MapInfo juhendmaterjal 2007 - Regio · MapInfo hoiab viimati valitud käsunuppu aktiivsena seni, kuni valitakse uus käsunupp st. vahepeal mittekäsunuppudega teostatud toimingud

MapInfo Professional

Lühike juhendmaterjal

© REGIO 1996–2007

Kõik autoriõigused käesolevale materjalile kuuluvad AS Regiole.

Materjali võib vabalt kasutada MapInfo Professional tarkvara iseseisvaks õppimiseks.

MapInfo juhendmaterjal versioon 3.1 © AS Regio 1996–2007

August 2007 2

1. Materjali tutvustus

Käesolev materjal on mõeldud kõigile, kes kasutavad GIS tarkvara MapInfo Professional. Materjal ei hõlma täielikult kõiki pakutavaid võimalusi, vaadeldakse põhialuseid ning enamvajaminevaid ning tähtsamaid funktsioone. Materjali eesmärgiks on tutvustada üldisi protseduure, mis on vajalikud MapInfo abil ruumiandmete kasutamiseks ning lihtsate andmestike loomiseks.

Materjali aluseks on MapInfo Professional tarkvara versioon 9.0 (tootjaks MapInfo Corporation, USA). Informatsiooni MapInfo teemadel koolituste, tehnilise toe või ostmissoovi korral leiate Regio kodulehelt http://www.regio.ee sektsioonist Baastarkvara.

1.1 Tabelid

MapInfos nimetatakse kõiki kasutatavaid andmestikke tabeliteks. Üks infokiht (näiteks krundipiirid) = ühe tabeliga. Ühe tabeli sisse võib salvestada kõiki graafilisi elemendi tüüpe (jooned, areaalid, tekstid, punktid–sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat tüüpi graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele.

Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. kaardikihina, layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. MapInfos on iga kiht eraldi tabel.

Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist (laiendeid ei näidata Windows Exploreris, kui see ei ole sisse lülitatud Tools > Folder Options –> View dialoogiaknas Hide extensions for known file types). Faililaiendid on järgmised:

• *.TAB – tabeli kirjeldus, peamine fail. TAB laiendiga on fail, mis on MapInfos kirjeldatud andmetel alati olemas ja seal ei ole kirjas reaalsed andmed, vaid (meta)info tabeli andmete kohta (MapInfo versioon, atribuuditabeli struktuur jne.).

• *.DAT , .mdb, .dbf, .txt või .xls – atribuutandmete e. tunnuste e. tabelandmete fail (rasterandmete korral võib olla ka pilt: .tif, .bmp, .jpg või .gif).

• *.MAP – graafiline kaardikujutis ehk kaardiobjekte sisaldav fail

• *.ID – indeksfail, seosed graafilise kujutise ja tabelandmete vahel

• *.IND – indeksfail, kasutatakse tabelitega töö kiirendamiseks (see fail võib ka puududa, kui ükski tabeli veergudest ei ole indekseeritud)

Kõik samanimelised, kuid erinevate laienditega failid peavad avamisel asuma ühes kataloogis (muidu kihi avamine ei õnnestu)! Failide avamisel Open käsuga valitakse tavaliselt kas .TAB fail (failitüübiks on MapInfo *.TAB)

Ekraanil olev pilt ehk kõik avatud tabelid ning aknad (kaardiaknad, tabeliaknad, kujundusaknad, infoaknad jms), millisena kaardiaknas kihid kuvatakse, teostatud päringud, loodud teemakaardid jpm. salvestatakse enamasti hilisemaks mugavaks andmete taasavamiseks tööseisuna (e. tööfailina, workspace) – tekib .WOR laiendiga fail. Tööfaili avamiseks tuleb Open käsu korral failitüübiks valida MapInfo Workspace *.WOR. Täpsemalt sellest edaspidi.

1.2 Raster– ja vektorfailid

On kaks põhilist viisi looduses eksisteerivaid nähtusi/objekte arvutikaardil kujutada:

a) Vektorjoonis koostatakse selgelt eraldatud graafilistest objektidest nagu jooned, alad (areaalid) ja punktid , iga selline graafiline objekt püüab tabada vastava loodusobjekti kuju ja asukohta.

b) Rasterjoonise pilt koosneb ristkülikukujulises ruudustikus (e. rastris) asuvatest punktidest (e. pikslitest), iga punkt näitab oma värviga, kas seal asub vastav objekt/nähtus või mitte. Näiteks sinise värviga piksel võib tähistada, et seal on meri, ja rohelise värviga piksel metsa. Suured objektid moodustuvad kõrvutiasetsevatest pikslikogumitest. Sisuliselt on rasterpilt iga trükitud kaart.

Paberkaardipilti on võimalik skaneerida, siis saadakse tulemuseks rasterfail, kus värvidega (toonidega) antakse edasi nähtused–objektid. Et aga pikslitest ei oska arvuti moodustada tervikobjekte, saame seda pilti MapInfos kasutada vaid taustainfona. Skaneeritud pildi abil on võimalik luua vektorpilt, kui joonistada käsitsi objektide piirjooned ekraanil üle, seda nimetatakse digitaliseerimiseks (ehk digimiseks). Tavaliselt sisestatakse koos kaardiobjektide joonistamisega kohe ka nende atribuuttunnused: iga objekti nimi jms. olulised tunnused.

MapInfo (nagu ka enamik GIS programme) kasutab omas töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud.


August 2007 3

1.3 Vaated, tööaknad

MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis.

Kuna MapInfo tabelis on nii graafilist, kui tekstilis–numbrilist infot, on kasulik seda vaadata eri viisidel, valik sõltub konkreetsest vajadusest. Andmete vaatamiseks on MapInfos viis erinevat tööakent:

1. Tabeliaken (browser) – andmete esitus tabeli kujul; tabeliakna kaudu näidatakse objekte iseloomustavad tekstilised ja numbrilised andmed (tunnused). Siin saab liikuda kerimisnuppude abil ja teha andmetes parandusi. Näiteks haldusüksuste tabeliaken võiks välja näha järgmine:

2. Kaardiaken (mapper) – kaardi graafiline kujutis; aknas näidatakse objektide graafilisi kujutisi (maakonna piire, järvede kontuure jms) sarnaselt joonistus– ja kujundusprogrammidele. Kaardiaknas on tavaliselt juba koos mitme tabeli andmed infokihtidena, mis paiknevad üksteise peal. Aknas olevat pilti saab suurendada–vähendada jne., muuta kihtide kuvamise järjekorda, väljanägemist, küsida koordinaate, küsida objekti kohta infot, graafilisi objekte muuta, lisada, kustutada...

3. Kujundusaken (layout) – Kujundus paberväljatrükiks; siia aknasse koondatakse väljatrükiks kõikide antud hetkel vajalike akende sisu, mida soovitakse koos trükkida, lisades legendid, pealkirjad, logod jms. kujunduselemendid. Mõõtkavalise väljatrüki kaardist võib teha ka otse kaardiaknast ilma kujundusakent kasutamata. Kujundust saab salvestada ning kasutada salvestatud näidiskujundust (template) teiste sarnaste kaartide väljatrükil.

4. Diagrammiaken (grapher) – Tabeli esitus diagrammina; kuvatakse arvulisi tabelandmeid iseloomustav tulp–, sektor–, joon– või muud tüüpi diagramm. Diagrammide loomine ja kujundamine on üsnagi sarnane Microsoft Office vahenditele (MS Excel).

5. Piirkondadeks ümberjaotamise analüüsi–aken (redistricter) – võimaldab läbi viia objektide grupeerimise meetodil põhinevat (nn what–if) analüüsi. Kahte viimast akent kasutatakse harvemini.


August 2007 4

2. Alustamine, töövahendid, andmestike kuvamine

2.1 MapInfo käivitamine

Tarkvara installeerimise järgselt tekkis Start -> Programs -> MapInfo sektsiooni shortcut „MapInfo Professional 9.0”. MapInfo käivitamisel näidatakse kõigepealt Quick Start akent, milles küsitakse, milliseid andmeid kasutaja soovib avada: Tavaliselt Open a Workspace – tööseisu avamise valik või Open a Table – tabelite avamise valik. Korraga saab [Ctrl] klahvi all hoides avada ka mitu tabelit (mitut tööseisu ei ole soovitav).

2.2 Töövahendid

Enamkasutatavad käsud saab valida käsunuppudest, mis on grupeeritud nupuridadesse. Need on kujundatud ning kasutatavad analoogselt teistele Windowsi keskkonnas töötavatele programmidele, nupuridu saab tõsta ekraanil teise kohta ning nende kuju saab muuta, lohistades nupurea päisest ja servast. Nupu tähendust näidatakse tekstina (tooltip), kui hiire kursor jätta mõneks sekundiks nupu kohale seisma.

MapInfo hoiab viimati valitud käsunuppu aktiivsena seni, kuni valitakse uus käsunupp st. vahepeal mittekäsunuppudega teostatud toimingud (näiteks menüükäsu abil) nupukäsku ei deaktiviseeri.

Kui mõni nupurida on puudu või on tahtmine mõnda nupurida välja lülitada, siis saab seda teha valides menüüst Options > Toolbars ning sealt pannes ristikese soovitava nupurea veergu 'Show'. Samas dialoogiaknas Save as Default ette linnukese tehes jätab MapInfo jäädavalt meelde nupuridade asukoha ekraanil. Nupuridade hulgaga ei ole MapInfos õnneks üle pingutatud. Tavaliselt on töötamise loogika selline, et valitakse õige käsk (nupukäsk või menüükäsk) ning siis avaneb kas mingi dialoogiaken või näiteks asutakse joonistama-mõõtma vms. Teisel juhul on enne käsu andmist vaja ära valida objektid, millega käsu andmine hiljem teostab mingi operatsiooni.

Standard palett (Standard)

asub tavaliselt peamenüü all programmiakna ülaservas (selgitused vasakult paremale):

New Table – uue MapInfo tabeli loomine

Open Table – tabeli avamine

Open Workspace – tööseisu avamine

Save Table – tabeli(te) salvestamine

Save Workspace – tööseisu salvestamine

Close All – kõikide andmestike sulgemine

Save Window – akna salvestamine pildifailiks

Print Window – aktiivse akna välja trükkimine

Cut – lõikab valitud elemendid lõikepuhvrisse (clipboard)

Copy – kopeerib valitud elemendid lõikepuhvrisse

Paste – toob (kleebib) elemendid lõikepuhvrist tagasi

Undo – võtab tagasi viimati sooritatud käsu (ainult ühe käsu)

New Browser – avab uue tabeliakna

New Mapper – avab uue kaardiakna

New Grapher – avab uue diagrammiakna

New Layout – avab uue kujundusakna

New Redistricter – avab uue piirkondadeks ümberjaotamise analüüsi akna

Help – abiinfo (inglisekeelne)


August 2007 5

Peamine palett (Main)

Select – objektide valimine ükshaaval (nii kaardi–, kui tabeliakna kaudu)

Marquee Select – ristkülikukujulisest alast kaardiaknas objektide valimine

Radius Select – ringikujulisest alast kaardiaknas objektide valimine

Polygon Select – kaardiaknas objektide valik joonistatava hulknurga seest

Boundary Select – kinnise areaalelemendi sisse jäävate objektide valimine kaardiaknas

Unselect All – valiku tühistamine

Invert Selection – valiku muutmine vastupidiseks

Graph Select – objektide valimine diagrammiakna kaudu

Zoom In / Zoom Out – kaardiakna kuva suurendamine–vähendamine. Siin on kaks varianti: üks hiireklõps suurendab kuva 2x ja lohistades hiirega kasti, suurendatakse aknaga. Suurendamisel–vähendamisel töötab ka hiire scroll nupp. Alates MapInfo versioonist 7.5 saab suurendada ka klaviatuuri + ja – klahvidega ning seda ka joonistamise või mõõtmisoperatsioonide ajal.

Change View – saab ise numbriliselt defineerida kaardiakna kuva parameetrid (suurendusastme ehk kaardiaknas kuvatava ala laiuse looduses või mõõtkava ning kaardiakna keskpunkti)

Grabber – kaardipildi nihutamine„käpaga"

Info Tool – näitab objekti tabelandmeid spetsiaalses Info–aknas.

Hotlink – võimaldab elemendile klikkides vaadata elemendiga seotud viidet (URL). Iga kaardiobjekti võib siduda näiteks internetileheküljega või dokumendiga (DOC, TXT, XLS) või pildifailiga (TIF, JPG), ükskõik millise muu failiga (TAB, jne.) nõnda, et klikkides objektile avatakse vastav viide (pilt, dokument, veebiaadress, uus MapInfo TAB fail). Ühe graafilise objektiga saab siduda mitu viidet alates MapInfo versioonist 9.0

Label – objektile interaktiivselt ühekaupa märgise paigutamine

Drag Map – tõstab kaardipildi OLE objektina teise Windows–programmi (näiteks Word või PowerPoint)

Layer Control – kaardikihtide haldamise dialoogiakna avamine

Ruler – vahemaade mõõtmine (kui Ruler aken on ekraanil nähtav, siis näidatakse vahemaad ka objektide joonistamise ajal)

Legend – teemakaartide legendiakna avamine/sulgemine

Statistics – valitud objektide kohta statistikaakna avamine/sulgemine

Set Target District – aktiivse grupi valik (redistricting funktsiooni puhul)

Assign Selected Objects – valitud objektide lisamine aktiivse grupi alla (redistricting funktsiooni puhul)

Clip Region On/Off – lõikamispiirkonna kuvamise sisse/välja lülitamine

Set Clip Region – lõikamispiirkonna määramine

Unselect All

Polygon Select

Select Marquee Select

Clip Region On/Off

Set Target District

Zoom In

Layer Control

Drag Map Window

Info

Show/Hide Legend

Change View

Set Clip Region

Assign Selected Objects

Show/Hide Statistics

Ruler

Label

Grabber

Zoom Out

Boundary Select

Radius Select

Graph Select Invert Selection

Hotlink


August 2007 6

Joonistamise palett (Drawing)

Symbol – punktsümboli joonistamine

Line – ühe joonelõigu joonistamine

Polyline – murdjoone joonistamine

Arc – kaare joonistamine

Polygon – polügooni (hulknurkse ala, regiooni, areaali) joonistamine

Circle – ringi joonistamine

Rectangle – ristküliku joonistamine

Rounded Rectangle – ümardatud nurkadega ristküliku joonistamine

Text – teksti joonistamine

Frame – uue raami lisamine kujundussaknasse (aktiivne on nupp ainult kujundusakna korral)

Reshape – joone või polügooni kuju (nurgapunktide) muutmise režiim

Add Node – joonele või polügoonile nurgapunkti lisamine

Symbol Style – punktsümboli stiili (kuju, värvi, suuruse) muutmine

Line Style – joone värvi–, stiili– ja paksuse muutmine

Region Style – polügooni stiili (värvi, mustri, äärejoone) muutmine

Text Style – teksti värvi–, suuruse– ja fondi muutmine

Joonistamiskäske saab valida ainult siis, kui kaardiaken on aktiivne ning üks kihtidest on tehtud redigeeritavaks.

Lisavahendite palett (Tools)

MapInfoga tuleb vaikimisi kaasa suur hulk lisavahendeid. Lisavahendid on eraldi programmid, mis on ette nähtud mingi kindla operatsiooni tegemiseks, kuid kuna neid programme läheb tavaliselt vaja suhteliselt harva, siis ei ole need paigutatud mitte käskudena menüüdesse (menüüd veniksid muidu päris pikaks), vaid kasutajale on antud võimalus neid käivitada siis, kui kasutaja seda tahab. MapInfoga kaasa tulevad lisavahendid asuvad \Program Files\\MapInfo\Professional\Tools\ kataloogi all. Internetist võib aga leida sadasid erinevaid lisavahendeid (näiteks aadressilt http://www.directionsmag.com/files)

Lisavahendite paletis on olulisemad ehk kaks esimest käsku: (paleti alla lisandub seda rohkem nuppe, mida rohkem lisavahendeid on käivitatud).

Run MapBasic Program – lisavahendi käivitamine

Show / Hide MapBasic Window – toob ekraanile akna, kus kuvatakse MapInfo töötamise ajal antavad käsud MapBasic–u SQL keeles. MapInfo MapBasic on programmeerimiskeel lisaprogrammide kirjutamiseks.

Muud vajalikud lisavahendid saab MapInfo käimapanekul automaatselt käivitatavaks määrata Tool Manager dialoogiakna kaudu, mis ongi mõeldud lisavahendite haldamiseks. Juba käima pandud lisavahendid leiame Tools menüüst või nupukäskudena Tools paletist.

Add Node

Frame

Rounded Rectangle

Circle

Arc

Line

Region Style

Symbol Style

Reshape

Text

Rectangle

Polygon

Polyline

Symbol

Text Style

Line Style


August 2007 7

Veebiteenuste palett (Web Services) – olemas alates MapInfo versioonist 8.5

Sisaldab käske veebiteenuseid pakkuvatest (kaardi)serveritest andmete näitamiseks

Open WMS – avab OGC (Open Geospatial Consortium) WMS standardi kohaselt publitseerivast kaardiserverist rasterkujul taustakihte

Open WFS – avab OGC WFS standardi kohaselt publitseerivast kaardiserverist vektorkujul taustakihte

Find Address – aadresside otsimine (Eesti aadresside otsimiseks hetkel vastavat teenust pakkuv server puudub)

GeoCode Using Server – tabeli kõigile aadressile koordinaatide omistamine e. geokodeerimine (Eesti aadresside geokodeerimise teenustserver hetkel puudub)

Create Drive Regions – mööda teedevõrku ajalist kaugustsooni arvutav teenus (Eestis vastav teenusserver puudub)

Preferences – nimetatud serveritega suhtlemise seadistamine. Täpsemalt on see osa kirjeldatud Online Help failis ja inglisekeelses kasutusjuhendis.

DBMS palett (DBMS) – käsunupud andmete avamiseks välistest andmebaasisüsteemi tabelitest ODBC draiverite vahendusel (N: Oracle, MySQL, Microsoft SQL Server) või Oracle Spatial andmebaasist vastava draiveri vahendusel. NB! DMBS tugi tuleb varasemate kui MapInfo 9.0 versioonide korral tarkvara installeerimise ajal eraldi sisse lülitada.

Open DBMS Table – andmebaasiühenduse loomine ja välise andmebaasitabeli avamine

Refresh DBMS Table – välise andmebaasitabeli „värskendamine” (avatud tabeli korral reaalajas vahepeal toimunud andmemuudatuste sisselugemine)

Unlink DBMS Table – välise andmebaasitabeli sulgemine

Make DBMS Table Mappable – välise andmebaasitabeli kaardistatavaks tegemine (kui avatud tabel sisaldab punktobjekti koordinaate X ja Y, siis saab nende järgi „lennult” tekitada lisaks tabelandmetele ka graafilised objektid)

Change the symbol for a mappable DBMS Table – eelmise käsuga tekitatud punktobjektide stiili muutmine

Disconnect DMBS – andmebaasiühenduse sulgemine

2.3 Aknad

Akendest on alati üks (ja ainult üks) aktiivne, seda on näha sellest, et akna päis kuvatakse tumedama värviga ning kõik operatsioonid saavad toimuda ja menüükäske saab valida vaid vastavalt aktiivsele aknale. Näiteks ei saa valida joonistamiskäske, kui aktiivne on tabeliaken, joonistamiseks tuleb esmalt teha aktiivseks kaardiaken. Selleks tuleb klõpsata hiirega kaardiakna ülaservas ehk päises.

Kaardi–, tabeli– ja kujundusaknas saab alati kasutada käskude kiirvalikuks ka hiire hüpikmenüüd, mis sisaldab enamkasutatavaid käske (enamasti sageli mugavuse mõttes dubleerib põhilisi menüükäske). Hüpikmenüü avaneb vajutades hiirekursoriga akna kohal olles hiire paremale nupule.

2.4 Failide (kihtide ja tööseisude) avamine

MapInfo on võimeline andmestikke avama või importima järgmistest formaatidest:

• File > Open käsuga andmete avamise dialoogiaken on väga sarnane Microsoft Office programmidele.

Avamiskäsu andmiseks saab kasutada käsunuppu või menüükäsku File > Open. Tabeli avamiseks peab faili tüüp (Files of type) olema MapInfo (*.TAB), tööseisu puhul Worskpace (*.Wor)

Peale MapInfo .TAB faili saab Open dialoogiakna kaudu avada ka MapInfo tööseise (workspace) ja teistes andmeformaatides faile: tabeleid (Microsoft Access .MDB, Microsoft Excel .XLS, dBase .DBF, Delimited ASCII, Lotus 1–2–3, Comma .CSV), rasterfaile (Raster Image, GRID Image) ning ESRI Shape .shp formaadis faile (ESRI Shapefile .SHP). Neil juhtudel luuakse esimesel avamisel alati tabeli definitsioonfail .TAB ning hiljem saab neid andmestikke MapInfos avada, nagu iga teist MapInfo tabelit *.TAB faili kaudu. Selleks, et tabelit kaardina kujutada, peab see sisaldama objektide X ja Y koordinaate. Koordinaatide lisamist tabelile nimetatakse geokodeerimiseks (geocoding). Näiteks MS Excel failis olevate X ja Y koordinaatide väärtuste järgi saab paigutada punktobjektid kaardile (Table > Create Points).

• File > Open Web Service käsuga: o WFS formaadis andmekihte (vektorandmed) vastavate teenust pakkuvast veebiserverist o WMS formaadis andmekihte (rasterandmed) vastavate teenust pakkuvast veebiserverist. Regio WMS server

asub aadressil http://kaardid.regio.ee/wms


August 2007 8

• File > Open DBMS Connection: o ODBC ühenduse kaudu kõikvõimalikke tabeleid erinevatest välistest andmebaasidest o Oracle Spatial ühenduse kaudu Oracle Spatial andmemudelis salvestatud andmeid

• File > Open Universal Data käsuga saab otse avada: o .DGN, .DWG, .DXF – Microstation DGN, AutoCAD DWG, AutoCAD DXF ehk kõiki levinud CAD

graafika formaate. o e00 – Arc/INFO andmevahetusformaat (eksportformaat) o .MDB – ESRI geoandmebaasi ning ESRI ArcSDE andmebaasi juhul, kui arvutisse on installeeritud vastavad

ESRI komponendid (geoandmebaasi puhul ArcGIS Desktop – N: ArcView)

• Table > Import käsuga saab sisse importida: MID/MIF – hea formaat andmevahetuseks kõigi teiste levinud GIS programmidega DXF – universaalne CAD graafika andmevahetuseks mõeldud formaat GML ja GML v2.1 (Geography Markup Language) – uus standardne formaat, mis on XML formaadi laiendus

(geo)graafiliste andmete jaoks.

• Universal Translator lisavahend on MapInfoga kaasas ja selle abil saab konverteerida (importida ja esksportida) kõigi Eestis levinud kaardiandmete formaatide vahel edasi–tagasi: o MapInfo (nii TAB, kui MID/MIF) o MicroStation DGN – levinud CAD formaat, UT ei konverteeri DGN faili koos tabelandmetega, kuid

konverteerib iga objekti identifikaatori (MSLINK) ja kihi numbri (level) eraldi veergu, mistõttu on hiljem võimalik suurema vaevata tabelandmed uuesti siduda ja kihi numbri järgi vajadusel ka uuesti kujundada.

o AutoCAD DXF ja DWG (vanemad MapInfo versioonid ei pruugi avada kõige uuemaid DWG formaadis faile)

o ESRI Shape – ESRI avatud formaat ühe andmekihi salvestamiseks o .e00 – Arc/INFO andmevahetusformaat (eksportformaat)

Tähele tuleb panna, et CAD failid (v.a. TAB ja SHP formaat) ei sisalda koordinaatsüsteemi infot, seega tuleb UT dialoogiaknas öelda, mis koordinaatsüsteemiga on algandmetes tegu. Eestis on valdav enamus andmeid üleriiklikus L–EST97 koordinaatsüsteemis.

UT käivitatakse Tools menüüst Universal Translator valikuga ning konverteerimise tulemuseks on uued tabelid, mida peale töö lõppu MapInfos vaikimisi ei avata (erinevalt Table > Import käsust, mis peale importimist ka tabeli avab). UT loob uued tabelid grupeerides objektid nende graafilise elemenditüübi järgi (jooned, alad ja tekstid eraldi failidesse). CAD faili kihi number (nimi) ning teised graafilised parameetrid kirjutatakse MapInfo atribuuttabelisse. UT konverteerib korralikult vaid kahemõõtmelisi joonisfaile.

NB! Joonise täpsuse säilitamiseks (MapInfo kihi joonistamise täpsus on vaikimisi 16.5 cm) tuleb kasutada muudetud parameetritega L-EST97 koordinaatsüsteemi kirjeldust. Täpsemalt loe palun Regio kodulehelt artiklist Baastarkvara-Tehniline tugi-„CAD faili konverteerimine MapInfosse”.

2.5 Kaardiaken

Kihtide graafiline pilt kuvatakse kaardiaknas (Map Window). Tabeli avamisel lisatakse selles sisalduvad andmed automaatselt kaardiaknasse järjekordseks infokihiks (layer–iks). Uue kaardiakna saab avada New Mapper – nupuga

.

Kaardil saab navigeerida suurenduse/vähenduse nuppude (Zoom In , Zoom Out ), kuva nihutamise (Grabber ) ja parameetrite jõuga seadmise (Change View ) käskudega. Suurendamisel saab kasutada „aknaga”

suurendamist – lohistades hiirega kaardiaknas kasti. Abiks on ka hiire hüpikmenüü käsud Previous View (taastab eelneva kuva suurenduse) ning View All Layers (mahutab kogu info kaardiaknasse ära).

Iga kaardiakna jaoks on omad kuva parameetrid, mis ei mõjuta teisi kaardiaknaid. Neid saab seadistada Map > Options dialoogiakna kaudu.

2.6 Kihtide kujutamine ja järjekorra muutmine

Tavaliselt töötatakse ühe kaardiaknaga, kuid kaardiaknaid võib olla ka mitu ja igas kaardiaknas saab kuvada avatud kihtide hulgast just endale meelepäraseid kihte nõnda, et üks ja sama kiht võib olla eri kaardiakendes erinevalt kujundatud. Paljude kihtide korraga avamisel püütakse need paigutada automaatselt niiviisi, et nad üksteist võimalikult vähe varjaksid (areaaliobjektid allapoole, seejärel joonobjektid, punktid ning tekstid kõige peale).

Siiski on sageli vaja järjekorda muuta, lisada uusi kihte või lülitades sisse mitmeid teisi parameetreid (märgised, kihi redigeerimine, kihi stiili muutmine, kihi ajutiselt mitte kuvamine). Selleks kõigeks on dialoogiaken, mis avaneb


August 2007 9

käsuga Layer Control. Avamiseks on olemas ka käsunupp või hüpikmenüü vastav käsk Layer Control. Hüpikmenüü avaneb, kui vajutada kaardiakna kohal hiire parempoolsele nupule.

Nimekirjas (Layer:) on loetelu kaardiaknas kuvatavatest kihtidest, iga kihi juures on määratud neli põhiparameetrit:

Kihi kuva – kas kihti kuvatakse kaardiaknas või teda ajutiselt ei kuvata

Kihi redigeeritavus – kas kihile saab joonistada ja muuta sellel kihil olevaid objekte kaardiakna kaudu (seda, kas mingi kiht on redigeeritav, näitab ka programmi staatusreal Editing: … lahter)

Kihi valitavus – kas saab valida Select nupukäsuga kihil olevaid objekte (seda, kas mingilt kihilt on objekt valitud, näitab programmi staatusreal Selecting: … lahter)

Automaatsed märgised (Auto labels) – kas näidatakse kaardil automaatselt kihi objektide juures tekstilisi tabelandmeid e. märgiseid (pikemalt hiljem).

Parameetreid saab muuta ka mitme kihi jaoks korraga, valides [Ctrl] klahvi abil mitu kihi nime ja klõpsates mistahes kihi juures olevas kastis.

Lisaks nupud:

Add – eelnevalt avatud uue kihi lisamine kaardiaknasse (st. lisatavaid kihte saab siin valida ainult avatud tabelite hulgast).

Remove – kiht eemaldatakse nimekirjast ehk aktiivsest kaardiaknast, tabelit füüsiliselt ei suleta ega kustutata.

Kihtide kuvamine ja järjekord

Kõik kihid kuvatakse üksteise peale. Mida ülevalpool on kiht kihtide nimekirjas, seda hiljem (pealepoole) see joonistatakse. Järjekorda saab muuta Layer Control aknas nuppudega Up – liigutab valitud kihi ühe võrra üles e. pealepoole, Down – liigutab kihi allapoole. Kihte saab nihutada ka valides ühe või mitu kihi nime ja lohistades neid hiirekursoriga. Ajutine joonestuskiht (Cosmetic Layer) jääb alati kõige peale ja selle kuvamist ei saa välja lülitada ega teda allapoole nihutada. Objektide järjestust sama kihi piires muuta ei saa.

NB! Kaardiobjektide valimisel, kui eri kihtide objektid on lähestikku või üksteise peal, valitakse esimesena objekt kõige pealmisest valitavast kihist, selle alla jääva objekti valimiseks tuleb kasutada [Ctrl] klahvi (klikkides klahvi all hoides sama koha peal uuesti) või äärmisel juhul muuta Layer Control akna kaudu teised kihid mittevalitavaks või veelgi äärmuslikuma lahendusena saab muuta kihtide järjestust lohistades olulise kihi loetelus ülespoole.

Seega, iga tabel võib olla: 1. Avatud, kuid üheski aknas ei kuvata tema infot 2. Olemas kaardiaknas kaardikihina (Layer–ina), kuid mitte nähtav 3. Olla kaardiaknas nähtav 4. Olla kaardiaknas valitav 5. Olla aktiivne e. redigeeritav (editable), redigeeritav saab korraga olla vaid üks kiht.

Igale kihile tervikuna saab kuvamise ajaks määrata oma stiili, mis ei sõltu enam objektide tegelikest parameetritest (värvist, joone paksusest jne.), selleks tuleb Layer Control aknas valida vastav kiht ning vajutada nupule Display, seejärel avaneb aken Display Options.

Display Options aknas muudetakse tavaliselt Display Mode – Style Override abil terve kihi objektide väljanägemine ühesuguseks - kõiki kihil olevaid objekte kuvatakse ühesuguse stiiliga. Stiili muutmiseks tuleb hiirega klikata kastile ning kõik kihil asuvad objektid kuvatakse vastavalt siin defineeritavale stiilile. Kui kiht sisaldab mitut erinevat tüüpi graafilisi objekte (jooned, areaalid, sümbolid), siis on dialoogiaknas ka stiili muutmise nuppe nii mitu tükki.


August 2007 10

Mõõtkavaline kuva (Zoom Layering) on vajalik selleks, et tagada kaardi loetavus st. kaardipilti suurendades tuleks nähtavale detailsem informatsioon ja pilti vähendades kaoks loetavuse huvides infot ära. Iga kihi puhul saab määrata suurendusvahemiku, millises seda kihti näidatakse. Selleks tuleb Layer Control aknast valida kiht, vajutada nupule Display, sisse lülitada linnuke Display within zoom range ette ning defineerida minimaalne ja maksimaalne suurendus, mille puhul antud kihti näidatakse. Suurenduse väärtuse määramisel on abiks programmi staatusrea Zoom lahter. Selles näidatakse jooksvalt, milline on kaardiaknas kujutatava ala ulatus (looduses).

Ajutine joonestuskiht (Cosmetic Layer) on igas kaardiaknas olev abikiht (igal kaardiaknal on oma personaalne ajutine joonestuskiht). Tüüpiliselt kasutatakse seda töö käigus tekkivate abielementide jaoks, mida on vaja vaid selles ühes kaardiaknas. Ajutisele joonestuskihile paigutatud objektid salvestatakse tööfaili (Workspace) sisse. Ajutisel joonestuskihil olevad objektid saab kustutada ühe käsuga Map > Clear Cosmetic Layer. Ajutist joonestuskihti ei saa välja lülitada, seda saab teha vaid redigeeritavaks või valitavaks. Samuti saab sellel olevaid objekte salvestada eraldi tabelisse Map > Save Cosmetic Objects käsuga. Ajutise joonestuskihi omapära on ka selles, et sellel kihil asuvad objektid ei oma andmerida.

Kihile vaikimisi joonistus–stiili defineerimine. Iga kihi puhul saab paika panna, millise stiiliga vaikimisi uusi objekte sellele kihile joonistatakse st. tehes kihi aktiivseks, teab programm juba, millise väljanägemisega objekte sellele kihile joonistada tuleb. Stiilide määramine käib selliselt, et kiht tuleb teha redigeeritavaks ja vajutada seejärel Insert Style nupule. Nüüd tuleb nõustuda (OK vajutus) või muuta iga objekti tüübi (punkt, joon, polügoon, tekst) jaoks pakutavat stiili ja siis vajutada OK.

Objekti sidumine URL–iga. Iga kaardiobjekti saab siduda internetiaadressiga, pildiga, viitega mingit tüüpi failile... Selleks peab objekti külge tabelisse tekstilist tüüpi veergu kirjutama viite (näiteks www.regio.ee, c:\fotod\munamagi.jpg). Seejärel vastav kiht Layer Control aknas ära valida ja Hotlink nupule vajutades MapInfole selgeks teha, millisest veerust selle kihi objektidel kaardiaknas klikkides viiteid otsitakse (Filename Expression –> veeru nimi); millal neid otsitakse (Activate Hotlink on –> Objects) ning kas jätta see antud kihi korral alatiseks meelde (Save options to table metadata) või jätta see meelde ainult selle tööseisu puhul (tööseis tuleb seega salvestada). Viidete vaatamiseks–käivitamiseks on kaardiaknas objektile klikkimise nupp Hotlink .

NB! Kõik Layer Control akna kaudu tehtud muudatused jäetakse alatiseks meelde ainult töökeskkonna (workspace) salvestamisel.

2.7 Objektide info vaatamine

Hüpikmenüü käsk Get Info (või topeltklõps objekti peal kaardiaknas) kuvab objekti geomeetriat iseloomustava informatsiooni – millist tüüpi graafilise objektiga on tegemist, annab objekti ulatuse (tema ümber mõtteliselt joonistatava ristküliku nurgapunktide koordinaadid – Bounds ning selle ristküliku keskkoha koordinaadid – Center), samuti pisut statistikat ja kui kiht on redigeeritav, siis lubab Style nupule vajutades muuta konkreetse objekti väljanägemist (värv, joone paksus, jne.) ning näiteks keskkoha koordinaate muutes ka objekti liigutada. NB! korra veel – keskkoha koordinaadid ei asu mitte objekti raskuskeskmes, vaid on ristküliku keskkoha koordinaadid (kõik kaardiobjektide valimised toimivad keskkoha valimise kaudu). Lühivaliku käsk valitud objekti korral on funktsiooniklahv F7, tüüpiliselt tehakse aga info saamiseks objekti peal hoopis topeltklõps.

MapInfo tabelis olevate tekstilis–numbriliste andmete (tabelandmete) küsimiseks kaardil objektile klikkides on

vahend Info Tool . Kui kaardiaknas näidatavas kohas kattub üksteisega mitu graafilist objekti, näidatakse Info Tool–aknas kihtide ja objektide arv ja loetelu koos iga objekti esimese veeru andmetega. Seega, kui on mitu objekti, siis tuleb täiendava hiireklikiga info akna sees täpsustada, millise kihi objekti kohta kõiki tabelandmeid näha soovitakse. Kui kaardil klikitud kohas omab infot ainult üks objekt, siis näidatakse kohe kõik selle objekti tabelandmed. Info–aknas saab teha kohe ka tabelandmetes muudatusi ning need hiljem Save Table käsuga salvestada.

Kui kaardiaknas on grid–tüüpi rasterkaardikiht, siis näidatakse selle "infoks" muutuja, mida on grid–i moodustamisel kasutatud (grid–muutuja) interpoleeritud väärtus näidatavas punktis.

2.8 Tabeliaknad

Tabeliaken (Browser) avatakse vajutamisel nupule New Browser ning valides vajaliku tabeli nime (juba Open käsuga avatud tabelite hulgast).

Tabeliakendes kuvatakse tabelite tekstiline sisu, st objektide tabelis olevad atribuutandmed. Siin saab liikuda kerimisnuppude abil ja teha parandusi andmetes (v.a. kui tabel on avatud ainult lugemiseks – näiteks on tabelandmed MS Excel formaadis). Näidatavaid veerge saab välja valida Browse > Pick Fields või valides sama käsu hüpikmenüüst (kui tabeliaken on aktiivne, vajutades hiire parempoolsele nupule). Tabelandmete muutmiseks ei pea


August 2007 11

kiht kaardiaknas olema redigeeritav, muudatusi saab teha igal ajal. NB! Valitud tabeliridade e. objektide kustutamine toimub tabeliakna kaudu [Del] klahvile vajutades ühegi hoiatuseta!

Tabelisse saab ridu lisada vajutades [Ctrl+E] või valides menüüst Edit > New Row. Siin tuleb aga siis silmas pidada, et tabelisse tekib rida, kuid kaardiaknasse kohe objekti ei teki – see tuleb hiljem joonistada (ja siduda joonistamise ajal andmereaga). Vastupidiselt aga – kõigepealt kaardiaknasse objekti joonistades, tekib selle objektiga seotud tühi andmerida automaatselt.

Tabelis olevate veergude järjekorda saab muuta veeru päisest kinni haarates ja lohistades, kuid sellisel juhul jäetakse veergude asukoht meelde ainult akna lahtioleku ajaks.

Tabeliaknast on võimalik ära kaotada lahtrite abijooned valides Browse > Options ja lülitades välja Show Grid Lines.

Tabelis olevaid andmeid saab sorteerida ainult SQL päringu abil.

Tabeliakna tekstide fonti saab muuta funktsiooniklahvi F8 või Text Style nupu abil.

2.9 Kujundusaken

Kujunduse (Layout) akendesse koostatakse kaardi väljatrüki kujundus, pannakse (ühele või mitmele lehele) kokku kaardid, legendid, tabelid ja muud vajalikud andmed (kaardi raam, kirjanurk, pealkiri jms). Kujundusaken avatakse

nupukäsuga New Layout või menüükäsuga Window > New Layout Window. Pikemalt on sellest juttu trükkimise peatükis.

2.10 Tööseis (tööfail, tööruum, workspace, WOR)

Selleks, et meelde jätta:

• Millised andmed (tabelid) on avatud (andmed ise ei pruugi olla ekraanil mingilgi moel nähtavad)

• Millised (kaardi–, tabeli jms) aknad on avatud

• Akende kujundus (millised kihid ja millises järjestuses jms.)

• Kaardiakende üldparameetreid

• Kaardiakna kihtide parameetrid (märgised – Labels, mõõtkavaline kuva – Zoom Layering, näiline kuva – Style Override)

• Temaatilised kaardid (Thematic Maps)

• Kujundusakna sisu (Layout)

• Ajutisel joonestuskihil (Cosmetic Layer) olevad elemendid

• jms.

salvestatakse avatud andmed st. ekraanil olev „pilt” tööseisuna (workspace). Salvestamine toimub käsuga File > Save Workspace. Tihti (kui eesmärgiks on kujundatud kaardi trükkimine) ongi tööseis kaarditöö lõpp–punktiks.

NB! Save Workspace käsk ei salvesta tabelite infot, kui ka neid on vahepeal muudetud. Tehtud muudatused andmetes (tabelites) salvestatakse eraldi käsuga Save Table.

2.11 Rasterkaartide kasutamine

Rasterkaarti kasutatakse nn. rastertabelina, mis on enamasti skaneeritud kaardid, aero– või kosmosefotod. Kasutada saab praktiliselt kõiki tuntud rasterfailide formaate (.bmp, .gif, .tif, .jpg, .psd, .sid, .ecw jms). Rasterpilt võib olla mustvalge (näiteks katastrikaart või mustvalge põhikaart on sellised), halltoonides (gray–scale, vanemad aerofotod) või värviline (tavaline skaneeritud värviline kaart, värviline aerofoto või satelliitfoto). Skaneeritud kaartide puhul on parimaid tulemusi failide suuruste ja kiiruse suhtes andnud .tiff formaat, eriti kui kasutatakse LZW pakkimist. Viimasel ajal on Maa-ametist saadavad värvilised aerofotod ECW formaadis. ECW on pakitud formaat, mis tähendab, et failid võtavad kettal vähem ruumi, kuid pakkimise tõttu on info selgus võrreldes originaaliga pisut väiksem. ECW formaati toetavad uuemad MapInfo versioonid. Rasterkaardi pilti ennast ei saa MapInfos modifitseerida, kuid modifitseerimist saab teha teiste programmidega (näiteks Adobe Photoshop, Corel Photopaint, ka Windows Paint jne.). MapInfos saab vajadusel muuta ainult heledust–kontrasti–läbipaistvust Table > Raster –> Adjust Image Styles alt. Mustvalgete failide puhul saab muuta ühe värvidest (näiteks valge) läbipaistvaks (transparency ette linnuke ja klikkides valida valge värv). Samuti värviliste ja halltoonides aerofotode puhul saab need teha tervikuna pool–läbipastvaks (translucency) – mis toob kihtide loetelus nendest allpool olevate kihtide info läbikumavalt nähtavale. Kõik tehtud muudatused salvestuvad automaatselt kohe TAB faili (v.a. juhul, kui fail asub


August 2007 12

CD ketta peal ja on seega read–only. Kui kõike eelnevat sättida Layer Control –> Display –> Style Override kaudu, siis need muudatused salvestuvad ainult tööseisu .WOR faili salvestamise korral.

Rasterpilti saab MapInfos näidata ka mitte–kaardina, näiteks kasutada firma logot pildina, mis paigutatakse väljatrüki kujundusse. Sellisel juhul tuleb pildifaili avamisel valida valik Display (mitte Register). Rasterfaili avamisel luuakse alati .TAB fail ning järgmine kord saab juba konkreetset rasterfaili avada TAB faili kaudu.

2.12 Kaardi koordinaatsüsteem

MapInfo võimaldab kasutada praktiliselt igasuguseid koordinaatsüsteeme ja kaardi projektsioone. Infot eri süsteemide kohta hoitakse failis C:\Program Files\MapInfo\Professional\mapinfow.PRJ

NB! MapInfo määrab kaardiakna koordinaatsüsteemi esimesena avatava kihi järgi ning kõik järgnevalt avatavad kihid, mis võivad olla teises koordinaatsüsteemis, teisendatakse lennult kuvamise ajaks esimesena avatud kihiga samasse süsteemi. Kui avada kaardiaknasse omakorda järgmisena esimene rasterkiht, siis väänatakse kaardiakna koordinaatsüsteem selle rasterkihi järgi st. esimene avatav rasterkiht paneb lõplikult paika kaardiakna koordinaatsüsteemi. Juba järgmiste avatavate rasterkihtide süsteem ei mõjuta enam kaardiaknas kehtivat süsteemi.

Eesti koordinaatsüsteemidega on sedasi, et MapInfo versioonid 8.5 ja 9.0 sisaldavad Eestis üldkasutatava L–EST97 koordinaatsüsteemi kirjeldust (sektsioonis Estonian Coordiante Systems). Varasemate MapInfo versioonide puhul soovitame kasutada mapinfow.prj faili, mis on saadaval Regio kodulehel (http://www.regio.ee) Baastarkvara sektsioonis Tasuta.

Alates MapInfo versioonist 7.0 saab määrata Options > Preferences –> Map Window –> Table Projection all vaikimisi iga uue tabeli tekitamisel ja MapInfo sisemiseks tööks (Session Projection) kasutatava koordinaatsüsteemi (näiteks L–EST97).

Kasutamaks tulevikus andmeid avalikest kaardiserveritest (WMS ja WFS), tuleks PRJ failis L–EST97 süsteemi kirjeldusele lisada parameeter \p3301. Kogu rida oleks siis: "L–EST97 (EUREF89)\p3301", 3, 115, 7, 24, 57.51755393056, 58, 59.33333333, 500000, 6375000

2.13 Kaardi legend

Korralikult vormistatud kaart peab sisaldama kaardi legendi, mis aitab mõista, millist nähtust ühe või teise värvi või sümboliga kaardil kujutatakse. Legendi loomiseks on käsk Map > Create Legend

3. Objektide valimine ja päringud

Kaardiobjektide (ehk tabeliridade) valimine on üks fundamentaalsemaid MapInfo käske. Valikukäsuga määratakse objektid, millega sooritatakse järgnevad käsud. Valimine loob mällu nn. valikutabeli , vaikimisi nimega Selection, mida saab kasutada paljude käskude juures nagu tavalist tabelit ning ka salvestada eraldi faili (File > Save Copy As ja valida Selection, Query1). Kui valikuid on tehtud järjest enam, siis on valikutabeli nimedeks vastavalt Query1, Query2 jne ...

3.1 Objektide valimine osutades hiirega

Objekte saab valida:

• Kaardiaknas Select nupukäsuga ükshaaval klikkides. Mitut objekti saab valida hoides all [Shift] klahvi. Alumiselt valitavalt kihilt saab objekti valida [Ctrl] klahvi abil klikkides rahulikult ükshaaval sama koha peal senikaua, kuni valitakse õige objekt. Kaardiaknas saab kasutada ka käske Marquee Select , mis valib ristkülikukujulise ala sisse jäävad objektid jne.

• Tabeliaknas Select nupukäsuga klikkides rea ees olevale kastile. Mitut rida saab valida hoides all [Shift] klahvi.

Valiku tühistab käsunupp Unselect All

Objektide valimisel valitakse välja kogu tabeli element, st. aktiivne on nii objekt kaardil, kui rida tabelis, sõltumata sellest, millises aknas sooritati valimise käsk.


August 2007 13

3.2 Objektide valimine SQL päringuga

Lisaks hiirega objektide valimisele saab valida paljusid tabeliridu korraga nn. päringutena (Query) SQL keeles. Päring on objektide valimine vastavalt tabelis olevatele atribuutandmete väärtustele (otsime mingitele tingimustele vastavaid objekte). Näiteks otsi välja kõik maatükid, mille omanikuks on kodanik „Jüri Mets“.

Lihtsamal juhul saab valida ka Query > Select All From tabelinimi, kusjuures selle käsuga valitakse kas kõik aktiivse tabeliakna read (kirjed) või kõik aktiivse kaardiakna kõige pealmise valitava kihi elemendid.

Päringuavaldised on avaldised, mille järgi saab valida tingimustele vastavaid objekte. Query > Select… avab dialoogakna, kus määratakse:

Select records from Table – millisest tabelist objekte otsitakse

that Satisfy – tingimus, mis peab rahuldatud olema (näiteks: elanike arvu [EL_ARV] veerus peab number olema suurem kui 50000)

Store Results in Table – millisesse tabelisse tulemus paigutatakse (vaikimisi Selection, aga võib kohe ka anda endale arusaadava nime)

Sort Results in Table – veerg, mille järgi päringutabel sorteeritakse

Browse Results – päringu tulemustabel kuvatakse uue tabeliaknana ekraanile

Find Results in Current Map Window – sisuliselt Find Selection käsk, mis otsib kohe päringuga leitud objekti kaardiaknas üles ja kuvab selle akna keskel (akna suurendusaste jääb püsima). Mitme objekti korral muudetakse akna suurendusastet ja mahutatakse kõik leitud objektid kaardiaknasse ära. Alates MapInfo 9.0 versioonist saab ka üksiku leitud objekti kuvamise seadistada selliseks, et objekt suurendatakse üles ja mahutatakse kaardiaknasse ära.

Save Template – salvestatakse päringu süntaks näidise failina, et seda saaks hiljem uuesti esile kutsuda Load Template nupu alt, muutes vajadusel otsitavaid väärtusi ja vajutades uue päringu käivitamiseks OK

Avaldise moodustamisel saab kasutada ka abivahendit Assist... mis avab eraldi akna,

kus saab avaldise moodustamiseks valida valikuridadest: Columns – tabelis esinevaid veergude nimesid Operators – tehteid (operaatoreid), mida saab nendega sooritada Functions – funktsioone

Keerukamatel juhtudel (ruumipäringud või päringud korraga mitmest tabelist) kasutatakse SQL Select dialoogiakent.

3.3 Objektide valimine ruumipäringuga

Ruumipäring on üks GIS tarkvara spetsiifilisi võimalusi. Sellisel juhul sooritatakse päring graafiliste objektidega neid omavahel võrreldes (mis mille sisse jääb või millega kattub). Võimalikud tehted:


August 2007 14

Contains – sisaldab, objekt A sisaldab objekti B, kui B keskkoht jääb A piiri sisse. N: vali välja hooned antud kvartali seest.

Contains Entire – sisaldab täielikult, objekt B peab jääma täielikult A piiri sisse ning ei tohi üheski punktis puutuda. N: Vali välja katastriüksused, mis jäävad täielikult antud kaitseala sisse.

Within – seespool, objekt A on B sees, kui selle keskkoht on B piiri sees (vastand Contains käsule).

Entirely Within – täielikult seespool (vastand Contains Entire käsule).

Intersects – lõikab/kattub; kaardiobjektidel on vähemalt üks ühine kattumispunkt. Näiteks – milliseid katastriüksusi läbib kavandatav teetrass. Millised katastriüksused on täielikult või osaliselt kaitseala piirides.

3.4 Päringu tulemus

Päringu tulemust vaatleb MapInfo kui eraldi ajutist tabelit, mille poole saab viidata analoogselt tavalisele tabelile. Päringutabel jääb reeglina seotuks originaaltabeliga – ta on ridade/objektide väljavõte originaaltabelist, mitte koopia. Seetõttu saab algandmeid muuta ka päringutabeli kaudu, mis on sageli mugavaim viis.

Päringud salvestuvad tööseisu (WOR) salvestamisega. Tööseisu salvestamisel (Save Workspace) salvestatakse ka kõik tehtud päringud dünaamiliselt (.WOR faili sisse päringu käskudena). Kui töö käigus on tehtud palju päringuid, võib juhtuda see, et .WOR faili uuesti avamine on ootamatult aeganõudev, sest tehakse uuesti läbi kõik eelnevalt tehtud päringud. Seda tuleks vältida ja enne tööseisu salvestamist sulgeda mittevajalikud (päringu)tabelid käsuga File > Close Table valides dialoogiaknas [CRTL] klahvi abil sulgemiseks QueryX kuni QueryY ja alles seejärel salvestades tööseisu.

3.5 Statistika arvutamine

Valitud objektide kohta lihtsa statistika (summa, keskmine) näitamiseks on eraldi aken, mille avab käsk Options >

Show Statistics Window (olemas ka nupukäsuna ). Eriti kasulik on see kõikvõimalike objektide kombineerimise / grupeerimise läbimängimisel: kohe on näha, millised saaksid olema kombinatsiooni tulemusel objektide agregeeritud numbrilised näitajad.

Teine statistika näitamise käsk Query > Calculate Statistics näitab ühe tabeli ühe veeru kohta statistilisi näitajaid (miinimum, maksimum, standardhälve jms.). Põhjalikuma statistika saamiseks tuleb kasutada SQL päringuid.

4. Märgised

Märgised (labels) on tekstid, mis sisaldavad andmetabeli veeru või avaldise väärtust, ning mis kuvatakse kaardiaknasse graafilise objekti juurde tekstelemendina. Näiteks kohanimed jms objektide nimed on tüüpilised märgised. Tüüpiliselt valitakse märgise sisuks tabeli ühe veeru andmed. Märgised kuvatakse alati kõige peale ning on alati valitavad ja redigeeritavad (nihutatavad, kustutatavad, muudetavad teksti sisu poolest). Märgise redigeerimisel ei muutu atribuuditabelis olev tekst, kuigi märgise tekst on sealt pärit. Tabelis oleva teksti muutmisel aga muutub ka märgise tekst kaardil. Märgised salvestatakse tööseisu salvestamisel.

Automaatselt toimub märgiste kaardile kuvamine lülitades Layer Control aknas vastava kihi juures neljandas lahtris sisse Auto Label linnukese. Märgise parameetreid saab muuta vajutades Layer Control aknas nupule Label...

Avanenud dialoogiaknas saab paika panna, mis veeru andmetega või avaldisega kihi objektid märgendatakse (Label With), kuidas märgiseid näidatakse (On – näidatakse alati, Off – ei näidata üldse, Display within Range – näidatakse kindlas suurendusvahemikus, Allow Overlapping Text – lubatakse kattuvaid märgiseid, Label Partial Segments – näitab märgist igal juhul ka objekti puhul, mis ei pruugi tervenisti kaardiaknas kuvatav olla. Märgise fondi suurus ja stiil määratakse Styles–nupule vajutades (Aa–tähega nupp). Märgise omapära on selles, et tema suurus kaardipildi suurendamise ja vähendamise käigus ei muutu. Märgised säilitavad oma suhtelise suuruse igal kaardi suurendusastmel. Märgise paigutuse objekti keskkoha suhtes määrab Anchor Point, mille nupud iseloomustavad, kuhu poole elemendi ankurpunktist e. tsentroidist märgis paigutatakse ja kuhu suunas ta fondi suuruse muutmisel kasvab. Joonobjektide puhul saab märgise paigutada kurviliselt (valikuga Curve labels along segments) suurendades oluliselt kaardi visuaalset ilu ja loetavust või vajadusel ka täiesti horisontaalselt (valikuga Horisontal labels). Rotate Label With Line näitab, et märgise nurk ühtib joone nurgaga (nagu näiteks tänavanimedel). Label Offset määrab, mitme piksli kaugusele objekti keskkohast (tsentroidist) märgis kuvatakse. Kuna tsentroid ei asu näiteks polügooni puhul raskuskeskmes, vaid mõõtelise ristküliku keskmes, võib juhtuda, et märgis satub ebaõnnestunud kohta. Sel juhul peab märgise kaardil noole nupuga teise kohta lohistama. Siin abiks Label Lines e. nooleline viide, mis näitab märgise ja objekti seost (None – joont ei ole, Simple – lihtne joon, Arrow – nool).


August 2007 15

Märgiseid saab redigeerida, muuta nende paigutust ja kirjastiili, samuti teksti ennast parandada tehes märgisel topeltklõpsu – avaneb Label Style aken, kus saab nimetatud parameetreid muuta. Kõiki märgiseid saab kaardiaknas liigutada ja pöörata samamoodi, nagu tavalisi tekstobjekte. Muudetud märgis viiakse automaatselt ajutisele joonestuskihile. Selliste märgiste eemaldamiseks on menüükäsk Map > Clear Custom Labels. Märgiseid saab kustutada ka ükshaaval valides märgise(d) ja vajutades [Del] klahvile.

Märgiseid saab panna ükshaaval käsitsi kasutades Label töövahendit põhipaleti nupureast. Niiviisi pandud märgiste väljanägemine on samasugune, nagu Layer Control –>Label… dialoogis paika on pandud.

Kõik märgised kaotab ekraanilt Label Options aknas määrang Visibility –> Off . Kui on vaja kustutada käsitsi paigutatud märgised, tuleb valida menüüst käsk Map > Clear Custom Labels; kui pole vaja näidata automaatselt paigutatud märgiseid, saab seda välja lülitada Layer Control aknas võttes ära linnukese vastava kihi viimasest veerust. Viimasel juhul jäävad kaardile ainult kasutaja poolt muudetud/nihutatud märgised (kui Visibility ei ole Off).

Kuna märgiste suurus määratakse kindla mõõtkava juures, võiks soovituslikult märgiste kaardile paigutamine toimuda kaardi valmimise lõppjärgus (näiteks enne trükkimist). Kindlasti EI soovita peale märgiste käsitsi nihutamist kasutada Pack Table käsku.

5. Temaatiline kaardistamine

Temaatiline kaardistamine e. teemakaartide loomine on kihil olevate objektide kujutamine erineva stiiliga vastavalt iga objekti kohta tabelis olevatele tunnuste väärtustele. Teemakaart on üks viis mõjutada arvamust. Teemakaart on sageli abivahend otsuste tegemiseks – ta aitab märgata seoseid–erinevusi–trende. MapInfo teemakaardistuse vahendid on võimsad ja seejuures lihtsad kasutada. Erinevaid teemakaardi tüüpe on seitse:

• Vahemikkaart (nn koropleetkaart, Ranges), kus numbriline muutja on grupeeritud vahemike vahel.

• Tulpdiagramm–kaart (Bar Charts), kus tabeli mitme veeru andmed kuvatakse kaardil tulpdiagrammina

• Sektordiagramm–kaart (Pie Charts), kus tabeli mitme veeru andmed (mis näiteks kokku moodustavad 100%) kuvatakse kaardil ringdiagrammina

• Gradueeritud sümbol–kaart (Graduated Symbol), kus sümboli suurus kaardil iseloomustab teemamuutuja väärtuse suurust

• Punkttihedus–kaart (Dot Density). kus teemamuutuja suurus on jagatud alale punktidena, sealjuures punktide koguhulk näitab piirkonna kogu andmeväärtust ja üks punkt kaardil võib iseloomustada mitut objekti tegelikkuses

• Üksikväärtuste–kaart (Individual Values), kus iga muutuja individuaalne väärtus on näidatud oma värvi/mustri/stiiliga.

• Pind–teemakaart (Surface), kus hajusatest punktandmetest interpoleeritakse sujuv raster-pind

Temaatilise kaardi loomiseks peab esmalt olema avatud ja aktiivne kaardiaken, kuhu teemakaart tehakse, ning kaardiaknas peab olema kujutatud see infokiht, mille kohta teemakaart tehakse. Seejärel tuleb valida Map > Create Thematic Map, seejärel valida teemakaardi tüüp (Type) koos stiilinäidisega (Template name). Stiile saab hiljem muuta. Seejärel kaardistatav tabel ja veerg (millise veeru andmete põhjal teemakaart luuakse), millele põhinedes kaart tehakse ning teemakaardi muud parameetrid. Parameetrite muutmiseks saab valida hiljem Map > Modify Thematic Map või teha topeltklõpsu legendiaknas vastava teemakaardi legendiraami kohal.

Temaatilise kaardi salvestamiseks tuleb kas:

1) salvestada tööseis (Workspace)

2) lülitada sisse Save As Default Theme View linnuke teemakaardi muutmise dialoogiaknas. Sellisel juhul salvestatakse teemakaardi info tabelipõhiselt (TAB faili) ning hiljem kihi avamisel näidatakse alati kohe teemainfot (mille kuvamist saab Layer Control akna kaudu juhtida). Teemainfo kohese näitamise eelduseks on, et programmi tööparameetrite Options > Preferences –> Map Window sektsioonis on sisse lülitatud linnuke Automatically Open Default Theme.


August 2007 16

6. Töö tabelitega

MapInfos on põhilised tabelite liigid:

1. Andmetabelid, mis võivad olla: a) seotud kaardiandmetega – neid saab näidata kaardiaknas kaardikihina ja tabeliaknas tabelina.

b) mitte seotud kaardiandmetega (näiteks välised andmebaasid) – infot saab näidata vaid tabeliaknas

NB! Sellist situatsiooni, kus graafiline objekt on, kuid andmerida ei ole, ei saa olla (v.a. ajutise joonestuskihi objektid). Tabelis on alati graafilise objektiga seotud üks ja ainult üks andmerida. Andmerida tabelis ilma graafilise objektita kaardil saab aga eksisteerida.

2. Rastertabelid – skaneeritud kaardid, aerofotod, fotod objektidest. Neid saab näidata vaid kaardiaknas.

6.1 Uue tabeli loomine

Uue tabeli loomiseks tuleb valida File >New Table.

Siin on soovitav sisse lülitada ka Open New Browser, siis avatakse kohe ka kihi tabeliaken. Create nupule vajutades avaneb dialoogiaken New Table Structure, kus saab defineerida loodava tabeli struktuuri (veerud ja nende andmetüübid):

Enamkasutatavad on:

• Character : tekst, kuni 254 märki (N: Palmse mõis)

Width – määrab (teksti)välja maksimaalse laiuse

• Decimal : fikseeritud kümnendkohaga number (–2 miljardit ... 2 miljardit) (N: 29.2)

Decimals – määrab komakohtade arvu

Width – määrab numbri enne koma oleva kohtade arvu

NB! Loogika on selline, et Width=5 ja Decimals 2 tähendab, et suurim number on 99.99 (5 lahutatud komakohtade arv lahutatud koma ise)

• Integer: : täisarv (N: 1,2,3 jne)

• Float : ujupunkt kümnendarv (N: 202356.13234325)

• Date : kuupäev (N: 31.08.2007)

• Logical : loogilist tüüpi veerg – kas nähtus esineb või mitte (N: T – true, F – false)

MapInfo 9.0 versiooniga lisandusid andmetüübid

• Time : Kellaaeg (N: 13:58:12)

• Date/Time : Kuupäev+Kellaaeg (N: 31.08.2007 13:58:12)

Projection – määrab tabeli/kihi koordinaatsüsteemi (see tuleks kindlasti kohe siinsamas paika panna või kontrollida, kas on õige)

Kõige lõpuks vajuta veelkord Create nupule ning salvesta loodav MapInfo tabel/kaardikiht sobivasse kataloogi, endale sobiva failinimega.

Loodud tabeli struktuuri saab hiljem vaadata ja muuta Table > Maintenance –> Table Structure.

NB! MapInfo tabel koosneb alati lisaks .TAB failile ühest või enamast lisafailist, mis on samas kataloogis sama nime, kuid erineva laiendiga. Kui on vaja tabelit failisüsteemis kopeerida, ümber nimetada või teha varukoopiat, peab seda tegema kõigi vastavate failidega (sama nimega, kuid erineva laiendiga failid). Sel põhjusel on soovitav kasutada tabeli ümbernimetamiseks MapInfos Table > Maintenance –> Rename Table käsku. Meeles peab ka pidama, et tabeli ümbernimetamine võib rikkuda juba salvestatud tööfaile (.WOR –workspace), mida tuleb siis hiljem parandada näiteks tekstiredaktoriga muutes .WOR failis tabeli nime õigeks.

Tabelite pakkimine kustutab tabelist read, mis on programmi poolt märgitud kustutamiseks (nn „hallid read”), kuid pole töö kiiruse huvides kustutatud füüsiliselt. Hallide ridade eemaldamiseks tuleks peale suuremaid muudatusi tabeliga anda Table > Maintanance –> Pack Table käsk. See avab dialoogiakna, kus tuleks vajutada lihtsalt OK. Pidevalt töös olevate kihtide pakkimist võiks teha regulaarselt, sest kustutatud ridadega tabelid võivad tekitada probleeme mitmetes andmebaasitöötluse käskudes (näiteks Update Table juures), samuti on pakkimise järgselt failid kõvakettal väiksema mahuga.


August 2007 17

6.2 Mitme tabeli andmete kokkupanek

Selleks, et võtta tabelisse andmeid teisest tabelist, peaksid mõlemad tabelid omama samasid veerge samas järjekorras. Andmete liitmiseks tuleb valida Table > Append Rows to Table; näidata tabel, millest võetakse lisatavad read (Append Table) ja tabel, millele lisatakse read (to Table). Enamasti on vaja kasutada lisatava tabelina (päringuga) valitud objekte (Selection). Kui tabeliveergude järjekord on erinev, tuleks enne tabelite liitmist ühel neist struktuuri muuta või teha päringutabel kindlate veergude järjestusega SQL Select dialoogiakna kaudu.

Kaardiobjektide kopeerimisel ühelt kihilt teisele on sageli kiirem meetod kasutada lõikepuhvrit ehk Windowsi standardseid käske Copy ja Paste. Selleks tuleb valida algtabelis kopeeritavad read või kaardipildis objektid ning anda käsk Edit > Copy. Seejärel muuta aktiivseks tabeliaken, kuhu andmeid kopeeritakse ning anda käsk Edit > Paste. Kaardiaknas Paste käsu peale kopeeritakse objektid redigeeritavale kihile.

6.3 Andmete hulgakaupa uuendamine

Andmete uuendamise all mõistetakse siin veergude lisamist või täiendamist. Käsk Update Column võimaldab lisada tabelile ajutise veeru, kasutada tabeli uuendamiseks mingit selle väiksemat osa (Selection) ja kirjutada veergudesse objektide graafilisi parameetreid või paljudele objektidele korraga ühiseid tunnuseid.

Andmete massiliseks uuendamiseks käsuga Table > Update Column toimitakse järgmiselt: mis tabelisse kirjutame (Table to Update), mis veergu kirjutatakse (Column to Update), mis tabelist võetakse andmed (Get Value From Table) – sageli jääb samaks, mis väärtus kirjutatakse: kas “Calculate avaldis of teise tabeli veerg” – võtab teise tabeli veeru või avaldise või kirjutab fikseeritud väärtuse (Value). Enamasti kirjutatakse Value lahtrisse sobiv väärtus või avaldis. Mittenumbrilise (N: tekstilise) väärtuse kirjutamisel peab see olema jutumärkide vahel. Teisest tabelist andmete toomisel tuleb määrata ka seos tabelite vahel ehk relatsioon (Join). Relatsioon on kas ruumiline või kasutatakse ühiste andmetega veergu mõlemas tabelis (mingi kood, objekti nimi, tüüp jms.).

NB! Enne tabelandmete uuendamist on soovitav tabel pakkida (Table > Maintenance–>Pack Table).

Tabelisse võib korraga kirjutada ka objekti graafilisi atribuute, milleks kasutatakse enamasti spetsiaalseid funktsioone. Näiteks

• Pindala lugemine numbrilisse veergu funktsiooniga CartesianArea(obj, "hectare")

• Pikkuse lugemine numbrilisse veergu funktsiooniga CartesianObjectLen(obj, "m")

• Ümbermõõdu lugemine numbrilisse veergu funktsiooniga CartesianPerimeter(obj, "m")

7. Kaardiobjektide joonistamine ja redigeerimine

Joonistamise ja redigeerimise vahendid on vajalikud tööks kaardiinfo graafilise osaga, nii uue graafilise info digitaliseerimisel, kui olemasoleva parandamisel. Joonistamise ajal saab klaviatuuri + ja – märkidega kaardipilti suurendada ja vähendada. Kõikide joonistamis- ja redigeerimiskäskude puhul peab enne redigeerimist olema vastav kiht redigeeritav. Redigeeritav saab korraga olla ainult üks kiht.

Iga uue objekti joonistamisel lisatakse andmetabelisse tühi rida, millele vastab see objekt ja kuhu kirjutatakse joonistatud objekti kohta käiv tabelinfo.

Veel kaardiobjektiga sidumata andmerida saab siduda, valides tabelis rea ja seejärel joonistades objekti kaardiaknasse – automaatselt seotakse see objekt valitud reaga. NB! Kaardiaken tuleb enne joonistamise alustamist teha aktiivseks kaardiakna päise kaudu (muidu tühistub rea valik ning peale joonistamist tekib tabeli lõppu uus tühi andmerida, mis on selle objektiga seotud).

Kaardiobjektide joonistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi töövahendeid:

Sümbol (Symbol) – joonistab sümboli, punkti / objekti asukoha märgi. Joonistab klikk kaardiaknas.

Murdjoon , (Polyline) – Joonistatakse klikkides (mitte lohistades) kaardil. Viimati sisestatud nurgapunkti saab joonistamise ajal tühistada [Backspace] klahvile vajutades. Korduv [Backspace] vajutus võtab tagasi eelmiste klikkidega joonistatud nurgapunktid. Joonistamise lõpetamiseks tee topeltklõps.

Polügoon (Region) – kinnine hulknurk, ala, areaal – joonistatakse klikkides (mitte lohistades) kaardil. Viimati sisestatud nurgapunkti saab joonistamise ajal tühistada [Backspace] klahvile vajutades. Korduv [Backspace] vajutus võtab tagasi eelmiste klikkidega joonistatud nurgapunktid. Joonistamise lõpetamiseks tee topeltklõps või kliki (üks klikk) viimane punkt võimalikult alguspunkti lähedal.

Tekst (Text) – teksti joonistamine. Kliki kaardiaknas kohas, kuhu soovid teksti paigutada ja kirjuta tekst.


August 2007 18

Murdjoone ja areaali joonistamisel kasutatakse tavaliselt snäppimist (täpselt kinni haaramist olemasoleva objekti nurgapunktist). Snäppimise režiimi aktiveerib klaviatuurilt „S” klahvi vajutus. Lisaks on võimalik programmil lasta joosta mööda olemasolevat elemendi piiri mööda ühes või teises suunas. Eelduseks on lisaks snäppimise režiimile ka autotrace režiimi kehtestamine klaviatuuri „T” tähe abil.

Objektide redigeerimiseks tuleb valida objekt, seejärel ilmuvad objekti ümber väikesed kastikesed, nn. pidemed (handlers). Nüüd saab valida sobiva muutmiskäsu. Objekti asukohta muuta saab, valides noolega objekti(d) välja ja lohistades uude kohta. Koordinaatide järgi õigesse kohta objekti nihutamiseks tuleb teha topeltklõps objektil ja kirjutada aknasse uued keskkoha koordinaadid.

Et muuta polügooni, murdjoone, joone, kaare kuju, tuleb valida objekt ja anda nupukäsk Reshape . Aktiivseks muutub kuju (nurgapunktide) muutmise režiim, st. sellel ja järgnevatel valitavatel objektidel näidatakse pidemed segmentide lõikumiskohtadesse, milledest saab “kinni võtta” ja sellega muuta elemendi kuju. Nurga (node) lisamiseks tuleb vajutada Add Node ja näidata lõik, millele nurk lisatakse. Sõlmpunkti kustutamiseks vali noolenupuga vastav kastike ja vajuta [Del] klahvile.

Objekti kustutamiseks tuleb see välja valida ja vajutada [Del] klahvi. Objekti kustutamisel kustutatakse ühtlasi ka vastav andmerida. Saab kustutada objekti ka rea alles jätmisega – valida objekt ja Edit > Clear Map Objects Only. Vastupidine on MapInfos põhimõtteliselt võimatu.

Valitud objektide väljanägemise e. stiili muutmine

Üldiselt pannakse joonistatava objekti stiil paika enne joonistamist. Hiljem saab stiili muuta valides objekti ja andes

vastavalt objekti tüübile stiili muutmise käsu .

Joone stiil (Line Style) – valitud joone stiili, värvi, paksuse muutmine.

Ala stiil (Region Style) – valitud kinnise objekti (ristkülik, ellips, polügoon) täisjoonistamise (stiil, värv) ja äärejoone stiili, paksuse ja värvi muutmine.

Fill –> Pattern – kas ala jäetakse seest tühjaks (esimene valik – N), värvitakse üleni täis (teine valik – must kast), täidetakse mustriga (kõik ülejäänud valikud).

Fill –>Foreground – milline on täisvärvimise või mustri/viirutuse värv.

NB! Mustrid on alates MapInfo versioonist 7.5 skaalat muutvad st. suurenduse muutmisel säilitab muster oma tiheduse.

Fill –> Background – kas mustri alt paistavad alumistel kihtidel olevad objektid välja (muster paistab läbi) või värvitakse mustri/viirutuse taust lahtris näidatud värviga.

Border –> Style, Color, Width – äärejoone –> stiil, värv, paksus

Sümboli stiil (Symbol Style) – valitud sümbolobjekti tingmärk, selle värv, suuruse jne.

MapInfo oskab sümboleid kasutada kahest allikast:

Windows TrueType sümbol–fontides sisalduvaid sümboleid.

Kasutaja defineeritud sümbolid (Custom Symbols) on bitmap pildifailid, mis asuvad CUSTSYMB kataloogis (iga kasutaja Windows profiili all).

Teksti stiil (Text style) – teksti fondi, suuruse, värvi jm atribuutide muutmine:

MapInfo üks tugevatest külgedest on ka objektide kombineerimine: objektide liitmine, lahutamine, augustamine, poolitamine, lõikamine jne. Näiteks käsud:

Combine – liidab kokku valitud graafilised objektid ja tabelisse jääb seda iseloomustama üks andmerida.

Disaggregate – vastupidine vahend Combine käsule, mis lõhub kompleksobjektid tagasi üksikobjektideks.

Split – objekti(de) lõikamine–poolitamine areaalobjekti abil

Polyline Split – objekti(de) poolitamine joonobjekti abil

Erase – valitud objekti(de) sisse jäävate objektide kustutamine (ka aukude sisse lõikamine); kustutatakse objektidest osa, mis jääb lõikava elemendi sisse

Erase Outside – valitud objekti(de)st väljapoole jäävate objektide kustutamine; kustutatakse objektidest osa, mis jääb lõikajast välja


August 2007 19

8. Puhvertsoonid

Puhvertsoon on tsoon, mis joonistatakse ümber objekti ja mille piir kulgeb kindlal kaugusel antud objekti(de)st. Näiteks võib see tähistada mõju–, huvipiirkonda, kaitsetsooni jms.

Puhvertsooni loomiseks muuda kiht, millele puhvertsoonid tekivad redigeeritavaks ja vali valikukäskudega objektid, mille ümber puhvertsoonid luuakse. Soovitav on puhvertsoonid paigutada esialgu ajutisele joonestuskihile (Cosmetic Layer), millelt need saab hiljem Map > Save Cosmetic Objects käsuga vajadusel salvestada omaette kihile. Anna käsk Objects > Buffer.

Avanevas dialoogiaknas tuleb ette anda puhvertsooni raadius, mis võib olla konstantne suurus (Value), aga ka muutuv suurus, mis võetakse iga objekti jaoks temaga seotud andmerea veerust (From column). Lisaks tuleb määrata ka ühikud, milledes puhvertsooni raadiust mõõdetakse (Units) ning ainult sümbolobjekti puhul ka puhvertsooni nurgapunktide arv (Smoothness). Viimast on vaja, sest puhver on sisuliselt polügoon, mitte ring. Mida suurem number, seda rohkem läheneb areaalobjekt ringile. Määrata saab ka, kas luuakse üks keeruline puhvertsoon kõigi valitud objektide ümber (One buffer for all objects) või iga objekti ümber eraldi puhvertsoon (One buffer for each object), enamasti kasutatakse esimest varianti. Lisaks määratakse, kas puhvri raadiuse arvutamine toimub maa kõverust arvestades (Spherical) või mitte (Cartesian). Tavaliselt soovitame kasutada tasapinnalist (Cartesian) meetodit.

9. GPS andmete kasutamine

GPS andmete näitamiseks MapInfo kaardiaknas on mitu võimalust: Andmeid saab näidata:

1) Importides GPS seadme mällu salvestatud andmed kontoris MapInfo TAB formaati. Paljud tarkvarad (näiteks GPSU – www.gpsu.co.uk) suudavad GPS seadmest andmed väljastada MID/MIF failina, mille saab hõlpsasti MapInfosse importida.

2) Online režiimis – GPS seade on ühendatud kaasaskantava arvutiga ning näitab väljas/autos viibides MapInfo kaardiaknas reaalajas asukohta. Asukohapunkte või teekonna joont on võimalik samal ajal ka salvestada. Siin on vajalik GeoGraphic Tracker lisavahendi kasutamine, mis tuleb eraldi installeerida MapInfo CD pealt.

10. Trükkimine

MapInfost saab trükkida nii printerisse kui faili (näiteks pildifaili või PDF–i). Saab trükkida nii kaardiakna, kui muude akende sisu ning spetsiaalse kujundusakna abil kõiki aknaid ka koos ja kujundatult.

Kaardiaknas näha olevat pilti mõõtkavas välja trükkides tuleb kaardiaken teha aktiivseks, suurendada üles sobiv piirkond ning anda käsk File > Print. Avanevas dialoogiaknas vajutada Options nupule ning Custom Scale lahtris määrata numbriliselt mõõtkava. Enamasti suurendatakse seda numbrit (näiteks 28.4 asemele kirjutatakse 30 ning mitte 25, sest muidu ei mahu kaart ühele lehele ära. Printeri valik ja lehe suurus ning orientatsioon pannakse paika eelnevalt juba File > Page Setup alt, ehk enne Print käsu andmist. PDF faili väljund saadakse tavaliselt kas vabavaralise PDF virtuaalse printeri (PDFCreator, CutePDF) või näiteks Adobe Acrobat PDF printeri abil.

Juhul, kui soovitakse kujundatud väljatrükki, milles sisalduvad nii kaardiaknad, tabeliaknad, legendid, logod, raamid, kirjanurgad, diagrammid, pealkirjad, märkused jms, siis uue kujunduse loomiseks tuleb kasutada nuppu New Layout . Kujunduselemendid (kaardiaken, logod, legend) paigutatakse igaüks eraldi raami sisse (frame) ), mis luuakse automaatselt uue kujunduse tegemisel või lisatakse kasutaja poolt hiljem nupuga New Frame . Raam on areaalobjekt, mis allub areaali stiili muutmise käskudele ja raamid paigutab ja joondab kasutaja ise sobivalt. Soovides täpselt määrata trükitava kaardi mõõtkava, tuleb teha noolekursoriga kaardiraami sees topeltklõps ja muuta Map Scale Options sektsioonis mõõtkava (Scale: 1 cm = … m). Joonmõõtkava paigutatakse kindlasti kaardiaknasse ning mitte kujundusaknasse (sest muidu ei näita ta õigesti).

MapInfo 9.0 versioonist alates saab kujundada endale meelepärase kujundusakna malli (template) ning seda kasutada edaspidi kaartide trükkimisel. Malli kasutamine on hea seetõttu, et see vähendab oluliselt aega, mis tavaliselt kulus igakordse viisaka trükikujunduse tekitamise peale (alati ei olnud võimalik kasutada eelnevalt salvestatud tööseisu, milles sisaldus ka salvestatud kujundus). Nüüd ei sõltu kujundus enam tööseisust ja malli saab kasutada alati uute tööseisude või kihtide avamise järel.

MapInfoga on kaasas väike arv näidismalle. Neid saab vaadata ja muuta Tools menüüst käsuga Layout Templates > Edit Template. Samas menüüs käsuga Create New Template saab alustada enda malli loomist. Käsk Configure Templates võimaldab määrata ühe mallidest vaikimisi malliks, olemasolevaid malle kustutada või ümber nimetada.


August 2007 20

Üks kodanik kirjutaja poolt tehtud näidismallidest näeb välja selline ning kõrval on tulemus, kui malli kasutada kaardi trükkimisel.

Uue malli tekitamine:

1) Salvesta töö, kui see on pooleli (tabelite muudatused ja tööseis) ning vali Tools > Layout Templates -> Create New Template (selle tulemusena kuvatakse „tühi paberileht” ning avatakse palett uute nuppudega:

Vasakult paremale liikudes on nuppude tähendused järgmised:

Add Map - Lisa kujundusse kaardiraam

Add Browser – lisa tabeliakna raam

Add Scale Bar – lisa joonmõõtkava raam

Add Legend – lisa legendiakna raam

Add Graph – lisa graafikuakna raam

Add Text – lisa automaatsed tekstid:

Map Title – lisa kaardi pealkiri

Map Scale – lisa kaardi arvmõõtkava

Print Date – lisa kaardi trükkimise kuupäev (võetakse arvuti kuupäeva järgi)

Print Time – lisa kaardi trükkimise kellaaeg (võetakse arvuti kella järgi)

User Prompt Text – kujunduse loomise ajal palutakse kasutajal trükkida märkus

Save Template – kujundusmalli salvestamine

Quit Template without Saving – väljumine ilma kujundusmalli salvestamata

Kõik paletinuppudega lisatavad elemendid on dünaamilised. Loomulikult saab näidiskujundusse lisada ka staatilisi MapInfo joonistusvahenditega joonistatud graafilisi elemente (näiteks Regio logo näidiskujunduses) ja staatilisi tekste (näiteks MapInfo kiidulaul näidiskujunduses, samuti tekstid „Märkus:”, „Kuupäev:”, „Kellaaeg:”).


August 2007 21

Raamide suurust saab muuta noolenupuga, joondada joondamiskäskudega, graafilist väljanägemist (näiteks raami äärejoone värvi või teksti fonti muuta topeltklõpsuga).

NB! Hetkel veel on sedasi, et kuigi näidiskujunduses on kasutatud täpitähti, tulevad need (vähemasti inglisekeelse Windows XP puhul) lõplikus kujundusaknas muudetud sümbolitega – kiireim viis tundub olevat täpitähtede ülekirjutamine lõppkujunduses.

2) Ava tööseis või tabelid, mida soovid trükkida, tee aktiivseks kaardiaken ning vali Map > Create Layout from Template käsk. Avaneb dialoogiaken, milles küsitakse:

a. Map Title lahtris kaardi pealkirja

b. Template lahtris salvetatud kujundusmalli nime

c. Map Scale lahtris mõõtkava (saab määrata numbriliselt ning saab valida loetelu hulgast)

d. Zoom Layers lahtris (säilitada mõõtkavaline kuva, trükkida kihid, mis on parajasti nähtaval ükskõik millises mõõtkavas, ignoreerida mõõtkavalist kuva ja trükkida kõigi kihtide info).

e. Highlight current selection on Layout – eristada valikukäskudega valitud objektid väljatrükil.

f. View Template – malli (mitte lõppkujunduse) eelvaade

Vajuta Next nupule

Seejärel küsitakse reeglina Märkuse puhul märkuse teksti ning legendi puhul ka legendiakna nime ning seejärel tekitatakse Layout aknasse kujundus.

3) Vajadusel saab nüüd veel kujundust viimistleda (näiteks asendada kaotsiläinud täpitähed) ning saata siis asi File > Print käsuga printerisse.

Juhul, kui on vaja näiteks kaardipilt viia dokumendifaili või PPT slaidide hulka, siis on kindlam viia kaart sinna staatilise pildifailina. Pildifaili faili saamiseks on vähemalt kaks meetodit: Print Screen [Prnt Scrn] klahv klaviatuuril või MapInfos failimenüü käsk Save Window As. Viimasel juhul on võimalik määrata pildi kvaliteet resolutsiooni (dpi – dot per inch ehk „punkti tolli kohta“) parameetri muutmise kaudu. MapInfo 9.0 versioon salvestab Save Window As käsuga kaardiaknast ka koordinaatide varustatud GeoTIFF formaadis faili.

11. MapInfo menüükäskude lühikirjeldused

11.1 File menüü

New Table – uue tabeli/kihi tekitamine

Open – kihtide, tabelite, failide, tööseisude avamine

Open Web Service – WMS ja WFS teenusserveritest üle interneti kaardiandmete avamine

Open DBMS Connection – välisest andmebaasisüsteemist kihi või tabeli avamine

Open Universal Data – CAD ja ESRI formaatide otse avamine ilma konverteerimata

Close Table – kihtide valikuline sulgemine

Close DBMS Connection – välistest andmebaasisüsteemist avatud tabelite sulgemine

Close All – kõikide avatud andmete sulgemine

Save Table – muudetud tabelite/kihtide andmete salvestamine

Save Copy As – kihist koopia salvestamine uue nime alla

Save Query – päringu salvestamine koos viitega algtabeli nimele ja asukohale

Save Workspace – tööseisu salvestamine

Save Window As – aktiivse akna sisu salvestamine pildifailiks

Revert Table – tabelis tehtud muudatuste tühistamine kuni eelmise salvestamiseni

Page Setup – printeri, lehekülje formaadi ja orientatsiooni määramine

Print – aktiivse akna trükkimine

Recent Files – viimati avatud olnud andmete-kihtide-tööseisude avamine

Exit – MapInfost väljumine

11.2 Edit menüü

Undo – viimase muudatuse tagasi võtmine


August 2007 22

Cut – info viimine lõikepuhvrisse

Copy – info kopeerimine lõikepuhvrisse

Paste – info toomine lõikepuhvrist tagasi

Clear – valitud info kustutamine

Clear Map Objects Only – valitud objektide graafilise info kustutamine (tabelandmed jäävad alles)

Reshape – objekti nurgapunktide muutmise režiimi aktiveerimine

New Row – tabelisse uue tühja rea tekitamine

Get Info – objekti graafiliste atribuutide küsimine (analoogne topeltklõpsuga objekti peal)

11.3 Tools menüü

Crystal Reports – lisavahend tabelandmetest aruannete koostamiseks

Run MapBasic Program – MapInfo lisavahendite käivitamine MBX faili näitamise kaudu

Tool Manager – MapInfo lisavahendite käivitamine dialoogiakna vahendusel

Layout Templates – lisavahend kasutaja/asutuse näidiskujunduse e. kujundusmalli loomiseks

Universal Translator – lisavahend kaardiandmete konverteerimiseks MapInfosse ja teistesse formaatidesse

11.4 Objects menüü

Set Target – muutmisele kuuluvate objektide märgistamine

Clear Target – vastand eelmisele käsule (muutmisele kuuluvate objektide märgistamise tühistamine)

Combine – valikukäskudega valitud objektide liitmine üheks objektiks

Disaggregate – vastupidine eelmisele käsule (valitud objektide lahutamine lahustükkideks või osadeks)

Buffer – puhvertsoonide loomine valitud objektide ümber

Convex Hull – minimum bounding polygon’i ehk objekti ümber nürinurkadeta areaalobjekti loomine

Enclose – piirjoontest areaalobjektide loomine

Voronoi – valitud punktobjektidele mõjupiirkondade loomine lineaarse interpoleerimise teel.

Driving Regions – valitud punktobjektide ümber kaugustsoonide loomine mööda teedevõrku (eelduseks vastav kaardiserveri teenusepakkuja)

Split – objekti(de) lõikamine ja poolitamine areaalobjekti(de) abil

Erase – valitud objekti(de) sisse jäävate objektide kustutamine (ka aukude sisse lõikamine); kustutatakse objektidest osa, mis jääb lõikava elemendi sisse

Erase Outside – valitud objekti(de)st väljapoole jäävate objektide kustutamine; kustutatakse objektidest osa, mis jääb lõikajast välja

Polyline Split – objekti(de) poolitamine joonobjekti abil

Polyline Split at Node – murdjoone poolitamine näidatavas nurgapunktis

Overlay Nodes – täiendavate nurgapunktide paigutamine objektide ristumiskohtadesse

Check Regions – areaaliobjektide topoloogilise korrasoleku kontrollimine (kattumised, kiilualad, iseendaga ristumised)

Clean – areaalobjektide topoloogia automaatne parandamine

Snap/Thin – objektide piiride parandamine nurgapunktide nihutamise ja eemaldamise kaudu, topeltpunktide eemaldamine, väiksemate kui... aukude vms. areaalide eemaldamine

Offset – objekti nihutamine või kopeerimine algobjekti asukohast teatud kaugusele teatud nurga all

Rotate – objektide pööramine etteantava nurga ning pööramispunkti määramisega

Smooth – objekti kuvamine sujuva kaarjoonena ehk kurvina

Unsmooth – eelmise käsu vastand (objekti kuvamine originaalkujul piirjoonega)

Convert To Regions – joonobjektist areaalobjekti loomine

Convert To Polylines – areaalobjektist joonobjekti loomine

11.5 Query menüü

Select – lihtsamate SQL päringute tegemine

SQL Select – keerukamate SQL päringute tegemine


August 2007 23

Select All – kõikide objektide valimine mingilt kihilt, tabelist või kujundusaknast

Invert Selection – objektide valiku muutmine vastupidiseks (valitakse objektid, mis algselt ei olnud valitud)

Unselect All – valiku tühistamine

Find – objekti otsimine (indekseeritud) tabeliveeru andmete järgi

Find Selection – valitud objekti(de) üles otsimine ja kuvamine kaardiakna keskel (või tabeliakna alguses)

Find Address – aadressi otsimine (eelduseks vastav veebiserver, mis geokodeerimisteenust pakub)

Calculate Statistics – statistika arvutamine tabeli numbrilise veeru andmete kohta

11.6 Table menüü

Update Column – tabelandmete hulgakaupa muutmine

Append Rows To Table – kahe samasuguse veergude struktuuriga tabeli andmete kokku liitmine

Geocode – tabelandmete automaatne koordinaatidega sidumine (eeldab alus–aadress–andmebaasi olemasolu)

GeoCode Using Server – tabelandmete automaatne koordinaatidega sidumine (eelduseks vastav teenusepakkuja)

Create Points – punktobjektide sidumine koordinaatidega tabelis sisalduvate X ja Y koordinaatide järgi

Combine Objects Using Column - tabelis oleva ühise tunnuse järgi objektide liitmine

Buffer – puhvertsoonide loomine terve kihi kõigi objektide ümber

Voronoi – terve kihi kõigile punktandmetele mõjupiirkondade loomine lineaarse interpoleerimise teel

Driving Regions – terve kihi punktobjektide ümber kaugustsoonide loomine mööda teedevõrku (eelduseks vastav kaardiserveri teenusepakkuja)

Import – andmete importimine MapInfosse MID/MIF formaadist või DXF või GML formaatidest

Export – andmete eksportimine MID/MIF formaati või DXF või DBF või CSV formaati

Maintenance – manipulatsioonid vektorkihiga või väliste andmebaasitabelitega

Table Structure – tabeli struktuuri (veergude nimede, arvu, järjekorra ja tüüpide muutmine)

Delete Table – tabeli kustutamine kettalt (korraga kustutatakse kettal kõik 2–5 faili, mis selle kihi moodustavad)

Rename Table – tabeli failinime muutmine (kettal nimetatakse korraga ümber kõik 2–5 faili)

Pack Table – tabeli optimeerimine ehk „pakkimine“ (hallide ridade kaotamine ja failide suuruse vähendamine)

Make DBMS Table Mappable – välise andmebaasitabeli kaardistatavaks tegemine (kui selles on salvestatud X ja Y koordinaadid)

Change DBMS Table Symbol – välise andmebaasi objektide kaardil kujutamise stiili muutmine

Unlink DBMS Table – välise andmebaasitabeli sulgemine

Refresh DBMS Table – välise andmebaasitabeli „värskendamine” (avamise ja käesoleva hetke vahelisel ajal tehtud muudatuste sisselugemine)

Oracle Workspace Tools – vahendid Oracle andmebaasitabelites erinevate kasutajate poolt samade andmete muutmiseks

Raster – manipulatsioonid rasterkihiga

Adjust Image Style – rasterkihi kontrastsuse, heleduse, läbipaistvuse, pool–läbipaistvuse muutmine

Modify Image Registration – rasterkihi registreerimine ehk koordinaatidega sidumine

Select Control Point From Map – rasterkihi koordinaatidega sidumise protsessis kontrollpunkti valimine kaardilt

WMS Table Properties – WMS kaardiserverist avatud kihi parameetrite seadistamine

WFS Table Refresh – WFS kaardiserverist avatud kihi „värskendamine” e. andmete uuendamine

WFS Table Properties – WFS kaardiserverist avatud kihi parameetrite seadistamine

Universal Data Table Refresh – Open Universal Data käsuga otse avatud CAD või ESRI andmestike uuendamine (juhul, kui neid reaalajas keegi vahepeal muutnud on).

List Open Tables – näitab kõigi hetkel MapInfos avatud andmete ja kihtide loetelu

11.7 Options menüü

Line Style – joonobjektide stiili muutmine

Region Style – areaalobjektide stiili muutmine

Symbol Style – sümbolobjektide stiili muutmine


August 2007 24

Text Style – tekstobjektide stiili muutmine

Toolbars – palettide ekraanile toomine ja peitmine, palettide asukoha salvestamine

Show/Hide Theme Legend Window – teemakaardi legendiakna näitamine ja peitmine

Show/Hide Statistics Window – statistikaakna näitamine ja peitmine

Show/Hide MapBasic Window – MapBasic käsurea–akna näitamine ja peitmine

Hide/Show Status Bar – olekurea (staatus–rea) näitamine ja peitmine

Custom Colors – MapInfo värvipaleti muutmine

Preferences – MapInfo tööparameetrite muutmine e. MapInfo kohandamine mugavamaks töötamiseks

11.8 Map menüü

Layer Control – kihtide kuvamise dialoogiakna avamine

Create 3DMap – pindteemakaardi visualiseerimine spetsiaalses perspektiivvaatega aknas

Create Prism Map – perspektiivvaates prismakaardi loomine

Create Thematic Map – teemakaartide loomine

Modify Thematic Map – tehtud teemakaartide muutmine

Create Legend – kartograafilise legendi loomine

Change View – kaardiaknas kuvatava piirkonna ulatuse ja asukoha numbriline muutmine

Clone View – aknast identse koopia–akna avamine

Previous View – eelmise akna kuvamispiirkonna taastamine

View Entire Layer – ühe kihi või kõigi kihtide info kaardiaknasse ära mahutamine

Clear Custom Labels – kasutaja loodud või nihutatud märgiste kustutamine

Save Cosmetic Objects – ajutise joonestuskihi objektide salvestamine püsivale kihile

Clear Cosmetic Layer – ajutisel joonestuskihil oleva info kustutamine

Set Clip Region – lõikamispiirkonna määramine (kaardiaknas kuvada ainult mingi areaalobjekti piiridesse jäävat infot)

Clip Region On – eelmise käsu (lõikamispiirkonna) kehtestamine ja mitte-kehtestamine

Digitizer Setup – digitaliseerimisseadme parameetrite määramine

Options – aktiivse kaardiakna parameetrite (ühikute jms) määramine

Create Layout from Template – siirdumine kujundusaknasse selliselt, et aluseks võetakse varem kujundatud kujundusmall – asutuse kujundusmalli kasutamine trükitööde juures.

11.9 Browse menüü

Pick Fields – tabeliakna veergude valikuline kuvamine (mittevajalike peitmine), arvutatavate veergude defineerimine

Options – tabeliakna abivõrgustiku kuvamine ja peitmine

11.10 Legend menüü

Add Frames – uute legendikirjete lisamine legendiaknasse

Refresh – legendiakna kujunduse (kirjete paigutuse ja tingmärkide suuruse jms.) „värskendamine“

Window Properties – legendiakna pealkirja muutmine jms.

11.11 Layout menüü

Change Zoom – kujundusakna suurenduse numbriline muutmine

View Actual Size – kujundusakna sisu trükitavas suuruses kuvamine

View Entire Layout – kõigi kujundusakna elementide ja akende raamide ekraanile ära mahutamine

Previous View – eelmise kujundusakna kuva suurenduse taastamine

Bring To Front – kujunduselemendi või akna raami teistest pealepoole toomine

Send To Back – kujunduselemendi või akna raami teistest allapoole viimine

Align Objects – kujunduselementide või akna raamide servade joondamine

Create Drop Shadows – kujunduselemendile või akna raamile varjutuse loomine


August 2007 25

Options – kujundusakna seaded

11.12 3DWindow menüü

Refresh Texture – akna kuvamise värskendamine

Clone View – aknast identse koopia–akna avamine

Previous View – eelmise kuva suurenduse taastamine

View Entire Layer – terve kihi aknasse ära mahutamine

Viewpoint Control – vaatenurga juhtimine spetsiaalse dialoogiakna kaudu

Wireframe – mudeli vaatamine võrgustikuna

Parameters – mitmesuguste 3D-akna parameetrite muutmine

11.13 Graph menüü

Formatting – diagrammi stiili (värv-muster-joonepaksus) muutmine

General Options – mitmesuguste parameetrite muutmine (teljed-kujundus-märgised)

Series Options – konkreetse andmeseeria (telje) parameetrite muutmine

Grids & Scales – telgede abivõrgustiku ja skaala ning märgiste muutmine

Titles – pealkirjade ja muude tekstide lisamine ning muutmine

3D Viewing Angle – 3D diagrammi perspektiiv-vaate suuna määramine

Save As Template – diagrammi malli salvestamine hilisemaks taaskasutamiseks

11.14 MapBasic menüü

Clear Contents – tühjendab käsuakna sisu

Save Contents – salvestab käsuakna sisu tekstifaili

11.15 Redistrict menüü

Assign Selected Objects – valitud objekti(de) lisamine aktiivsesse gruppi

Set Target District From Map – aktiivse grupi valimine valitud kaardiobjekti järgi

Add District – uue grupi lisamine

Delete Target District – grupi kustutamine

Options – gruppide järjestuse jms määramine

11.16 Window menüü

New Browser Window – uue tabeliakna avamine

New Map Window – uue kaardiakna avamine

New Graph Window – uue diagrammiakna avamine

New Layout Window – uue trüki- kujundusakna avamine

New Redistrict Window – uue spetsiaalset tüüpi teemakaardi loomise akna avamine

Redraw Window – aktiivse akna kuva värskendamine

Tile Windows – akende optimaalselt ekraanile ära mahutamine (kõik aknad on ühesuguse suurusega)

Cascade Windows – akende „kaskaadina” üksteise peale ekraanile ära mahutamine

Arrange Icons – minimeeritud aknaid tähistavate ikoonide paigutuse korrastamine

Maakond Map; Maakond Browser; Layout jne – loetelu parajasti avatud (kaardi–tabeli–kujundus jms.) akendest, mille vahel saab siitkaudu hõlpsasti ümber lülituda (eriti kasulik, kui ollakse harjunud pidevalt töötama maksimeeritud akendega).

11.17 Help menüü

MapInfo Professional Help Topics – programmi inglisekeelne kasutusjuhend (online help)

MapInfo Graphing Help Topics – diagrammide loomise kasutusjuhend

MapInfo on the Web – avab internetibrauseris MapInfo kodulehe (http://www.mapinfo.com)


August 2007 26

Connect to Envinza Online Services – MapInfo asukohapõhiste teenusserveritega ühenduse seadistamine

MapInfo Professional Tutorial on the Web – avab internetibrauseris kodulehe, kust saab alla laadida näidisandmed ja juhendid iseseisvaks MapInfo õppimiseks

MapInfo Data Products on the Web – avab internetibrauseris kodulehe, mis tutvustab MapInfo poolt pakutavaid kaardiandmeid

MapInfo Data and Solutions for Europe – avab internetibrauseris kodulehe, mis tutvustab MapInfo poolt pakutavaid teenuseid valdkondade kaupa

Check for Update – MapInfo programmi võimaliku veaparanduse olemasolu kontrollimine ja allalaadimine

Licensing – tarkvara litsentsivõtme saamine ja muutmine ning litsentside laenamine

Transfer License – tagastab litsentsi ajutiselt MapInfole – see liigutus on vajalik enne, kui litsents tõsta ühest arvutist teise või enne arvuti ümberinstalleerimist!

Borrow License/Return Borrowed License – litsentsiserveri kasutamise korral (kui on ostetud concurrent- tüüpi litsents) saab selle käsuga laenata litsentsi koju või „metsa” kaasa. Litsentsi laenamisel väheneb üheaegselt kasutatavate litsentside arv litsentsiserveris kuni tagastamiseni (Return Borrowed License) ühe litsentsi võrra.

About this MapInfo Product – näitab konkreetse arvuti litsentsi andmeid (kasutaja, seerianumber, versioon)

NB! MapInfo Professional 8.5 inglisekeelne menüü on võimalik asendada eestikeelse menüüga – täpsem info Regio kodulehel sektsioonis Baastarkvara->Tasuta

12. MapInfo poolt toodetava tarkvara lühiülevaade MapInfo poolt toodetava tarkvara valik on tegelikult laiem, ulatudes pihuarvutitele mõeldud tarkvarast kuni suurte andmebaasisüsteemidel põhinevate klient–server lahendusteni. Järgnev on ainult valik MapInfo erinevatest tarkvaratoodetest:

„Valmis kasutamiseks”

MapInfo Professional – MapInfo tarkvara „lipulaev”. Eestis kõige levinum GIS tarkvara, mis on mõeldud eelkõige tõsiseks tööks - andmete analüüsimiseks ning visualiseerimiseks ja otsuste toetamiseks, samuti enda andmete kaardile kandmiseks ja nende analüüsimiseks. MapInfo Professional on sobiv GIS tarkvara nii neile, kes vajavad GIS töökohta ühele kasutajale või ka kogu osakonnale. MapInfoga töötamist on lihtne õppida ja teda on lihtne kasutada. Kaardipilti näidatakse selliselt, nagu seda trükitaksegi. MapInfo Professional võimaldab kujundada väga ilusaid kaarte ning sisaldab endas väga häid ruumianalüüsi ja temaatilise kaardistamise vahendeid, samuti kõiki peamisi enda objektide joonistamise ning kombineerimise vahendeid. MapInfo Professional on hästi ajaga kaasas käiv toode – uute operatsiooni– ja andmebaasisüsteemide ning tehnoloogiate kasutusele võtmine on kiire ja tarkvara ise on kiire ning töökindel.

MapInfo ProViewer – tasuta tarkvara MapInfo andmestike vaatamiseks ja trükkimiseks.

MapInfo MapBasic – tasuta arendusvahend MapInfo Professional funktsionaalsuse täiendamiseks (MBX lisavahendite loomiseks) ja rutiinsemate tööprotsesside automatiseerimiseks.

MapInfo Vertical Mapper – tarkvara, mis suurendab MapInfo analüüsivõimalusi, tuues juurde keerukamad statistilised– ja raster–GRID mudelil põhinevad funktsioonid.

Genimap GRouter – MapInfo Professional keskkonnas toimiv tarkvara logistikaülesannete lahendamiseks.

MapInfo Exponare – servertarkvara, mis integreerib asutuse kaardiandmed ja muudes formaatides (näiteks relatsioonilistes andmebaasides) hoitavad andmed, võimaldades igale asutuse töötajale ligipääsu kaardirakendusele kas veebibrauseri kaudu või spetsiaalse desktop-kasutajaliidese kaudu. Asutuse töötajad saavad vaadata neile vaatamiseks lubatud kaarte ning teemakaarte, mis luuakse „lennult” kõige uuemate asutuste andmestike põhjal. Seda, milliseid kaarte või teemakaarte teatud kasutajagruppidele näidatakse, samuti milliseid tabelandmeid näidatakse (kasutaja reeglina omab ligipääsu andmehoidlale läbi sisse logimise), määrab ära tarkvara administraator. Tarkvara administraator ei pea olema programmeerija – tarkvara installeerimine ja tööle rakendamine ei nõua programmeerimisoskust, küll aga peab administraator teadma, kus asutuse sees, millised andmed asuvad ning omama ettekujutust kuidas andmeid integreerida saab.


August 2007 27

Arendusvahendid spetsiaalrakenduste loomiseks

MapInfo MapX – arendusvahend ja töökeskkond spetsiaalselt 100% kliendi vajadustele vastava desktop–GIS–rakenduse loomisel ja kasutamisel. Sellest tulenevalt ei vaja MapInfo MapX töökoht reeglina enam MapInfo Professional tarkvara. Eestis on AS Regio poolt MapInfo MapX tehnoloogia peale loodud mitmed hästi toimivad registrid ja rakendused: PRIA põllumassiivide register, Metsaregister, Päästeameti 112 MPS–kaardirakendus–infosüsteem hädaabinumbrile helistanud inimese asukoha tuvastamiseks, samuti töötavad MapInfo MapX peal Regio MapManager, Regio logistikatarkvara ja Keskkonnaministeeriumi EELIS tarkvara.

MapInfo MapX Mobile – Windows tehnoloogial töötavate pihuarvutite jaoks mõeldud MapInfo (arendus)keskkond kasutaja poolt programmeeritavatele rakendustele. Sisuliselt on tegemist MapInfo Professional "kärbitud" versiooniga pihuarvutile. Regio on programmeerinud MapX Mobile peale Regio PDA Kaardirakenduse.

MapInfo MapXtreme 2005 – .NET tehnoloogial põhinev arenduskeskkond nii uue põlvkonna MapX desktop kaardirakenduste jaoks, kui interneti kaardiserveri jaoks.

MapInfo ENVINSA – asukohapõhiste teenuste platvorm–arendusvahend. Kõige kaasaegsemad .NET tehnoloogia komponendid, mis rakendatakse tööle asutuse/ettevõtte hüvanguks tuues vajalikul tasemel geoinfosüsteemidele omase funktsionaalsuse igaüheni, kes seda vajab.

* MapInfo kohta leiab eestikeelset informatsiooni Regio kodulehelt http://www.regio.ee sektsioonist Baastarkvara * MapInfo lisavahendeid leiab veebiaadressilt: http://www.directionsmag.com/files * MapInfo Professional koduleht asub aadressil http://www.mipro.com

EDU MAPINFO KASUTAMISEL ! Tanel Hurt AS Regio August 2007.a. http://www.regio.ee

Documents

MapInfo juhendmaterjal 2007 - Regio · MapInfo hoiab viimati valitud käsunuppu aktiivsena seni, kuni valitakse uus käsunupp st. vahepeal mittekäsunuppudega teostatud toimingud