Upload
lyliem
View
218
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
Uyini umtsetfosisekelo?Lomtsetfosisekelo ngumtsetfo lophakeme noma lomkhulu wase
Ningizimu Africa.Uyachaza kutsi hulumende wentiwe njani nekutsi
lelive kufanele liphatfwe njani. Njengoba kungumtsetfo lophakeme,
awukho lomunye umtsetfo longaphikisana ne Mtsetfosisekelo.
Imitsetfo lephikisana ne Mtsetfosisekelo kufanele injtjintje
ngalesinye sikhatsi imitsetfo lemisha iyentiwa kuze kutsi imibono ye
Mtsetfosisekelo ifezeke.
Umculu Wemalungelo ku Mtsetfosisekelo unawo onkhe emalungelo
laniketwe bantfu base Ningizimu Africa. Umtsetfo angeke
uwantjintje lula lamalungelo ngoba avikeleke ngalokukhetsekile
ngu Mtsetfosisekelo. Lamalungelo kulo Mculu Wemalungelo ayaye
asentjentiswe tinkantolo akanye nemitsetfo ngemalungelo kwenta
tincumo ngemalungelo eluntfu.
Uyini Umculu Wemalungelo?Umculu Wemalungelo eluntfu luhla lwemalungelo lapho wonkhe
umuntfu anelilungelo. Lutfolakala ku Sigaba 2 se Mtsetfosisekelo
wetfu. Lomculu Wemalungelo ungumgogodla we Mtsetfosisekelo.
Ayini emalungelo eluntfu?Emalungelo eluntfu ngemalungelo lotalwa nawo, sizatfu kutsi
bangebantfu, Awatsengwa futsi akusiwo emalungelo lowaniketwa
ngumuntfu noma hulumende.Uwatfola mhla utalwa futsi, angeke
atsatfwe kuwe.
Emalungelo ami, Imisebenti yami
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
2
Lesigaba sichaza kutsi bonke bantfu bayalingana ngembi kwemtsetfo futsi banelilungelo lekuvikeleka nekuzuza ngalokulinganako. Akekho longahlukunyetwa ngendlela lengakavumeleki.
Lomculu Wemalungelo uneluhla lwetintfo letitsite telubandlululo nekucacisa kutsi lubandlululo lwanoma ngabe nguwaphi emalungelo kuyintfo lengakavumeleki ngaphandle kwekutsi kutfolakale kutsi kuliciniso.
Letintfo letibhaliwe tifaka buhlanga, bulili, kukhulelwa, simo semshado, buve noma imvelaphi yakho, libala, sigaba sebulili, umnyaka, kukhubateka, inkholo, nembeza, inkholelo, lisiko, lulwimi nekutalwa.
Lilungelo lekulingana libuye livikelwe ngu Mtsetfo 4 wa 2000 Wekutfutfukiswa Kulingana Nekuvikela Lubandlululo Lolungakemukeleki (PEPUDA).
The following institutions can assist anyone who feels they have been unfairly discriminated against:
1 Sigaba 9 siniketa lilungelo lekulingana
Lomculu Wemalungelo eluntfu aniketa loku lokulandzelako:
Tinkantolo Tekulingana• Tikhalo tekubandlululwa lokungakalungi kungayiswa kunoma
ngabe nguyiphi Inkantolo Yekulingana. Bewati? Tonkhe Tinkantolo
Tabomantji tisebenta njenge TinkantoloTekulingana!
• Lwatiso lolungetiwe nge Nkantolo Yekulingana lutfolakala tikwe
webhusaythi ye Litiko Letebulungiswa: www.justice.gov.za
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
3
Inkhomishane Yekulingana Ngetebulili (CGE)I-CGE sikhungo lesitimele lesakhiwe ngekwe Sigaba 9 se Mtsetfosisekelo.
Ngekuya ngekwe Mtsetfosisekelo lesikhungo siniketwe ligunya
lekutfutfukisa, kuvikela, kugadza nekuhlola kulingana ngetebulili.
Imininingwane lengetiwe kule CGE luyatfolakala kuwebhusaythi yabo
www.cge.org.za
Bika Kuhlukunyetwa neku Bandlululwa ngete Bulili ku (0800) 007 709
Inkhomishane Yemalungelo Eluntfu Eningizimu AfrikaI-SAHRC isebenta ngekulingana nge:
• Kugcugcutela lilungelo lekulingana ngekufundza, ema workshop,
tinsita letitawukhulisa lwati
• Kuvikela lilungelo lekulingana ngekuphenya tikhalo nekutsatsa
tinyatselo tekulungisa lapho kwenteke khona kungahlonishwa
kwalelilungelo
• kubuyeketa lilungelo lekulingana mayelana nebantfu labaphila
nekukhubateka, bachamuki, bantfu lasebakhulile ne buhlanga,
nemibiko mayelana nesimo sekulingana e Ningizimu Africa, kufaka
imitimba yavelonkhe letibophelele kulelilungelo lekulingana
njenge Nhlangano Yamhlabawonkhe yeku Cedza Tonkhe Tinhlobo
Telubandlululo Ngetebuhlanga (ICERD)
• Imibiko, lokutfolakele netinsita tekufundza ngale Nkhomishane
tiyatfolakala uma uticela kule Nkhomishane naku webhusaythi yayo
www.sahrc.org.za
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
4
Lesigaba sicacisa kutsi wonkhe umuntfu unesitfunti latelwe naso nelilungelo
lekutsi sitfunti sabo sihlonishwe futsi sivikelwe.
Loku kusho kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlonishwa ngalokulinganako.
Lelilungelo lekuhlonishwa lichumene nalamanye emalungelo eluntfu, bese uma lamanye emalungelo ahlukunyetiwe njengelilungelo lekuba nemanti nekutfutfwa kwelindle, lilungelo lesitfunti nalo lisuke lihlukunyetiwe.
2 Sigaba 10 siveta lilungelo lesitfunti seluntfu
Lesigaba siveta kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphila. Akekho
umuntfu lonelilungelo lekubulala lomunye umuntfu.
Lilungelo lemphilo lidzinga kuvikeleka lokusezingeni lelisetulu livikelwe ngu Mbuso nabo bonkhe bantfu balelive.
Inkantolo angeke isabagweba bantfu sigwebo sentsambo ngoba Inkantolo Yemtsetfosisekelo imemetele kutsi sigwebo sentsambo asikho emtsetfweni.
Kusongelwa kutsatfwa njengelicala e Ningizimu Africa, lokusatjiswa loko kufanele kubikwe ngekuphutfuma Kusikhungo Semaphoyisa Eningizimu Africa (SAPS) .
3 Sigaba 11 siveta lilungelo lemphilo
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
5
Lelilungelo liveta kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko nekuvikeleka lokufaka:
• Kungancishwa emalungelo enkhululeko yabo ngaphandle kwesizatfu lesivakalako;
• Kungavalelwa ejele ngaphandle kwekugwetjwa;
• Kukhululeka kuto tonkhe tinhlobo teludlame;
• Kungaviswa buhlungu noma ngabe ngayiphi indlela;
• Kangaphatfwa kabi noma bajezizwe ngendlela lebuhlungu, lengenabuntfu noma leyehlisa sitfunti;
• Kwenta tincumo letiphatselene nekutalana;
• Kuvikeleka nekulawula imitimba yabo;
• Bangaphocelelwa kuba neligalelo ku eksperimenti yetekwelapha neyesayensi.
Emalungelo eta nekutiphendvulela, akekho namunye lavunyelwe kuphatsa emalungelo alomunye kabi. Kubalulekile kutsi sinake bese siyacaphelisisa kutsi siyawahlonipha emalungelo alabanye labangahlukunyetwa kalula njenge bantfwana, bantfu labaphila nekukhubateka nebantfu lasebakhulile, ngekuba neligalelo lekuvikela emalungelo abo.
Noma ngabe ngubani lohlukunyetwako noma lobone lomunye ahlukunyetwa kufanele achumane ne Sikhungo Semaphoyisa Eningizimu Africa. I-Unithi Yeludlame Lwasekhaya kuwo tonkhe Tinkantolo Tabomatji tingasita ngema oda ekuvikeleka .
4 Sigaba 12 siveta lilungelo lenkhululeko nekuvikeleka kwemuntfu
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
6
Lelilungelo liyachaza kutsi akekho umuntfu lekufanele agcilatwe, asebente kamatima noma aphocelelwe kusebenta. Noma letehlakalo taloludlame tisezingeni leliphasi e Ningizimu Africa, bantfu labasebungotini bayaye babe nebulukhuni lwekutfola lusito uma baphocelelwa kusebenta. Litiko Letetisebenti, letinye tinhlangano temphakatsi, ne SAHRC kufanele tatiswe ngaloludlame lolukhombisa bugcili, kusebenta matima nekusebenta ngekuphocelelwa.
5Sigaba 13 siveta lilungelo lekuvikelwa ebugciliini, kusebenta matima nekuphocelelwa kusebenta
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuba nemfihlo lokufaka lilungelo leku:
• ngaseshwa imitimba yabo noma emakhaya abo;
• Imphahla yabo ingaseshwa;
• Bangatsatselwa tintfo tabo noma;
• Kukhuluma ngasese kungatsikameteki.
6 Sigaba 14 siveta lilungelo lekuba nemfihlo
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
7
BEWATI?Ngaphandle kwekutsi
emaphoyisa abe netinsolo letivakalako kutsi kwentiwe
licala noma litawenteka emaphoyisa awakavunyelwa
kukusesha noma aseshe likhaya lakho ngaphandle
kwemvumo yekusesha!
Ebameli bangasita uma lelilungelo lihlukunyetiwe.
Uma ufuna lwatiso lolungetiwe ungachumana
nemmeli wakho wetemtsetfo.
Kwelulekwa kwamahhala ngetemtsetfo
nekumelwa ngekwemtsetfo kuyatfolakala
nge Legal Aid South Africa
www.legal-aid.org.za Noma ngekuya
emahhovisi lanebantfu labaceceshelwe
temtsetfo ku www.nadcao.org.za
Iningizimu Africa ilive lelingangeneleli etindzabeni tenkholo, lekufanele ihloniphe tenkholo letehlukahlukene, tinchubo tesilumbi netesintfu letentekako. Bantfu kufanele bangabandlululwa ngoba banemicabango lehlukile kuyalabanye, inkholelo nemibono. Kunaloku kwehlukana nekungafani kufanele kugcugcutelwe kuze kukhule kunotsise umphakatsi.
Lwatiso lolungetiwe ngalamalungelo luyatfolakala ku Nkhomishane Yekutfutfukisa neku Vikela Emalungelo Elisiko, Inkholo ne Miphakatsi Yetilwimi www.crlcommission.org.za
7 Sigaba 15 siveta lilungelo lenkhululeko yenkholo, kukholelwa nekuba nembono
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
8
Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko yekukhuluma. Lelilungelo lifaka:
• Lilungelo letemaphepha nalabanye betetindzaba;
• Lilungelo lekutfola noma unikete lwatiso noma imibono;
• Lilungelo lekuba nelikhono lebuciko; ne
• Lilungelo lekuba nemfundvo lephakeme nenkhululeko yekucwaninga ngetesayensi.
Lelilungelo lisho kutsi wonkhe umuntfu ukhululekile kukhuluma ngelwatiso nemibono, abe anake ngalokukhetsekile kuvikeleka kwemalungelo ekukhuluma ngekwelucwaningo lwesayensi, tetindzaba nekukhuluma ngetemfundvo lephakeme. Lelilungelo kufanele lisentjentiswe ngalokuphelele, bese kuba nemkhawulo lapho ligcugcutela khona ludlame noma lufuna kulimata labanye. Inkhulumo yenzondvo kuvamile kutsi kukhalwe ngayo e Ningizimu Africa, ikakhulukati uma kukhulunywa luhlobo lwebantfu, buhlanga, bulili noma inkholo,buve, kwenta kutsi le Nkhomishane nemakhotho ekulingana akhulume ngaletikhalo.
Imitimba lefana ne Nkhomishane Lesakata Ngetikhalo yase Ningizimu Africa , Umlamuli Wetemaphephandzaba ( Press Ombudsman), i-CCMA nayo isebenta ngetikhalo
8 Sigaba 16 siveta lilungelo lenkhululeko yekukhuluma
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
9
Lesigaba siniketa kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo, lelinekuthula futsi angalinyatwa:
• Kubutsana, kushuca,
• Kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye
• Nekubeka ticelo ngekutibhala phansi.
Lelilungelo liniketa bantfu litfuba lekusho nabanganeliseki noma banetidzingo kodvwa ngendlela lenekuthula.Awudzingi imvumo yekushuca, kodvwa kufanele watise labaphetse cishe tinsuku leti-7 kungakafiki lusuku lwemshuco.
Imininingwane lengetiwe iyatfolakala tikwencwajana ye SAHRC: Emalungelo Eluntfu Nemishuco Yemiphakatsi ( Human Rights and Community Protest) nange webhusaythi yetfu www.sahrc.org.za.
9 Sigaba 17 siveta lilungelo lekubutsana, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phansi
Lesigaba siniketa kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlangana nanoma ngubani.
Ngaphandle nakusho umtsetfo, lo ngalesinye sikhatsi udzinga bulunga baleminye imitimba yetemisebenti, noma kuvikelwa kutsi ungakhi tinhlangano tebugebengu, bantfu bangajoyina noma bakhe noma ngabe tiphi tindlela tekuchumana, emacembu noma tinhlangano.
10 Sigaba 18 siveta lilungelo lenkhululeko yekuhlangana
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
10
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutikhetsela ngekukhululeka licembu letepolitiki, njengelilungelo :
• Lekucala licembu letepolitiki;
• Kuhlanganyela etintfweni telicembu lepolitiki.
Wonkhe umuntfu unelilungelo:
• Lwelukhetfo lolukhululekile naloluhamba kahle;
• Kuvota ngekwemfihlo ngesikhatsi selukhetfo; ne
• Kumela umphakatsi ehhovisi ,uma kakhetsiwe kutsi aphatse lihhovisi.
I-webhusaythi nemahhovisi avelonkhe e Nkhomishane Yelukhetfo Lelitimele (IEC) ikuniketa lwatiso lolungetiwe ngelilungelo lekuvota, lukhetfo nekuhlanganyela.
I-webhusaythi yaka IEC itsi www.elections.org.za
11 Sigaba 19 siveta emalungelo etepolitiki
Akekho umuntfu langatsetselwa buve bakhe.
Lelilungelo lisho kutsi buve bakho angeke butsatfwe kuwe. Umtsetfo 88 wa 1995 Webuve Eningizimu Afrika uniketa tibonelo lapho buve bakho bungatsatfwa khona.
Litiko Letindzaba Tasekhaya ngilo lelisebenta ngalelilungelo. Uma ufuna lwatiso lolungetiwe vakashela: www.dha.gov.za
12 Sigaba 20 siveta lilungelo lekungatsatselwe buve bakho
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
11
Wonkhe umuntfu losakhamuti unelilungelo lekuwheba, kusebenta noma kufundzela umsebenti ngekukhululeka.
Lelilungelo lisho kutsi sakhamuti sikhululekile kukhetsa noma ngabe nguwuphi umsebenti lesitsandza kuwenta, noma sicale libhizinisi laso. Lelilungelo linemkhawulo wemtsetfo lofuna usebente umsebenti losemtsetfweni bese kuba nemibandzela lengetiwe tikwebantfu labangasito takhamuti .
Ngelwatiso lolungetiwe ngemisebenti, ungachumana nanoma ngusiphi sikhungo setemfundvo lephakeme.
Ngelwatiso lolungetiwe lwekucala libhizinisi nekufaka sicelo sekulekelelwa ngemali chumana Nelitiko Lekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane ngekusebentisa iwebhusaythi yabo www.dsbd.gov.za
14 Sigaba 22 siveta lilungelo lekuwheba, kusebenta nekufundzela
Wonkhe umuntfu unelilungelo :
• Lekuya noma ngabe ngukuphi e Ningizimu Afrika; ne
• Kuhamba e Ningizimu Afrika uma bakhetsa kwenta njalo.
Wonkhe umuntfu losakhamuti unelilungelo:
• Lekungena, kuhlala nekwakha Noma ngukuphi e Ningizimu Afrika, ne
• Kuba nephasiphoti.
13 Sigaba 21 siveta lilungelo lenkhnkhululeko yekuhambahamba nekuhlala
Kufaka sicelo se
phasipoti chumana nelihhovisi lakho
lasekhaya le Litiko Letindzaba Tasekhaya.
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
12
Wonkhe umuntfu unelilungelo lenchubo yetekusebenta lemukelekile.
Umtsetfo lomkhulu lolawula budlelwane bekusebenta ufaka:
• Umtsetfo 66 wa 1995 Webudlelwane Bekusebenta; ne
• Mtsetfo 75 wa 1995 Wemigomo Sisekelo Yekucashwa;
Litiko Letetisebenti liphetse lomtsetfo. Uma ufuna lwatiso lolungetiwe vakashela www.labour.gov.za
Letinye tikhungo nemikhakha tisebenta kubuka tinkhinga letivela emisebentini njenge CCMA, nemakhotho etisebenti. Imikhandlu lekhetsekile yekukhulumisana kube nesivumelwano ikhona kumkhakha wetisebenti e Ningizimu Afrika. Lemikhandlu ikhuluma ngetimo tekusebenta, tinchubomgomo,imigomo nendlela netinkhinga letinemtselela emsebentini.
15 Sigaba 23 siveta emalungelo etisebenti nebacashi (budlelwane bekusebenta)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlala endzaweni lephephile emphilweni yakhe. Emalungelo ekuhlala endzaweni lephephile ayandza futsi ayabaluleka njengobe emabhizinisi nalabanye labatsintsekako basebenta imisebenti njengesatimayini lokungaba nemtselela wekungcolisa ubulale imvelo. Kungcola kwendzawo kungabanga kugula lokuyingoti emiphakatsini lebukene nalokungcoliswa. Ngaloko lelilungelo liniketa umbuso umsebenti wekucinisekisa kutsi indzawo yekuhlala iphatseke kahle.
Litiko Letindzaba Tasekhaya Nesimondzawo lingumphatsi walelilungelo. Uma ufuna lwatiso lolungetiwe vakashela www.environment.gov.za
16 Sigaba 24 siveta emalungelo esimondzawo
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
13
Kute umuntfu langemukwa imphahla ngaphandle nakwentiwa ngekwemtsetfo losebenta ngalokwetayelekile futsi kute umtsetfo longavumela kutsatselwa imphahla ngalokungekho emtsetfweni.
17 Sigaba 25 siveta emalungelo emphahla
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi atfole indlu lefanele.
I-SAHRC itfola tikhalo letinyenti letihlobene nelilungelo lekuba nendlu. Loku kucala lapho bakhala ngekutsi kutsatsa sikhatsi kuniketwa indlu, kucoshwa ngalokungekho emtsetfweni nesimo sendlu.
Tinkantolo tetfu tincume ngalokucacako ngelilungelo lekuba nendlu futsi likunakile kuvikeleka kwalelilungelo ikakhulukati lapho bantfu bangahle batitfole bangenatindlu ngobe bacoshiwe.
Leminye imitsetfo lenemtselela kulelilungelo letindlu ngu:
• Umtsetfo 19 wa 1998 Wetemhlaba Lovikela Kucoshwa ne Kuhlala Ngalokungekho Emtsetfweni (PIE)
• Umtsetfo 62 wa 1997 Welilungelo Lelengetiwe lesikhatsi sekuhlala endzaweni (ESTA)
Litiko Letindlu tikwesifundza ngasinye nakubomasipala labasemadolobheni tikwesifundza ngasinye; ezingeni savelonkhe ngibo labaphetse lelilungelo.
18 Sigaba 26 siveta lilungelo lekuba nendlu
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
14
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola:• Tinsita tekunakekelwa ngetemphilo, lokufaka kunakekelwa ngetemphilo
tekwandzisa;• Kudla lokwanele nemanti; ne• Kuvikelela kutenhlalakahle, kufaka kutsi uma bangakhoni kutondla
bona nebondliwa babo;• Akekho umuntfu langalelwa kutsi atfole kulashwa lokuphutfumako.
I-SAHRC ikhiphe umsebenti lobalulekile kakhulu kulamalungelo ngalinye kulemibiko yayo, luphenyo, nekugadza. Lemininingwane kanye nelishidi lelinemaphuzu lachaza kutsi ngukuphi kudla lokulungele kudliwa nencwajana lekhuluma ngemanti nekutfutfwa kwelindle kuyatfolakala ku webhusaythi ye SAHRC www.sahrc.org.za
Loku lokulandzelako: imitimba inemsebenti yekuvikela, nekutfutfukisa nekucinisekisa kutsi lamalungelo ayatfolakala:
• Litiko Letemphilo www.health.gov.za• Litiko Letinsita Tenhlalakahle www.dsd.gov.za
• I-Ejensi Yekuvikela Tenhlalakahle e- Ningizimu Africa www.sassa.gov.za
19Sigaba 27 siveta lilungelo lekutfola kunakekelwa kwetemphilo, kudla,emanti nekuvikeleka kwetemphilo
20 Sigaba 28 siniketa emalungelo ebantfwana
Wonkhe umuntfu longaphansi kweminyaka lenge-18 unelilungelo:
• Lekuba neligama nebuve kusukela mhla atalwa;
• Lekunakekelwa ngumndeni noma kunakekelwa batali noma lokunye kunakekelwa nangabe asuswe emndenini wakhe;
• Lekunikwa kudlasisekelo lokunemsoco, indzawo yekufihla inhloko, lusitosisekelo kutemphilo kanye nelusito kutenhlalakahle,
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
15
• Lekuvikeleka ekuphatfweni kabi, ekutsini anganakwa, kuhlukunyetwa noma kwehliswa sitfunti;
• Lekuvikeleka ekuphatfweni kabi emsebentini;• Lekungentiswa nelekungavunyelwa kwenta imisebenti lebeka imphilo yakhe
ebungotini, imfundvo yakhe, umtimba noma ingcondvo noma umoya wakhe, kutiphatsa kwakhe noma kutfutfuka kutenhlalakahle;
• Lekungavalelwa ejele, ngaphandle nangabe sekute lenye indlela yekumjezisa noma angavalelwa sikhashane lesincane futsi bagcinwe ngekwehlukaniswa nalabanye bantfu labavalelwe ejele labaneminyaka lengetulu kwa-18;
• Lekuba nemmeli wamahhala;• Inhlalakahle yalomntfwana iyintfo lebaluleke kakhulu kuto tonkhe tintfo
letiphatselene nalomntfwana. Loku kufaka tintfo letifana nekunakekela nelitfuba lekubona bantfwana.
I-SAHRC ibalungele bantfwana, inetindzawo letibalungele kutsi bangatisebentisa, futsi kunenchubo lekhetsekile yekwamukela tikhalo letibuya ebantfwaneni ibuye isebentela kwenta ncono kufundzisa ngelwati lwemalungelo ebantfwana nekucinisa kuvikeleka kwemalungelo abo.
Kumhlabawonkhe inhlangano lekhetsekile ivikela emalungelo ebantfwana ne Mbuso ne SAHRC itfula imibiko kulomtimba lemayelana nemalungelo ebantfwana e Ningizimu Africa.
Likhasi lemaphuzu, tincwajana,libhodi lekukhangisa nalamanye emathulusi latfolakala mahhala ku webhusaythi ye SAHRC website. www.sahrc.org.za
Imitimba yetfu letiniketele kubukana nalamalungelo ngule lelandzelako:
• Litiko Letekutfutfukiswa Kwemimango www.dsd.gov.za
• Le-Unithi leku SAPS Yekuvikela Bantfwana – tsintsa noma ngabe ngusiphi siteshi semaphoyisa ucele lusito.
Lomunye umtsetfo lobalulekile lomayelana nemalungelo ebanfwana ngu Mtsetfo Webantfwana ne Kulawulwa kwa Lomtsetfo.
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
16
Wonkhe umuntfu unelilungelo:
• Lemfundvo lesisekelo, lokufaka ekhatsi imfundvo lesisekelo yalabadzala; futsi
• Lekuchubeka nemfundvo, lapho umbuso kufanele utsatse tinyatselo letisemtsetfweni naletinye letifanele naletinenchubekela embili nekwenta lelilungelo litfolakale.
Litiko Lemfundvo sisekelo ne Litiko Lemfundvo Lephakemene Kucecesha ngibo labaphetse lamalungelo. Uma ufuna lwatiso lolungetiwe vakashela lewebhusaythi lelandzelako:
• www.education.gov.za
• www.dhet.gov.za
21 Sigaba 29 uniketa lilungelo letemfundvo
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekusebentisa lulwimi lwakhe nekuhlanganyela natikwemphilo yemasiko labatikhetsele wona.
Letikhungo letilandzelako ngito letisebenta ngalamalungelo. Uma ufuna imininingwane lengetiwe ungavakashela lewebhusaythi lelandzelako:
• I-Bhodi Letfutfukisa Tilwimi e Ningizimu Africa www.pansalb.org
• Inkhomishana ye CRL www.crlcommission.org.za
22 Sigaba 30 siveta lilungelo lelulwimi nelisiko
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
17
Imiphakatsi lelandzela emasiko, tenkholo noma lekhuluma lulwimi lunye ingete yaphucwa lelolungelo:
• Kutfokotela emasiko ayo, ichube inkholo yayo iphindze isebentise tilwimi tayo; ne
• Kubumba, kujoyina futsi nelekugcina tinhlanganiso nemibutsana yetemsiko, tenkholo netilwimi kanye naletinye nje tinhlangano temiphakatsi.
Uma ufuna imininingwane lengetiwe ngalelilungelo vakashela i- Nkhomishane ye CRL ku www.crlcommission.org.za
23 Sigaba 31 siveta lilungelo lekulandzela emasiko, inkholo nemiphakatsi lelandzela emasiko
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola:
• Noma ngabe ngimiphi imininingwana yelwati lolugciniwe ngumbuso; futsi
• Noma ngabe ngimiphi imininingwana yelwati lolugcinwe ngulomunye umuntfu lekayidzingela kuyisebentisa noma kuvikele noma nguwaphi emalungelo akhe.
I-SAHRC isebenta ne Mtsetfo Wekufutfukisa Lilungelo Lekutfola Lwatiso [PAIA] lelibukene nelilungelo lekutfola lwatiso. Lelilungelo libalulekile kuntsandvo yelinyenti lehamba kahle kuletsa kuvuleleka, kuveta inkhohlakalo, nekucinisekisa kutsi bantfu baniketwa lwatiso lebalidzingako bakhone kuphila babe neligalelo ekwenteni tincumo ngendlela levisisekako.
Ngalomtsetfo lomusha lovikela lwatiso lwemuntfu, i- Ningizimu Afrika ibeke Umlawuli Welwatiso. (Lwatiso Regulator) Lomlawuli Welwatiso utawugadza kutsi kuyahambisana nemtsetfo we PAIA bese uyalekelela uma lwatiso lungatfolakali lugodlwe ngulabaluphetse.
24 Sigaba 32 siveta lilungelo lekutfola lwatiso
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
18
Wonkhe umuntfu unelilungelo lesinyatselo sembuso lesisemtsetfweni. Loku kusho kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo:
• Lekutsatsa sinyatselo sembuso lesitsetfwe sibe sisemtsetfweni; futsi
• Baniketwe tizatfu tetinyatselo letisemtsetfweni letibatsintsa ngendlela lengakavumeleki.
I-Phalamende ipasise umtsetfo lobitwa ngekutsi ngu Mtsetfo 3 wa 2000 Wekutfutfukiswa Wekulawula Bulungiswa (PAJA). Lomtsetfo ucacisa tikhatsi lekufanele lemitimba leyenta tincumo iletse ngaso timphendvulo ebantfwini, basho netizatfu tetincumo tabo. Tincumo tekulawula njengekwala kuniketa emalayisensi kungayiswa enkantolo ngekusentjentiswa kwetinchubo tekubuyeketa.
25 Sigaba 33 siveta lilungelo lekutsatsa sinyatselo sembuso lesitsetfwe sibe sisemtsetfweni
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi aletse noma ngabe nguluphi ludzaba lwekungavumelani enkantolo lolungacatululwa ngekwemtsetfo kutsi luncunywe ngalokufanele yinkantolo leteka loludzaba ngalokusebaleni nome lapho kunesidzingo lubuketwe ngulelinye libandla lelitimele futsi lelingakhetsi noma inhlanganiso letsite.
Uma ufuna imininingwane ngalelilungelo vakashela Litiko Letebulungiswa. Imitimba leminyenti inetindlela tekucazulula tinkhinga ngekusebentisa libandla lelingakhetsi lelitimele ne mlamuli. Lemitimba ifuna kuletsa tisombululo letiphutfumako talokungavumelani kuvikela lelilungelo. Tincumo talemitimba tingabuyeketwa ngekusebentisa tinkantolo. Tibonelo talamabandla latimele nalangakhetsi libandla leliku Libandla Lelitimele Lekuncintisana, Libandla Lelitimele Lekucasha Tindlu ne Libandla Lelitimele Lebatsengi.
26 Sigaba 34 siveta lilungelo lekukhona kuya enkhantolo
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
19
Emalungelo laku Mculu Wemalungelo angancishiswa ngekwemtsetfo losentjentiswa ngalokwetayelekile kuze kufike ezingeni lapho khona lokuncishiswa kunetizatfu letibonakalako emphakatsini losebenta ngekwekwentsandvo yelinyenti lobekwe esisekelweni sekuhlonishwa kwesitfunti sebuntfu, kulingana nekukhululeka.
Loku kusho kutsi lamalungelo laku Mculu Wemalungelo awakapheleli. Bantfu banemalungelo ekuncintisana nekungevisisani. Sibonelo kutsi sitfunti salomunye singangcubutane nelilungelo lalomunye lekukhuluma, ngaloko Umtsetfosisekelo unelesigatjana sekunciphisa. Lesigatjana sinendlela yeluhlobo lwekunciphisa lekufanele ihlangabetane nemalungelo sisekelo uma kungasinjalo angancishiswa ngalokusemtsetfweni.
27 Sigaba 36 siveta kuncishiswa kwemalungelo
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
20
Angavikeleka njani emalungelo eluntfuKuze ukhone kuvikela nekugadza kutsi emalungelo laku Lomculu
wemalungelo ayachubeka futsi ayafezeka, Sigaba 9 Semtsetfosisekelo
siniketa kwakhiwa kwetikhungo letitimele futsi letingaphansi kwe
Mtsetfosisekelo nemtsetfo. Letikhungo atikhetsi futsi tisebentisa
emandla ato bese tisebente imisebenti yato ngaphandle kwekwesaba,
kukhetsa nekubandlulula.
Inkhomishane Yemalungelo Eluntfu Eningizimu Afrika I-SAHRC sikhungo lesitimele sahulumende, sakhiwe ngumtsetfosisekelo
kutfutfukisa, nekuvikela kuhlonishwa kwelisiko lemalungelo eluntfu e –
Ningizimu Afrika. Lenkhomishane inesikhundla lesikhetsekile lesingu’’
A’’ sekusebenta nemitimba yavelonkhe kuze avikela emalungelo.
Lenkhomishane kufanele iluleke hulumende ngetinchubomgomo
netindlela , isebente nalabanye labatsintsekako kugcugcutela kuvisiswa
kwemalungelo eluntfu bese itsatsa tinyatselo lapho lamalungelo
asentjentiswe kabi, ngaphandle kwekwesaba noma kukhetsa noma
kubandlulula yentele kutsi bonkhe bantfu e Ningizimu Afrika bazuze.
Umsebenti we SAHRCNgekwesigaba 184 se Mtsetfosisekelo, i- SAHRC kufanele:
• Igcugcutela kuhlonishwa kwemalungelo eluntfu nelisiko
lemalungelo eluntfu;
• Igcugcutela kuvikeleka, kutfutfuka nekutfolakala kwemalungelo
eluntfu;
• Kugadza nekuhlola indlela lebawabuka ngayo emalungelo e
Rephabliki.
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
21
Yentani i-SAHRC ?• I- SAHRC iphenya tikhalo tekusentjentiswa kabi kwemalungelo
eluntfu nekubuyeketa tikhalo temalungelo eluntfu;
• Kubuyeketa nekubika njalo ngemnyaka e Phalamende ngesimo
sencubekela phambili ye Mbuso kucinisekisa kutsi emalungelo
ekuhlalisana netemnotfo ayabuyiswa.
• Ihlele ngekuhamba embili ngekuya iyowatisa bantfu ngekuya
kubo nekufundzisa umphakatsi ngemalungelo eluntfu ne
Mtsetfosisekelo;
• Ibuyekete kwakhiwa kwemtsetfo lomusha kucinisekisa kutsi
lowomtsetfo uyayibuka imigomo yemalungelo yeluntfu.
• Ichumane nebetindzaba kuletsa lwatiso lolungasita
ngemalungelo eluntfu nekwatisa bantfu ngemalungelo eluntfu;
ne
• Kuhlela luphenyo lwemphakatsi ibuke indlela lesentjentiswako
lebangela kusentjentiswa kabi kwalamalungelo eluntfu.
• Yakhe indzawo yabosolwati nalabanye labatsintsekako kutsi
bakhulumisane ngetindzaba temalungelo eluntfu, tidzingo
nekutfutfukiswa
• Isebente nelicembu lelihlukile lebantfu labatsintsekako
kulungiswe ngendlela lengiyo lapho emalungele asentjentiswe
kabi, noma bagcugcutele tinchubo letincono, tinchubomgomo
nemitsetfo kwentelwe emalungelo eluntfu
Tikhalo letiphenywe yi - SAHRCI-SAHRC inelilungelo lekwenta noma ngabe nguluphi luphenyo uma
kukhona sikhalo lesivetiwe lesisolwa ngekusebentisa kabi lilugelo
lelibalulekile leluntfu. I-SAHRC inemandla ekuphenya ngekwayo noma
ngabe ngukuphi kusentjentiswa kwelilungelo noma kusabisa.
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
22
Tingafakwa kuphi tikhaloSikhalo singafakwa kunoma ngabe kuliphi lihhovisi lesifundza le
SAHRC esifundzeni lapho letinsolo tekusebentisa kabi lomtsetfo
tenteke khona.
Ngubani longafaka sikhalo?• Noma ngabe ngubani ngekutsandza kwakhe;
• Noma ngabe ngubani lomele lomunye umuntfu langeke akhone
kutimela ngeligama lakhe;
• Noma ngabe ngubani lomele lilunga le noma amele licembu
tsite noma luhlobo tsite lwebantfu;
• Noma ngabe ngubani lomele umphakatsi noma ;
• Noma ngabe nguyiphi inhlangano noma sikhungo lesimele
emalunga aso.
Tingafakwa njani tikhalo?• Ungeta ngekwakho noma ngelucingo.
• Sikhalo singatfulwa ngekubhala.
• Bafaki tikhalo bangcalisa lifomu leliku intanethi lelitfolakala ku:
www.sahrc.org.za
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
23
Other Chapter 9 Institutions that monitor the protection and realisation of human rights:Lenkhomishane yeku Gcugcutela neku Vikela Emalungelo e Temasiko, Tenkholo ne Miphakatsi Yetilwimi (Inkhomishana ye CRL )
Tinhloso letihlelwe ngule Nkhomishane ye CRL ngu:
• Kugcugcutela inhlonipho yemalungelo emasiko, tenkholo
nemiphakatsi yetilwimi;
• Kugcugcutela nekutfutfukisa kuthula, bungani,buntfu,
kubeketelelana nebunye kuwowonkhe umuntfu phakatsi
kwetemasiko, tenkholo nasemiphakatsini yetilwimi, kwentelwa
kutsi kube nekulingana, kungabi nelubandlululo nekuchumana
lokukhululekile ne
• Kwenta sincomo sekwakhiwa noma kwati ngekwemtsetfo
wavelonkhe , wemasiko noma umkhandlu noma imikhandlu
yemiphakatsi noma imiphakatsi e Ningizimu Afrika.
• Le Nkhomishane ye CRL inemandla ekugadza, kuphenya,
kucwaninga, kufundzisa, kuhlohlotela, kweluleka nekubika
tindzaba letiphatselene nemalungelo elasiko, tenkholo
nemiphakatsi yetilwimi.
I Nkhomishane ye CRL ingatfolakala kulemininingwane lelandzelako:
Forum 4, Braampark Office Park
33 Hoofd Street Braamfontein
Johannesburg
Email address: [email protected]
Tel No: (011) 358 9100
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
24
Inkhomishane Yekulingana Ngetebulili (CGE)
I-CGE ineligunya ngekwe Mtsetfosisekelo lekugcugcutela inhlonipho
yekulingana ngebulili nekuvikela, nekutfutfukisa nekutfolakala
kwekulingana ngetebulili.
Ngekwe Mtsetfosisekelo i CGE inemandla ekugadza, kuphenya,
kucwaninga, kufundzisa, kuhlohlotela, kweluleka nekubika tindzaba
letiphatselene nekulingana ngebulili.
I-CGE ingatfolakala kulemininingwana lelandzelako:
2 Kotze Street, Women’s Jail
East Wing, Constitutional Hill
Braamfontein 2017
Tel No: (011) 403 7182
Umvikeli Wemphakatsi
Umvikeli wemphakatsi unemandla eku:
Phenya noma ngabe ngukuphi kutiphatsa noma etindzabeni tembuso
noma kuphatfwa kwahulumende kunoma ngabe nguluphi luhlaka
lwahulumende lolusolelwako noma lisolwa ngekungenti kahle noma
kugcine kukhombisa kungahloniphi noma lubandlululo;
• Kubika ngaloko kutiphatsa ne
• Kutsatsa tinyatselo letingito tekulungisa.
Umvikeli Wemphakatsi angatfolakala kulemininingwana lelandzelako:
175 Lunnon Street
Hillcrest Office Park, Hatfield, Pretoria,0083
Tel No: (0800) 11 20 40
EMALUNGELO AMI, IMISEBENTI YAMI
25
Inkhomishane Lelitimele Yelukhetfo(IEC)
I-IEC iniketwe ligunya ngekwe Mtsetfo Sisekelo ku:
• Kuphatsa lukhetfo lwavelonkhe, lwetifundza nelwemitimba
yabomasipala labaniketwe emandla ngekwemtsetfo wavelonkhe
neku
• Cinisekisa kutsi lolo khetfo lukhululekile futsi luyanetisa.
I-IEC ingatfolakala kulemininingwane lelandzelako:
Indlu Yelukhetfo
Riverside Office Park
1303 Heuwel Avenue
Centurion
0157
Tel No: (011) 622 57 00
Email: [email protected]
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
26
Nguyiphi lenye indlela yekuvikela emalungelo?Kungeta kulo Mculu Wemalungelo, imitimba yavelonkhe neyetigodzi ngasosonkhe
sikhatsi yakha tinkhambo nemigomo ̀ ngelilungelo lelitsite leli uma imibuso ivumelana
ngalo, kufanele balihloniphe. Letinkhambo nemigomo kugucuka kube mihlangano
netivumelwano. Tibonelo talesivumelwano Simemetelo Samhlabawonkhe se
Malungelo Eluntfu, Umhlangano Wekukhishwa kwato tonkhe tinhlobo Telubandlululo
lolwenteka Kubomake ne Mhlangano Wemalungelo Ebantfwana.
Umculu we Afrika we Malungelo Eluntfu Nebantfu sivumelwano sesigodzi lesifana
ne Mculu Wemalungelo asosonkhe sigodzi se Afrika. Uma live lisayina noma
ngabe nguyiphi imiculu, lisuke livuma kuvikela emalungelo lelibekelwe wona. Kuze
kube ngunyalo, i Ningizimu Afrika iyisayinile yonkhe lelechazwe ngenhla kanye
netivumelwano letivikela bakhoseli nekusho kutsi lubandlululo ngekwebuhlanga
alukho emtsetfweni. I webhusaythi ye United Nations iniketa lonkhe lwatiso nge
Tivumelwano,Imihlangano, Inchubo ne Timemetelo letisayinwe yi Ningizimu Afrika
ku www.un.org
Ungachumana njani ne SAHRC
Forum 3, Braampark Office Park, Braamfontein
Johannesburg
Tel No: 011 877 3600
www.sahrc.org.za
E-mail: [email protected]
Twitter: @SAHRCommission
Facebook: SA Human Rights Commission
Imininingwane YekuchumanaEMAHHOVISI ESIFUNDZA
Eastern CapeAddress: 4th Floor Oxford house, 86 Oxford street, East London, 5200 Tel: 043 722 7828/21/25 | Ifeksi: 043 722 7830
I-Menenja ye Sifundza M Abongile Sipondo Contact: Yolokazi Mvovo E-mail: [email protected]
Gauteng Office2nd Floor, Braampark Forum 3, 33 Hoofd Street, Braamfontein Tel: 011 877 3750 | Ifeksi 011 403 0668
I-Menenja ye Sifundza Mr Buang Jones Contact: Nthabiseng Kwaza E-mail: [email protected]
Free State18 Keller Street, Bloemfontein Tel: 051 447 1130 | Ifeksi: 051 447 1128
I-Menenja ye Sifundza Mr. Thabang Kheswa Contact: Alinah Khompeli E-mail: [email protected]
KwaZulu-NatalFirst Floor, 136 Margaret Mncadi, Durban Tel: 031 304 7323/4/5 | Ifeksi: 031 304 7323
I-Menenja ye Sifundza Ms Tanuja Munnoo Contact: Kathleen Boyce E-mail: [email protected]
LimpopoFirst Floor, Office 102, Library Garden Square, Corner of Schoeman and Grobler Streets, Polokwane Tel: 015 291 3500 | Ifeksi: 015 291 3505
I-Menenja ye Sifundza Mr Victor Mavhidula Contact: Mahlatse Ngobeni E-mail: [email protected]
Mpumalanga4th Floor Carltex Building, 32 Bell Street, Nelspruit Tel: 013 752 8292 | Ifeksi: 013 752 6890
I-Menenja ye Sifundza Mr Eric Mokonyama Contact: Carol Ngwenyama E-mail: [email protected]
Northern Cape45 Mark and Scot Road, Ancorley Building, Upington Tel: 054 332 3993/4 | Ifeksi: 054 332 7750
I-Menenja ye Sifundza Ms Chantelle Williams Contact: Zukiswa Louw E-mail: [email protected]
North West25 Heystek Street, Rustenburg Tel: 014 592 0694 | Ifeksi: 014 594 1069
I-Menenja ye Sifundza Ms Mpho Boikanyo Contact: Poppy Mochadibane E-mail: [email protected]
Western Cape7th Floor ABSA building, 132 Adderley Street, Cape Town Tel: 021 426 2277 | Ifeksi: 021 426 2875
I-Menenja ye Sifundza Adv Lloyd Lotz Contact: Shafeeqah Salie E-mail: [email protected]
INKHOMISHANE YEMALUNGELO ELUNTFU ENINGIZIMU AFRICA
28
Ungachumana njani ne SAHRC
Forum 3, Braampark Office Park, Braamfontein
Johannesburg
Tel No: 011 877 3600
www.sahrc.org.za
E-mail: [email protected]
Twitter: @SAHRCommission
Facebook: SA Human Rights Commission