13
I (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71, võttes arvesse komisjoni ettepanekut ( 1 ), võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva- must ( 2 ), pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega, toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 3 ) arvestades lepituskomitee poolt 8. detsembril 2005. aastal heaks kiidetud ühist teksti ning arvestades järgmist: (1) Autovedude valdkonnas tuleb nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3820/85 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlusta- mise kohta) ( 4 ) kohaselt ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Nendes valdkondades saavutatud edusamme tuleks säilitada ja edasi arendada. (2) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta ( 5 ) on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, mis piiravad autojuhtide maksimaalset nädalast tööaega. (3) Määruse (EMÜ) nr 3820/85 sõidukijuhtide sõiduaegu, vaheaegu ja puhkeperioode riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol ühenduse piires käsitlevate teatud sätete ühe- taoline tõlgendamine, kohaldamine, jõustamine ja täit- mise jälgimine kõikides liikmesriikides on osutunud raskeks, kuna sätted on liiga üldised. (4) Et saavutada sätete eesmärke ja vältida negatiivset suhtumist eeskirjade kohaldamisse, on soovitav nimeta- tud sätete tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu on vajalikud selgemad ja lihtsamad eeskirjad, mis on nii veoettevõtjatele kui ka kontrolliasutustele kergemini mõistetavad, tõlgendatavad ja kohaldatavad. 11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/1 ( 1 ) EÜT C 51 E, 26.2.2002, lk 234. ( 2 ) EÜT C 221,17.9.2002, lk 19. ( 3 ) Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2003. aasta arvamus (ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 152), nõukogu 9. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 63 E, 15.3.2005, lk 11) ja Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2005. aasta seisukoht (ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 425). Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2006. aasta otsus. ( 4 ) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/59/EÜ (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4). ( 5 ) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.

(EMPs kohaldatav tekst)adradr.ee/wp-content/uploads/2013/01/EN-561_2006-e.k..pdfL 102/2 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006 (1) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Määrust on viimati muudetud

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • I

    (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik)

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006,

    15. märts 2006,

    mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millegamuudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks

    nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartiklit 71,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut (1),

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva-must (2),

    pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

    toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)arvestades lepituskomitee poolt 8. detsembril 2005. aastalheaks kiidetud ühist teksti

    ning arvestades järgmist:

    (1) Autovedude valdkonnas tuleb nõukogu 20. detsembri1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3820/85 (teatavateautovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlusta-mise kohta) (4) kohaselt ühtlustada konkurentsitingimusisisetranspordi, eriti autoveosektori osas ning parandadatöötingimusi ja liiklusohutust. Nendes valdkondadessaavutatud edusamme tuleks säilitada ja edasi arendada.

    (2) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi2002. aasta direktiivile 2002/15/EÜ autovedude alaseliikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldusekohta (5) on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid,mis piiravad autojuhtide maksimaalset nädalast tööaega.

    (3) Määruse (EMÜ) nr 3820/85 sõidukijuhtide sõiduaegu,vaheaegu ja puhkeperioode riigisisesel ja rahvusvaheliselautoveol ühenduse piires käsitlevate teatud sätete ühe-taoline tõlgendamine, kohaldamine, jõustamine ja täit-mise jälgimine kõikides liikmesriikides on osutunudraskeks, kuna sätted on liiga üldised.

    (4) Et saavutada sätete eesmärke ja vältida negatiivsetsuhtumist eeskirjade kohaldamisse, on soovitav nimeta-tud sätete tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu onvajalikud selgemad ja lihtsamad eeskirjad, mis on niiveoettevõtjatele kui ka kontrolliasutustele kergeminimõistetavad, tõlgendatavad ja kohaldatavad.

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/1

    (1) EÜT C 51 E, 26.2.2002, lk 234.(2) EÜT C 221, 17.9.2002, lk 19.(3) Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2003. aasta arvamus (ELT

    C 38 E, 12.2.2004, lk 152), nõukogu 9. detsembri 2004. aastaühine seisukoht (ELT C 63 E, 15.3.2005, lk 11) ja EuroopaParlamendi 13. aprilli 2005. aasta seisukoht (ELTC 33 E, 9.2.2006, lk 425). Euroopa Parlamendi 2. veebruari2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ja nõukogu2. veebruari 2006. aasta otsus.

    (4) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1. Määrust on muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/59/EÜ (ELT L 226,10.9.2003, lk 4).

    (5) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.

  • (5) Käesolevas määruses ettenähtud meetmed töötingimusteosas ei tohiks kahjustada tööturu osapoolte õigustleppida kokku töötajate jaoks soodsamates tingimusteskollektiivläbirääkimiste käigus või muul viisil.

    (6) On soovitav selgelt määratleda käesoleva määrusekohaldamisala, määrates kindlaks hõlmatud sõidukitepõhikategooriad.

    (7) Käesolevat määrust tuleks kohaldada autoveol, midateostatakse kas eranditult ühenduse piires või ühenduse,Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühine-nud riikide vahel.

    (8) 1. juuli 1970. aasta rahvusvahelisel autoveol töötavasõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR)kehtivat redaktsiooni tuleb ka edaspidi kohaldada veoseja sõitjate kohaletoimetamisel sõidukitega, mis onregistreeritud ühes liikmesriigis või AETRiga ühinenudriigis, kogu teekonna kestel ühenduse ja kolmanda riigi,välja arvatud Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonnalepinguga ühinenud riikide vahel või läbi taolise riigiterritooriumi. Oluline on muuta AETRi võimalikultkiiresti, parimal juhul kahe aasta jooksul pärast käesolevamääruse jõustumist, et selle sätted oleksid kooskõlaskäesoleva määrusega.

    (9) Sõitjate või veose kohaletoimetamisel sõidukitega, mis onregistreeritud kolmandas riigis, mis ei ole AETRilepinguosaline, tuleb AETRi sätteid kohaldada teekonnaselles osas, mis jääb ühenduse või AETRi lepinguosalisteriikide piiresse.

    (10) Kuna AETRi objekt jääb käesoleva määruse kohaldami-salasse, on läbirääkimiste pidamise ja lepingu sõlmimiseõigus ühendusel.

    (11) Kui ühenduse eeskirjade muutmine asjaomases valdkon-nas nõuab vastavaid muudatusi AETRi, tegutsevadliikmesriigid ühiselt, et taolised muudatused AETRi sellessätestatud menetluse kohaselt võimalikult kiiresti sisseviia.

    (12) Erandite loetelu tuleks ajakohastada, et arvestada auto-veosektoris viimase üheksateistkümne aasta jooksultoimunud arengutendentse.

    (13) Tõlgendamise kergendamiseks ja käesoleva määruseühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleb kõik olulisedmõisted täielikult määratleda. Lisaks sellele tuleks tehajõupingutusi tagamaks käesoleva määruse ühetaolinetõlgendamine ja kohaldamine siseriiklike järelevalveasu-tuste poolt. “Nädala” määratlus käesolevas määruses eitohiks takistada sõidukijuhti alustamast oma töönädalatmis tahes nädalapäeval.

    (14) Tõhusa rakendamise tagamiseks on äärmiselt oluline, etteedel kontrolli teostavad asjakohased asutused oleksidpärast üleminekuaega võimelised tuvastama, et antudpäeva ja sellele eelnenud 28 päeva sõiduaegadest japuhkeperioodidest on nõuetekohaselt kinni peetud.

    (15) Põhieeskirjad sõiduaja osas tuleb sätestada lihtsamalt jaselgemalt, et võimaldada tõhusat ja ühetaolist rakenda-mist digitaalse sõidumeeriku abil kooskõlas nõukogu20. detsembri 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 3821/85autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (1) ningkäesoleva määrusega. Lisaks sellele peaksid liikmesriikidekontrolliasutused püüdma saavutada alalises komiteesüksmeelt käesoleva määruse rakendamise osas.

    (16) Määruse (EMÜ) nr 3820/85 sätted lubasid validaööpäevaseid sõiduperioode ja vaheaegu nii, et sõidukiju-hid said ilma sõitu täielikult katkestamata sõita liiga kaua,tuues sellega kaasa liiklusohutuse olukorra ja juhtidetöötingimuste halvenemise. Seetõttu tuleks tagada sellinevaheaegade jaotus, mis ei võimaldaks kuritarvitusi.

    (17) Käesoleva määruse eesmärgiks on parandada määrusekohaldamisalasse kuuluvate töötajate sotsiaalseid tingi-musi ning üldist liiklusohutust. Seda eesmärki teenivadesmajoones sätted maksimaalse ööpäevase, nädalase jakahenädalase sõiduaja kehtestamise kohta, säte, miskohustab sõidukijuhte kasutama regulaarset iganädalastpuhkeperioodi vähemalt korra kahe järjestikuse nädalajooksul, ning sätted, mille kohaselt ööpäevane puhkepe-riood ei tohi mingil juhul olla lühem üheksatunnisestkatkematust puhkeperioodist. Kuna nimetatud sätetegaon tagatud kohane puhkeaeg, ei ole vähendatudööpäevaste puhkeperioodide hüvitussüsteem enam vaja-lik, arvestades sätete praktilise rakendamisega seotudviimaste aastate kogemusi.

    (18) Paljud autoveod ühenduse piires sisaldavad teekonna-lõike, mis tuleb läbida parvlaeva või rongiga. Taolistevedude puhul tuleb seetõttu kehtestada selged jaasjakohased eeskirjad ööpäevaste puhkeperioodide javaheaegade osas.

    (19) Piiriülese kauba- või reisijateveo kasvu silmas pidades onliiklusohutuse ning teedel ja ettevõtjate valdustes korral-datavate kontrollide tõhusama rakendamise huvides, etkontrollitakse ka teistes liikmesriikides või kolmandatesriikides teostatud vedude sõiduaegu, puhkeperioode javaheaegu ning tuvastatakse, kas asjakohastest eeskirjadestpeeti täies ulatuses ja nõuetekohaselt kinni.

    L 102/2 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

    (1) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Määrust on viimati muudetudkomisjoni määrusega (EÜ) nr 432/2004 (ELT L 71, 10.3.2004,lk 3).

  • (20) Veoettevõtjate vastutust peaks laienema vähemalt nendeveoettevõtjate suhtes, kes on juriidilised või füüsilisedisikud, välistamata siiski menetlusi füüsiliste isikutesuhtes, kes on käesoleva määruse rikkumise puhultäideviijad, kihutajad või kaasaaitajad.

    (21) Sõidukijuhid, kes töötavad mitme veoettevõtja juures,peaksid iga ettevõtjat asjakohaselt teavitama, et võimal-dada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid kohus-tusi.

    (22) Sotsiaalse progressi edendamiseks ja liiklusohutuseparandamiseks peab iga liikmesriik säilitama õiguseteatud otstarbekohaste meetmete võtmiseks.

    (23) Siseriiklikud erandid peavad peegeldama autoveosektoristoimuvaid muudatusi ja piirduma nende elementidega,mis ei jää hetkel konkurentsisurve alla.

    (24) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sõidukiteosas, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kuiläbitav teekond ei ole pikem kui 50 km. Need eeskirjadpeaksid pakkuma piisavat kaitset lubatud sõiduaegadening kohustuslike vaheaegade ja puhkeperioodide kujul.

    (25) Määruse tõhusa rakendamise huvides on soovitav, etkõiki riigisiseseid ja piiriüleseid reisijateveoteenuseidkontrollitakse standardse sõidumeerikuga.

    (26) Liikmesriigid peavad kehtestama sanktsioonid, midatuleb käesoleva määruse rikkumisel kohaldada, ja tagamanende jõustamise. Need sanktsioonid peavad olematõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimi-neerivad. Liikmesriikide käsutuses olevate võimalikemeetmete paketti tuleks lisada võimalus raske rikkumisekorral sõiduki kasutamist takistada. Käesolevas määrusessisalduvad sätted sanktsioonide või menetluste kohta eitohiks mõjutada tõendamiskohust käsitlevaid siserii-klikke eeskirju.

    (27) Selge ja tõhusa rakendamise huvides on soovitav tagadanende sätete ühetaolisus, mis käsitlevad veoettevõtjate jasõidukijuhtide vastutust käesoleva määruse rikkumiseeest. Selline vastutus võib vastavalt liikmesriigile kaasatuua kriminaal- või halduskaristuse või tsiviilvastutuse.

    (28) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt selgeid ühistesõiduaegu, vaheaegu ja puhkeperioode käsitlevate eeskir-jade kehtestamist, ei ole võimalik liikmesriikide tasandilpiisaval määral saavutada, mistõttu see on tulenevaltkooskõlastatud tegevuse vajadusest paremini saavutatavühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeidkooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsi-diaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud pro-portsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolevmäärus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatudeesmärgi saavutamiseks.

    (29) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999.aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestataksekomisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1).

    (30) Kuna juhi vanuse alampiiri käsitlevad sätted on sätestatuddirektiivis 2003/59/EÜ (2) ja need tuleb üle võtta 2009.aastaks, on käesolevas määruses vajalikud vaid mees-konna vanuse alampiiri käsitlevad üleminekusätted.

    (31) Määrust (EMÜ) nr 3821/85 tuleks muuta, et väljendadaveoettevõtjate ja juhtide eriomaseid kohustusi selgemaltning edendada õiguskindlust ja maksimaalsete sõiduae-gade ja puhkeperioodide piirmäärade jõustamist teedelkorraldatavate kontrollide ajal.

    (32) Ühtlasi tuleks muuta määrust (EMÜ) nr 3821/85, ettagada õiguskindlus digitaalsete sõidumeerikute kasutu-selevõtu ja juhikaartide kättesaadavuse uute tähtpäevadeosas.

    (33) Sõidumeerikute kasutuselevõtt vastavalt määrusele (EÜ)nr 2135/98, mis võimaldab juhi tegevust 28 päevajooksul elektrooniliselt salvestada tema juhikaardile jasalvestada elektrooniliselt sõiduki kasutamise 365 päe-vast perioodi, võimaldab tulevikus teha teedel kiiremat jaulatuslikumat kontrolli.

    (34) Direktiivi 88/599/EMÜ (3) kohaselt kontrollitakse teedelainult ööpäevast sõiduaega, ööpäevast puhkeperioode javaheaegu. Kui kasutatakse digitaalset sõidumeerikut, onjuhi ja sõiduki andmed elektrooniliselt salvestatud jaandmeid on võimalik elektrooniliselt kohapeal hinnata.See peaks aja jooksul võimaldama kergemini kontrollidaregulaarset ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi,regulaarset ja lühendatud iganädalast puhkeperioodi, jahüvitavat puhkeaega.

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/3

    (1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv

    2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavatemaanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ningnõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜkehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (EÜTL 168, 1.5.2004, lk 35).

    (3) Nõukogu 23. novembri 1988. aasta direktiiv 88/599/EMÜ,milles käsitletakse standardseid kontrolliprotseduure teatavateautovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamistkäsitleva määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja autovedudel kasutata-vaid sõidumeerikuid käsitleva määruse (EMÜ) nr 3821/85rakendamiseks (EÜT L 325, 29.11.1988, lk 55).

  • (35) Kogemused näitavad, et käesoleva määruse sätetest jaeelkõige kahenädalase perioodi maksimaalsest sõiduajastkinnipidamist ei saa tagada ilma teedel kontrollimiselepõhineva tõhusa järelevalveta kogu nimetatud perioodijooksul.

    (36) Digitaalseid sõidumeerikuid käsitlevate õigusnormidekohaldamine peaks olema käesoleva määrusega kooskõ-las, et saavutada järelevalve optimaalne tõhusus jajõustada teatavad autovedusid käsitlevad sotsiaalsätted.

    (37) Selguse ja otstarbekohasuse huvides tuleks määrus (EMÜ)nr 3820/85 kehtetuks tunnistada ja asendada käesolevamäärusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    SISSEJUHATAVAD SÄTTED

    Artikkel 1

    Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- jareisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheae-gade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitin-gimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ningparandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele onkäesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve jahaldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samutitöökorralduse parandamisele autoveosektoris.

    Artikkel 2

    1. Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, millepuhul on tegemist:

    a) kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatudtäismass koos haagise või poolhaagisega ületab3,5 tonni, või

    b) reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatudvõi alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksainimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleksotstarbeks ette nähtud.

    2. Käesolevat määrust kohaldatakse sõltumata sõidukiregistreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse:

    a) üksnes ühenduse piires või

    b) ühenduse, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonnalepinguga ühinenud riikide vahel.

    3. AETRi sätteid kohaldatakse käesoleva määruse asemelpiiriüleste autovedude suhtes, mida teostatakse osaliseltväljaspool lõikes 2 nimetatud piirkondi:

    a) sõidukite suhtes, mis on registreeritud ühenduses võiAETRiga ühinenud riikides kogu teekonna osas;

    b) kolmandas riigis, mis ei ole AETRi lepinguosaline,registreeritud sõidukite suhtes üksnes ühenduse võiAETRi lepinguosaliste riikide piires kulgeva teekonnaosas.

    AETRi sätted tuleks viia vastavusse käesoleva määruse sätetega,et kohaldada AETRi kaudu käesoleva määruse põhisätteidnende sõidukite suhtes, mis läbivad ükskõik millise teekon-naosa ühenduse piires.

    Artikkel 3

    Käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul ontegemist:

    a) sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks,kui liini pikkus ei ületa 50 km;

    b) sõidukitega, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h;

    c) sõidukitega, mis kuuluvad relvajõududele, päästeteenis-tustele ja tuletõrjeteenistustele ning korrakaitseorganitelevõi on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab asetnimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks jasõidukite kasutus on nende kontrolli all;

    d) sõidukitega, mida kasutatakse eriolukordade või päästeo-peratsioonide korral, sealhulgas humanitaarabi mitte-ärilisel veol;

    e) meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate erisõidukitega;

    f) sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse100 km raadiuses nende asukohast;

    g) sõidukitega, mis läbivad tehnilise arendamise, remondivõi hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uute jaümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutussevõetud;

    h) kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite võisõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass eiületa 7,5 tonni;

    i) kaubanduslike sõidukitega, mis on selle liikmesriigi, kusneid kasutatakse, õigusaktide kohaselt ajaloolised, ningmida ei kasutata reisijate- või kaubaveoks.

    L 102/4 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

  • Artikkel 4

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) autovedu – reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis taheskoormaga või koormata sõiduki teekond täielikult võiosaliselt üldkasutataval maanteel;

    b) sõidukid – mootorsõidukid, traktorid, täishaagised võipoolhaagised või nende mootorsõidukite kombinatsioo-nid, mis on määratletud järgmiselt:

    — mootorsõiduk: teel mehaaniliselt iseliikuv sõiduk, misei ole alaliselt rööbastel liikuv sõiduk ja midatavaliselt kasutatakse reisijate- või kaubaveoks,

    — traktor: teel mehaaniliselt iseliikuv sõiduk, mis ei olealaliselt rööbastel liikuv sõiduk ja mis on spetsiaal-selt kavandatud vedama, lükkama või liigutamatäishaagiseid, poolhaagiseid, riistu või masinaid,

    — täishaagis: sõiduk, mis on kavandatud mootorsõi-duki või traktori külge haakimiseks,

    — poolhaagis: ilma esiteljeta järelveok, mis on haagitudselliselt, et oluline osa selle massist ja koormamassist toetuks traktorile või mootorsõidukile;

    c) juht – isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kesoma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et ollavajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks;

    d) vaheaeg – mis tahes ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukitega tegele teiste töödega ning mida kasutatakse üksnespuhkeperioodiks;

    e) teised tööd – kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3punktis a tööajana määratletud tegevused, välja arvatudsõiduki juhtimine, samuti mis tahes töö sama või mõneteise tööandja jaoks transpordisektoris või väljaspoolseda;

    f) puhkeaeg – mis tahes katkestamatu ajavahemik, mida juhtvõib vabalt kasutada;

    g) ööpäevane puhkeperiood – ööpäevane ajavahemik, midajuht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab “regulaarsetööpäevast puhkeperioodi” ja “lühendatud ööpäevastpuhkeperioodi”:

    — regulaarne ööpäevane puhkeperiood : vähemalt11tunnine puhkeperiood. Seda regulaarset ööpäe-vast puhkeperioodi võib aga jaotada ka kahte ossa,kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt

    kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osavähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku,

    — lühendatud ööpäevane puhkeperiood: vähemalt9tunnine, kuid lühem kui 11tunnine puhkeperiood;

    h) iganädalane puhkeperiood – iganädalane ajavahemik, midajuht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarsetiganädalast puhkeperioodi või lühendatud iganädalast puhke-perioodi:

    — regulaarne iganädalane puhkeperiood : vähemalt45tunnine puhkeperiood,

    — lühendatud iganädalane puhkeperiood: puhkeperiood,mis on lühem kui 45 tundi, mida saab vastavaltartikli 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele lühendadaminimaalselt 24 järjestikuse tunnini;

    i) nädal – ajavahemik alates 00.00 esmaspäeval ja lõpetades24.00 pühapäeval;

    j) sõiduaeg – juhtimistegevus, mis on salvestatud:

    — automaatselt või poolautomaatselt määruse (EMÜ)nr 3821/85 I lisas ja I B lisas määratletudsõidumeeriku abil või

    — käsitsi, vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85artikli 16 lõikele 2;

    k) ööpäevane sõiduaeg – ööpäevase puhkeperioodi lõpu jasellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse võiööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jäävsummeeritud sõiduaeg;

    l) iganädalane sõiduaeg – ühe nädala piiresse jääv summee-ritud sõiduaeg;

    m) lubatud täismass – täiskoormaga sõiduki maksimaalneekspluatatsiooniks lubatud mass;

    n) regulaarne reisijatevedu – siseriiklik ja rahvusvaheline veduvastavalt nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määruse (EMÜ)nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveoühiseeskirjade kohta (1) artiklis 2 sätestatud mõistele;

    o) mitme juhiga vedu – vedu, kus kahe järjestikuse ööpäevasepuhkeperioodi vahele või ööpäevase ja iganädalasepuhkeperioodi vahele jääva sõiduaja kestel juhib sõidukitvähemalt kaks juhti. Mitme juhiga veo korral on esimesetunni jooksul teise juhi või teiste juhtide kohalolekvabatahtlik, ülejäänud ajal aga kohustuslik;

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/5

    (1) EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003.aasta ühinemisaktiga.

  • p) veoettevõtja – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, igatulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikuterühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisvaõigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimegaasutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb auto-vedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul;

    q) sõiduperiood – summeeritud sõiduaeg alates ajahetkest,mil juht pärast puhkeperioodi või vaheaega alustabsõiduki juhtimist, kuni ajahetkeni, mil juht alustabpuhkeperioodi või vaheaega. Sõiduperiood võib ollakatkematu või katkestatud.

    II PEATÜKK

    SÕIDUKI MEESKOND, SÕIDUAJAD, VAHEAJAD JAPUHKEPERIOODID

    Artikkel 5

    1. Konduktori vanuse alampiir on 18 aastat.

    2. Kaasjuhi vanuse alampiir on 18 aastat. Liikmesriigidvõivad siiski vähendada kaasjuhtide vanuse alampiiri 16aastale järgmistel tingimustel:

    a) autovedu teostatakse ühes liikmesriigis 50 km raadiusessõiduki paiknemiskohast, kaasa arvatud kohalikud oma-valitsused, mille keskused jäävad nimetatud raadiusse;

    b) vähendamine toimub kutseõppe huvides ja

    c) ei minda vastuollu asjaomase liikmesriigi tööseadusand-lusega.

    Artikkel 6

    1. Ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi.

    Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib sedaaega pikendada 10 tunnini.

    2. Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi ja viiadirektiivis 2002/15/EÜ sätestatud iganädalase tööaja ülem-määra ületamiseni.

    3. Sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohiületada 90 tundi.

    4. Ööpäevane ja iganädalane sõiduaeg hõlmavad kõikisõiduaegu ühenduse või kolmanda riigi territooriumil.

    5. Juht peab artikli 4 lõikes e nimetatud ajad, samuti kõiksõiduajad sõidukis, mida kasutatakse ärilistel eesmärkidelväljaspool käesoleva määruse reguleerimisala, registreerimateiste töödena; lisaks sellele peab ta määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 lõike 3 punkti c kohaselt registreerima pärastoma viimast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi veede-tud “valmisolekuajad”. Need ajad tuleb kanda käsitsi salves-tuslehele või väljatrükile või sisestada manuaalseltsõidumeerikusse.

    Artikkel 7

    Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkepe-rioodi.

    Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minutipikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkunevaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, etjärgitakse lõike 1 sätteid.

    Artikkel 8

    1. Juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastestpuhkeperioodidest.

    2. 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalastpuhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkepe-rioodi.

    Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jäävosa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi,loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatudööpäevaseks puhkeperioodiks.

    3. Ööpäevast puhkeperioodi võib pikendada nii, et tekibregulaarne iganädalane puhkeperiood või vähendatud iganä-dalane puhkeperiood.

    4. Juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võttamaksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.

    5. Erandina lõikest 2 peab juht mitme juhiga sõiduki puhul30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkepe-rioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olemavähemalt 9 tunni pikkune.

    6. Kahe mis tahes üksteisele järgneva nädala jooksul peabjuht võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid:

    — kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

    — üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähen-datud iganädalane vähemalt 24tunnine puhkeperiood.Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeperioodsamaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikunaenne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädalalõppu.

    Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmiseiganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24tunniseajavahemiku lõppu.

    L 102/6 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

  • 7. Iganädalaste puhkeperioodide vähendamise eest saadudkompensatoorne puhkeaeg tuleb võtta koos teise vähemaltüheksa tunni pikkuse puhkeperioodiga.

    8. Juhi valikul võib ööpäevaseid puhkeperioode ja vähenda-tud iganädalasi puhkeperioode, mida ei kasutata sõidukitavalises paiknemiskohas, veeta sõidukis, kui see on varustatudmagamisasemega iga juhi jaoks ega liigu.

    9. Iganädalase puhkeperioodi, mis algab ühel ja lõpeb teiselnädalal, võib lisada ükskõik kumma nädala, kuid mittemõlema nädala puhkeperioodiks.

    Artikkel 9

    1. Erandina artiklist 8 tohib juht, kes saadab oma parvlaevavõi rongiga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkepe-rioodi katkestada mitte rohkem kui kahel korral teistetöödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi.Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi jooksul peabjuhil olema juurdepääs magamis- või lamamisasemele.

    2. Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamisekskäesoleva määruse reguleerimisalas oleva sõiduki asukohtaminemiseks või sealt asukohast naasmiseks, mis ei ole juhikodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskusesei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevasvõi rongis ning tal on juurdepääs magamis- või lamamisase-mele.

    3. Aega, mida juht kulutab käesoleva määruse reguleerimi-salast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määrusereguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest,mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandjategevuskeskuses, käsitletakse muu tööna.

    III PEATÜKK

    VEOETTEVÕTJA VASTUTUS

    Artikkel 10

    1. Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatelevõi veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, kalisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumineläbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kaubakogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolestohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruserikkumist.

    2. Veoettevõtja korraldab lõikes 1 nimetatud juhtide töö nii,et juhid saavad kinni pidada nõukogu määrusest (EMÜ)nr 3821/85 ja käesoleva määruse II peatükist. Veoettevõtjapeab juhti nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kont-rollima määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja käesoleva määruse IIpeatüki täitmist.

    3. Veoettevõtja vastutab oma sõidukijuhtide rikkumiste eestka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigivõi kolmanda riigi territooriumil.

    Ilma et see piiraks liikmesriigi õigust võtta veoettevõtjatpiiramatule vastutusele, võivad liikmesriigid selle vastutusesiduda lõigetes 1 ja 2 toodud sätete rikkumisega. Liikmesriigidvõivad kaaluda kõiki tõendeid, mis võivad tõendada asjaolu, etveoettevõtjat ei saa toimepandud rikkumise eest põhjendatultvastutusele võtta.

    4. Ettevõtjad, kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad,peatöövõtjad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamise agentuuridtagavad, et lepinguliselt sätestatud ajakavad ei lähe vastuollukäesoleva määruse sätetega.

    5. a) Veoettevõtja, kes kasutab käesoleva määruse regu-leerimisalasse kuuluvates sõidukites sõidumeerikut,mis vastab määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisale,tagab, et:

    i) kõik andmed laetakse salvestusseadmelt jajuhikaardilt regulaarselt alla vastavalt liikmes-riigi nõuetele ja et olulised andmed laetaksealla lühemate ajavahemike tagant, et tagadakõigi veoettevõtja poolt või veoettevõtja heaksteostatud tegevustega seotud andmete allalaa-dimine;

    ii) kõiki nii salvestusseadmelt kui ka juhikaardiltallalaetud andmeid talletatakse pärast salvesta-mist vähemalt 12 kuud ja muudetakse kont-rollivale ametnikule selle nõudmiselveoettevõtja valdustes kas otseselt või kaudseltligipääsetavaks;

    b) Käesoleva lõike tähenduses tõlgendatakse mõistet“allalaadimine” vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85IB lisa I peatüki punkti s määratlusele.

    c) Oluliste andmete allalaadimise maksimaalse ajava-hemiku üle vastavalt punkti a alapunktile i saabkomisjon otsustada kooskõlas artikli 24 lõikes 2nimetatud menetlusega.

    IV PEATÜKK

    ERANDID

    Artikkel 11

    Iga liikmesriik võib kohaldada täielikult tema territooriumilteostatavate autovedude suhtes kõrgemat vaheaegade japuhkeperioodide alammäära või madalamat sõiduaegadeülemmäära kui on sätestatud artiklites 6 kuni 9. Seda tehesarvestavad liikmesriigid asjakohaseid töösuhte poolte vahelisikollektiivlepinguid või muid lepinguid. Sellest olenematakohaldatakse rahvusvahelisi vedusid teostavate juhtide suhteskäesoleva määruse sätteid.

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/7

  • Artikkel 12

    Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juhtsobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruseartiklite 6 kuni 9 sätetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukisasuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peabkõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatus-kohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehelevõi väljatrükile või oma töögraafikusse.

    Artikkel 13

    1. Tingimusel et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamistei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjao-maste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumileranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldataksevedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuulu-vate sõidukitega:

    a) eraõiguslike veoettevõtjatega mittekonkureerivate asu-tuste omanduses olevad või nende poolt ilma juhitarendile võetud kauba- või reisijateveoks kasutatavadsõidukid;

    b) sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- võikalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhitarendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtteasukohast kuni 100 km raadiuses;

    c) põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, mida kasutataksepõllu- või metsamajanduslikel töödel sõidukit omava,rentiva või liisiva ettevõtte asukohast 100 km raadiuses;

    d) sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatudtäismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad:

    — universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Par-lamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aastadirektiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturuarengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevateühiseeskirjade kohta (1) artikli 2 lõike 13 mõistespostisaadetiste kohaletoimetamiseks universaalsepostiteenuse raames või

    — selliste materjalide, seadmete või masinate veoks,mida juht vajab seoses oma tööga.

    Neid sõidukeid tohib kasutada ettevõtte asukohast 50 kmraadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhipõhitegevus;

    e) sõidukid, mis on käigus ainult saartel, mille pindala eiületa 2 300 km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriu-miga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatudsilla, koolme ega tunneli kaudu;

    f) ettevõtte asukohast 50 km raadiuses kaubaveoks kasu-tatavad ning survegaasi, vedelgaasi või elektri jõulliikuvad sõidukid, mille lubatud täismass koos haagisevõi poolhaagisega ei ületa 7,5 tonni;

    g) sõidukid, mida kasutatakse sõidukoolitusel ja juhiloa võikutsetunnistuse saamiseks vajaliku sõidueksami soorita-miseks, tingimusel et selliseid sõidukeid ei kasutatakauba- või reisijateveoks ärieesmärkidel;

    h) sõidukitega, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga,üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektri-hooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olme-jäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- jatelefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- võitelesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;

    i) 10- kuni 17kohalised sõidukid, mida kasutatakse ainultmitteäriliseks reisijateveoks;

    j) erisõidukid, mis veavad tsirkuste ja lõbustusparkidevarustust;

    k) erivarustusega projektsõidukid mobiilsete projektidejaoks, mida kasutatakse statsionaarselt põhiliselt kooli-tuseesmärkidel;

    l) sõidukid, mida kasutatakse taludest piima kogumiseksning taludesse piimamahutite tagastamiseks või looma-söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;

    m) sõidukid, mis on spetsiaalselt kohandatud raha ja/väärtasjade vedamiseks;

    n) inimtoiduks mittemõeldud loomsete jäätmete või kor-juste vedamiseks kasutatavad sõidukid;

    o) sõidukid, mida kasutatakse üksnes kaupade jaotuskes-kustes, näiteks sadamates, ümberlaadimisrajatistes jaraudteeterminaalides asuvatel teedel;

    p) elusloomade põllumajandusettevõttest kohalikule turuleja vastupidi või turult kuni 50 km kaugusel asuvassekohalikku tapamajja vedamiseks kasutatavad sõidukid.

    2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 alusel tehtuderanditest ning komisjon teeb erandid teatavaks ülejäänudliikmesriikidele.

    L 102/8 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

    (1) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetudmäärusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

  • 3. Liikmesriik võib pärast komisjonilt loa saamist teha omaterritooriumil käesoleva määruse kohaldamisel vähesel määralerandeid sõidukitele, mida kasutatakse eelnevalt kindlaksmää-ratud piirkondades, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 5inimest ruutkilomeetri kohta, tingimusel et sellised erandid eiohusta oluliselt artiklis 1 sätestatud eesmärke ja tagatud onjuhi asjakohane kaitse, järgmiste vedude osas:

    — riigisisene regulaarne reisijatevedu, mille sõiduplaan onametiasutuste poolt kinnitatud (sellisel juhul on lubatudüksnes vaheaegadega seotud erandid), ja

    — sellised riigisisesed autoveod, mille puhul veetakse kaupuenda arvel või rendi või tasu eest ja mis ei avalda mõjuühtsele turule ja on vajalikud teatud majandusharudesäilitamiseks riigi territooriumil ja mille puhul käesolevasmääruses sätestatud erandid näevad maksimaalse raadiu-sena ette 100 km.

    Selle erandi alusel teostatav autovedu võib haarata sõitupiirkonda, mille rahvastikutihedus on 5 või enam inimest kmkohta, vaid sõidu lõpetamiseks või alustamiseks. Taolinemeede peab oma laadilt ja ulatuselt olema kohane.

    Artikkel 14

    1. Liikmesriigid võivad pärast komisjonilt loa saamist tehaartiklite 6 kuni 9 kohaldamisel erandeid eriolukordadestoimuvate vedude osas, kui sellised erandid ei ohusta oluliseltartiklis 1 nimetatud eesmärke.

    2. Pakilistel juhtudel võivad liikmesriigid teha ajutisi, mitteüle 30 päeva kestvaid erandeid, millest teatatakse viivitamatakomisjonile.

    3. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist eranditest, mison tehtud vastavalt käesolevale artiklile.

    Artikkel 15

    Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis a nimetatud sõidu-kite juhtide suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, mispakuvad lubatud sõiduaegade ja ettenähtud vaheaegade ningkohustuslike puhkeperioodide osas kohast kaitset.

    V PEATÜKK

    JÄRELEVALVEMENETLUS JA SANKTSIOONID

    Artikkel 16

    1. Kui sõiduk ei ole varustatud sõidumeerikuga vastavaltmäärusele (EMÜ) nr 3821/85, kohaldatakse järgnevalt nime-tatud veoteenuste osas käesoleva artikli lõike 2 ja 3 sätteid:

    a) regulaarne siseriiklik reisijatevedu ja

    b) regulaarne rahvusvaheline reisijatevedu, mille marsruudilõpp-punktid asuvad linnulennul mitte rohkem kui50 km kaugusel kahe liikmesriigi vahelisest piirist jamille liini pikkus ei ületa 100 km.

    2. Veoettevõtja töötab välja sõiduplaani ja töögraafiku,milles näidatakse iga juhi nimi, elukoht ja ajakava, millesmääratakse eelnevalt kindlaks sõiduajad, muu töö, vaheajad jajuhi kättesaadavus.

    Iga juht, kes on hõivatud lõikes 1 nimetatud reisijateveoga,kannab endaga kaasas väljavõtet töögraafikust ja sõiduplaanikoopiat.

    3. Töögraafik

    a) peab sisaldama kõiki lõikes 2 nimetatud üksikasjuajavahemiku kohta, mis hõlmab eelnenud 28 päeva;nimetatud üksikasju tuleb ajakohastada korrapärasteajavahemike järel, mis ei ületa ühte kuud;

    b) peab olema alla kirjutatud veoettevõtja juhi või tedaesindama volitatud isiku poolt;

    c) peab olema veoettevõtjas säilitatud ühe aasta jooksulalates graafikuga hõlmatud aja möödumisest. Veoette-võtja annab asjassepuutuvatele juhtidele, kes sedanõuavad, töögraafikust väljavõtte; ja

    d) peab olema esitatud ja väljastatud volitatud kontrollia-metnikule viimase vastavasisulisel nõudmisel.

    Artikkel 17

    1. Liikmesriigid edastavad komisjonile komisjoni otsuses 93/173/EMÜ (1) ettenähtud standardvormi kasutades vajalikuteabe, võimaldamaks komisjonil iga kahe aasta järel koostadaaruannet käesoleva määruse ja määruse (EMÜ) nr 3821/85täitmisest ja arengusuundadest kõnealustes valdkondades.

    2. See teave peab komisjonini jõudma hiljemalt vaadeldavakaheaastase ajavahemiku lõppemise kuupäevale järgneval30. septembril.

    3. Nimetatud aruandes märgitakse, kuidas on kasutatudartiklis 13 sätestatud erandit.

    4. Komisjon edastab aruande Euroopa Parlamendile janõukogule 13 kuu jooksul pärast aruandes vaadeldudkaheaastase ajavahemiku lõppu.

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/9

    (1) EÜT L 72, 25.3.1993, lk 33.

  • Artikkel 18

    Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis võivad ollavajalikud käesoleva määruse rakendamiseks.

    Artikkel 19

    1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja määruse(EMÜ) nr 3821/85 sätete rikkumiste eest sanktsioonid javõtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise taga-miseks. Nimetatud sanktsioonid peavad olema tõhusad,proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Käeso-leva määruse ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 rikkumine ei võikaasa tuua mitut sanktsiooni või menetlust. Liikmesriigidteavitavad komisjoni nimetatud meetmetest ja sanktsioonereguleerivatest sätetest artikli 29 teises lõigus nimetatudkuupäevaks. Komisjon omakorda edastab teabe liikmesriiki-dele.

    2. Liikmesriik võimaldab asjaomastel ametiasutustel määratasanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile käesoleva mää-ruse rikkumise eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil,kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel sanktsiooni määratud,seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teiseliikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil.

    Erandina, kui tuvastatakse rikkumine:

    — mida ei pandud toime asjaomase liikmesriigi territooriu-mil ja

    — mille pani toime veoettevõtja, kelle asukoht on mõnesteises liikmesriigis või kolmandas riigis, või juht, kelletöökoht on mõnes teises liikmesriigis või kolmandasriigis,

    võivad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 2009 sanktsioonidemääramise asemel teavitada rikkumisest selle liikmesriigi võikolmanda riigi pädevat ametiasutust, kus asub vedaja asukohtvõi juhi töökoht.

    3. Kui liikmesriik algatab teatud rikkumise suhtes menetlusevõi määrab sanktsiooni, peab ta esitama juhile piisavadkirjalikud tõendid.

    4. Liikmesriigid tagavad proportsionaalsete sanktsioonidesüsteemi, mis võib hõlmata ka rahalisi sanktsioone, olemasolujuhuks, kui vedaja või temaga seotud kaubasaatjad, ekspedee-rijad, reisikorraldajad, peatöövõtjad, alltöövõtjad ja sõiduki-juhtide vahendamise agentuurid rikuvad käesolevat määrustvõi määrust (EMÜ) nr 3821/85.

    Artikkel 20

    1. Juht peab kõiki liikmesriigi poolt sanktsioonide määra-misel või menetluse algatamisel esitatud tõendeid säilitama

    seni, kuni käesoleva määruse sama rikkumine ei saa kaasatuua teise menetluse algatamist või teise sanktsiooni määra-mist vastavalt käesolevale määrusele.

    2. Juht peab lõikes 1 viidatud tõendid nõudmisel esitama.

    3. Juht, kes töötab mitme veoettevõtja juures või on mitmeveoettevõtja käsutuses, edastab igale ettevõtjale II peatükitäitmiseks piisava teabe.

    Artikkel 21

    Et käsitleda juhtumeid, mille suhtes liikmesriik on seisukohal,et tegemist on käesoleva määruse rikkumisega, mis võibselgelt ohustada liiklusohutust, volitab see liikmesriik asjao-mast pädevat asutust jätta asjaomane sõiduk seisma kunirikkumise põhjuse kõrvaldamiseni. Liikmesriigid võivadkohustada juhti kinni pidama ööpäevasest puhkeperioodist.Lisaks sellele liikmesriigid vajaduse korral tühistavad võipeatavad ettevõtja tegevusloa või piiravad selle kehtivust, kuiettevõtja asukoht on selles liikmesriigis, või võtavad ärasõidukijuhi juhiloa või peatavad või piiravad selle kehtivust.Komisjon, toimides artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras, töötabvälja suunised käesoleva artikli ühtlustatud kohaldamiseks.

    Artikkel 22

    1. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohal-damisel ja selle täitmise kontrollimisel.

    2. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad üksteiseleregulaarselt kogu olemasoleva teabe:

    a) mitteresidentide poolt toime pandud II peatüki säteterikkumiste ning nende eest kehtestatud sanktsioonidekohta;

    b) liikmesriigi poolt oma residentide suhtes kehtestatudsanktsioonide kohta rikkumiste eest, mis on toimepandud mõnes teises liikmesriigis.

    3. Liikmesriigid edastavad komisjonile regulaarselt oluliseteabe käesoleva määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohalda-mise kohta; komisjon teeb nimetatud teabe elektrooniliselkujul kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

    4. Komisjon toetab liikmesriikide vahelist dialoogi käesolevamääruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta läbiartikli 24 lõikes 1 viidatud komitee.

    Artikkel 23

    Ühendus alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, misvõivad osutuda vajalikuks käesoleva määruse rakendamiseeesmärgil.

    L 102/10 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

  • Artikkel 24

    1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18lõike 1 alusel loodud komitee.

    2. Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse nõuandemenetlustvastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 3, arvestades selleotsuse artikleid 7 ja 8.

    3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 25

    1. Ühe liikmesriigi taotlusel või omal algatusel:

    a) kontrollib komisjon juhtumeid, mil käesoleva määrusesätteid, eriti sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodideosas, kohaldatakse ja jõustatakse erinevalt;

    b) selgitab komisjon ühise lähenemisviisi tagamiseks käeso-leva määruse sätteid.

    2. Lõikes 1 viidatud juhtudel võtab komisjon artikli 24lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu otsuse soovitatudlähenemisviisi kohta. Komisjon edastab oma otsuse EuroopaParlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

    VI PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 26

    Määrust (EMÜ) nr 3821/85 muudetakse käesolevaga järgmi-selt.

    1. Artikkel 2 asendatakse järgmise tekstiga:

    “Artikkel 2

    Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad EuroopaParlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse(EÜ) nr 561/2006 (teatavate autovedusid käsitlevatesotsiaalõigusnormide ühtlustamise ning nõukogu mää-ruste (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 muutmisekohta) (*) artiklis 4 esitatud mõisted.

    (*) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1”.

    2. Artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 3 muudetakse järgmiselt:

    “1. Sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakseliikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutataksereisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühesliikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis 3osutatud sõidukid. Määruse nr 561/2006 artikli 16lõikes 1 osutatud sõidukid ning sõidukid, mille suhtes olimääruse (EMÜ) nr 3820/85 kohaldamisel antud erand,

    kuid mille suhtes erand määruse (EÜ) nr 561/2006kohaselt enam ei kehti, peavad nimetatud nõude täitmahiljemalt31. detsembriks 2007.

    2. Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse kohal-damisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 13lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukite suhtes.

    3. Pärast komisjonilt loa saamist võivad liikmesriigidanda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse(EÜ) nr 561/2006 artiklis 14 osutatud vedudel kasuta-tavate sõidukite suhtes”.

    3. Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    “2. Ettevõtja säilitab salvestuslehed ja väljatrükid –juhul, kui need artikli 15 lõike 1 kohaselt on olemas –kronoloogilises järjekorras ja loetaval kujul vähemaltaasta pärast nende kasutamist ja väljastab asjaomastelejuhtidele nende taotluse korral koopiad. Lisaks selleleväljastab ettevõtja asjaomastele juhtidele nende nõudmi-sel juhikaartidelt allalaetud andmete koopiad ja koopiateväljatrükid. Salvestuslehed, väljatrükid ja allalaetud and-med esitatakse või antakse üle mis tahes volitatudkontrolliametniku nõudmisel.”

    4. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt.

    — Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

    “Kui juhikaart on kahjustatud, töötab häiretega võiei ole juhi valduses, peab juht:

    a) oma teekonna alguses trükkima välja andmedtema poolt juhitud sõiduki kohta ja kandmaväljatrükile:

    i) andmed, mis võimaldavad juhi kindlaks-tegemist (nimi, juhikaardi või juhiloanumber), ning oma allkirja;

    ii) lõike 3 teise taande punktides b, c jad osutatud ajavahemikud;

    b) oma teekonna lõpul välja trükkima andmedsõidumeeriku poolt salvestatud ajavahemikekohta, märkima üles sõidumeeriku pooltmittesalvestatud ajavahemikud, mil ta välja-trüki koostamisest alates teostas teisi töid, olivalmisolekuseisundis või võttis puhkeaja, ningkandma sellele dokumendile andmed, misvõimaldavad juhi kindlakstegemist (nimi, juhi-kaardi või juhiloa number), samuti omaallkirja.”

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/11

  • — Lõike 2 teine punkt asendatakse järgmisega:

    “Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttusõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahe-mikud,

    a) kui sõiduk on varustatud sõidumeerikugavastavalt I lisale, kanda salvestuslehele käsitsi,automaatse registreerimise või muude vahen-dite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata,või

    b) kui sõiduk on varustatud sõidumeerikugavastavalt IB lisale, kanda juhikaardile sõidu-meeriku manuaalse sisestusseadme abil.

    Kui IB lisa kohaselt sõidumeerikuga varustatudsõidukis viibib mitu juhti, siis tagab iga juht, ettema juhikaart asetatakse sõidumeeriku õigesseavasse.”

    — Lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmistega:

    “b) muud tööd –mis tahes tegevus peale sõidukijuhtimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ(autovedude alase liikuva tegevusega hõivatudisikute tööaja korralduse kohta) (*) artikli 3punkti a tähenduses, samuti mis tahes töösama või mõne teise tööandja jaoks kastranspordisektoris või väljaspool seda ning

    need tuleb registreerida märgi all.

    c) valmisolekuaeg – direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3punkti b tähenduses tuleb registreerida märgi

    all.

    (*) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.”

    — Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

    — Lõige 7 asendatakse järgmisega:

    “7. a) Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatudsõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutmakontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

    i) jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolteelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed;

    ii) juhikaardi selle olemasolul ja

    iii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päevajooksul koostatud käsikirjalised kanded javäljatrükid, mis on ette nähtud käesolevamääruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.

    Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmavad alapunktides i jaiii osutatud ajavahemikud siiski jooksvat päeva jaeelnenud 28 päeva.

    b) Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatudsõidumeerikuga IB lisa kohaselt, peab ta suutmakontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

    i) juhikaardi selle olemasolul;

    ii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päevajooksul koostatud käsikirjalised kanded javäljatrükid, mis on ette nähtud käesolevamääruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006, ja

    iii) salvestuslehed punktis 1 osutatud ajavahemikukohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksuljuhtinud sõidukit, mis on varustatud sõidu-meerikuga vastavalt I lisale.

    Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmab alapunktis iiosutatud ajavahemik siiski jooksvat päeva jaeelnenud 28 päeva.

    c) Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ)nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsidessalvestuslehti, kuvades ekraanile või trükkides väljasõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeidvõi muul moel iga teist tõendussuutlikku doku-menti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega,näiteks artikli 16 lõigete 2 ja 3 sätetega.”

    Artikkel 27

    Määrust (EÜ) nr 2135/98 muudetakse järgmiselt.

    1. Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

    “1. a) Kahekümnendal päeval pärast Euroopa Parla-mendi ja nõukogu 15 määruse 2006 (EÜ) nr 561/2006avaldamist (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõi-gusnormide ühtlustamise ja nõukogu määruste (EMÜ)nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 muutmise kohta) (*) tulebesmakordselt kasutuselevõetavatele sõidukitele paigal-dada sõidumeerik vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85IB lisa nõuetele.

    (*) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1”.

    L 102/12 ET Euroopa Liidu Teataja 11.4.2006

  • 2. Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    “2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks,et nad on suutelised juhikaarte välja andma hiljemaltkahekümnendal päeval pärast määruse (EÜ) nr 561/2006avaldamist.”

    Artikkel 28

    Määrus (EMÜ) nr 3820/85 tunnistatakse kehtetuks jaasendatakse käesoleva määrusega.

    Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 4kohaldatakse kuni direktiivi 2003/59/EÜ artikli 15 lõikes 1nimetatud tähtpäevadeni.

    Artikkel 29

    Käesolev määrus jõustub 11. aprillil 2007, välja arvatudartikli 10 lõige 5, artikli 26 lõiked 3 ja 4 ning artikkel 27, misjõustuvad 1. mail 2006.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 15. märts 2006

    Euroopa Parlamendi nimelpresident

    J. BORRELL FONTELLES

    Nõukogu nimeleesistuja

    H. WINKLER

    11.4.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 102/13