· Web viewelupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab

Jaak JärvekülgKeskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127

Martin RuulKeskkonnaspetsialist, projektijuht

Tartu 2016Töö nr 2587/16

Keskkonnamõjude eelhinnang

Riigitee nr 11392 Suurupi tee km 0,0 - 4,705 ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Versioon 24.09.2016/// T

ÖÖ

NR

2587/16

Versioon

Riigitee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

SISUKORDSISUKORD.................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID...................................................................6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS......................................................................................................................... 8

3.1. Olemasolev olukord.....................................................................................................8

3.2. Kavandatav tegevus..................................................................................................10

4. MÕJU NATURA 2000 ALADELE (NATURA EELHINDAMINE)..................................13

4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta...........................................................13

4.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus .......15

4.3. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega...............................................16

4.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele...............................16

4.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused.......................................................21

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-NIMEKIRI..............................................................................22

6. JÄRELDUS......................................................................................................................... 32

Versioon 24.09.2016

Riigitee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

1. SISSEJUHATUSKäesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon OÜ Roadplan poolt koostatava riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti kooseisus. Projekteeritav riigimaantee nr 11392 lõik paikneb Harju maakonnas, Harku vallas, Suurupi külas.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnang on koostatud projekti koostamise lõpp-faasis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud põhiprojekti joonised ning OÜ Roadplan suulised või kirjalikud täpsustused seisuga 13.07.2016.

Versioon 24.09.2016


2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTIDKeskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1.

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusKeskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

(3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000

1 https://www.ri igiteataja.ee/akt/130122015018

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018

Versioon 24.09.2015


võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “2.

Vastavalt VV määruse §13 p 8:§ 13. Infrastruktuuri ehitamineKeskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse §13 p 8 „tee ehitamise või remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine või asukoha muutus“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.

Käesolev eelhinnang on tellitud OÜ Roadplan poolt riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti kooseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002


Versioon 24.09.2016

8 Riigitee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

3.1.OLEMASOLEV OLUKORD

Riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 lõik asub Harju maakonnas Harku vallas, Suurupi külas (vt joonis 1).

Joonis 1. Riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 lõigu asukohaskeem ning elluviimise etapid. Projekti tehniline kirjeldus

Projekteeritavas lõigus on riigimaatee nr 11392 puhul tegemist V klaasi teega, mis on valdavalt kuni 6 m lai. Lõigul asuvad teeregistri andmetel Orase (mõlemal pool teed),Tempo (mõlemal pool teed) Tuletorni (paremal pool teed), Suurupi (paremal poolt teed), Kivi tee (paremal pool teed) ja Sõpruse (paremal pool teed) bussipeatused. Maantee ääres puuduvad jalgteed.

2015. aasta loenduse andmete põhjal oli lõigul km 0-1,848 liiklussagedus 1296 sõidukit (sõiduautod 98%, veoautod-autobussid 2%, autorongid 0%) ja lõigul km 1,848-4,705 oli liiklussagedus 566 sõidukit (sõiduautod 96%, veoautod-autobussid 3%, autorongid 1%).

Versioon 24.09.2015


Looduskaitselised objektid

Maantee km ~1,975- 2,35 asub vasakul pool teed Suurupi looduskaitseala (KLO1000612), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku osa - Suurupi loodusala (EE0010140). Suurupi looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta:

Suurupi kambriumi liivakivi panka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid;

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas: püsitaimestuga kivirandu (1220)2, merele avatud pankrandu (1230), väikesaari ning laide (1620), rannaniite (1630*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandeid (8210), liivakivipaljandeid (8220), vanu loodusmetsi (9010*), puiskarjamaid (9070), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsi (pangametsi - 9180*);nende liikide elupaika, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas - vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Vasakkeermene pisitigu on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik;III kategooria kaitsealuste taimeliikide - rootsi kukitsa (Cornus suecica), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), suure käopõlle (Listera ovata), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja karukolla (Lycopodium clavatum) elupaiku;II ja III kategooria kaitsealuseid loomaliike väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), punaselg-õgijat (Lanius collurio), vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) ja sõõrsilmikut (Lopinga achine) ning III kategooria kaitsealuseid rändlinnuliike - ristpart (Tadorna tadorna), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja randtiir (Sterna paradisaea Pont.).

Suurupi loodusala kaitse-eesmärkideks on:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia).

Muinsuskaitselised objektid

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel piirneb maanteega lõigus km ~2,25-2,35 (vasakul) Suurupi ülemise tuletorni ning selle juurde kuuluva hoonetekompleksi ühine kaitsevöönd. Kompleksi kuuluvad:

Suurupi ülemine tuletorn, 1760 (reg nr 9459);

Suurupi ülemise tuletorni vedelkütuse hoidla, 1898. a (reg nr 9460);

Suurupi ülemise tuletorni saun, 1896. a (reg nr 9461);

Suurupi ülemise tuletorni laut, 1911. a (reg nr 9462);

Suurupi ülemise tuletorni kelder, 19. saj (reg nr 9463;

Versioon 24.09.2016


Suurupi ülemise tuletorni elamu, 1951. a (reg nr 9464).

Pärandkultuuri objektid

Maa-ameti pärandikultuuri kaardirakenduse andmetel on Suurupi tee km 3,784 lõikumine pärandikultuuri joonobjektiga „Suurupi munakivitee“ (198:MKT:002).

Puurkaevud

Km 1,6 juures läbib teelõik puurkaevu (PRK0030153) sanitaarkaitseala ning km 4,6 juures puurkaevu (PRK0023629) sanitaarkaitseala.

Põhjavee kaitstus

Maantee lõik km 0 – 1,7 paikneb kaitsmata põhjaveega alal, millel asuvad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi) kihid, mistõttu on seal probleeme vete ära juhtimisega. Lõik km 1,7 – 4,705 asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3.2.KAVANDATAV TEGEVUS

Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojektiga kavandatav tegevus: maantee rekonstrueerimine kogu lõigu ulatuses ning jalg- ja jalgrattatee rajamine lõikudes km 0,0-2,945 ja km 3,784-4,70 (vt joonis 1 lk 8).

Põhiprojektiga nähakse ette järgmised tööd:

Tähistada nõuetekohaselt objekt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Jalg- ja jalgrattatee ning kraavide rajamiseks tuleb likvideerida osaliselt ka puid ja võsa. Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid (näit. liiklusmärgid, bussiootekojad jms).

Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastuste tingimustest.

Puhastada projektiga ette nähtud olemasolevad truubid ja kraavid. Kaevata projekteeritud kraavid. Paigaldada projekteeritud truubid. Kindlustada kraavide põhjad, kus see on ette nähtud.

Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.

Freesida ja lammutada olemasolevad katted ette nähtud ulatuses.

Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja muldesse mitte sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.

Paigaldada ja tihendada täitepinnas, dreenkihid, liivalused ning killustikalused. Paigaldada projekteeritud äärekivid ning rajada asfaltkate.

Versioon 24.09.2015


Paigaldada projekteeritud asfaldikihid.

Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud.

Paigaldada projekteeritud arhitektuursed väikevormid (pingid, ootekojad, prügikastid jms).

Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala ehitustööde käigus tekkinud jäätmetest.

Konkreetsematel lõikudel ja asukohtades nähakse ette järgmised tööd (projekti piketaaž – PK – on näidatud joonisel 2):

Lõigul PK 0+00 - PK 15+40 tõstetakse pisut teepinda (ca 20-30cm), et vähendada kaevetööde mahtu.

Lõigul PK 15+40 – PK 46+73 ei saa teepinda tõsta, mistõttu on vaja välja kaevata olemasolev katend projekteeritava katendi osas (60cm).

PK 0+00 – 9+00 projekteeritud olemasolevale kraavile uued põhjakõrgused, et oleks tagatud parem vee voolamine.

PK 9+00 – 14+00 on jalg- ja jalgrattatee paremasse serva projekteeritud kraav.

PK 22+00 – 23+00 läheb jalgtee pikikalde tõttu süvendisse, mistõttu on seal ette nähtud täiendav kraav. Kraavi eesvool on Maaheina tn ääres olev kraav, mis suundub Mere poole. See kraav on ette nähtud puhastada ca 150m ulatuses elamurajooni suunas. 150 meetrist alates on kraav juba puhastatud.

Kraavi pikiprofiili on korrigeeritud ka PK 29+00 – 32+00, kuna PK 29+50 asuvas kurvis seisab hetkel vesi.

PK 32+00 – 37+00 on sõiduteed tõstetud, et mitte olemasolevaid liiv ja kruuspinnaseid välja kaeva ning teekatte pind saada ümbritsevast võrdlemisi madalast ja niiskest alast võimalikult kõrgele. See toob kaasa osaliselt parempoolse pikikraavi sulgumise, kuid madalamatesse kohtadesse on risti teega ette nähtud uued truubid (tänastesse asukohtadesse), et vee vool oleks tagatud.

PK 25+20 on sõidutee serva mõeldud restkaev (enne Niinemäe tee ristmikku), et koguda vett alates PK 24+75 (50 m lõik). Restkaevust on toru mõeldud risti nõlvast välja kraavi.

Ülejäänud olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada. Alles jäävad truubid on ette nähtud samuti puhastada.

Kavandatav tegevus ei näe ette ühegi olemasoleva hoone likvideerimist.

Projektiga nähakse ette ka uue valgustuse rajamine kõrvalmaanteede nr 11392 Suurupi tee ning nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ristmikule.

Versioon 24.09.2016


Joonis 2. Piketaaž projektiga käsitletaval teelõigul

Versioon 24.09.2015


4. MÕJU NATURA 2000 ALADELE (NATURA EELHINDAMINE)

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Planeeringutega tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis".3 Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. 4

KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 6 lõige 3 punkti 4 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju eelhindamisel lähtuda kavandatava tegevuse mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura-eelhindamise eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas projekt võib kaasa tuua negatiivse mõju Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kui eelhindamise tulemusena peetakse negatiivse mõju kaasnemist tõenäoliseks, tuleb asuda teise etapi, st asjakohase hindamise juurde.

Alljärgnevalt on esitatud Natura eelhindamise tulemused. Hindamine on teostatud olemasolevate materjalide baasil (EELIS).

4.1. INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA

Kavandatavaks tegevuseks on maantee nr 11392 Suurupi tee 0,0-4,705 km rekonstrueerimine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine lõikudes km 0,0-2,945 ja km 3,784-4,70.

3 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Natura_juhis.pdf 4 http://www.seit.ee/fail id/36.pdf

http://www.seit.ee/failid/36.pdf

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Natura_juhis.pdf

Versioon 24.09.2016


Põhiprojektiga nähakse ette järgmised tööd:

Tähistada nõuetekohaselt objekt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Jalg- ja jalgrattatee ning kraavide rajamiseks tuleb likvideerida osaliselt ka puid ja võsa. Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid (näit. liiklusmärgid, bussiootekojad jms).

Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastuste tingimustest.

Puhastada projektiga ette nähtud olemasolevad truubid ja kraavid. Kaevata projekteeritud kraavid. Paigaldada projekteeritud truubid. Kindlustada kraavide põhjad, kus see on ette nähtud.

Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.

Freesida ja lammutada olemasolevad katted ette nähtud ulatuses.

Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja muldesse mitte sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.

Paigaldada ja tihendada täitepinnas, dreenkihid, liivalused ning killustikalused. Paigaldada projekteeritud äärekivid ning rajada asfaltkate.

Paigaldada projekteeritud asfaldikihid.

Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud.

Paigaldada projekteeritud arhitektuursed väikevormid (pingid, ootekojad, prügikastid jms).

Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala ehitustööde käigus tekkinud jäätmetest.

Konkreetsematel lõikudel ja asukohtades nähakse ette järgmised tööd (projekti piketaaž – PK – on näidatud joonisel 2):

Lõigul PK 0+00 - PK 15+40 tõstetakse pisut teepinda (ca 20-30cm), et vähendada kaevetööde mahtu.

Lõigul PK 15+40 – PK 46+73 ei saa teepinda tõsta, mistõttu on vaja välja kaevata olemasolev katend projekteeritava katendi osas (60cm).

PK 0+00 – 9+00 projekteeritud olemasolevale kraavile uued põhjakõrgused, et oleks tagatud parem vee voolamine.

PK 9+00 – 14+00 on jalg- ja jalgrattatee paremasse serva projekteeritud kraav.

PK 22+00 – 23+00 läheb jalgtee pikikalde tõttu süvendisse, mistõttu on seal ette nähtud täiendav kraav. Kraavi eesvool on Maaheina tn ääres olev kraav, mis suundub Mere poole. See kraav on ette nähtud puhastada ca 150m ulatuses elamurajooni suunas. 150 meetrist alates on kraav juba puhastatud.

Versioon 24.09.2015


Kraavi pikiprofiili on korrigeeritud ka PK 29+00 – 32+00, kuna PK 29+50 asuvas kurvis seisab hetkel vesi.

PK 32+00 – 37+00 on sõiduteed tõstetud, et mitte olemasolevaid liiv ja kruuspinnaseid välja kaeva ning teekatte pind saada ümbritsevast võrdlemisi madalast ja niiskest alast võimalikult kõrgele. See toob kaasa osaliselt parempoolse pikikraavi sulgumise, kuid madalamatesse kohtadesse on risti teega ette nähtud uued truubid (tänastesse asukohtadesse), et vee vool oleks tagatud.

PK 25+20 on sõidutee serva mõeldud restkaev (enne Niinemäe tee ristmikku), et koguda vett alates PK 24+75 (50 m lõik). Restkaevust on toru mõeldud risti nõlvast välja kraavi.

Sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahel on Suurupi loodusalaga piirnevas lõigus vajalik säilitada olemasoleva teekraav, et tagada sademevete ära juhtimine ning ohutu eraldusriba sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahel.

Ülejäänud olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada. Alles jäävad truubid on ette nähtud samuti puhastada.

Projektiga nähakse ette ka uue valgustuse rajamine kõrvalmaanteede nr 11392 Suurupi tee ning nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ristmikule.

4.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS

Riigimaantee nr 11392 km ~1,975-2,35 juures asub vasakul pool teed Suurupi looduskaitseala (KLO1000612), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku osa - Suurupi loodusala (EE0010140) – vt joonis 3. Tegemist on 185,1 ha suurusest Suurupi loodusalast välja ulatuva kitsa osaga, mis asub Suurupi küla vahetus naabruses.

Suurupi loodusala kaitse-eesmärkideks on:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia).

Versioon 24.09.2016


Joonis 3. Suurupi looduskaitseala ja loodusala (tähistatud rohelise viirutusega) ning projekteeritav jalgtee (sinisega) ja rekonstrueeritav maantee (lillaga). Maa-ameti avalik kaardirakendus, 14.06.2016

4.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA

Kavandatud tegevused ei ole seotud Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

4.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA ALADELE

Kavandatavatest tegevustest on kaitseala seisukohast olulisim uue jalgtee rajamine, mis osaliselt ulatub ka Suurupi loodusala territooriumile (vt joonis 4-6). Jalgtee kulgeb siiski kaitseala piiri mööda ning ei põhjusta oluliselt kaitseala looduskeskkonna pindala vähenemist ega kaitseala fragmentatsiooni.

Käesoleva asukoha puhul on tegemist Suurupi tee ja Suurupi panga vahelise maaribaga, mis on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Nimetatud asukohas ei asu EELISe andmetel kaitstavaid liike ega kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku. Seda kinnitab ka kaitseala valitseja, Keskkonnaamet, oma 04.01.2016 kirjas nr HRJ 14-

Versioon 24.09.2015


4/15/27963-2. Samuti märgib Keskkonnaamet, et kaitseala valitsejana ei ole neil vastuväiteid jalgtee rajamise osas asukohas, kus kavandatava tegevusega ei kahjustata Suurupi looduskaitseala kaitse-eesmärke.

Kuna kaitsealuseid liike ega kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku projekti piirkonnas ei asu ning ala keskkonnatingimusi (sh veerežiimi) oluliselt ei mõjuta, siis ei pärsi kavandatav tegevus Suurupi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Projekti piirkonnas ei ole teada ka teisi tegevusi, mis koosmõjus käesoleva projektiga kavandatavate tegevustega avaldaks Suurupi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele olulist mõju, seega ei ole põhjust eeldada ka oluliste kumulatiivsete mõjude avaldumist.

Joonis 4. Projekteeritava jalgtee (oranžiga) paiknemine Suurupi looduskaitseala ja loodusala (helesinine punktiir) suhtes. Väljavõte projekti joonisest

Versioon 24.09.2016



Versioon 24.09.2015



Versioon 24.09.2016


Tabel 1 Kavandatava tegevuse mõju Suurupi loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kaitse-eesmärgid (1 elupaigatüübi ja 1 taimeliigi kaitse)

Kas projekt või kava võib: Jah/ei

Selgitus

Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist?

Ei Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole inventeeritud kaitstavate liike ega kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku.

Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise?

Ei

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Ei Projektiga ei kavandata selliseid tegevusi, mis takistavad ja katkestavad kaitse-eesmärke suunas liikumist.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Võtmeliikide asustustihedust, tasakaalu ja levikut kavandatav tegevus ei muuda.

Teised indikaatorid Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ala olemust määravates aspektides kavandatava tegevuse käigus olulisi muutusi ei tehta (nt toitainete tasakaalus).

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Ei Kavandatava tegevus (arvestades selle iseloomu, ulatust ja asukohta) ei muuda ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamika.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

Ei Muutusi ala veerežiimis või püsivaid muutusid keemilises koostises ette näha ei ole, kuna selles lõigus säilitatakse olemasolev kraav.

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

Ei Esmatähtsate elupaigatüüpide pindala ei vähene.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

Ei Kavandatava tegevuse läheduses ei ole EELIS-e

Versioon 24.09.2015


andmetel esmatähtsate liikide leiukohti.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

Ei Kavandatava tegevuse läheduses ei ole EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide leiukohti.

Vähendada ala mitmekesisust? Ei Kavandatav tegevus ei mõjuta ala mitmekesisust.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Kavandatava tegevuse läheduses ei ole EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide leiukohti.

Põhjustada killustatust? Ei Kavandatav jalgtee kulgeb piki kaitseala serva ha ei põhjusta loodusala killustatust.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Kavandatav tegevus ei põhjusta peamiste tunnuste vähenemist või hävimist.

4.5. NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Võttes arvesse eespooltoodu võib eelhindamise tulemusena järeldada, et kavandatav tegevus ei kahjusta Suurupi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist, kui ehitustegevuse elluviimisel järgitakse kehtivat seadusandlust ning korrektseid töömeetodeid.

Versioon 24.09.2016


5. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-NIMEKIRIKäesolevas eelhinnangus käsitletakse riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojekti elluviimise võimalikku keskkonnamõju (st eelhinnangu eesmärgiks ei ole detailselt kirjeldada teel juba olemasoleva liikluse mõju, vaid keskendutakse projekti tulemusena toimuvatele muutustele).

Projekti tulemusel paraneb sõidukite sõidumugavus ning jalakäijate ja ratturite liiklusohutus, millel on läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.

Kuna projektiga kavandatavad tegevused on ette nähtud olemasoleval maanteel ja selle vahetus naabruses, on negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale piiratud ja väikese ulatusega.

Vastavalt KeHJS § 6 lõige 3 on alljärgnevalt esitatud kontroll-nimekiri, milles on kaetud kõik seaduses märgitud kriteeriumid, mille käsitlemine eelhinnangus on muuhulgas vajalik. Iga kriteeriumi/aspekti jaoks on antud hinnang olulise keskkonnamõju kaasnemise võimalikkuse kohta ning vajadusel on välja toodud leevendavad meetmed, mille abil on võimalik mõjusid vältida või vähendada. Vajadusel on lisatud pikemad selgitused hinnangu põhjendamiseks.

Kriteeriumite analüüsimisel on läbivalt arvesse võetud kaasneva mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet ning kumulatiivsust.

Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

Tegevus leiab aset olemasoleval maanteel ja selle vahetus läheduses. Tegevuse lähiümbruse keskkonnatingimused on juba olemasoleva olukorra korral tee poolt mõjutatud (olemasolevat olukorda on detailsemalt kirjeldatud ptk 3.1.).

Maakasutus

Maantee rekonstrueerimise käigus õgvendusi ei tehta. Maakasutust mõjutab eelkõige jalgtee rajamine maantee äärde. Jalgtee rajatakse olemasoleva maantee kõrvale ning kõigile maaüksustele tagatakse olemasoleva olukorraga võrdsed juurdepääsuvõimalused (mahasõitudega). Oluline mõju maakasutusele puudub. Mõju Suurupi kaitsealale ning loodusalale analüüsitakse punktis Kaitstavad loodusobjektid.

Projekti lähipiirkonnas ei asu rohekoridore. Kavandatav tegevus toimub olemasoleva maantee vahetus läheduses ning ei põhjusta oma olemuselt ka loomadele olulist lisabarjääri võrreldes olemasoleva olukorraga.

Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Projekti lähipiirkonnas (olemasoleva tee ääres) ei asu maardlaid ega muid ammenduvaid väärtuslikke ja tundlikke loodusvarasid. Oluline negatiivne mõju puudub.

Versioon 24.09.2015


Looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõimet võib pidada stabiilseks ning kavandatava tegevuse tagajärjel ei halvene looduskeskkonna vastupanuvõime oluliselt.

Ehituse-aegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

Märgalad

Väärtuslikke märgalasid projekti lähipiirkonnas ei paikne.

Rannad ja kaldad

Projekti lähipiirkonnas ei asu randade ega kallaste piiranguvööndeid.

Pinnavormid

Kavandatava tegevusega tundlikke pinnavorme ei mõjutata.

Metsad

Kavandatav kergliiklustee asub olemasoleva tee vahetus läheduses ning ei too kaasa metsapindala vähenemist olulise määral. Olulist negatiivset mõju metsakooslustele ei kaasne.

Kaitstavad loodusobjektid

Maantee km ~1,975- 2,35 asub vasakul pool teed Suurupi looduskaitseala (KLO1000612), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku osa - Suurupi loodusala (EE0010140).

Mõju Suurupi loodusalale on käistelud Natura eelhinnangu peatükis (vt ptk 4) ning selle järeldused kehtivad ka Suurupi looduskaitseala kohta, kuna kahe kaitseala territooriumid selles piirkonnas kattuvad.

Maantee lõik km 0-1,1 piirkonnas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi rukiräägu ( Crex crex) leiukoha ala ning km 1,15 – 1,55 kulgeb maantee sama ala vahetus naabruses (vt joonis 7).

Versioon 24.09.2016


Joonis 7. III kategooria kaitsealuse liigi rukiräägu (Crex crex) leiukoha (tähistatud helesinisega) paiknemine projektiala suhtes (maantee rekonstrueerimise ala tähistatud punasega ja rajatav jalgtee lillaga). Maa-ameti avalik kaardirakendus 15.06.2016

Rukkiräägu pesaks on lohk maapinnal rohu ja puhmaste vahel, mille ta ääristab kõrte ja samblaga. Pesa läbimõõt on 12-15 cm, kõrgus 7 cm, lohu sügavus 3-4 cm. Pärast 15-17 päevast haudumist tuleb ilmale tavaliselt 9-10 poega. Pojad on pesahülgajad, kes mõni tund pärast koorumist on valmis ringi uitama ning peagi iseseisvuvad. Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub emaslind üksi ja alles pärast viimase muna munemist. 5

Kuna tegevus toimub olemasoleva tee vahetus läheduses ja ümbruse keskkonnatingimusi oluliselt ei mõjuta, ei avalda see olulist negatiivset mõju ka rukkiräägu elupaigale. Kuna rukkiräägul ei ole väga kindlat pesitsusaega, siis ei ole võimalik soovitada kindalt ehitusperioodi. Siiski tuleks eelmainitud lõikudes teostada mürarikkad tööd võimalikult lühikese perioodi jooksul.

Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud

Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi alaga, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud.

Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alad

Renoveeritav maantee ja kavandatav jalgtee asuvad osaliselt Harku valla üldplaneeringus määratud Suurupi tiheasustusalal. Projekti tulemusel paranevad jalakäijate ning ratturite liiklemistingimused, millel on läbi õnnetuse riski vähendamise positiivne mõju tiheasustusega alale.

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

5 http://l innud.loodus.ee/rukkiraak

http://linnud.loodus.ee/rukkiraak

Versioon 24.09.2015


Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel piirneb maanteega lõigus km ~2,25-2,35 (vasakul) Suurupi ülemise tuletorni ning selle juurde kuuluva hoonetekompleksi ühise kaitsevööndiga (vt joonis 8). Kompleksi kuuluvad:

Suurupi ülemine tuletorn, 1760 (reg nr 9459); Suurupi ülemise tuletorni vedelkütuse hoidla, 1898. a (reg nr 9460);Suurupi ülemise tuletorni saun, 1896. a (reg nr 9461);Suurupi ülemise tuletorni laut, 1911. a (reg nr 9462);Suurupi ülemise tuletorni kelder, 19. saj (reg nr 9463;Suurupi ülemise tuletorni elamu, 1951. a (reg nr 9464).

Joonis 8. Suurupi ülemise tuletorni ning selle juurde kuuluva hoonetekompleksi ühise kaitsevööndi (tähistatud helesinise viirutusega) paiknemine projektiala suhtes (maantee rekonstrueerimise ala tähistatud punasega ja rajatav jalgtee lillaga). Maa-ameti avalik kaardirakendus 16.06.2016

Kavandatav jalgtee asub vahetult Suurupi ülemiste tuletorni ja selle juurde kuuluva hoonetekompleksi kaitsevööndi piiri kõrval, mistõttu ei saa välistada, et tööala ulatub kohati kaitsevööndi alale.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse6 § 24 lg 1 ja 2 on kinnismälestistel ja muinsuskaitsealadel Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuhulgas keelatud:

ehitamine;



Versioon 24.09.2016


ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd;mullatööd;teede, trasside ja võrkude rajamine.

Vastavalt § 25 (7) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd.

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on seega vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, juhul kui töid tehakse hoonetekompleksi kaitsevööndis.

Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (Muinsuskaitseseadus § 32).

Eeldatavasti ulatuslikke ehitustöid piiranguvööndis ei toimu, mistõttu ülal toodud nõudeid järgides ei ole põhjust eeldada, et projekti elluviimine põhjustaks kahju eelnimetatud kultuurimälestisele.

Maa-ameti pärandikultuuri kaardirakenduse andmetel asub Suurupi tee km 3,784 lõikumine pärandikultuuri joonobjektiga „Suurupi munakivitee“ (reg nr 198:MKT:002; vt joonis 9).

Versioon 24.09.2015


Joonis 9. Suurupi munakivitee (tähistatud punasega) paiknemine projektiala suhtes (maantee rekonstrueerimise ala tähistatud punasega ja rajatav jalgtee lillega). Maa-ameti avalik kaardirakendus 16.06.2016

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud ning kaardistamise koordinaatorite hinnangul ei ole see ka eesmärgiks, samuti mitte igal juhul vajalik. Pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus. 7

Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida ülal kirjeldatud seni eksisteerivate pärandkultuuriobjektide likvideerimist ja kahjustamist.

Kavandatava tegevuse iseloomu arvestades, ei põhjusta see olulist negatiivset mõju Suurupi munakiviteele, kuna mõjutab ainult väikest osa tee algusest ning ei muuda tee olemust.

7 seisukoht RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Versioon 24.09.2016


Tegevuse iseloom

Tegemist on sõidutee rekonstrueerimise ning jalgratta- ja jalgtee rajamisega sõidukite sõidumugavuse ning jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse tõstmise eesmärgil.

Tehnoloogiline tase

Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase ei põhjusta olulisi mõjusid projekti piirkonnast eemal (eeldusel, et tee-ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või välditakse).

Loodusvarade kasutamine

Antud juhul on tegemist suhteliselt väiksemahulise teeprojektiga. Sellest tulenevalt ei ole kasutatavate looduvarade maht suur. Võimalusel tuleks rakendada materjalide (nt muld, pinnas, freespuru jms) taaskasutamist.

Ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub.

Jäätme- ja energiamahukus

Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu jäätme- ja energiamahukus pole suur. Kavandatava tegevusega tekkivad jäätmed (nt pinnas, muld, freespuru jms) on võimalik osaliselt ka taaskasutada.

Lähipiirkonna teised tegevused

Olulist negatiivset kumulatiivset mõju teiste piirkonna tegevustega ette näha ei ole.

Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Vee, pinnase või õhu saastatus

Kavandatava tegevusega nähakse ette olemasolevate kraavide ning alles jäävate truupide puhastamine, osaliselt ka olemasolevatele kraavidele uute põhjakõrguste rajamist ning uute kraavide rajamist. Detailsemalt on kavandatud tegevusi käsitletud peatükis 4.1.

Kavandatava tegevuse iseloomu, mastaapi ning asukohta arvesse võttes ei ole põhjust eeldada, et kavandatavate tegevustega olulisi muutusi piirkonna veerežiimis. Potentsiaalselt kõige tundlikumas piirkonnas – Suurupi loodusakaitseala ja loodusalaga piirnevas lõigus - säilitatakse olemasolev kraav ning uusi kraave ei rajata.

Km 1,6 juures läbib teelõik puurkaevu (PRK0030153) sanitaarkaitseala ning km 4,6 juures puurkaevu (PRK0023629) sanitaarkaitseala, mõlema nimeteatud kaevu sanitaarkaitseala on 50 m (vt joonis 10). Projekteeritud kergliiklusteed ei jää olemasoleva maantee ja puurkaevu vahelisele alale, vaid on projekteeritud puurkaevude

Versioon 24.09.2015


suhtes maantee kaugemasse serva. Uued rajatised ei ole planeeritud puurkaevudele lähemale, kui olemasolevad objektid.

Sellegipoolest on vastavalt Veeseaduse § 281 lg põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud (välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire). Seega ainsaks võimaluseks kavandatava tegevuse (kergliiklustee rajamise) ellu viimiseks antud asukohas on muuta puurkaevude sanitaarkaitsealasid. Kui veevõtt puurkaevudest on väiksem kui 10 m3/ööp, on võimalik taotleda Keskkonnaametilt puurkaevude sanitaarkaitseala vähendamist minimaalselt 10 meetrile (Veeseaduse § 28 lg 4). Sellisel juhul ei jää ehitusprojektiga kavandatavad rajatised veehaarete sanitaarkaitsealadele.

Joonis 10. Puurkaevude sanitaarkaitseala paiknemine projekteeritava maanteelõigu (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.02.2016

Maantee lõik km 0 – 1,7 paikneb kaitsmata põhjaveega alal, millel asuvad ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi) kihid, mistõttu on seal probleeme vete ära juhtimisega. Lõik km 1,7 – 4,705 asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 11).

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Asukohtadena tuleb vältida puurkaevude sanitaarkaitseala ning võimalusel kaitsmata põhjaveega alasid (lõik km 0-1,7).

Versioon 24.09.2016


Joonis 11. Põhjavee looduslik kaitstus projektialal. Projektiga käsitletav lõik tähistatud sinise punktiiriga. Maa-ameti avalik kaardirakendus 13.07.2016

Ehituse käigus kasutatavate mehhanismide töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu saastus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused8”.

Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist.

Kokkuvõttes võib öelda, et projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikemaajalist pinnase või õhu saastatust. Liiklusohutuse tõstmise läbi pigem väheneb õnnetuste ja õnnetustega kaasneva reostuse oht. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja tehnika valikuga.

Jäätmeteke

Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu jäätmeteke pole suur. Kavandatava tegevusega tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka taaskasutada.



Versioon 24.09.2015


Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Kui kirjeldatud nõudeid järgida, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju.

Müra

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist püsivat muutust müratasemetes. Kasutatav tehnika peab vastama määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused” 9.

Mürarikkaid ehitustöid tuleks teostada päevasel ajal.

Vibratsioon

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist püsivat muutust vibratsiooni tasemetes.

Valgus

Projektiga kavandatakse uus valgustus kõrvalmaanteede nr 11392 Suurupi tee ning nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ristmikule.

Uus valgustatav ala on väike ning asub kahe maantee ristumispaigas, mistõttu ei ole põhjust eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist.

Soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust seoses soojuse või kiirgusega. Kuumade ilmade korral levib asfalteerimistööde ala lähiümbruses spetsiifiline lõhn, mis võib olla ebameeldiv läheduses elavatele inimestele. Kuigi tegemist on ajutise ning lühiajalise häiringuga, tuleks võimalusel tiheasustusalade vahetus läheduses töid planeerida jahedamate ilmade korral. http://www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_taustauuringud-marek_vilipuu.pdf http://www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_taustauuringud-marek_vilipuu.pdf

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse tulemusena parandatakse liiklusohutust hinnataval teelõigul, mille tagajärjel avariiolukordade võimalikkus pigem väheneb.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile

Mõju Suurupi loodusalale on käsitletud Natura eelhinnangu peatükis (vt ptk 4).

Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele on käsitletud punktis „Kaitstavad loodusobjektid“.



Versioon 24.09.2016


Piiriülene mõju

Tegevus omab peamiselt lokaalseid mõjusid. Piiriülest mõju eeldada pole põhjust.

Versioon 24.09.2015


6. JÄRELDUSEelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et OÜ Roadplan poolt koostatava riigimaantee nr 11392 Suurupi tee km 0,0-4,705 ehitusprojektiga kavandatud tegevusega ei kaasne vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) esitatud tingimustele ja kriteeriumitele olulist keskkonnamõju. Eelhinnangu koostajad on seisukohal, et antud juhul ei ole täismahus keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine otstarbekas.

Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada järgides järgnevaid põhimõtteid ja leevendavaid meetmeid:

Kuna projekteeritav teelõik läbib kahe puurkaevu (PRK0030153 ja PRK0023629) sanitaarkaitseala, tuleb uute kergliiklusteede rajamiseks antud asukohta muuta puurkaevude sanitaarkaitsealasid. Kui veevõtt puurkaevudest on väiksem kui 10 m3/ööp, on võimalik taotleda Keskkonnaametilt puurkaevude sanitaarkaitseala vähendamist minimaalselt 10 meetrile (Veeseaduse § 28 lg 4). Sellisel juhul ei jää ehitusprojektiga kavandatavad rajatised veehaarete sanitaarkaitsealadele.

III kategooria kaitsealuse liigi rukiräägu (Crex crex) leiukohaga (vt joonis 7) piirnevates lõikudes tuleks mürarikkad tööd teostada võimalikult lühikese perioodi jooksul;

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, juhul kui töid tehakse hoonetekompleksi kaitsevööndis;

Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (Muinsuskaitseseadus § 32);

Võimalusel tuleks rakendada materjalide (nt muld, pinnas, freespuru jms) taaskasutamist;

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Asukohtadena tuleb vältida puurkaevude sanitaarkaitsealasid ning võimalusel kaitsmata põhjaveega alasid (lõik km 0-1,7);

Kasutatav tehnika peab vastab määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused 10”;

Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist;

Mürarikkaid ehitustöid tuleks teostada päevasel ajal;

Võimalusel tuleks tiheasustusalade vahetus läheduses asfalteerimistöid teostada jahedamate ilmade korral, mis aitab vältida ebameeldiva lõhna



Versioon 24.09.2016


tekkimist.http://www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_taustauuringud-marek_vilipuu.pdfhttp://www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_taustauuringud-marek_vilipuu.pdf

Documents

· Web viewelupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab