe endast märku annab, on võimalus oma elukeskkonda enda soovide järgi seadistada – soovitud temperatuur, valgustus, valve, sisse-pääs jm. Korteris on valmisolek kõik olulisemad tingimused ise määrata.

Lisaks võimalusele oma elu-keskkonda seadistada on olemas võimalus seda keskkonda veebist reaalajas jälgida. Kõige olulisem on see võimalus kulunäitude jälgimi-seks. Selleks, et kuu lõpus ootama-tusi kommunaalarvete näol post-kasti ei laekuks, võib vajadusel kulutamist juba kuu keskel regu-leerida. Lisaks jälgimisele saab vee-bis seadistada nii korteri tempera-tuuri kui valvesüsteemi olekut.

Üks huvitavamaid lahendusi, mida olen ise tagasihoidlikult kasu-tanud, on kogu korteri valgustuse reguleerimine. Valgustust saab dimmerdada ehk muuta ruumi hä-

maramaks, kustutada kogu valgus-tus ühest nupust või juhtida iga ruumi valgustust veelgi detailse-malt, ka kodust eemal viibides.

Valguse reguleerimine kodus toimub kaugjuhtimispuldi abil. Sama universaalpuldiga saab sea-distada ka kodust audio-/videosüs-teemi.

Targas majas avab vajalikud uk-sed ligipääsukaart, süsteem on dubleeritud ka tavalise võtmega. Kortereid köetakse vesipõranda-küttega, mille temperatuuri on või-malik tubade kaupa eraldi lihtsalt reguleerida. Konditsioneer on tar-gas majas elementaarne, ka meie kliimas.

Müügitase veel madalKonkreetselt selle maja, milles asub minu korter, miinustest rääki-des peaks mainima, et müüakse «targa maja» lahendust, aga ostu-hinna sees on nendest võimalus-test vaid osad. Ehk oleks müüja võinud kohe rohkem võimalusi «võtmed kätte»-paketti liita.

Kaasa anti päris pikk nimekiri sellest, mida on võimalik veel teha ning kontakt ettevõttega, kes vas-tavaid nõrkvooluteenuseid pakub. Mõni asi oli lausa kurioosne: näi-teks suitsuandurite asemel rippu-sid kõigi tubade laes pikad juht-med.

Andurid oleks küll võinud juba põhipaketis sisalduda.

Tark maja ei ole madalenergia-maja. See tähendab, et ostes korteri tarka majja, ei maksa automaatselt arvata, et kommunaalkulud on oluliselt madalamad – füüsikasea-dused kehtivad ka targas majas. Kulud küttele ja elektrile on pigem keskmised. Üldkulud on ilmselt mõnevõrra suuremad kui lihtsa-mas majas.

Kokkuvõtteks pean tunnista-ma, et kui ära õppida ja harjutada end kõigi targa maja tehnoloogilis-te lahendustega, on elu seal tavali-sest majast mugavam.

Paljud võimalused võivad siiski keskmisele perele üleliigseks või tarbetuks osutuda. Kindlasti soo-vitaksin tarka maja elektroonika arenguid hindavatele inimestele, kellele kõik uuendused pinget pa-kuvad.

Minu elu targas majasKOGEMUS. Olles rääkinud oma sõpradele ja tuttavatele otsusest kolida elama tarka majja, kuhu mõned kuud tagasi korteri ostsin, tabas mind palju küsimusi ja ka eelarvamusi – pidin jagama palju selgitusi, mida tark maja üldse oskab ja teeb. Kindlasti ei räägi tark maja elanikega, nagu võiks ette kujutada, ent suhtleb tavalisest kortermajast siiski enam.

Tuleviku targad kodud analüüsivad infot iseseisvaltEno PappelMajaehitaja.ee juhataja

TARK MAJA tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hooma-matut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Etteku-jutuse määrab see, mida on nähtud fi lmides või kajastatud kirjamee-dias.

Targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavuta-

takse ennekõike läbi maja energia-süsteemide kontrollitud juhtimise ning arvestades elanike igapäevas-te harjumustega.

Sisuliselt on targa maja eesmär-giks koondada kõik vähegi juhita-vad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, tur-valisuse ja loomulikult ener-giasäästu.

Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimis-võimalus. Teiste sõnadega muudab

maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida.

Juhtida saab kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilat-sioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja video-seadmetest, ustest-akendest ning lõpetades kardinatega. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lem-mikmuusika, käivitub intensiiv-sem ventilatsioon, kardinad lasku-vad alla ja tuled esikus lähevad põlema. Süsteemi on võimalik per-sonaliseerida nii, et see tunneks ära

konkreetse inimese ja arvestaks tema eelistustega.

Tulevikus keskenduvad targa maja lahendused aina enam aga kõige olulisematele funktsioonide-le ja säästlikkuse suurendamisele kodus. Alles siis, kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsi-da ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadista-da, on tegemist tõeliselt targa maja-ga.

Lisaks säästlikkusele on tõe-näoliselt tulevikus targa maja üles-anne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine.

Marek Pontus on oma uue kõrgtehnoloogilise kodu intelligent-susega juba harjunud. Foto autori erakogust

Documents

Eluruum