Pm eluruum 2404 web

eluruum kevad 2014 sisustuseri

MULLATA Lilli ja taimi võib kodus kasvatada ka mullavabalt. Lk 20

inTervjUU Disainer Marko Ala selgitab, et vintage-usku toidab teadmine ajatust kvaliteedist.Lk 4

KOKKUHOiD Eeskuju: WC-poti loputusveeks kõlbab hästi just vihmavesi. Lk 12

Oma kodu loomise rõõmud ja valud

N o ei ole nii, et muudkui kirju-tan ja toimetan, et tehke seda ja toda ning ise kõlgutan, koh-vitass käes, niisama jalga ja

imen pastakast teemasid ja lugusid välja. Tegelikult olin aasta alguses hoopistükkis taas silmitsi argise väljakutsega otsida en-dale uus kodu ja sain kõik Eluruumis jaga-tud nõuanded läbi kaaluda-proovida.

Kõigepealt pidi muidugi turgu analüü-sima, seejärel vajasid piirkonnad ülevaa-tamist, laenuvõime hindamist ja kinnisva-raportaalid läbikammimist. Mul läks isegi hästi, sest mõned lähemad sõbrad ja kau-gemad kolleegid seadsid mu uue kodu saa-mise perspektiivi aasta või pooleteise hori-sondile. Jumal tänatud, kolm kuud pikki öid kinnisvaraportaalides, silmad kril-lis peas, ja nädalavahetusi, et potent-siaalsed uued kodud ka oma sil-maga üle vaadata, ning olingi vahefinišisse jõudnud. Visadus viib sihile, nagu öeldakse.

Siis läks aga põnevaks, sest uus kodu Kalamajas vajas ju sisustamist, eel-arve koostamist, kokku-hoiuplaan aktsepteerimist ja kõik need tuhat head ideed reaalsetesse mõõtkavadesse mõt-lemist-arutamist.

Nüüd, kui esimene soolaleivapidugi peetud, olen sellekevadise Eluruumi hoo-pis teise hingamisega kokku pannud. Taas-avastasin klaasi, mida püüdsin oma ko-dustuudios targalt rakendada. Klaasist kirjutab Tiina Kolk tagapool täpsemalt.

Kaalusin läbi kõik taaskasutamise va-riandid, otsisin võimalusi rakendada vanu ja häid ideid uudses kuues ja värskes vor-mis. Ning võtsin isegi väljakutse koos R-Woodi tiimiga disainida sellised riiu-lid, mida pole üheski teises kodus, sest va-hel jääbki poes müügil olevast oma ideede ellurakendamisel puudu.

Sellegipoolest avastan kogu selle pla-neerimise ja tarkade soovituste kiuste, et

mõne asja oleks võinud ikka targemalt teha, no näiteks, kui ühel hommikul pea vastu oma verivärsket raamatu-

riiulit ära lõin. Kodu loomine kestab terve elu, aga nende pisikeste va-lude ning segaduse kõrval on see siiski rõõmus ja hingestatud tege-

vus. Varsti hakkan siis vigu pa-randama. Seniks – loeme keva-dist Eluruumi ja kogume oma

personaalseid ideid. RAIN UUSEN

teemalehe toimetaja

Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS KroonpressTeemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2184, e-post: [email protected] Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188, e-post: [email protected]: Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: [email protected] Küljendus: Tiit Sermann

Vintage jääb antiigi ja retro vahele

TAASARMASTATUD ASJAD: Kingime vanale väärikust

KUIDAS EHITADA MAJA? Kestva kodu saab ka säästlikult

Vihmavesi WC-potti: Elumaja kogub väärt vett

Hallitus koduses elamises rikub tervist ja miljööd

Nutikas lastetuba pakub ruumi, kuid ka võimalusi

FoTolAVASTUS: Ülevaid elamusi ühtepuhku

HÜDRoPooNIKA: lollikindel ja mullata roheaed

Turvalisus ja silmailu õues ehk valguse sada saladust

48

101214161820 22

TEEMAD

MÖÖBLIKLASSIKASAUEL

Pärnasalu 34

E- 10-R 19

L 10-16

PÄRNUS

Sillakeskus

Papiniidu 5

E-R 10-19, L 1610-

TARTUS

Vahi 5

E-R 10-19

L 10-16

NARVAS

TEMPO Keskus

Tallinna mnt 52

E-R 10-19, L 10-17

www.moobliait.ee

RAKVERES

Põhjakeskus

Tõrremäe

E-P 10-20

KOLLEKTSIOON

%

-25

4 || eluruum kevad 2014

Kui vaadata meie liikumist nõukogude elukorraldusest ja lääneihalusest kapi-talistlikku tänapäeva, siis milliseid suu-remaid ja põhimõttelisemaid muutusi võib täheldada meie eluruumides ning eluruumis meie ümber üleüldse?Esmalt oli muidugi vaja kõigest vanast lahti öelda. Uus elukorraldus tõi uued kaubad ja võimalused, mida oli vaja järe-le proovida. Esimesel võimalusel tuli igal pool teha euroremont.

Hiljem selgus, et euroremont polegi ilmtingimata see kõige parem. Plastmass ei kaalu üles päris materjale ja ehedust – seda viimast püütaksegi nüüd oma ellu tagasi tuua. Võetakse parimad omadu-sed vanast ja parimad uuest ning leitakse nende vahel õige tasakaal.

Tundub, et vana asja usk on tõeliselt kan-da kinnitanud ja endisest valust on saa-nud mõnu – kui kaugele tasub vintage-armastuse või -hullusega siiski minna?See on väga suhteline ja sõltub suures-ti kontekstist ja inimese soovidest. Kui kogu ruum täita vana mööbliga, peab seda ilmtingimata oskuslikult tegema või kasutama professionaali abi, et tulemus oleks meelepärane.

Võib juhtuda, et lõpptulemus on ikka kuidagi pruun, beež ja ebameeldiv. Üldse mitte selline äge, nagu oodati.

Teine variant on, et ruum sisustatak-se eklektiliselt. Mööbel mängitakse välja kontrastide peale. Nii on võimalik miksi-da palju erinevaid stiile. Kõige parem nipp selleks on valge või hallide toonidega in-terjöör, mille taustale sobivad kõik asjad

INTERVJUU. Tihti piisab liigse modernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõnest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist – ka kõige kummalisem ese võib korraga ruumis kui kunstiteos tunduda, selgitab kodumaiseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala.

ning mis selgelt mööbli ilu ja võlu aitab esile tuua, nii et ka kõige kummalisem ese võib korraga kui kunstiteos tunduda.

Vintage ei ole ainult nõukaaegse taas-avastamine, kuigi tihti just nii arvatak-se. Kuhumaani see ulatub?Vintage’i tähendust tõlgendatakse erine-valt. Üks definitsioon ütleb, et see on pe-riood, mis jääb antiigi ja retro vahele. Vii-masel ajal kasutatakse seda aga kõige puhul, mis on vana ja äge.

Samas õige vintage’i nime vääriline on siiski mitte lihtsalt vana ja äge, vaid ka kva-liteetne. Just kvaliteet on tegelikult see, tänu millele vintage nii populaarne on.

Näiteks 50.–60. aastate parimate skan-dinaavia disainerite kvaliteettoodang – seda mööblit saame nautida ja kasutada veel vaid sellepärast, et see on nii hästi vastu pidanud. Paraku on praegusel ajal neid asju väga vähe leida, mis samaväär-selt kestaks.

Kui kodus IKEA modernsus ja lihtsus ikka ära tüütab, siis mis on vintage’ile alternatiiviks?Alternatiiviks on kindlasti ka antiik- ja funkmööbel. Kuid tihti piisab liigse mo-dernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõ-nest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist, millel on oma lugu rääkida, et ruumile uus hingamine anda.

Kui keegi teeb endale kauni ja modern-se kodu, on ikka neid, kes seda haiglali-kuks või liigkontorlikuks ja steriilseks peavad. Kas vintage on modernsuse vastand? Kas modernne võib olla ka hu-bane?50ndatel küsiti sama eelneva perioodi

RAIN UUSENtoimetaja

pERSooN

Vintage jääb antiigi ja retro vahele

See, mis oli 60 aastat tagasi väga modernne, oli teerajajaks praegusele sisustusele, selgitab

oot-oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala. «Paljud sel ajal ja juba veidi varemgi välja tööta-

tud mudelid on siiamaani samal kujul tootmises.» FoToD: MIHKEl MARIPUU

Just kvaliteet on tegelikult see, tänu millele vintage nii populaarne on. Paraku

on praegusel ajal neid asju väga vähe leida, mis samaväärselt kestaks.

eluruum || 5


aprillis avas kodumaine pehme mööbli tootja Oot-Oot tallinnas Baltika kvarta-lis salongi, kust leiab eest kvaliteetsed kodumaised käsitöödiivanid, mis on tuntust kogunud oma julge disainikeele, vastupidavuse ja ergonoomilisusega.avaras kõrgete lagedega ruumis on väl-jas kogu kollektsioon. Lisaks eesti oma disainile on salongis ka restaureeritud 50- ja 60ndate skandinaavia vintage-mööbli valik. tolleaegsetest disaineri-test on esindatud eric Buck, alf svens-son, Poul Cadovius ja paljud teised.Põnev kahekorruseline loft-tüüpi, puidu ja betooniga viimistletud salong on väärt avastamist ka sisekujundushuvi-listele. «vana industriaalse iseloomuga hoone oma põneva ruumiliigendusega on igati atraktiivne ja loominguline keskkond,» selgitas disainer Joonas torim. «see oli ka põhjus, miks me selle valiku kasuks otsustasime.» PM

Oot-Oot avas Baltika kvartalis salongi

mööbli ehk tänapäeva mõistes antiigi kohta. See, mis oli 60 aastat tagasi väga modernne, oli teerajajaks praegusele si-sustusele. Paljud sel ajal ja juba veidi va-remgi välja töötatud mudelid on siiamaa-ni samal kujul tootmises.

Ometi oli selleaegne ruumikogemus väga hubane. Mis on aga aja jooksul muu-tunud, on materjalid. Kui varem domi-neeris nii mööbli kui ruumi viimistlus-materjalides puit, siis nüüdseks on see tihti asendunud odavamate lahendustega nagu PVC jms plastmaterjalid. Sinna see hubasus kaduski.

Detailid on need, mis tervikut mõju-tavad. Samuti kasutati julgemalt värve ja tekstiile, sealjuures naturaalseid, näiteks villaseid materjale.

Tänapäeval kiputakse aga värve ka-sutama nii, et kõik asjad oleks omavahel toon toonis. Et kui on beežid seinad, siis peaks justkui olema sarnane ka diivan ja vaip, et kindlalt sobiks. Nii aga muutubki ruum anonüümseks ja steriilseks.

Kuidas siis on – kas trendid mõjutavad tarbijaid või tarbijad suunavad ikka trende? Kustpoolt tuleb suurem ala-teadlik surve?Surve tuleb hoopiski tööstusest. Ettevõt-ted, kes ei suuda pakkuda suuremat lisa-väärtust, püüavad võistelda hinnaga. Ar-vatakse, et võimalikult madal hind on kõige tähtsam. Kuid soodne hind tähen-dab loobumist paremast kvaliteedist.

On ettevõtjaid, kellele see sobib, sest kehvema kvaliteediga asjad amortisee-ruvad kiiremini ja seda sagedamini on kliendil taas põhjust uus ost teha. Prae-gune suund on aga, et aina rohkem tarbi-

jaid on sellest väsinud ning soovivad pa-remaid ja kestvamaid tooteid.

Milline on vahe, kas istuda masstoo-dangul või vaadata telekat käsitööna valmistatud diivanil?Vahe selles ongi, et kas teeme oma vali-kud teadlikult. Kui aga keskkond ja järel-tulevate põlvede elukvaliteet korda ei lähe ning see, et asjad kiiresti kuluvad ja katki lähevad samuti ei sega, siis vahet polegi.

Käsitöö lisab uuele tootele selle ehtsa asja tunde, mida muidu vanadelt mööbli-tükkidelt otsima peame.

Oleme nüüd Eestis jõudnud staadiu-misse, mida iseloomustab endistesse industriaalsetesse keskkondadesse hu-baste töö- või elukeskkondade toomine. On see protest karbistumise vastu? Kas arusaam sellest, mis on mugav, hubane ja ilus, ongi muutumas?Mujal maailmas on seda juba ammu har-rastatud. Osalt on see kindlasti protest. Teisest küljest aga üks praktiline lahen-dus põneva ajalooga huvitavatele hoone-tele, mis uut funktsiooni vajavad ja tänu sellele uuele elule ärkavad.

Tõsiasi on see, et inimesed ei taha ühe-sugustes karpides elada – neil pole tihti lihtsalt valikut. Miks muidu Kalamaja ja teised sarnased piirkonnad nii populaar-sed on. Sest seal pole ühesugused karbid, vaid erinevad, ja neil on ka oma lugu rää-kida. Viimast oskavad uutesse hoonetesse vaid väga vähesed panna.

Oot-Oot on disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi asutatud kodumaine pehme mööbli stuudio, kus väikeseeriatooted valmivad käsitööna.

Arvatakse, et võimalikult madal hind on kõige tähtsam. Kuid madalama hinnaga peame loobuma paremast kvaliteedist.


Inimestele, kes armastavad kombi-neerida ja katsetada, on uuskasu-tuskeskused üllatusi täis paigad. Tallinnas asuva Uuskasutuskeskuse

tegevjuht Katriin Jüriska julgustab kõi-ki tooma üleliigseid, kuid korralikke ja ter-veid asju just uuskasutuskeskustesse ning mitte viskama neid lihtsalt ära.

«Uuskasutuskeskusse saab ära anda kõik kodumajapidamises ülejäänud, kuid puhtad, terved ja kasutuskõlblikud ese-med, mida endal enam vaja ei lähe,» kin-nitab ta. «Meile tuuakse palju mööb-lit, raamatuid, nõusid, riideid, jalanõusid, mänguasju, tehnikat ja muud, mis võib veel kellelegi teisele vajalikuks osutuda.»

Mida uuskasutuskeskusesse toodud

TAASARMASTATUD ASJAD. Üle Eesti asuvad uuskasutuskeskused pole tavapärased kaltsukad – sealt võib leida huvitavaid, ajastutruusid sisustusesemeid kahvlitest-nugadest kuni mööblini.

Kingime vanale väärikustasjadega edasi tehakse? «MTÜ Uuskasu-tus on isemajandav sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on saata asjad ringluses-se ning teha uus- ja taaskasutamine kõiki-dele Eesti inimestele lihtsasti kättesaada-vaks,» selgitab Jüriska.

Uuskasutuskeskusse toodud asjadele leitakse uus omanik ettevõtte kauplustes või annetatakse suurperedele, teatritele ja käsitöölistele rekvisiitideks või materjaliks.

«Kindlasti rõhutaksin, et Uuskasutus-keskus võtab asju vastu vaid annetustena,» lisab ettevõtte perenaine. «Müügisoovi kor-ral tasub minna vanakraamiturgudele või proovida müüa internetis.» Huvitavama-test asjadest, mis keskusesse on jõudnud, toob ta välja näiteks erinevad muusikariis-tad, väga vanad ja hinnalised nõud, raama-tud ja mööbliesemed.

Mida aga soovitakse? «Võin öelda, et enim otsitakse Uuskasutuskeskustest just soodsaid ja erilisi esemeid oma kodu de-koreerimiseks või teistsuguseid rõivaid kandmiseks,» ütleb Jüriska. «Neid meilt ka leiab!»

5. maist 2. juunini on Uuskasutuskeskusel toimumas üle-eestiline kogumiskampaania «Ära viska asja(ta) ära!», mille jooksul on Uuskasutuskeskuse sinised kogumismajakesed Tallinnas Pirital ja Rocca al Mare keskuse juures, Tartus Lõunakeskuse juures ning Pärnus Kaubamajaka juures. Kampaania eesmärk on kevadperioodil juhtida Eesti elanike tähelepanu sellele, et oma kodu koristades ei viskaks prügi hulka terveid ja puhtaid, kasutuskõlblikke esemeid. Lisainfot otsi internetist aadressil www.uuskasutus.ee.

KAdRI pENjAmvabakutseline ajakirjanik

KESKKoNd

UUsKAsUTUsKEsKUsEs aitavad toodud raa-matuid temaatiliselt paigutada vabatahtlikud. FoTo: MEElIS TAMM

kevad 2014 eluruum || 9

Ökodisaini ja käsitööga te-geleva sisekujundaja krist-jan induse käte abil on uue ja hoopis huvitavama elu saanud euroalused, mida muidu kergekäeliselt ära visatakse.kristjan induse sõnul on võimalik euroalustest teha mida iganes. «kasulik on muidugi teha midagi sellist, mida on ka vaja, sest eba-vajalikku on meie ümber niigi piisavalt,» muigab ta, lisades, et üldiselt on eu-roalused head kasutami-seks millegi lihtsama ja alu-se kujust loogiliselt tulene-va või siis millegi suhteli-selt robustse valmistami-seks.Näiteks voodiraami tege-miseks on tema sõnul vaja vaid kaht suurt euroalust. välimööbli jaoks on need samuti hea ja lihtne valik. kui terveid aluseid kasuta-da, valmivad parajalt ras-ked asjad, mis ei lähe nii kergelt jalutama. «Loomu-likult võib ilusaid vuntsitud asju ka teha, aga nendega on palju vaeva,» sõnab in-dus.

Mehe sõnul jõudis ta muu-de disainielementide kõrval euroaluste kasutamiseni loogilist ja loomulikku teed pidi, sest kaubaalused on üks enam kasutatavaid materjaliallikaid taaskasu-tusprojektides ja ka ise te-hes. «Praegu paistab selli-ne vana stiil moes olevat ning kuna trööbatud alused on üks väheseid võimalusi kenasti vanunud materjali saamiseks, siis on neid hea ära kasutada,» selgitab ta.Milliseid mööbliesemeid aga valminud on ning kui kaua ühe eseme valmimine keskmiselt aega võib võt-ta? «teinud olen põhiliselt (diivani)laudu, aga ka pinke ja istmeid, veiniriiuli,» loet-leb ta. «Olenevalt silutuse astmest võib ühe eseme valmistamine päris pikalt aega võtta.»alus tuleb teha juppideks, puhastada, lihvida, õigesse mõõtu lõigata, veel lihvida ja seejärel alles kokku kru-vida. Leida tuleb sobivad jalad või rattad ning need alla kruvida-naelutada ja lõpptulemus lakkida. «aga võib ka lihtsalt aluse ker-

gelt lihvida ja pingiks muu-ta. kõik oleneb tegijast,» räägib ökodisainer.tegelikult võib vanu euro-aluseid saada ootamatutest kohtadest, selgitab mees. «Näiteks võib neid leida prügikastide juures vedele-mas, vahel annavad mõned kauplused neid ära ka tasu-ta – enamasti on tegemist taaraga, mis ringleb kaup-luste ja ladude vahel.»Juhul kui on tegemist stan-dardsete eur- või FiN-alustega, siis neid keegi nii-sama ära ei anna, kui need pole just päris katkised. Mittestandardsed ongi aga induse sõnul paremad, sest need pole nii tugevasti kokku naelutatud ja lauad on neil samuti õhemad.«Mingi mööbli jaoks para-jad,» pajatab käsitöökunst-nik. «umbes küttepuu hin-naga saab neid ikka kätte. uued ja korralikud stan-dardalused võivad maksta kuskil 10 euro kanti.»induse tehtust saab aimu kodulehe www.tisain.eu vahendusel. Kadri Penjam

Euroalused saavad nutika tegija käes uue elu

FoToD: ERAKogU


vas hinnaklassis. Tihti võib maja ehitama asudes juhtuda nii, et paljud olulised asjad on esmasest pakkumisest väljas ja hiljem on tellija fakti ees ning peab juurde hak-kama maksma, et saada seda, mida eluks vaja.

Korterist tulnuna on väga raske ette kujutada kõiki ruume, mida majas vaja lä-heb. Ei osata ruumide tegelikku suurust reaalselt ka tajuda. Panipaiga asemel ole-me harjunud kappidega.

Erilahendus tehasestVähemalt 10 protsenti elamispinnast peaksid olema erinevad panipaigad – gar-deroobid, tehnilised ruumid jms; hiljem on neid pindu keeruline juurde tekitada. Juhul kui originaalprojektis pole piisavalt panipaiku, on neid võimalik juurde teki-tada kas olemasoleva pinna arvel või siis maja pikendades.

Ise aktiivselt ehitusprotsessis osaledes sujub kogu

ehitustegevus ladusamalt ja tõrgeteta, üksteisemõistmise

positiivses õhkkonnas.

E nergiasäästlikkus algab tõesti juba maja õigest projekteerimi-sest, ruumide kompaktsusest, praktilisest paigutamisest, ak-

napindade optimaalsusest. Kindlasti ta-sub ära kasutada krundi looduslikke tin-gimusi, see tähendab majale ilmakaarte suhtes parima asukoha leidmist.

Lõplik tulemus sõltub tehnoloogilistest lahendustest kütte- ja ventilatsioonisüs-teemi paigaldamisel. Soovitan kasutada taastuvenergial põhinevaid küttesüstee-me, nagu soojuspumbad, soojuskandjaks tasuks eelistada vesipõrandakütet radiaa-torile, kuna põrandaküte vajab poole ma-dalamat temperatuuri soojuse akumulee-rumiseks põrandaplaati. Abiks on alati ka kaminad-ahjud, mis lisaks õdusale olemi-sele on tubli tugi põhiküttesüsteemile.

Sääst kohe või hiljem?Maja planeerimiseks ei piisa ilusast klantspildist kataloogis. Eelkõige on vaja selgeks teha enda vajadused ja võimalu-sed. Tänapäeval on ehituse ruutmeetri hind vaid üks ja mitte kõige tähtsam ot-sustamise tegur. Olulisemaks tuleb pida-da tulevasi kulutusi maja ülalpidamiseks.

Uut maja ehitades on mõistlik kasuta-da soojustagastusega ventilatsiooni. Või-maluse korral on mõistlik mõelda juba ette päikesepaneelile tarbevee soojenda-miseks.

Ehitad ju korra, aga elad oma uues ko-dus vahest kogu elu. Majatootjad paku-vad erinevate lahendustega pakette. Müü-giedu nimel on tihti optimeeritud väga olulise – maja toorkarbi – pealt. Puitmaja-del näiteks ei ole kandev konstruktsioon liimpuidust või on seintes, rääkimata la-gedest, soojustust kesiselt.

Puitmajade puhul ongi toorkarp maja südameks ja see peab olema eriti kvali-teetne. Ka vundamente pakutakse erine-

KUIDAS EHITADA MAJA? Ehitusturul on viimasel ajal kujunenud üheks olulisemaks teemaks energiasäästlike, madalate küttekuludega hoonete projekteerimine ja ehitamine – lisandunud on mitmeid uusi mõisteid nagu passiivmaja, energiatõhus maja, madalenergiamaja ja liginullenergiamaja.

Kestva kodu saab ka säästlikult

Sageli lahendatakse alumisel korrusel elutuba-köök-hall suure avatud ruumiga. Liigenduse nn puhtama ja köögi poole va-hel saab teostada erineva põrandakattega. Selle tulemusena on kogu olmeruum, soo-mekeelse moodsama väljendiga olokeittiö (ehk olmeköök) terve päeva päikesepais-teline ja avar.

Kindlasti on paljudel endal ettekuju-tus, millised ruumid kodus olema peaksid, kuid soovitaksin igatahes enne lepingute allkirjastamist või kulutuste tegemist ka arhitektiga nõu pidada.

Peale siselahenduse on oluline ka maja arhitektuurne terviklikkus – akende pai-gutus, sümmeetria, katusealused, terras-sid jms. Selleks ei pea alati individuaal-projekti tellima.

Paljud pakettmajade tootjad pakuvad samuti väga originaalseid erilahendusi.

Eestlased ei taha ju kunagi koduks lihtsalt tehasemaja – ikka naabrist parem peaks olema ja ise välja mõeldud, ja seal-juures hästi odav.

Mõõduka hinnaga kodu saab ehitada ka erinevaid tüüplahendusi kombineeri-des. Kallisse individuaalprojekti investee-rimata on võimalik saada tehase garantii-ga maja just oma soovide järgi.

Maja ehitamise hind sõltub paljudest asjaoludest, millest nii mõndagi on või-

KAtRIN SUttK-Majad OÜ müügijuht

NõUANNE

TEhAsEMAjA võib ka olla isikupärane ja ümbruskonda sobituv – selleks tuleb lihtsalt erinevaid tüüplahendusi kavalalt ja targalt kombineerida. FoTo: KASTEllI MAJAD


1. ajasta nii krundi ettevalmistamine kui ka ehitustööd optimaalsele perioodile.

2. Ära säästa korraliku vundamendi pealt.3. Pea oluliseks maja toorkarpi.4. Mõtle läbi ja kasuta kõige kulutõhusa-

maid tehnolahendusi kütteks, tarbe-veeks ja ventilatsiooniks.

5. Mõtle läbi ruumide vajadus ja lisa panipaikadeks 10 protsenti elamis-pinnast.

6. kasuta tüüpmajade toimivaid kombi-neerimisvõimalusi nii siselahenduses kui ka arhitektuurses üldpildis.

7. kasuta ehitusjärelevalve teenust.8. kasuta võimaluse korral ära oma töö-

jõudu.9. eelista madalaid ülalpidamiskulusid

odavale ehituspakkumisele.10. Pea nõu arhitektiga ja uuri maad asja-

tundjatelt. ALLiKAs: KAsTELLi MAJAd

Elamisväärse maja ehitaja kümme käsku

malik säästa ehituse oskusliku planee-rimise abil. Ehitushinda mõjutab algselt juba aeg, millal ehitada – talvel on kulud suuremad.

Mõistlik on ajastada krundi planeeri-mistööd ja vundamendi ehitus samasse perioodi, et kasutada ära juba kohalole-vat rasketehnikat. Hoolikalt tuleb kaalu-da enda rahalisi vahendeid ja planeerida tööd sellest johtuvasse graafikusse.

Panusta oma aegaIse aktiivselt ehitusprotsessis osaledes (allhankijatega suheldes, kaupluses ma-terjalivalikut jälgides, ehitusjärelevalvega koostööd tehes) sujub kogu ehitustegevus ladusamalt ja tõrgeteta, üksteisemõistmi-se positiivses õhkkonnas, mis säästab tel-lija raha ning tõstab ehitaja motivatsioo-ni pakkuda parimat maja.

Alati on võimalik ehitamisel säästa, te-hes ise või sõprade-tuttavate abi kasuta-des. Enda kätega tehtust on ka rohkem rõõmu ja isetegemise uhkust. Siin saavad lapsedki kaasa lüüa ja oma kodu loomisel uuteks peremeesteks kasvada.

Ehitusjärelevalve osa ei maksa alahin-nata. Tavaliselt pole ju inimestel aega ja oskust ise oma ehitusel töödejuhataja olla. Parema tahtmisegi korral ei suuda me kõiki nüansse ette näha. Ehitusjärele-valvel on koos ehitusfirmaga vastutus ka garantii kehtivuse ajal.

Maja on kombinatsioon visioonist, ehi-tusfüüsikast ja arhitektuurist, mis teadli-kus tasakaalus annavad elamisväärse tu-lemuse.


Rain UUSEntoimetaja

Täiesti uues hoones on kasutu-sel ka ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, kuid kes-kendugem kevadsadude eel siis-

ki vihmavee kogumisele.«Sademevee kogumine ja taaskasuta-

mine polnud meil ausalt öeldes alul üldse eesmärgiks,» ütleb Vanemuise 45 maja ra-janud Vanemuise Pargimaja OÜ juhatuse liige Priit Truusalu. «Seda kuni hetkeni, mil selgus, et detailplaneering on takerdunud asjaolu taha, et Vanemuise tänaval puudub sademevee kanalisatsioon. Ning kuna va-riant, et see trass ehitatakse välja meie ku-lul, meeldis meile tunduvalt vähem kui või-malus sademevesi ära kasutada ja reoveena kanalisatsiooni lasta, valisimegi taaskasu-tamistee.»

VIHMAVEE TAASKASUTUS. Tänavu kevadel Tartu linna korraldataval konkursil «Nutikas energialahendus 2013» esimese koha saanud Vanemuise tn 45 kortermaja asukad kasutavad WC-pottides ja pesumasinates sademevett.

Elumaja kogub väärt vettEESKUjU Märkamatud ehituskulud

Välisel vaatlusel maja nutikus silma ei pais-ta. On küll näha, et elamu rajamisel on kaa-sa löönud loova mõtlemisega arhitektid («Arhitektuurikonkursi tulemus,» ütleb Truusalu uhkusega), kuid vähemalt fassaa-dil ei ole küll mingeid erilisi tehnosüstee-me märgata. «Aga vaadake hoolikamalt, näiteks need sambad siin fassaadil varja-vad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademed voolavad maja alla pei-detud 13-kuupmeetri suurusesse kogumis-paaki,» naerab Truusalu.

«Pumbad ja mõõdikud on aga tehnoruu-mis.» Mõõdikud? «Muidugi, kuidas muidu teame, kui palju peaksime Tartu Veevärgi-le kanalisatsiooniteenuste eest maksma?» imestab Truusalu ajakirjaniku spontaanse küsimuse üle.

Truusalu sõnul saaks sajuveega kat-ta ideaaltingimustes isegi kuni poole ühe keskmise majapidamise veevajadusest. «Kahjuks või õnneks meil Eestis nii pal-ju siiski ei saja, kuid meie senised kogemu-

sed näitavad, et sajuvee osakaal moodustab meie praegusest veetarbimisest isegi talvel püsivalt üle 40 protsendi,» nendib ta.

«Seejuures tuleb märkida, et sademevesi on tavalisest kraaniveest oluliselt pehmem, see ei riku sanitaartehnikat ega pesumasi-naid, lisaks kulub pehme veega pesu pese-misel vähem pesuvahendit. Ning mis veel oluline – uue maja ehitamise kulude juu-res jäävad sellise kogumissüsteemi rajami-se kulud peaaegu märkamatuks.»

Vihmavesi vetsupotisVanemuise 45 majja sademevete kogumi-se ja kasutamise süsteemid paigaldanud Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt üt-leb, et see konkreetne Tartu elamu oli suu-remate arenduste seltsis esimene pääsuke, omamoodi katsepolügoon. «Katsetasime selle maja puhul mitmeid erinevaid lahen-dusi, lõpuks jõudsime optimaalseima tule-museni – 13-kuupmeetrine mahuti maja all maa sees ning eraldi veetorustik pesumasi-nate ja WC-pottide jaoks,» selgitab Reinolt.


«Tallinnas Mustamäel on meil valmimas üks neljakorruseline büroohoone, sealgi ha-katakse pidevalt vihmavett tarbima.»

Reinolti sõnul on sademevee kasutami-ne mõttekas üsna mitmel juhul. «Esmalt kindlasti aia kastmine. Taimede kastmi-seks ei ole paremat vett kui vihmavesi – see on pehme, puhtam ja kemikaalivabam kui kraanivesi, see on ka soojem, kui otse tras-sist või puurkaevust saadav vesi,» sõnab Reinolt ning lisab muiates: «Kõigele lisaks on vihmavesi tasuta ning enam-vähem re-gulaarselt saadaval.»

Teine sademete taaskasutamise eelis on juba otseselt materiaalne – nii võib säästa suure osa oma joogivee senistest arvetest. «Erinevad uuringud näitavad, et 25–30 protsenti keskmise läänemaailma majapi-damise igapäevasest veekulust moodus-

vihmavee taaskasutussüs-teemi ehitamisega saab hakkama igaüks. kõige al-gelisemat sademevee ko-gumissüsteemi – suur plekkvaat ja paar ämbrit – on vist igaüks oma maava-naema juures näinud. Järg-misele tasemele jõudmine pole siiski raketiteadus, ko-gumispaagile tuleb vaid li-sada ehituspoest pärit tüh-

jenduspump. sellise süs-teemi miinuseks on nn töö-mahukus – ikka ja jälle tu-leb minna pumpa käsitsi sisse ja välja lülitama. Järg-mine tase ongi juba pumba töö automatiseerimine.ka valmissüsteemi paigal-damisega saab igaüks ise hakkama, see ei ole keeru-line ega nõua professionaa-li kutsumist – süsteemi

paigaldamise juures on kõi-ge suurem ettevõtmine kaevetöö. kusjuures – ko-gumismahutit ei peagi tin-gimata ära peitma või maa alla kaevama – disainerid on loonud hulga erinevaid kogumismahuteid, mille seast leiab just oma maja-ga kokku sobiva mahuti ka väga nõudliku maitsega ini-mene. Rain Uusen

Tee või ise!

tab WC-poti loputusvesi – mõelge, millise koguse puhast joogivett me kokku hoiaks, kui tualetis vihmavett kasutaksime?» ütleb Reinolt.

Taaskasutus päästab uputustestEesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Va-hur Tarkmees tervitab sademevee taaska-sutust avasüli. «Selline taaskasutusviis on lausa mitmel moel kasulik – esmalt aitab see loomulikult säästa keskkonda, meie puhta joogivee varusid, teisalt toob lähe-male lahenduse suuremaid linnu kimbuta-vale uputuste probleemile. Kui aga vihma-vesi kokku koguda ja see ära tarbida, on uputusoht linnades taas kraadikese võr-ra väiksem,» kinnitab ta. «Lisaks väheneb reoveepuhastite koormus ning nii säästa-me ka energiat.»

«Aga vaadake hoolikamalt, näiteks nEED sAMbAD siin fAssAADil varjavad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademed voolavad maja alla peidetud 13 kuupmeetri suurusesse kogumispaaki,» naerab Vanemuise Pargimaja oÜ juhatuse liige Priit Truusalu.

FoTo: ERAKogU


KadRi PEnjaMvabakutseline ajakirjanik

P uudulik ventilatsioonisüsteem või tehtud ehitusvead panevad niiskuse tõttu hallituse voha-ma ning sellest lahti saada on

juba päris raske.«Ventilatsioon on vanemates majades

suur probleem,» möönab Tallinna Tehni-kaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppe-tooli professor Teet-Andrus Kõiv. Seega tuleb tema sõnul kortermaja renoveerima asudes arvestada kõiki aspekte, et hiljem ummuksisse jäänud majas hallitus ja eba-tervislik õhk kimbutama ei hakkaks.

Eluruum vajab õhutamistVanemates kortermajades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille toimimi-ne oleneb välisõhu temperatuurist, tuule tugevusest ja vertikaalse ventilatsiooni-kanali kõrgusest. Seetõttu suuremal osal aastast on ülemistel korrustel, eriti viima-sel korrusel, õhuvahetus ebapiisav.

Selle tulemusel võib näiteks magamis-tubades tõusta õhu süsihappegaasi sisal-

NIISKUS KODUS. Kuigi tülikat hallitust esineb enamasti vanades, puuduliku ventilatsiooniga kortermajades, võib see võimust võtta ka uuselamus.

Hallitus koduses elamises rikub tervist ja miljööd

tERvIS dus hommikuks tasemeni, mis ületab soo-vitusliku mitu korda. Kõrgele tasemele võib tõusta ka suhteline õhuniiskus ning sageli kaasneb sellega hallituse teke.

Olukord muutub eriti tõsiseks, kui va-nad aknad on vahetatud uute, tunduvalt hermeetilisemate vastu. Sel juhul õhuva-hetus väheneb mitu korda ja süsihappe-gaasi tase võib tõusta hommikutundideks sellisele tasemele, et ületab soovitusliku taseme kuni kolm korda, samal ajal tõu-sev suhteline niiskus toob kaasa hallitus-probleemi.

Mida ette võtta? Vaja oleks kindlasti tõhustada õhuvahetust. Viimasel ajal on selleks kasutatud näiteks värskeõhuklap-pide paigaldamist elutubade välisseintes-se – õhuvahetus sellega suureneb, kuid samas proportsioonis kasvavad ka kütte-kulud. Tänapäevaste lahenduste abil saab

väljatõmbeõhu soojuse tagastada ehk sel-le ära kasutada. Näiteks on sellisteks la-hendusteks ruumipõhised plaatsoojus-tagastiga ventilatsiooniagregaadid ühes WC-vannitoa väljatõmbeventilaatoritega, aga samuti väljatõmbeõhu soojuspumpa-del põhinevad mehaanilised väljatõmbe-ventilatsioonid.

Kindlasti annaks häid tulemusi ka kor-teripõhine sissepuhke-väljatõmbe ven-tilatsioon, kuid olemasolevates korter-majades on seda lahendust mõnevõrra keerukas rakendada.

Hallitust toidab õhuniiskusHallitus- ja majaseente kahjustuste likvi-deerimise ja ehitustöödega tegeleva firma Terve Ehituse OÜ eksperdi Margus Hin-bergi sõnul on selleks, et tagada märgades ruumides piisav ventilatsioon, vajalik hoi-da suhteline õhuniiskus normi piires.

See sõltub ka ruumi õhutempera-tuurist, kuna soojem õhk suudab enda-ga siduda rohkem vett kui jahedam. Kui suhteline õhuniiskus on pidevalt 65–70 protsendi juures, tekib hallitusseente arenguks sobiv keskkond. Põhilised märk-sõnad on seega küte ja ventilatsioon.

«Hallitus tekib, kui tema arenguks on loodud soodne keskkond, enamasti suh-

Vanemate majade vannitubadesse tuleks

kindlasti paigaldada sundventilatsioon

ehk elektriline väljatõmbeventilaator.


telise õhuniiskuse juures alates 65 prot-sendist või märgunud pindadel-materja-lidel,» selgitab ta. «Väike kogus hallituse eoseid on kõikjal õhus. Samuti võib vesi pääseda puudulikult paigaldatud hüd-roisolatsiooni korral plaadivuukide vahelt nii seinte kui ka põranda konstruktsioo-nidesse.»

Tekkinud hallitusest lahtisaamisel tu-leb arvestada seda, et tihti tekib hallitus plaadivuukide ja silikoonitud nurkade piirkondades. Silikooni saab välja vaheta-da ja vuuke on võimalik puhastada, kuid seejuures tuleb arvestada, et ei rikutaks hüdroisolatsiooni. «Kontrollida tuleks olemasolevat ventilatsiooni ja vannitoa kütet,» selgitab ekspert.

Hallitusest vabanemine on kulukasKui hallitus on tekkinud näiteks seintes-se, mis on ehitatud kipsplaatidest ning need on märgunud ja hallitavad, tähen-dab see juba suuremat remonti. «Paljud vannitoad on ehitatud puitmajades, mil-le puitkonstruktsioonid on saanud niis-kuskahjustusi, millest tingitult on tek-kinud puidumädanikseened,» räägib Hinberg. «Selliste kahjustuste likvideeri-mine on samuti kulukam.»

Kuidas aga hallitust ennetada? Siin-

kohal kinnitab Hinberg, et vanemate majade vannitubadesse tuleks kindlasti paigaldada sundventilatsioon ehk elekt-riline väljatõmbeventilaator. Selle võim-sust peab hindama ruumi suurusest tu-lenevalt.

Kui pole muid lisaõhu juurdepääsuka-naleid, oleks soovitav näiteks vannitoa ukse alumisse ossa teha restiga kaetud õhukanal. Kontrollida tuleks olemasoleva-te kortermajade ventilatsioonilõõride puh-tust ja vajadusel need puhastada, juhul kui väljatõmbeõhk just sinna suunatakse.

«Sagedamini leidub hallitust vanema-tes, soojustamata ning puuduliku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga majades,» ütleb Hinberg. «Hoonete välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge ning niiskus kondenseerub sellest tule-nevalt kergemini seintele, mis põhjustab hallitusseente arengut.»

Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eri-ti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvali-teedist, aga ka ehituskvaliteedi muudest puudustest – näiteks hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti pai-galdatud soojustus, loetleb Hinberg.

olukord muutub eriti tõsiseks, kui vanad aknad on vahetatud uute, tunduvalt hermeetilisemate vastu – tõusev sUhTElinE niisKUs toob kaasa hallitusprobleemi. FoToD: TERVE EHITUSE oÜ

Kui suhteline õhuniiskus on pidevalt 65–70 protsendi juures, tekib hallitusseente arenguks sobiv keskkond.


KadRi PEnjaMvabakutseline ajakirjanik

«K indlasti võiks toas olla põnevust, ruumi ja võimalusi,» selgi-tab planeeringu stra-

dipositsiooni Anu Loide. «Panipaikasid ja mitmetasandilisust, eraldumisvõimalust ja avarust. Minu laps on nii agar ja liikuv, talle meeldib ronida ja meisterdada, lasta oma fantaasial lennata.»

Ta soovib oma lapsele pakkuda mõnu-sat ja arendavat lastetoasisustust, kuid kahjuks on meie kaubandusest naise sõ-nul midagi väga erilist raske leida. «Loo-dan, et lapse kasvades leian talle sobiva lastetoasisustuse. Praegu vaatame aktiiv-selt ringi.»

Leia lisaruumi lae altSisekujundaja Kristiina Roosimaa sõnul tasub kasutada ära kindlasti lastetoa kõr-gust ja perimeetrit. Kui on piisavalt kõr-gust, saab eritellimusmööbli abil ruu-mi selliselt projekteerida ja lahendada, et kõik – nii optimaalne kõrgus, laius ja nur-gad – oleks nutikalt ja praktiliselt ära ka-sutatud.

Siis on võimalik toa keskele jätta klas-sikaline mänguruum, mis tähendaks tüü-pilise ruudukujulise ruumi puhul kõige mõttekamat ja praktilisemat varianti.

Huvitavaid lahendusi saab ka nii, kui paigutada narivoodite astmetesse sahtlid, samuti on võimalus tekitada lae äärtesse raamaturiiul ja redel, mis sobiks suurema-le lapsele, et ta saaks oma raamatuid kät-te, ja samas tekitab selline lahendus põne-vust ka ruumikujundusse. «Sisseehitatud mööbel aitab maksimeerida ruumi po-tentsiaali, olgu see siis kõrgus või laius,» selgitab Roosimaa. Ta soovitab võimali-kult palju kasutada igasuguseid sahtleid ja panipaikasid, kuhu lapse asjad panna,

LASTETUBA. Anu Loide on noor ema, kel kodus särasilmne kolmeaastane Anelle. Lastetoas võiks alati rohkem ruumi olla – seepärast soovib Anu leida võimalusi, kuidas tuba huvitavalt, kuid ruumi säästvalt sisustada.

Nutikas lastetuba pakub ruumi, kuid ka võimalusi

et vajadusel jääks toa keskel asuv mängu-ruum täiesti puhtaks.

Roosimaa sõnul on nišid ja süvendid samuti hea lahendus selleks, et toa pind-ala võimalikult palju vabaks jätta. Hästi läbimõeldud plaan ja paigutus, olenevalt lapse soovidest, vajadustest ja vanusest, aitavad luua süsteemi, kus on asjadel oma koht ning samas piisavalt mängu- ja te-gutsemisruumi.

Kindlasti mängib pisikeste ruumide puhul suurt rolli õigete seinatoonide va-lik ja põrandaviimistlus. Kui on soov mak-simeerida avarust ja õhulisust, annavad seda heledamad toonid – aktsenti tasub pigem tuua ruumi aksessuaaride abil, näi-teks padjad, kardinad, mänguasjad, fotod ja pildiraamid seintel.

Ruum peab olema kindlasti õhuline ja turvaline ning parajalt privaatne ja hästi valgustatud, et laps ennast seal mugavalt tunneks.

Hea lahendus on näiteks põrandalae-gas või põrandaluuk, kuhu lükata kõik oma mänguasjad.

Kardinatele võib eritellimusena las-ta õmmelda eri toonides taskud, sest lap-sed tahavad ikka oma asju kuhugi peita ja paigutada. «Lastetuba on selline koht, kus tasub lasta fantaasial lennata – lapsed on kõigega, mis teistsugune, rahul!» teab Roosimaa kinnitada.

Leia lahendusiSisekujundaja Anneli Saluste soovitab, et juhul kui põrandapinda napib, oleks mõistlik kasutada toas narisid või välja-

tõmmatavaid voodeid. Väikese ruumi pu-hul saab voodi viia kõrgemale ning voo-di alla planeerida töölaua või panipaigad.

Ka tavavoodi puhul tasuks ära kasuta-da iga ruutmeetri – voodi alla paigutada näiteks karbid või väljatõmmatavad saht-lid. Kasutada võiks ka seinapinda, sest sei-nale kinnitatud riiulid jätavad põranda-pinna vabaks.

Kui laps on alles mänguasjade eas, võiks lelude hoiustamiseks kasutada mõnd suuremat kasti, mis ühtlasi oleks istepingiks.

Milliseid huvitavaid multifunktsio-naalseid mööbliesemeid meil aga paku-takse? «Eesti disainerid on välja töötanud vahva multifunktsionaalse voodi Smart Kid, mille puhul beebivoodi, mähkimis-alus ja panipaigad saab hiljem lapse kas-vades ümber monteerida lapsevoodiks, kirjutuslauaks ja tahvliks. Lisaks erine-vatele kasutusvõimalustele on selle toote puhul plussiks kasutatud naturaalne ma-terjal –vineer ja puit,» sõnab Saluste.

Naise sõnul leiab turult teisegi, samu-ti Eesti disainerite omatoote – moodu-litest kokku pandava süsteemi L.E.S.S, mis võimaldab vajaduste muutumise jär-gi ruumis mööblit lihtsalt ümber paiguta-da ning erinevate funktsioonide tarbeks kasutada.

Juhul kui lapsi on ühes toas mitu, tuba on piisavalt suur ja akna asukoht seda võimaldab, nii et mõlemad toapooled saa-vad loomulikku valgust, võiks kasutada ruumieraldajana lahtist, mõlemalt poolt kasutatavat riiulit, mis küll eraldab, aga ei tekita umbset seina kahe toapoole vahele.

Populaarsed puit- ja vineermööbel«Lastetubade kujundamisel on järjest enam populaarsust võitmas varem laial-daselt kasutatud melamiinmööbli asemel vineerist ja puidust mööbel. Palju kasuta-takse mööbli viimistlemisel värvi või peit-si,» selgitab Saluste, lisades, et populaar-sed on ka kleebised ja seinamaalingud.

Kui kleebis on tüdimuse tekkimisel

KogEmUS

Ka tavavoodi puhul tasuks ära kasutada iga ruutmeeter – voodi alla

paigutada näiteks karbid või väljatõmmatavad sahtlid.


kergesti eemaldatav, siis seinamaalingu-te puhul tasub suhtuda ettevaatlikult po-pulaarsete multifilmi- ja muinasjututege-laste kujutamisse; nende puhul võib tuba üsna pea vajada uut viimistlust, kui lapsel tüdimus peaks tekkima või multifilmidest välja kasvab.

Ajatu oleks lastetubade kujunduses ka-sutada horisontaalseid või vertikaalseid triipe, järjest enam kasutatakse ka ruu-dumustrit, seda kas tapeedina või seina-le värvituna, tutvustab Saluste.

Värvitoonidest sobivad beebitubades-se pigem pastelsed ja mahedad toonid, veidi vanemate laste puhul tasuks samu-ti rahulik taustsüsteem luua ning siis paa-ri erksama tooniga lisada toale aktsenti. Väga populaarsed on valgel taustal lilleor-namendid, seda nii tapeetides kui tekstii-lides kasutatuna.

nUTiKAD lAsTETOAD mahutavad palju, kuid jätavad piisavalt ruumika mängimiseks ja õppimiseks. FoToD: HoUzz.CoM


KLAAS INTERJÖÖRIS. Ruumi paigutatud klaasesemed pakuvad valguse käes iga hetkega kordumatut värvimängu.

Ülevaid elamusi ühtepuhku

Klaas on mõjuvõimas sisustus-element. Päikese päevateel võib üks klaasobjekt pidevalt interjööri erinevaid värvitoo-

ne pillutada ja lummavaid vaateid luua.«Muidugi tuleb klaasesemetele õige

koht valida,» rõhutab Katariina Gildi klaasikoja kunstnik Kai Koppel, «sest so-biva valguse käes saab klaas justkui uue sisu ja sügavuse». Meeliülendava elamu-se saavutamiseks peab igaüks otsima ja katsetama, kus klaasobjekte kõige efekt-semalt eksponeerida – kas lähtuda see-juures ainult päikese liikumisest või arvestada ka pimedal ajal kunstliku val-guse ja näiteks kaminatule või küünla-leegi mõjuga.

Koppeli hinnangul annab sageli just õhtuvalgus klaasobjektidele sügava tä-henduse, muutes need müstilisteks.

Väga huvitavalt eksponeeriti Kai Kop-peli taieseid Kadrioru pargi muuseumi näitusel «Klaasi kätketud talv». Väljapa-neku kujundaja Elle Pent seadis eesmär-giks näidata külastajatele, kuidas vahva-

tes klaasvormides taimi eksponeerida.Kuna Kadrioru pargi muuseum on eri-

lise õhustikuga, saadi näituselt küllaga inspireerivaid ideid, kuidas klaasi inter-jööris esitleda ja imetleda.

Kahjuks ei oska paljud inimesed klaa-si vaadata ega näha neid liikumisi, mis ilmnevad valguse ja vaatepunkti muu-tumisel. «Osatakse küll vormi näha, aga täiusliku elamuse saamiseks tuleb klaa-si sisse minna ja selles ringi uidates jäl-gida, mida teos ütleb. See on nagu kalei-doskoobi vaatamine, kus üks vapustav mulje järgneb teisele,» arutleb kunstnik Ivo Lill, kelle geomeetrilistel vormidel põhinevad külmtöötlustehnikas objek-tid toovad võluvalt esile klaasi sisemi-se struktuuri ja loovad üllatavaid opti-lisi efekte.

Tema ühtaegu minimalistlikud ja mo-numentaalsed teosed on tulvil meeleolu-sid, võnkeid ja vaateid. Aastatega oma käekirja üha täiuslikumaks ja nüansirik-kamaks lihvinud kunstniku skulptuure, suuri pannoosid ja sirme imetledes ta-haks küsida, kas tal on võlukepike, mis lisab klaasobjektidesse värvilisi triipe, peegleid ning vahvaid mustreid.

Paljud Lille loomingu austajad on klaasimaagiasõltlased – neil on kunstni-ku teostest moodustunud kollektsioon ja nad tunnevad selle vaatlemisest tõe-list naudingut.

KlAAs. Kompositsioon Kai Koppeli vaasiga «Hingamine». FoTo: TooMAS TUUl

KlAAs. Eri aegadest pärit pudelid Käsmu meremuuseumi aknal. FoTo: TooMAS TUUl

KlAAs. Ivo lille instal-latsioon kui ruumijagaja.FoToD:IVo lIll

tIINA KolKArteri toimetaja

fotolAvAStUS

KlAAs. Kai Koppeli looming näitusel Kadrioru pargi muuseumis.

FoTo: TooMAS TUUl


H üdropoonilised süsteemid mõeldi välja juba 18. sajan-dil, et toita ära maailm ilma ressursside ületarbimiseta

– tehnikat kasutati kohtades, kus polnud mulda käepärast (kõrbed, väikesed saa-red). Iseenesest ongi see lihtsalt taimede kasvupinnase loomine mulda kasutama-ta ja veeringluse iseseisva struktuuri toi-memehhanism ühe veekoguse ringlusse seadmisega.

Maapinna asemel luuakse mineraalse-te toitainelahuste ja tehnilise struktuuri abil kergesti ülesseatav toitepinnas, mis-tõttu on taimed vastupidavad igasugus-tele putukatele ja haigustele. Ka taime-juured saavad paremini hapnikku kätte ja mineraalide kontrollimine on lihtsam kui mullas. Tegelikult pole aga sellise süs-teemi ülesseadmine raketiteadus ning on teostatav igaühe kodus.

Milleks hüdropooniline taimekasvatus?Tegelikult võiks ju ka rõdule või aknalaua-le pottidesse samahästi seemned mulda panna. Hüdropoonika võlu seisneb eel-kõige selles, et taimed kasvavad kindlalt ja kiiresti.

Kuigi esmapilgul tundub see keerulise-ma ülesandena lahendada, on vesikultuur kaugemas perspektiivis soodsam, sest efektiivsus ning vee ja ruumi kokkuhoid on suurem.

Mineraalide veega taimeni toimetami-ne nõuab vähem ruumi, kui on taimejuu-

VESIKULTUUR EHK HÜDROPOONIKA. Kellele ei meeldiks kohalikult kasvatatud toiduained? Linnakeskkonnas maalapi puudumise korral on võimalik kasvatada ökosalatit omas kodus – isetoimivad süsteemid on trend, mis ühendab moodsa disaini jätkusuutliku arendusega.

Lollikindel ja mullata roheaedlIIS pIhllinnaaiandusaktivist

mUllAvAbA

rel mullas vingerdamiseks vaja. Pealegi ei saa tänapäeval kunagi kindel olla, kuidas poest saadavad kapsad-porgandid kasva-tatud on.

Industriaalmajandus kasutab lisaks fossiilse kütuse kogukale hulgale kemi-kaale ja geneetiliselt muundatud variat-sioone. See vähendab, kui mitte teadus-likult tõestatavalt, siis vähemalt toidu eetilist väärtustaset. Isiklikul tasandil on taimede ruumikujunduses kasutamine hädavajalik tervislikuma õhkkonna looja.

Kuidas hüdropoonika süsteem üles ehitada?Üks võimalus on ehitada vertikaalstruk-tuur, kasutades anumaid, milleks võivad olla kasvõi kasutatud ja puhastatud plast-pudelid, ühendades need laest alla rip-puva traadiga, mis täidetakse kergkruu-sa, kivivilla või muu sarnase meediumiga, seejuures tuleks laialdaselt levinud kerg-kruus enne ilusti läbi pesta.

Kahe paralleelse traadi vahele asetatud pudelid paiknevad nii, et vesi jookseb üle-valt alla ja jõuab veeanumasse, mis peab olema valguskindel – vastasel juhul muu-tub vesilahus taimedele liiga happeliseks.

Tallinnas on hüdropooniliste süstee-mide hankimiseks näiteks üks pood bus-sijaama lähedal – Aqua Plant, kust saab nii spetsiaalseid tooteid kui ka abi ja head nõu. Alternatiivselt on võimalik vastav struktuur omal jõul üles ehitada.

Selleks on vaja soetada loomapoest kalade akvaariumisse sobiv vesi- või

õhkpump. Tavalisest meetri kõrguse-le ulatuvast õhkpumbast on koduseinal kasvatamiseks küllalt. Mineraalsete toit-ainete lahust, mida on pakutud taimede kiiremaks kasvuks, saab osta igast häs-ti varustatud toidupoest või aianduskes-kusest.

Kuigi selline toitelahus on töödeldud produkt, võib kindel olla, et kasvatatud taimed ei ole pritsitud pestitsiide tapva-te kemikaalidega. Samast kohast saab ka multšiks mõeldud kergkruusa.

Selleks et vesi jõuaks kindlalt õigesse kohta, on tähtis, et see oleks torude abil kindlalt taimede kasvukohta juhitud. Voo-lik võib olla väikese läbimõõduga, olene-valt pumbast. Õhupumba kasutamisel tu-leb torude vahele panna klappvahelüli, mis tagab vee järkjärgulise voolu. Lisaks pum-bale on ka need zookauplustes saadaval.

Milliseid taimi kasvatada?Taimede valikul tuleb lähtuda kasvuko-hast. Kui vastav sein või aken on valgus-küllases lõunapoolses servas, on valik lai. Seemnepakenditel on alati kasvutingimu-sed ja külviajad kirjas, turult saadud koha-like seemnete kohta saab küsida müüjalt.

Eriti tervitatav on koos kasvatada eri-nevaid taimi – näiteks meeldib tomatile väga basiiliku kõrval kasvada, samas aitab basiilik säilitada ka tomati maitseomadu-si. Vilitaimede kasvatamisel peab mesilas-tel olema taimedele juurdepääsuvõima-lus. Kui süsteem pole väliruumis, saavad väikesed sumistajad suvel lahtisest ak-nast kindlasti ligi.

Varjulisemas kohas võib kasvatada näi-teks metsmaasikat. Kogenematul potipõl-lupidajal on lihtsam alustada erinevate sa-latitaimede kasvatamisega, mida saab ka väikese lisavalgusega talvel edasi külvata.

Valida võib nii üheaastaseid kui ka mit-

Mineraalide veega taimeni toimetamine nõuab vähem

ruumi, kui on taimejuurel mullas vingerdamiseks vaja.

KATsETAMisT VÄÄRT ideed, kuidas taime-kasvatust kodus ja aias mullata arendada. FoToD: SURVIVAlISTDAIly.CoM, INHAbITAT.CoM, ECoINSITE.CoM


1. Tomatid laes: kui kodus ruumi vähe, võib tomatid lakke vanadesse puitkas-tidesse istutada.

2. Kartuliaed autokummides: kasutatud autokummide sisse saab istutada kartu-litaimed, lisades iga nädal ühe kummi.

3. Maitsetaimeaed ripp-pottides: ketiga laest alla rippuvates vanades savipot-tides saab edukalt kasvatada erisigu-seid maitsetaimi.

4. Taimetaskud: vanade teksapükste väl-jalõigatud taskud seinale riputades saab need mullaga täita ja sinna seejä-rel sobivad taimed istutada.

5. PVC-torud vertikaalaiaks: üle jäänud vee- või kanalisatsioonitorud mullaga täites ja sinna sisse augud lõigates moodustavad need perfektse lillepo-tiansambli.

6. Euroalustest rippaed: seinale riputatud euroalustest tekib kaunis taimeriiul.

7. Maasikad kartulikotis: kasutuskõlbma-tutesse kartulikottidesse on aukude kohale võimalik edukalt maasikatai-med istutada.

8. Salat akvaariumil: kala-akvaariumi kaane asemel võib paigutada kerg-kruusaga täidetud istutusalused ja seal värsket salatit söögiks kasvatada.

ALLiKAs: Liis PihL

8 taaskasutatavat ideed: kuhu vertikaalselt taimi istutada?

meaastaseid taimi, esteetilise poole pealt tuleks see enne läbi mõelda. Kellele meel-dib köögis aega veeta, võiks mõelda mait-setaimede kasvatamisele. Hüdropoonika pole veel väga laialdaselt levinud prakti-ka, seega tuleb erinevate taimede koos-kasvatamist endal katsetada.

Millised ohud hüdropoonikaga kaasnevad?Ilma mullata kasvatamisel võib juhtuda, et juured saavad kas liiga palju või vähe

vett, mida saab tegelikult igaüks jälgides ise reguleerida. Taimehaiguse korral on hüdropoonilise kasvatuse puhul levik kii-re ja taimed võivad närbuda sama kiires-ti kui kasvada.

Hea on aga see, et süsteem on suhteli-selt mobiilne, lihtne ja kiiresti taastatav. Teadaolevast praktikast on vesikultuur ikkagi suhteliselt lollikindel variant oma koduseina roheliseks muutmiseks – nii et miks mitte proovida.

TAiMETORUD KUi KUnsTiTEOs. Hüdropoonilise kasvatuse puhul kasvavad taimed küll kiiremini kui mullas, samas võivad ka haigused levida veetoru pidi taimedeni kiiremini – seetõttu tuleb süsteemide eest piisavalt hoolt kanda.


Tiina KOLKArteri toimetaja

V äliala valgustusplaani koosta-mine võib esmapilgul tundu-da kaelamurdva tööna, sest arvestamist vajavaid üksik-

asju on palju. Kõigepealt peab otsusta-ma, mida pimedal ajal tahetakse näidata ja vaadata: kuidas valgustada kõnniteid, kas paigutada aeda hajali süvistatud val-gusteid, ääristada terrass lühikeste post-valgustite ehk pollaritega, lükkida rõdu-piirdesse leedlampe vms, arutleb arhitekt ja maastikukujundaja Kersti Lootus, kel-le firma Lootusprojekti teostatud tööde nimekirjas on näiteks Pärnu ja Haapsalu rannapromenaadide, Pärnu vallikääru jms parkide, rohealade ning linnaväljakute valguskujundus.

Erisugused valgusvihudTarga tarbimise ja säästmise ajastul ar-vestatakse iga sendiga ning kalkuleeritak-se energiakulu põhjalikult – sageli on val-gustatuse määramisel oluline roll eelarvel.

Üks luks (1 lx) on kuuvalgus ja seegi on valgus, mainib arhitekt. Väikesel jalg-teel, mille valgustatus on 4 luksi, näeb inimene liikuda, aga siis peaksid valgus-tid asetsema nn suhtleval kõrgusel. Ko-duhoovis võiks üldvalgusteid paigutada

VÄLISVALGUSTUS. See on suunav ja liikumapanev jõud nii romantilise meeleolu kui ka turvalise kodutunde tekkimisel ning õueelu edendamisel.

Valguse sada saladustõUEElU 3–3,5-meetriste postide otsa ja alla suu-

nava valgusega. «Kui pika sabaga lambiga suunatakse

meie liikumisruumi valgust ja pollaritega märgistatakse platse ja istumiskohti, siis maasse süvistatavate ja liigutatava kor-pusega hajusalt paigutatud valgustite val-gusvihuga saab aeda pimedal ajal esiteks romantiliselt, teiseks turvaliselt ja kol-mandaks tinglikult õuepiire määratledes valgustada,» selgitab Lootus ning lisab, et teede äärde on mõttekas paigaldada liiku-misanduriga valgusteid, mille valgustatus suureneb mitu korda niipea, kui keegi val-gusti mõjuvälja ilmub.

Muidugi on õues kõige lihtsam kasuta-da päikesepatareiga valgusteid, eriti siis, kui tahetakse liikumisteedest aimu anda – nüüdseks on selliste valgustite disain samuti paranenud. Lamp võib olla nähta-matu või siis väga ilus – nende valikul ta-sub lähtuda siiski üldisest kujundusprint-siibist, soovitab Lootus.

Viimastel kümnenditel suurema hoo sisse saanud õueelu veetleb paljusid ja osa tubaseid tegevusi harrastatakse nüüd – kui ilm lubab – pigem aias, terrassil või rõ-dul. Päeval alanud tujuküllased suurema sööminguga aiapeod kanduvad sageli õh-tusse. Kui istumiskoht toimib toa piken-dusena, valgustab seda ka ümbritsevates siseruumides põlev tuli.

Tuled tõstavad tujuTerrassile sobib kombineeritud valgustus – kui seda piiravasse hekki võib paigutada põlvekõrgusi pollareid, siis grillikoht va-jab omaette kõrgemat valgustit. Aga saab ka lihtsamalt läbi ajada, vedades niiskus-kindlate juhtmetega toast valguse õue, õpetab Lootus.

Välitingimustes peab kasutama niis-kuskindlaid valgusteid. Sellised lambid tä-histatakse rahvusvahelise tähisega IP, mil-le järel on number – mida suurem, seda parem. Kui IP44 on vannituppa sobiv val-gusti, siis paadisilla või mereäärse terras-

Muidugi on õues kõige lihtsam kasutada päikesepatareiga

valgusteid, eriti siis, kui tahetakse liikumisteedest

aimu anda – nüüdseks on selliste valgustite disain

samuti paranenud.

ÕUEVAlGUsE MÄnG. Hästi planeeritud õuevalgustus tõstab turvalisust ja rõhutab aia loomulikku ilu ning hoone arhitektuuri olemust ka õhtupimeduses. FoToD: TooMAS TUUl


SOODNE, MUGAV, LIHTNE!

Valige omale sobiv kodukoristuse pakett

Kodukliendihaldur: Ele Saareleht | e-post: [email protected] | tel 5693 4070 | www.kuldsedkaed.ee

sile tuleks valida IP65 valgusteid, rõhutab arhitekt.

«On ka neid lampe, mida saab ühest ko-hast teise liigutada. Näiteks Keha3 vahvad «rändavad» välisvalgustid, mida saab hõlp-sasti ühest kohast teise tõsta ja vajadusel rõdu, terrassi, aiateid vm valgustada,» an-nab Lootus nõu.

Nii nagu paljudes uutes kortermajades on paigaldatud leedlambid, võiks need mu-jalgi rõdu- või terrassiukse kohale panna. Pimedal ajal põledes muudavad need hoo-ne fassaadi kenamaks. Lisaks võib rõdu-piirdele rea pisikesi leedlampe kinnitada.

Valgustuse võib niimoodi programmee-rida, et pimeduse saabudes süttivad vära-vaja aknavalgustid ning terrassipiirded, mis loovad turvalise keskkonna – kuigi maja võib inimtühi olla.

«Valgus loob meeleolu, eriti värviline valgus. Ja kui meil on mitu kuud kehva suusailma, siis tõstab pimedal ajal iga süt-tinud tuluke tuju,» on arhitekt Kersti Loo-tus veendunud.

erinevate valgustite kasu-tamisel tuleks valida ühe-suguse kelvini numbriga valgusallikad, sest ka suh-teliselt väike erinevus kel-vinites mõjub häirivalt.

Leedlampide valgustempe-ratuuride vahemik on 2700–6000 k.

enam levinud on 3000 k (soe) ja 4000 k (külm).

2700 k on sarnane hõõg-lambiga, kuid teine äärmus – 6000 k – on juba üsna sinine valgus.

koduaia üldvalguseks on soovitatav värvustempe-ratuur 2700 –3000 k, aga need, kellele meeldib just külm valgus, peaksid kasu-tama 4000 k värvustem-peratuuriga valgusallikaid.

Lisaks piisavale valgustihe-dusele peab tähelepanu pöörama ka valguse räigu-sele.

kui valgusti pimestab, pole valgusest kasu, sest näha pole ju niikuinii midagi. Pi-gem olgu natukene vähem valgust kui pimestav valgus.

SOOViTaTaV VaLgUSTiHEdUSTeedkodune aiatee ei pea olema nii ühtlaselt valgustatud nagu tihedalt käidav tee avatud õuealal. Üldjuhul on nii, et mida ühtlasem val-gus, seda parem, kuigi va-hel võib valgustatuse eba-ühtlus olla isegi taotluslik.•5lxaiatee• 20lxsissesõidutee• 2lxnnkõrvalteed

Puud20–50lxpiisabpuutüvevõi -võra valgustamiseks. kuna tegemist on efektival-gustusega, määrab vajami-neva valgustiheduse ümb-ritsev valgusfoon. Mida val-gem on ümbrus, seda roh-kem on tarvis valgust ob-jektide (näiteks puude) esi-le tõstmiseks.

Terrassid, rõdud ja ka töö-pinnad30lxüldvalgusvõimalusi terrasside ja rõ-dude valgustamiseks on väga erinevaid: seina-, lae-

või koguni põrandapinna sisse süvistatud valgustite abil. kõigil neil on erinev iseloom. kuna terrass/rõdu on enamikul juhtudel hoone vahetus läheduses, peaks valgustihedus olema suu-rem kui näiteks aiateel. kui aga terrassile või rõdule va-jatakse valgust, mille abil näeks pimedal ajal ka luge-da, peaks selles kohas ole-mavalgustihedusligi300lx.100–300lxvõiksollaväli-köögi või grilli töötasapin-nal, sõltuvalt sellest, kui peent tööd seal tehakse.Üks reegel, mida tasub jär-gida: hoone lähedal võib olla valgus tugevam, kuid sel-lest eemale loodusesse lii-kudes peaks see nõrge-maks muutuma.

selgituseks: luks (tähis lx; ladina sõnast lux ehk valgus) on valgustatuse ühik si-süsteemis. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.

ALLiKAs: BM LighT OÜ sPETsiALisT indREK MUMM

Tasub teada!

Documents

Pm eluruum 2404 web